Tere hommikust, siit vikerraadio stuudiost, Rahva teenrite kolmik valmis teiega olema sellel sombusel sügishommikul. Et tundub, et poolest keerab masuks, aga seest jälle vastukaaluks võib öelda, et Eesti majandusel justkui hakkavad ilmnema esimesed põhja läbimisel märgid, vähemalt nii optimistlikumad inimesed eesotsas peaministriga väidavad. Ja täna on siin rahvateenrite stuudios kolmik. Sulev Vedler Eesti Ekspress, Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ja täna saatejuhile rollis Sulev Valner. Ta on küll valimiste eelne päev ja kuidagi tahtmata öelda, et see väga tähtis ei ole, et homme on valimised. Tundub mulle, et võib-olla sel nädala kõige huvitavam iseenesest osa ei ole tingimata olnud valimised ja võib-olla kõige huvitavam ei ole, kui me saadet just tingimata sellest valimiskampaaniaga kajastamisest alustame, eks me jõuame sellest natuke rääkida, aga minu esialgsel hinnangul on üllatavalt üllatavalt igavese valimiskampaania. Ehkki trikitamist on palju, aga sisuliselt nagu nagu isegi isegi eelviimasel päeval ei ole veel väga huvitavaks läinud. Ka pakuks esimeseks jututeemaks, millest, mille me küll ilmselt väga kaua ei peatu, aga selle nädala vast kõige otsesemas mõttes vapustavama sündmuse. Kuidas Tallinnas uhiuuel Solarise keskusel siis kinosaali lagi alla kukkus, mis ma ei tea millegipärast minule toob kuidagi paralleeli õnnelikus lõppenud õnnetuse paralleeli. Estonia katastroofiga. Et natukese just suhteliselt värskelt, me siin, Estonia õnnetuse aastapäeval ikka veel arutame neid põhjuseid, et, et mis siis ikka täpselt juhtus, et, et mis seal võis nii-öelda murduda või mis võis juhtuda, et selle Solarise laega noh, on ka vist praegu veel see selg natuke ebaselge, et kelle viga siis võis see olla, et kas oli projekteerimisviga, kas ehitajad jätsid midagi kinnitamata või läks siis seal tõesti ehitus detailides midagi katki ehk siis hoopis valmistajatehas süüdi. Kui mõelda tagasi võib-olla sellesse eelmisse formatsiooni, kust me tuleme, siis mina ütleks, et et kindlasti oleks pädevatele organitele tehtud ülesandeks uurida diversiooniakti võimalust arvestades, et, et mis on ka juhtunud vabadussõja võidusambaga, et siis võiks arvata, et Tallinnas tegutseb mingi väga osav diversantidel, kes kahjustab riiklikult tähtsaid objekte. Tere, mina olen teine Sulev Sulevit stuudios, mis on suhteliselt haruldane. Sulev on küll iseenesest tubli aus eesti nimi, aga need sulavad on päris vähe. Aga kui nüüd minna Cinnamoni juurde, siis kell 15 53 13. oktoobril ehk kohe, kui õnnetus juhtus ilmus välja pressiteade, mis, mille pealkiri ütles kohe ära. Veeavarii põhjustas Cinnamoni kinokeskuse sulgemise. Nii et tollel hetkel olid töötajad ise kindlad, mis neil selle häda tekitas. Aga noh, see on muidugi täielik iroonia. Et erinevalt Estoniast, mis on selline salapärane, siis mina küll usun, et selle keskuse õnnetuse põhjused saadakse selle õnnetuse põhjustanud varsti teada. Siin ei tohiks küll midagi väga keerulist olla. Nojah, ta ei ole õnneks siiski vee all. Ehkki veeavariid kahtlustati. Et tõesti, on, on suur õnn, et olla saalis, heitis jaole, ei olnud täis publikut ajal, kui see 20 tonni lage sinna olla vajus, mille raskuse all seal kino tuulid purunesid ja nii edasi. Aga noh, tegelikult loomulikult kõige-kõige esimene mõte, ma arvan, igaühel, kes teda uudist kuulis, oli ikkagi ikkagi ehituskvaliteet, et me oleme tõesti, seni on viimasel ajal nii palju kuulnud nendest uudistest, kuidas uute ehitistega on probleem, et võtame kasvõi kuulus vabadussammas, võtame siis kasvõi see tänane uudis, et et kuidas taskus Tartus on väidetavalt siis kasutatud ütleme, tule tulekindlad Nendel ustel võltsitud sertifikaate ja nüüd tänavõimega siis õhtulehes oli üks uudis, et kahtlustatakse, et seal siis Solarise puhul oli küsimus selles, et lae puhul oli kasutatud riputeid, mis tegelikult olid mõeldud kontorilagede kinnitamiseks, mitte aga mitte aga, aga kinolagede jaoks, ehkki küll kohe järgmises lauses. See firma, kes oli selle lae paigaldanud, ütles, et, et meie töö on alati kvaliteetne, neil ei ole varem selliseid õnnetusi olnud, ehkki täpselt sellesama firmaga oli alla kukkunud ka restorani märkadolagi Ülemiste keskusest. Las siin oli üks huvitav avaldus, mille tegijaks Merko Ehituse juhatuse liige, tema ütles, et näed, selliseid lagesid on siin mujalgi Euroopas Soomes olla. No tead, sellise konstruktsiooniga lagedega juhtubki sellise õnnetuse ja siis ma küll mõtlesin, et aga miks sellist valikut tehakse, kui sa tead, et see võib alla kukkudes oleks minu teha, siis ma oma koju kindlasti ei võtaks sellist lage, millel on potentsiaali alla kukkuda. Vabandas, valiksin millegi, mis on ikka hulga kindlam. Jah, aga usutavasti saab see varsti selgeks, et ega meil siin pole mõtet spekuleerida ega, ega siis öelda, et mina ütleks ikkagi, et, et rääkida negatiivsest, et siis seal Solarise keskuse avamise üks tõeline positiivne efekt on kahtlemata olemas, on see, et, et kinohinnad Tallinnas on, on läinud alla olenemata sellest, et Solarises kino pole suudetud näidata siiamaani. Aga juba on ta nii-öelda mõjunud, et see on kindlasti üks asi, mis selle asja juures positiivne. Ma kirjutasin mõned. See vist kuu aega tagasi loo, et sinna manist pealkiri oli äri nagu õudusfilmis. Tunnistan, et. Ma ei osanud arvata, et see läheb nii täppi, et kohe alguses lähebki. Aga ma tunnistan, et minul isiklikult on küll väga kahju, kui nad sealt sellest vanast ajaloolisest sõpruse hoonest on kino kolinud sinna Solarise keskusesse, et et mul on. Mul on südamest kahju, et Tallinnas ei ole praktiliselt selliseid armsaid väikseid vanu kinos jaole, mida võib kohata nii Berliinis kui ka Pariisis ja paljudes Euroopa linnades, kus mahub auditooriumi Publicat umbes 15 20 inimest ja, ja seal on selline hingega tehtud omanäoline. Kui meil on teine kultuur, lihtsalt kõik moodsamad asutused kolivadki sellistesse suurtesse keskustesse, mis tavaliselt on kaubanduskeskused ja