Tere algab ülekuulamine. Kuna ta on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Kuule kuulatum on mees Ameerika mägedalt parteisõdurist riigikogu fraktsiooni esimeheks, siis ministriks, siis erakonna juhiks. Kas ühendpartei rasvaste palade juures tõrjutud mees suudab veel tõusta, kas kaotatud lahing tähendab kaotatud sõda, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulatav Veskimägi. Võtke istet. Seda enam, et Kristega poliitikul väga palju sellist rahulikku aega istuda ei ole eriti veel veel nagu teil, ma kujutan ette, et praegu ütleme, oma parteis mõnevõrra sellises põgeniku staatuses väga palju lahkelt lihtsalt ei pakuta. Ei päris nii hull see asi ei ole, et riigikogu liikme tool on kenasti olemas fraktsioonist samamoodi. Nii et küllap seda istumise võimalust on nii otseses tähenduses ülekantud tähenduses loomulikult. Viimased kuus seitse aastat on olnud üsna kiire aeg ja on tegemist olnud piisavalt, et nii rahulikult istuda ja lihtsalt lakke vaadata. Aega väga olnud. Ja ta ei ole vist seda tüüpi mees ka, kes istuks väga hea, vaataks lakke, ei ole täiesti ja kui jääb, kui jääb uskuda ajakirjandus, siis siis pigem vastupidi, et te olete mees, kes üritab teha kõik selle nimel, et, et potis ikkagi väike tuli all oleks. Ei no ma arvan, mina olen inimene, kes seisab oma põhimõtete oma seisukohtade eest ja sellest lähtuvalt, kui kellelegi ei pruugi need põhimõtted ja seisukohad sobida, siis pigem on tõesõna siis nende inimeste probleemse Ma pean tunnistama, et Eesti meedia selles mõttes väga sageli ei suuda üllatada, nii et ma peaksin maha istuma ja ma ei suuda otsustada, kas tegemist on, kas tegemist on tõe või absoluutse jamaga sellel aastal õnneks ei ilmunud, sellele kallektiga on esimene aprill, kus tavaliselt, eks ju see üks selline hetk kätte tuleb, ülejäänud olukordades võib nagu aru saada, mis olukord olnuks. Kärt Anvelti analüüs Eesti Päevalehes ilmus neljandal aprillil. Kui palju see olnud, tõdeb, et see on viimane artikkel, mille puhul ma ei suutnud otsustada See on küll puhas jama. Ma arvan, et esimene asi, mis seda näitab, et et lastel oleks hea tava olnud, et see inimene, kellest siis selline jutt kokku kirjutatakse, et ka sellele inimesele oleksid eelistatud või pakutud võimalust midagi ise öelda, et mida ja kuidas tema neid asju näeb, et ajakirjanik ei suvatsenud seda teha ja, ja ma arvan, et need allikad, keda ta kasutas oh need allikate tahtsid seda asja näha või tahtsid sellise mulli luua, nii et ma julgen küll öelda, et see on totaalne jama. Ei, ma ei ole seda pidanud otseselt vajalikuks. Ma olen oma erakonna liikmetele saatnud ühe selgitava kirja selles suhtes, et kuidas ma asju näen, aga ma arvan, et ei ole mõtet sellisesse diskussiooni laskuda, et et noh, mida ma seal ikka ümber hakkan siis lükkama, et mida rohkem ümber neid asju üritan lükata, seda rohkem tegelikult ma sellesse kuidagi sohu sattunud, et see jääb puhtalt ajakirjaniku südametunnistusele. Muidugi on nii Päevalehe siis peatoimetaja kui, kui väljaandjaga sel teemal rääkida, et noh, päris nii need asjad ikkagi käia ei saaks, et ilmselt on hea tava, kui leht üritab, siis eriti leht, kes nimetab ennast sõltumatuks ajaleheks mõlemalt poolt tasakaalustatud. Ta oli taga selles, et, et nii hansaluike kui eksju väljaandjana kui peatoimetajat on peetud üldiselt siuksesse isa valembaseks meheks või nii-öelda meelsusega meesteks, et, et et kui on vaja isamaal mingit sellist soodsat materjali, siis nende kaudu ikka saab. Ei, ma ei oska seda küll kommenteerida, ma ei näeks seal nii suuri selliseid skeeme taga, et ma arvan, et ajakirjanike tahtis kiiresti oma tööd teha ja küllap olid allikad, kes ütlesid, et sellise loo võiks kirjutada, et ma pigem arvan, et ei ole kuskil nii-öelda mingi niuke laiem mäng, millest üks osa oleks see artikkel, vaid pigem see oli siis üks selline tööõnnetus. Ma loodan selle ajakirjaniku poolt. Aga me räägime üldistatult kogu sellest artiklist, ajakirjaniku tööst, aga, aga selge on ju ka kõige algaja poliitvaatlejale, kelleks ma julgen ennast pidada, see, et ega Mart Laar ja, ja Taavi Veskimägi nagu need mehed nüüd küll ei ole, kes omavahel nii-öelda hea meelega kokkuleppeks, et kes täna sauna kütab ja mismoodi nii-öelda siis õhtuse õhtuse nii-öelda lauakate eest hoolitsetakse ja, ja, ja, ja kes eeskava enda peale võtab? Ma arvan, et ega niuke poliitikas sihuke isiklik sõprus, et ma ei arvagi, et see oleks tingimata mingi eesmärk. Ma arvan, et me oleme mar Laariga kolleegid ja ma usun, et me suudame asju ajada üsna konstruktiivselt, meil on, tuleb tunnistada erinevad vaated ja käsitlused sellest ilmselt mismoodi Isamaa ja Res Publica Liit ühenderakonnana peaks edasi minema, et kui Isamaa ja Res Publica ühinemine võrdsetel alustel toimus. Oh, mis oli see eesmärk, et me tahtsime teha sellist rahvaerakonda ja ma usun, et see potentsiaal. Tal on tänases ühenderakonnas jätkuvalt olemas, mis sellist paarikümne protsendi stabiilset toetust ühiskonnast Paremkonservatiivse jõuna endas kannaks. Ja ma arvan, et kui me tahame seda potentsiaali saavutada, seda eesmärki saavutada, siis ei ole mitte nii-öelda enamuse ja vähemuse loogik ka vaid tuleb suhteliselt nii-öelda konsensuslikult üritada kõiki jõudusid, olgu need siis Res Publica pooled poole pealt kasutada selleks, et seda eesmärki, mis ühinemisel seatud, sai saavutada, nii et jah, ma kujutan ette, et nendel kahel läheneval kuule või nüüd juba isegi