Algab ülekuulamine, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänane ülekuulatav on mees, kelle käes on olnud kõigi riigi salalaegast kuldvõtmekesega. Ent endise Viru võmmi paguneid on ta tänaseks vahetanud ministriportfelli vastu. Kas ülekuulamiskambrisse toolile on aheldatud ingel või saatan, seda näitab ülekuulamine. Jüri Vi kõige tähtsam küsimus Eestis praegu, mis üldse õhus ripub, on ju see, et millal ja kui kauaks pannakse vangi Villu Reiljan. Aga ma ei oska seda öelda, ma ei hakkaks ühtegi uurimist kommenteerima, see on nagu rohkem prokuröride uurijate rida. Aga te saate aru selles mõttes tegelikult see on ju ainult üks näide, ehk tegelikult kõige suurem inimeste mure on ikka see, et on olemas mingi seltskond tegelasi, kes justkui võib riigis rohkem teha kui teised ehk nii-öelda see samane jokk-maania süsteem, see on ju Villu Reiljan maadevahetust, see on ainult üks, üks näide, noh, me teame, siin on väga palju räägitud sellest, et see on olnud seoses valimiste igatpidi on seda lükatud, küll on, on keegi nii-öelda pannud korraks piduri, pea, tootooted presidendi ära, siis joome sellega, eks ole. No kui me räägime kriminaaluurimisest, siis selliseid kujundeid nagu, et midagi ootame midagi ära jätma, seal on veel mingeid asju, ajatamine on täiesti vastuvõetamatu, et kui me räägime kriminaalmenetlusest ehk kuritegude avastamisest, siis seda tuleb teha professionaalselt, kiirelt, efektiivselt, ennem tuleb teha vastavad ettevalmistused, mida kõik seadused lubavad, kui me räägime siin politsei tööst, aga mulle kuidagi tundub, et kui me räägime maadega tehingust, et see on hakanud nagu nagu öeldakse, kohapeal rattaid ringi käima. Ehk et tulemusi ei ole siis, kui keegi kuskil uurib, aga. No küsimus on ju selles, et kui me räägime efektiivsest uurimisest, siis kui avalikkus seda juba teada saab, siis jõutakse selle asjaga kunagi kohtusse, eks ole, kiiremini, aga teadmata selle asja sisu ja üksikasju, mis ei olegi veel siseminister ja justiitsministeeriumi kantsleri ülesanne, kus kohas ma olen olnud ja kus ma praegu olen? Mulle tundub olles kokkupuudet ka varem kriminaalmenetlusega, et siin on mingisugused probleemid Ja probleemid ilmselt on need, et aeg-ajalt keegi annab infot välja, et kui kaugele uurimine jõudnud, on, võib-olla natuke rohkem kui, kui peaks andma. No ma ei oska seda öelda, eks ole, et efektiivne tegevus on ikkagi siis, kui politsei, prokurör, vaatajad üle, mis tõendid on kokku korjatud ja siis teevad selle asja nagu ütleme ja eks ole ja politseikeeles realiseerivad noh ja siis joovatega kohtupinki kohus vaatab, vaagib, teeb oma otsuse ja inimesel on nagu see probleem lahendatud ühte või teistpidi, on ta siis õigeks mõistetud või süüdi mõistetud rääkida siin väga pikalt teema üle, et kohe-kohe midagi juhtub, on minu meelest natuke noh, mitte professionaalne, vähemalt väljaspoole paistes. No politsei töö efektiivsusest rääkides teie nende päevade ja kõige suurem lipukiri on see, et politseitöö peab muutuma karmimaks. Kui karmiks siis need, kes ajavad ülekäigurajal jalakäija alla ja purjus koha peal maha lasta. Ega see aita aga surma. Me tahaksime pigem ära hoida, mitte neid juurde tekitada. Rääkides liiklusest, siis me analüüsime koos politseiga eelmine reede, et mis on siis need põhjused, et inimesed surma saavad liiklusõnnetustes ja jõudsime kõik ühiselt järeldusele vastavalt politseianalüüsile. Et kaks kõige suuremat põhjust on suur kiirus ja lahtised turvavööd. Ja siis me vaatasime ka, et kuidas karistuspraktika selles valdkonnas ja nägime, et teatud refektuurides on karistuspraktika alla keskmist. Me ei räägi siin maksimumkaristusest, et ütleme näiteks kui 10000 maksimaalne drahm ei räägib kõigile peab seda maksma. Me räägime viiest võiks nagu hakata rääkima ja selle ümbruses paraku oli keskmine kusagil seal alla viie Ma räägin tinglikes numbritest. Milliseid prefektuuris on siis soodne turvavööta sõita? No ma ei hakkaks rääkima, nii et noh, politseinikel oli see ka endale üllatus, et võib-olla nad ei osanud vaadata, et nad on teinud oma korrektiivid ja ma ei hakkaks siin kedagi esile tooma. No aga te ju saate aru, et niipea kui trahvi iseenesest muutuvad suuremaks, seda suurem on ju soov ja võimalus siis natukene soodsamalt läbi saada, ehk et politseitaskud ja käed sirutavad võib-olla natuke rohkem altkäemaksu poole. No siin teine aspekt, eks ole, kui me räägime, eks ole, surmade arvust ja selle ta sellele mõju avaldas mere me eeldame, et ikkagi politseinikud töötavad ausalt ja professionaalselt. Me ei räägi seda, et keegi võib hakata mingit altkäemaksu võtma või keegi hakkab kuritegusid toime panema. Lähtume sellest, et mida sa sealt ka korduvalt öeldud, et me hakkame hinnanguid andma politsei tööle, kui me räägime liiklusest ja eelkõige sellest, et surmad ja vigastatud vähenevad. Aga kuidas seda siis teha, äkki taks ainult trahv aitab. No me rääkisime, selja tagajärg. Rahatrahv on tagajärg, eks ole, aga kui selle iga karistus peab ka mingit mõju avaldama Jõudsime ka järeldusele, et kui need kaks asja koos ehk suur kiirus ja lahtised turvavööd, et siis võiks ka nagu inimeste elu päästmiseks ka nende juhtimisõiguse peatada mõneks kuuks või teatud ajaks. Ja arvata, et on piisavalt hea, sest et läheb see mõni kuu mööda on see inimene uuesti autoroolis. No kõige kergem oleks liiklus ära keelata, siis ei oleks kindlasti surmasid. Selge, aga kui me räägime mõjude avaldumisest, siis on ikkagi mõjul ka see, kui keegi saab karistada, kui ja pööratakse tähelepanu just kõige ohtlikum mõttele rikkumistele, nagu need kaks juhtumit praegu on, me ei räägi siin, muid rikkumised olid, tohib toime panna, aga kui me