Kes tellib muusika? Arutelu muusikapoliitika teemadel on klassikaraadios laupäeviti kell 10 10. Algab teine saade sarjast, kes tellib muusika. Täna räägime eneseteostuse võimalustest Eestis. Sponsorlus Ast saates muusikute arvamused räägituna Kadri Tali nooressidy organiseerija, kes on edukalt hakkama saanud sümfooniaorkestri loomisega. Henn Rebane, kes mängib akordionil klassikalist muusikat. Eesti kitarr, Harri muusika liider Heiki mõtlik interpreet ja mitmekülgne muusikategelane. Saate lõpuosas Eesti vabariigis sponsorlust reguleerivaid maksusoodustusi kommenteerib rahandusministri nõunik Madis Müller. Saate toimetaja Tiia Teder head kuulamist. Kadri Tali läheb Eesti kultuurilukku vähemalt selle tütarlapsena, kes rajas sümfooniaorkestri olles ise üsna noores eas. Eesti-Soome sümfooniaorkester sai tegelikult alguse rohkem Anu Tali algatusel, aga aga kuna minul on olnud õnn tema kõrval töötada ja kasvada, siis, siis siis kuidagi tuli jah niimoodi välja, et mina nagu panin oma mõistuse ja jõukäiku siis nagu selle majandusliku poole pealt. Ma ei oska sellele küsimusele väga hästi vastata, sellepärast aastal 97 detsembris, kus toimus debüütkontsert Estonia kontserdisaalis oli see selline huvitav projekt, mis võis ka nagu olla ühe korra Soome vabariigi 80.-ks aastapäevaks esitati Veljo Tormise Sibeliuse muusikat Sist Mikkor rangi Anu Tali käe all ja võis sinna tuleva aasta siis paari kuu pärast aprillis toimus poriskadonovi kontsertettekanne, mis juba millele järgnes siis korralik hooaeg, maailma muusikalised pealinnad. Tegelikult ma ma täna enne seda intervjuud just sain mõned telefonikõned, orkestrantide, kes ütlesid, et Kadri, et kui kunagi raha otsa saadad, luba mul ikka mängida. Et selles mõttes nagu päris nii et meie tahame teha või meil on publik saalis. Meil on orkester laval ja kui neil on rõõmu, siis siis on see orkester nagu ennast tõestanud, nii et küsimusele, miks tekkis Eesti-Soome sümfooniaorkester ja öelda, et ta täitis mingit lünka eesti kultuurielus, sest et see oleks, see oleks nagu väga ülbe minust sellist asja öelda. Me oleme eksisteerinud ikka kolm aastat ja Eesti kultuur on märgatavalt. Jõuab märksa rohkem tõestamist, võib-olla et sellist sellise lausega lagedale tulla noore inimese suust kõlab suhkeldamisena. Aga kindlasti näitab ta Eesti muusikaelu niukseid erinevaid tahke, võib-olla tänapäeva sellist suunit suunitlust, et me oleme, me oleme väike maa, aga me oleme hästi tublid ja agarad. Me oleme huvitav koht ja siia tulevad inimesed hea meelega, kui mitte siis päriseks, siis siis korraks vaatama ja oma oma kogemusi tooma, et see on nagu tõestust. Ja turg ei olnud ju tegelikult tühi, siin on sümfooniaorkestrit ühe inimese kohta vist päris suur protsent. Jah, ja väga häid sümfooniaorkestreid, väga hea kool ja kõik sinna juurde kuuluv, et mida meie nüüd erinevalt teeme, on see, et me segame siis või pakkuma erinevatel koolidele, instrumentaalsete koolidele või näiteks siis koolkondade pakume nagu võimaluse koos eksisteerida ja 11 täiendada, et kui näiteks vaata Soomest keelpillid Venemaalt, et siis on selles mõttes nagu kõige paremates mõttes hea koostöö ja siis samuti tipp-professionaalid erinevatest orkestrites, kas see on siis Eesti riiklik sümfooniaorkester Detroidis infoonikut Peterburi Filharmoonikute või Covencaan, kuninglik ooper Inglismaalt, panna sinna juurde andekad õpilased, siis eesti muusikaga keemiast, kes juba alustavad oma professionaalset teed ka või on vastlõpetanud siis orkestrantide ERSO-s või Sibeliuse akadeemiast, õpilased? See ongi see, mis nagu annab võib-olla selle kire ja tahtmise võib-olla proffide lõpetra, nooremaid ja samas ka võib-olla ja õpilastele kindlasti näha, et nad ilmtingimata ei peagi saama solistideks, et olla selles suures muusikaelus ja saada sellest väga palju vastu. Ma fantaseerin siin omaette, et mis saab siis, kui Anu Tali vajab ooperidirigendi kogemusi. Tegelikult ma nüüd Anu Tali pärast ei muretseks, et selge on see, et kui ei oleks meid, et siis ei oleks seda orkestrit. Et aga ja öelda, et kui oleks orkestrit, ei oleks onu talit dirigendina, et see oleks nagu selles mõttes. See on selline täiesti kummaline kujutelm, juhul kui kellelgil seda üldse on. Et üks asi, mida ma, Ma arvan, et Anu on suutnud selle orkestrile nagu ees tõestada ja näidata, see on suur armastus muusika vastu ilma uhkuse ülbuse või siis mõttetu, sellise inimeste ruineerimine ka. Ühesõnaga, ta on suutnud nagu näidata, et on olemas suur armastus muusika vastu. Et tegelikult, kui onu tahab ooperit terrigeerida, siis siis 28 aastasena, ma arvan, esiteks tal ei ole selliseid suuri unelmaid ühes või teises suunas, tuleb elada nagu päevale või nendele võimalustele. Et siis ta lihtsalt dirigeerib ooperit ühel päeval, et selles mõttes, et kui, kui te küsite, et kas mina hakkan selleks tegema midagi, siis ma vaevalt et paar päeva tagasi tuli Anu Soomest uuesti Sibeliuse Talost