Tere, olge kuidagi. Kuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Meie tänases saates on üle kulatamaks mees, kes istub eesti meditsiinivürstiriigi kõige kõrgemal troonil. Tema näppude vahelt jookseb läbi kogu selle vürstiriigi rahakroonid ja sendid, valu ja vaev. Kas ingel või saatan sademeteta? Tere päevast ülekuulatav Hannes Danilov. Tere. Meil on teile kõigepealt üks väikeettepanek, et haigekassa pakub välja oma dokumentides, et iga päev peaks üks mees jooma. Kaks ühikut, kaks ühikut alkoholi, kaks kokteili peale valada midagi, aga kaas on, ega omad mehed, laseme klaasilist ringi käima ja ma üldjuhul enne kella viit ei võta tühjaks. Jah, aga mis puudutab sellesse soovitusse, siis, kui väga täpselt lugeda, siis seal on tegelikult kirjutatud, et mõõdukas tarbimine on kaks ühikut päevas. Soovituse sõna seal tegelikult ei ole. Mis see kaksikud siiski tähendab? Ühest küljest te teete, eks ole ju haigekassa sellist kampaaniat tänavatele, et kaunis naine on, on kaine ja samas võib lugeda dokumente, eks ole, pabereid, kus te ütlete, et mõõdukas tarbimine nii ja naa, eks ole, mõõdukas on ju väga lai mõiste, just see kaks ühikut tähendabki, et see on kas kaks klaasi veini või siis kaks õlut päevas väikest õlut, kaks null koma kolmest õlut päevas on kaks umbes kaks ühikut. Seda nimetatakse mõõdukaks tarbimiseks ja selle paberi on kõik meie targad alkoholispetsialistid ja narkoloogid kokku kirjutanud. Kas te siin ei tundu, kas teile ei tundu, et haigekassa teeb justkui siis kahe otsaga tööd, et ühest otsast naerate ja nutate? Jah, see on paraku küll niimoodi. Vaadake aga selliseid reklaame oleme nagu see sotsiaalreklaam, alkohol ja, ja, ja ilus naine on kaine, neid peab ka tegema, sest muidu jääb kõigile mulje, et televiisoris on ainult see pasunapuhuja, kes hüüab kõva häälega, et võtame mõnuga. Ja uisutajad, see töötab noh, tasapisitilk uuristab kivi, ma usun, et see töötab. Aga miks meeste kohta sellist reklaami ei ole, kas juba soolise võrdõiguslikkuse volinik teie poole ei ole pöördunud üleskutsega, et kuule, kuulge, peaks tegema samasuguse reklaami siis ka? Meeste kohta mõnedest alati mulje täismees on suhteliselt ilus vaatepilt sellega. Vaadake ei ole seda märkustele soolise võrdõiguslikkuse osakond meile veel teinud, aga kui te mäletate eelmist haigekassa reklaami, siis oli seal just mees peamine märk. Ja tugev mees ei suitseta, suitsumehe nõrgaks ja impotendiks. Nii et kordan veelkord, mehed, naised, nii et järgmine kampaania tuleb siis selle kohta, et naised ei tohiks suitsetada ja mehed juua ka nii võib mõelda. Kui palju üldse haigekassa raha, seda raha, mida inimesed tahaks saada, ütleme, oma uueks puusaks või, või neeruoperatsiooniks läheb selle peale, et kaunistate tänaval prügikasti haigekassa raha läheb sinna umbes 800000 kuni miljon aastas. Meediakampaaniate peale on see summa, mis töötab nii-öelda ära, mis toob kindla efekti ka, et te saate lugeda hiljem kuskilt aruandest mingeid numbreid, et jah, nii palju inimesi joob vähem, jah, nii palju inimesi tarvitab tubakatooteid vähem. Kindlasti ei saa neid numbreid lugeda näiteks järgmisel kolmapäeval. Aga ega ilmaasjata pesupulbri reklaami alkoholireklaami ravimireklaamid televiisoris, ajalehes ja raadios kõik firmad teevad, see mõjub kindlasti, küsimus on lihtsalt kui pika aja jooksul ja kui hästi intensiivselt sa seda teed. Kui palju haigekassa raha läheb selle hedonismi kinnimaksmiseks kokkuvõttes, et inimesed tarvitavad liigselt, ärme räägime siin mõõdukast tarbimisest. Liigsed tarvitavad alkoholi tubakatooteid. Seetõttu ma tea, hüppavad pea ees vette ja kihutavad otse võssa kraavia poole. Kui seksivad, kellega juhtub nii nagu kirjutatud dokumendid. Ausalt öeldes ma ei tea täpselt seda numbrite, lugesite nüüd need kõiki üles, aga ma peaks siis seda lausa täpselt uurima hakkama. Aga noh, ma võin öelda näiteks, et Tartu Ülikooli kliinikumi andmetel kulus 2005. aastal neil ainult nii-öelda õnnetuste raviks 200 miljonit krooni mis on praktiliselt viiendik kogu nende sellest ravitegevuse rahast. Nii et seetõttu ta usutajaid, see miljon, mille te panete mängu reklaamiks, et inimesed ennast ei hävitaks, on viidazuma. Reklaami puhul on niimoodi, et öeldakse, kui räägitakse äriühingust, raam on mingisugune 10 15 protsenti, nii et me kindlasti teeme seda reklaami vähemalt kui äriühing. Aga ma just mõtlen seda, et nagu te enne ütlesite ja mina vastasin, et ta keegi peab nagu selliseid asju ka tegema. Muidu on nagu õlle ja viinareklaam on nagu väga mõjuv, alates kella kaheksast üheksast televiisoris ja raadios. No aga siin te jääte ju selgelt alla, sest äriühingud müüvad õlut ja viina ja puhuvad pasunat, eks ole, võtavad mõnuga. Noh, ma arvan, et nagu ma ütlesin, vesi uuristab kivi, võib-olla me oleme võib-olla alles pioneerid, võib-olla tulevad teised ka järele sotsiaalreklaamidega. No ilmselt jõuavad need alkoholitootjad neerukive rohkem toota, kui teie oma tilkadega kive uuristada. Jah, noh, mõni, kui mõni neerukiviga tulemata jääb, see on ikkagi pluss kahtlemata see on pluss. Miks ei ole Eestis suitsetajatele näiteks eraldi kõrgemat sotsiaalmaksu või tervisekindlustusmaksu? Vaadake kõikide nende asjadega, et suitsetajatele kõrgem maksja paksudele kõrgem maks ja need on nagu inimõiguste piiramine tegelikult, sest vaadake, suitsetamine on legaalne tegevus nagu sööminegi piiratakse seda, et suitsetamine ei häiriks teisi ja seetõttu piiratakse suitsetamist kinodes, restoranides, pubides, koolides, lasteaedades, aga sellise nii-öelda reaalse tegevuse pealt maksu võtta indiviidilt, sest kõik statistiline kui üks inimene suitsetab näiteks 60 aastat oma elust ja temaga ei juhtu mitte midagi. See on tavaline väide, et miks suitsetamist samal ajal statistiliselt näitab, et tõesti suitsetajad haigestuvad tihemini kõikvõimalikesse haigustesse, nii et see on päris keeruline küsimus. No aga samas inimesed, kes ei tee suitsu, kes päevadelt suitsetav inimene