vähem kuuendal mail on erakonna üldkogu Tallinnas, et ma arvan, et neid, kuid tuleb kasutada selleks, et rääkida ikka asjad selgeks, et mismoodi siis erakonna sees asju aetakse. Ja millistele protseduuridele põhimõtetele tuleb rõhuda, et kõik erakonna liikmed oleksid kaasatud majale. Teie partei siseküsimustega väga hästi kursis ja teie asendiga ka jälle sellele algaja staatusele rõhudes tundub mulle et ega vist teist nagu väga palju enam rääkijat ei ole parteikaaslased endised andeid, mis suhteliselt kõrvale mänginud. Ma arvan, et need valikud, mis olid, et, et need olid enamuse ja vähemuse valikud. Ma arvan, et see proportsioon erakonna sees, millest räägitud on ilmselt kuskil 60 40 ehk võib-olla 60 protsenti on neid inimesi, kes on võib-olla üheselt nende valikute taga, mis olid finantset nüüd koalitsioonikõneluste järgselt nii parlamendis kui ka valitsuses, siis ametikohtade mehitamisel ja ja teatud sellise lähenemise fikseerimisega Küsil ära, et me saaksime aru täpselt, 60 on need, kes on tegelikult ütleme, Laari selja taga. Jah, ma arvan, et see proportsioon on nii volikogu kui eesseisuse ja vaadates lähenevat üldkogu, siis, siis ma arvan, et see proportsioon on täna kuskil sinnakanti jääb nii, et ma selles mõttes ei arva, et ma kuskil üksinda seisan, Taavi Veskimägi, et ma arvan, et neid inimesi, kes mõtlevad sama samamoodi, on Eesti üsna üsna palju, nii et see annab kindlasti niisugust jõudu ja tahet edasi pinget. Kahtlemata neid oli juba valijate hulgas, kui palju seekord oli, kus ma ei mäleta täpselt, me jõudnud vaadata, 6000 oli eelmine kord, seekord oli no umbes sama. Mis juhtus ikkagi, et Teie, ma pean silmas omaaegse Res Publica ehk ühest küljest vihatud, teisest küljest armastatud peaministrist portsust. Riigikogu esimehest Ermast said ühel hetkel äkki need inimesed, kes seisid nii-öelda teisel pool seda teie ka tekkinud rindejoont miks, mille, millest see nagu ülevalgumine tekkis. Ma ei julgeks seda nimetada nüüd nii-öelda rindejooneks, et, et ma arvan, et on inimestel erinevad arusaamad, erinevad arusaamad kindlasti ka Res Publica sees, kuidas käsitleda Res Publica ajal, noh, ilmselt väga paljudele ja kui vaadata ka niisugust üldist pikemat ajalugu, siis ilmselt jõuavad, jõuavad ühel hetkel sinna välja, et kuidas üht või teist sündmust käsitleda ja ja kindlasti hetked jäävad last sinna, et kas koalitsioonist ära tulemine sellisel kujul omal ajal kadunud nafta kevadel oli õige või vale. Noh, mina olin üks nendest, kes ütles välja, et me ei peaks koalitsiooni nii kergelt käest andma ja vaatamata sellele, et Ken-Marti Vaheri on põhimõtteliselt õigus, peaks ta astuma tagasi. Omamoodi koalitsioon Keskerakonnaga Tallinnas oli ilmselt tollel hetkel arusaam ja tahe näidata Reformierakonnaga koht kätte ja teha Keskerakonnaga Tallinnas koalitsioon. Ma olin selle koalitsiooni tegemisi vastu, kuna ma arvasin, et see viib sinna, kuhu ta ka viis, et see ei jää nii-öelda vastuseta käiguks, vaid et alati Tallinna sündmused paratamatult toovad tagajärgi Toompea poliitikasse mida ka näha võis. Et need arusaamad kanduvad või, või, või te teate, et need erinevad käsitlused kanduvat mingite sündmuste öelda käsitlemisele minevikus, et kat ja, ja kuidas oleks pidanud siis käituma? Ei julge sellest rääkida, et ma arvan, et paljud erakonnakaaslased võivad seda tunnistada ka tollel hetkel, mitte tagantjärgi tarkus pole mingi tarkus, eks ole, ka, tollel hetkel ütlesin, et minu arvates tuleks käituda nii, aga tollel hetkel enamus tahtis teistpidi aktsepteerisid aktsepteerisid seda, mis ei tähenda aga et et ma ei või seda seisukohta öelda väljend nüüd ja loomulikult, eks ka see, et ma kandideerisin erakonna esimeheks 25. aasta kevadel peale seda, kui kui Res Publica valitsus lagunes. Eks kaitset käsitlevad võib-olla erinevad poliitikud, meie erakonnad, erinevalt. Kas nüüd, kus on selge, et, et ühendparteis peale seda üldkogu ja, ja, ja järgmisi nii-öelda parteisisesed valimised? Ei. Ma ei taha kuidagi kuidagi optimismi ja entusiasmi kustutaja, aga pragmaatika minus ütleb, et ei ole suuri šansse nii-öelda jätkata seda, seda pimestavat. Redelit tuleb igal juhul nagu tagasilöök. Kui sageli te, Taavi Veskimägi, mõtlete sellele, et põhimõtteliselt saaks ju kokku leppida näiteks Reformierakonnaga Śaksa, seal jätkata tööd, nii nagu nii mõnedki teie parteikaaslased on, on otsustanud, teinud. Ma arvan, et minu toetus Isamaa ja Res Publica liidus ja ja see, miks ühel hetkel vaatamata kõigele neid karisid, mis sellel Isamaa ja Res Publica ühinemise teel ees seisid ja ja millest mõnimane Meil on täna nii-öelda veest juba väga teravalt kuidagi on välja paistis, ilmselt ka see on, võib olla üks põhjus, miks on selline üsna terav arutelu situatsioon viimastel nädalatel olnud, et et ma arvan, et see teekond sai võetud ette vaatamata kõigile üsna selge visiooniga, millist konservatiivset erakonda tahaks luua, et ei, ma ei ole seda visiooni kaotanud ja ma näen, et Isamaa, Res Publica liidus on see visioon või see potentsiaal jätkuvalt televisioonis realiseerimiseks olemas, et ei, mul ei ole hetkel mingit arusaama, et seda tuleks teha kuskil mujal ja ja ma arvan, ka neid inimesi, kes seda jagavad, on piisavalt palju, et minna edasi. Nii et selles mõttes see spekulatsioone pühapaikade Olari Taal läks järgmise projekti ette valmistama. Vaat seda tuleks Olari Taali käest küsida, minu meelest Olari Taal praegult on üsna rahulikult oma kodus Läänemaal. Tee üheskoos ei plaani midagi. Poliitilist kindlasti mitte, meil on, me oleme üsna head tuttavad ja üsna tihedalt läbime meile kindlasti kindlasti ühiseid plaane, aga, aga poliitilises vaates me kindlasti ei plaani praegu uut erakonda asutada. Mulle meeldis see sõna praegu. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Veskimägi, Taavi sündinud 20. novembril 1974 Eidapere Raplamaal on Eesti poliitik, endine rahandusminister. Veskimägi on lõpetanud Rapla ühisgümnaasiumi 1993. aastal on õppinud Tallinna tehnikaülikooli ehituse erialal. Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli haldusjuhtimise erialal 1998. aastal. Dali rest Publica liige. 1994.-st aastast oli Res Publica esimees ning on praegu Isamaa ja Res Publica liidu kaasesimees. Viiendal aprillil teatas ta saates paar, et ei kavatse kandideerida erakonna esimehe kohale. Kuule, kuulatav Taavi Veskimägi hüüdnimi teil ju ometigi oma partei sees on olemas. Ei, ei ole, mul pole kunagi hüüdnime olnud. Tõsi on aga tuuleveski, tuul heidab pere, poiss heidab peremees. Ma küll ei tea, et need oleksid mingid sellised hüüdnimed, mis oleks ka tegelikult kasutuses, et et võib-olla mõni inimene Tahaks mind nii kutsuda või, või ka nii kutsub, aga need ei ole kindlasti mingid sellised dominant, nüüd nimed, noh, nagu me Eesti poliitikas teame, et tõesti mõnedel inimestel on, et ei, ei, seda kindlasti mitte. Miks see nii on, miks ei ole välja kujunenud Taavi Veskimäe sellist ühte ja üldist hüüdnime, mille kaudu ta saaks kutsuda ka nii, et Taavi Veskimägi ise reageeriks, vaataksin õlad, ah jah, ma olen siin. Ma ei tea, ma arvan, et see on hea. Minu nimi on minu nimi ja ma usun, et see on kõige parem tunnus minu enda kohta, nii et, et ma ei kuidagi ei tunne ennast halvasti, et mul ei ole sellist ühtset dominant hüüdnime, et ei. Poliitiku amet ongi teie elukutse? Jah, ma arvan küll, elu lõpuni. Ei julgeks seda öelda, et, et mul on piisavalt palju asju, mis mind huvitavad eelkõige majanduse ja rahanduse valdkonnas, nii et ma ei saa seda kindlasti öelda, et see elu lõpuni peaks nii olema, aga, aga praegult olen noh, 11. riigikogu koosseisu liige ja, ja kindlasti 11. riigikogu koosseisus kavatsen oma valdkonnas ehk majandus-rahandusvaldkonnas teha nii palju, kui riigikogu lihtliikmel on võimalik, on. Kui tuleb XII riigikogu, siis Taavi Veskimägi on seal sees või on ta siis juba kuskil business'it ajamas. Ma ei oska seda öelda, et siin on ikkagi neli aastat aega ja me oleme täna alles ju alustanud, et kindlasti on päris oluline see, et milliseks Isamaa ja Res Publica liit on aastast 2011 kujuneb, milline erakond see on, kas see erakond on selline nagu mina ette kujutasin, siis kui me asusime? Aga selleks ajaks erakond ikka alles veel on, no peab olema, mis tähendab, peab see tähendab seda, et mingi sund on aga mingit loomulikku tahet, et me peame erakondadega meistesse ajama, siis. Ei, ma arvan, et selles mõttes just, et peab olema, et, et see on nii paljude inimeste panus ja ma arvan, et on olemas selgelt need väärtused see visioon Eestist, mille nimel tasub pingutada, nii et ma just ütleme, peab olema, et Isamaa, Res Publica liit, kindlasti politsei erakonnana ei tohi kuhugi kadunud, vastupidi, ma arvan, et meie eesmärk peaks olema 2011. aasta riigikogu valimiste võitjad. Kui palju on lahkujaid, kui Mart Laarist saab ühenderakonna juht? Ma väga loodan, et me suudame selle pooleteist kuu jooksul, mis on üldkoguni jäänud jõuda selliste kokkulepeteni, et, et see visioon, mis on võib-olla Res Publica poolt tulnutele Isamaaliidu poolt tulnutel, et see on nii-öelda lõplikult, muutub enam-vähem üheseks, ehk sisuliselt ei ole põhjust rääkida nendest, kes vaid on põhjust rääkida sellest, mida ja kuidas, et jõuame sinnamaani, siis ma arvan, neid lahkujaid väga palju ei ole, vähemalt ma küll ise töötan selle nimel, et, et võimalikult paljud inimesed siiski jääksid sellesse erakonda ja, ja ükskõik millised need, kes valikud on, et et me saaksime, saaksime edasi see potentsiaal, just seesama pikk pink, mis on olnud meie tugevused, see pikk pink ei, ei lahustuks, aga loomulikult kui me ei suuda sellist laia avatud eesmärki vaata et vot me tahame teha rahvaerakonda siis muidugi inimesed hakkavad küsima, et kas mul on seal potentsiaali või on mul hoopis potentsiaal kuskil mujal seda oma visiooni realiseerida, nii et ma arvan, et need küsimused tulevad, meie asi, erakonna juhtidena on, on suutnud küsimustele vastata ja need riskid maha võtta. Oli sellest kahju, Kaaga Ülo Vooglaid ära läks poliitikast. Kindlasti Ülo lahkumisest on muidugi kahju ja, ja Ülo ka Res Publica kasutamise juures ma arvan, et väga olulist rolli omas enam, et minul oli võimalus ka Raplamaamehena, eks ole, nii nagu Ülogi teda poliitikas poliitikasse, nii-öelda riigikogu valimiste võtmes kutsuda ja, ja olla ka fraktsiooni esimees, küla oli, oli fraktsiooni liige ja temalt väga palju ise õppida, nii et jah, muidugi. Taagepera õppimise ajad on möödas, Res Publicas. Ma arvan, et Rein Taagepera ka vaadates tagasi, et et ilmselt siin oli niisugune üsna sügav maailmavaateline konflikt sisse mõneti algusest peale programm häiritud, et et ikkagi Res Publica puhul oli tegemist parempoolse erakonnaga. Rein Taagepera oma maailmavaatelt kindlasti parempoolne poliitik ei ole, et arusaam oli ilmselt veidi teistsugune. Seda lahkuminekut pean puhajast üsna loomulikuks, et, et lihtsalt see visioon või, või