räägime politsei ressurssidest, mis on alati piiratud, siis tähelepanu tuleks suunata sinna, kus on kõige suuremad probleemid, ehk mis meie ülesanne ikka on korrakaitses tagada inimeste elu nii palju kui võimalik. Kui palju on liikluspolitsei patrull hetkel teisE teedel? No see sõltub päevast situatsioonist ja nii edasi, eks ma ei hakkaks ütlema, neid on alati vähe, eks ole, ka politseinike arv on viimastel aastatel pigem vähenenud kui suurenenud ja me teame, et ka ütleme, võrreldes sellega, mis on palgaturul toimunut, ütleme, väljaspool riigiasutusega, eriti politseid on noh, ikkagi nende selline motivatsioon jäänud väiksemaks kui mujale. Me püüame panna välja maksimaalselt politseinikega ja kaasata abijõude, ma ütlen abipolitseinike näol suunata nad sinna kohtadesse lõikudesse. Kui me räägime liiklusest, kus on kõige ohtlikum, et tulemus oleks maksimaalne. See vastab tõele, et need sildid, mis on Eesti teedel välja pandud, et automaatne kiirusmõõtekaamera, seal farss seal taga ei ole tegelikult kaamerat. No. Neid ei ole esiteks palju ja me ei saa üldse rääkida sellistest tehniliste vahendite kasutamisest siin liikluse korraldamisel, ma arvan, et siin on suur tulevik ikkagi olemas muude riikidega kogemus, no näiteks Prantsusmaal see kogemus, Prantsusmaa kogemused on näidanud, et kus on väljas kaamerad, mis automaatselt fikseerivad kiiruse ületajad. Natukene tuleks ka Eestis, kui me need kaamerad ostame lihtsustada ka selliste väärteomenetlust umbes samamoodi nagu kriminaalmenetlust, ehk seda saaks teha kirjalikult siis on see efekte hea, siin ei ole ju meil vaja jalgratast leiutada. Kinnist turvavöö kinnitamine esi ja tagaistmetel ja kiiruse alla viimine ohtlikel teelõikudel eelkõige on andnud suurepärase tulemuse teistes riikides. Kas see valitsust, kui teie olete siseminister, surub läbi ka sellise seadusesäte, mis ütleb, et on võimalik auto käest ära võtta, sest hea küll, me peatume inimese juhtimisõigusega, auto jäägu talle alles. Rool on ju ikka sama koha peal, pedaalid töötavad samamoodi nagu vanasti, võid sisse istuda ja sõita. No kui inimene paneb toime kuriteo, siis võib alati selle kuriteovahend ära konfiskeerida ja selliseid juhtumeid on ka Eestis olnud, aga siin võiks sellega edasi minna, et et inimene ega, ega see ei tähenda, et kõik autod ära konfiskeeritakse, kui on inimene, pahatahtlik, mitte seaduskuulelik, ta võib minna kuskile mujale autos, ikka jätkata oma ebaseadusliku ja nagu ütleme sellist, mitte korralikku liikumist, mis võib põhjustada tema või kellegi teise surma. No ja niimoodi me võime seda ratast, eks ole, keerutada, keerutada ja lõpuni välja, aga reaalseid tulemusi on vaja, on teil mingi number paika pandud, et aastal 2010 on näiteks nii või naa? Palju surmasid lina ei usu igasuguste numbrite paika, panemis ei ole mõõdiku mees, mina ei ole mõõdiku mees. Vöödaksime tagantjärgi sõit, kui me hakkame vaatama, kuidas siis läinud meil on, eks ole, et kui efektiivne on olnud politsei, kui palju on Meil õnnestunud inimeste surmasid vähem hoida? Kui palju on kasvanud liiklus, eks ole. Ja vaadata, et mitte seda, eks ole, et kui palju neid võib olla politsei teinud trahvi väärtegude ja kuritegusid vaid, kui palju ta ikkagi sai allasurutud, inimelude kaotuse ja muid kannatusi raskete kehavigastuste näol. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Pis Jüri sündinud seitsmeteistkümnendal märtsil 1954 Kuressaares lahutatud üks tütar. Kroonika ajakirjaniku Kaire-Külli Kuldbeki andmetel hindab täiskasvanud tütar Terje isas kõige enam edasipüüdlikkust ja tahtejõudu. Jüri Pihlile antud järgnevad riiklikud autasud, kotkaristi kolmanda klassi valgetähe, neljanda klassi teenetemärk, politsei esimese klassi teeneterist, Leedu suurvürsti Gediminase ordeni komandöri rist. Soome politsei kuldteeneterist. Ehkki hilinenult aga üleulatuv, istu, lubage teil õnne soovida. Ministriportfell oli ilmselt see, mille poole nii-öelda pikka aega liikusid ta ja, ja lõpuks tuli No ma ei ütleks nii, siin oli ikkagi selline erandjuhus Eesti poliitikas ei demokraatliku riigi poliitikas, kus see tuli, mitte tavalist rada pidi, kus inimene on pikka aega kusagil erakonnas, võtab osa valimisvõitlusest, on pikalt opositsioonis ja lõpuks saabub koalitsioon võit ja siis ka ministriportfell. Mina kuulusin nende erandite hulka, siis kellele tehti see ettepanekute, mitte sellist suurt rida läbimata? Ütleme niimoodi, et see oli vist endiste Mõõdukate ja praeguste sotside Emmide kõige suurem Jackpot selle valitsuse moodustamise juures, et nende nimekirja sattus siseministri portfelli nii-öelda sang, eks ju. A siis B, et neil justkui ei olnud kedagi selle koha peale võtta. Ta sattus või kellelgi tekkis pähe idee, et me adresseerime selle koha peale Pihli. Ma ei oska nüüd öelda, ma ei tähtsustaks siin oma isikut üles. Kindlasti on olemas väga kogenud ja palju näinud poliitikuid, erinevalt minust, kes võib-olla oskaksin poliitilistes keerulistes. Tratsioonisoluutsed, aga nende visiitkaardi peale ei ole ju kirjutatud mitte kellelegi, härra või proua info, eks ju, nii nagu teie omale on kirjutatud. No ta ei ole nii, inimesed kujutavad teinekord ette, et kui sa oled töötanud kusagil, siis tead kõike ja kõigest ja ja oskad nagu. Tõsi, teil ei ole enda faili kartoteeki kuskil pruunide perfopaberite peal ei ole kleebitud pilte ja kirjutatud nimetatud. Kõik need asjad puuduvad, tänapäeval on ju olemas ikkagi elektroonika tööarvutis. Mul ei ole neid ei arvutisega paberi peal. Absoluutselt, ma täiesti usun seda. Mis on see, mis, mis pani teid uskuma sotsiaaldemokraatide sellesse platvormi ja poliitilisse nägemuse, mis, mis ma usun siiski hetkeks ikkagi panime