Tere, öine kuulaja. Kui olete võtnud nõuks tunnike raadioseltsis olla, siis hääles tegime ennast ringhäälingu köögipoole kaugetele aegadele. Võib-olla on ajaloost siiski midagi kõrva taha panna ka tänase il raadio tegijail. Kuigi on tuntud tõsiasi, et ajalugu on hea õpetaja. Ainult meie oleme halvad õpilased. 60 aastat tagasi tuli tolleaegsesse osaühisus Raadio Ringhääling tööle Vardo Holm. Kuulete kümnendat saadet sarjast raadio mäleta ennast. Teejuhiks on praegune kõneleja Hubert Veldermann. Tekstinäited ja saatemuusika on 1930.-test aastatest. Härra Holm, kas te selles stuudios olete olnud, ei ole esimest korda miljoneid stuudioid nii palju siin, et mina ei suuda veel orienteeruda siin, kas nende palju on, aga alati, alati on neid ikka ikka vähevõitu, tuleb puudus ja kas tookord olid mikrofonid niisamasugused, kuidas öelda, niisugused pisikesed Need olid? Arv plokid nagu raadiolehesse karikatuur, seal on täpselt see mikrofon peal, nii nagu ta solvub, tol ajal oli metallrõngas rippus seal vedrude otsas, et siis ei annaks võnkeid mingisuguseid edasi. Täna meenutame Eesti ringhäälingut aastal 1930. Ja see on siis täpselt 60 aastat tagasi. Minul praegu teadaolevail andmeil olen mina ainukene, kes on tänaseni veel elus neist, kes töötasid tolleaegses Eesti ringhäälingus 60 aastat tagasi. Tol ajal Eesti ringhääling oli erakätes ja naastusin Eesti ringhäälingu või tähendab osaühisus Raadio Ringhäälinguteenistusse 1000 929. aasta oktoobrikuus raamatupidajana olin tol ajal kaheksateistaastane, ainult kaheksateistaastane. Aga praegu. Varsti tuleb kaheksa kasin arvu sisse, aga tol ajal oli see asutus eraettevõte, osaühisus, Raadio Ringhääling ja allus teedeministeeriumile. 1930. aastal oli selle juhatus kolmeliikmeline. Järgmises koosseisus. Esimees Karl Rein man. Tema oli ühistegevuse liinis töötajad. Aseesimees ühtlasi laekur. Karl Tamberg oli ärimees. Võimeliseks puukaupmees või metsa kaugelt, mis ta oli. Ja kolmandaks liikmeks alates. Täpselt sellest, 1930.-st aastast oli insener Friedrich Olbray. Kolonel oli tol ajal sidepataljoniülem. Palgalised töötajad olid järgmised. Kõigepealt asjaajaja direktor, nii oli selle nimi selle ametkohanimi advokaat, Brant lahke näoga, sõbraliku olemisega jurist. Muuseas, tema oli juhatuse liikme Karl Tambergi õemees. Ja võib-olla sobib siinkohal seda ka nimetada, et nii Karl Tamberg kui Brandt olid mõlemad saksameelsed, kuidas ütelda, nii? Nende kodune keel oli nimelt saksa keel. Teatavasti raadioringhääling asus tol ajal Estonia teatrimaja kolmandal korrusel. Ühel pool vahekoridori oli kaks ruumi. Ühes töötas siis asjaajaja direktor Brandt teises kõrval asuvas ruumis. Kantseleis töötas viis ametnikku. Masinal kirjutaja, Preinimann. Nooruses tähendab neiu, kellel see oli tema esimene töökoht. Muide, temast sai hiljem proua Bogolieepos. See mees oli 1940. 41. aastal tolleaegse ringhäälingu kõrgeim juht. Või siis ta oli kandis nime juba raadiokomitee raadiokomitee kõrgem juht. Kui hüppame nüüd ajas just 10 aastat edasi, tähendab 40.-sse aastasse. Kust see mees tekkis. Bogoleepov tema tuli nõukogude võimuga koos. Määrati Paul Uusman, aga minu mäletamist mööda oli tema siis niisugune. Moskva poolt määratud kõrgem kõrgem juht kes nii ainult kaudselt juhatas seda asja, keelt ta ei tundnud, muidugi jäi ainult vene keelt. Nii läheme tagasi 30.