Tere kõigile vikerraadiokuulajatele stuudios taas Hardo Aasmäe ja Uku toom ja täname, räägime kõikvõimalikest nimedest, nende tekkest ja muutumisest. Aastate jooksul on muudetud tänavatel väljakutel, linnade jaga riikide nimetusi ja väga erineval põhjusel riigikorra vahetumisest, riigijuhtide vahetamisest kuni rahvuslike usuliste põhjusteni välja. Sellel päris laial teemal hakkame meiegi täna arutlema täpsemalt nagu ikka, arutleb Hardo Aasmäe. Nojah, ja meie tänase arutelu ajendiks on suuresti see, et kohe-kohe on ilmumas suur eestikeelne maailma atlas mille me entsüklopeediakirjastuses siis oleme kokku pannud ja selleks ajaks, kui juba raadiokuulajatele võin öelda, et kõik kaardid on juba trükitud aga selle töö tegemisel tekkis nende nimede küsimuses niivõrd palju eriarvamusi. Et see ületas juba niisuguse praktilise tegevuse tasandi ja viis meid filosoofilistele mõtisklustele üldse nimede üle, mida me Me tahaksime ka natuke jagada. Ja ega selle nimekirjutuse ja ega selle nimede tekke puhul noh, on väga palju teooriaid, väga palju seletusi ja enamasti on see keskendunud noh, ütleme ühe või teise nime tekkel ja vaata, öeldakse, et vaata seal. Peterburg noh, kõik teavad, et Peeter, esimene ja, ja tema siis kuna tema selle linna asutas, siis vaat et, et tema on saanud nüüd selle linna nime ehk püha Püha Peeter või Püha Peetrus, need, tema on saanud selle nime algkuju ütleme, põhjustajaks, aga samal ajal kui me mõtleme näiteks Konstantinoopoli-le, mis oli ka ju lõppude lõpuks sai nime keiser Constantinus järele ainult selle vahega, et et seal oli enne asula olemas. Ja nüüd vaatame väga hoolsalt ikkagi seda Peterburi asutamist. Paraku, seal oli ka enne asula olemas ehk teisisõnu öeldes, et, et jutud sellest, Peeter asutas selle linna suurde sohu, on seotud pigem sellega, et see soo oli seal ümberringi, lind läks käest liiga suureks, aga ega see esimene asutamise koht on ikkagi selline, kus kus üleujutused ju pette Peeter-Pauli kindluse piirkonnas reeglina ikkagi ei, ei tabanud linna ja, ja vaevalt tollel ajal nüüd keegi võitis kätt. Ta hakkas ehitama niisuguse koha peale, kus, kus iga mõne aasta tagant uputab. Ehk teisisõnu öeldes Peeter oli oma esialgsetel kaalutlustel seotud pigem kotleni saare ja, ja selle Peeter-Pauli kindluse piirkonnaga, kus muide oli ka Rootsi ajal asutatud juba väike kantsija, rääkimata juba soome-ugri asulatest. Ja tinglikult võiks neid nimesid jagada. Selle ma olen muide ise hakanud. Ega siin väga head käsitlust ei olegi. Aga ma olen ise jaganud mõnesse gruppi, et meil oleks tänast vestlust lihtsalt lihtsam lihtsam jälgida. Ja üks osa nimedest on sellised nagu loodusnimed tuleb mingist loodusest mingi loodusnähtusest, noh ütleme klassikaline Otepää, arvatakse, et see nooti pähe ehk karu peakujuline ja on see kants seal kunagi olnud ja sellepärast on ta saanud niisuguse loodus loodusnime ja, ja seda naadinimesid teisigi. Noh ütleme meil on tüüpiline Eestis, metsaküla on küla, see on nähtus ja on mets, eks ole. Ja vaat nii, on siis nimi saadudki, on, on ju kõikvõimalikke jõekääru ja on metsa ja, ja on nõmme tervelt tõenäoliseltsalu ja, ja nii edasi ja mitmel pool on siis ka on ka sageli noh, teatud teatud loomanimedest tulenevaid on rebaste ja, ja kui me nüüd vaatame maailmas ringi, siis siis ega ega see nimede valik ju väga suur ei ole see, mis meie maailma, mis meid ümbritseb. Sellest, need nimed on tulnud ja kunagi ta on jäänud, on teeristi ja Peeter risti ja ja, ja, ja see on nagu üks grupp niisuguseid nimesid, mis on siis maailmakaardile on siis tekkinud ja ja teine grupp on selliseid nimesid, mis on seotud isikutega. No me rääkisime siin praegu Konstantinoopolist, rääkisime Sankt Peterburist, aga noh, on ka ütleme Filippol on, on Andrejev k sõnast Andrei ja me ei tea seda, kas see on, kas see on nüüd Andrei Pervas vann või noh, kas on selle järgi tulnud või on seal keegi teine Andrei olnud. Ehk Andrei perekonnas, Vanna ütleme, Vene õigeusu pühakutest, seda teinekord on päris raske üldse eristada, aga on ju olemas meil ju Nikolajev kad ja, ja on Aleksandrov kad, kusjuures. Praegu räägime sellest, kuidas need kohad on tekkinud, mitte kuidas neid hiljem on nimetatud. Siin on isikunimedel hoopis teine. Ja see on hoopis teine, sellepärast et on, on ju, on ju olemas ju Huaares ja, ja, ja, ja, ja kui me vaatame Chamstownia ja, ja nii edasi ja vot need on nagu seotud pigem mineerilenud. Nii, ja mis on, mis on samuti tegelikult kohanimi, mis on nimi tervele osariigile. Nüüd kolmas on kolmas niisugune grupp on Astingulised. Nonii, tinglikult ütleks ahistingulised nimed. Ja Astingulised nimed on see, et mingi keegi, kelle, kelle kaudu see nimi on tulnud, see on siis noh, oma mingisuguse kas esmaaistingu või oma mingi veendumuse kohaselt on selle nime pannud ja nii on jäänud ta kirjalikes anaalidesse, kusjuures pole üldse teada, kas sellele, et milline selle koha tegelik nimi oli, sest ühte asja peab ütlema, et, et need nimed, mis meil maailmakaardile on tänasel päeval. Ta on siis Eesti, Ameerika, Austraalia pole üldse tähtsust. Tinglikult, et on olukord selline, et kui maailmas nimesid hakati teadvustama ehk kui nad ei olnud suulise pärimuse osa vaid neid hakati jäädvustama veel enam, kui nende kohta hakati tegema mingit registrit, ütleme, hammurapi ajal või siis kui meil 13. sajandil, kui tehti Tallinna ja tehti Põhja-Eestis adramaade loendust ehk tolleaegsed maareformi ehk ehk maatükkide katastreerimist, nii tinglikult öeldes siis oli ju nii, et seda hakati jäädvustama. Ja nüüd nüüd väga paljud nimed, et mis Eestis on 13.