mõtlema, kuidas seda portfell vastu võtsite. Eks ma ikka mõtlesin, eks ma olen ka ennem ikkagi näinud, et mis Eesti poliitikas toimus küll kõrvalseisjana, olles siin riigiametis tööl erinevates positsioonides. Ja kui me räägime sotsiaaldemokraatiast, on ikkagi selline erakond, kes hoolib ligi inimesest, aitab neid, kes ei saa hakkama ja mul on selline maailmavaade sümpaatne. Võib-olla sellepärast ma olengi jäänud siia riigiametisse pikalt ja nüüd sattunud ka sellisesse erakonda nagu nagu sotsiaaldemokraadid, kus ma, kus ma olen hea meelega ja mul on hea meel olla nende minister praeguses koalitsioonivalitsuses. Andke natukene inimestele infot, mida nad väga tahavad ja mille järgnevad janunevad, kes oli see, kes teile helistas, ütles Jüri, et saame lõuna ajal kokku, meil oleks vaja natukene rääkida. See ometi käes lõunalauas. Ei olnud mingeid sööke ega jooke ei olnud, aga läbi rääkis oma ruumi ei olnud, ei olnud, see oli riigikogu ruumidesse. Jah. Ja, ja juttu ajasid minuga erakonna juhatus tähendab juhideks ja juhtidega, esimene vestlus toimub. Pikalt aega mõtlemiseks. No ma ei, ikkagi pitsin seda asja nagu võtta niimoodi, et see ei ole nagu noh, nyyd päris tõsiselt mõeldud, et noh, ma tunnen ära Padarit ju aastaid mitte nii nagu nagu võib-olla Erakonna esimeest vaid kui lihtsalt tuttavaid ja kui ta seda rääkis ja eks ma esitasin neid samu küsimusi, mis te esitasite mis siis teised arvavad ja, ja kuidas siis nüüd mina ja ega siis ei pea, igas erakonnas on tema demokraatlikud reeglid, et kas mind üldse juhatus kinnitab ja kas ma üldse saangi aru, mis see poliitika tähendab? Aga see on ju ometi selge ja ta ei aja seda tagasi, et et teie nii-öelda kuldkalana olite püügi objekt nii mõnelgi teisel parteil ja need konksude otsa nii-öelda sattumise võimalusi noh, anna ainult kokku lugeda. Ja ma arvan, et ma olin siiras, kui ma rääkisin oma Intervjuus märtsi algul peale valimisi, et ma ei soovi minna poliitikasse, sest et küsimus on ju selles, et kui ma oleks tahtnud minna, olles nüüd justiitsministeeriumi kantsler kõrval juba sellistes ametites, nagu ma varem olin, kus ma olin kapo peadirektor ja peaprokurör oleks olnud ju väga soodne minna kuskile erakonna nimekirjas ühte, ühes või teises, aga noh siis ei olnud selliseid ettepanekuid ja ma mõtlen, et ma ei ole kunagi seda kaalunud, et ma oleksin poliitilisse võitlusse läinud ja sellepärast võib-olla kui see ettepanek tuli härra Padari poolt ja teiste, tema võitluskaaslaste poolt. Ma olin kõhklev, et noh, ma peaksin nagu hakkame nüüd rääkima muud juttu, kui ma siin kuu aega varem rääkida. Millised, sest rutiin on teile kaasa toonud selle, et te olete nüüd, et te olete nüüd sotsiaaldemokraatia ja, ja, ja ehkki ma ei panka pintsaku küljes tähele karjääri küljes peaks olema Vistakse punane nelk väikese märgikesena, milliseid partei asju täitsamehed on pannud tegema ja sotspaberiga. No kui sa oled koalitsiooni liige, siis sa pead koalitsiooni, tähendab erakonna liige ja koalitsiooni liige, sa pead ka vastavat poliitikat ajama selles valdkonnas ellu, kus praegu praegult varajasest oled ja ma lisaks oma ministri tööle võtan regulaarselt osa nii erakonna juhatuse koosolekud, mis toimuvad iga kahe nädala tagant, võtan üle osa iganädalastest fraktsiooni nõupidamistest ja meie tegeleme siis ka ikkagi paljugi oma erakonna asjadega. Vastavalt siis meie kohale selles koalitsioonis, kus me praegu oleme. Kuidas teile öelda, kui koosolekud, mõju, lõpp minu jaoks olete teie kuvand on alati selline tegudeinimene ja, ja kus neli pilt, seal on suured plaanid, projektid, ideed, eks ju. Aga ma lubage kujutada ette seda, mismoodi sotsiaaldemokraatide juhatuse laiendatud võib-olla mõni koosolek siis seal ei ole otsa ega äärt kõnedel ja ja järjest lobisetakse ja peetakse mingeid mingeid seisukohavõtte. Tukk tuleb ilmselt peale. Ei ole see niimoodi elanike vale arusaam seal on. Seal on pärissugune, tegus arutelu ja tegus vaidlus ja nii et ma ei ütleks, et seal on tegemist mingisuguse väga igava üritusega ja kusagil mujal töötada ministrina või mingis muus õiguskaitseorgani ametikohas oleks väga palju erinev. Tehke kuulajatel üks, teine sotsiaaldemokraatliku partei liikmeid on sattunud ülekuulamiste tooli väga harva. Ja, ja natukene kergitage seda teki serva, mis seal teki all toimub. Me teame, igas parteis on ju olemas nii-öelda erinevad tiivad või erinevad nii-öelda seltskonnad, kes see on täiesti demokraatlik. Ärge ärge palun, aga öelge nüüd ainult seda nii nagu kunagi räägiti Koonderakonna kohta, et Koonderakond on ühtsem kui kunagi varem, mispeale ta kaks päeva tagasi kaks päeva hiljem laiali läks, et KEKi, mis nagunii-öelda seltskonnad seal on, kes, kes on need jõukeskused on, Padar on erakonna esimehena selgelt üks nii-öelda, kelle tahan, on seltskond seal koondanud, eks ju. No eks seal ole erinevaid arvamusi, erinevaid arvamusi erinevate, ütleme, koolkondade vahel, erinevate erinevaid arvamusi ega nende liikmete vahel, kes on tulnud erinevatel aegadel sellesse erakonda, toimub selline ikkagi diskussioon, joon diskussioon teemal, kuidas arendada oma oma erakonda, kuidas erakond saaks olla kasulike inimeste igapäevaste murede lahendamisel kuidas erakonda oleks populaarne, kuidas erakond saaks teenida rahvast, mis teeb populaarseks, sellise vaidluse käib, on erinevaid arvamusi meile nimega väga tuntud erakonna liikmed nagu ajakirjanike hulgast ja, ja ka mujalt poolt. Hannes Rumm see, kes plõksib ja, ja ei lase parteil juhi soovitud suunas rahulikult kulgeda. Ei sellist asja ei ole, keegi, on väga domineeriv ikkagi diskussiooni tulemuseni, jõutakse sellisele konsensusele ja minnakse siis edasi. Aivi räägiti