dirigeerimist lahti sümfoonikuid. See näitab, et tänapäeva eesti lükatele noortele deligentidele on tööpõld ikka olemas. Kui suur ja kui lai ja kui kiiresti ta kasvab, et see on igaühe enda kätes. Sümfooniaorkester ei toiminud muusikaarmastusest enamasti on toimimise aluseks kas fondide, publiku, kui riigi toetuse näol materiaalne ressurss. Kuidas te sellest ringist olete endale selle toetuse komplekteerinud? No Eesti-Soome sümfooniaorkester teeb ju kontserte neli-viis korda aastas korraga, püüame teha kaks kontserti, see nädalane Eestis viibimine, kallis lõbu, natukene tooksin inimestele rohkem tagasi, kui meile rohkem tagasi piletitulust räägime majanduslikust kasust, et me ei saa rääkida iialgi nulli tulekust või me ei saa iialgi rääkida sellest, et sellisest projektist saaks elada. Kui raha tahaksime teenida, siis ma kindlasti tegutseksid mõnel muul alal kas või tõlgina juba töötades, aga, aga kuna see orkestrile ääretult kallis lõbu, kui sa tahad normaalselt elada ja hästi elada, siis kindlasti tuleks leida endale teine töökoht, see on selge, publiku huvi ja, ja, ja siis minu selline suur hoovast seda orkestrit elus hoida ja samuti Anu Tali suur soov saare orkestrit elus hoida on võib-olla nakatanud nii sponsoreid ka võib-olla vähe veel samal määral ka meie tunde ja on tõestanud see, et väikeste summade abiga saab kokku nagu suurema summa ja tuleme ots-otsaga kokku. Muidugi on mure selles, et noore inimesena võib seda taluda, et kuu aega enne kontserti sa ikkagi ei tea täpselt, mis nüüd saab ja ainuke asi teadmine, et kontsert toimub, aga eks väikse firmudele Välgi jõuetu ja, ja ka tagavarad peavad olema kuskilt nagu võtta, et, et sa tead, et on, kelle poole pöörduda. Mul on olnud õnn kohata inimesi, kes on niivõrd haritud ja niivõrd kultuur, kultuurilembesed, et et nad on nõus investeerima sellesse projekti teadlaseta, et esiteks nad saavad kontserdinädalal päevase festivali meie jaoks raames, näevad midagi, mingit potentsiaali, aga riiklik raha Eesti riigilt või Soome riigilt on ka sees Soome riigilt, tähendab, tähendab, et oleks meie suursponsor amfinne ja siis sellele Rootsi hotellikett Scandic Hotell. Ilma nendeta seda üritust ei toimuks, nagu meile selline eelistus, milleta, mille, millele ma ei oskagi isegi sõnu öelda, kui tänulik ma olen. Ja siis tuleb suurem, kõige suurem raha tegelikult ühelt firmalt, kes, kes kasutab meie orkestri pilte oma oma reklaamides ja me oleme leidnud koostöövormi, et meid kasutades meie sellisest orkester väga hea välja. Tema saab nagu oma reklaami oma tarkvarafirmat reklaamida, meie saame selle eest raha. Ja siis on hulganisti eraisikuid, kes täiesti oma taskust annavad väikse summa kontserdiks, mis igale inimesele on täitsa suur summa juba ja kokku annab ta veel suurema summa ja fondidele kohta peab ütleme nii palju, et meil on need Eestis, mõned on. Ja me oleme saanud igalt poolt natuke, nii et kurta ei saa. Kindlasti ma pean mainima, et ei ole me riigieelarves. Jaa, jaa. Kuidas ta sellisteks publiku tüdrukutega üldse muutasid, video kuidagi peale hakkama, seal sponsorite leidmine ja imidži väljakujundamine. No lõputult tasuta lõunasööke ei ole, iga asi hakkab tasapisi rohkem ja rohkem maksma ja selle koos selle nende summade kasvuga on kasvanud ka meie toetajate julgus raha anda, nii et selles mõttes on kõik läinud väga tasapisi rahulikult mingeid hüpetajaile toimunud me ole kedagi kunagi hätta jätnud või selles mõttes nagu mitte põhjendanud oma kulutusi. Nii et ma arvan, et kõik on täiesti loogiliselt arenenud, et meie siis nagu arenedes orkestriga arenedes ühtlasi ka meie nagu nime tõestamises, nii et tegelikult oleme me kasvanud koos orkestri ja, ja siis sponsorite köiega, nii et kõik on toimunud äärmiselt rahulikult, nagu kolme-nelja aasta jooksul. Ma tahan küll veel seda öelda, et kindlasti mitte ei maksaks võrrelda kahte sellist nähtust nagu Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Eesti-Soome sümfooniaorkester. Et Eesti rahva uhkus ja selles mõttes nagu rahva au ja identiteedi võib olla sellise leidmise küsimus, on rahvussümfooniaorkestri omamine ja selle üleval ja alalhoidmine selline lisada väärtus või huvitav projekt on Eesti-Soome sümfooniaorkester, mis võib tõesta ennast olemaks võib-olla kunagi Põhjamaade parim, et seda me keegi ei tea. Aga neid ei saa võrrelda sellepärast et üks on ikka projekt, mis toimib viis korda aastas ja teine on, mis peab iga päev päev inimesi siis toitma ja huvitavaid programme välja mõtlema. Nii et tegelikult me kõik võlgneme oma rahvussümfooniaorkestri selle, et me püüame aidata ja, ja, ja seda nende tegemist nagu nautida ja igati igati toeks olla, sest meie kõigi isiklik asi Need stereotüübid on pärit sellest ajast, kui kõik, mis selle klassikaline muusika kuulus otsekohe riigile juba enne sündimist ja oli ka riigi rahaga kinni makstud. Et muusika nagu ei kuulu mitte kellelegi, lähed muusika omab täiesti sellist nagu