mõnikord sinna pruugitakse juurde ka sõna kultuur. Aga sellest on väga kahju, et öeldakse, et tarbija peaks siis nüüd valima või otsustama, aga, aga minul selle ühe liikmena potentsiaalsest kinopublikust nüüd mul tegelikult ei olegi muud valikut, kui minna ühte või teise suurte keskusesse kinno. Mitu saali, et selles mõttes valik on ju minu meelest hulga suurem saale, tekkis juurde. Aga ka juhul, kui ma, kui keegi inimene, kes võib-olla protestis näiteks Sakala lammutamise vastu on võtnud omale pähe, et tema ei soovi sulariste oma jalga tõsta siis tegelikult tal ei siis see tähendab, et tal jäävad vaatamata väga paljud head filmide, tarvimate, väga palju kultuuri. No vat siin jällegimõttekindlaid inimesi, ma ei taha uskuda, et ekspressile kuulus näiteks ka Rahva raamat vahvlid, eks ju, et kunagi ikka protestid Hugo bossi poolt tuleb ja tahab rahvaraamatu kinni valla. Praegu me oleme näinud, et Rahva raamatust on saanud tõeliselt suur kett. Ta ei ole enam mitte ainult Tallinnas, vaid ka Pärnus ja Tartus ja, ja ma arvan, et need inimesed, kes kunagi esitsel võitlemas, on selle asja unustanud, et elu areneb edasi tulevad hulga suuremad ja vahvamaid. Raamatupood kirjandusega juhtunud minu meelest sama. Jah, see on selline huvitav on, et sedapidi mõelda, et ühest küljest oli see tohutult negatiivne uudis Solarise keskusele, mis juhtus sel nädalal. Ja seda mäletatakse kindlasti kaua. Teisest küljest võib öelda, et vaadates ka valimiste kontekstis, et öeldakse ju, et et ükskõik mida meist räägitakse, peaasi, et palju räägitakse ja selle koha pealt nagu avatud Solarise keskusele on tehtud sel nädalal reklaami meie kaasa arvatud praegu ikka küll ja veel. Ja väga huvitav oli muidugi, kas roheliste pressiteade, mis nemad jälle Solarise varingu äärel laiali saatsid, et nemad siis ütlesid, et see näitab, millised probleemid on Eestis üldse ehitustöödega ja tõstatasid siis ka küsimus, et kas eestlased suudaksid ehitada tuumajaama, et seal võib ju ka. Nojah, seal ei liigu, et selles mõttes on küll, et ta on nagu hästi sümboolne, minu meelest need mõlemad kaks suurt Solaris ja vabadussammas on nagu mingisugune Apoteos sellele ehitusbuumile, mis meile tulnud, mille puhul tõesti on ehitatud kalleid asju, aga see, et, et miski asi on tehtud kallilt ja uhkelt, ei tähenda veel, et ta. Ja need mõlemad on tegelikult ka kaks objekti, mille puhul on olnud ju tegelikult tohutu selline avalikkuse ja ühiskonna vastuseis või polariseerumine. Ma tuletan meelde, et seal oleks ka kolmas objekt, mille suhtes sellist vastuseisu ei olnud, aga inimesed käisid massiliselt vaatamas seal taskukeskus Tartus, mis eelmisel aastal avati sinna, minul küll tuttavad sõitsid ka Tallinnas seda vaatama. Ma ise ka käisin seal, mingil hetkel jäi see keskus tühjaks, kuna seal puudus toidupood. Solaris on vähemalt sellest õppinud, et sinna põhjal toidupood tehtud. Käisin ka sisestada matavas, tunnistan ausalt, ma ei taha sinna tagasi minna, seal ei olnud kõige parem valik ja hinnad olid seal siiski kuramuse kallid. Jah, ega küll ma käisin ka eile tutvuma su kultusobjektiga vaatamas, et noh, kena selline keskmine kaubanduskeskus, aga et väga suurt põhjust oleks sinna nüüd tingimata lähiajal tagasi minna tingimata ei ole, aga jõudu neile selle äri ajamisele, et ega siis lõpuks pole meie asi hinnata, kuidas nad omadega hakkama saavad, et vaevalt neil kui see, kui see kõik läks maksma 1,2 miljardit, siis vaevalt selle tegijatel nüüd see raha niiviisi kogemata arvel vedelas. Küllap nad on ikka kohustusi võtnud ja, ja küllap see nõuab, et nad peavad üsna hästi teenima. Asukoht on suurepärane, asukoht on suurepärane muidugi. Aga see jah, jätame siis nad nii-öelda ühtpidi siis haavu lakkuma ja teiselt poolt siis siis oma äri üles ehitama. Et kui raha jutust edasi minna, siis selle nädala teine selline suur uudis rääkis sellest, et finantsinspektsioon sundis Swedbanka noh, tunnis võib öelda, siis kaudselt tunnistama teatud vigu teise samba pensionifondide haldamisel ja ja, ja mis läheb ilmselt ka siis pangale maksma, päris päris kena kopika, 140 miljonit krooni on on jutuks olnud. Et et kuigi kuigi see jälle lõpuks jõudis sellise nagu tõdemuseni, et et, et päris otseselt Swedbanka nagu süüdi ka ei tunnistatud, et aga noh, nad umbes heast tahtest maksid selle raha ära. Sa, Sulev oled seda täpsemalt jälginud, mis seal toimus, et kui nüüd ma kujutan ette, et paljud raadiokuulajad ka ilmselt on neid uudiseid küll lugenud, aga pole päris täpselt aru saanud, mis siis toimus. Kusjuures ka mina ei ole päris täpselt aru saanud, valin suhteliselt jahmatanud, raamatunud olid kas Swedbanga inimesed, kui nad lugesid esmaspäeval pressiteadet, mille saatis välja finantsinspektsioon ja selle pealkiri ütles ilusasti ära. Et Swedbank, Investeerimisfondid ei ole kohustuslike pensionifondide investeerides vältinud huvide konflikti. Möödus kaks päeva. No tuli välja uus teada, kas finantsinspektsioon peab vajalikuks rõhutada, et Swedbanki ja Swedbanki pensionifondide klientide vahel ei ole esinenud huvide konflikti. Et kui nüüd võtta nagu need kaks avaldust, siis nad räägivad üksteisele täpselt risti vastu. Selles mõttes on siin toimunud ikka mingi suuremat sorti mõtete vahetus ja ümberhindamine. Ja see on toimunud välgukiirusel, arvestades seda, et Swedbank on olnud ju tegelikult selle uurimisobjektiks juba päris pikka aega, et nüüd siis, kui asi jõudis avalikkuse ette, siis miskipärast loetud päevade või tundidega toimus siin selline ümberhindamine. Mina arvan, et siin on natukene see asi seatud. Raul Malmsteni tagasivalimisega finantsinspektsiooni pealikuks, see uudis tuli nädal tagasi täitsa selgelt finantsinspektsioonilt oodati juulis käitumist, mida tükk aega ei olnud juhtunud. Ja ilmselt see tema tema pealikuks tagasipaneku juurde käis nõue, näita midagi. Ja kui sul on valida, et kelle vastu minna siis kõige selgem objekt, rünnaku objekt oleks sepakeks, ta on kõige suurem. Ta mõjutab kõige rohkem