sellest partei juttu, mida ma saaksin lugeda, Teie Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade on parim poee aadressilt. Rääkige nimedes, kes seal on Klaur, näiteks Jarno Laur, noorpoliitik, eks tartu Tartu juurtega mees kindlasti väga sõnakas ja hoia suud koos siis kui vahel ka võiks, eks ju. Kes seal on nagu sellised? Kindlasti on oluline tegelev Eiki Nestor oluline tegelemine, Janno Laur kindlasti oludega. Hannes Rumm kindlasti on oluline tegelenud Sven Mikser ja Indrek Saar, nii et see päev läheb looja kui veel, et kõik nimed jõuan ära. Ma ei oska öelda, ta on väga tähtsal positsioonil ka Riigikogus vastavalt komisjoni esimees räägib väliskomisjonist. Kas sotsiaaldemokraatidel on seljakotis marssalikepike ja plaan, selleks mismoodi tulla Eestis võimule, mismoodi haarata peaministri tool populist Ansipi käest? Eks iga erakond mõtleb selle peale, eks ole, ja eks ka sotsiaaldemokraadid mõtlevad ja arutavad, olgugi et noh, kui me vaatame ka praegused valimistulemus läheb veel aega, eks ole, kui me jõuame nii kaugele, aga sellega tegeletakse, mõeldakse, peetakse ajurünnakuid ja püütakse valmistuda järgmisteks riigikogu valimisteks nendele eelnevateks, Europarlamendivalimisteks, kohalikeks valimisteks, parimal viisil. Nii et see känd on välja selgitatud, mille, mille taha nii-öelda jäänud suure edu sahk või hõlm, mis, mis ei ole lasknud sotsiaaldemokraatidel siiamaani nii suurt jackpoti välja võtta peale seda kui Toomas Hendrik Ilves, eks ju tegi fenomenaalse tulemuse euro Europarlamendi valimistele. Seda küll, eks, eks vaatame seda, kus need kännud on. Väljavõte toimikust kogutud materjalid Eestis Sherlock Holmes, justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl 51 on leidnud uue südamedaami ja selleks on tuntud prokurör Lavly Lepp 29, kirjutab Eesti seltskonnaajakirjanduse lipulaevaks peetava ajakiri kroonika. Kaks aastat tagasi. Rahvasuu räägib, et suhe on juba sealmaal, kus paar mõtleb abielule. Lavly tuttavad kiidavad teda taevani. Ta on väga tragi naine, väga hea suhtleja, tasemel professionaal, rääkis Lavlid tundev inimene kroonikale. Ülekuulamine. Ülle kuulatav Pihl, teie jaoks oli see suur kergendus või vastupidi, tohutu peavalu, et tuhanded eestimaalased andsid ennast üles abipolitseinikele. Ega politsei saa töötada ilma avalikkuse toetuseta ja selline nagu ütleme tulek abipolitseinik üks siis kui olid ikkagi teatud sellised rasked päevad, Eesti politseil näitab seda, et rasketes oludes Eestile, Eesti inimesed koonduvad oma nii-öelda vaenlase vastu ja püüavad parimal viisil riiki ja tema siis allasutusi, see antud juhul politsei abistada, seda on juhtunud ka varem, kui on metsatulekahjud, on vabatahtlike tulnud, noh, see ei ole niisuguste mastaapi saanud, kui meil olid reostusküsimused siin üleval eelmisel talvel ka siis oli vabatahtlike palju, nii et see on alati väga tänuväärne ja positiivne, kui tulevad vabatahtlikult, muidu muidugi me peame vaatama, kes need inimesed on. Kas nad on ennem mingilt pahandustega hakkama saanud, sest ega abipolitseinik ei saa olla ju ise ka väga suur korrarikkuja. Noh, vaatame, loodetavasti nad on enamuses ikkagi siiralt ja veendunult tahtmist teha korrakaitsetööd. Juba Arnold Rüütel on öelnud, et Eesti demokraatia eripära ongi see, et meil on ka palju relvastatud kodanike. Tahan juhtida tähelepanu siis sellisele asjaolule, et on räägitud ja inimesed on vandenõuteooriaid, aga teades ka erinevad, et need samased abipolitseinikud on tegelikult nii-öelda rahvuslased, kes on üles ässitatud relvile et ühel hetkel õigel hetkel, kui taas kuskil kuju juures või kuhu iganes on kogunud tuhandeid lilli siis on vaja need aialipid kätte võtta ja õigest rahvusest rookima hakata. Juhtima. No kui me vaatame neid sündmusi, siis on heameel ikkagi tõdeda, et sellist rahvuse rahvustevahelist konflikti ei tekkinud, ehk meie äärmuslased, ükskõik kus nad siis olidki, kuidas ükskõik, kuidas me neid nimetame, kui me räägime rahvuslusest, siis nemad tänaval ei ju ei tulnud, kui nad tulid abipolitseinikeks ja on alati ju selline Mida tegid sisejulgeolekuasutused Kalev Rebane oli väga selliseid nii-öelda, ütleme, lillelapselikku meeleolus, istus seal Hirvepargis ja justkui ei torkinud vahele, tagus trumme liigestele. No ma ei oska öelda selles mõttes, et ma arvan, et selline politsei tegutsemine sedasama kuju ümbre ümbruses oli ikkagi nagu nagu vastuvõetavam Eestimaa elanikele kui selline olukord, nagu siin aasta tagasi oli, kus politsei viis ära sinimustvalge lipu ja punased lipud lehvima, eks sellepärast tekkisidki sellised vastasseis on antud juhul politsei käitus nagu riigis kohane. Ühelt poolt tagasi korra ja küll olid siin kahjuks sellised massilised rüüstamised ja mis iganes, aga sellele tehti kiirelt lõpp ja ma arvan, et arstid ei tekkinudki sellist nagu ütleme, vastasrinnet, isehakanud, et noh, korrakaitset, Pelk lükake ümber see linnalegend et politsei ise oli see, kes andis rebasele kanepit, et see istuks rahulikult kuskil nurgas, ei tuleks asjadega. Selline asi välistatud. Veel üks legend, mis vajab teie poolt ümberlükkamist või kinnitust, te olete KGB minevikuga. Ei ole, pole kunagi olnud. Nonii hea küll ei ole, aga ütleme oletame, et siiski on seltskond, kes usub, et te olete KGB minevikuga ja justkui mõned inimesed ka avalikult on seda seda väitnud siin-seal. Ehk et kogu see märul, mis Tallinnas toimus, sai üldse toimuda tänu sellele, et Pihl on KGB mineku mees omab siiski veel kohustusi ja teatud selliseid ülesandeid Moskva ees, ehk et siis tänu sellele toimus märatsemine tänu sellele üks noormees heitis hinge selle märuli käigus, sellepärast et Pihl, eks ole, endise KGB minevikuga mehena siis lasi sellel kõigel toimuda ja võib-olla veel soosis selle loa andmist, ehk et Moskva saaks suure trumbi siis Eesti ja mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa liidu käest. No ütleks veelkord, et mingit KGB minevikku mul ei ole mäele kunagi seal töötanud, ma olen töötanud tõesti kriminaalpolitseisse 175 ja kuni 1991. aastani välja, kui ma läksin eesti politseisse ja selle teema võiks nagu nüüd lõppenuks lugeda. Mis puudutab siin teatud eeliste andmisel Moskvasse, siis oleks see olnud ju palju suuremad võimalused selles osas, et mitte mitte nyyd politseid toetada neid nagu ütleme, julgustada seal staabis, et need korrad korraldused saaks lahendatud. Ma ei ütleks, et üks inimene on võimeline kõik sellise asjaga hakkama saada, mis seal ikkagi juhtus? Kahegi? 