erilist auastet ta tegelikult on kuulaja kõrvades ja esitaja siis mänguoskuses, et me ei saa omada ühtegi ühtegi kunstnikku ja me ei saa, keegi ei saa omada mitte kedagi üleüldiselt. Küll aga saame aidata nõu ja jõuga, sest tegijaid ja, ja seda nagu peakski, seda arusaamist peaks nagu riigi poolt küll küsiv paluma, et et nii, nii Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile kui Eesti-Soome sümfooniaorkestrile. Väga entusiastlik noor muusik, et kas arvate, et Eestis on võimalusi eneseteostuseks noortel? Ma arvan, et Eestis on nagu isegi liiga palju võimalusi eneseteostamiseks, et tegelikult et kui ma oman täiesti seda selles mõttes nagu, nagu realistliku maailmapilti, et me oleme ära hellitatud, meil on kõigil väga palju võimalusi, palju rohkem, kui neid ole, on paljud inimesed ära teeninud. Ja, ja noh, selles mõttes meil ju tegelikult kõige algselt läks veel minu meelest, kuidas Eesti taasiseseisvumine tuli, nagu need noorte võimalused olid nonii, piiramatud, et seal oli suisa alatu. Et tegelikult me ikka kogemused maksavad ka midagi, et ma oman täiesti selle selles mõttes nagu teadmist Lähed vanade inimeste tarkus on, on väga suur, suur vara, nii et selles mõttes ei maksa maksa meil siin upitada ennast ja sellepärast me oleme äärmiselt ettevaatlikud oma tegemistes, et tegelikult noh, et kui ikka ilmas enne elanud ei ole, siis me ei tea, mis, mida kaasa võib tuua. Aga mujale maailmas sellise sellise soovidega oleks ka võib-olla võimalik midagi ära teha, aga kõikidel asjadel on hoopis teistsugune hind kõikidele asjadele on hoopis suurem ala ja olles Eestis keegi ei tähenda veel mitte midagi, sest et kaardi peal analike hirmus väikesed Mida sina üldse tead Eesti muusikapoliitikast selle mõjutamise võimalustest? Ma tegelikult ei tea väga palju midagi selles mõttes, et ma teen oma tööd, armastan muusikat ja muusikuid ja ma hindan nende siirust, kas siis kui nad on käituvad inetult, käituvad hästi, sest nad võivad endale seda lubada, nad on viie-kuue-seitsmeaastaselt peale oma hala teinud ja kui nad on selleks, kes nad selleks läbi raskuste pürginud, kelle, kelleks nad täna on. Ma arvan, et neil on õigus, võib olla nõuda jaa, jaa, jaa. Veerida neid, neid numbreid ja, ja soove, mida nad kunsti tegemiseks saavad, sest et kunsta siiski vaata. Ta saab väga suure elamuse ja igal igal sellisel, nagu elamusel siin kunstivormil on, on oma hind, nii nagu ka kallil maalil on hinded selles mõttes nagu kontsert on väga hinnaline maaliväärtusega ja kultuuripoliitikast või, või ma suurt ei tea selles mõttes midagi, et eks igaüks tahab elada ja teha, et kuidas ma seda teen, võime on, on selle, selle juurde me jõuame läbi läbi siis kas keda või, või, või tutvuse või kuidas keegi, et mina püüan, püüan teha oma tööd ja ennast eemale hoida igasugustest soovitustest, sest ma olen ikkagi väga noor inimene. Henn Rebane, sina mängid pillil, mis ei ole eesti muusikas nagu mainstream, kui nii välismaa keeles öelda ei ole see kõige levinum, mida väga paljud muusikud mängivad akordioni, kuidas sa tunned ennast selles hästi kultuurikeskkonnas oma pilliga? Ausalt öeldes, ega ma ei tunnegi ennast kuigi hästi. Ja, ja mul ongi enda määratlemisega tükk tegemist, et kas ma. Kas ma üldse kuulun siia muusikute hulka või mille hulka Sul on, sest noh, ma olen tegelenud ka suure osa oma elust pedagoogilise tegevusega kaasa arvatud ka selline noh, minu jaoks väga tähtis etapp elus kokale, konservatism kooriumis 90.-te alguses neli aastat, kui ma seal tutvusin läänepoolse akordionikultuuriga ja selle muusikaga, mis idapoolse ka olin ma varem siin siin tuttav ja seal ma sain ka väga suureks tahaks sellise akordioniliigiga nagu klassikaline korduma ja akadeemiline muusika. Spetsiaal, akordionil kirjutatud teostega tutvusin seal põhjalikult ja ja vaikselt omaette olen ka seda pilli, mida nimetatakse siis valik passidega akordion või friibeis inglise keeles akordion, kus on siis võimalik autentselt esitada seda muusikat, mida ükskõik milline milline helilooja on siis noodipaberile pannud, et ilma muutusteta seda siis esitada. Selline järk oli, oli väga-väga hariv ja praegu kahjuks siin Eestis elades ma ei olegi õiget kohta enda jaoks leidnud, endale selgeks teinud, mismoodi siin edasi toimida. Olen siin püüdnud jõudumööda jõududega siin ka mõningaid salvestusi teha. Viimane suurem pingutus oli, see ei olnud ka pingutus, see oli suur meelehea teha selline klassikalise akordionimuusika plaat mis on jäänudki lahendama salvestuseks, et sõbra muusikastuudios Et kui ei mängi kõrtsis simmanil, sest tegelikult ei ole eestist Jah, ma olen ka pidanud lihtsalt oma hinge püsima jäämiseks ka sellist tööd tegema ja ja noh, mis seal salata, see nõuab omate oskusi, et et ka seal valdkonnas siis pinnal olla noh, enda vaatevinklist peeglist vaadates mänginud igasugust muusikat ja ja nii enam-vähem toime tulnud, aga aga võib-olla sellega, mis nagu südamelähedane on