võtab ju nende võib-olla üsna pisikesed palgalt makstava sotsiaalmaksu osast üsna suure summa ära. Kuidas selle sellele õiglusele ebaõiglusele vastata? See ei ole sellist ebaõiglust, vaadake, kui inimene sõidab ennast vintis peaga puruks näiteks siis ta võtab kaalne märgatava summa ravikindlustusrahast teiste inimeste rahastusest näiteks ta ise ei ole, maksin maksnud nii palju, kui, kui see operatsioon või see ravi maksab, selle asja nimi on tegelikult solidaarsus. Ja me võtame need riskid, mis võivad meil juhtuda näiteks vanemas eas, kui teiste inimestega osaliselt võtame enda kanda, me võtame ka laste terviseriski, kuna lapsed ei maksa, me võtame ka pensionäride terviseriski, kuna pensionärid ei maksa, ravikindlustusmaksuriskide ühtlane jaotus ühiskonnas on selle asja nimi. Võib-olla on solidaarsus vale süsteem, eest peaks, võib-olla peaks olema nii, et igaüks maksab ise oma tervisekindlustuse ja siis kindlustusfirma aktuaarid arvutavad välja selle. Muide suitsu maksad rohkem, joot, maksad rohkem, teed sporti, maksud vähem. No see ongi praegu nii, et kui näiteks kindlustada oma pangalaenu siis uuritakse muide tervist. Kui teha elukindlustus minuvanusel näiteks juba elukindlustuse preemia, kindlalt kallim kui teievanused. Need kindlustusega, see ongi nii. Solidaarsuskindlustuse eesmärk ja riigi eesmärk on see, et kui inimesega juhtub mingi tõbi ja tema kõik või kindlustusei ole nii kõrge kui näiteks selle tõve katmiseks vaja on, et siis ta saab solidaarselt abi, eesmärk on vältida seda, et haigestumine tekitaks meile majandusliku riski. Et me ei läheks selle tõttu pankrotti, lapsed ei saaks, selle tõttu ei saaks kooli ja nii edasi. Kas küsimus siia vahele, üks netikommentaar 21 12 2006 Postimees kas Hannes Danilov on sama mees, kes napsusena Valdeku tänavaposti maha sõitis? Mõned aastad tagasi, et rahvale midagi 1300 krooni olete teie vist Valdeku tänaval, ma ei ela seal ei sõida ja ma ei ole posti kunagi maha sõitnud ja siis kommentaar lihtsalt paneb mööda, aga tuleme tagasi selle haigekassa ja solidaarsuse juurde. Äkki peaks olema üldine selline, et riik maksab kinni ja ei ole mingit haigekassat ja ja riigieelarvest tulevad kõik kulud. Noh, see on nüüd valiku küsimus, puhas poliitika. Et miks tehti see haigekassa kunagi eesmärk, et see 13 protsenti, mis tööandja maksab haigekassasse, oleks riigi eelarvest selles mõttes lahendatud või lahutatud, et ei tekiks sellist huvi, et näiteks kui on NATOsse vaja kaks protsenti ja kaitsekuludele rohkem, et siis saab sealt võtta. See on puhas nagu poliitiline otsus, võib ka teistmoodi teha, näiteks Rootsis maksab, makstakse kõik kinni riigieelarvest aga kõik uued riigid, kõik need nii-öelda vabanenud riigid on kasutusele võtnud sotsiaalkindlustuse just sellel eesmärgil, et oleks kindel raha see, mis läheb tervishoidla. No te ise olete öelnud, kui ma ei eksi ühes ajaleheartiklis, teiste häda on see, et me mõtleme Ühenduse, mõtlesin riigi ülesehituse mõttes üsna tihti liberaalselt, aga ometigi pakume ka sotsiaalseid, selliseid, just nii nagu haigekassa on see, käi liberaalse majandusega kokku võib-olla siis peaks liberaliseerinud kogu süsteemi, et kõik, nii, et iga inimene ise maksab enam, et maksemaid järjest vähendatakse, inimestele jääb raha rohkem kätte tulla, peaks ka sotsiaalmaksu vähendama, igaüks maksaks ise oma arstiarved kinni. Vaadake, niikaua kui te olete Noor, või nooremas keskeas, nii kaua te suudate seda teha nagu hammaste eest me nagunii maksame ja aga selle eest saate te ka ise hoolitseda, aga kui teil on pärilik õiguhaigus näiteks mingi ensüümipuudulikkus ja teie ravi maksab miljon aastas ei suuda seda kindlalt maksta, kas te peate siis ära surema? Tekib kohe selline huvitav küsimus. Darwin ütleks, et mingu Darwin jaeSpartas ka, eksju, et kõik need, kel väike puu lükati kalju pealt alla. Aga ma arvan, et me oleme veidi tarvimistes partast nagu edasi arenenud. Aga miks ikkagi on nii, et hammaste eest peab inimene maksma ka näiteks silmade puhul saab Moody inimene saab oma nägemise ju ära rikkuda põhimõtteliselt lugedes pimedas me teame kõik, kuidas lastele räägitakse ja kuidas ja mismoodi tuleb lugeda, istuda lugemisel, eks ole, arvutiekraani vahtimine ja nii edasi. No ongi kaks sellist kohta, mida tegelikult inimene saab ise hoolitseda ja, ja oma tervist nagu kaitsta ongi silmad ja hambad ja maailma praktika ütlebki nii, et need on kaks kohta mis tavaliselt ravikindlustus ei kata, kas siis silmad või hambad mõne koha peal siis ka ka mõlemad meil on otsustatud, nii et me ei kata hammaste ravi ja see on tegelikult omavastutus. Eks Hambaid hammastest saab tegelikult hoolitseda juba lapsest saadik. Ja kui te enne siin ütlesite, et suitsetaja peaks rohkem maksma, siis on see samamoodi omavastutus, kui me paneme suitsetajatele kõrgema maksu peale, siis tal on suurem omavastutus, kellelegi ei meeldi rohkem maksta selle eest, et ta läheb hambaarsti juurde, ise aga kõik ütlevad, et pange suitsetajatele maks peale, siis ütlevad suitsetajad, miks meil vähem või rohkem maksma, kui see on legaalne tegevus, müüakse poes kogu aeg ja keegi ei ütle ju midagi, nii et seal on nagu omad kaalud. No aga viina jojoba, maksa ära ja samamoodi jah, täpselt samamoodi, võib-olla siis maksa puhul peaks ka inimene jaoks ja siis peaks näiteks need, kes võtavad üle kahe portsu päevas üle kahe mõõduka annuse päevas rohkem ravikindlustusmaksu maksma. Siin me jõuame sinna siis me jõuame sinna. Et kes ei jookse kaks korda nädalas ja porgandit vähese, see peab ise oma ravikindlustusmaksu maksma. Need asjad ei ole nii lihtsad, kui alguses paistavad. Väljavõte toimikust kogutud materjalid Danilov Hannes sündinud 1954. aastal paides. 1977. aastal lõpetas ta toonase Tartu Riikliku Ülikooli keemiateaduskonna olnud Läänemaasekretär, Haapsalu abilinnapea ning Läänemaal maavanem. 1999.