inimesi. Tema ülemused on kuskil kaugel Rootsis, see summa ei ole selle korporatsiooni jaoks noh, nii meeletult suur. Need on selles mõttes nagu lihtne rünnata sellel hea oma tulemusi näidata seal. Ja täitsa selge, ega pangas ei olnudki asjad tagasi, aga muidu olekski pankakalast sõrgu vastava. Oleks läinud lõpuni, oleks käinud kohut? Ei nüüd ta ütles, et okei tõstame käed ülesse, kompenseerime. Aga ma usun, et kui tuli see uudis, et paljude inimeste võib-olla selline esimene reaktsioon oli see, et kui sellel kogu teisel sambal kogumispensionile on sisuliselt kolm lepingu osapoolt on olnud riik, kes on lubanud siis panna oma osa sinna juurde, on olnud siis see inimene ise, kes osa oma palgast sinna maksta abi on olnud siis need, need fondid, pangad, näeme seda, kuidas tegelikult riik on taganenud oma sõnast või on seal ajutiselt tagasi võtnud üks väga suur pensionivarade haldur siis et kas on või ei ole vältinud huvide konflikti ja ainuke, kes nüüd seal on selle süsteemiga seotud, on siis see inimene, kes oma oma oma palgast on sinna raha maksta, kelle raha on seal kinni ja kes võib küll minna ühest fondist teise, aga ta ei saa tegelikult sellest lepingust. Kui sa ei pikenda seda, siis sai see maksale. Ja aga ta, aga su raha on seal ikkagi kinni ja loetud aastate pärast. Makse peab jätkuma. Jah, aga seal on praegu see junn, et riik on pannud oma osa juurde ja tänu sellele inimene ei ole kindlasti oma raha kaotanud. Aga selle arvelt ju peaks vähenema esimesega. Täpselt nii ta ongi, aga kogu see jama hakkas pihta ikkagi sellest, kui kui pank otsustas alla hinnata ühe oma sellise vähem tuntud fondi PDF-i osakad PDF siis selline selline fond, mis laenlas raha Eesti ettevõtetele. PDF on eesti selgelt riskantne. Selline riskantne äri. Et seal ei ole tegemist mingi kindla instrumendiga, et kas sul raha kindlasti alles, kui läheb õnneks, saad kõvasti kasumit, kui ei lähe õnneks pead ära unustama. Sinna panid rahad, riskialtimad, inimesed, aga millegipärast pani sinna rahaga pensionifondid. Pensionifondid on ka ju meil erinevad, mina olen näiteks. Kunagi kuulas Gunnar Grapsi reklaamid, pane sinna kõige äkilisem, s ma tean, et ma olen algusest peale riski võtnud. Ma ei ole sellepärast muretsenud. Aga need inimesed, kes valisid endale sellise konservatiivse poliitika, nemad uskusid, raha jääb igal juhul alles siis nemad näevad, et kuulge mida minu rahaga tehtud, ta on viidud millegipärast fondi, kes täiesti selgelt ajab riskantsed, et poliitikat. Ja vot siin ongi minu arust see küsimus. Asi pole mitte huvide konfliktis, et me oleme pannud panka pannud raha siis mingite oma ärihuvide ärihuvide järgi paigutatud vaid vastupidi, asi on selles, et Ta on lubanud, et ma panen teie raha kindlasse kohta, aga tegelikult on sellega kõvasti riskinud. Ja sellepärast seda, seda siis praegu kompenseeritakse. Nojah, tundub küll, et see on nagu hästi-hästi ruttu, mina ütleks, et et pank, mis sel ajal, kui ta veel Hansapanga nime kandis, oli ikka igas mõttes Eesti pangandusega selline maineline lipulaev. Et sellega võrreldes see maine on ikka väga-väga kiiresti selle nimevahetuse järel ja sellega koos kuidagi. Ma ei tea, kas pärast või sellega paralleelselt, aga noh, väga-väga kiiresti muutunud, et isegi kui jätta kõrvale, kas nad on veel kuskil seal susserdanud. Aga noh, lihtsalt see juba Nende osa ütleme, pensionifondidega selle äkilise ka kui siin võrreldi neid tootlusi, et siis nad on, ütleme, Eesti pankadest kõige kehvemini nagu hakkama saanud. Et see on kuidagi peaks neile ikkagi väga selline. Või kuidas seda tõsine tõsine signaal olema, kui mõelda, et nagu et Hansapank omal ajal ikkagi oli kindlasti nagu justkui Eesti kõige edukama panganäidis ja nüüd nad on kuidagi väga kiiresti osutunud selliseks, et ka Ekspressis avaldatud Eesti ettevõtete TOPis ei omanud enam esikohta. No see oli õudne kahtlus, et eelmisel aastal kukkus seal väärtus iga iga nädal miljardi võrra või natukene rohkemgi, et see on täitsa täitsa hullumeelne kukkumine. Muidugi, sama, kuigi samas jälle kasumit teenisid nad ikka mingi kuus miljardit või oli, et see, see ei ole ju sugugi ütleme et sellega võrreldes näiteks 140 miljonit praegu finantsinspektsiooni pärast kaotada kuuest miljardist, noh, pole hullu, ütleks. Eriti veel see, et seal on rootslaste raha, eks paneb selle oma omast rahast ütleme omanike rahastuses, et ta kuulub 100 protsenti rootslastele. Aga ma tulen siiski selle riskisuse juurde tagasi, et enne saadet läksin internetti, lasin välja kaks paberit, üks on siis PDF privat Tepp fond, seal see riskifond, kuhu tema raha pannud, ja teine on siis pensionifond ka üks seal, see nii-öelda tasakaalustatud kindel fond. Me teame, et jama oli selles suhtes kindel front bändi pani siis raha sinna riskifondi. Ma vaatasin ka selle kindla fondi ülejäänud investeeringuid. Võrdlesin seda selle siis riskifondiga, siis ma näen, et seal on Bigbank teises fondis ka Alta Foods teises fondis ka Sportland on teises fondis ka US Invest, Kadaka vara, Kalev Norby Aeroc Fenno. Sest mulle tundub, et seal ei ole küsimus mitte ainult selles, et on pandud ühte riskifondi. Vastupidi, seal on veel teisigi sama riskantseid investeeringuid tehtud. Ehk sisuliselt mina oleksin selle fondi omanike seas. Aga me teame, et font kuulub tegelikult nendele, kes raha sissemakseid. Siis mul tekib küsimus, et kes seda fondi juhtinud. Meil on lubatud seda, ta tegutseb tasakaalukalt on pannud rahas projektidesse, mida seesama fond on pidanud riskantsete, kas või vabandust, sama pank riskantsete, eks, et see on minu meelest tõsine, tõsine jama. Ja ma küll tahaks näha, et seal kedagi nii-öelda liistule tõmmatakse. Aga siin ei ole äkki see probleem, et, et üldse mis tahes Eesti ettevõtetesse, no peaaegu mistahes Eesti ettevõtetesse viimastel aastatel panustamine nüüd tänases noh, selle majanduslanguse olukorras on selgunud, et kui kaks aastat tagasi panid mingisse Eesti ettevõttesse a'la Sportland, mis tundus sel