nimelt just selline kontsert, muusika, sellega siin on raske nagu ennast ära toita ja ja polegi olnud selliseid saatusi puust või tahtmist, et ma olen noh, kuskile Eestist väljapoole sattunud, noh välja arvatud mõningad kontserdit Rootsis sealses Gordoni klubis, kus ma päris kuulsate mängijatega olen mänginud ja Te saanud ja viimane suurem selline esinemine oli aasta tagasi Marssey muusikaakadeemias, mida siis Pariisiga Prantsusmaal peetakse üheks akordioni suuremaks õppeasutuseks, kus on võimalik kordantsis õppida Ärafa piano juures, siis oli võimalik soolokontsert pidada. Akordion on nagu nagu klaver, ta nagu pill nagu orkester, et selliseid ansambleid koos seisakus paljud muusikud teiste pillidega mängivad kord üks õhtu siin teenete seal selliseid võimalusi ei ole, et see on ikka selline individuaalne ala. Ta on individuaalne, kuid maailmasse Me väga palju näiteid sellest, et akordionimängijad on sellised. Akadeemilise akordioniviljelejad on siis esinenud koos viiendate tsivilistide klaverimängijatega, pianistide või siis suisa suurte akadeemiliste orkestrite ka kuni Ronja orkestri nii välja, sest Soomes on ilmunud üks akordionialane doktoritöö, kus on siis kirja pandud, et tuhanded ja tuhanded akordionil kirjutatud originaalteosed, nii et sealt võiks leida endale repertuaar. Jaga. Mul on ilmselt ka selline ettevõtmatus üks üks põhjusi. Miks, miks ma olen selline nagu maale? Ei ole ette võtnud, aga praegugi õpetatakse laste muusikakoolides akordioni päris hea meelega, aga mingil hetkel see edasiminek nagu katked, miks? Katkemine on seotud pilli omapäraga vasaku käe osas, nimelt need pillid, mida siis laste muusikakoolides õpetuses kasutatakse, õpitakse seal on niinimetatud valmis koordidega süsteem, ei ole võimalik siis mängida vasakul käel just muusikat, nii nagu on ta kirjutatud ja see piirab. No ma ei saa seda nii lühidalt siin rääkida, aga ühesõnaga see on piiratud võimalustega pill ja noh, välja arvatud siis mõned üksikud, kellel sellised võimalused ja edaspidi on tekkinud kus on muretsetud siis eelpool mainitud friibeis süsteem või eesti keeles vastet ei ole, tõlked on valik passidega akordion vene keelest või siis voodia passidega pill soome keelest või siis friibess, et sellise pilliga oleks siis võimalik mängida kõiksugust, muusikat, kaasa arvatud ka džässmuusika. Aga muusikakoolis õppivat? Ikkagi sellel piiratud võimalustega akordionil. Sel ajal on kuulda, et Tallinna otsa-koolis on võetud kasutusele juba see niinimetatud friibess akordion ja tark Elleri koolis õpitakse seda ka juba aastaid Uno Arro juhatusel. Sealt on ka kaks üliõpilast Sibeliuse akadeemias Külli meils ja, ja tema sõbranna, kes siis on juba lõpusirgel seal, nii et noh, Eestist on huvilisi küll. Gordioni propagandat Raadla kanalite saated on väga populaarsed. Ma ei oska selle kohta öelda, aga see on lihtsalt niimoodi juhtunud. Ma otsisin kunagi enda väljendusvõimalusi, sattusin Kuku raadiosse ja, ja siis, kui sealse töö ära lõppes, siis pakkus võimalust teha edasi vikerraadios ordion alaseid saateid lihtsalt selle tõttu, et mul on naljakas öelda mõõtühik, meeter, aga mitmeid meetreid akordionialast muusikat ja salvestusi kodus, nii et ma aegamööda neid siis jagan eesti kuulajatega. Ja olen ka mõne saatasin klassika raadios teinud just sellest muusikast, mida vikerraadios nagu ei kõlbaks mängida, sellepärast et ta on niivõrd spetsiifiline juba. Mille taga sinu klassikaplaadi ilmumine nüüd seisab? Raha raha, raha ei oskagi leida sellist võimalust või õieti ma ei tea, et kuidas nüüd edasi toimida, kui see plaat on salvestatud või see plaadimaterjal ja seda sai päris rahulikus tempos teha ja plaadistuudio kattis kohalik vallavalitsus, kus ma elan nimelt Viimsi vallas valas vallast tulnud rahadega. Aga seal ei ole kani piiramatud võimalused, et seda projekti nagu edasi toetada, et ma olen siin jooksul tekkinud tuttavatega vestelnud ja tuntuks saanud erinevate firmade poolt, aga kas see on kõige õigem tee, ma tean, et mu kolleegid Soomest tihtipeale abi sealtsamast Sibeliuse akadeemiast, kui on just soome muusika lindistamisega pistmist või siis erinevatest fondidest ja kunagine plaadid ikka ilmuvad päris tihedas taktis. Sina ei ole fondidesse jõudnud tagasi viia. Puutub, seal usk nende ei, võimulaat on seotud ka teadmatusega, sellepärast et mõned fondidega ma olen ühendust pidanud, rääkinud arvasin fondiga, aga kahjuks ma jäin hiljaks, nende suunitlus muutus ja, ja siis mõne fondiga veel rääkinud, aga kus mainitakse seda, et nagu CD-plaat vadi tootmisega nad ei taha tegeleda, et kõik muud igasugused kirjastamistöödelt näinud toetaks ja mingit kontserdiprojekti seda toetaks. Hea meelega. Aga just mõtlesin, CD plaaditootmist ei taheta nimetama. Kuidas peaks üldse sinu meelest käima? Seda ma ei oskagi öelda, aga ta võiks olla ikkagi kuidagi seotud fondidega või siis see raha võiks tulla kuidagi riigiasutuste poolt või selleks ettenähtud