-sse aastasse, siis kantseleis, kes veel töötasid, Pree viimane nimetasin edasi kartoteegipidaja preili e külon. Tüüpiline vanapiiga kõigi seda sõna iseloomustavate omadustega. Tema tööks oli postiasutustelt saadud andmed raadiomaksu tasumise kohta kanda vastavasse kartoteeki. Siis edasi raadiojäneste püüdjal, tähendab, tol ajal nimetati nii loata raadiokuulajaid. Raadiojäneste ehkem loata raadiokuulajate püüdja oli härra Rjurik Eesop toimekas energiline mees, kes mõnda aega sisustas ka lasteraadio töötunde pühapäevadel onu yksi nime all. Ta oli Friedrich volbri kälimees mida enamasti igal võimalusel ikka püüdis väljendada. Ka mina töötasin raamatupidajana samas ruumis. Käsk jalana ja puhtuse eest, hoolitsejana oli ametis alati rõõmsa näo ja olemisega preili Nadja parfjonova, kes kuni oma surmani töötas Eesti raadiokomitees ja ma usun kindlasti puutustegedemat kokku, siin oli ju kena rõõmsa olemisega inimene. Kõik ringhäälingutöötajad on tema sobist kokku puutunud nii tolleaegsed jääviga, nüüd neitsiaegsed, millal ta Manina sõõrnasid mõnia alles mõni aasta Nad olid kõrges vanaduses kõrge seal seal ja nii see oli siis ringhäälingu administratiivne koosseis kokku kuus inimest. See oli ühel pool koridori, need kaks ruumi nüüd, teisel pool, vahekoridor oli ju samuti kaks ruumi suurem ruum. No ma täpselt ei oska ütelda, ütleme umbes nii 10 korda kuus meetrit. See oli siis stuudio, kus toimusid kõik saated, välja arvatud muidugi ülekanded teistest paikadest. Selles ruumis töötas saatekava mees Felix Moor. Nii teadustajana kui ka saategawa koostajana. Sel ajal, kui stuudios saateid ei olnud, tähendab ennelõunal siis kõrvalasuvas väiksemas ruumis. Selle mõõtmed võisid olla umbes viis korda kuus meetrit. Niinimetatud tehnilises talituses töötasid kaks meest kordamööda ja hoolitsesid selle eest et kõik mikrofoni ees esitatavad saated läheksid kõrges kvaliteedis. Eri kaabli tähendab eriühendusliini kaudu lasnamäe saatjasse, kust nad suunatakse eetrisse. Sellest ruumist sai ainult silmsides kontakte pidada stuudioga. Väikse mitmekordse vist kolmekordse klaasiga akna kaudu. Aken oli umbes 100 korda 80 sentimeetrit tunduvalt väiksem kui praegu meie roojavaheline akvaadanudki seon komeeter vähemalt ühtepidi ja rohkem Apollasendaamisel teaks ütelda ei tea. Igatahes sellest oli tunduvalt märksa väiksem, nii et parajasti nägu mahti sinna. Harjumaa kavatseb. Tehnilise talituse juhataja oli Friedrich marka. Iseteadev enesekindel insener. Tema abi oli Artur Leok. Alati abivalmis, lahke, sõbralik ja ja otsekohene töömees. Tema ülesandeks oli muuseas peale tehnilise talituse valveteenistuse ka mikrofonide ülesseadmine ülekandepaikades väljaspool stuudiot. Kui tohib kõrvalpõike siia nüüd öelda, see on tükk aega hiljem. President esines mikrofoni ees või raadiosaates, siis viidi mikrofon talle tema kabinetti ja siis toosama mees Leoksis panid mikrofonid ülesse ja minul oli sisse au seista presidendi kõrval ja teadvustada, et järgmiseks kõneleb Eesti vabariigi president Konstantin Päts. Hiljem muidugi see vorm või see mood kadus ja siis teadvustati stuudiost. See oli nüüd tehniline talitus. Nüüd Lasnamäe saatjamas töötasid samuti kaks meest saatejaama juhataja evalt nõighow ka väga tubli töömees. Pisut ägeda iseloomuga, aga innukas vestleja. Ta oli samuti kõrgharidusega insener tema abi, Dmitri Pertelson, vaikne, tagasihoidlik, ka väga kohusetruu töötaja. Saadeti ajal olid nemad kordamööda ametis hoolitsema selle eest, et saatejaam levitaks saateid kvaliteetset. Niisiis oli kuupalgalisi töötajaid administratiivalal kuus ja saatekava levitamise alal viis seega kokku 11 inimest. Peale selle oli veel palgaline ringhäälingu 12 liikmeline orkester ja selle juht. Ringhääling kasutas tollal väga palju plaadi muusikat. Leiame oma kasinast eesti ajaarhiivist üles