Kes tellib muusika? Arutelu muusikapoliitika teemadel on klassikaraadios laupäeviti kell 10 10. Algab viiest saade sarjast kestel muusika ja täna räägime eesti muusika levikust väljaspool Eestit. See on teema, mis huvitab kõiki eesti muusikuid ja küllap huvitab see teemaga publikut. Mul on hea meel, kui eesti muusiku edust kodumaast kaugemal tuleb teateid saates räägivad inimesed, kelle töö on otseselt eesti muusika tutvustamisega seotud räägivad võimalustest ja vajadusest ja riigi rollist selle juures. Saatesse paar sõna Eesti muusika infokeskuse juhataja Mare Põldmäe. Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi nõunik Reet Remmel, Eesti televisiooni produtsent Heidi Pruuli ja maailmakuulus muusik Neeme Järvi. Lotte koostajan Tiia Teder ja Neeme Järvidgesitles Margit Peil. Sissejuhatuseks kultuuriminister Signe Kivi teemakohane vastus, mis on lindistatud aasta tagasi intervjuus klassikaraadiole, kuidas oleks kõige targem Eesti muusikat maailmasse laiali kanda, kas selliste Joonase lähetamise moodi projektidega või, või plaatide väljaandmisega või mis te arvata, võib-olla raadio kaudu. Küllap on olulised. Kõik nii muusika lähetamised, selle sõna kõige paremas mõttes heliplaatide väljaandmine ja, ja seda on teinud maailmas tõesti kõige paremad ja laiema levikuga plaadifirmad kui ka avalik-õiguslik meedia mis laiemas plaanis tegelikult tutvustab Meie kultuuri nii meile endile kui ka kõigile neile, kes sellest meediast vähegi soovivad osa saada. Eesti muusika eksport toob raha sisse ka Eesti riigile näiteks Ameerika ja Inglismaa riikide eelarvetes on lausa eraldi rida, et tuleb suur kasu sellest. Ja see on päris huvitav mõte, praegu tundub mulle, et tahaks sellele küsimusele vastata igal juhul ja ehkki otsest sellist eelarverida Eesti riigieelarves ei ole, aga miks ja küllap kõik need meie kultuurist osasaajad, mujal tunne Eesti riigi vastu edaspidi palju suuremat sümpaatiat ja huvi ja kindlasti tulevad siia või ostavad midagi, mida meie oleme teinud. Mis tähendab seda, et kuskilt ringiga võttes on see igal juhul meile kasulik ja, ja võib-olla kunagi on võimalik ka neid numbreid kuidagi välja arvutada. Arvan, et kultuuriturism, mis on oluliselt Eestis suurenenud on just üks selliseid konkreetseid näitajaid. Nii rääkis kultuuriminister aasta tagasi intervjuus klassikaraadiole see viimane küsimus, mida kommenteeris Signe Kivi see jutt muusika ekspordist kaup välja, raha siia süsteemis on tõesti veel noor teema ja võib-olla pole kunagi sellest palju rääkida. Edukad plaadid Eesti muusikast on ilmunud välismaiste plaadifirmade väljaannetena nendest edukaim, Pärdi, Tormise tüüri muusikat levitanud saksa plaadifirma ECM. Eesti kõige kuulsamaid heliloojaid kirjastavad välismaa kirjastused ja kogu nii-öelda käive nende muusika vahendamisest. Eesti piire siiapoole ei ületagi. Samuti üritavad meiega muusikud saada löögile välismaiste produtsentide stuudiotes. Ja võimaliku edu korral ei saa ka seda eesti muusika suureks ekspordiks kutsuda. Kuid nagu kultuuriminister ka ütles, on eesti muusika tutvustamine väljaspool, mitte ainult muusikaline asi. See on kogu riigi promo tutvustamine ja reklaam, mis võib meile mitut pidi kasulik olla. Läheme nüüd saatejuttude juurde, hakkame jutukera arutama, millised on variandid, teed, võimalused kontaktide rohkeks, tõhusaks eesti muusika levikuks. Mare Põldmäe, Eesti muusika infokeskuse juhataja, sa oled suurte kogemustega muusik, ka tegelane oled aastaid