kultuuriasutuste poolt, kes siis noh, sellekteerivad välja, millist muusikat vaja oleks või, või keda just konkreetselt toetada Leonard akordionimuusikat nagu paljusid muidki pille, mida ei ole nii, nii hästi kuulda siin Eestis, et seda võiks aeg-ajalt toetada, et just neid õppureid siis nagu julgustada oma alal edasi minema. Paljud akordionimängijad lihtsalt lõpetavad oma andekad mängijad lõpetavad oma tegevuse täna tänast lootusetuse tundele, aga kuidas see toetamine täpselt käib, seda ma ei oska või võiks käia? Ei oskagi välja mõelda, sest kui ma elaksin Hollandis, siis ma võiks teile sellest pikalt rääkida või Norras, aga sest seal vallas liiguvad suured rahad, nii nagu ka igal pool mujal. Aga Eestis me teame, et ellujäämisega on muusikutel suur tegemine. Kui Ameerikas öeldaks Eiki nätlikumaadi tegija kohta, öeldaks seitsmeid, nänn, sinu plaatide arv, mis sa oled välja andnud? On lausa aukartust äratav. Ja muud projektik sealjuures kõigepealt tere kõikidele raadiokuulajatele, aitäh selle võimaluse eest mõtteid vahetada. Teada sain, aga mis puudutab plaatide arvu ja mis puudutab produtseerimist, siis võtta enda peale kõike, kuna tegelikult on need plaadid, mis Eestimaal on ilmunud, on ilmunud kolleegidega koos heade sõpradega, et me oleme seda kõike koos teinud, oma ideed alguses laulnud kontserditel, hiljem salvesta ja, ja teisest küljest, kui ei oleks seda võimalust, et klassikalise muusika mängijatele on avatud veel Eesti Raadio uksed siis ilmselt oleks need plaadid nii mõnedki sündimata jäänud. Sest üks integreerida ei jaksa omast taskust üürida stuudioid maksta, helirežissöör, montaaž. Kuidas sa hindad praegust Eesti kultuurikeskkonda, kas siin on võimalik tegutseda? See küsimus toob väga vastakaid mõtteid. Ühest küljest on võimalik tegutseda, et muusikud, kes siin elavad, töötavad, et mängivad, kontsert ju tegutsevad, teisest küljest on tunda moesõna nagu vastuvoolu ujumist. Et üleüldise massikultuuri taustal just süvamuusika ja tegemisel ei ole nagu hetkel rohelist valgusvoori vait on lainet, vaid ta on, kordan, roheline, siis on jälle punane. Siis on roheline, tundub, et nagu valgu suuri laine ei ole paika seatud päris. Ja selles valgusfooris on väga mitmeid. Ants. Noh, alates siis väikestest kontserdi korraldajatest, mänedžeri test, seal vahel on suuremad organisatsioonid ja lõpetas see kõik tegelikult riikliku kultuuripoliitikaga. Paneme sellesse valgu, suurutide lainesse raadiot, erakanaleid kui ka riikliku raadio. Ja tegelikult, kui vaadata raadiot toodavat üsna suure, lõviosa sellest sellest suurest massikultuurist ja asja ma tulin ühelt kokkusaamiselt, kus inimene, kes vastutab selle firma hea käekäigu eest jõulupeo eest, siis ta ütleski, et ta on kodus. Aga tal ei ole ühtegi raadiot kuulata, kuulaks kodus raadiot, mis rahuldaks tema kultuuriliste muusikalist vajadust. Nõukogude ajal nii-öelda oli kogu klassikaline muusikakultuuriministeeriumi kaudu finantseeritud riigi poolt, praegu on need võimalused avaramad, aga samas ka segasemad, võiks öelda. Mis puudutab, et ühe kultuurivaldkonna finantseerimist, siis loomulikult ei pea see olema täielikult riigi finantseerida ja ma olen käinud mänedžeride kursustel ja saanud üsna kujuka pildi sellest, mis toimub näiteks Ühendriikides või mis toimub Euroopas. Pigem on nii, et kui interpreet või kunstnik leiab kuus 70 protsenti oma projektile toetust sponsoritelt, siis riik toetab kas 20 protsendiga või 10 protsendiga, aga on siin laiemalt alustalad praegu, mis ei kindlalt betooni valatud, see on üleüldine kultuuri vajakajäämus, mis on nagu viimasel 50-l aastal toimunut ja teisest küljest tulevikunägemuse puudumine, et kuhu me jõuame ja millise kultuuriga. Pigem me jälgime väga hoolikalt poliitikat ja äriühendane neid retseptoreid euroopa kultuuriga, pürgime Euroopasse, kusjuures noh, hetkel ei ole näiteks minu käest isiklikult võib veel keegi küsinudki, kas, kas ma tahan Euroopasse või taha. Aga teisest küljest selleks, et Euroopasse minna, peab olema meil ka kultuur, mis on kindlalt nendel alustada kevadel, mis on kindlalt betoneeritud. Sa nagu ütleksid, et meil ei ole kultuurikeskkonda, mis on Euroopa Liidu riigi vääriline. See ei ole mitte ainult minu arvamus, vaid kui me tõmbame paralleele vanade kultuur Maadudega nende muusikamaadega, kelle muusikat me iga päev mängime saksa, itaalia, prantsuse, inglise ja vaatame siis meie kultuurimaastikul, siis need paralleele hetkel ei kannata küll tõmmata. Et pigem kopeerime, markeerime, teinekord isegi ostame sisse. Aga hetkel, et koolitada teatud valdkonnas teatud Euroopa tasemel tegijaid, mängijaid, noh hetkel me ei mõtle veel nii, pigem kunstnikud, need indiviidid sünnivad iseenesest ja koolitavad siis ennast igalt poolt abivahendeid otsides, lõpuks siis nii kaugele, et nad suudavad rinda pista Euroopa tasemel. No seda ma küll räägin nüüd nagu pedagoog, koogia ja üks valdkond, kitarrivaldkond on see, kus ma