Aarne Viisimaalaulud, mis restaureeritud Heino Pedusaar poolt. Tulgem nüüd ringhäälingu saatekava juurde 60 aastat tagasi. Kuna raadiomaksudest laekunud summad olid võrdlemisi väikesed, siis ka saateaeg oli lühike. Saatekava pikkus oli äripäevadel neli ja pool tundi. Kahes osas 15 30 kuni 16 30. Seal oli kavas päevauudised, ajanäitaja õiendas grammofonimuusika. Huvitav, et sel korral oli alati kavas trükitud ka nii. Hiljem kuuleme õhtuse osas ikka ajanäitaja veendusele trükitud kavasse sisse, nii et see oli väga oluline moment. Ja kus siis kuulaja väga täpset aega teada sai, kui ikkagi ainult sellest jaga häälingu kaudu. Aga et nüüd raadiokavas oli täpselt märgitud ka, et päevauudised Need õiendus tingemate Est grammofonimuusika, see oli päevane osa 15 30 kuni 16 30 õhtune osa, 18 30 kuni 22. Algas jälle päevauudistega jälle ajanäitaja ühendus. Siis sõnalised saated edasi vaheldusid muusikasaadetega ja ikka grammofonimuusika grammofoni muusikul oli üsna üsna suur osakaal tolleaegses saatekavas. Pühapäeval oli saateaeg hommikul kella üheksa, 45-st kuni 22-ni õhtul. Muidugi teatud vaheaegadega kindlatel kellaaegadel. Saatepäev algas jumalateenistuse ülekandega ühes Tallinna kirikust ja lõppes moodsa tantsumuusikaülekandega ühest Tallinna restoranist. Muide heliplaate sai ringhääling siis ju heliplaadi kauplustes ja tal omal moodsad plaadid tulid sisse, kohe reklaamiti neid ringhäälingus ja ringhäälingul endal noodikogu ei olnud, plaadikogu. Plaadi hakati soetama alles riigi ringhäälinguajal. Siis valmistati tellite ekstra erilised kapid, kus olid lahtrid, nii et igas igas riiuli lahtris oli ainult üks plaat ja siis nimekiri oli seinal ukse küljes, tähendab, kapiukse küljes ja sealt siis sai valida plaate. Muidugi oli liigitatud siis muusikaliikide järeleplaadid ja grammofon, uusikal oli tol ajal väga suur osa Itaalia, siis 100 tuli endal käia valimas. Teadustajal tähendab Felix mooril või minul käisime sisesto muusikast tollal peamiselt esto muusikas, hiljem Ta mõnikord said üks teine äri oli grammofoniplaatide äri ja raadio harjuks tormoonen. Sealt sai ka toodud vaestagasesto muusikast. Mindi sinna, valiti välja, mängiti sel päeval ära, teine päev videol tagasi ja minul naeratust mööda. Mitte, et me keegi teine oleks meil toonud käskjalg, need plaadid või ise käisime, seal, valisime, tõime ära kaenlas ja müüsime järgmisel päeval tagasi. Pühapäeval oli kõige magusam aeg kella 15-st 16-ni renditud Vahitorni seltsile, kes andis oma sõnumit edasi, neljas keeles. Soome, Rootsi. Mis seltsi oli niisugune, see oli üks vaimulik selts, mingisugune usuline liikumine, vahitorni selts, päästearmee moodi, pisut teine ei täpselt ei olnud, päästermo on midagi teistmoodi, seal oli siuke erisugune suunitlus endal ja ma ei oska seda praegu kana. Täpselt. Formuleerib Rida, mis ta oli, aga midagi ei olnud, ei, ei luterlik kirikusega mingisugune muu ei protestantlusega ega ka mitte päästearmee, vaid Miinson. Eri suunitlus oli. Nii, et neljas keeles andis ta edasi, aga mikspärast ringe, raadioringhääling seda osaühisus seda üüris, rentis selle aja sellele, selle eest sai osaühisus üsna korraliku lisasissetuleku, see oli jõukas seltse, Vahitorni selts, nii et ta tegi need endale lihtsalt reklaami ja teistest jaamadest nähtaks teda, ei leidnud seda aega, siis oli ta üürinud Tallinna saatja endale tunniks. Sõnalises kavas olid suurema osakaaluga loengud väga mitmesugustelt elualadelt kunstist, kirjandusest, muusikast, loodusteadusest, arstiteadusest, hoolekandest ja nii edasi. Ja sõnalises osas oli määrab osaga lugemistundidel