-st aastast töötas Danilov sotsiaalministeeriumi kantslerina. Haigekassa nõukogul oli äripäeva teatel valida endisele juhile maris Jesse asemik, kahekandidaat Hannes Danilovi Arviv vase vahel. Hannes Danilovi hindas tugevaimaks kandidaadiks personaliotsingufirma Ariko reserv. Ülekuulamine jätkub, meil on täna ülekuulatav Hannes Danilov, haigekassa juhatuse esimees sellel kuuma nädala eel, mis usutavasti vähemalt eesti sotsiaalses elus jääb, jääb pikaks ajaks meelde, ükskõik mismoodi siis see nädal ka ei kulge, me räägime natukene teistel teemadel. Hannes Danilov, mis te jõulude ajal tegite? Jõulude ajal ma olin kodus telekat, telekat vaatasin ka, käisin jalgrattaga sõitmas, kuna nii ilusad ilmad olid iga päev sõitsin jalgrattaga. Jalgrattaga ilmselt nii pikalt ei sõitnud, et ei oleks jäänud aega jõulutunnelit vaadata. Jõulutunnelit ma vaatasin suhteliselt vähe küll, jah. Tekitomaat kiired annetused telefonidel ära ja telekaga helistasin nad kinni ka ei pannud, aga kaua ei vaadanud. Kuidas, kuidas emotsionaalselt teile tundub sellist, et sellist noh, ütleme natuke küüniliselt, eks ju. Sellist pisarakoti survet tekitavat saadet vaadates kus, kus maalitakse mingit pilti, mis on kahtlemata emotsionaalne, mis kahtlemata sobib selle verivorsti ja jõuluehtes kuuse kõrvale, aga millel vist reaalse eluga on nii ja naapidine suhe? Me võime seda vaadata nii, me võime seda vaadata naa ja keegi ju tegelikult ei eksi. Noh, see, kui palju seal pisaraid välja surutakse, see on nagu rohkem selle saatetegija ja selle suhtumine sellesse asjasse. Nii et seal ma ei oska nagu suurt midagi olla. Haigekassal, kui palju raha jääki on praegu eelmisel aastal ei kasutanud ära vist mingi miljard on umbes kokku, eks. Kui on jah, jaotamata jaotamata raha praegu umbes 960 70 miljonit Kui ühe sellesama reani mobiili saab osta või siis umbes pooleteist miljoni krooni eest kolme miljoni eest. Taevas halasta, ma saaks Tallinna kesklinna täis pikkida. Ilmselt veel natukene juurde, eks ju. Et miks me ei tee siis, miks me ei tee seda, miks me miks on vaja sellist saadet mis iseenesest on muidugi tahtmata ilus muusika mängib, tore, eks ju. Aga sellel kõigel on kuidagi absurdne absurdi. Mekma. Absurd ju, et noh, muidugi, ega me kogu sellest rahast, mis haigekassal kasutada, ei osta ainult reanimobiili seal on nagu teisi asju ka mõned süstid, ravimid ja haiglad ja arstid. Millal ta sõidab, sõidab Eestis muide? Ei, seisab siin. Meil riigikassas riigikassas. Riigikassa haldab meie kas. Kui te seal, ma täpselt ei teagi, kus see raha kõik on, aga, ja mis puudutab nüüd seda jõulutunneleid, kõik ütlevad, et miks me peame annetama, kui haigekassal on raha, miks riik ei osta neid masinaid? Vaadake selle annetamisega, tegelikult ei ole ju niimoodi, et, et nad inimesed peavad annetama, tegelikult ei pea, nad tahavad annetada ja kui see läheb laste heaks, siis tegelikult inimene tunneb ennast ka siis hästi. Annetab näiteks, kas siis on see haigla või on seal mingi sotsiaalabi või on see kodutute probleem? Inimene tunneb ka hästi, võtame näiteks USA. USA-s on ju kõige rikkam riik maailmas ja igas haiglas igas kuskil ette igas sellises sotsiaalasutuses on silt, et keegi on annetanud. Nad USA suudaks kõiki seosta ise riik panna, aga tegelikult on see niisugune, näitab tegelikult ühiskonna sellist nagu muutumist. Nii-öelda jõukamad, need, kellel on, saavad teha head nendele, kellel on vähem ja iseenesest ei ole üldse Almine. Võimalik teha selles jutus sellise kokkuvõtet mehaanilises mõttes mehaanilises mõttes raha tegelikult Eesti tervishoiusüsteemi vaja ei ole, mida inimesed annetavad, sest tegelikult on miljard kuskil olemas. Et tegelikult on seda vaja esiteks nende inimeste jaoks ja ega see miljard on tegelikult ju väike raha, sellepärast et meil näiteks perearsti süsteemi ülalpidamiseks aastas läheb umbes miljard krooni 850 miljonit krooni. Et see miljard tundub nagu noh, väga suure rahana, kui ta kuskil seisab, eks, aga aga tegelikult miljard ei ole nii suur raha, mille pärast peaks nüüd noh, mille pärast saab kõike pöörata ja miks see miljardi all on nii-öelda nagu reserv. Vaadake, see on niimoodi, et see laekub meile ju ülelaekumistest seda, see ei ole planeeritud raha. Ja see on selline raha, mida siis võetakse kasutusele viie aasta jooksul iga aasta 20 protsenti. Kui näide tuua siis kui teil, no kuule, sate loteriivõidu näiteks võidate miljon krooni, see on täiesti ootamatu tulu on nii-öelda, ei oska seda kunagi arvutada. Ega sellest ju ei võta kohe neid laene peale selle selle mõttega, et teil järgmine aasta on jälle miljon krooni õnneni, see on ootamatu tulu, sellega jagati mitme aasta peale ära, sellepärast et te mõtlete nagu praktiliselt täpselt samamoodi mõtleme meie, kui me seal ühe miljardi näiteks ostame kõik need autod Vabaduse platsi täis. Järgmine aasta me peame nendele autodele peale ostma ju inimesed ravimid, muud. Aga tähendab seda ja mulle väga meeldib see mõte ka, et inimene annetades tunneb ennast hästi, järelikult tervis ei lähe vähemalt sellel hetkel halvemaks, paremaks läheb, see läheb paremaks ja haigekassa veel omaette võit, nagu mängus. Äike, võitlik Hannes Danilov. Teie nii-öelda valitsemisperiood selles vürstiriigis. Nii nagu ütles president feodaalriigis, ma ei mäleta, mille nimi on haigekassa on kulgenud hoopis teisel moel, kui, siis, kui oli, oli selle maja eesotsas maris. Jesse, mida te teete peamiselt teistmoodi, kui teie. See on küll hea küsimus, ma ei oskagi öelda, mida ma peamiselt teistmoodi esiteks me oleme erinevad ilmselt ja see, kes on juhtpositsioon, oli, sellest sõltub kindlasti ka asutuse käitumine ja asutuse nii-öelda poliitika ja situatsioon. Kas te olete andnud oma kolleegidel oma alluvatele juhtnööri selle osas, et võtame rahulikult, ma ei topi oma nina kõikidesse asjadesse, räägime alles siis, kui küsitakse. Jah, selles mõttes me oleme võtnud küll sellise ütleme, mitte seisukoha, vaid me püüame säilitada sellist liini, et me ei ole nii-öelda võitlev organisatsioon, me ei võitle arstidega ja me ei võitle