see maailmavaateline telg oli Res Publical, kui ta kujunes nii-öelda niukses klassikalises mõttes sotsiaalmajanduslikul teljel lõplikud välja, et see oli, oli teistsugune. Eriti kui mina erakonna esimeheks sai, mõtlesin üsna üheselt välja, et see on parempoolne erakond. Et ma pean seda loomulikuks ja ma ei näe siin mingit väga suurt traagikat. Kui loomulik on see, et ühest Eidapere poisist saab ühel päeval siis erakonna esimees. On see selline protsessis hakkab juba väga varakult pihta, et tegemist on õpetaja, poja, kes koolis väga palju pättust teha tänu sellele ei saa, on selline viisakas ja viks. Ja siis ühel hetkel lihtsalt lükatakse ette, sest et tema kohta ei ole ju midagi halba öelda. Lipsuga nata ka ja alati ees ja väga sirgelt. Annan näete tänaval ilma lipsuta, et ei, ma arvan, et see ei ole üldse mingi väga loomulik protsess. Ma usun, et see pigem lähtub igast konkreetsest isikust ja, ja minu puhul on olnud selline päev ühiskonna ühiskonna huvi ja, ja ilmselt see on mind ka nende asjadega tegelema tegelema pannud nii keskkooli ajal hiljem avalikku haldust õppides ministeeriumis töötades, prosulge liige olles ja pärast erakonda selle ühenduse põhiselt alustades, et ma arvan, see on niisugune loom hästi loomulik, tõesti hästi hästi loomulik niuke. Evolutsiooniline protsess. Mis te arvate, mis aastal inimesed enam ei räägi RB-st vaid räägivad siis näiteks Isamaast, millal see RB taak nii-öelda ära kaob, teie küljest? Ma loodan, et seda hetke sellisel kujul ei teki, et et see ühenderakond kujuneb Isamaks siiralt, seda arvan, mitte et mul oleks mingi probleem Isamaa või Isamaaliiduga, saab samamoodi ka Res Publicaga, et et ma näen, et selle ühendanud Laguna identiteet peab siiski kujunema, võttes küll nendest mõlemast Res Publica ja Isamaaliidult ohnile parimat kaasa. Aga ta peab siiski kujunema välja sellise uue identiteedi kui mihukest avatud rahvaerakonda teha ja taodelda väga suure hulga ühiskonnaliikmete liikmete usaldus. Näiteks Eesti konservatiivne rahvaerakond, ma arvan, et oleks see, mis päris hästi võiks seda uut identiteeti ja vaatelist identiteeti kirjeldada, nii et. See uus nimi, mis tuleb, ei tule sellepärast Veskimägi, pakun välja selle. Ma ei oska seda öelda, kas see tuleb või mitte, aga ma väga tahaks, et oleks see debatt ja ma peaksin väga halvaks, kui see ühendada kond kukuks tagasi kas Res Publica sussidesse või Isamaa sussidesse, et et see ei olnud see eesmärk, mis sai seatud, kui võrdsetel alustel ühinemist hakkasime planeerima ja ka üldkogud selle ühinemisotsuse tegid, sest noh, paratamatult nime on. Lisaks sellele, et on nimi, on ka poolne väärtust ta tegelikult noh, annab mingid väga selged piirid millest on üsna raske kui mitte võimatu tulla välja ja, ja paratamatult mu isamaaliit tal on väga hulk hästi tugevaid toetajaid, aga paratamatult on tal ka mingid raamid, millest ilmselt selle nimega kunagi välja ei kasvanud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid enne 2005. aasta kohalikke valimisi ilmus ajalehes kesknädal Järvakandi elaniku Peeter Bentla artikkel pealkirjaga ettevaatusTaavi Veskimägi kandideerib Raplas. Bentla tuletab Veskimäele meelde Edgar Savisaare öeldud kuldset tõde. Praeguse elutöö teinud pensionäre, lasta respublikaanid plaanitud pensioni tõstmist tulevikus enam oodata. 2005. aasta kaheksandal aprillil kuulutas Eesti maksumaksjate liit oma üldkoosolekul rahvusraamatukogus välja ja andis üle maksumaksja sõbrameener rahandusminister Taavi Veskimägile. Otsust põhjendati järgmiselt. Taavi Veskimägi, avaldused ja tegutsemine rahandusministrina on kandnud sõnumit Eesti tulumaksusüsteemi ja rangete eelarvekriteeriumite eest seismisest Euroopa liidus, bürokraatide arvukuse ja kulu vähendamisest ning viiede kui maa soola väärtustamisest. Kuulamine. Kuulatav Veskimägi, te näitasite hetk tagasi, et Rein Taagepera rakendamine parteitöös ja, ja, ja tema ideoloogiline kasutamine oli viga. Juhan Parts oli omamoodi tegelikult täpselt sama samasugune väike nagu selline tööõnnetus, ehkki ta lõppude lõpuks sai enam-vähem hakkama. Aga, aga see renomee, mis mehel oli enne riigikontroll ütles ju tegelikult päriselt parteisse kaasa ei tulnud ja, ja neid vilju, mida te lootsite magusaks ei küpsetanud. Ma ei öelnud, et Rein Taagepera tulek erakond oli, oli viga, et ei, ma olen kaugel sellest. Ma arvan, et kindlasti Reinu liitumine erakonnale sisulises, loomulikult ka poliitilise kapitali mõttes oli väga, väga õige, et ma lihtsalt pigem arvan, et, et me kasvasime lahku. Nii nagu ikka kasvatakse lahku, et, et et pigem pigem on see mitte viga, vaid, vaid niisugune üsna loomulik, lahku vastamine oli. See vist puudutab Juhan Partsi siis. Ma arvan, et Juhan Parts on täna Isamaa, Res Publica liidu nii-öelda tipp-poliitikute hulgas jätkuvalt ja, ja ma arvan, et, et kõik me õpime. Nii et ma usun, et Juhan Juhanil on väga suurepärane võimalus majandus-kommunikatsiooniministrina ennast tegelikult uuesti tõestada ja uuesti üsna tugevalt uuelt poliitilise kaardi peale tagasi. Kui kaugele teist, seekord nende valimiste järel selle valimiste nii-öelda sessiooni ajal selle valitsuse moodustamise ajal jäi ministrikoht. Kui ma ütlen siiralt ja võib-olla paljud ei usu seda, et mul ei olnudki eesmärk saada tingimata ministriks, et mul ei olnud seda, seda eesmärki üldse olemas, pigem praktikuna ta lihtsalt Mägitatsioon. Pigem oli küsimus ühel hetkel selles, et, et miks ma asusin