tegelenud mitmesuguste projektidega. Kuidas sina näed, kuidas hästi muusika peaks minema välja rahvusvahelisele areenile, milliseid liine pidi? Noh, neid liine on niivõrd palju, et kui ära unustan, siis palun vabandust, noh, alates sellest, mida teevad ikkagi tippkollektiivid. Ma kujutan ette, et üks uhkemaid asju olnud on ikkagi näiteks Tõnu Kaljuste ja filharmoonia kammerkooriprojektid Veljo Tormise, Arvo Pärdi loomingu esitamisel siin-seal kolmandas kohas neid ei jõua isegi jälgida ja mitte ainult nemad, ikkagi üks suur kontsert esinduslikkus Stahlis, mille juurde käib promo muidugi hea reklaam on ikkagi tegelikult väga suur saavutus Eesti muusikale ka selles mõttes, et me ei tea kunagi, kust tuleb mingisugune järgmine samm, kes istus seal alis, kes tunneb huvi, ütleme näiteks eesti muusika vastu laiemalt. See on üks rida kindlasti. Ja teine asi on see, millega ma saan aru, et teie tegelete kõige rohkem. See on see, et kui kontsertsaalis, olenevalt kontsertsaali suurusest ütleme noh kuni 4000 inimest või kui täissaal on, eks ole parasjagu või 1000 või 500 või siis muidugi see seltskond, kes kuulab raadio vahendusel, oskad sa öelda misse, inimeste arv võiks olla sõltuvalt projektist näiteks euroraadio jõulukontsert, mis tuleb 17 detsember, Tõnu Kaljuste tõstab käed ja tegelikult kuulab 10 miljonit inimest. Jah, 10 miljonit, see. See on niisugune kirjeldamatu hulk tegelikult, eks ole ka minul olnud kontakti päris mitmete raadiote kaja isuguste maadega, millega võib-olla, et meie kontaktid on haruldasemad näiteks Hiinaga ja Lõuna-Aafrika vabariigiga ja ma tean, et, et seal on eesti muusikast saateid olnud, aga ma erakordselt hea meel mul oli. Paar päeva tagasi helistas mulle Saksamaalt luts Lesle muusikateadlane, kes on siin käinud ja juhtusin ta kohtama umbes kuu aega tagasi Riias ja juhuslikult oli kohvris. Vaata, mis ma talle andsin, ma ei teadnud, ma ta seal näen. Olid ka Samara sümfoonilised teosed kolm messi poolt välja antud plaati ja ta oli tõepoolest teinud pikka raadiosaate nendest. Mulle ei kujuta ette, kui palju tegelikult inimesi kuulab, aga, aga ma kujutan ette uskumatuid, kes seda juhtuvad parasjagu kuulma. Nii et see on niisugune kaks laiemat asja, kaks laiemat sfääri tegelikult noh, mis nagu me võime öelda, mingil määral töötavad. Kuigi samas ja kas nad ikka töötavad Noon töötanud, noh, jah, ütleme, et on töötanud ja järjest enam veendun ma selles mõttes ma küll on juba palju aastaid veendunud olnud, et tegelikult seisab maailm üleval ikkagi isiklike suhete peale ja vot, kui siin selle sama diivani peal, kui sina praegu istud on istunud mitmed näiteks Ameerika koorijuhid, siis tegelikult et lõpuks õnnestus üks kreegi teos. Kaela närida ühele nendest kaela määrida ja seda tõepoolest sooviti. Samal ajal laulsid nad ka Sisaskit ja koorijuhid, eks ole, igalühel on oma koor, tagavusi 100-st koorijuhist koosnev koor siis kui nendest ka viis tükki tegelikult asjast kinni võtab, see on see päris uhke ja see on ka, noh, niisugune üks, üks niisugune rida. Kaudu tegelikult asjad lähevad, et kui tähendab üks inimene huvitub konkreetselt mingisugusest teosest või sa suudad ta huvituma, panna siis kaasa tuua terve laviini, mida tegelikult ei saa ju kunagi teada, kust mingi asi alguse sai. Lihtsalt minu jaoks on praegu ma ei tea, kas, kas on kummaline, mis on tekkinud ütleme, viimase elu jooksul eriti Ameerikas taga ka Prantsusmaalt, viimane Venezuelast küsitud konkreetselt ühte teost. Ja