ning lastetundidel ja samuti keeltetundidel üsna suur osa oli keeltetundidel. Näiteks eesti keele tunde pidas keeleteadlane Richard Kress. Vaat huvitav, mõned nimed on nii hästi veel sellest ajast ja tuleb nagu see kujuga silma ette, kuidas mees välja nägi, kes tuli sinna tundi pidama või mõnda kõnet pidama, nii et keele tunnid Richard Kressi poolt peeton olid kaks korda nädalas ja see kestis mitu aastat järjest. Ka soome keele tunnid olid kaks korda nädalas soome keele lektoriks, oli. Richard Janno siis keda ma veel mäletan, saksa keele lektoriks oli keegi doktor Sharainert ja inglise keele lektoriks vist magister Silvet. Tol ajal kui ringhäälingu saatekava maht oli üsna väike, nii nagu te ütlesite, neli ja pool tundi ja siiski tahtis Eesti ringhääling rahvast harida anda keelteoskust ja leidis aega nii palju keeli õpetada eetris. Eesti keel õpetada eesti keelt õigesti kõnelema ja mina olen praegu mõelnud seda mõtet, kui lühike saateaeg neli ja pool tundi ja seal seal olid siis neli keele tundi eesti keel, soome keel, saksa keel, inglise keel. See on võib-olla viide, mida tasuks uuesti elustada. Et vanast ajast on midagi õppida. Televisioon on ette jõudnud siiski raadios, televisioonis on juba kaks võõrkeele tundi. Edasi, milliseid ülekandeid tol ajal tehti, väga palju tehti ülekandeid, kuigi saateaeg oli lühike, aga ülekannete jaoks jätkus alati aega kanti ülekooride ja orkestrite kontserte peamiselt Estonia kontserdisaalist, siis tehti ülekandeid Estonia diaatrist väga sageli ülekandeid, isegi riigikogust nagu praegugi. Meie parlamendist on ülekanded ja spordivõistluste ülekanded staadionilt. Muuseas, minu mälestust mööda on oli esimene jalgpallivõistluse ülekanne Kadrioru staadionilt. Nimelt Eesti, Leedu maavõistluselt üheksandal juulil 1000 931. aastal ja reporteriks oli Oskar Lõvi, hilisem Eesti ülemnõukogu. Saadikukandidaat tahtis Bürgeri ülemnõukogus, aga talle ei antud võimalust, nagu see oli juba 40. aastal, oli 40 ja muidugi. Sõnalises osas esinesid igal nädalal sari loengutega järjekindlalt. Kõigepealt insener Friedrich volbri oma raadiovestlusteks alati esmaspäeva, need olid väga populaarsed. Siis doktor Kask terviseminutitega viis minutit terveks viis minutit tervisele ja. Mul tuleb meelde, oli niisugune olukord, kus tuli teadustaja ütelda, et tänane terviseminut jääb ära doktorihaiguse tõttu. Edasi igal nädalal oli ka insener Villem Vaheri esperantokeelne nädala kroonika igal teisipäeva õhtul 10 minutit. Siis esines huvitavate, väga huvitavate reisi vestlust taga, nagu mäletan, Eduard riismanniks oli palju ringi rännanud maailmas. Ja nagu juba nimetatud, siis Katgress eesti keele tundidega kaks kord nädalas ja teised keele loengutepidajad. Üksikloengutega esinesid. Kõigepealt, keda ma mäletan. Fenomenaalne kuju siis Albert üksik kes suuremate muusikateoste eel alati esines vastava selgitava sõnavõtuga, aga ka palju loodusel teemadel. Tema oli ja looduseteadlane ja oli Eestis vist kõige enam uurinud hunditubakat. Sellest kõneles ka muidugi. Läks maailma ajalukku teaduse ajalukku sõjana siis doktor Jurman arstiteaduslike loengutega. Olgu muuseas öeldud, et doktor Jurman oli väga tore arst ühtlasi meie niinimetatud teadustajate ihuarst või õigemini hääle Artmit ihuarst, vaid häälearst täpsemat, eks ole, kes paari päevaga suutis korrast ära hääled jälle korda seada. Mida mina ka oma hääle juures olen paar korda tunda. Ükskord ma mäletan, oli vabariigi aastapäev, 24. veebruar 20 kraadi külma ja paar päeva enne seda minu läks ära. Ja siis läksin doktor Jürmanni juurendabetsis mingi