kandideerimisest, ma kandideerisin ju majandus-kommunikatsiooniministri koha peale. Ma pigem tõesti lähtusin sellest, et, et kas on erakonnas mingid väga ühesed reeglid, mingid kriteeriumid, et mille järgi siis sellised ka olulisi personalivalikuid tehasest paratamatult nendest inimestest ju kujunevad selle ühenderakonna sellised poliitilised näod. Loodetavasti järgmiseks neljaks aastaks, niikaua kui valitsus, valitsus ametis on ja ma vaadates ka seda varasemat, eks, et ilmselt ei ole. Ei ole poliitikut, kes viimase nelja aasta jooksul oleks võtnud ka Eesti meedias näiteks rahandusteemadel või majandusteemadel rohkem rohkem sõna või kirjutanud, eks, kui kui seda olen mina samamoodi majandusprogrammi ette valmistades erakonnas, olles majanduspoliitika eestkõneleja, erakonna kaasesimees, saatesse ka teise tulemuse Mart Laar järel erakonnas, et, et mind lihtsalt huvitas, et, et mis on need kriteeriumid, mille alusel erakogu erakond otsuseid teeb, et et pigem on see üks kogemus ja ma arvan, et seda kogemust tab erakonda analüüsima, et et kui järgmine kord selliseid personalivalikuid tehakse, siis jah, ma arvan, et need kriteeriumid peavad olema oluliselt selgemad, et et mina täiesti aktsepteerin, et noh, on on kuskil enamuse tahe ja, ja keegi on, on vähemuses antud hetkel aga see otsustusprotsess peab olema selge, on mitte nii et noh et see on ainult enamuse soov, see paratamatult tekitab mitte nendes inimestes, kes võib-olla ei osutu valituks, aga, aga nendes inimestes, kes neid toetavad mingi sellise trotsi või frustratsiooni, et jumala pärast, miks siis nii. Räägime Jaak Aaviksoo tulemisest poliitikasse, teil on selle selle nii-öelda protsessi juures olnud oma nagu selline kaalukas kaalukas roll mängida. Ütleme niimoodi, et sisuliselt tootjatega olnud nii-öelda Aaviksoo tulemise tulemise patroon või, või, või isa, eks kõlab nagu, eksju lõbusalt, iseenesest, aga, aga nii on. Mis puudutab Jaak Aaviksoo, siis ma mäletan seda arutelu, kui olid presidendivalimised ja Jaak Aaviksoo oli, oli kandidaat, siis ilmselt üks niisugune onu ka mingisugune etteheide Jaak Aaviksoole ajaga üks on niuke, väga autograatne ja väga tugev tugev juht, et selles mõttes mulle teeb alati nalja see, kui üritatakse näidata Taavi Veskimägi, kuidagi ma ei tea, üritab Jaak Aaviksoo juhtida, et noh, inimese puhul, kelle puhul tõestanud ja pigem on, on heidetud ette, et ta on ise väga tugev juht ja niuke väga tugev otsustaja ja teistega ei arvesta, et et ma arvan, et, et selles mõttes Jaak Aaviksoo ikkagi oma valikut tegi ise ja, ja ka selle otsused tulla ülikooli rektori koha pealt ära tulla, poliitikasse kandideerida, et, et need olid oma valikud. Mis oli seal minu roll, tõesti, ma rääkisin või, või tegin tegin talle selle ettepaneku tulla poliitikasse, aga, aga see, et ta tuli ja otsustas ja, ja siin ei ole minu, mitte mingisugust rolli. See, et Aaviksoo nüüd läks valitsusse sisuliselt koos nii-öelda selle Isamaaliidu poolega ehk selle 60-ga tähendab ka seda, et Aaviksoo ei ole enam selle 40 ees, mille ees on Veskimägi endiselt, vaid ta nii-öelda kuulub ka nende 60 hulka. Vaadake see, et Jaak Aaviksoo kaitseministri kohal läks, et ma arvan, et esiteks me saime väga hea kaitseministri endale ja tõesti inimese, kes võib-olla suudab need ülesanded, mis kaitseministeeriumis on alates rahuaja riigikaitse muudatustest, rahuaja riigikaitseseaduse muudatustest, kuni kaitseväe korralduse seaduseni pronkssõdurini välja, et suudab need asjad asjad läbi viia, et, et ma arvan, et me saime väga tugeva kaitseministri ja ja sellest lähtuvalt. Ma ei arva, et et siin on mõtet rääkida, et, et kuhu poole Jaak Aaviksoo Jaak Aaviksoo kuulub, mul on mõneti hea meel öelda, et ma arvan, et Jaak Aaviksoo on, on, on kõigi nende kuulumiste ülene, aga ma julgen öelda. Aaviksoo kandideerib kevadel erakonna esimehe ametikohale, kui ta peaks nii otsustama, et, et ta, et ta kandideerib, siis kindlasti minu toetus tema kandideerimisel erakonna esimeheks talle kuuluma. Kas see on samasugune toetus kuulus Mart Laarile, oletame, et see õnnestuks leida seal nii-öelda ühisosa, millest me siin rääkisime, mida otsib siis see 60 otsib 140. Kas siis peale seda oleks Taavi Veskimägi ja, ja tema nii-öelda toetajad vaimset kaasamõtlejad valmis toetama Mart Laari ühenderakonna esimehe kohale. Me peame ilmselt selleks, et jõuda sellise üsna laialt konsensuseni mis võiks olla ju eesmärk, et kogu potentsiaal erakonnas oleksid kenasti kasutatud. Et ilmselt on vaja üsna palju, palju rääkida omavahel ja, ja, ja need asjad läbi arutada, et milline see visioon sellest ühenderakonnast on kutsunud käsitlus sellest, millistel reeglitel peaks erakonnasiseselt valikut olema tehtud, milline on see nii-öelda visioon sellest, et, et kas ta läheb nii-öelda tagasi mingisse nišši või, või, või tõesti ta kasvab, kasvab, kasvab suureks erakonnaks, et et need asjad tuleks läbi arutada ja, ja maine, et mul läks Mart Laariga mingit isiklikku probleemi või ma loodan, et Mart Laaril minuga samamoodi, et et pigem on ikkagi küsimus siin erinevates versioonides erinevates arusaamades ja, ja kui need asjad on selgeks räägitud, siis loomulikult Mart Laarile ei olnud teiega mingisugust probleemi, ta käis seal, istus samasuguse tooli peal ja, ja rääkis lihtsalt sellest, mismoodi Res Publica tagatoas käib, käib madin ja kaklus, mida ta ei ole varem mitte kunagi ja mitte kuskil näinud. No eks see ole Markla Harry enda