hetkel hirmus kindel et nüüd nüüd lihtsalt selgub, et on hästi ebakindel Minu arust üldse on, on, on väga kahtlane, nagu pikaajalise tulevikuperspektiivi mõttes on mingitest sellistest jaekaubandusettevõtetest panustamine ajal, kui on selge, et milline on Eesti jooksevkonto puudujääki ja nii edasi, et see ei saanud olla jätkusuutlik investeering. Kindlasti. Ja ma ütleks, võtaks selle jutu sedapidi hakkaks kokku võtma, et et ikkagi selle finantsinspektsioonile võiks, võiks küll soovida jõudu, et, et see jääks selliseks ühekordseks ja ütleme selliseks väga väikeseks musklinäitamiseks või mis, mis ka nagu nädala jooksul tagasi tõmmati Eilne maa näiteks vaatasin huvi pärast, ka kuuetzeebee on pannud oma konservatiivse fondi rahad ega seal on samasugused tuttavad nimed, et see pea samamoodi panka oma fondidesse, see ei ole iseenesest keelatud. Aga see on üleüldine praktika. Aga küsimus on just selles, et mida inimesed seal lubatud. Ja tavaliselt on alati riigivõlakiri hulga kindlam kui mingi ettevõtjana. No kui eks ole, Maailmapank üldse töötas välja sellised riitused kolme samba pensionisüsteemi kohta ja teised hamba kohta siis tegelikult ju selle asja üks mõte oligi see, et kogutakse tänastelt tööl käijatelt raha, see investeeritakse suuremas osas selle Nende endi inimeste ütleme kodumafirmadest, majandusse. Aga praegu näeme, et, et on siis püütud siis investeerides ja Eesti ettevõtetesse ja see ei ole nagu kõige paremini välja tulnud. Ütleme nii. Aga, aga teisest küljest Nüüd on, aga me teame ka, miks, miks kodumaistesse võlakirjadesse investeeriti. See oli väga selge, sellepärast et siin õitses majandus kõige kiiremini. Mis mõte oli suure õitsengu ajal viia raha kuhugi Saksamaale, kus ta kasvas üks kaks protsenti, kui Eestis lubati 15 protsenti 20 protsenti? See oli raha. Jaanus oli ahnus, kuhu ärge mindi. Sest ega fondi ikkagi on orienteeritud tulemustele orienteeritud sellele, et fondi omanikud, tulevased pensionärid, teeniksid üha rohkem ja rohkem. No aga järelikult on finantsinspektsioonil nüüd tööd küll ja küll veel, et vähemasti minna samades jälgedes edasi ja võtta nagu kõik see töö maa ette ja ja puistata ja, ja võib-olla siin ei pea isegi ütleme tagantjärgi nii palju süüdlasi otsima teemal, et kes nagu valesti arvestas ja ja miks riske võeti, aga vähemasti, et tulevikus siis selliseid riske võiks püüda maandada. Aga tagasi pöördudes veel nendesamade maailmapanga ideede või soovituste juurde, et selle järgi oleks pidanud tegelikult või peaks selle teise samba raha ikkagi investeeri Reimo nendesse valdkondadesse, millel on selline pikaajaline pikaajaline tulevik näiteks, kas või nagu Eesti puhul on siin, eks ole arengufond oma soovitustes rääkinud sellest keskkonnatehnoloogiast, et see võiks olla üks tulevikusuund, et see on tõesti taoliselt tohutult kasvav turg, et siin konsultatsioonifirma McKinsey on prognoosinud, et lähema paarikümne aasta jooksul tuleb sisuliselt umbes 70 protsenti maailma infrastruktuurist uuesti rajada või põhjalikud ümber korraldada. Ja see on kõik selline, et see nagu peaks olema kasvav turg, aga, aga kui meil siukses vähe lühemas perspektiivis vaatama, siis keegi täpselt ei tea, kuhu kohta, et kuhu kohta sa selle raha ikkagi täna peaksid panemata, näiteks lähema viie aasta perspektiivis ikka kasvaks. Et viie 10 aasta perspektiivis küll, aga vot seda, seda ei jaksa jälle potentsiaalsed investorid hästi äratada. Kui ma nüüd õieti meenub, siis kuskil viis-kuus aastat tagasi investeerisid mitmed Eesti ettevõtjad päris jõukad inimesed on väga sellised halli tsooni äritegelased, kes siis korra nagu on selle seaduse ühe poole peal, korra teise poole peal investeerisid firmasse, kes ehitas tuule, nende elektrituulikud ei algasid. See ettevõte läks kolinal põhja. Et noh, iseenesest oli ka sihuke roheline mõtteviis justkui kõik noh, see oli justkui hea, aga. Natuke vara ja, aga, aga see võis olla ka kuidagi antud konkreetse firma, ma ei, ma ei, ma ei tea seda firmat, aga see tundub natuke ebaloogiline, arvestades neid globaalseid arenguid, et see võis olla võib-olla mingi juhtimise küsimus. Muidugi, et ma tahan öelda lihtsalt seda, et igal alal sõltumata sellest, kas ta nüüd on nagu perspektiivikas ja mitte ka, On olemas selliseid sees jamasid, et me ei saa alati öelda, et see ala on just suurepärane. Kahtlemata, et see sõltub ju sellest, kuidas sa suudad endale koostööpartnereid leida ja nendega läbi saada ja nii edasi, et. Üks suurepärane tabel selle nädala Eesti Ekspressis, Eesti ettevõtete väärtusest ja kildis ajatabel, et kus 100 Eesti edukamate ettevõtete, selle noh, sellesse pikemalt süvenemata võib lihtsalt siukse lühida kokkuvõttena öelda, et et neid, neid möödapanijaid ja, ja vale arvestajaid ja, ja selle tõttu ka selles väärtuses ikkagi kolinal kukkujaid on. Ütleme nii valdav enamus, et on tegelikult üksikud, kes ei ole seda teinud, et, et see näitab ka natuke minu meelest, kui seda eelnevat juttu nagu siit jätkata, siis sest ega need pankade pensionifondid pole üksi puusse pannud, et siin Eesti kõige helgemad ettevõtluse juhtivad ajud on ikkagi kaotanud, eks ole, miljardeid ja miljardeid oma oma ärides kõik need uhked, ütleme, Olympic kasiinot ja teised, kes siin paar aastat tagasi tundus lõputu El Dorado lihtsalt, eks ole, ainult ainult kühvelda kulda kokku. Et see on nagu, et selles mõttes see mingis mõttes see langus ja see on natuke üldisem Sa 100 tublim ette võtta, siis koguväärtus oli 2007. aasta lõpuga 304 miljardit krooni, nüüd värskes tabelis on 137 miljardit, et me näeme, et on üle kahe korra aga kukkunud aga see on selline majanduse majanduse peegeldus, et ega siin selles tabelis oli ka mõningaid selliseid uustulnuk-ide mõningaid tõused ja et alati on ka muned mõned ettevõtted, kellel läheb isegi noh, ütleme kõige hullematel päevadel hästi. Ja üks huvitav järeldus oli see, et, et riigiettevõtete läks keskmisest paremini. See on seotud. Erakondadega, eks ole, et nad tegutsevad