-st sajandist jäänud, on jäädvustanud tol ajal noh, ütleme vigases ladina keeles. Et noh, nii nagu seda kuuldi, nii see kirja pandi. Ja see meenutab natukene nisukest. Ma olen vist korra kunagi aegade hämaruses rääkinud seda nalja, mida rääkis minu vanaisa. Ma arvan, et see on anekdoot, aga see puudutab esimest ilmasõda, kus siis kus siis eestlased mobiliseeriti sõjaväest ja ja tuli siis vene seersant, küsis, et mis nimi on famiilia ja esimene üldse ei saa aru. Sahharov selge, eks ole, ja järgmiseks kiusu pärast ei saa aru. Ja siis, kui 10. küsis, küsis siis, seeru, kas te kõik olete vennad ja sugulased ja nii edasi ja nüüd on ju maailmas terve hulk nihukseid, aistingulisi nimesid, millest siis üks on niisugune emotsioon, noh, tüüpiline on, on noh, need, kes tunned vene keelt, näiteks suunaja jõgi summa ja mis tähendab mühisevat võim nutma ja ooserva noh, mis, mis tähendab porist või, või mudast, eks ole, ja siis on, siis on neid siniseid, terve maailm on täis siniseid järvi, on must järvi, neid on nii, Eestis on valgjärvi, on valge, jõgesid on, on, on mustjõgesid ja nii edasi edasi ja mägesid. Küll on ta ütleme, ta türgipäraselt annad, karatakid, meil on ta lihtsalt must. Mustamäel, näed, ütleme nii. Ja siiamaani vaidleme, kas öelda Montenegro Vitšernagoria, jah, ja mis on täpselt samamoodi ja kusjuures kusjuures on maailmas olemas sinised mäed, eks ole, bluumountins ja, ja on olemas punased mäed ja täpselt samuti on ju maailmas olemas. Ma ei tea, kui palju. On punaseid jõgesid, võib-olla meil on ehk see kõige-kõige tuntum, Tom on ehk punane jõgi Põhja-Vietnamis lihtsalt sellepärast, et Vietnami sõja ajal sellest nii palju räägitud teadvat Punase jõe ääres, seal toimusid mingid lahingud või või mingid pommitamised ja ma ei tea, mingid laevade uputamised. Aga samal ajal on siis on kollane jõgi Mekong, eks ole, suurele Hiinal on täpselt samuti punane ja kollane jõgi, kui nad kõik ära tõlkida, meredest ei hakka rääkimagi ja meredes suuremad menetlus on üldse põnev rääkida. Võib-olla mõnedele raadiokuulajatele tuttav, sellepärast et ma olen püüdnud seda seda natukene seletada, aga noh, võtame näiteks valge mere valge meri teatavasti see kõik, mis Arhangelski põhja pool või, või ütleme, loodes, täpsemalt. Vaat see on valge meri. Aga tegelikult Balti meri on ka valge meri, sellepärast et ta on baltlaste jaoks balti keeles tähendabki balti ess, tähendab valget. Aga samal ajal sakslastele on toostzee, ehkki Tammeri ja idameri on ta ka on ta ka rootslastele, Edamerindaga, soomlastele, kuigi hoopis meri on lääne pool ja meil on ta Läänemeri sellepärast et ta on läänes. Ja eestlased on tegelikult ainukene rahvas, kelle jaoks see, mida nimetatakse, vaat niimoodi on, on ta Läänemeri kõikidele teistele rahvastele ümberringi nimetatakse kuidagi teistmoodi. Ehk teisisõnu öeldes, et meie toponüümilises ruumisse Läänemeri on täiesti erandliku, täiesti erandliku nimega ja, ja nüüd, kui me vaatame näiteks ka niisugust suurt merd nagu Vahemeri siis ladina keeles on ta tõepoolest ladina keeles, ta ei ole ju tegelikult eesti keeles tõlgitud Vahemeri ja see on hea tõlge tegelikult, aga kui niimoodi väed sõna-sõnalt seda ajada, on ta siis inglise või ladina keeles, siis ta on maadevaheline meri, medite Reinian, ehk ehk terra on maa. Ja nüüd ta on niisugune maade vaheline ja noh, vanas Roomas oli ta siis ka tahes-tahtmata oli ta siis ka rooma riigi sisemeri. Aga nüüd, kui tulid türklased siis türklastele anda hoopis Actenis, mis tähendab valget merd ja, ja põhjapool on siis garadeniis, mis on siis must meri ja kui me hakkame vaatama seda türgi niisugused tatari keele või nimeruumi või siukest oponüümilist ruumi, siis on seal raske öelda, kui palju on seal karata ehk mustamägesid musti mägesid ja kui palju seal on aks uusid. Ja, ja mis, mis tähendab hoopiski suurt jõge. Praegu selgeks, et Balti meri ja Vahemeri on tegelikult ühe sama nimega. Noh, peaaegu peaaegu akkia kara. Ja nüüd nüüd on siis niimoodi, et, et ütleme, paljud niisugused nimed iseenesest annavad meile meile, noh, nad on nagu korduv korduvkasutuses. Ja näiteks noh, ütleme, on neem on, on Punta on