10, kuuendal ja 27. aprillil. No hea küll, teil olid käsilased. Lähme edasi, ma saan aru, see on teema, millest ta ilmselt ei taha rääkida, või see, mis jääb teid saatma ja tee poliitilist karjääri ilmselt ka kogu see pronksküsimus, eks ole. No eks ta jääb kindlasti saatma, eks eks selles suhtes tehakse hinnanguid, vaadatakse ühelt ja teiselt poolt, eks on erinevaid lähenemisi selles osas, aga ma ütleks seda, et Eesti riigis kord taastati kahe päevaga. Kurjategijad saavad oma karistuse ja politsei on populaarsem kui kunagi varem. Pea ära küsimuse pronks sel teemal saaks nagu joone alla. Kui te kandsite tollel kuumal ööl intervjuud Eesti televisiooni uudistesaatele, kus te rääkisite, et olukord linnas on kontrollinud, kas jooksis teile endale nii-öelda pilt silme ees, ETV samal ajal kui te rääkisite nii-öelda koti teadmata tegelikult, mis sellel hetkel konkreetselt toimub intervalliga mingi 10 minutit? No enne kui intervjuud ma läksin andma maid, vaatasin seal korraga staabis, mis asus põhja prefektuuris üle neid monitori, mis näitasid reaalset olukorda linnas. Selge see, et mõnes kohas olid korratused, mõnes kohas ikkagi politsei tegutseda. Te nägite lihtsalt valepilti siis kui te ütlesite, et linnas on kõik korras, aga samal ajal näitas, mismoodi ma ei olnud, et kõik on korras. Sa oled, olukord on kontrolli all, teises intervjuus ütles, et ta saab lahendatud mõne tunniga ja ta saigi selles mõttes lahendatud. See ühes kohas olid rahutused, see oli selge kuritegusid, mis on kahetsusväärne, aga öelda seda, et me ei kontrolli situatsiooni, et asi eskaleerub, oleks olnud paanika tekitamine, valetamine, sellepärast saigi selline intervjuud antud kindlasti televisioonis näidati ühte kohta, tundus, et kõik on väga õudne, samas ma ei saa seda olukord hiljem üle vaadanud, kus teie räägite samal ajal ETV pilt jookseb. Ma ju nägin ka neid kohti ja neide, ütleme kvartalit või neid tänavalõike seal Pärnu maanteel ja Tatari tänaval, kus oli olukordi kehv, eks ole, kui me räägime jälle sellest olukorra korral kontrolli all olemist või mitte, siis me võiksime öelda ka vabadussõda, kadude kaotate, sellepärast me taandusime siin kuni jaga Jägala jõeni, eks ole ta väidet ikka ära, eks teatud sellised taandamised on, on prioriteedid noh, seda me oleme ka rääkinud, et kuju ümbrus oli vaja valvata. Küll oli ka seal riigiasutused Endla tänaval. See suur maksuamet, kodakondsus- ja migratsiooniameti, justiitsministeeriumi registrite maja, kõik need olid äärmiselt tähtsad asutused Eesti riigile ja seal tuli kõigepealt kord tagada ja nii ka politsei tegi, sai sellega suhteliselt hästi hakkama. Rääkides prioriteetidest riigiasutustest. Teie suur plaan on väga suur hulk riigiasutusi kokku viia. Politseiamet, konspiratsiooniamet, piirivalve, see on tegelikult ju Eesti mõistlik olid üks suur suur struktuurisüsteem armee, kaks praktiliselt armee kaks just nimelt. No ta on praegu ka suur süsteem siseministeeriumi all, aga me räägiksime siin ju väga selgelt, et me viime kokku kolm politseid, ei kolm, piirivalvet ja migratsiooniametit. Kolmel ametil on kõik sellised ühised politseinikud, jooned, et ühelt poolt tegelevad klienditeenindusega, teiselt poolt nad rakendavad riiklikku sundi, on ta siis patrullteenistuse näol või kriminaaluurimise näose, kolmas on nendel ka olemas omad logistilised abistavad baasid, miks mitte neid kokku viia, et nad töötaksid efektiivsemat ehk sama raha eest, mis on kolme asutuse puhul eraldi, lisaks turvalisust rohkem on ta siis viis või 15 protsenti, aga kui ta maast leitud, siis tuleb seda ka teha. Olete te selles mõttes uuringut teinud, et see on viis või 15 protsenti, on ainult oletus. See ei ole oletus, selle peale võib minna tagasi, kui meil oli 16 prefektuuri, kui meil oli, ma ei mäleta, kas 12 piirima põlveringkonda, kui meil oli, ma mäleta, kas 17 või 18 ringkonnaprokuratuuri, kui nüüd viidi nelja peale oli efekte silmaga nähtav, eks ole. Siin on nüüd järgmine samm edasi kuskohalt. Kolme asutuse puhul, mis on sarnaste funktsioonidega, viiakse järgmine asi edasi, et veelgi veelgi efektiivsemalt sama raha kasutada siseturvalisuse tagamisel. No seda prefektuuride näitamine julgeks kasutada sellepärast et me teame, kui vähe politseinike jäänud ja mis, mis näiteks kas või liikluses toimub. Küsimus selles, et ma arvan, et siis, kui nad oleksid eraldi, oleksid veel vähem, eks ole. Et need viidi kokku selle peale, kas ta on ikkagi õnnestunud säilitada, et Gabistavad tähendab selliseid abistaja tugifunktsiooni on vähendatud, kui me vaatame kui korrapidamisteenistuse, eks ole. Varem olid nad iga linnas, kus ringselt politseinikud kohal, nüüd on ikkagi seda optimeeritud, võtame näiteks ka Kohtla-Järve, et on ainult üks korraldusest Jõhvis ja, ja võib-olla järgmine koht Tarvase ja mujal on selliseid abistavad politseiüksused, sellepärast on neid rohkem praegu, kui nad oleksid eraldi tulevikus sama raha eest samade investeeringutega, me saame seda turvaliselt rohkem. Ja ma olen selles täiesti veendunud. Niikaua, kuni Jüri Pihl ametisse asi tehakse, ära. Praegune koalitsioonivalitsus püsib neli aastat ehk neid natuke vähem kui neli aastat ja alguses ma ütlesin, et selle teeme lõpule. Selle nelja aasta jooksul nimetame seda analüüsinud, vaadanud vaatanud, et see on võimalik teha ära 2009. aasta suveks seadusandlik baas, ettevalmistused sellega alustada 2010.