seal Sisaski magnifikaat. Ma ei tea, kust see, kust ja niimoodi lahti läinud on, ma tean, et seda on ka varem küsitud ja palju, aga kuidagi noh, päris viimasel ajal on tulnud üks kümmekond küsimist. Sa räägid praegu juba oma muusika infokeskuse tööst, kas infokeskus on jalad alla saanud ja valmis vastama saatma, tegema on jälle väga-väga palju probleeme, selles mõttes, et seesama, ütleme, Sisaski magnifikaadiga on asi väga lihtne, sellel on kirjastaja ja minu nii-öelda igahommikune töö seisneb selles, avada meil ja vastata konkreetsetele ja vähem konkreetsetele küsimustele, kust ühe või teise teose nooti saab. See on nüüd juhul, kui kirjastaja on olemas ja kui tõesti küsimus on ettekannetes. Aga kui sa küsid, et kas infokeskus on jalad alla saanud, siis mida sa sellega mõtled? Noh, infot on nüüd juba kogunenud ikkagi väga palju ja ma kunagi paar aastat tagasi ütlesin, et umbes 10-st küsimusest kahele oskan vastata nüüd ikka seda, kus mingit vastust arvutist paari klõpsuga ei leia, noh, seda juhtub ikkagi päris harva, see juhtub konkreetsete asjade puhul, sest üsna palju küsitakse seda näiteks, et mingisugune teose kohta mingisugust iseloomustust noh, mida tuleb siis otsida, tõlkida praegu infopangas on mingi 15000 teost ja loomulikult ei ole kõigi nende kohta, tähendab kõigi nende kohta ei saa kunagi olema mingit mingit juttu, aga enamasti jutt tekib siis, kui seda küsitakse konkreetselt ja samamoodi on tekkinud infopangas ka need niisugused kuidas öelda väga läbi töötatud saalid või, või sellega, et lihtsalt kui keegi tunneb ühe žanrei vastu terve sulatuses huvi, siis tavaliselt sellele on järgnenud üsna tugev töö selle žanri peal ja praegu ma võin öelda, et ma viimased kuskil pool aastat või isegi natuke rohkem tegelenud sümfoonilise muusikaga tähendab ikka kõik, mis puudutab orkestrit. Noh, nii või teisiti. Ja ma arvan, et näiteks see pank on üsna täiuslik juba kas midagi, vot, aga on nagu nänni või mingit kogumikku. Nojah kinni selles mõttes, et noh, reklaammaterjalide mõttes ja üldiselt üks põhiline probleem on nüüd see, et justkui ei ole siin diivani peal, istub keegi see kuidagi kirjutab, et ta tahab saada seda nooti või selle helilooja kohta midagi plaati mida tahes, see on, see annab mingisuguse aja, ma ei pea talle vastama siin praegu, eks ole, ma saan talle vastata näiteks nädala jooksul ja tekitada kas siis mingeid ümbervõtted või noh, lihtsalt tutvumiseks või või plaat või siis teha ja ka muidugi nootidega ma endiselt raskustes, nii et tegelikult ikkagi noodid on kirjastaja valduses ja kui nüüd siin selle diivani peal istub üks inimene, kes tahab konkreetselt mingisugust nautisime, seda anda ei ole. Kes finantseerib muusikainfokeskuste ja kui järjepidev see raha tulekul. Ja nüüd see aasta 2000 esimest korda nagu siis kultuuriministeeriumi nii-öelda eelarveline raha olnud infokeskusel ja muidugi see on ikka olukorda väga palju parandanud selles mõttes, et me istume ju praegu siin infokeskuses kasvõi seesama asi, et et materjali on juurde tekkinud ja väljanägemine natukene paremaks läinud ja ühesõnaga ma olen tõesti ostnud plaate näiteks ja noh, kirjastajatelt odava hinnaga ja nii edasi, aga aga näiteks see, millega noh, on eelmistel aastatel suur probleem olnud lihtsalt, et et välja arvatud Eesti raadio, kellelt olen kogu aeg ikkagi saanud teie poolt välja antud vaata nii-öelda levitamiseks tegelikult olen olnud sunnitud ostma ja need tiraažid on päris suured, mis siit välja