vedelikuga. Arvatavasti oli see Kalepti mentooliõli ja paari päevaga oli hääl korras. Ja vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, Felix Moor oli ühes punktis, mina teises punktis õues kõva külma käes, siis rääkisin nii et tänu ja austus doktori hõlmannile. Lugemistundides esinesid kõik paremad ja, ja tuntumad Estonia ja teiste teatrite näitlejad noolagu nimetama neid nimesid seal Ants Lauter, Hilda kleezer, Sergio slipp, Meeta Luts, Voldemar Alev ka töölisteatrist, Aleksander Teetsov, Ruts, Bauman ja, ja veel paljud-paljud teised. Meenutame siinkohal Ruts Baumann kes vahelduseks jutustab arhiivilindilt saarerahva õpetlikke nalju. Hiiumaa ja Saaremaa mehed on vist ainukesed mehed terves maailmas, kes kaevama elunaljade nii läbi põimunud, et nad kõige raskematest silmapilkude nalja abil nagu justkui mängides üle saavad. Katku, Juhan. Nii peaaegu ta suulaadid ei niida, kohe valetas. Öelda rääkis, kui täpselt võib müristamist käia, ta sõitnud ise edega kirikust tagasi. Tee peal tulnud neile suur ilm, vastu. Paljas valge väsi valanud taevast alla. Juhan, vaadanud Ede poole, maantee äär, juba ujunud Adema pool, tee nii kuiv, et on kodus rahandoldeid märg kalts. Temal pole häda mitte kedagi olnud. Ühel päeval tahtnud keegi mees uut mütsi, ostab, proovinud poes Pähe ühte ja teist. Ükski pole mentaaganud. Mees öelnud iivet. Äi, minul pole mütside keeluaeg olnud, alati on nad suured või väiksed. Parajed Ma pole ilmaski lei. Olin suuremal raudteede ehitamas, raha jäi enamlaste muidugi körtsi, jaanipäeval tahtis kodus, eitab siis juba see Haapsalu vahet, rongid olid käinud Volbanud enam niigi palju mete raha järele, et oleks saanud uue mütsi joosta. Mötlesin palja peaga, maguay sõidab, lähendavad raba pealt, mõned karjed pühadeks tuppa ja WC's kaski, selge. Tulin raudtee peale tagasi, rong tuli just parajasti vastu. Vaatan igast vagun, aknast vaatavad ähvad välja toredat kaabut, oliider, tärnendeiga, meditsiin peast, ma viskasin kähku siis kasemaa, ostsin ühe kase üles kõrgele vastu vaguni aknaid. Rong läks siis suure lava ja aegamööda, nii et maa pärus. Käes saab puhkpilliorkester, Kuressaare loss, kus hakkas metsad tulema. Mõned siis jälle arvad prillid ja vihmavarjud kaalul. Nüüd see tuli ka. Robin on justkui õunu puu otsas. Küll. See külamees, kes Juhanele asunik oli ka välja täiend, ütles poolnaljatledes, et ma pean, nüüd läheme korraks teid läbi. Ehk mõni vagunimüts hakkab mulle pähe või ehk on need juba viidud Anveltist kähku ära ja ütles maal kohase samma. Äsja pist asu, Minnane üks sulekübar oli veel seal, see oli juba naiste käes, ka temal ehme lüpse ja ja ühe tärniga mütsi olid poisid, koiva haavad ei hakanud, nagu nägi. Kanna küünlad, hoovad petta ei käi, vaid aia loomad ei viitsinud. Aga ärge ainult selleks ajaks oli läinud koori sall. Noori. Ma ei hoolinud. Toomas päise vaipa, ei allu roomad kuuldes uude põõsasse, saatis kõiki põrgusse. Kord, kui toomas jälle Tulkus naabrimann tal kaela kukkus, mis sündis emed ja. Toomas ei saanud järsku äärmiselt siis aga nüüd kui ma enam ei saa põõnata Aivamann Laisa Toomas, puhasta alus ikka soolast manni, gaasid endale vaatasid pirukaid. Laulis Ants Eskola. Ent palun veel kõnelda mõnest populaarsest raadioesinejast 30.