ise ka muretsen selle pärast ja ja eile õhtul näiteks istusin pool tundi internetis ja otsisin erinevaid festivale, kuhu siis minu õpilased võiksid järgmisel aastal minna, milleks nad peaksid hakkama praegu vahendeid leidma taotlema, leidsin seal Tšehhis väga huvitavat festivali miini ligidal ka, mis ei ole mitte kaugel, vaid, vaid mis, ma arvan, et kui unistuseks võtad, neid projekte, saab teostada ei vaatagi veel Ameerikasse kuskile mingile festivalile. Et meie paremad või meie tipud, kitarri, solistid saaks, saaks sõita hetkel, see on meil väga senini. Sa oled nii kogenud muusik siin Eesti muusikamaastikul palju ära teinud, et sinu jaoks ilmselt on hästi teada, kust saab toetust, millal taotlus viia, kuidas vormistada, kelle poole pöörduda, et sellises teadmatuses kindlasti ei ole. Siin on kaks poolust, jällegi igal nagu igal medalil. Küljest tuleb tunda süsteeme ja loomulikult iga asja jaoks peab teadma, kas seda esitada, milleks, kellele ta on suunatud. Milline on selle. Märkija kui sponsori poole Siis tuleb mõelda ka seda, et miks sponsor peaks toetama seda tihtipeale, kui me lähme sponsorlust küsima siis me ei arvesta sellega, et miks peaks sponsor toetama, seda selle asja teine pool on on ka see, et, et väga palju peaks olema suhteid, isiklikke suhteid ja paraku muusikuna erinevat muusikat mängides alates hispaania kitarrimuusikast ja õpetad Johann Straussi või või biitlite või erinevates žanrites stiilides. On kuidagi tekkinud neid suhteid Neid soosimisi, mis on aidanud ka mõningaid projekte läbi viia või lõpuni viia. Asja teine pool pool on see, et, et ka need välja töötatud süsteem kreemid tihtipeale muutuvad, konkreetne näide on siin eelmisel ajal, sest talle Eesti muusikanõukogu sai enda käsutusse väga suure summa, minu arust miljon krooni, mis oli siis mõeldud eesti muusika Tseedide ja kirjutiste väljaandmiseks. Ma veel kord kriipsutan olla Tseedide. Loomulikult mitmed Eesti muusikud ruttasid sinna andma siis taotlust teatud kuupäevaks, milles me püüame orienteeruda, kuigi selles on ka teinekord raske orienteeruda. Ning sellel hetkel, kui taotluse sisse saada, antud ja kuskilt maalt salaja arvestatud, sellel hetkel muudeti mängureegleid ja tühistati reglemendisse klausel, et CD-de toetamiseks, järelikult need muusikud jäid siis kõik pika ninaga selliseid reeglite muutmisel keset seda protsessi väga häirivad ja antud hetkel sel aastal oli jällegi sellesama Eesti muusikanõukogu trükiste väljaandmisega see, et et vahetult enne kuulutati välja reglement, et saavad anda ainult juriidilised isikud. Et loojad või mingid kirjutajad, olgu see kasvõi muusikateadlane, kes seal neid on mingi väga hea valdkonna või tee. Sisuliselt ei saanud õigust esitleda oma oma taotlus selleks, et ta ei ole juriidiline isik. Vaat selline vahetegemine, see nagu pärsib loovat initsiatiivi. Peaks sellist informatsiooni saama üldse, millised võimalused on toetusi saada? No pigem informatsioon on olemas tänu info tehnole loogiale ja küllaltki palju, aga on vaja aega, et neid võimalusi välja vintsida internetis kuluvad mõned tunnid kindlasti. Kõige toredam vahend on muidugi ka lausa telefoniraamat, kus võib leida sobivat firmasi leppida kokku kohtumise ja niiviisi vaadates ega lausa telefoni teel või faksi teel antud projekt tavaliselt liigub kuskile laua alla prügikasti. Pigem on ikkagi nii, et tuleb töötate, et tutvustada seda anda materjalid paberkandjal eelnevaid näiteid tuua. Millised on olnud, kus on olnud koostööd mingite firmadega tegelikult üsna suur töölõik, mis nõuab üsna palju energiat. Tihti on kahju, et meil tegelikult ei ole professionaalseid mäleshemente või vahendajaid või suhete korraldajaid, kes võiksid aidata sponsoreid leida, pigem peavad muusikud ise siis seda tegema oma harjutustundide arvelt või kunstnikud oma maalimise või graafikatundide arvelt või ka muu valdkonna esindajad. Selles suhtes on üsna paljugi ilmselt veel ära teha, läbi mõelda, saada professionaalset koolitust lausa. Et nendes süsteemidega kokku puutuda ja saada neid kogemusi, mis on Euroopas Ameerikas varasematel aastakümnetel juba paika pandud. Kõige suuremat näitajat toome kõik suured sümfooniaorkestrid, keda toetavad kas Mercedes, Volvo või sellest koostööst peaksime ilmselt meiegi palju õppima. Seal on palju olnud sponsoreid. Kas sa mäletad oma esimest sponsori kogemust? Üsna suur koostöö on olnud näiteks Tallinna Kaubamaja, aga kes on produtseerinud kaks plaatorile aidanud produtseerida, seal on toiminud ühest küljest see, et kaubamaja klientidele pakutakse head klassikalist muusikat või, või ka siis alternatiive hispaania muusikat ja teisest küljest sedasama interpreet siis esineb Kaubamaja teatud üritustel. Isegi tabav on olnud üks selline üritus, kus ma käisin Helsingis Tallinna Kaubamaja osakonda avamas ning üks väga tore näide on ka kaugefirmaga, tegelikult eestimaalase jaoks on Hispaania veinifirmad surres kellega siis oli ka üsna