lähevad, nagu niisugune mõte on olnud, et noh, et tegelikult ei pea olema infokeskus, ei arhiivega raamatukogu, kus peavad olema reas kõik asjad pidevalt. Ma mõtlen praegu plaate, näiteks, et ma olen püüdnud selle poole, et mul oleks üks riiul, kus oleks nii-öelda Eesti Eesti muusikaplaadid kõik olemas, ühes eksemplaris. Aga ma ei suuda seda kunagi säilitada, sest et kui ikkagi tuleb jälle keegi intervjuu, et Saksamaalt vaimustub sellest, palub endale seda plaati, siis ma ikka kallan selle viimase riiulist ära alatena viimase ära midagi pole teha. Kas on sul plaanis mõni suur üritus, kuidas internetileheküljel kalade? Noh, internetileheküljega on selline asi, et selleks hetkeks, kui see saade raadios kõlab, peaks eestikeelne internetilehekülg olema uuel kujul, tähendab seni eestikeelset ei olegi olnud siis eestikeelsena üleval ja kui palju seal teoseid kokku lugenud, aga üldiselt selle põhimõttega, et ikkagi ikkagi eestikeelsele internetileheküljel oleksid helilooja võimalikult kõik teosed üles loetud. Mudeli loid on meil päris palju olnud aegade vältel ma vaatan, et kuskil tükki 200 tuleb päevad kokku inglisekeelse ilmselt tegemine tegemisega luua tegemisega, siis läheb veel natuke aega, sellepärast et et vist inglisekeelsena ei ole mõtet kõiki teoseid üles lugeda, sed Maardu kadestan tekitab ainult segadust. Lõviosa arvuliselt on ju eesti muusikas koorimuusika. Ma kahtlustan küll, et ühte tavalist koorilaulu, niisugust korraliku ükskõik klassikalist või kaasaegset eestikeelsele tekstile, et ega nad vist ikka väga ei lähe. Jah, üritustest on infokeskus on nüüd ikka juba päris mitu aastat Eesti muusika päevadel olnud üks korraldajatest ja kuigi see on ka muutumises, sest et 2001. aasta muusikapäevad on paika pandud põhimõtteliselt ja peaksid olema ka sellele internetileheküljel nähtavat, kuidas ette kujutad, kuidas peaks riik oma raha paigutama sellesse Eesti muusika levitamisse koguma maailmas, kas need on need suured projektid, täidame lennukit, orkestrite ka, või agentuurid või toetused? Eks asi on see, et täidame lennukite, saadame suured kollektiivid kindlasti. Sest tegelikult ma kujutan ette, et ikkagi mingisugusel suurel üritusel suur kollektiiv igal juhul köidab tähelepanu tunduvalt rohkem kui kammerlikumas olukorras üks üks kammeransambel mõttes müügiküsimus alati võib-olla kuigi see on väga spekulatiivne, et võib-olla ikkagi Pärt on nagu seda teed nii palju silunud, et see mingisugune väikene märk eesti helilooja mängib natukene rohkem. Aga muidugi see ei puuduta ainult eriti, sest et meil on ikkagi tegelikult maailmas päris hästi minevaid heliloojaid ju tegelikult uskumatult, nii palju kui ma kohe siinsamas tuletame meelde tüüri ja tormist ja seaskist oli pikalt juttu, eks ole, et on tekkinud mingi Sisaski puu mida veel Saara, segan vahele, et Eesti riigi raha ei ole küll nende heliloojate ülemaailmses menoosist kuigi paljukest noh, ega vist jah, ega vist kuigi filharmoonia kammerkoor on nii või teisiti ikkagi noh, riigi toetust saanud, eks ole. Aga, ja kuidas üldse müüakse, ma ei oska üldse müüa maad. Peale selle, siis tekib alati küsimus selles, et ütleme okei, noh, jätame selle filharmoonia kammerkoori või Hortuse või need, mis on need niisugused tegutsenud, eks ole, müügiartiklid mõned kõrvale ja mõtleme praegu näiteks oma interpreetide peale. Et kui palju tegelikult on neid, keda müüa siis kas koos eesti muusikaga või ilma eesti muusikat, eks ole. Kahepoolne vot niipalju