point, mis tähendab tegelikult üht ja sedasama ja sageli niisugune loodusosa. Või ütleme, loodusnimi on teine kordne toponeemi lahutamatu osa, nii nagu ütleme point maal, mis, mis tähendaks nagu põhjapoolset Neeme või tegelikult on otse ekvaatori all ja ta on selles mõttes nagu hea nimi jälle, et. Seal ekvaatori all, mulle jäi täiesti arusaamatuks, olen seal korra elus käinud. Et kus see põhiseadus on, sellepärast, et kuidas ta saab seal põhja pool olla, see neem on noh, praktiliselt otse ekvaatori all ja noh, ma ei tea, võiks olla ju ka lõunapoolne, kui seda niimoodi hoolsalt vaadata. Ja nüüd edasi üks niisugune nimede nimede valdkond on religioossed ja ideoloogilised nimed. Religioosseid nimesid on ju noh, ütleme näiteks Siinai mägi, eks ole, noh, seal on siis oma oma legend on seal taga siis on noh, ütleme Arafati Mägi, eks ole, millel on oma oma legend taga ja, ja, ja jazzi Arafat, kelle, keda me kõik tunneme, ka tema on, selle nime ei võtnud, ega siis noh, nagu ikka korralik revolutsionäär võtab endale nime, mis on noh, suhteliselt tuntud, püha ta noh, ütleme väljendab mingit niisugust sisemist resoluutsust ja ega siis meil on see ka tuttav Stalin tuleb sõnast teras, mitte mitte stiilmen, Faid, Stalin ja Molotov, eksale Molotov armees ja ja kõik, kõik, mis, mis sellele järgneb. Ja nüüd neid religioosseid nimesid, kui vaadata, siis maailmakaardil eriti hispaaniakeelses keeleruumis on väga palju, on need, mis lõpevad Cruzz, noh mis on siis lähedane ristile võrdadel, across, noh, näiteks niisugune kohanimi, mis on eestikeelses tõlkes, võiks olla ristisadam. Santa Cruz on meil ka väga, saad aruanne, mis on veel püha rist, eks ole, tagatipuks, või siis on või korpus Kristi, mis on, ütleme, inglisepäraselt ja vot selliseid. Ja siis on tohutu hulk muidugi pühakunimesid kõikvõimalikku Sandmart tiin ja sänd shows ja ja, ja Santa Barbara ütleme niimoodi ja nende pühakunimede järgi on väga palju pandud ja Eestis on see täiesti tundmatu asi, sellepärast et kujutage, et meil oleks näiteks ühe ühe küla nimi, oleks püha, nagu oli või, või, või, või püha Miikael või, või keegi, niisugust niisugust koha nime, kus meil kasutataks ees püha seda nagu ei ole ja meil on need kõik, need püha nimed on jäänud hoopis varasemast, ehk kristluse-eelsest on meil ju püha jõgi on meil ju püha värv ja on püha mägi ja vot vot niisugused kohad on Eestis olemas, aga need ei ole kristlikud. Kõik, mis meil on, püha Maarja Magdaleena Maarja Magdaleena ja Maarja-Magdaleena on seal, noh, ütleme, mingisugune kihistus ikkagi olemas. Ja nüüd päris viimane nisukene nimede grupp on, on seotud etnograafiaga. Näiteks kui Ameerikasse läksid ikkagi valged asunikud, siis enamasti kõik need, kes on noh, tulnukad ega nende fantaasia üsna vaene. Selles mõttes, et kas on siis seal jällegi see samane, mühiseb jõgi või, või kiire jõgi või on ta siis seal valge või must või siis tuuakse ja kodukandist kaasa nimesid, mille tahaksin juua. Ehk meilgi on ka uusküla aju täiesti see, see ei ole meile ka üldse võõras asi. Eestis on uus külasid päris palju ja uus tänav näiteks, eks ole, lihtsalt midagi ei suudetud välja mõelda, linna tekkis vagunisse, tekkis mingisugune tänav, pandi lihtsalt uus tänav vanad teada nimesid nagu ei tulnud parajasti pähe nimetajatele ja nii nagu seal ta kuskil registrisse kirja pani, ta siis ka jäi. Ja noh, Tallinnas on uus tänav ja neid uusi tänavaid on mitmel pool Eestis. Ja, ja kui me maailmas ringi vaatame, siis, siis neid Newsid on ikka hirmus palju. Eriti niisuguses inglise keele keeleruumis. See on ka ilma nõudeta, Ameerikas on ju Euroopa linnanimesid päris palju. No ja rääkimata sellest, et Ameerika Ühendriikides arvestatakse, on ainuüksi viis Moskvat ja, ja kusjuures Moskva on ju selles mõttes üks põnev, et, et Tanja, etnograafiline nimi. Et see on üks üks nihukse nimede rühm, mis on pärinevad iidsest muidugi etnograafilisest keskkonnast või mille, mille päritolu on seotud eelnevate rahvastega ja Moskva teadupärast on ikkagi soome-ugri algupäraga ja tähendab ta pigem niisugust noh, luhta või, või või noh, ütleme, teatud luhatüüpi loodusrahvad tunnevad loodustaga hästi ja igal luhal on oma tüüp, seal peab palju kihulasi olema nagu vene keeles on ju muskara on, on kihulane noh, siis ta on, ma ei tea. Ma küll väga mugandlikult seda seletan ja võib-olla ei ole päris täpne, aga üks versioon on see, et see on niisugune kihulastest kihisev luht, mis elamiseks suhteliselt kõlbmatu. Kohapeal Moskva nüüd on, nüüd on viis Moskva täna Ameerikas ka. Ja noh, tema pärisnimi võiks olla Moskva ja enamus venelased ilmselt seda ei tea. Ja vaat sedalaadi etnograafilise taustaga nimesid on maailmas üsna palju. Ja nüüd, kui mingisugune nimede struktuur on paigas, siis, siis me võiksime oma juttu jätkata nagu selle koha pealt, et inimene elab tegelikult väga lühikest aega. Inimeste