-test aastatest. Väga populaarne oli tol ajal raadioesinemiste kaudu tuntuks ja kuulsaks saanud Joosep Tootsi esitaja. Näitleja no te teate vist Mari Möldre Mölder endise nimega mütsi Möller. Tema ruut oligi Ruut Tarmo abikaasa. Tema esituses oli Joosep Toots selline kuju, kellel oli iga elu nähtuse ja ka poliitikasündmuse kohta öelda midagi enda seisukohast ja nägemusest. Muidugi lõbusalt ja koomiliselt, aga vahest ka üsna teravalt. Ja nii mõnigi kord tuli tal selle eest lõivu maksta. Eesti ajal piirdusse küll ainult hoiatusega. Aga nõukogude ja saksa okupatsiooni ajal tuli tal vist isegi salongi asemel kongis istuda. Nii et iga valitsuse ajal öeldi nii. Ja muide, siin nimetatud esinejatest ei ole meil paljusid heliarhiivis olemas, aga mõnda küll. Mida me siinsete praegu teie meenutuste vahele võiksime ka kuulata, ma mõtlen siin näitlejad Hugo Laur ja Mari Möldre. Joosep Tootsina on Mari Möldre ja jorss Aadnel kiirena Olev Eskola. Kuli Toots. Ütle mulle üks ilus poisslapse nimi, ilus poisslapse nimi ja ja kui juba siis mõni eesti tini või veel parem, mõni vana eesti nimi nagu Lembitu kaob puu, Vambola jumala pärast, mitte eesti nimi. Väikesele vennakesele kriidi Icter Ottomari line ime otsisime siis, ütles mamma, kõik muu, aga mitte eesti nimi, siili peenikene. Ahed, eesti nimi ei läe ei noh. Siis võta piiblist seal ka hulk nimesid, näiteks Taavet, koolijad. Mul on küll üks nimi, aga seda ma sulle ei ütle, mis päästa siis ei ütle. Mis varast. Kus võin ütelda, kui mul enesel tarvis läheb sul enesel tarvis, et sul on ju nimi? Ei, ei või ütelda, mis passis ei või noh. Sellepärast no või tead, see on nisukene nimi, mis seda nimed ja praegu enam keegi. Ja kui see nimi lapsele panna, siis arvavad kõik, et no sellest poisist ikka saab, midagi. Enesele ma seda võtta ei saa, see on päris tõsi. Aga kui saaksin, võtaksin kohe. Ega see Joosepi nimi mulle ei meeldi, aga see ja siis ütle mis nimise niiduki, remont, küüt löötle, aga kui ma ei või või no ma ju ütlesin mul jänese vajale vaata kiirgima. Eks ta ükskord ikka tuleb. Ja kui ma selle nimi nüüd sinule ära annan, ütle, kus mu oma lapsel uue nime saan. Niisugused Liived ei kasva puu otsas. Et istu huvilad, et või. Muudkui raputati, tuleb alla kolks ja kolks. Tervelt kolm aastat andis mõtelda, enne kui kätte sain. Aga on, aga selle eest Oreni, nyyd ma vaatan siis õunapealt, kas maksab ütelda või maksta, ei saa, pead ütlema. Nonii mina mihklilaadal, kapur juhus oli, kui mina Weekly laadalt tullisi kabur tolli ostsin seal suure pulli päeva, tugeva ja kalli, ostsin sealsi suure pulliga süngema jäähalli. Oh, mina piiles, oh mina, vaene mees, ütleb kodus. Mina, mina, vaene mees, ütleb kodus naine, naine võttis toobri puu lõimunud häkibi haru. Naine võttis, toob ribu-kati. Väga populaarsed olid talvehooajal korraldatud niinimetatud avalikud raadioõhtut milles esinesid peale orkestri laulusolistid ja sõnakunstnikud ikka lõbusa kavaga. Neid õhtuid juhtis väga toredalt humoorikalt alati Felix Moor, kes saavutas iga kord väga hea kontakt kuulajaskonnaga. Need avalikud Aadi õhtud toimusid Estonia sinises saalis Estonia maja neljandal korrusel. Seekord oli sinine saal veel Estonia teatri Estonia seltsi valduses jäi siis ringhääling küüris selleks õhtuks selle saali. Aga mõned korrad toimusid avalikud radi juhtunud ka tütarlaste kommertsgümnaasiumi aulas Vabadusplatsi nurgal. Praegu asub seal teatavasti merevoolu. Avalikke raadioõhtuid korraldati talvehooajal üks kord kuus. Orienteerumiseks Estonia majas. Ma ütleksin veel, et nagu teada, asus raadioringhääling nagu ma juba nimetasin eelpool Estonia teatrimaja kolmandal korrusel üks korrus kõrgemal oli siis sinine saal mille muuseas hiljem siis riigi ringhäälinguajal riigi ringhääling hüüris Estonia alt ja kasutas seda alaliselt orkestri stuudiana. Ringhäälingu suur orkester esinesid seal, jaga hiljem estraadiorkester. Üks korrus