pra struktuuri suured infrastruktuuriettevõtet, kõlaski monopoolses seisundis. Energia Eesti energia siis Tallinna sadam. On olemas ka selline vahva ettevõttena kui Eesti loto, et me näeme, et lähed. Eesti loto väärtus kukub ikkagi vähem kui Olympic kasiino oma mis näitab, et inimesed usuvad loteriis kasiinosse enam ei lähe. Et sinuga leebem variant. Eks need erinevad kontingendid, et ma arvan, et paljud eakad ostavad endale pensionipäeval mõne mõne lotopileti, aga nad ei lähe kasiinosse tingima. Kuidas on, kas siin ei ole siiski vahekesega seda paradigma vahet vahetuse hetked, kus siiski natukese võib ka öelda, et hakkab murenema see ettekujutus, et riik on halb peremees, eraettevõtja on hea peremees. Et vähemasti praeguses kriisis siin eelmisel nädalal presidendi kärajatel ütles Indrek Neivelt sellise huvitava mõtte, et et kui vaadata, et, et halbadel headel aegadel riik ikkagi kogus võib-olla liiga vähe, aga kogus natuke reserve. Ja samal ajal kui eraettevõtjad kogusid laene ja kui nüüd, eks ole, on nagu era ettevõtlusnii-öelda suuremas hädas kui riik mõnes mõttes, et kumb on siis nagu tark ja kumb on siis nagu rumalamad. No aga eks see oli ka, ma arvan, et ettevõtete kaupa erinev, et ma ei tea, kas niimoodi saab üldistada, võib ju ka öelda, et meie riigijuhid on ju tegelikult tuleviku arvelt võtnud endale väga suuri kohustusi, ma pean silmas neid lubadusi, mida nad oma võimu nimel nüüd lunastavad meie kõigi rahadega. Oh, see on jälle, et leevetil on iseenesest õigus, küll, aga on ka väga palju ettevõtteid, kes on oma kasumi jätnud kogu aeg sinna firmasse sisse ja vahepeal on läbi käinud isegi selline idee kuskil ettevõttes ringkonnas, et riik võiks teha nüüd ühe käigu teatada, et ta tõstab varsti dividendide tulumaksu väga kõrgeks. Selle käigu mõte oleks see, et nagu sellest piisavalt aega ette teatada, siis need eraettevõtjad, kes sinna siis aastaid ja aastaid nagu seda rasva kogunud, nad muutuksid ärevaks ja võtaksid siis nüüd kiiruga kogu selle tulu sealt välja, sest muidu hiljem läheb kallimaks. Ja sellel juhul ju saaks riik parajalt dividendi tulla. Muidugi siin järjekordselt tekib see õigustatud ootuse küsimus. Et sa oled nagu sulle lubatud ühte ja nüüd, eks riik ähvardab teist, aga kui sa jälle piisavalt ette teatud, siis saaks seda niimoodi teha. Kas nüüd kõige ausam käikon, riigimehelik ta väga ei ole, aga tänapäeval me näeme igasugu trikke, kuidas riiki üritatakse vallast sellisest välja päästa. Aga kui sa, Sulev, räägid siin paradigma vahetusest, siis jah, et selles mõttes on tõesti nii, et nagu sa ka enne saadet mainisid, et siin parteid ju räägivad siin vee-ettevõtete eri munitsipaliseerimise räägitakse Tartus munitsipaalbussifirma loomisest ja nii edasi, aga teisest küljest me ju näeme, et praegu on ju ka tõusnud päevakorrale ja ju ka mitmete ütleme, riigi riigi osaluste müük firmades. No on jah ühtpidi päevakorral, aga, aga teistpidi ikkagi ütlema, et see mulle tundub, et see tõusev trend, et kui me nüüd natuke ka valimiste juurde tulema, et siis siis ikkagi noh, pigem selline riigi kui peremehe peale lootmisele. Et see, see nagu müüb praegu paremini. Aga ma arvan, et see on, see on ju üks neid ratsusid, millega, millega siin valgel hobusel ilmselt ka Tallinnas kihutatakse võimu poole, kuigi siin on, eks ole, mitu seda müüti, mis korraga mängivad Jaa, aga samas me vaatame Eesti Telekomi ja Eesti Energiat praegu, et see on täpselt vastupidine suund. No ega neid ei ole veel müüdud ja ega tegelikult, kui see müük nagu reaalselt eelnõuga lauale pannakse, siis tõenäoliselt algab hirmus vastuseis. Rahvaliit hakkab meenutama sadu tuhandeid allkirju, mis nad on kunagi kogunud ja nii edasi, et et ega see väga libedalt ei lähe. Kui praegu ütleme Eesti energiat või teleka telekomi müüdi, eks ole, müüakse aga energiat näiteks hakatakse müüma, siis seal tekib selline fundamentaalne nii-öelda küsimus kindlasti. Ja, ja mingit pidi ongi see, et Tallinna vesi on ju näide sellest, et kui see erastamine kehvasti läheb, et siis ega see midagi toredat ei toogi, siis ongi üks monopol, kes eraomanikuna lüpsab ikkagi mõnuga. Siin on ka ikkagi tegemist sellest, et kui linn tahab, siis linn saaks seda ettevõttet pigistada küll me teame, mida Edgar Savisaar tegi Eesti raudteega. Lõpuks need mehed oleksid vanad valmistajad põlvili seal Edgar Savisaare ees käima, et et neil lastaks ilusasti äri ajada. Kui linn ikka väga tahab, siis tema saab seda reedet pigistada ka praegu võib-olla ei ole nii palju sellist tahtmist olla seal vähemalt minu ettekujutuses. Meil on siin olemas v ettev Ettevõtjate kontrollimise mingi ühing, kus on poliitikuid ja ma ei ole sellest selles sihtasutuses küll eriti palju selliseid positiivseid uudiseid kuulnud. Aga sa rääkisid usaldusest, et ma käisin sellel nädalal Eesti koostöökogu lüüritusel seal, Andrus Saar tõi välja, et missugused eestlased on praegu ja siis seal on usalduse kohta all. Mul oli tal esitletud üks tabel, et mida eestlased usaldavad. Eestlased usaldavad kõige rohkem praegu haridussüsteem 75 protsenti. Ja ses tabelis kõige kehvemal kohal oli parlament 28 protsenti. Et noh, sealt esimesest otsast leiab, seal on veel ka politseid, riigiasutusi, sotsiaalkindlustust, aga üllatavalt väikse vähesed, siis oleks parlament ajakirjanduses ametiühingud, aga ka millegipärast kirik. Kusjuures huvitav on seda, et Eesti kõige paremini toimivad, usaldatavad ehk haridussüsteemi üritab valitsus igati reformida aga kõige vähem usaldusväärset ehk parlamenti mitte. Et, et see on nagu paradoks, et kõige, et see, mis on nagu, et see, mis nagu töötab, seda püütakse jooksu pealt remontida, küll, aga, aga teist mitte. Toda usaldatakse ka, mis puudutab seda Andrus Saar, parem siis ettekannet, siis minu jaoks oli seal üks hämmastav asi oli see, et et ma olen ikka arvanud, et eestlased on need tegelased, kes tahavad teha palju tööd ja saada rikkaks ja selgus, et ainult 12 protsenti vastanutest oli sellega päri, et et see siis on nagu põhimõtteliselt igast kaheksast inimesest üks ainult tahaks palju tööd teha, rikkaks saada, aga ilma tööta rikkaks saada tahaks rohkemad. 