kui, kui mina olen siin vahendanud, on ikka reeglina olnud see, et on sealsed interpreedid. Eesti muusika. Et tegelikult meil ikkagi see süsteem, kuidas meie interpreet välja viia ja see maksab loomulikult, ja selleks on loomulikult vaja riiklikku toetust ja kes seda peab tegema ja kuidas, kuidas seda reklaamida. Sest tegelikult maailm seisab püsti ainult isiklike suhete, vaid ikkagi ka väga kõva reklaami peal? Ei tea, samas on see on selge, et ütleme, kui eesti intervjuu läheb välja, on ta siis üksikesineja, ansambel või orkester siis reeglina ja võetakse ikkagi kaasa tükike eesti muusikat, ükskõik kui väikese tüki. Kultuuriministeeriumi nõunik Reet Remmel, mis on Kultuuriministeeriumi poolt plaanis järgmisel aastal Eesti muusika levitamiseks väljaspool Eestit? Kõigepealt hakkaks sellest pihta, et eesti muusikale lülitamise riiklikul toetusel ja ütleme siis, üldse üldisel toetusel on senini toiminud niisugune Multitoetuse skeem ehk väga erinevates erinevatel allikatel on oma rahakotid, kus seda tegevust on siis toetatud, selle jaoks on siis olemas, Eesti instituut on toetanud. Kultuurkapital on toetanud kultuuriministeerium ja on ka muusikaasutused ise oma eelarvelist ja omatulu raha pannud eesti muusikaviimiseks väljapoole Eestit. On näiteks kasvõi võiksin tuua rahvusooperi läinud reis Küprosel või ERSO tagasitulek just Saksamaalt. Nii et need finantsid on leitud tegelikult praeguse hetkeni väga erinevatest ja mitmetest allikatest see süsteem, tema on erinev mitmetes riikides ja meie Eesti poole pealt, siis järgmisel aastal on üks väike niisugune lisa mõtte sellesse samasse riiklike toetuste balletimõeldud ja see on siis programme Eesti muusika rahvusvahelisel areenil, mis peaks, et ma veel ühe küll väikese, suhteliselt, kuid siiski ühe lisavõimaluse neile, kes tegelikult lähevad väljaspool Eestit eesti muusikat tutvustama. Tegemist ongi siis niimoodi pealkirjastatud programmiga Eesti muusika rahvusvahelisel areenil kus peaksid siis tegelikult saama toetust taotleda absoluutselt kõik initsiatiiv, rikkad ettevõtmised, kes plaanivad Eesti nime väljaviimist väljaspool Eestit. Kuid millisel kombel see toetus jaguneb, seda hakkab otsustama oma ekspertidest moodustatud komisjon, nii nagu seda ministeeriumi tava on siiani ette näinud, kui suur see projekti summa on praegu kõik riigieelarves kirjeldatud projekti summad ei ole üldse lahti kirjutatud summadena. Kui vaadata, millised projektid seal all praegu on esindatud, siis võiks ettehaaravalt arvata, et see on kuskil 800000 võib-olla veidi rohkem, ütleme ta jääb alla miljoni piiri, mis selle 800000-st võiks saada siis loomulikult, kui panna ja kogu 800000 ühe projekti alla, siis tõepoolest sellest nii väga suurt palju ei saa. Noh, näiteks kui võtame seda, et Eesti riiklik sümfooniaorkester Ühe Euroopa tuuri kas või Saksamaale põhjamaadesse Rootsi, Norrasse, siis tsirka selles suurusjärgus kahtlemata see eelarve ongi tegelikult kui nüüd asjale sisu poole vaadata, siis niimoodi ei reisi tegelikult ükski kollektiiv maailmas finantsotsitakse tõepoolest mitmetest allikatest ja reeglina tehakse kokkuleppeid ka kohalike korraldajatega. Ehk nende riikidega, kus need kontserdid toimuvad, andsid, on kokkupandult, moodustavad siis eelarved. Muidugi, kui on tegemist jõukate riikidega, siis muusika ja üldse oma kultuurirevolutsiooniks on need summad ikkagi vaieldamatult võrreldamatult suuremad. Praegu meil Eestis isegi mitme allika peale kokku pannes, seda