allpool, kolmandast korrusest, tähendab, teisel korrusel olid niinimetatud valge saal ja punane saal mõlemad restorani käsutuses. Estonia valge saal oli tol ajal kõige esinduslikum restoran Tallinnas. Näed, värvid olid võetud vist interjöörist. Ja seal pooli kuidagi kujunenud juba nisu nimetas ja kindlasti punane saar oli küll täiesti täiesti punane ja valge. Praegu teie, kui te nii ütlete, siis ma hakkan mõtlema, tõsi, oli ka valged. Aga see oli nii nagu kõrvuti kaks saali ja, ja väga palju leidis kasutamist valges saalis. Restoran Nobeli esmajärguline restoran, punast salli läksis öö paar edasi, kui valge saal suleti seal. Nii, nüüd solistidest, keda võiks rääkida. Vokaalsolistide esinesid sagedamini muidugi Estonia ooperi- ja opereti näitlejad. Milvi Laid, Konstantin saviidaloo, Martin Taras, Ott Raukas, Artur Rinne ja muidugi paljud teised kõiki ei jõuakski loetleda ja ei mäletagi kõike enam. Küll aga tahaksin ühte solisti veel nimetada. 1930. aastal esines Eesti raadios esmakordselt ja vist ka ainukordselt sopran miilitsa Korjus kes 1933. aastal siirdus Saksamaale ning saigi kuulsaks oma filmiga suur valts, mida muuseas näidati käesoleva aasta, see tähendab 1990. aasta uuesti Eesti televisioonis. Aga ka möödunud laupäeva hommikutelevisioonis võis kuulda ühte katkendit ja mintsa korjas, laulis oma lemmikvaltsi seal. Sellest kuulsast lauljast on meie arhiivis nii mõndagi alles, kahjuks seda suurt vaid see ei ole kahju. Kahju. Kuid siiski tasub tema häält kuulata ja olgu, pakuksin kuulamiseks. See on ka tollest ajast kaugest ajast salvestatud. Räni neidude soovi väga kena ja see on saksa keeles ja ta noor ta läks Saksamaale, siis ta loomulikult oli. Seal esines saksa keeles. Lubatakse nüüd mul veel meenutada kolme meest kolme raadiohäält täpsemalt kolme raadiogeenilist häält, kes oskasid oma häält mikrofoni ees kõige meisterlik kuumalt kasutada. Kui nendele meestele nendele nimedele mõtlen, siis kuulen oma vaimukõrvaga nende haruldast ometi küll üksteisest erinevat häält ja hääletämbrit. Need kolm meest on Aleksander Tamm. Kuldsuu nagu rahvastada, nimetas Toomas väga pehme, maheda, kuid siiski kandva hääle. Ta võis kõigil teemadel vabalt kõnelda nii kaua ja nii pikalt, kui oli vaja. Mäletan, kuidas ta pärast teadvustamist, aga nagu teada, teadvustamine toimus ja tol ajal sama mikrofoni ees, kus esineja kõneles. Mäletan, kuidas ta pärast teadvustamist soovis jääda stuudiosse üksinda ainult mikrofoniga. Ta kõneles alati seistes näoga vastu stuudio tumedat eesriiet ja ei tahtnud, et keegi teda segaks. Kahju, et meil sellest mehest Aleksander tammest ei ole säilinud ühtegi heli. Näidet sellest on tõesti kahju, sest tema oli muuseas see mees, kes raadio esimesel aastal või algaastail, kui stuudio oli veel pikal tänaval, oli temaga teadustaja ühtlasi ja sellest on temast õieti on Felix Moor kenasti kirjutanud ja kuidas kärme, mees astub mikrofoni ette ja mida ta ütleb ja ta oli tõesti ja eakas mees ja hästi energiline, niisugune uljas ja liikuv. Teine mees oli Hugo Laur. Kuni tänaseni heliseb mul kõrvus tema ette kantud katkend Tammsaare jutustusest. Vanad ja noored. Katkendis on jutt sellest, kuidas eit ja taat jändavad härja värsiga kes ei taha nende sõna kuulda ja teeb nendega uut ja vana. Küll ta veab neid oheliku otsas järel ja ja mis kõik edasi, millise intonatsiooniga ja maa rahwažargooniga ta iseloomustas nii ühte kui teist, nii eide kui taadi, käitumist ja sõnelemist ja kirumist. No lihtsalt võrratu ja unustamatu. Kahju, et seda pole jäädvustatud lindile. Meil on Hugo Lauris ühtegi teist salvestatud. Võib