-st aastast. Hede selle aja jooksul ikkagi ära ei tee seda. Miks teeme küll? 2011 on neli aastat sa pead ja me räägime siin ühe aasta rohkem. Vorm tuleb sinine või jääb asi ikkagi eraldi piirivalveks koda konsultatsioone võetakse politsei. Kodakondsus-migratsiooniametis nagu väga vorm ei ole välja äratatud mõnel üksikul migratsioonijärelevalve inimesel. Vorm ei ole tähtis, kui võtame piirivalve ja siis on seal ka praegu kolm vorme, lendureid sinises meremehed mustas ja ülejäänud piirivalverohelises. See üleviimine peab toimuma ka nii, et need inimesed ei tunneks ennast solvatuna, et nad tuleksid kaasa. Sellepärast vormi küsimus, kui see nii tähtis võivad seal olla erinevad vormid. Erinevad vikerkaare värvid kokku saanud, ma sain aru. Vormi küsimus muidugi see on, see on ainult, eks ole, väline markeerimise küsimus, aga ma mõtlen, et kas organisatsioon hakkab, hakkab siiski üheselt tööle, sest et valdkonnad tegelikult on erinevad, politsei passi välja ei anna ja KMA näiteks ju liiklusjärelevalvet ei tee, et selles mõttes süsteemid jäävad ikkagi suht sarnases. Küsimus on selles, kas me nimetame selle ameti ühe nimega. Ta ei ole niimoodi kindlasti ka piirivalvur saab edasi olla piiri peal, kui ta tahab, eks ole, ja tegeleda seal piiri patrullimisi korrakaitsega piir. Küsimus on selles, kas kvaliteet elanikkonna jaoks, kes seda teenust Tarbimine tõuseb ja ta tõuseb, eks ole, see piirivalvur võib jääda sinna, kus ta praegu on, küll ta võiks saada täiendava taseme ta, võib-olla nii piirivalvur kui politseinik ehk täita kahte funktsiooni, kui ta seda soovib ja tal on kergemad võimalused minna üle ka muul teenistus, on ta siis tavaline korrakaitsepolitsei, erinevad üksused ja samamoodi on ka kriminaalpolitseis. Ja meil ei ole vaja järjest enam siis noh, sellist nagu kompensatsioonimehhanismid, mis koos Schengeniga on, et me peame hankima rohkem informatsiooni, aga mitte tegelema sellise füüsilise piirivalvega. Aga mis see kvaliteet on, mis inimese jaoks tõuseb? See tähendab seda, et üks inimene võib-olla oskab anda rohkem teenust noh näiteks nii piirivalveküsimused lahendada üksikus kohas kui ka lahendada küsimused, mis on seotud näiteks konstaabli ja liiklusprobleemidega. Väljavõte toimikust kogutud materjalid meeste portaali meesee Eeuu andmetel töötas Jüri Pihl nõukogude okupatsiooni ajal aastaid esialgu autojuhina seejärelinspektorina ENSV siseministeeriumi operatiivteenistuste osakonnas kus põhiliselt tegeldi varjatud jälgimisega. Vahetult enne 1980. aasta olümpiamänge saadeti Jüri Pihl õppima Leningradi erikooli kursustele, kus õpetati operatiivtööd. Nii miilitsa, eile kui ka KGB töötajatele olid algamas olümpiamängud ja punaimpeeriumi organid vajasid lisakaadrit lääneriikidest saabunud sportlaste, spordihuviliste, ajakirjanike ja teiste jälgimiseks. Juriidilise hariduse omandas piss Tartu Ülikooli kaugõppes. Ülekuulatav Pihl sellega seoses, et tulite poliitikasse ja, ja, ja selles mõttes bravuurikalt, et, et siseministri amet ei ole mitte mitte, ütleme nadide villast amet olete saanud endale ka kohustuse nii-öelda koore alt vaikselt välja pugeda, sest ega ega eesti inimene nii-öelda, kui ta vaatab oma oma sisemusse, ei oska väga palju öelda, mis mees Jüri Pihl on, nii et tehke väike kiire ülevaade. Siieszaigriminalistamaltata juhtub. Aga tema aeg-ajalt, tõsi jah, eriti siis, kui maalinik kõrval võiks neli aastat ja kaks aastat töötasin kantsleriga. Kes teie lemmiktegelane seal, ma ei tea, neid nimesi ma nii täpselt ei tea, ma vaatan silmanurgast. Aga see, mida nad seal teevad, enam-vähem, on nii-öelda tuttav, saaksite asjast aru seal ise sees olles või, või on see tegelikult kõik see lavastus, mida meie nii-öelda lihtsad inimesed naudivad? No ta on tehtud selliselt teatraalseks nauditavaks inimeste jaoks kindlasti kui, kui me vaatame seda protsessi nagu reaalses elus ta natuke komplitseeritum, et inimesed on erinevad, aga järjest rohkem hakkab selline koostöö erinevate korrakaitseorganite vahel sujuma kriminaalpolitseinikud, uurijad ja ka eksperdid töötavad käsikäes, aga kas nad teevad iga kord seda ühte sedasama tööd? Ekspert lähebki kedagi kinni pidama, noh, need on ikkagi sellised, ütleme sellised teatraalselt võtad, mida selles seriaalis näidatud. Aga need laborid ja kõik, kõik need nii-öelda tehnilised võimalused vaatavad meie mehed seda seriaali samamoodi, kui teie õhtuti ila suunurgas või, või, või, või on, oleme me kuskil saate aru, mis ma küsin, et kas on meil samasugust kraami v? Ruumi ikkagi veel edasi ja arenguruum on ka, ütleme päeva korraga korda võetud juba juba eelmise valitsuse ajal, kus meil kaks laborit, mis üks oli justiitsministeeriumi all, mis tegeles rohkem arstitööga või selliste arsti ekspertidega ja teine on siis politseiamet, Allen ühendatakse järgmisest aastast vastavad seaduseparandused olemas ja siis ka selline kompetents läheb ühte kohta, mis peaks nagu, nagu sellist ka tehnikaga varustamist optimeerima jälle, eks ole, see on ka üks mininäide, kus kaks asja pannakse, tegev, ühendatakse ja ja see asi läheb efektiivsemaks. Ei ole, et viimastel aastatel on ka Eestis toimunud ikkagi päris oluline areng, kui me