pikaajaline koostöö, mis kätkes endas kontserte, degusteerimine ja, ja lõppes see kõik siis hispaania muusikast haruldase plaadi väljaandmisega, Bristoli tolmu, kortse ja pühitud seal oli ka selline ühisprojekt. Küllaltki määrav on just selles ikkagi sponsor vajaks seda muusikat või vajavad tema kliendid seda muusikat ja ja teisest küljest muusikat või, või üldse kunstnikud ikkagi mängime seda, mida vajab ühiskond, mitte me ei ole oma ideedes kinni, sest me võiksime ka ju ehitada kavad üles takemiitso ja Hans-Werner. Muusikast aga tekib ikkagi küsimärk, et kes seda kuulata soovid, et me peame olema ühiskonna kultuuri päästeteenistus. Ja mulle meenub siin väga huvitav repliik. Mida ütles Suur kommunismi ideoloog Vladimir Iljitš Lenin, ta ütles, et kunst kuulub rahvale. Me kõik mäletame seda. Aga tol ajal jäeti ära, teine pool sellest, aga mitte. Rahvas ei tule viia kunsti juurde, vaid kunst tuleb viia rahva juurde. Vaat nende kahe mõtte vahel saab mängida, et ühest küljest tuleb kunst viia rahva juurde, teisest küljest ikkagi rahvast natuke lühendada ka kunstile, et leida see kesktee. Sellest. Heiki lätlik rääkis oma kogemustest ja nüüd saate lõpuosas on kuulata intervjuu Eesti vabariigi rahandusministeeriumi nõuniku Madis Müller. Iga kultuuri finantseerimine läbi erasektori oli meie jutuajamise teemal. Endiselt maksusoodustused on siis skulptuuri toetavatel ettevõttete. Kaks sellist väga konkreetselt soodustust, mis maksuseaduste poole meil tulevad, on kultuurivaldkonnast üldse maksuseaduses nullprotsendiline maksumäär teadetele kontserdiasutustele siis etenduste ja kontserdite korraldamise pealt, mille, mille üle nüüd avalikust diskussioon tekkinud, et lisasoodustus läheb sellistele ettevõtetele, kes võib-olla ei peaks saama, et mis tegelikult on probleem, et sellised soodustused sageli väidan seda eesmärki, mis seadusaine nagu esialgu nägi? Nojah, selline soodustus olemas siis samuti tulumaksuseaduse poole pealt on siis ette nähtud selline soodustus, mis, mis ei puuduta tegelikult kultuuri-kultuurivaldkonda, aga selliste avalikus huvides töötavaid sihtasutusi ja mittetulundusühinguid laiemat, mille alla käivad mitmed kultuuriasutused on siis füüsilised isikud, kui, kui ettevõtjaid ja muud juriidilised isikud saavad teatud fikseeritud piirini maksuvabalt teha annetusi ja kingitusi nimetatud mittetulundusühingutele sihtasutustele. See piir on siis füüsiliste isikute puhul viis protsenti nende maksustamisperioodi tulust saasta turust ja, ja juriidiliste isikute puhul kaks protsenti palgafondist. Te rääkisite teatri kontserdi piletitest, on arutletud ka plaatide nootide, raamatute käibemaksu. Kas nendel on praegu käibemaks? Jah, sellistel toodetel praegu on 18 protsendiline käibemaks, nagu kõigil teistel. On olemas kaks mudelit, kuidas kultuuri toetatakse eksa Kesk-Euroopa mudel, see on siis väga riigikeskne ja teine on Ameerika mudel, mis on väga eraettevõtja keskne. Kumb mudel praegu Eestis kehtib? Ilmselt täna on siiski Eestis võib öelda, et kehtiv see niinimetatud Euroopa mudel, et kahjuks siiski vist erasektor ei suuda suuda täna nii palju kultuuri toetada, kui ta võiks tegelikult probleem ka mitmetes teistes valdkondades Eesti Eestis üldse, et samamoodi näiteks kui me vaatame teaduse kogu sellise innovatiivsete uuringu tegevuste finantseerimist, et siin on ka sama probleem, et võidakse öelda, et Eesti piisavalt investeeri sellesse valdkonda, aga teiselt poolt teiselt poolt teiste riikidega tulenedes sellest, et riik küll enda osa võlad, mis, mis ei saa ka väga suur olla, kuid kuid just puudu jääb sellest erasektori poolsest toestust. Samas me võiksime kultuuri poole peal arvates liikuda, üritada liikuda selle poole, et erasektor võiks rohkem enda toetustele. Millised seadused üldse reguleerivad praegu sponsorlust Eestis? Sponsorluse poole pealt tegelikult omasta seadused teatud soodustus siis annetuste kingituste tegemisel on üks asi, mis, mis võimaldab lihtsalt ilma midagi vastu saamata toetada konkreetsete sihtasutuste mittetulundusühingut. Teiselt poolt, kui tegemist on selles mõttes inimese suhtega, et vastane näidatakse reklaami reklaamitakse näiteks toetajate läbi tema logo näitamise või mingil kolmandal moel, et et siis selles mõttes saab rakendada reklaamiteenuse astmelise müügisuhet, mis, mis ka ka ei ole maksustatud reeturit. Kunstnikud on soolad, individualistid ja võib-olla sihtasutused ei olegi neile kõige paremad, et kui mina näiteks tahan plaati välja anda, pöördun firma poole, siis mida tema näiteks peaks maksma tulumaksudena, kui ta toetab seda plaati 10000-ga näiteks? See on nagu küsimus, et kunstnik annab välja plaadi, et mis on tema jaoks sisuliselt juba ettevõtluseeldaksid registreerinud ennast ennast siis ettevõtjana, muidu ta sisestas isikust ettevõtjana siis siis jah, antud juhul ei laiene see tulumaksuseadused, soodustuse paragrahv, mis lubab avalikes huvides toimuvatele asutustele