33 protsenti arvab, et et mitte mõelda rahast või kuulsusest, elada sellist elu, mis mulle sobib, oleks talle just selline paras asi. Ja 30 protsenti arvab, et päev korraga meeldivalt muretult. Need on eestlased, tunnistused. Ja 13 protsenti leiab, et panna vastu kõigile ahvatlustele elada õiget ja ausat elu. Oleks vahva ja siis alles tuleb teha palju tööd, saame rikkaks. Ja need on jälle aeg-ajalt aeg-ajalt jah, sellised Antti Tammsaare lihtsalt tõdemuse tõesti eesti rahvuse omapärast, aga noh, ega ma nüüd päris vaenulikud ka ei ole, sest muidu me poleks niigi kaugel, kui me oleme ja jälle kõik oleneb jälle, kuhu võrrelda, et kui tõmbame kas või lõunanaabritega paralleele, siis siis üldiselt on eestlased siiski osutunud vist natukese mõistlikumatakse töökamateks. Ja, ja teisele põhja poole vaadates jälle võib-olla. Et see kõik oleneb ju kuhu, kuhu suunas vaadata. Jah, on kes seal ettekandes oli ka näiteks küsimus, et mida peaks tegema majanduskriisist välja tulla ühed väga suured käärid võrreldes ülejäänud Euroopaga oli näiteks vaeste inimeste abistamine ehk see, mille peale praegu meil Keskerakond rõhub. Kui üldises Euroopas on 20 protsenti arvudes vaesemaid inimesi, miks abistamas Eestis ainult 10 protsenti vahe on kahekordne või näiteks toetada pensionäre siis mujal Euroopa liidus 12 protsenti on selle poolt Eestis ainult kaheksa pensionäridest, siis ilmselt see oli küsitlus, kus oli alates 15 aastasest kuni nii-öelda täiesti vanadele käsite välja. Et see on täiesti hämmastav. See on hämmastav, aga huvitav, kui vanad need andmed või kuued nad täpselt on, et osad olid siin 2008 lõpus? Mina julgen küll arvata, et siiski ka selles osas paradigma on muutumas ja kas või näiteks nädala uudis sellest, kuidas RMK hakkab tuhandet viitesadat võsa koristustöö kohta looma või noh, mingit seda laadi. Et see näitab, et ka ka reformierakondlik valitsus hakkab tegelikult, et natukese siiski nii-öelda minema sellesse lainesse nii-öelda sotsiaalsete töökohtade loomise lainesse, mida esialgu küll ehitati esialgu ju mõnitati, eks ole, et Tallinnas noh et mis, mis te jamate, et niisugust asja pole vaja teha. Aga tänaseks, eks ole, eriti viimasel valimiseelsel nädalal on hakanud nagu see, see see suhtlema Meile muutuma ja tegelikult on, hakatakse nagu pingutama, et ikkagi tegelikult oleks tore, kui inimesed natuke rohkem tööd seal Professorid, varblane ja mets, nemad rääkisid sellest juba kevadel, et kuulge, mida me nende töötutega peale hakkame, kui inimesed minetavad oma harjumuse tööl käia, et see on kõige hullemaid asju. Ja nemad saavad sind juba siis, et võib-olla peaks, eks usa koristama hakkama, et nüüd lisaks hakatakse, et see on äärmiselt positiivne. Nagu minu meelest mõtteviisi muutus selles osas, et kui siiamaani on nagu, nagu kiidetud kogu aeg neid ettevõtjaid, kes hästi palju inimesi lahti lasevad, sest nemad teevad valusaid, raskeid ja vajalikke otsuseid sellepärast et koondada, vähendada ja see on õige, sest siis saab, eks ole, nii-öelda miinusest välja ärikorda ja, ja see on nagu olnud selline valdav mõttemall, et, et hea ettevõtja on see, kes nii-öelda tuima kalanäoga tuleb hommikul nii-öelda oma kontorisse ja ütleb, et täna koondame veel, eks ole, veerandi töötajatest, et siis tema on nagu kõva tegija, et nüüd vist hakkab see mõttemall muutuma selleks, et et võib-olla hoopis tegija on see, kes ikkagi neid töökohti ei kaota või isegi juurde. Aga eks eks ta muidugi omad muutused toob kaasa ka see, et kui siin oli ajal, kui töötluse oli väga väike, siis võib-olla enamik inimesi võis mõelda töödes, nagu mind minu lähedasi sõpru ei puuduta, see puudutab ainult neid seal. Aga nüüd on ilmselt paljude inimeste tutvusringkonnas on inimesi, kes on, kes on jäänud ilma tööta aga tagasi pöördudes nende huvitavate andmete juurde, millele sa siin viitasid Sulev eespool, et kust tuli välja, et Eestis kaks korda vähem kui Euroopas keskmiselt peetakse oluliseks näiteks vaeste inimeste toetamist ja nii edasi. Tegelikult see minu minu jaoks see viitab taaskord, et sellele eestlaste niisugusele suhtumisele oma riiki, oma rahvast, oma ühiskonda, et meie jaoks nagu selline patriotism näikse, tähendab lihtsalt seda, et armastust oma keele vastu, seda ma lehvitan oma oma sinimustvalget lippu ja et ma vastandan ennast ütleme näiteks teistele rahvastele, aga mitte seda asja nagu tõesti reaalselt hoolid sellest, kuidas kaasinimene sinu, sinu naaber, sinu kaasmaalane toime tuleb ja oled valmis teda aitama, kui tal on raske, et see on selline vastandav, aga mitte ütleme, solidaarne identiteet või rahvustunne. Aga kui me nüüd selle saate viimasel veerandil tulema ikkagi selle valimiste juurde, mis ju homme siis pidulikult toimuvad lõpuüritusena, kuigi võib öelda, et rohkem kui kunagi varem on seekord juba e-hääletuse ja eelhääletuse teel inimesed oma meelsust avaldanud ja võib öelda, et selles mõttes, et vähemasti veerand valimistest kindlasti või isegi kolmandik on juba juba peetud. Aga homme on kahtlemata see see põhipäev, et siis, eks nendest samadest väärtustest peaks ju ometi inimesed ka lähtuma homme valimisvalimiste juures. Iseasi, et peaks nägu, kuigi vaadates kampaaniat, siis minu meelest on tõesti näiteks tohutut trikitamine toimunud. Malle. Üks kolleeg saatis ühe mehe valimisplatvormi, tema on küll väga selline selgesõnaline, ma ei hakka igaks juhuks ütlema, kes ta on, muidu teen võib-olla sobimatult valimisreklaame ka tema ütleb kohe narkomaanid kinni püüda, suunata sundravile, keelustada kõik homoseksuaalsust ja muid halbu kõrvalekaldeid, propageerivad üritused igaveseks ümber ehitada Aleksander Nevski katedraal. Et samasuguseid samasuguseid mõtteid on tal veel teisigi, et nagu me näeme selliseid vanema generatsiooni nimelt meil on siin igasuguseid tegelasi, kes üritavad meil võimule