räägime DNA-st, siis ta ei ole midagi hull, meil on DNA-registrite, ma arvan, et ühed efektiivsemad Euroopas vähemalt siis ka sellist uut tehnikat hangitakse juurde, nii et ta ei ole päris nii kui suurtes riikides, kus me vaatame Ameerikat, milline on seal inimeste arv, milleni seal politseinike arvu, milline seal juhtumite arv, mida erinevaid tuleb lahendada, aga ma testi ekspert tunneb ennast järjest paremini, ma arvan, et eriti hästi veel järgnevatel paari aasta jooksul. Me näpujälgedega paberit võtate kaasa pärast registrisse saate järele vaadata, mis mehed olid. No need on sellised politsei uurimisvõtta, neid saab kõike teha, misjaoks neid näpu Elgalatavategi DNAd jäetakse palju, kergemini palju rohkem erinevatesse kohtadesse. Absoluutselt, aga seda vaadates tekib ka isu, et pagan võtaks, meil on siin Eestis väikeses struktuur, erilisi säravaid lugusid ju ei ole, eks ju, üks selline hall, igav tagaajamine, eks, et selles mõttes tõmbaks teid sinna epiai ei ole teile pakkunud võimalust enda juures nii-öelda täiendkoolitus saada ja siis seal tööd teha. No ma olen oma täiendkoolituse saanud kätte 90.-te algusaastate algusel ja praegu võib-olla on juba aeg nagu mitte enam tegeleda täiendkoolitustega ka Eesti inimestel on ju väga suured võimalused ka rahvusvahelist koostööd teha, kui me räägime ekspertide puhul võtta osa rahvusvahelistest uurimiste oda, osa nad võtavad osa kasvõi kasvõi palkanis olevatest sõjakuritegude uurimisest, nadolid, tsunamile ja mis iganes, Eesti ekspertidel on see võimalus ja ma arvan, sellise kahe asutuse ühendamise üks aspekt oli ka selline suurem rahvusvaheline koostöö. Ja võib-olla ka koostöö selles osas, et mitte Eestis igat asja välja arendada nii professionaalselt, et me saaksime minna üksiku ekspertiisiga Soome, Rootsi, tänapäeval on elektrooniliselt võimalik seda teha kõike väga kiiresti neid analüüse ja nii edasi, nii et ma arvan, et noortel eesti ekspertidel, kes tööle tulevad kindlasti ja kriminaalpolitseinikele kriminaaluurijad, seal on kindlasti sellised rahvusvahelised võimalused järjest suurenenud, kui me vaatame ka muudatusi, mis toimuvad Euroopas. Praegune Europol läheb varsti Euroopa asutuseks, eks ole, kus saab kandideerida nagu praegu Euroopa komisjoni ja nii edasi, nii et ma kutsun kõiki eestimaalasi üles olla aktiivne, võtma osa koostööst osalema konkurssidel ja kindlasti ei saa olla kuskil suurematel sellistele väljakutsetele suurtes linnades ja maades, kus on olukord palju halvem, kui ma mõtlen kriminaal Talle kuritegude valdkonnas. No siseministri üleskutset ei võta kuulda need vähesed politseinikud, kes on nendel tingimustel jäänud oma tööd tegema Saaremaal ma ei tahaks Et alati head politseinikud lähevad ja tulevad, aga muidugi Eesti riik peab alati arvestama ka seda ja siseministeeriumi ministrile tahaks nagu väga rõhuda seda, et kui me tahame omal hoida häid korrakaitsjaid, on nats, politseinikud, piirivalvurid, kes iganes päästjad ja me peame nendele inimestele maksma samaväärset palka, kui nad saaksid väljaspool siseministeerium süsteemi väljaspool vaiku teenindussektorit. Kui me tahame seda hoida tasemel. No mina olen Kuressaare, Kuressaare Linna lähedalt Karmo vallast lahe külast. Noh, ja sinna ma siiamaani on seal oma selline toetuspunkt olemas. Toetuspunkt on olemas mul elav ema sõjal õde, seal, vend seal ja mul on ka kinnisvara seal haranduse näol. 10 hektarit maadest umbes manni, täpselt. Ja kui sageli siseministrid kanala saab? Noh, kord, siseministrit on seal ükskord nähtud, ma arvan, et nähtakse nüüd ka rohkem suvisel ajal, kui need kiired ajad on möödas. Külarahvastega asju arutab, tuleb rääkima, mida tuleks teha, mida, mis tuleks ära unustada ja nii edasi. Noh, mul on oma külamees ka politsei peadirektor Raivo aeg, temaga me räägime kindlasti sageli neid vaagisime maa küsimuse, aga noh, ei ole seal nii sageli viibinud ja meie ei ole ka nagu ikka seal eestlane ja oma talu kuskil seal serva peal naabrid ei olegi väga palju näha, aga vahest ikka nende aastate jooksul, aga noh, ministrina ma ei ole väga palju olnud. Noh, nagu öeldakse, külarahva keskel Saaremaal Kaarma vallas Saarlased ehk siis ühe jalaga merest sündinud inimesed on tänapäeval nii-öelda ühe piiriga kõik nii-öelda kahte lehte jagatud, eks Kumbasse leeri teie kuulute, kas need, kes ütlevad, et Saaremaal on vaja silda või või, või mitte? Mina olen see, kes ütleb, et on vaja silda, siis ma saaksin seal sagedamini käia. Kiiremini, eks ju ei ole probleem kohe-kohe, mina. Kuule, mees, ma ma jälle liikluspolitseinik kordagi vahele jäänud mitte nüüd ministrina, vaid ka enne seda. Ma olin täiesti selline. Tähendab tavaline liikleja, ei olnud mul mingit politsei, operatiivkaart ega midagi, aga mitte sellest üldse rääkima või ma ei ole ka lahtise turvavööga sõitnud ja, ja selles suhtes valla üldises seaduskuulekas inimene ja ma ei räägi nüüd sellest, et Saaremaa sõita vilkuriga täiesti tavalise kiirusega saab seda täiesti normaalse aeg, kui on sild, igal juhul võidad tund-poolteist. Muuseas, vilkujatest rääkides, kas vastab tõele see jutt, et pärast aprilli lõpu sündmusi on antud politseile korraldas rohkem vilkurite ja sireeniga sõita, et anda märku inimestele, et politsei on olemas. Sellist korraldust ei ole küllatud. Siseministrina on teil on teil mingeid nii-öelda nägemus praegu? Ma saan aru, praegu on nagu selline hea ametikoht on olemas, valitsus nii kaua püsib, kui teie arvate, siis on väga hästi, kui valitsus püsib nii kaua, kui arvavad, eks ju eksperdid siis on enam-vähem hästi, mis peaks edasi saamaks Jüri Pihlist, jääb nii-öelda sotsiaaldemokraat, kes järgmistel riigikogu valimistel kandidaat number neli 