haiglatega ja me ei võitle patsientidega. Püüame teha oma tööd nii hästi, oskame vastavalt seadusele ja vastavalt nendele vahenditele, mis meil on. Kui ma meenutan just todasama maris Jesse aega, siis noh, ilmselt ei läinud mööda kuud, kui ei olnud nagu väikest sellist miniskandaali mõne ravist keeldumise või eriprojektiga seoses, mismoodi te praegu need olukorrad ära lahendate, annate kõigile raha, kes julgevad tulla otse küsima, et nad jumala eest ei läheks, eks ju mõni kilomeeter eemal SL õhtulehe toimetusse ja laseks ennast seal pildistada koos koos koos reporteris ülesvõtmisega või mismoodi see süsteem käib? Süsteem veel mitut moodi suhelda saab erinevalt ja me oleme püüdnud nagu läbipaistvad reeglid niisugustega hädajuhtumite jaoks välja töötada ja ma usun, et need on olnud õiged, kui te ütlete, et nagu õhtulehes koos reporteriga palju ei pildistada, kindlasti juhtuda üht ja teist ja kindlasti ei ole kõike võimalik ette näha ja tervishoid on juba selline traagiline asi, et meie iga meie haigus on ju meie sügav isiklik traagika, me tahaks kohe kõige paremat ja kõige rohkem. Aga kui sa üritad läbipaistvalt ja rahulikult neid asju ajada suhteliselt rahulikult, siis ma usun, et see on nagu kõigile kasulik. Mul tuleb meelde, et et haigekassa, sellel ajal, kui, kui teie olete olnud selle juht, ei ole ka nii-öelda väga palju selliseid seadusemuudatusi või seaduse muutmise ettepanekut vähemalt avalikkuse ees teinud, küllap te räägite oma endise aegsete kolleegidega Haapsalust, eks ju, kellega väike ring läbisaamine ikkagi on tihe, endine, aga ometi üks selline ja on ettepanek, oli küsida tagasi back nende arstide käest, kes siint Eestist peale seda, kui on diplom käes, üle piiri minema tõmbavad, kas see oli selline väike tööõnnetus või arvestada praegu ka hetkel siin istudes ülekuulamisel, et tegelikult oleks õiges raha tagasi küsida? No see on nüüd jah, mõni aasta tagasi, kui ma selle loo kirjutasin ütleme, see ei ole praegu võimalik seoses Euroopa Liidu ütleme, tööjõu vaba liikumisega, aga ma olen endiselt arvamusel, et kui riik koolitab või ütleme, riik maksab selle eest, et on meil tööjõud ja ta koolitab riigi kulul siis mingisugune panus sinna riiki võiks ka tagasi tulla. Ma ei saa enam öelda ja ma arvan, et see võib-olla ei olnud kast olla praeguses kontekstis enam väga õiget, ta peaks selle koolituskulu tagasi maksma ka ma usun, et mingi panus võiks siiski olla selle eest, et riiklikud koolitatakse. Kas too mitteformaalne arvatavasti või vähemalt mõju tähele pannud, et oleks saanud formaalseks Haapsalu klubi kuidagi omavahel koos käib Sukles Lipstok saated omavahel kokku, sauna, võtate jalgrattasõitu koostajate juttu, räägite? Saame kokku, jah, sünnipäevadel, põhiliselt olid kunagi ajad, kus käidi koos jalgrattamatkal ja aga nüüd on nagu kõikide elud on läinud aktiivsemaks, intensiivsemaks ja selliseid üritusi on vähem. Selles mõttes reformierakonnas enam seda raku fraktsiooni ei eksisteeri. Noh, ma ei oska öelda, see nüüd küll Reformierakonna rakke ei olnud, me oleme koos töötanud aastatest 80.-te aastate algusest, kõik kõik see, need nimed, keda te nimetasite siis veel Reformierakonda. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused, sa oled rahul? Praegu see arstiabiga alles oli selline juhus, kus kiirabi kutsusin. Abima mingit ei saanud, ta ei kontrollinud, mul ei kopsega mitte midagi, paberi täitis. Et noh, mille järgi oma peas tähendab meil on väga vähe pensionäridel raha, et üldse ennast minna arstile ja näiteks hambaravi ja kõik su asjad. Mina olen rahul, minul on vaja, lähen ja saan seda, aga väga paljud ei ole. Kallis kallis, üldiselt mina räägin hamba, tähendab muidu ma ei oska öelda, aga hambaravi on väga veel tähendama, külastan seda asutust väga vähemale, vale inimene, kelle käest küsiti, no mina isiklikult on praegu rahul? Ei ole, ei ole rahul, sellepärast et järjekorrad on pikad ja õige ravi vahel on niiviisi, et isegi valesti ravitakse ja siis tuleb välja, et kui on ikka parimad spetsialistid Tallinnas, siis saadakse rega jõule. Aga taparaviga küll ei ole. Sa oled rahul praeguse arstiabiga? Vist jah, ma ei ole haige. Ei, ma jah, olen küll rahul, sest mul vend oli haige ja me saime teesti abi. Ma pean elutarkuses käinud üldse keegi ainult komisjonil mingi fänn olnud, aga mitte kunagi ei harju keskmine arstiabiga ei ole, loomulikult pole kättesaadav. Ma olen nii harva käin. No võiks parem olla teinekord eska öelda üldiselt minema perearstid üle ei kurda. Ma olen küllaltki haige inimene ja hea, et ma olen abi saanud, olen operatsioonil käinud ja kõik niivõrd-kuivõrd alatiis arstile, kui on vaja. No alati võiks parem olla, üldiselt ma pooldan rohkem sellist rahvameditsiini või proovin igatahes oma peret ravida väga palju loodustoodetega. Ülekuulatav Danilov, miks siis lähevad Eesti noored arstid-õed minema Norrasse, kas lihtsalt nafta, must kuld, tõmbab neid või mis? No kindlasti on mitu põhjust, aga kõigepealt numbritest natuke nüüd räägid kogu aeg, räägitakse, et kõik lähevad ära, kõik ei lähe, kõik on juba läinud, öeldakse, öeldakse, et kõik on, kõik ei ole läinud ja kõik ei lähe ka ära. Ma võin öelda seda, et selle. Peaaegu kolme aasta jooksul, mis on siis, me oleme siis Euroopa Liidu liikmed ja see tööjõu liikumine olnud siis on reaalselt välismaale tööle läinud 237 arsti. Need on viimased numbrid, õlle protsentuaalselt on 5,2 protsenti, no ütleme, viis protsenti arstidest on läinud reaalselt välismaale tööle. Need on arstid või on sealhulgas? Arstid-õed ütlen kohe, õed on 126, õde on läinud välismaale tööle ja see on 1,5 protsenti õdedest. Nii et noh, väga suured numbrid ei ole, aga siiski kuna Eestis on kaadrinappus ja kaadripuudus mitmel põhjusel, siis ka see viis protsenti kindlasti avaldab mõju. Kahtlemata avaldab mõju objektid, miks nad siis lähevad, tähendab seda, et Eesti haigekassa ei jõua piisavalt haigetega läbi rääkida ja mängida nii palju, et õed ja