eluiga on kusagil 80 90 aastat, noh kui, kui igal juhul heal juhul ja see tähendab seda, et inimestele tundub, et et kohanimed on väga püsivad ja tõepoolest osa kohanimesid ongi äärmiselt püsivad, aga samal ajal muidugi maailm, noh, võtame kas või 20. sajandi, mis öeldakse, raamiline ja arenev jäävad kiirelt ja, ja nii edasi ja nii edasi. Et see on niisugune maailm, kus on tegelikult nimesid on ikka väga palju ümber nimetatud ja neid on ümber nimetatud kas või eelmise 100 aasta jooksul noh, väga paljudes piirkondades ja see on seotud ligikaudu kolme niisukese mõjuriga. Ja kusjuures see on ka 19. sajandil olnud ja see on 18. ja võib-olla 15. sajandil nimetati neid vähem ringi lihtsalt sellepärast, et noh, ajalugu voolas aeglasemalt ja praegu asjad toimuvad sageli kiiremini ja, ja nende ümbernimetamist taga on kas jällegi mingid religioossed põhjused mis on ideoloogia üks osa või, või noh, lihtsalt ilmalikud ideoloogilised, religioosne, ideoloogilised või rahvuslik. Ideoloogiliselt ma mõtlen siin sõna venestamine mingil sajandi algul. Nojah, ja mitte ainult, et me ei räägiks liiga palju venestamisest siis terve hulka maailma kohanimesid, mis on meist kaugel ja me oleme nagu vähe rääkinud nendest asjadest või nad pole harjunud või see, see ei puuduta meid igapäevaselt ju tingnimetusega koloniaalnimetused, koloniaalajastul tekkinud nimed. Ja nüüd kui Aafrika, noh, on niisugune klassikaline piirkond, et kui Aafrika iseseisvus, siis ütleme need, mis on seotud nagu neeger hõimudealadega, kus eelnevate liiklust ei olnud allutada või, või alistada erinevalt Põhja-Aafrikast, kus oli olemas Egiptus ja oli olemas Maroko ja ja kus oli oma kirjasõna ja ja oma kirjasõnas olid siis jäädvustatud seal kohanimed. Ja sellele anti pigem niisuguseid mugandusi nagu, nagu ütleme, Jerome, ütleme, araablased kunagi Kairo ei ütle, eks ole, sellepärast ja me ütleme Egiptus ja araablaste kunagi Egiptus ei ütle. Ja need nimekujud on hoopis teistsugused, mida nad ise kasutavad. Kuna seal oli kirjasõnasse olemas siis eurooplased andsid sinna teatud tingnimetusi, mis oli välja hääldatavad, sest araabia keel teada purest või kirjakeel ei tunne ju kaashäälikuid või vabandust, ei tunne täishäälikuid ja seoses sellega need täishäälikute olemasolu ilma täishäälikute kõneleda ei saa. Siis seal on oma traditsioon, mismoodi need häälikut sinna tekivad, aga sellel kirjaviisile tuli anda siis mingisugune ladina transliteratsioon ehk ehk ligikaudne kujund, mis on ka eurooplastele suupärane ja kuna nendel on seal palju neid kõrihäälikuid, siis noh, eurooplasi ei ole võimalik õpetada või pole mõtet õpetada neid neid häälikud. Pean ütlema ja siis põhja Põhja-Aafrikas noh, on sageli niuksed paralleelnimed kus on siis noh, me meie tunneme uraani ja tunneme Alžeeria ja mul on isegi päris Marrakesh'i, aga tiri. Aga mul on päris raske seda araabia keeles siin praegu välja öelda, sest sest, sest see noh, see ei anna meile midagi. Aga samal ajal seal mustas Aafrikas, seal, kus olid neeger hõimude, kus riiklust ei olnud ja kus ei olnud ka ütleme, niisugust kirjasõna või teda ei olnud kirjalikult jäädvustatud, seal hakkasid ju valged panema oma parema äratundmise järgi. Ja, ja noh, hea kohtan mis seda hästi illustreeriks on ju, on ju näiteks noh, see, mida lõputult nimetatakse Kongaks või Sairiks või jälle Konguks noh, kas või juba see on niisugune ümbernimetamise valdkond ja me teame, et, et seal suur ümbernimetaja oli mu puudu sesseko. Tal endal oli ka veel pikem nimi, ma mäletan, ma õppisin ajalugu, kusjuures ma ei mäleta seda otsest tõlget, aga. Seal lõvide lõvi või mingi ühesõnaga ta oli, ta oli väga-väga tugev, väga tugev, kõik pidid seda mõistma ja nüüd enne oli ju teadupärast see, mida nimetati Belgia kongos seal poldril ja seal oli ju ju Elizabeth vill ja, ja seal oli Stanley vill ja, ja, ja need olid saanud, ütleme, kuningakoja ja, ja kolonisaatorite või või, või ütleme, esmaavastajate järgi oma nimed. Ja seetõttu seetõttu nüüd, kui Aafrikas pööras ütleme rahvusluseks, siis hakati neid kas ümber nimetame või, või eelistama vanu nimesid. Ja mul on siit praegu mikrofoni tagant väga raske öelda, kumba seal on sageli kasutatud. Sellepärast et mõnedel juhtudel on seal ei ennistatud vana nimi, mis ütleme praeguse miljonilinna kohapeal oli mingi küla noh, on säilinud mingit mingit kas pärimus või, või, või siis kirjalikud allikad selle kohta, et niisugune on olnud ja selleks, et eneselt noh, ütleme heit. Ta on niisugune koloniaalne pärand, ka niukene teadvuslik, koloniaalne pärand, siis hakatakse neid ju kõiki tagasi nimetama ja noh, ütleme näiteks Zimbabwe mis oli enne lõuna rodees ja, ja see oli see sil rodgers rodese järgi, kes oli noh, ütleme meie mõistes nagu esmaavastaja, kes siis seda koloniseerise, kes siis selle maa tõi inglise kuningakrooni valitsemise alla ja oli veel põhja Rod ees