selline arusaam, arusaam asjadest. Noh, ma ütleks, et Res Publica puhul ei ole olnud sellist parketimängu nagu mitte kunagi, et võib Res Publica puhul ette heita täiesti, et kindlasti Res Publicas on olnud enamuse vähemus, aga seesama palju räägitud sisereeglite ja sisedemokraatia pool, mis väga paljuski Rein Taagepera ideedele põhinevalt sai rajatud, et et see oli selles mõttes nagu hästi karm, et et keda erakonna liikmete enamus ja tõesti mitte siis kas fraktsioon või eestseisus, aga, aga liikmete enamus toetas see parasjagu siis erakonna nii-öelda otsuseid otsuseid langetas. Ja ma julgen ka täna väita, et, et väga paljud Res Publicaga ma loodan, et ka Isamaaliidu liikmed jagavad seda käsitlust, mida mina olen olen, olen üritanud pakkuda erakonnast seal lai rahvaerakond selgetele, siseprotseduuridele põhinev selgelt paremkonservatiivse ilmaga vaatega. Et neid, neid inimesi, inimesi on, nii et ma pigem arvan, et Res Publicas. Mul on nagu väga selged seisukohad ja, ja võib-olla ühesõnaga nii-öelda öeldud väga jõuliselt ka välja oma seisukohtade eest seistud, aga, aga selliste oh, intriigitsemise Niukest parketimängu. Ma arvan, et on olnud Res Publicas võrreldes ülejäänud tänaste parlamendierakondadega seda Moldova oluliselt vähem. Laar üldiselt parketi tantsu valdab hästi. Ma ei tea, kuidas ta tantsib, et ei ole kunagi näinud. Kas teie jahi püsivale optiline siig ka olemas ja muidugi olete mõnikord sealt vaadates niimoodi põdrasilmaga tõtt olete näinud ka kuidagi niimoodi, et seal on nagu laari televaataks just selle põdra näo asemel nagu peaaegu klaar vastav. Oi, ei, kindlasti mitte, tähendab, see oleks, ma arvan, absoluutselt ebaeetiline. Noh, isegi niimoodi mõelda, et meiei Ega mingite selliste õudusunenägude lihtsalt ehmudes, et te näete just, et seal paistab Ei, ei selles mõttes, et ei ole mõtet ehitada Mart Laarist ka minu jaoks mingit vaenlase kuju, et ma olen siiralt seda meelt, et et mina Ma ei tegele mitte inimestega, vaid ma tegelen mingite protsessidega mingite vigioonidega ja, ja ma arvan, et et see on, on, on, on minu tugevused, ma suudan öelda, poliitikaid ja inimesi vaadata lahus, et et kui ühel hetkel On on kattuvus Mart Laariga, et me saame ühtemoodi asjadest aru, et vot niimoodi peaks asjad edasi minema, seda enam, et ma arvan, et maailmavaateliselt Me Mart Laariga näiteks majanduspoliitikas oleme üsna sarnastel seisukohtadel siis ma ei näe mitte mingisugust probleemi Mart Laariga teha koostööd, et ma arvan, et et poliitikas on sellised isiklikud emotsioonid, viha, kättemaks kõige halvemad nõuandjad ja noh, kasvõi vaadates Res Publica minevikku, üritades sellest minevikust õppida, siis ma arvan, et Res Publica kõige suuremad vead saidki tehtud just läbi selle kui kellelegi, kes selline isiklik emotsioon, et nüüd näitaks kellegile koha kätte. Poliitikas ei tohi selliseid asju teha, et see on väga-väga-väga halb, et poliitikas tuleb olla ratsionaalne ja ja tõesti vaadata inimesi ja ideid ja, ja põhimõtteid lahus, et noh, lõppkokkuvõttes igaüks teeb oma poliitikat ja seisab nende põhimõtetest. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Neljapäeval, esimesel märtsil 2007 oli Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi külaliseks riigikogu liige, Rapla kandist pärit Taavi Veskimägi. Kohtumisel 11.-te 12.-te klassidega oli põhiteemaks Euroopa Liit. Majandussuhted euroraha päris mööda ei saadud, ka päevaprobleemidest. Kaks tundi kestnud kohtumine möödus kiiresti. Taavi Veskimägi, teie kohta on öeldud, et te olete masinad. Vaadake mind ei ole. On nullid ja ühed me just kuulsime, et oletegi masin olemas protsessid ja olemas inimesed ja neid koos vaadata ei saa. Ma arvan, et poliitilisi protsesse ja inimesi, et ei ole mõtet võidelda inimestega mõtet võidelda mingite seisukohtadega mingite ideedega, et, et jah, ma arvan, et see on kõige halvem, kui, kui hakata mingit poliitikaid isikustama. Et see inimene minge nüüd, vot mina olen parempoolne, temal vasakpoolne, noh, ta on igal juhul siga, eks ole, et niimoodi tohivad. Olete te oma oma, need on meeskonnas inimestele näpuga viibutama ka, et kuule, oota benud hoo. Nii ei käi, see inimene on inimene, aga praegu räägime poliitikast, me räägime praegu protsessist. Ma arvan, et ma olen ise üritanud niimoodi vaadata, ma ei arva, et ma olen teistele selles osas õpetussõnu jaganud, et, et need inimesed on tõesti inimesed ja, ja ma ka sellised neid käsitlenud, nii et ma ei ei ole tõesti mingeid õpetussõnumist küll jaganud kellelegi, selles osas Aga selline seltskond on ju olemas, kes astub ligi või helistab, küsib Taavi. Mis nüüd, ütle, kuidas ma pean otsustama. Kindlasti poliitikas inimesed suhtlevad väga palju ja, ja paljuski informatsioon on see kapital poliitikasse, millega on võimalik üht-teist ära teha, nii et jah, muidugi inimesed mulle helistavad, Me arutame, aga see ei ole mitte ühepoolne, mõtlesin ikka kommunikatsioon, et et mina saan nendelt seisukohti, nemad saavad minut seisukohti ja me arutame koos asjad läbi, et muidugi arutelu on, on, on pidev. Aga autoriteet on olemas, sõna maksab. No kui ma olen olnud Res Publica esimene, saab Res Publica esimees, täna Isamaa, Res Publica liidu kaasesimees ja, ja ilmselt üsna rasketel aegadel inimesi suutnud enda taga hoida ja neid kuhugi suunas viia. Sest ma arvan, et mingi kaal sellel sõnal peab ju olema, et päris ilma selleta vast ei ole hakkama saanud. Üks asi, mida teie enda erakonnakaaslastele