arstid saaksid korraliku palka? Noh, kõigepealt peaks siis selgeks tegema omavahel, mis on korralik palk, kui te mulle ütlete, mis on korralik palksima. No ma kuulsin hiljuti, et näiteks Norras pakutakse radioloogiaõdedele 14000 krooni eesti krooni palka ja, ja ta on nõus ära minema, nad on nõus ennast laskma norra keele osas koolitada ja nad on nõus isegi maksma 9000 krooni trahvi, kui nad peaks tagasi tulema, sealt veel midagi ei meeldi. Ja noh, meie ütleksime niimoodi, et meie, see nii-öelda haigekassa eelarve praegu sisaldab numbrit, mis ütleb, et palk on kuskil 10000 krooni ümber, nii et noh, see on kindlasti väiksem kui Norras. Ja ega me jõuagi lähemal ajal ei Soome, Rootsi ega Norra palkadeni ja seal ei ole mitte ainult palk, palk on kindlasti väga tugev motivaator, ma arvan, mingi 70 80 protsenti. Aga no on inimesi, tahaks ka ennast proovile panna. On inimesi, kes tahaks teises keskkonnas töötada ja neid põhjuseid võib veelgi olla, näiteks enda täiendamine mingil tõesti väga huvitaval erialal. Ja niukseid variante on ka. Kas see põhjus võib olla siin ka see, et tänu sellele, et tegelikult Eestis toimiv selline hiiliv haiglareform, kus põhimõtteliselt kogu see põhiline raviteenuse nii-öelda huvitav tööga arstide õdede jaoks koondub suurhaiglatesse, mis tähendab seda, et kohalike väikehaiglate õdedel arste tõesti neil ei ole midagi teha, sest inimesed ka ei julge enam sinna minna sest nad vaatanud rahade peale ütlevad? No kuule, kui see maja näeb välja nagu seenhaigust põdev, eks ole inimene siis järelikult ei saa see olla ka seest korralik. Muide, majad ei näe enam niimoodi välja, majad näevad suhteliselt korralikud välja, sellest ma võin kohe täitsa pea anda, sest et viimaste aastate jooksul on nagu maju päris hästi nagu üles vuntsitud ja, ja, ja korda tehtud. Aga mis puutub sellesse, et tehnoloogiline ravi koondub keskustesse, siis see on paratamatu. See läheb tõesti nii, sest et väga kallid riistad ja ka nii-öelda spetsiifilised riistad ongi need, mida ei ole mõtet igasse ütleme maakonda või igasse valda osta sellepärast et neid ei lähe nii palju vaja. Läks, spetsialistid jäävad töötaja, siis pole ime, kui nad lähevad välismaale, sotsialistid ei jää töötanud, teevad teisi asju lihtsalt selliseid spetsialiste on tõesti nagu vähe ka. Sellepärast et kui on näiteks seda tuumamagnetresonantsi, on seda, selliseid aparatuur või muid selliseid peenikesi aparatuur on Eestis näiteks kaks tükki rohkem, tegelikult ei ole vaja sellele populatsioonile, sest nende riistadega ei ole noh, nii palju tööd ei ole mõtet lihtsamate haigustega ju väga kalli riistaga tööd teha ja seetõttu nad koonduvad keskustesse ja aga ega see ei tähenda, et et ütleme, maa all või siis suurtest linnadest väljas tervishoiuteenust vaja ei ole ka siis lihtsamad haigused või nii tavalised haigused, mida me mõtleme, neid on ikkagi üle 80 protsendi. Me räägime ikka väga spetsiifilistest asjadest, kui me räägime keskustest igapäevased lihtsamad haigused ravitakse ikkagi väiksemates kohtades ära, aga raviasutused põhimõtteliselt tolli konkurentsi tingimustes Eestis on tegelikult kõik konkureerivad haigekassa raha eest ja see on selge see, et suured haiglad, keskused koorivad nii-öelda tõeliselt mõnusa paksu koore, selle püti pealt väikene raha pudelikeses lokaal haiglatesse, kas teil on sellele väikesele pudemele, reaalselt ei saagi ka head ravi kvaliteeti ja head palka inimestele maksta? No see ei ole niimoodi, tähendab, see on selge, et suuremad haiglad teenivad rohkem? Jah, tõesti, see on täiesti selge, sinna läheb rohkem inimesi, nad on suuremad ja käibe pealt nad teenivad ka ka rohkem. Ja samal ajal on ka neil kulud suuremad. Esiteks kui need, nemad peavad ostma need kallimad riistad, nemad peavad võtma neile suure tööjõu külge. Nii et seal on ka kulud suuremad. Aga mis puudutab seda, et nüüd väiksemad haiglad. Neil ei ole inimesi, et see ei ole päris niimoodi. On inimesi, kes töötavad ka väiksemates haiglates, ka väiksemad haiglad, näiteks siin ministril tuleb kogu aeg, näiteks, et kõik mingid seitse kompuutertomograafi, mis on natuke parem riist kui röntgen näitab niukse sentimeetrise sentimeetrise laigu kaera sinu sees, seitse tükki ostlikum puterdama. No Grafi, nii et tasapisi liigub igal pool. Aga jah, see on õige, et niisugune tehnoloogilisem ravi koguneb keskustesse. Kuulge, öelge mulle, kes ei oska Eesti tervishoiusüsteemis arvutada, kes on selle matemaatika põhikursuse läbimata jätnud, et haiglatel alati saab aasta lõppedes raha otsa. Peab ütlema, et ei saa alati, kui te meelde tuletate, siis kaks viimast aastat pole aasta lõpus seda juttu räägitud. See on aastatepikkune jutt küll olnud, aga seda ei ole, kaks viimast aastat räägiks, no kes siis läbis selle matemaatik kursused, mis on vahepeal juhtunud, mis on vahepeal juhtunud? Me oleme lihtsalt haiglatega selles suhtes suutnud kokku leppida, et me ei räägi sellest, et vastupidi, et me planeerime ette, et me suudame nagu detsembri alguses ära öelda, kui palju vahendeid vaja oleks. Aasta lõpuni ja me oleme suutnud nagu mõlemad pooled neid neid tingimusi pidada. Nii et kui 2003. aastal veel avalikult julgete öelda, et osad ravi hinnad võeti nii-öelda peast siis tänaseks päevaks ma saan aru, on kõik ravihinnad korralikult välja töötatud ja siin enam mingit sellist nii-öelda tõeliselt eksimisruumi ei ole, seetõttu eelarve defitsiidi haigetele ei saa lekkida. No praktiliselt jah, praegustes oludes, kus ma pean ütlema, on ka hea laekumine, praktiliselt eelarve defitsiit ei saa tekkida ja ja hinnad on meil läbipaistvad selles mõttes, et kõik need komponendid eraarsti juures inimene läheb, ta ei saa ju tšekkega arvete peale arstiga liigutused kirjas, kus inimene näeb seda. Ega seda inimesel ei olegi vaja, inimene maksab ju visiiditasu, inimene maksab ju ka maksuinimesel oleks justkui õigus teada, mida ta saab seda raha jahini, mis seal on õigus teada, kui ta tahab teada, siis näiteks