ja, ja oli veel. Ja eks ole, ja me teame, et Lõuna-Aafrikas oli veel Vasuutomaa ja oli joana maa jäme tänasel päeval anda siis Botswana ja, ja Leesotto ja ainult Svaasimaa on nagu säilitanud selle omanisuse teatud koloniaalse nimetuse. Aga soolsberi on ammu juba meie meie teadvuses Harare. Kuigi me oma atlases anname ka paralleelnimesid, et varasemad eestikeelsed allikad oleks selle järgi ka mõistetavad ja Aafrika seejuures on üks niisugune koht, kus neid on tõepoolest palju, palju tänaseks päevaks ümber nimetatud. Tuleme lähemale tuleme nagu oma ajalukku ehk siis Eestisse ja võib-olla ka Venemaale, sellepärast et nõukogude ajal nimetati ka kõike ringi, olid muidugi võimalus ka ja on praegugi võimalus uusi nimesid panna, kui tehti kolhoosi või sovhoosi majandeid või kui tekivad uued tänavad või uued asulad, aga üldiselt suuremad asjad ka juba varem nimelt saanud ja suuremad linnad ja päris uhke on neid ümber nimetada. Me teame kõike, Leningrad ja kiiroveid ja Molotov ja Vorošilovkraade ja Kingissepa ja mida iganes. Nojah igal juhul võib-olla oleks praegu tõesti õige natukene vaadata lähiajalukku ja vaadata lähiümbrusesse ehk vaata vaadata seda Nõukogude liitu, mis oli vene impeeriumi tegelikult noh, sihuke kommunistlik jätkuvorm nagu kõik praegusel hetkel tunnistavad. Ja nüüd, kui oli Vene impeerium, siis Vene impeerium tasahilju püüdis ümber nimetada venepäraseks kõik võimalik. Noh, ütleme niisuguseid rahvuspäraseid nimesid ja nii nagu on Isovskilon udmurdikeelne nimi ja see on noh, tänasel päeval taas tunnustatud ta nagu, nagu eelistatud mingil viisil, nii nagu on paljudel soome-ugri aladel paljudel tatari aladel. Venemaal on ka need rahvuslikud paralleelnimed, aga, aga seda ei alustanud mitte nõukogude võim nagu meile, nagu tundub, vaid vaid seda juba tsaariajal tehti päris innukalt. Ja nüüd, kui nõukogude võim selle üle võttis, siis siis võimu siis nõukogude võim kattis selle nüüd nagu niisuguse nõukogude aegse kihiga ja terve hulk tsaariaegseid nimesid, mis meenutasid mingit mingit noh, ütleme tsaarivõimu näiteks Jekaterinburgi, eks ole, ta oli paratamatult seostati seda keiser Katariina, aga kas need, kas need esimesega või teisega tõenäoliselt teisega Katariina suurega siis nõukogude võim püüdis sellelt tolleaegse nõukogude liidu palgelt pühkida kõik niisugused paaripärased või, või sarismi meenutavad nimed ja, ja mina olen kogu aeg imetlenud, et kuidas nad jätsid puutumata Arhangelski. Sellepärast et Nõukogude võimul oli kaks suurt vaenlast, oli sarism, mis oli rahvaste vangla ja töörahva aheldaja ja teine oli kirik ja kuidas ikka pea Ingliste Arhangel ehk peaingel, kuidas see jäeti puutumata ja sellel ei, ei antud nagu mingit muud nime. Ja, ja ma olen nagu mõelnud, et ma saan sellest aru, et sealt pärinud ühtegi revolutsionääri, kes oleks ära surnud ja kes oleks sattunud põlu alla, kas siis Stalini ajal või ennem, et seal oleks olnud siis mingi noh, vaid. Ma ei tea, kes, eks ole. Ja ta ei nimetatud 10 ümber rahvapäraselt ja ainukene kahtlus, mis mul selle juures kindral oli see, et ega need revolutsionäärid ütleme, poliitbüroo liikmed ja veel veel teisi kangelasi. Need otsisid endale ju neid nimesid, eks ole, ja üks esimesi nimesid, mis sai isikunimenõukogude ajal, oli ju trotsk. Trotski järgi Trotski eluajal juba pandi ja trots, kui oli väga-väga lugupeetud eeslinn Peterburi all ja ja võib-olla keegi nendest poliitproliikmetest hoidis seda kangelaselt reservis, noh, selles mõttes, et peaks olema piisavalt suur, et ei nimetatakse algul ümber, et et siiski teha ühekorraga, kellega, keda siis on nagu tarvis nimetada ja, ja kuna see nõukogude liit varsti revolutsionääride parteist muutus kahe revolutsionäär parteiks ehk Lenini ja Stalini parteiks, siis neid Lenin, skeidja leni, Leningrad skajaid ja, ja Stalin, skeid ja Stalin hoidjas Tallinna paade ja ja neid siis jagus igale poole, rääkimata juba Stalini imelistest kolhoosidest, tehastest, vabrikutest laevadest ja kõik, mis sinna juurde kuulub. Ja, ja ega see ei ole ka ainult niisugune noh, ütleme Vene eripära, aga me teame ikkagi šarlide kooli lennuvälja. Me teame, eks ole, Kennedy kosmose uurimise keskust ja kuna need on, ütleme, tänaseks päevaks ikkagi noh, ütleme manalainimesed. Aga kui maailma meredel künnab vahuselt vapralt vooge suur tanker, mille nimi on Condoleezza Rice ja see ei ole mitte juhuslik nimi, vaid on pandudki selle maantee Condoleezza järgi, siis noh, ütleme paneb nagu õlgu kehitama, sest kujutage nüüd ette, kui meil oleks näiteks liinilaev Edgar Savisaar või noh, ma, ma ei tea, mingi autorong, Urmas Paet või mingi niisugune, noh, kes veel välisminister praegu, eks ole. Noh kujutage kujutage seda olukorda ette meie kultuuriruumis täiesti mõeldav. Ameeriklastel täiesti toimiv, vaieldakse isegi selle üle, kas ikka presidendiga marki välja anda. Ja, ja selles