136 all kandideerib Lääne-Eesti ja saarte piirkonnas. Ja kindlasti ma jään sotsiaaldemodemokraatlikku parteisse edasi, parteid vahetama ei hakka kindlasti. Ma usun sotsiaaldemokraatia, mis on kordunud südamesse. Ja ja ei, ma ei ole siuke parteivahetaja või ühelt poolt teise jooks ja ja kindlasti ma kandideerin järgmistel valimistel, võtan aktiivselt osa parteidest, erakonna tööst ja eks vaatab, kuidas elu kujuneb. Sotsiaaldemokraatidest on räägitud seda, et nende üks väikestest hädadest selles mõttes, et mees ise on ju suur, eks ju. On tegelikult nende juht, kes võib-olla ei müü nii hästi, kui me räägime tänapäevases müügikeeles suusatav ja, ja, ja jalgratast pedaaliv, ansip peks vaheliselt väga karismaatiline, kõikidega, grusiini naistajakse selline unelm Mart Laar. Nad on lihtsalt liiga kõvad Ivari Padari kõrval, kes, kes ei paista selles seltskonnas välja. Jüri Pihl mantlipärija. Ei, härrased, sellest räägi, sellest ei ole kunagi juttu olnud, ma olen siin erakond alles tulnud, ei ole, seda asja ei ole räägitud. Ivari Padar on hea esimees. Nõustajaid, ma arvan, et ta valitakse uuesti ka järvi erakonna etteotsa sellel laupäeval, kui toimub üldkogu ja ma arvan, Tibar Padaril on potentsiaali küll töötada nii rahandusministrile kui erakonna esimehena. Nädalavahetusel toimuvad põnevad sündmused, ma mõtlen, kas nüüd käesoleval nädalavahetusel Isamaa, Res Publica liit peaks saama endale uue pea ja samamoodi teie partei tulevad need nimed, kes, kes listivan. No ma arvan, et praegune esimees jätkab seda toetan igati. Väga hea. Me helistame kohe teiepoolsele tunnistajale, kes teie poolt üles antud on, kelle ma võin siia nimekirja panna. Hicki. Heiki teie, Jüri Pihli poolne tunnistaja, vastake küsimusele. Te olete kindlasti tähele pannud, kas Jüri Pihl ütleb lõvi, võtab ta lõvi. Ma pean ütlema, et teeb mõlemat, mis olukorrast ütleb lõvi? Ma arvan, et kui ta nagu räägib vähe rohkem ametnikuna, siis ta räägib lõvist nii, aga kui on olukord natukene vähem ametlik, siis võib lõviga välja tullagi. Suur aitäh häigi, mulle tundub, et ära Jüri Pihl oli meie, meie olukord vist vähe mitteametlikum, mitte et oleksin öelnud, aga aga selle sellise koduse Saaremaa keele peale hakkas mul süda soojemalt tuksuma küll. No eks me ikka rääkisime erinevatest asjadest Aga teie jaoks, kas see nii-öelda side Saaremaaga, side koduga, mida see teie jaoks tähendab, kui, kui nii-öelda hästi ära tunnete oma kandi mehe kohe kui too, kui ta Saaremaakeeles räägibki, avab teie südames ka nagu mingi ukse. No kindlasti on sümpaatne oma kodukandi inimesi näha ja ma ei ole kunagi häbenenud ka oma kõnese kõnet noh juttu rääkides ei mingit kõnet pidades, et ma siin teinekord mõningaid tähtajad erinevalt aga mingi pitser on jätnud, kes on minu inimesed ametikohad, et et sa ei saa suhtuda nii päris omamehelikult rohkem ja alati mõtled, et kas ta on ka seaduse silmis korrektne, see on jätnud, aga loomulikult kodukandi inimesed on alati armsavaidi paremad kui teised. Ja peale puhkust tuleb tükk aega Tallinna keelega jälle harjuda, sellepärast et siis läheb ikka päris pehmeks kätele. No ma ei ole nii pikalt puhkust Saaremaal veetnud, et ma selle muu keele ära unustanud minu puhkused, lõike siukseid nädalaga Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Muidugi kaitsega seotud riigikaitsega ja ei tule kahjuks jah, nagu ma praegu hoolega mõtlen, aga võib-olla ma olen juba liiga vana ka, et nii loomulik, nüüd tagantjärele mõtlen halli peaga mees on jah. Ei sümpaatne mees, minu arust rahulik ja mina isiklikult arvan, et, et alguse kohta päris hea. Jüri Pihl. Ma tean küll, kes ta ei oma informatsioon ei tea, inimene pannakse ministriks, siis ta peab ikka hakkama saama. Las ta olla, ütleb küll, aga ei ole igav. Isegi mingi iseloomustus, mis mulje ei tahaks, ei oskaks kommenteerida. Võib-olla õiget asja, võib-olla? Ei, võib-olla ei, ma ei ole pädev ütlema, ma arvan nii, ma ei ole pädev selleks teda kommenteerima. Jüri Pihl on kaitseminister kunagi olnud tubli poiss, ei tea mina temast suurt midagi, way. Nagu ta ütelda. Pole hullu, no põhi on, ei, ma parem ei kommenteeri. Pole sinna hullud, ma ei oska öelda, nüüd siseminister ta ju alles valitsus nimetati ametisse. Ma ei oska öelda, valitsus pole ju väga kaua ametis olnud, et kuidas vara kommenteerida. Mida te mulle ütlema, mida sulle, mis ma ütlen, mul ei ütle mitte midagi. Miks ta peab ütlema midagi seoses Jaapaniga meelde või ei ole või selle tõttu ma ja ma ütlen, et mulle mul ei tulegi midagi meelde, ma, mul on praegu rohkem nagu öeldakse, jaapani meeleolud peas. Ja mis ta on siis siseminister? Nii ütle muud nagu midagi. Jüri, Jüri Pihlile see on meie politseiülem, nüüd ei oota siseministrile. Siseminister vist väga tore mees. Väga tore mees ja nüüd loodame, et asjad hakkavad paremini minema. Töötav nimi on aga nii, äkki ei tule veel õli äkki külastikest hektari all. Politseiga on ta igastahes seotud ja. Ega suurt rohkem ei oskagi midagi öelda. Mis sa näed? Abivahendeid 2007, mis abivahend? Ülekuulamine, piinamine, Pihliacki siia. Siia jah, viljamäemaaga siis talliumine. Tead, telliks külvad. Vaata ainult niisugune piits. Esinen elektriga küll 200 eurot, 200 eurot. Jajaa vaata. Meil vaja, vaata, Esson kontoritool ei, harilik tool saatsid Altkeeratavad kruvi või. Jube lahe juubel, tead, sa tead, mismoodi tuvastada, kas sinuga koos olev inimene on saarlane või mitte. Ei, sa pead otsima üles ühe hiidlased hinema saarlasega või siis selle inimesega, kes su kõrval on tema juurde ütlema, näe, hiidlane, kui seal mandriinimene, siis ta küsib su käest, tõenäoliselt a kas on või nagu mina küsiks, noh, näiteks nagu sina, aga kui seal Saarne.