ette heidavad, Taavi Veskimägi, on see, et teil olemas naine ja laps, aga te ei ole kunagi kroonikas esinenud. Mõningaid hääled isegi võiks öelda, võib-olla paar 1000 häält. Olen ära teinud sellel valitsusel. Noh, oleks saanud oma Exceli tabelis, te kahtlemata peate häälte kohta oleks saanud mõned nullid juurde kirjutada arvule taha. Ma tõesti olen ainult neid kahte küsimust lahus ehk oma igapäevast tööd ja, ja oma isikliku elu, et ma arvan, et ei ole selles mõttes kõik müügiks, et et tuleb tingimata ja selleks, et saada rohkem hääli olla lapsega pildi peal, ütleme niimoodi või, või last presenteerida, et noh, küllap siis valijal lähevad südamed härdaks, et jah, ma ka näiteks töötan ja ma tõesti olen üsna üsna palju viimastel aastatel töötanud ja ka töö osas hoian selles mõttes kodu ja töö väga selgelt lahus, et kui ma lähen koju, sest ma olen kodus, siis on, seal ma tööga ei tegele. Kui on vaja, heidab päris puid lõhkuda, siis ei helista. Igasugused tüübid ei hakka küsima, mida me teeme sellega. Ütleme niimoodi, kui heidab pärast puid, lõhutakse, võib olla ja siis tuled telefoniga teine kord rääkida, aga näiteks kui on vaja kirjutada, siis ma ei, ei ei istu kodus maha, vaid ma lähen kodust välja. Kui ma koju tulen, siis ma panen läpakal kaane kinni ja ma ei tegele sellega, et ma olen üritanud neid kahte asja olid ju väga selgelt lahus ja ja mulle lihtsalt meeldib ja ma loodan, et aktsepteeritakse, kellelegi ei meeldi. No mis ma teha saab? Nii et see ei ole mingisuguste imago, loogid. Ettepanek, et Taavi Veskimägi peaks kogu aeg käima ringi nii-öelda poiss mäe imagooga, mitte ennast seostama sellise peremehe, peremehe või pereisa imago Ma arvan, et imago loogid on kõik ilmselt üsna teisel seisukohal, et, et tulemuse mõttes oleks oluliselt nii-öelda parem, kui, kui ma kuidagi jännata presenteeriksin sellise pereinimesena. Ma ei ole seda nõu võtnud kuulda. Mul on siin endal mingeid aru saama, et ma tahan neid asju hoida, hoida lahus ja ja ma ei taha teha oma tööd läbi oma pere, et noh, need on kaks erinevat asja. Kui palju on Taavi Veskimäele olnud selliseid suurepäraseid säravaid ideid, mille peale erakonna kaasütlevad muidugi, et kuidas ma ise selle peale ei tulnud, teeme niimoodi, see on suurepärane poliitiline ettepanek, see on väga suurepärane. Poliitikas on väga suurepärane protsess. Ma julgeks öelda, et neid protsesse, mis on minu poolt alustatud, on, on piisavalt piisavalt palju ja ja nendest on ka päris paljud jõudnud tulemuseni. Toome mõne näite, mõni, mis on nii-öelda inimeste elu tõesti Eestimaa peal muutunud paremaks. No ma arvan, et neid üksikuid aspekte, mida ja hakata siin esile tooma, et ma isegi sellega ei tegeleks, et ma pigem siiski ütleks, et, et oluline on, on see üldtreinud noh, kasvõi kõige viimane, eks mis ma arvan, et on päris oluline on seesama Isamaa ja Res Publica liiduga liitumine, et et tõesti see sai ette võetud, tehtud ja, ja siis ma võtsin selle, selle kõne, ütlesin, et okei, et hakkame sellega pihta, et ma nägin neid riske ja, ja tõesti ma ütlen, et ega need riskid ei ole täna kuhugi kadunud, et meil igapäevaselt, kuna ka Isamaa ja Res Publica liidus näeme neid probleeme, aga, aga ma arvan, et see oli, oli üks üsna suur asi, mille mõju ma loodan, pikas perspektiivis saab olema Eesti riigile väga-väga positiivne, et sealt tekib see tulevikuvisioon sellest erakonnast, kuhu, kuhu suunas peaks liikuma. Nii et kui Mart Laar kirjutab, et 10 aasta pärast uue Eesti lähiajalooraamatu, siis Taavi Veskimäe nimi on seal sees või ei ole Vot seda tuleb nüüd Mart Laari käest küsida, et, et kas ta ja kuidas ta seda kirjutada kavatseb, nii et saame näha 10 aasta pärast, me oleme siin kõik, nii noored mehed, et me kindlasti kümmet aastat näeme, nii et loeme sealt. Siiamaani tema raamatut lugenud olete ja muidugi mis mulje on jätnud, on hea kirjutaja. Ja kindlasti väga hea kirjutaja, ma olen tema kõik viimase ajal avaldatud raamatut läbi lugenud, nii et mul ei ole selles mõttes ma veel kord kinnitan nii-öelda Mart Laari kui inimesega mingeid probleeme, nii et et väga head raamatud ja väga huvitav lugemine. Räägime Tallinna sadamast ja Tallinna Sadama kui riigiettevõtte börsile viimisest venelaste hirmu ei ole, seda, et venelased ostavad lõpuks pensionäride käest need aktsiad välja ja ja lõpuks on Tallinna sadam siis vene ohkeda käes. Ma ei ole kunagi rääkinud sellest, et peaks Tallinna sadamat erastama või või sellest, et peaks viima enamusaktsiad Tallinna sadamas börsil, et et ma arvan, et kui näiteks Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viia, siis siis see ei ole probleem. Ma arvan, et kuskil 47 miljardit krooni, mis on täna koduma pidamiste sularaha ja hoiuseid, et, et need tegelikult võiksid olla Eesti majanduses oluliselt aktiivsemalt kaasatud ja mis veel võiks olla see investeerimisobjekt, kui mitte mitte näiteks riigi enamusosalusega äriühingute aktsiad, et ka inimesed saaksid sellest majandusarengust, mis Eestis toimub, rohkem osa ja, ja ma pean kõige olulisemaks just seda, et, et nendes samad äriühingute vähemusosaluste börsile viimisega. Me tegelikult muudaksime nende äriühingute juhtimise poliitikast oluliselt sõltumatumaks ehk tegelikult läbipaistvuse. See. Otsustusmehhanism, mis nendes äriühingutes on, oleks, oleks võib-olla oluliselt oluliselt sõltumatu. Expressi aktsent märkisite. Ei, ma olen hoidnud ise põhimõtteliselt eksrahandusministrina ja, ja, ja