on täiesti võimalik avaldada, millistest tegevustest näiteks koosneb tavaline eriarstiabi vastuvõtt, mida, mida me sinna sisse loeme, kui palju seal on arstiaega, kui palju sul on õe, aga milliseid protseduure, kui palju see kõik aega võtab ja kui palju see kraam maksab, need andmed on kõik olemas. Aga kas seda just vaja on, võib-olla on vaja, siis võiks seda avaldada, aga patsient tegelikult ju väga ei peagi teadma, seda patsiendi eest maksab tegelikult haigekassa selle arstile ja haiglale kinni, tema maksab ainult visiiditasu. No selge see, me teame, et arstisüsteemi tervishoiusüsteemis on see info jaotanud ju kõige asümmeetriliselt üldse maailmas võtame kasvõi arsti käekirjaga seoses, eks ole, kus keegi aru ei saa, mis sinna kirjutatud on, antakse mingisugune platseebotabletti ja küllap inimene ise terveks saab. Miks ikkagi peavad inimesed maksma visiiditasu? No visiiditasud on tegelikult kaks eesmärki. Üks eesmärk on see, et inimesed vaeseks ei ole seda eesmärki, puid ei olegi riigil kunagi olnud, et inimesi vaeseks ja ma küll ühtegi riiki ei tea. Et kaks eesmärk, üks eesmärk on see, et nagu me siin enne ütleme, et oleks omavastutus et inimene tunneks, et arstiabiga natukene maksab, sest nagu me ütlesime puusaliigese operatsiooni, mis maksab 50000, enamus ei suuda kinni maksta. Aga, ja teine eesmärk on see, et püstitada väike tõke et lihtsalt inimesi arstiga juttu ajamas. Sest seda, seda probleemi või seda muret on üsna palju. Eriti vanemas eas minust juba niimoodi minu eas kuskilt ikka alati natuke valutab. Mida vanemaks saad, seda suuremaks hirm läheb. Et vot see valu võib lõppeda niisuguse tõsistusegava, mingi raskema momendiga. Tahaks nagu kurta seda kellelegi kellele sa ikka kurdad, kui, kui arstile mitte kunagi, kui ma töötasin, Urmas Sukles aga koos, kes ta arst ja ütelda, hakkasin rääkima, et mul ikka nagu kõhus kogu aeg pistab ja valutab ja natukene niimoodi, et kuidagi ma ei tunne ennast hästi, siis Urmas ütles mulle, et kuule, mis sa minuga räägid, mine arsti juurde. Nii et vot selline nagu ja see on väike barjäär, see 50 krooni näiteks noh, on suuremaid, visiiditasusid ka, aga kõik riigid rakendavad seda. Räägime ravimihindadest ka ja kuidas see asi käib, kui palju ravimifirmad teile igakuuselt juurde maksavad teie palga 40000-le palgale? Aa no siiamaani ei ole maksnud kahju, eks ole, kahju kindlasti, nii palju raha on jäänud saamata. Aga ravimihindadest, ravimihinnad on, ma peaks ütlema, et võiks paremini kontrollitud osa meie eelarvest. Meil on üks nagu ravimifirmad ise ütlevad üks jäigemaid, üks efektiivsemaid hinnasüsteem, ehk siis me oleme suutnud nagu Euroopas paika panna. See tähendab seda, et ravimifirmadel ei ole mitte mingisugust hooba ega võimalust lasta ennast soosida. Praktiliselt mitte jah, sest et need asjad on väga läbipaistvad ja, ja need komisjonid töötavad nagu protokollitud ja, ja väga efektiivselt, nagu te ütlete, praktiliselt mitte läheb seda, et ei ole veel välja tulnud, aga teoreetiliselt siis teoreetik ilmselt ka mitte. Ma siiski arvan, et võib-olla see praktiliselt oli nagu teoreetiliselt ma arvan ka, et ei ole võimalik, sest et noh ja nii peensusteni seda arvutust ei tea, aga ma küll ei usu, et et mingit varianti seal on. Seda lootust ei anna inimestele, et kui haigekassal järjest raha üle jääb, rohkem lõpuks ravimihinnad hakkavad langema. Sest tänapäeva Eestis ei ole ju soodne haige olla. Haige ei ole kunagi soodne olla, mõne ravimi puhul on juba odavam osta lihtne puust kirst, kui hakata ennast ravima. No ma arvan, nii hull see ikkagi ei ole ja keegi ei osta kirstu ravimi asemel. Aga mis puudutab seda, et ravimihinnad hakkavad langema, ravimihinnad hakkavad langema, mitte tänu sellele tootjad midagi teeksid, tootjad tahaksid ju, et ravimihinnad tõuseksid, see tähendab, et neid regulatsioone tuleb veel tugevdada, mis meil on siis ravimihinnad langevad. Aga see on avalik debatile, eks tootjad on ühel pool ja ja haigekassa teisel pool. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Danilov Hannes on sportlike huvidega mees. Kunagine lauatennise Eesti noortekoondise liige, mängib vabal ajal öelda suure väljaku tennist, lõõgastuge jalgratta seljas ja käib sõpradega veel purjetamas. Seoses iseseisvus aga Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks andis vabariigi president Arnold Rüütel 2006. aastal riiklikud autasud järgmiselt. Valgetähe neljas klass. Arvi Kallas, põllumajandusteaduse edendaja, Ain Lutsepp, näitleja Gert Kanter Ta heitja, Hannes Danilov, sotsiaal ja tervishoiu valdkonna korraldaja. Ülekuulamine Hannes Danilov haigekassa juhatuse esimehena mis positsioonis te olete tolle eeloleval nädalal kas siis toimuma või mitte toimuva streigi ajal? Minu positsioon on nagu see juhatuse esimees olla, aga kuna raha, ütleme eelarve kinnitab haigekassa nõukogu, siis minu positsioon on see, et iga eelarve muudatus või ka eelarveprobleem, siis selle siis arvutab läbi või siis pakub variandid nõukogule siis haigekassa juhatus. Praegu nagu selles mõttes, et te olete nagu selles mängus kõrval, eks ju, meil on mingi summa on ju nii-öelda eelarve aastaks antud, teie lubate nii-öelda selle tagada see, kuidas arstid, õed ja teiselt poolt haiglad seal omavahel ära jagavad, ei ole enam nagu päris teie asi. Otseselt mitte jah, sest arstid on töövõtjad, haiglad, tööandjad ja arstid on nagu haigla palgal, mitte haigekassa palgal. Seetõttu teie saate võib-olla hinnata, teades nii-öelda kogu pilti, et kellel selles ütleme siiamaani harjutud piiride läinud madinas, õigus on. Ma saan aru, et sa ka mõnevõrra emotsionaalne ja, ja ma pean küsima teilt siinkohal võib-olla kõigepealt isiklikku arvamust. No minu isiklik arvamus on see, et praegune pakkumine, mis Tööandjad tegid, et palk tõuseks tänavu aasta 20 protsenti miinimumpalk ja 2008 20 protsenti on hea pakkumine. Arstid peaksid selle vastu võtma, aga minu arust nad võiksid seda väga tõsiselt kaaluda. Mis teile