olla praegu kuulaksime Hugo Laurilt eesti rahva nalju, milles on sees ka väga suur õpetlik iva. Ja võib-olla see kinnitab teie ütlust Hugo Lauri kohta. Et ta oli ringhäälingus ikkagi asendamatu esineja. Valige. Linnas elanud kaks abielupaari kõrvuti ühes majas üks paar olnud lasteta, teisel aga olnud laps lasteta paar rohkinud sagedasti oma elu pärast ajad vaesed tööd vähe, kõik kallis, ei tea, mis saab. Öösel ei tulnud und, ehk küll, vaikus valitses nende toas, teiselt poolt seinaga kostnud hella jutukõmin ja naer, nagu polekski seal asja kõige maailmahädadega. Mis rõõm neil seal ometi peaks olema. Nõnda imetlenud lasteta paar omavahel ja kuulatanud sagedasti uudishimuga. Kord juhtunud mõlemad naised hoovis kokku. Esimene naine küsinud kohe, kuidas see tuleb, et teieni mureta elate. Ega telgi paremad päevad ole kui teistel. Nüüd meil viga vastanud teine naine, Meil kullapall põrandal. Esimene naine, mõtlema pole teadnud enam midagit. Aga teisel päeval saanud jälle kokku, siis lausunud. Või teil siis kullapall põrandal. Teine naine vastavalt jah, kui ei usu, tule vaata, mindud siin. Kõneletud ühest ja teisest. Esimene naine oodanud ja piilunud ikka missugusest nurgast, nüüdse kullapall veereb. Aga ei midagi, ainult laps mänginud põrandal. Ja kolmas mees, Felix Moor kes oli ja on ja jääb minu meelde kui fenomenaalne legendaarne, unustamatu raadiohääl ja jäljendamatu isik, täpsemini isiksus. Ka tema soo noorne hääl kõlab praegu ikka veel mu kõrvus, kui meenutan teda. Paljud kaasaegsed on taga elavana kuulnud ning võivad kuulda ka tulevikus tema teadvustamist teksti lugemist vanades filmi kroonikates. Kuigi tol ajal oli ringhäälingus mood minna teatraalsuse poole siis see välist isiksuse võlu eetris. Praegu võib-olla kuulaksime Felix moori reportaaži 1936.-st aastast õieti selle reportaaži algust Estonia teatrist, kuidas sünnib etendus? Head kuulajad. Te olete sageli istunud ja nautinud lustliku muusikalavastused. Olete imetlenud, millise kergusega ohjeldamatu huuga etendus rullub, näita laval. Olete olnud võlutud Nendes armikusest ja tantsijatega raatilisused. Olete olnud haaratud koori võimsad esinemised ja orkestridistsipliinid. Eesriie avaneb teid, kiki on lausa hämmastanud filmi pimestavalt kirev lavapilt. Kas teie olete teadlikud sellest, kui palju eeltöid on tulnud teha selleks, et kõik lavalt pakuta läheks libedalt, ilma takistuste ja viperusteta? Kui palju vaeva on näinud juhid ja tegelased on, et kogu seda hiigelmehhanismi liikuma panna, nii et seal kõige pisemgi osa oleks täpselt oma kohal. Me püüame teile pisut appi tulla ja pakkuda teile heli. Esialgu veel kahjuks ainult heliülevaadet sellest tööst. Selleks palume teid koos meie mikrofoniga sooritada üks salakuulamisretk Estonia teatri kulisside taha, et põgusaltki tutvuda muusikalavastuse ettevalmistamisega. Nüüd me oleme rääkinud aastast 1930 sellest ajast, kui teie, härra, Vardo Holm ringhäälingusse tööle tulite. Kui ette rutates, siis alustasid raamatupidajana siis teadustajana, nii nagu tookord ka karikatuuris on väljendatud mikrofon Moor, Holm, neid oli kokku kolm. Ja hilisemad aastad pärast konservatooriumi lõpetamist olite Ringhäälingu muusikajuht kuni 1940. aastani. Et meil on teil palju meenutada nendest aastatest, kui ringhääling oma õitseajal oli eesti ajal tänaseks palju tänu meenutuste eest. Praegu me kaugemale ei jõudnudki, 1930.-st aastast. Seega ka hilisemad aastad Eesti Ringhäälingu arengust tulevad kõneks kuu aja pärast. Pärast keskööd uudiseid jätkab oma muusikavalikuga, Ivalo Randalu. Seekord jälle kuulmiseni.