ka nüüd rahanduskomisjonis ja ja selles valdkonnas tegutseva inimesena mul ei ole endal mingisuguseid aktsiapositsioone, et lihtsalt hoida tegelikult siit nii-öelda käed vabad. Te hoiate rahasid lihtsalt pangaski säästud, et mul ei oletegi Viljandit seal ujuvad lihtsalt. Ei, mul ei ole selles mõttes mingeid väga suuri suuri hoiuseid ka, et ma olen endale ostnud kodu. Ma ei ole võtnud eriti selleks laenu, ma olen seda teinud oma telliste sissetulekut põhiselt, nii et mul ei, mul ei ole. Ei ole ei aktsiaid, ega mul ei ole ka mingeid suuri hoiuseid, mille pärast peaksin muretsema, et inflatsioon neid, härrased. Oma läptopis oma isikliku eelarveeksamitega peate. Ei pea, ei pea, ei pea, mul ei ole nii, suurt eel arvasin, et niimoodi kuidagi teda eel arvestada, et ma saan sellega täiesti vabalt niimoodi igapäevaselt ja peas hakkama. Me helistame kohe üle kullata Veskimägi teiepoolsele tunnistajale, mis meisse on, millistes protsessides tema on osalenud. See mees on ott, lumi, ma arvan, et ta on minu hea sõber. Me oleme viimastel aastatel poliitikas olnutama ka õlg õla kõrval ja ja ma arvan, et on inimene kellega alati saab asju arutada ja kellega saab asju kokku leppida ja need kokkulepped peavad, nii et ma arvan, et üks ka väga hea mees ja ma arvan, et Eesti poliitikas hästi suure tulevikuga Sõbrad nonii, Veskimägi omavahel räägivad siis, kui parasjagu ei ole Mart Laariga suuremat Acelongi pooleli või kellegi teisega. Mis on sellised teemad, mis ei puuduta poliitikat ja mitte kahekesi, seovad. Ma arvan, et peas on piisavalt palju, et ütleme nii, et kas või need on üsna sarnane akadeemiline taust, et me oleme mõlemad avaliku halduse haridusega, tunneme riigi kui sellise vastu laiemat huvi, kui ainult see, mis osutab Mart Laari. Sa võtad ette lihtsalt eelarve projekti, arutate neid küsimusi, et mismoodi saaks avaliku halduse efektiivsust kasvatada ja riiki edendada. Ei, ma arvan, et meie mõlema puhul ei ole kuivikutega selles mõttes. Kas olete käinud vaatamas, kui Veskimägi mängib FC Toompeast? Selles mõttes on abidist erinevad paavian, jalgpalliinimene, mina olen Karmel inimene, et ja ja, ja mõlemad nii-öelda ristipidi neid alasid ei harrastanud. Aga selles mõttes omavahel, kui kohtute spordist räägite või räägi eesti mehed kohtuspordis. Jumal hoia, mida avalikust haldusest? Ma ütleksin pigem räägime rohkem avalikus halduses, respordistaja, ilmselt oleme rääkinud. Nii et selles mõttes, kui ma küsin teie käest, mitu väravat on, on väljakumängijat Veskimägi kahe hooaja jooksul kokku löönud, siis ta mulle seda öelda ei oska. Ma ei oska seda, vastas talle küll, ma tean seda ründemängija jalgpallis, et ma olen paar korda FC Toompea treeningutele mängudes aatomi ja tema pean jah, et ta ründemängija jalgpallis. Ma tean, et te saate Taavi ise oma sõbrale ära jälle mitte väravate löönud, olete. Ott ei ole muret, ma ise ka ei tea, palju väravaid löönud olen viimase kahe hooaega, nii et. Õige vastuseni, aga selles mõttes noh, ma ei tea, kas jalaga või peaga on öelda skoor on pea muidugi jah. Selge ott, lumi. Millal järgmine trenn? Järgmine mäng pidi olema kolmapäeval, aga ilmselt ma ise hakkan aktiivselt mängima, ma kujutan ette kuskilt mai, mai algusest. Mul ei ole veel käes ja ütleme niimoodi, et tuleb veel sellise ütleme nii-öelda vormi ladumisega tegeleda, et ma olen kuskil plaanides. Mai algusest hakkan aktiivselt mängima oma kolmapäevaks, ainult et aga, aga kuna kolmapäeval meil pidi niisugune sõpruskohtumine sööb ära, nii et ilmselt jääb ta mai algusesse. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Taavi Veskimägi väga sõnakas vees palju armastab rääkida, tegude kohta eriti veel ei tea. Ametit on pidanud palju. Hästi tuttav volinik ei ole. Tähendab ikkagi midagi, ma. Ei tea, mida teatud sellest ma üldse ei, aga maardiga? Ma tean kesk Keskerakonna, kes aitas mulle nagu sundüürnikule. Vaat ei huvi, ei tunne. Taavi Veskimäe nivea luta, jah, aga poliitik, seda ma tean, aga, aga nagu millegagi silma Jaanus paistab vähemalt minu jaoks wet. Tunne kogu inimest. Taavi Veskimägi ei tunne. Okei, tule, mis, mis selles Taavi Veski tõstis? Ma ei tunne teda selles mõttes, mul on raske iseloomust. Ei ole ta vastu midagi. Puudub täiesti mingisugune niisugune midagi halba küll ütleks. Ema, kuld, millega hea laulja või näitleja. Veskimägi tan seal Toompeal ja jutu Anton talle, tore mees, midagi vastu. Ilus poiss. Ma olen ausalt kergesti mõjutatav ka. Nagu ikka, tänapäeva poliitikud on osavad sõna seadjad, nagu kõik poliitikud, ma ei oska teda eristada teistest. Ma ei tea. Minu meelest väga meeldiv ja tore härra. Niukene tõsine paistab olema väga, nii, et konkreetne, mis ikka, mis on ikka õigus on õigus, ta ütleb nii ja mulle väga meeldib ta tegelikult. Ei. Tore meeldiv inimene. Ma usun, et ka teised. Taavi Taavi ei ühte Taavit, ma tean küll, tema on küll päris ilus. Agressiivne, suhteliselt õiglane, aga mitte väga lojaalne. Veskimäe laptentne paroomiline ja, ja võib-olla isegi kobioosne verbaalne ekspositsioon pretsyndiivsel perpendikuleenosofitsioossete aktsioonidega situatsioonis isamaaliidus de facto Katopikeeris ta neid kolmulsiivsetensorteeringutega. Ei, Urmas. Ma usun, et Veskimäe kumatsist Kornet platseerub tema Rapla prefektuuri perimeetrist Lukkaliseeruvas votsendas ja reaalne konvergeerunud resolutsioon hoonekslikulteerub ekvipotentsiaal poliitpinnal futuursest perspektiivis. Aga muidugi mu predikaat on regulaarne.