mõttes noh, me oleme nagu isegi niisugune isikute suhtes oleme palju maalähedasemad ehk meie, meie jaoks isikud ei ole väga kultusliku iseloomuga ja, ja selles mõttes kõik see, mis on nagu võõrkeelne, tekitab meil teinekord noh, niisuguseid tundeid, et see on noh, see on kuidagi väga lugupidamist vääriv. Nagu öeldakse, väga-väga viisakalt, härra Müller, eks ole, mis kõige tavalisem Mölder või, või mister Schmidt. Ta on lihtsalt meie sepp ja, ja Koltsmit on kuldseb ja, ja, ja meil on, noh, ütleme samamoodi, need isikunimedel on kõik olemas. Ja nüüd, kui on keegi keegi väga lugupeetud Koltsmit, siis ei ole välistatud, et tema temanimeline tänav tekib kuhugi tema nimele, asula tekib kuhugi ja nii edasi. Ja selles mõttes nende isikunimede ladestamine toimus Nõukogude liidus äärmiselt põhjalik ja, ja võib-olla suuremad nisukesed linnad ja asulad, mis on siis kandnud noh, mõningate sedalaadi tegelaste nimesid on meile kõigile tuntud Sariidsem. Et võib-olla mõned raadiokuulajad juba unustanud üldse Sariidsem kui tähtis linn Volgal, eks ole, noh, tema on meil siis tänasel päeval Volgograd vahepeal jõudnud olla ta Stalingrad siis meil on selles, ütleme endise impeeriumi aladel on ju niisugune linn nagu Stalin avad, eks ole, mis on siis tänase pealt dušanbee. Ja oli enne dušanbee noh, on olnud ju meil Frunze, mis on tänasel päeval. Ja enne seda on tal hoopis venepärane põhi olnud. Runze linna meelde tuletada, siis oligi, kui sa ütlesid, et Lenin ja Stalin olid need põhilised nimed, siis vedas ka neil kes jõudsid ära surra ennem, kui nad maha lasti. Ja siis nende nimedega kohad jäid ka alles sellepärast et reeglina need ülejäänud, et näiteks seesama Trotski nimetati kohe kiirelt ringi, kui mees sattus põlu alla, aga verd loob Kiirovi korki sama Frunze, nende nimetustega linnad jäid alles, kuni siis juba 91. ja, ja hilisema ajani. No ja need, kes Stalinit ei seganud seoses sellega, et nad olid surnud Stalinit ei seganud muide Lenini seganud ka Stalini seoses sellega, et ta oli surnud ja, ja selle selle koha pealt on tekkinud terve et oma ettekiht ja nüüd, kui toimus pööre 91. aastal ja selle pöörde sisu nisukene teadvuses ka ütleme, Nõukogude Liidu ja Venemaa teadvuses oli seotud sellega, et ega see suur suur sotsialistlik oktoobri või noh, eesti keeles viinagu revolutsioon. Ega see nüüd vene rahvale nüüd kõige suuremat õnne just ei toonud. Ehk teisisõnu öeldes, et ühiskond hakkas arvama, et, et tegemist võis olla ka ajaloolise eksitusega ja nüüd siis läks lahti. Tähendab, Venemaal läks lahti see, et otsustati, et ikkagi tuleb eelistada teatud hulk niisuguseid ajaloolisi nimetusi. Peterburis rõhutati nisukest nihukest ter saama vaimu või niisugune suurriikluse jaga läänelikust, kuna Peetri kujund Venemaa teadvused, et tema on niisugune Venemaa juurde läänestaja, kui palju see nüüd tõele vastab, on teine teema. Aga vaata, et niisugune kuvand on olemas, noh korgi puhul tekkis seal hoopis see probleem, et et niisugune Novgorod oli nii tähtis kaubakoht ja, ja nad tahtsid, et, et kuna Novgorod on vene elus ja vene ajaloos olnud suure tähtsusega linn, siis lihtsalt niisi Novgorod ei tahtnud madalduda korkiks ja, ja nii hakati neid nimetama ümber. Ja noh, enam ei mäleta, mis nime kandis vanasti their vahepeal Kalinin temaliga liin. Kalinin ja Kalinin kais seganud Stalinit ja Kalinin on nagu selles mõttes põnev, et, et VR muudeti ära, kuna ta on täiesti ajalooline, aga vat Kalininkrati ehk seda ei ole nagu ajalooliselt ümber nimetatud, kuna see on lihtsalt Königsberg. Jah, aga samal ajal kui Leningrad muudeti Sant-Peterburg Sis Leningradi oblast igaveses Leningradi oblast ees alles ja, ja noh, mõnedel linnadel pole üldse vedanud näiteks Lugansconi oma, kordan, talugans Istanbul Vorošilovgrad siis siis ta jälle Luganskis, tal jälle Vorošilovgrad ja siis ta jälle Luganski. Nii et ja, ja siis, kui nüüd tuli Ukraina võim, nüüd hakatakse seda kirjutama hoopiski ukrainapäraselt, kus ta näeb hoopis hoopis teistmoodi välja. Ja nüüd eraldi maailm on muidugi Kesk-Aasia kus paljud tsaariaegsed, venepärased nimed olid kinnistunud ja neid nõukogude ajal ümber ei nimetatud, aga nüüd, kui tuli, siis need rahvuslikud valitsused ja ja ütleme, rahvusteadvus tõusis, siis hakatakse neid ju ka ümber nimetama. Näiteks ei ole meil enam ust, kamine, korskit seal Gurjev, eks ole, ja ja mitmed sellised puht venepärased nüüd on ikkagi Tau jaator au ja atas suu ja ja, ja ka Kasahstani pealinn on olnud ju nii, ütleme meie põlvkonna teadvuses pigem selline Ograad. Aga enne seda on olnud siis ta on olnud aknale? La nüüd ta on Astana mis tähendabki kasahhi keeles Kuuganud tõlkes jälle pealinna või keskset kohta ja, ja temal on eelmise sajandi jooksul olnud neli paralleelnimetust. Ja nüüd nende paralleelnimetustega on veel veel see lugu, et paljud niuksed kohad omavad erinevates kultuurides