toetusi jagada maksuvabalt küll, aga kui siin sedasama reklaami ostu-müügi lepingud kasutada, siis Te võite juskui osta reklaami selles Eesti ettevõtja käest ja see, see mingisuguste maksukohustus sellele nende sponsoleerijale ei tähenda, küll küll, aga juhul kui, kui siis see kunstnik ehk teisest isikust ettevõtja oma elukad tulemusena lõpuks kasumit teenib korralikult, siis loomulikult selle kassale teatud maksud maksnud. Teised ettevõtjad. Ja tegelikult on need variandid on võimalikud kõik. On muidugi võimalik toetust niimoodi reklaami müües saada ja see nagu otseselt maksukohustust enne ei tähenda, kui alles siis, kui ettevõtja tuleks sellest plaadi tootmise protsessis suuri kasumeid välja. Aga ei tea, kas on ka plaanis midagi taolist, et ettevõtja, kes on kultuuri toetanud, ka päris suurte summadega, kas või fonde ja Rahvuskultuuri Fondi ta saab eelminegi täiendava maksusoodustuse oma muude tulude pealt. See oleks nagu natukene keeruline praegu jah, on niimoodi niimoodi siiski, et sellesama summa ulatuses siis siis maksusoodustus nendele konkreetsetele väljamaksetele laienedaga. Aga ma pean tunnistama, et täiendavalt nii-öelda topelt soodustamise soodustuse andmist maksude seisukohalt ei ole küll meie majas vähemalt kaalutud ja ja ma ei ole ka väga veendunud, et kas kas see, kas see võiks mõistlikult käima minna? Ja seal on ka see asi, mida te ennem mainisite, et kultuuriks hakatakse kutsuma väga laia ringi nähtusi. Jah, see tõepoolest on probleem näiteks käibemaksuseaduse puhul just konkreetselt, et see nullprotsendiline käibemaksumäär, mis on soodustus kontserdikorraldajatele, et jutt on tõesti juhtunud, et väsiteks satuvad sinna soodustuse alla väga kahtlased isikud, kellel on maksuvõlad riigi ees ja kõik muud probleemid teeks, tekibki see küsimus, et, et mis ikkagi see on see, mida riik toetama peaks skulptuuri vallas, et kui on väga noh, tõesti hästi tüüpilised kommertsüritused, mis ka tegelikult on kontserdid, et kas riik peaks seda toetama või või noh, arvestades riigi piiratud vahend võib-olla oleks targem seda kuhugi mujale kulutada. Ma arvan, et, et selline selline soodustus tegemine siiski siiski ei ole kõige kasulikum maksuseaduste läbi, sest sest noh, tavaliselt juhtub juhtub ikkagi see, et soodustust saavad ka isikut, kellele see nagu algselt mõeldud ei olnud ja see oleks ka riigi riigi raha raiskamise selles mõttes käsitleda. Ja teiseks läbi maksuseaduste soodustusi. Andres, tegelikult olge riigi poole pealt väga raske hinnata, et milline, mis on esiteks, soodustasid suurus üldse, et rahaliselt vaatame siis näiteks käibemaksu. Null protsendimäär härra näiteks 2000. aastal siin esimese seitsme kuuga on on äriühingutel kuskil 18 miljonit krooni käive nullprotsendiga deklareeritud 99 oli see ainult 1,6 protsenti, mis tähendab, et nüüd on nagu ärgatud ja suure hooga kasutama hakatud, aga võib-olla õiglasem oleks siiski riigi poole pealt, kui nüüd mingit konkreetset üritust või valdkonda toetada tahetakse, siis siiski mitte teha seda läbi maksuseadust. Kõigepealt maksutulud ühtlaselt kokku korjata ja siis siis otse konkreetsed projektid lähtuvad rahaliselt. Aga te olete arvatavasti kursis, kuidas toimub sponsorlus teistes riikides. On teil mingit ideed, mida võiks ka siin veel rakendada, et ärimehed rohkem toetaksid? Kultuur? Üldiselt on ka teistes riikides tegelikult suhteliselt levinud, igasuguste maksusoodustuste andmine mitte ainult kultuurivaldkonnas olid igal pool mujal, aga samas ka kuna meistrid ka seal loomulikult mõistavad, et see tegelikult ei ole kõige mõistlikum kultuurivaldkonna või ükskõik mis teise valdkonna toetamise viis, aga noh, samas jälle poliitikutele väga meeldib millegipärast, et me ei ole erandlikud, aga eks ta nagu umbes niimoodi olla, igal osaliselt toidetakse suuremas osas kindlasti läbi riigieelarve otse raha eraldistega. Ka on teatud maksusoodustusi, mis võivad väga erinevad olla erinevates riikides sageli otsadest, naljakate naljakate tulemusteni. Me saame ka inimlikke maksu mitte maksta. Jah, loomulikult nõgesest riigile lihtsalt raha ära anda ja ja justkui on ebaselge, et mis ma siis täpselt nagu vastu saan, aga ma arvan, et Eesti riigis samuti on mingil määral siukene, üldine suundumus muutunud, et et siiski beeta enam auasjaks seda, kui ma suudan maksumaksmisest kõrvale hiilida, et ma ei tea, kas need põhjuseks on see, et maksuameti töö on justkui paremini käima läinud ja on näha, et esimesed maksupetturid on, sellest on saanud või või on tõesti Eesti inimese mõtteviis midagi, midagi niisama muutunud, aga aga ma arvan, et inimesed saavad ikkagi aru, et et need ühiskonna toimimise mõttes on teatud maksuta res riienema. Selline sai tänane saade, kes tellib muusikasaates kõlanud muusika oli Alo Mattiiseni popusest read. Saate koostas Tiia Teder. Diskussioon jätkub nädala aja pärast, samal ajal. Kirjutage, võtke ühendust, avaldage arvamust. Kohtume nädala pärast.