pääseda. No on, aga kas nad saavad just võimul, et sa näed vist favoriidid on vist teised siiski? Et mina, mina täna hommikul kodust väljudes avastasin ehmatusega, avasin oma postkasti, mille peale on on kleebitud silt, et ainult tellitud postikast ja ma tunnistan kerge piinlikkusega, et ma ei olnud seda umbes, võib olla nädal või kaks nädalat tühjendanud, olin ära mõnda aega ja nii edasi ja nüüd siis avastasin ehmatusega, see oli üleni täis topitud parteid, reklaami, seal andsitoonina Tallinna erinevaid lähed ja kuna postkast oli nii täis, siis oli see uks oli lausa lahti murtud, et sinna ikka materjale sisse ära mahuks. Et. Nojah, siis sa oled saanud kohe küllastuseni. Ja et ma olen informatsiooni ja hakkame seda valikut teha. Minule näiteks tuli ka postkasti igasuguse toredaid kirju, millegipärast. Reformierakonnast ja Keskerakonnast oli venekeelsed tulnud. Ma ei tea, miks ja Tõnis Palts harjaga nagu ta oleks justkui mingi koristusfirma reklaam, eks ju, et olen tagasi. Nad ongi igasugused naljakad, kui välireklaami vaadata, siis noh, tegelikult ega siis see kartuli ja puude kampaania, see on ju puhas valimisreklaam, ehki seda tehakse nagu mingi teise asjana justkui mis, mis omakorda minu meelest nende selle kampaania taustal nagu eriti selgelt tõstatab küsimuse, et see välireklaami keeld ikkagi oleks mõistlik vist ümber vaadata. Et, et kui, et kui mitu korda peab nagu sama ämbreid kolistama, et aru saada, et see keeld ei toimi, et et juba noh, K-kohuke oli, eks ole, piisavalt ilmekas, aga noh, see, mis seekord on toimunud võiks ometi näidata, noh, nii nagu ütleme kevadel eurovalimist seal noh, vähemasti kõik väitsid, et nad tõestasid, et kinnised nimekirjad pole hea, kuigi ega seda kindlasti nimekirja pole keegi. Kvartalite jagamine see on, mis signaalide peaks andma seda, et Eestis valitseb vaeses, ma lähen jälle tagasi, isegi süü ajal tähendab tagasi selle Andrus Saare ettekande juurde. Tema ütleb, et 10 10 aasta vältel on tunduvalt muutunud nende inimeste arv, kes väitsid, et neil ei jätku raha isegi toidu ostmiseks. Kui 10 aastat tagasi nüüd oli kuskil 10 kuni 14 protsenti siis praegu ainult kuus protsenti. Millegipärast 10 aastat tagasi keegi jaganud kartuleid tuleks praegu jagama. See võtab ikka Eestist eriti pentsiku mulje. Eks see ole ka selline sümboolne akt, et, et näete, et meie hoolime ja keegi kuskil hoolib. Aga tagasi pöördudes selle selle välireklaamiteema juurde siis tõesti, et et mul on tunne, et see, see, see lööb nagu valusat sellistes väiksemates kohtades kandideerijate pihta, kuna kuna tõesti see, et sa paned oma need programmiüleste kuskile külatänavale või, või maja seinale, et see on tegelikult ju väga oluline vahend sellistele kohalikele valimisliitudele. Ja tegelikult see on olnud ju ka algselt selle poliitilise välireklaami kui sellise mõte ja, ja essents, et see ongi tegelikult ju selleks mõeldud, et parteid saaksid tutvustada oma programme, oma vaateid, nüüd millalgi see moondus niimoodi ära, et meile hakati näitama ainult nägusid, et pandimaja suuruselt linnapeale ja, ja selleks, et, et ei oleks seda visuaalset reostust jaganud ja võib-olla siis selleks, et vähendada nende erakondade ütleme, rahavajadust või sõltuvust keelestki, siis keelati see ära. Aga see tegelikult see, see lööb nende pihta, kes on seda kasutanud eesmärgipäraselt seda võimalust, et et ehk tõesti võiksin seada siis mingisuguse formaadi piirangu või midagi taolist ja samas loota seda, et erakonnad ikkagi käituvad väärikalt ja nad ei hakka siin taaskord juriidiliselt korrektselt pilli lõhki ajama, nagu on väga tihti. Mina olen täitsa nõus, et minu meelest just kohalike valimiste kontekstis on see välireklaami keeld hästi halb ja, ja ta ta just nimelt lööb väikesi, et, et tõesti nad suured paar suurt parteid, kellel on piisavalt raha, et teha telereklaami. Et kes, kes oma imago reklaamiga teevad siis varem juba nende plakatikampaania ära enne seda välireklaami keeldu ja kellel on ka tõesti raha osta suurte ajalehtede esikülgi, et nemad saavad ikka oma sõnumi viidud, aga just see väike nimekiri või see üksikkandidaat, et kuskil kohapeal, noh, tal ei ole mingit mõtet ju osta telereklaami või isegi isegi osta suure ajalehe reklaamipinda ja isegi ütleme, kuskil vallas kandideerib nimekiri, tal ei ole isegi mõtet nagu maakonnalehe pinda osta, seegi kasutegur on ütleme hinna ja tulemuse suhe, ilmselt on talle suhteliselt valus. Ja neil ei ole raha ka saate nii palju otsepostitust üldse ajab inimestel nii-öelda piltlikult öeldes postkastid lõhki. Aga siin ongi tegemist, kahe Eesti üks on selline modernistlik Eesti, kes elab linnades ja teine on seina graarne eesti, kes elab maal, eks ju. Et ühes täiesti levinud levinud interneti kasutus näiteks sinna tehakse reklaami telereklam, aga ma olen ka ju kõik suunatud, me ju ei näe mingit meeletut võitlust, et kuulge, valige Luunja vallas see mees või ei, sünka tallineks. Aga teine siis on see, see maa ühiskond, lähed, Ei, no tegelikult meil toimuvad ka ikkagi nagu kahed valimised, üks on selline riigikogu vahevalimiste protsess, mis toimub siin Tallinnas, kuhu kõik parteid on panustanud oma noh, lisaks oma esinumbritele ka peaaegu kogu oma riigikogu koosseisu ja, ja siin toimub nagu mingisugune niisugune võitlus üleriigilise võimu pärast, kusjuures noh, selgelt on ju ka tunda, et, et osaliselt on võitlus Tallinna võimu pärast. No nii Savisaare kui tema oponendid tegelikult räägivad sellest, et Savisaar ju ka selles kampaanias ju räägib sellest, et tegelikult tuleb Toompeal võimu vahetada. Tema, tema pool retoorikat ei käi üldse sellest, et linnas midagi teha. Pool retoorikat on see, et tegelikult on riigis vale võim ja, ja see on suunatud 2011 märtsi tegelikult see on riigikogu järgmiste valimiste ettevalmistus ja, ja ega tema konkurent, erakonnad, ma julgeks arvata, teevad suuresti sama sihikuga oma tööd, et et ses mõttes ei taba meid homme õhtul mitte kergendus, et oh, et valimised on läbi