tundub jälle kuidagi teiselt poolt vaadata, ma saan aru, et te püüate ikkagi ennast kitsama kahe nagu selle heinakuhja vahele sättida, eks ma olengi natuke just et mis teiselt poolt nii-öelda jällegi arstide poolt räägib seda ettepanekut tagasi lükkama. Ja raske öelda, millised nende motivatsioonid on üks motivatsioon, on üks nagu jutt, on see või see on see, et noh, et me läheme siis kõik välismaale tööle, kui meie palgad ei ole sellised nagu välismaalt. Ja teine siis on, nähakse seda reservi, ma arvan, haigekassa eelarvesse? Jah, see on see miljardit, selle peaks nagu korraga mängu panema, aga nagu ma enne ütlesin, et kui selle korraga mängu paned, siis järgmine aasta peab sama olema, aga järgmine aasta ei saa palka langetada. Nii et sellepärast on tehtud see 20 protsendi reegel, et võtame selle siis viie aastaga. Et selles mõttes tundub, et, et arstid koos õdedega arstide esindajad nii-öelda püüavad lasta sinilindu, mis tegelikult võiks rahulikult lennata ja, ja, ja perspektiivis pikemas oleks, oleks nii-öelda tulemus sujuvam ja meeldivam. Nojah, minu või ütleme haigekassa jaoks ja mulle tundub, et ka kogu tervishoiusüsteemi jaoks oleks siis see korraldus sujuvam ja stabiilsem. Kas streik tuleb või ei tule? Me räägime täna laupäeval, raske öelda, ennustame seda, mis peaks juhtuma. Eks, järgmise nädala kolmapäeval. No ma loodan, et ei tule, aga väga raske öelda Mul on hambaarstiaeg pandud, võin ma minna kohale või on parem öeldes aeglaselt. Ma küsisin oma hambaarsti käest ka streigib, et kuidas streigib ja siis ma vaatan hambaarsti, ta ütles, et tema küll ei streigi. Ma ei julge teile seda lihtsalt õelda, loomulikult no mul arste aegsel perioodil väga hea, lähme siis kontrollime kastest leib, leib, Hannes Danilov, kui ma mõtlen arsti ameti peal, eks see, see on töö, mida ja mina enda puhul küll väga pelgan, kui asub minu juures eriti tõsisemaid asju toimetama, eks ju, alles koolist tulnud see on, see on töö, mille kvaliteet sõltub väga palju sellest, kui palju on arstil praktikat, on nii, on küll, muidugi me räägime täna Eestis, kuskohas on eksju, allapooleteist miljoni inimese kuskohas suurem osa elanikkonnast on koondunud kahte suurde linna ja koha peal nad väiksemates haiglates on selge, et personali nii-öelda praktiseerimise võimalust jääb üha vähemaks. Saad aru, millele ma vihjan ja ikka, et seal ei saa korraga, kui arstiabi ei oleks, sellele ma vihjan sellele, kas ei oleks õigem panna Pärnu Viljandi haiglat kinni, teha sinna sisse hotellid, kasiinod, kutsuda sisse lõbusad tüdrukud, laiendada parkimisplatse ja lihtsalt transportida neid inimesi haiglatesse spetsialistide, eriarstide juurde, kahte suurde keskusesse, Tallinnasse, Tartusse, osta, neile helikopteritest vuristades Pole vaja, Eestis on 100 kilomeetrit ju ütleme sisuliselt ükskõik millisesse punkti. Pisut peale tunniga. Ja rahvusvaheline arvamus on selline, et eriarstiabi noh, nagu meil maakonnahaiglad osutavad, üldhaiglad peaks olema 70 kilomeetri kaugusel ehk ühe, tunniajalise autosõidu kaugusel, see on nagu rahvusvaheline Gold on haue, nagu öeldakse ja see on tingitud sellest, et vaadake, kui te teete, teeme need punktid väga kaugele inimestest, kõigil ei ole helikopterit ja kõigil päriselt ei ole ka autot. Siis geograafiline kättesaadavus halveneb mis halvendab nagu ligipääsu arstiabile. Ja ligipääs arstiabile on ju tegelikult tähtis, sest haigustele on nagu komme süveneda. 60 protsenti läheb ise üle, aga ülejäänud 40 süvenevad ja mida rohkem aega või mida rohkem kaevasin arsti juurde jõudmiseni, on siis tegelikult ta pärast on esiteks inimesele halvem, kui nad on süvenenud ja teiseks on kulukam riigiliste inimestele rohkem ravida. Ma kujutan ette, mismoodi Hiiumaa ja Saaremaa inimeste käed hakkavad värisema teie juttu kuulates, kes nii-öelda selle kuldse tunni sisse ka kõige parema tahtmise juures Nii Saaremaal on haiglaga, Hiiumaal on eriarstiabihaigla, mõlemad mahuvad sisse. Ja mõlema puhul on kvaliteet garanteeritud. Jah, muidugi kuidas teile tundub, kas ei oleks õigem nendel eestlastel, kes praegu seoses odavlennuhindade ja väga populaarse käimisega Indias näiteks seal oma oma silmaoperatsioonid ära teha, ma tean, et seal on, mis kodanikele või, või noh, on piirkondi, kus seda tehakse täiesti tasuta ainult selle nimel, et arstidel oleks võimalik praktiseerida ja siis mõne rikka valge käest natuke raha tagasi saada. See on see, mis ta alguses rääkisite, kui te usaldate praktikante, milles küsimus, kui sõitke Indiasse, laske oma silmi lõigata. Ja siis, kui nad on saanud praktiseerida viimase kuu jooksul paari-kolme 1000 peale Pole küsimus, puhas usalduse küsimus, muide, arstiabi on väga suuresti ehitatud üles usaldusele. See on absoluutselt kindlasti tõsi. Mis on need lähiaastate sammud, mis teile tundub, mis, mis peaks Eestis sellel kuldsel ajastul, kus ta ise nenditakse, laekumised on head ja, ja sisulised arvele toimub praktiliselt kullavihm. Millised plaanid on, mida te, mida te haigekassa haigekassaga plaanite lähiaastatel teha? Otseselt haigekassa struktuuriga ei plaani suurt midagi teha, ma arvan, see struktuur on päris õige ja päris õige koha peal. Aga mis puutub sellesse, et kui meil nüüd tõesti raha kogu aeg juurde laekub, et millised on meie prioriteedid siis noh, meie prioriteet on ju nagu meil on nagu mõnede ülipikad, järjekorrad näiteks suurte liigesed, puusaliigesed, põlveliigesed. Kas need, kes seal järjekorras seisavad, on lootust, et see paariaastane järjekord vist jääda, et ma ei tea ju liiga, eksju praegu sama pikad on need ühedamas kuidagi. Jah, meil on plaanis nagu iga aasta poole aasta võrra lühendada, seda järjekord on nii kaua, me jõuaksime kuskil pooleteistaastani pooleteistkümnele. Praegu pikk, see järjekord on praegu maksimum. Mul on kolm ja pool tegelik on kuskil kaks, kaks pool, niimoodi mõni ka mõniga kauem, vaadake seda järjekorda, peetakse nii-öelda skoorides, et need, kellele need näidustused