me võiksime lugeda kas või mõtleme siin Soome muusikainfokeskuste või mõtleme Hollandi või Saksamaa riigimuusika provokatsiooniks ette nähtud summasid veel kord tagasi tulles selle juurde, et kes või mis võiksid toetust saada siis igal juhul usun ma seda, et valik saab siin olema karm. Tõepoolest, võib-olla ei ole sellest rahast mõtet toetada igat väikest üksikprojekti, siin peaks oma sihiku suunama pigem sellele, mis on riigi huvid ja kus on riigi huvid. Et tõepoolest seda ühendada ka riigi välispoliitikaga võib-olla presidendi institutsiooniga, et, et asjad oleks informeeritult koos varustatult läbi räägitud läbi mängitult tõepoolest läheks siis raskuskese sinna, kus ta nagu kõige efektiivsemalt Eestile tagasi tooks. Saade on eetris sellest hetkest, kui praegu kolme nädala pärast, siis on see tähtaeg riiklikust, on vist raha saamiseks juba läbi, kas on juba toodud avaldusi, palju on avaldusi on päris palju ja tõepoolest, et kuna reglement on suhteliselt lahtine, taotleda võivad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, siis avaldusi praeguseks hetkeks on juba täiesti olemas. Aga loodan, et, et neid avaldusi siiski tuleb veel ja ühte valdkonda veel siin tahaks rõhutada. Kindlasti toetab riik Kultuuriministeeriumi vahendusel siis eesti muusikute osalust rahvusvahelistes kooslustes kus on tegemist osavate maksudega ja see on üks osa, kus, kus riik saaks omapoolset tuge anda sellele, et eestlased tõesti oleksid nähtavad just nimelt taolistes kooslustes mis maailmas juba praegu ilma teevad, et meil läheks avastama nii-öelda Ameerikat, vaid valiksime välja need asjad, kus meil oleks tõesti kõige efektiivsem kaasa lüüa, siis järgmisel aastal on plaanis ka mõnda sellist suurt riiklikku minekut mingeid kultuuripäevade moodi sündmusi või mingit initsiatiivi teie enda poolt kultuurile oli küll nii-öelda kavas ei ole ja ma usun, et neid võib elus ka veel ette tulla, mis ei ole üldsegi üldsegi kehv asi. Teame ka, et teised riigid korraldavad siiski siiamaani oma riigi kultuuri, promotsiooni, Nonii üritusi sihtsuunitlusega, siis teistes riikides. Aga ühte teist võib-olla võiks ju ka nimetada. Kahtlemata on teada, et Eesti filharmoonia kammerkooril on õige, mitu reisiplaanis järgmisel aastal on, homme on plaanis ka välisreise meie riigi sümfooniaorkestrile, aga siia juurde kindlasti tahaksin öelda, et näiteks 10. novembri sirbis taga lehe, kellele on reklaam Kuulutus 2001 Veneetsia biennaali kohta, Veneetsia biennaal, nimelt sellel 2001 suvel koosneb mitte ainult kujutava kunsti väärist, vaid just nimelt multikulturaalsest aspektist on seal asjale lähenetud. Ka see võiks olla üks väljund, kuhu muusikud võiksid välja minna tõepoolest, võib-olla siis koostöös juba teiste kunstivaldkondadega, Venetsad näol. See on siis ühe üle kahe aasta toimuv kunstifestival, mida siiamaani on korraldanud Eesti poole pealt Eesti kaasaegse kunstikeskus ja nemad endale võtavad rolli, kuid nagu ma ütlesin, et siin järgmine aasta on eriline aasta, selles mõttes, et seal võib-olla on oleneb muidugi ideedest ja projektidest, aga loodame küll, et seal saaks olema tegemist mitte ainult kujutava kunstiga, vaid vaid ehk lisandub sinna muude kunstide kõrval ka muusika. Eurovisioon tähendab paljude jaoks meist esmajoones laste lauluvõistlus aga eurovisioon on hoopis midagi enamat. Heidi Pruuli, Eesti televisiooni süvamuusikasaadete produtsent. Mis Eurovisioon üldse olla? Eurovisioon on Euroopa avalik-õiguslike