ja nüüd me saime mingi tulemuse ja nüüd me elame selle tulemusega palju aastaid. Vaid see on üks vahe vahefiniš nagu mingis jalgrattasõidus, et ühe vahefinišipunktist kogub keegi ära ja siis läheb sõit edasi. Jäädi üritatakse nendest kohalikest valimistest tehta teha ka teatavas mõttes sellised protestivalimised. Hoopis teine asi on tõesti võitlus kohaliku võimu pärast noh väiksemates kohtades, kus kus tõesti toimuvad kohalikud valimised, jah, aga me ei saa välistada ka siiski lõpuks Toompeal võib minna võimuvahetuseks siiski ei välista, tabelisse ei saa. Ja muidugi siin võib ka spekuleerida, kumb üldse tompe võimule kasulikum on, et kas see, et Tallinnas jääb kõik nii, nagu on praegu või Tallinnas midagi muutub, sest kui Tallinnas jääb nii nagu praegu siis mõnes mõttes on see Toompeale niisugune turvaline variant, sest noh, keskerakonnal on siis teha küll. Ja siis on nagu vähem nii-öelda jõudugi selle riigi kukutamisega tegeleda ja teisel juhul kui ütleme peaks juhtuma noh, nagu praeguste ennustuste järgi, mis sarnaneb imega, et Tallinn ei, Tallinnas ei lähe asjad nii nagu seni mis samas ei ole sugugi kas teistpidi mingi ime, vaid et noh, eks see võib osutuda noh, pikkune kombineerimise küsimus. Aga kas siin on ka üks veel väga suur eesmärk, kui me lähme vaatame valitsuse tasandit, et tee mis tahad, aga imago on selline, et valitsus on õelad. Me toome eurodil aastaks 2011 ja kui seda ei tule, siis on valitsus läbi kukkunud. Ehk siis nagu oleks ju mõistlik oodata, et võib-olla lihtsalt sisestada. Kas aga eks näis? Ei, sest ma ütlen, see oleks mõistlik oodata, mitte et see tuleb. Ja ka eks neid lubadusi ei ole ju ka varem antud ja võetud ja, ja see, et kui, kui euro läbikukkumine et seal ei oleks selline tagajärg, eeldaks seda, et inimesed oleksid ka sellepärast neil oleks nagu väga selge see, et mida Eesti seetõttu kaotab ja oleks väga suur rahulolematus. Seetõttu. Aga igal juhul on selge, et pärast, et täna-homme-ülehomme on need valimised väga tähtsad, pärast sõda läheb nii-öelda elu edasi, mis ei tähenda, et homne valimispäev ei oleks väga oluline ja siinkohal kindlasti on õige öelda kõigile inimestele, et valima ikka tuleb minna, sest minu meelest see see on igal juhul oluline, sest et noh ei saa öelda, et see hääl ei loe või või et või et ka, et ei ole kedagi valida, et kui võtta siuke vana hea välistamismeetod, et sa hakkad välistamad kõik enda jaoks kõige ebameeldivamad ja siis annad hääle sellele, kes lõpuks välistamisringist viimasena sõelale jääb, siis igal juhul on seal positiivne efekt ja ja mu meelest väärib, väärib proovimist. Nojah, siis ei ole sul võimalust öelda, et mingi mingid jamad, inimesed, valitsejad, et sa oled ise ikkagi midagi teinud, kuigi teistpidi alati, mis seal öelda, et see valik, et ma ei läinud valima, oli ka valik. Jah, aga, aga ega see, see ongi valik, aga see annab, annab hääle neile, keda sa tegelikult ei tahtnud valida. Noh, kaudselt saad tugevdavad nende häält, kelle, kes sulle kõige ebamugavam. Et kahtlemata on valima mitte minek ka valik, aga ta on ikkagi vähem valik, kui valimaminek. Sõnadega. Ja ja noh, muidugi võiksin ju minu meelest kindlasti ühineda Rein Taagepera soovitusega, et et seekord, aga noh, eriti massiliselt noh, mis jälle muidugi puudutab ennekõike pealinna, aga noh, ka mõnel pool mujal neid peibutusparte noh lihtsalt tasub üle korrata, et riigikogu liikmed ei hakka tööle kohalikus volikogus juba seaduse järgi ei hakka tööle nad heal juhul oma volituste lõppu võivad hakata. Et no ei hakanud tööle, et selles mõttes noh, te valite peibutusparte, kui ta neile selle hääle annate. Ma ei tea, ma arvan, et kui keegi saaks Tartu linnapeaks, siis võib-olla ta loobuks. Ja seda neid on väga-väga vähe, aga aga ta ei lähe Tartu volikogu lihtliikmeks. Sedagi on selles mõttes sinna, kuhu ta praegu kandideerib, ta ikkagi ei lähe ta sel juhul ta läheb nii-öelda mingisse järgmisest etapist isasse. Ja kas aga ka seal jahuda ikkagi mõjutab selle partei liikmena nii või teisiti seda kohalikku elu, osaledes oma oma partei, selle kohaliku rakukese töö eest ja ja rääkides seal kaasa ja kujundades arvamust. Siin on ainus võimalus lihtsalt neil kandideerimine ära keelata. See oleks ainus võimalus seda välistada. Sest mingid kokkulepped, et ärme niimoodi tee, neid ju ei tööta. Ikka palju, räägitakse, alati läheb teistpidi. Jah, tundub küll, et, et need kokkulepped ei, ei ole siiamaani nagu töötanud ja noh, väga kahju on tõesti, et see valimiste hea tava lepe, mida mittetulundusühingute liit on üritanud sel korral jälle tõsiselt kilbile tõsta, et et sellest kinnipidamist saab pärast valimisi jälle analüüsida, kas analüüsi, kus noh, selles ei ole erilist kahtlust, mis analüüsi tulemus tuleb, et ei peetud kinni ja, ja selles mõttes on, on, on sellest muidugi kahju. Aga, ja me tahtsime rääkida veel ühel teemal, aga ega me, ega me pikalt ei jõua rääkida, et et pärast valimisi tulevad, tuleb Eesti elus ja kogu maailmaelus igasuguseid olulisi küsimusi, nagu näiteks detsembrikuus hakkab, hakatakse Kopenhaagenis kliimalepet sõlmima. Aga et jah, see, see nagu justkui on praegu tundub, et vähem tähtis kui see, et kas mõnele lasteaiale rohkem või vähem raha. Jah, et tõesti detsembris, Kopenhaagenis kogunevad maailma riigijuhid kokku vaid leida selline uus kokkulepe mis jätkaksis Kyoto lepet, mis kaotab kehtivuse 2012.-st aastast. Aga praegu paraku küll tundub, et selle kokkuleppeni jõudmine on, on veidi kahtlane, ehkki üks maailma riik siin praegu teise järel teada, kuidas tema pühendanud sellele kliimamuutusega võitlemisele. Et viimase näitena tüli ju eile uudis Soomest, et nemad üritavad aastaks 2050 vähendada CO2 õhkupaiskamist koguni 80 protsenti siis loodavad seda teha hoonete renoveerimise energia kokkuhoiuteel suurendades taastuvenergia kasutamist ja nii edasi. Nii et see kõik läheb edasi pärast valimisi, aga täna olid stuudios Sulev Vedler, Külli-Riin Tigasson, Sulev Valner ja head valimispäeva.