halvemaks lähevad, need võetakse jälle ettepoole. Seal on teatud nagu 40 punktiline süsteem. Ilma, et oleks kogu aeg enam-vähem ühe sama nii-öelda halvas seisus, need, kes tulevad, ütleme, et need, kes veel. Hakkama saavad, eks neid siis neid ei võeta, aga need, kellel väga halvaks läheb, juhtub, et võetakse ka järjekorras nagu liigutatakse järjekorda, nii et mõnel läheb kauem, mõnel läheb vähem aega, sest me kõik oleme individuaalselt, mõnel, mõni tunneb rohkem, mõnel kehvem seis kõikjal natuke erinevalt, ehid. Ma olen teie isiklik küsimus, kui te vaatate seda, mis niimoodi Eesti riigieelarve jaguneb ja millised summad sealt kulutatakse, näiteks sellele samale kaitseväe ülalpidamisele. Te teate väga hästi, teil on tabelid ees, te teate, kolme pooleaastased järjekord ja nii edasi, kuidas te isiklikult tunnete, eks riik käitub oma inimestega õiglaselt. Kas see Euroopa üks viletsamaid nii-öelda tervishoiusüsteem, kas me oleme selle kuidagi ära teeninud? Meil ei ole, eks Euroopa viletsamad ja ma arvan, et tervishoiusüsteem on meil üks Euroopa paremini. Aga see, et me oleme nagu vaesemad kui rikkad Euroopa riigid, see on nagu selge seda tabelit kõik räägivad 20. kohta, aga nüüd mõtleme, kes, mis seal tagapool olid seal meist tagapool olid Poola, Tšehhoslovakkia, kes olid nii-öelda Need riigid, kuum, hirmsasti tahtsime reiside, meie jaoks, kapitalistlikud riigid, kui me mõtleme nõukogude aega tagasi meist tagapool oli ka Iirimaa kes on nii-öelda Euroopa majandusime. Ja Läti, Leedu. Ega me ausalt öeldes ega ennast Šveitsi, Luksemburgi ja Saksamaaga ei saagi võrrelda, sest et ei ole mõtet võrrelda minu kõrgushüppe tulemus näiteks Erki Noole kõrgushüppe tulemusega. Võrdlusalus on vale. Ma küsisin teie nii-öelda isiklikku seisukohta, seda, mismoodi miljardid voolavad selleks, et osta mõned suurtükid, osta kaitseväele uus uus varustus selga. On see, vaadake, see kaitsevägi kõik küsivad ja seda on ikka räägitud, et milleks meile Ise nägema, ma ei küsi üldse seda, milleks meile kaitseväe mix'ina Palju läheb nii sellepärast, et eks me peame suutma riigina käituda. Te isiklikult ei tunne ta selles mõttes, et on, on ikkagi see nii-öelda kasusüsteem tuleb raha juurde, hakkame paremini elama, see emotsionaalselt ei näe selles probleemi, et et ma olen inimesed näiteks need saab Uusa nii kiiresti, kui vaja on. No emotsionaalselt ma näen selles probleemi ja ega me siis ilmaasjata seda eesmärgiks ei võta, et neid vähendada. Aga ma olen ka selles veendunud, et üle oma varju ikka ei hüppa. Ja nendele Iraagi poistele, kes seal on, peab ikka need basidki ostma. Muidu lihtsalt juhtub liiga palju õnnetusi. See on tõsi, andke üks, andke üks seletus, lihtne inimene ei saa siin vastu valimisaru. Kas Sotsiaalminister Aabil on õigus selles, et Reformierakond on see, kes nii-öelda hoiab täie jõuga käsipidurit peal tervishoiusüsteemi edenemisel ja, ja selle süsteemi nii-öelda lopsakamaks paremale järjele jõudmisel? No ma ei usu, et see nüüd on ühe erakonna või kahe või kolme erakonna valitsuskoalitsioon, kes otsustab ja ma pean ütlema, et väga oluline number on see, et kui palju sellest eelarvest, mis meil on suhteliselt väike ja õhuke, aga see on meil nii-öelda poliitiline otsus, kui palju sellest tervishoiule läheb. Ja selles osas on nagu Euroopa riikides eriti halvasti üldse välja ei näe, me oleme kuskil 10 hulgas, meil läheb 12 13 protsenti tervishoiule riigieelarvest, need haaba ajab jama. Ta ei aja jama lihtsalt, et ma ei tahaks siin nagu poliitilisi hinnanguid anda, nagu te ütlesite, et meil on valimised tulemas. Te soovitate minna valima, valida kedagi teist, et see koalitsioon järgmisel korral ei püsiks. Ma ei tahaks soovitusi anda, kes mida valima peab. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Pärast seda streiki? Ei ma leian, et nende palk ei ole nii väike, et on inimesi, kellel on veel väiksem palk. Eino kuule, kui lähevad sinna välismaale, siis ennem ikka maksku siin ja miks meil peab nad ära minema, mina küll sellest aru ei saa. Arstid peavad raha saama kõigile on vähe, muidugi teistel ka, aga, aga arstil on ka vähe. Eesti riiki tõetöösse, neid üksikemasid näiteks väga vähe, väga vähe toetada, sest näiteks eriti linnas ei sa tuled sinna, sest sa oled üksi täitsa Nad ei võimalda. Tähendab, nad ei anna neid võimalusi, mis võimalik on mis tegelikult vajaksid eriti noored perekonnad, kes tahavad alustada oma elu. Nad üldse ei tule vastu, eriti linnas, Harjumaa ja eriti eriti, ütleme mingi Kuusalu vald, Loksa vallad või pisikesed vallad sellised. Kas see puudutab arstide streiki ja neil on tegelikult nemad vastutavad ikkagi inimeste elude eest, päästavad inimesi ja see on ikka nii vähene palk, võiks, on need kõik need tohtrid ära läinud siis välismaale, et seal on just palga suhtes ja see on täielikult, kui ma läksin, ise võimeline. Ma läksin sinna seisma. Ja drill kaelani täis. Õigus, ja nendel on sellepärast ka, kui sa maksad korraliku palgaarstile, ka tema hoolitseb patsiendist hästi. Aga tänapäeval näiteks nad ei hoolitse üldse jumalast suvaliselt, annavad mingeid ravimeid, kuure ja niimoodi. No ma ei tea, Nad saavad praegu küllaltki head palka. No minul see arstieetika vastu käib, et inimene ta ei aita inimest, seda peast lahendame natukene normaalsemalt. Inimesed, kes tahavad rohkem palka, on alati hea idee. Tere, olge kena, võtke istet, mister, palun. Mis mõttes Uta eeskätt, mis valutab haigekassa. Me teeme uuesti Remohustuks. Tere, olge kena, võtke istet, ainult haigekassakaart siia, palun. Kuste valutab. Mis mõttes, kus teil valutab kõigepealt haigekassa kaadri ära registreerima, andmed sisse lööma? Vaatame, mis haiguskaart on olnud ja siis hakkad esimest korda. Raviarst, no ma saan aru, ma saan aru, kolmapäev on kohe juba käes. Tõesti hea küll seal lolli mängima. Reimo saad aru, ükski arst ei tööta, me saame terve päeva lõikuna nõeluda, keelt vaadata. Mõtmis papson loomulikult tema uuesti. Ülekuulamine.