televisioonide ühendus ja tema töö toimunud nagu päris mitmete gruppide kaupa. Need grupid on siis moodustatud nagu saadete temaatikat järgi spordigrupp on muusikagrupp, on lastesaadete grupp teatrilavastuste ja mille iganes. Ja mina, sest kool on muusikaekspertide grupi juhatusse ja selle grupi tegevus on päris mitmeplaaniline. Kõigepealt korraldab see gruppe, ühiseid üritusi, ühiseid projekte selliseid asju, mis siis ilma selle grupitegevused ei toimuks. Ja nendest kõige tuntumad ja siingi oleme me nendega kokku puutunud, on noorte muusikute võistlused, tantsijate võistlused, eks see ongi nagu natuke vastukaaluks sellele lauluvõistlusele, et tuua avalikkuse ette ka noori talente tõsise muusika vallast, et neil oleks ka mingi motivatsioon ja niisugune side laiema publikuga. Siis on seal veel Euroopa džässiprojektid, neid on mitu korda tehtud, ükskord ka oli Tallinnast üks lülitus sel ajal, kui eesti kroon kehtestati, siis on sellest ajast siis on tehtud maailma muusikaüritusi, praegu on just käsil ka üks maailma muusika puudutav dokumentaalprojekt, oli ka näiteks sel aastal 24 tundi Bachi. Need on asjad, millega see grupp on ise tegelenud. Peale selle toimub programmide vahetus, tehakse koostööd festivalidega ja koolitatakse 11 ja noh, niisugused asjad nagu ikka, kuidas nad Eesti Televisioon osaleb selles töös? No kõige suurem kogemus on meil nende noorte muusikute ja tantsijate võistlustega, sellepärast et Eestis on piisavalt palju andekaid noori, keda võib võistlusele saata ja siin ei ole ka korraldusliku poolega nagu nii palju muret korraldatakse nendega kusagil mujal ja ühendatud jõududega ühendatud rahadega. Ikka on tore meenutada Hanna Heinmaa kolmandat kohta Lissabonis siis see on nagu meie kõige parem tulemus siiani Agonente programm vahetuses on meil küll rohkem selline passiivne roll, et väga palju pakutakse, aga huvitavaid programme tihti ka ilma rahata õiguste eest peaks maksma, aga pahatihti ei ole need programmid kuhugi panna, sest et me oleme, töötame ikkagi Eestis. Eesti televisioonis, ühe kanaliga või ühe ühe kanaliga ja ja tundide hulk on väga piiratud ja eeskätt ikkagi tuleb teha oma programmi. Aga nende vastu pakkuda on meil tegelikult hoopis raskem, sellepärast et et see vahetus tunneb ikka sel põhimõttel, et õigused on nagu teiste eest korraldatud ehk esitajate makstud autoritest on makstud ja niisugustesse vahetesse saab ikkagi rakkude programmi, kus on tegemist väga tunnustatud artistidega ja ja programmi kvaliteet on väga kõrge, nii pildi kui heli poolest, režiim peab olema viimase peal. Ja noh, see materjal peab olema kombel televisioonile sobiv, sest et igasugust muusikat ei saa televisioonis vaadata või ei ole mõtet teda üles võttagi ja selle kõige jaoks endast, käepärastest vahenditest või mis eelarvest muusikaprogrammi tegemiseks saame, tegelikult ikkagi ei jätku. Ja kurb ongi see, et need sidemed, see võrk, kõik see toimib, väheda võiks toimida palju paremini, sest et meil on olemas lahtine kanal, kuhu saata oma kunsti. Ja mulle tundubki, et Eestis on tihtipeale need organisatsioonid, kes selle pärast muretsevad ja südant valutavad, mõtlevad nagu omaette, et kuidas see täiesti muusikat maailma paremini viia ja ei leia nagu ühiseid huvisid üles ja ei tegutse koos, et ma arvan, et televisioonil on siin hulka võimalusi kasutamata. Möödunud aastal te tegite mõned huvitavad ühisprojektid välismaa telefirmadega. Nojah, see ongi tegelikult väljapääsuks panna rahad