erinevaid nimetusi ja eriti need, mis on kultuuride, lõimumise või kultuuride ristumiskohtadel ja, ja noh, ütleme Kesk-Euroopas on näiteks niisugune linn nagu noh, ütleme Lvov saksapäraselt Lemberg ja, ja kui me võtame näiteks kunagisi Ida-Preisimaa, millest siis lõunapoolne osa on Poola aladel ja põhjapoolne osa on siis tänased Vene alad siis nendele ajalooliselt on olnud ju kõik saksapärased nimetused ja tänasel päeval nii vene aladel kui Poola aladel saksapäraste nimede kasutamine on poliitiliselt ebakorrektne. Nagu meie entsüklopeedia atlases nad suures osas on kõik sees, sellepärast et eestikeelses kirjasõnas viimase 150 aasta jooksul on ka neid nimekujusid pruugitud ja et inimesed, kui nad loevad mingeid vanemaid allikaid, aru, millest jutt käib. Sest noh, Tilsiti rahu on ikkagi nii tähtis koht, et et ta peab olema peale, et oleks mõistetav, noh, kus niisugused asjad üldse on sündinud, sest muidu ongi noh, ütleme, tekib olukord ära koba pimeduses, vaid osta Eesti Ekspress, aga sealt sa seda ka teada ei saa. Nii et me oleme paratamatult sunnitud seda kasutama isegi siis, kui mõni riik meile võib-olla noodi saadab selle peale, sellepärast et teadmine on tähtsam kui poliitika tegelikult. Ja, ja nüüd neid niuksed paralleelnimesid on ju üsna palju ja ega, ega meil ju Eestiski on, ega see ei ole meie jaoks üldse mingi võõras. Ennem kui sa eesti juurde tuled, ma ütlen, et teine kant kus on needsamad mutatsioonid säilunud on ju karjala, sellepärast et pärast Soome sõda, venelased nimetasid kõik soome nimed venepärasteks ümber. Ja aga nad nimetasid ainult see, mis ei olnud Karjala NSV-s ja nimetasid ümber kõik need, mis läksid Vene NFSV koosseisus Karjala kannas nagu võõrborg, Viiburi ja Jarl reas, jorsk jäägi salmi oli. Ja, ja siis on seal ju ütleme, niuksed kohad, mis on soome keeles olnud Koivisto ja kõik muu, aga see, mis algul oli rahvuslik Karjala-Soome NSV, mis siis ilmselt mingis Kremli kuvandis kuidagipidi siis kunagi ühinema, noh ütleme Soomega ja saama nagu suur Soome, ma ei tea, kas see nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks või, või Soome rahavabariigis, kes seda teab, mis plaane seal Kremlis siis seal nagu jäeti alles ja osaliselt nad on praegugi alles, kuigi, kuigi kasutatakse seal Karjalas, ütleme, Petroskoisse Petrosovots kasutatakse päraseid nimesid kui Medvedjev korske karumägi. Vot vot niisuguseid nimesid seal paratamatult on, on säilinud, aga, aga üks teine piirkond, noh, on ju ikka Kesk-Euroopa ja näiteks Austria-Ungari sellepärast et mitmetel näiteks slovaki, slovaki linnadele asulatele on, on ju nii-nii saksapärased, nii slovakipärased kui ka Ungaripärased nimed ja ja, ja siin korra kusagil on ka öeldud ja seda ütleme Kaardi registriski on näha, kasvõi pealinn Bratislava on ju, slovaki jaoks on ta Bratislavas, aga mis ka tähendab midagi presburganda siis saksapäraselt või noh, austriapäraselt kuni võiks öelda ja bosoni on ta siis Ungari Ungaripäraselt ja kui me vaatame näiteks Rumeeniat ütleme, Transilvaania ala, mis on väga kaugetest aegadest olnud kas siis Ungari või siis ütleme Ungari, Rumeenia segada rahvastikuga, siis seal on ka niimoodi, kas on Kluus või on ta rumeeniapäraselt või kolas vaar. Ja kolos variülikool oli lõppude lõpuks ikka üks, noh, Ungari vaatad, esimene ülikool ja, ja ungarlaste kultuuriruumis on ju ju see hirmus tähtis või, või timis. Uskurad Ungo arve ju, või Mucatševa ütleme see, mis on juba nüüd siin Ukraina poolel või, või siis Taga-Karpaatiast, nendel on ju kõikidel need niuksed paralleelnimed olemas ja ja, ja suur ümbernimetamine on käinud lõppude lõpuks ka Ukrainas, kusjuures ukrainas on ta algselt seotud teatud mõttes nimekirjutusega ja meie jaoks võib-olla veidi harjumatu, sest noh, meil on tulnud need ukraina nime, kirjutas viisid. Kuidagi noh, venepäraselt, aga aga vaadates seda, kuidas praegu Krimmis taastatakse, eelistatakse tataripäraseid nimesid mis on meie jaoks ja ka selles mõttes jälle tähtis, et kui eestlased hakkasid kunagi Krimmi rändama siis tollel ajal ju eestikeelsed lehed kirjutasid ikkagi nende nende tataripäraste nimedega ja ja kui tatarlased välja saadeti sisu peaaegu kõik nimed nimetati loomulikult ümber ja siis hakkas tulema seal Krasnoarmeisk ja küll Sisvat vot niisugused head, lihtsalt tõelised vene nimed. Ja kuna seal saadeti välja mitte ainult tatarlased nagu nagu siin, noh, me oleme harjunud seda seda rääkima. Esimesed, kes välja saadeti, olid üldse sakslased juba 40. Ja siis saadeti tatarlased ja siis saadeti kreeklased ja siis saadeti armeenlased. Ehk teisisõnu öeldes, et et see Krimm on läbinud neli etnilise puhastuse luuda viie aasta jooksul ja selle järel siis jäi nagu maa tühjaks ja kuna ta oli Vene NFSV koosseisus, siis valgusid sinna valdavalt venelased ja Hruštšovi ajal kingiti Krimm Ukrainale. Ukrainlased istuvadki sele hunniku otsas, selles mõttes, et Krimmi ära anda venelastele nagu ei taha, ei ole nagu põhjust, ei ole Euroopas huvitatud, keegi pole huvitatud, aga, aga valdavalt on vene elanikkond tatarlased pürgivad tagasi ukrainlasi sinna mingil viisil ka läinud ja praegu siis ukrainlasi tatarlasi on umbes sama palju, aga tatarlased muidugi nõuavad seda, et neid nimesid ajaloolisi nimesid hakatakse taastama. Ja tõepoolest seal viimasel ajal kasutatakse neid paralleel nimedena ja käib tohutu diskussioon, eks ole, ja seal siis käib suur tagasi nimetamine. Täpselt sama lugu on ju Moldovas. Ja, ja, ja noh, maailmas neid neid kante, kus niisugune kõvem ümbernimetamine käib on ikkagi seal, kus on olnud suured poliitilised muutused. Ma vaatan Tegelikult me pole eesti juurde jõudnudki ja Eesti ümbernimetamist juurde, et ma ei tea, kas me selle paari minutiga selle suudame läbi käia või jätame järgmiseks saateks. Noh, me ei jätaks seda järgmiseks saateks, aga, aga meie jaoks on nagu ka ikka harjumatu. Et kui me räägime Tallinnast, mida on siis olnud Reval või reedel, aga esimese ilmasõja ajal nimetati ta kolovaneks, kuna kõik saksa asi oli hirmus ebapopulaarne, kuna sakslastega sõditi ja ja, ja, ja mitte kuidagi Olowaneks nimetate, siis siin nurisesid ja mõned väga venemeelsed, et vaat et et liiga soome-ugri põhjaga, kuigi see oli nagu vene leto püssidest võetud ja ja vene, noh, ütleme nendest kroonikatest taheti ju, või pakuti välja? Ivanova Nikolajev, Skitia tol ajal ju kuberner korrastele Joffiu ikkagi püüdis ju vallutada kõiki linnade volikogusid, et et sakslased et eesti nimed olid tol ajal Eesti linnadel, olid ametlikult saksapärased nimed. Aarensburgiaweezenbergija Fellin ja, ja Dorpat ja, ja, ja vesine Stein ja ja kõik, need olid ju saksapärased nimed ja siis kallutati, et neid neid nimetada siis ümber venepärasteks ja, ja ei nimetatud ümber mitte ainult ju noh, ütleme, linnasid vaid nimetati valdu ja oli Eestis Ivanovi vald oli Suvorovi vald ja millisesse vormi järgi tundub, et ikkagi mitte Viktor Suvorovi, vaid vaidle mäejuht Suvorovi järgi ja noh, see oli kuberner ka mingi suure tõenäosusega kõik oli see ikkagi nii marurahvuslik, et see peab olla väejuht ja ja mis, mis seos võis olla näol küll Suvorovi ka on raske ette kujutada, aga oli Aleksandri vald ja noh, ühesõnaga seal võeti ju võeti neid ju järjest ja tol ajal siis üks niisugune suurem ümbernimetamine käis ja see ju diviis tegelikult selleni, et, et kui Eesti vabadussõjas hakkasid, ütleme, meie vägesid juhtisid mehed, kes olid Tootsi kiire ajal venekeelses koolis õppinud olid venekeelses sõjakoolis, kes olid venekeelses esimeses ilmasõjas, hakkas tegema Eesti armeed siis on hämmastav, kui, kui hästi nad kirjutasid eesti keelt ja nad sõdisid punaste ja, ja landesveeriga, venekeelsete kaartide sõdisid Eestimaal venekeelsete kaartide alusel, kus toponemid või kohanimed olid kirjutatud saksapäraselt ja vot nii seda eesti sõda siis peeti ja siis tuli see uus aeg siis siis kui tuli Eesti vabariik siis ju kõik saksapärased nimed nimetata ümber eestipärasteks, Tallinnas sai ametlikult juba küll varem tallim, aga noh, põhimõtet suhteliselt, et need nimetati kõik ju ikkagi revolutsiooni ajal nimetati juba juba eestipärasteks. Ja nüüd kõige püsivam nimi vaatajat on Narva. Nii kummaline kui see ka pole, kui selle pilguga vaadata ja siis tuli nõukogude võim. See huvitav, et Eestis nimetanud pealegi Kingissepp ühtegi suuremat linna ümber. Vaid need jäid alles, aga selle eest kolhooside sovhooside ajalehtede tehaste vabrikute laevade puhul muidugi täisluud väga kõvasti üle ja niipea kui tuli jällegi ajaloo ümber mõtestama ehk revolutsioon siis tuli jälle uus ümbernimetamise aeg. Aga noh, eks meie kuulajad seda kõike juba mäletaja, seda vist ei ole enam mõtet siin pikemalt korrata. Nojah, siit võiks rääkida veel pikalt, vahepeal oli ka Saksa sõjavägi ja saksa võim siin ja siis nimetati veel niipalju, kui jõuti vahepeal tänavaid ja kõike muud. No ja Tallinnas, eks ole, me kõik ju teame Narva maanteele, Adolf Hitlers trasse ja hea püüti nii siin kui seal ja eks Tartuski omad niuksed natsidele riigitruud nimed ja noh, ega need ei pidanud jälle pärast seda, kui nõukogude võim taastati pidanud ju vastu rohkem kui noh, ma arvan, et ühe päeva või või pidanud seda päevagi või näinud äkki seda päevagi. Jah, aga lõpetame selle tõdemusega, nagu sa siin vahepeal ütlesid, et inimese eluiga lühike ja meile tundub, et kohanimed on midagi väga püsivat, loodetavasti need püsivad siis mida me oleme endale meelde jätnud, sellepärast et tüütu on neid kogu aeg ümber õppida, ümber mõelda, alates nendestsamadest, mingitest riigi nimedest, mida koolis oled ühtemoodi õppinud ja siis nüüd järsku tead teistmoodi. Loodetavasti oli teil huvitav kuulata, stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku toom, tänaseks kõik järgmine kord taas.