kokku, sellepärast et ka jõukatel firmadel ei ole mõtet üksinda kõiki kulusid enda peale võtta. Kui on partnereid, siis on ka killustatud, ainult partnereid sellesama programmi eetrisse panevad ja tihtipeale leitakse partnereid ka nende hulgast, kes annavad kas tehnikat võtteks või, või montaažitehnikat või mida iganes. Ja eelmisel aastal me tegime tõesti sinodi pers, roki, Mozarti reekviemi ja Pärdide Teumi Nende puhul kõige rohkem hea. Me oleme, tegite tõmmist, mis on nüüd maailmas levinud ja seda on vaadatud päris mitmes riigis, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Šveitsis, Austraalias, Soomes, Hispaanias, noh, need on nagu kevadised andmed. Rahade persorace on Soomes kaks korda näidatud ja reekviemi samuti, nii et. Et kui mõelda, kui palju on seal taga nüüd vaatajaid, siis arvan ikka miljonitesse küündiv. Meie televaatajad teavad, et harta on maailmakuulus, skulptuuri Kaagassartes on ka näidata Mõnda neist ja Arte õli Pärdide Teumi puhul üks tellijatest, kes juba eelnevalt oma vahendit sellesse projekti paigutas ja läbi arte on see olnud muidugi väga paljudes riikides nähtav. Kui kallis selline projekt on, palju maksab näiteks Eesti filharmoonia kammerkoori näitamine, nüüd filmimine, filmi produktsioon? Sellest samast Teoomist, palju see umbes on? No mulle teadaolevatel andmetel standardite tõmmi hind oli neli miljonit. Aga nüüd see tundub küllaltki müstiline summa. Eks talle suur sellepärast, et seal on arvestatud nende Euroopa hindadega. Tööjõud ja tehnika ja artistid, autoriõigused, kõik maksab hoopis teist raha kui siin. Ja, ja sellise projekti maksnud olenebki sellest tegelikult kui keerukas tehnoloogiana, millise tehnikaga võetakse. No selge on see, et nende eesti hindadega siin allapoole miljoniga ühte kvaliteet, projekti on raske teha. Mis seal nüüd edaspidi plaanis on? Rahvusvahelistest projektidest on midagi nagu susisemas, alati peab olema ideede Paco oruks. Ja no praegu käsil praegu käsil ootamine. Ja praegusel hetkel on raske öelda, mida järgmine aasta teha lubab. Sest niisuguse on tänavu aasta taolise eelarve või veel väiksema eelarvega muidugi Euroopa projekti tee. Tegelikult muidugi mai Ma arvangi, et seda peaks saama nüüd nendest eelarve rahadest üksi teha, et ollakse ikkagi normaalne, kui mõni fondidest või, või ministeeriumi poolt mõistaks mõnede projektide tähendust ja tähtsust ja toetaks neid. Ja siis oleks mõeldav veel otsida koostööpartner kuskilt mujalt ja niimoodi saada see raha kokku. Aga eks me oleme mõnda aega juba mõelnud Tormise projekti peale ja ja tahaks järgmisel aastal Neeme Järvi meistriklassi vähe põhjalikumalt valgustada ja noh, kui vähegi võimalik, siis saata ka noor tantsija tantsu eurovisioonile Londonisse. Klassikaline muusika on üldse selline telegeeniline kaup, et seda televisiooni kaudu on hea vahend. No see sõltub telejaama programmipoliitikast ja sellest ka Annab oma programmi ühel või mitmel kanalil Eestis, meil Eesti televisioonil on üksainus kanal ja sealse muusika tegelikult kaob küll kõige muu siis ära, nii et ma kardan, et muusikahuvilised Eestis ei oskagi nagu seal kanalit väga midagi oodata. Kui on mitu kanalit, siis tavaliselt on spetsialiseerunud üks kanalise, kannan kultuuriprogrammi poole ja siis on seda programmi väga palju vaja ja siis on ka võimalik hankida mujalt rohkem. Aga Ma arvan, et siiski neid võimalusi tuleb kasutada ja püüdlasse programm nähtavaks teha. Sest kui mõelda need, milline on inimeste võimalus kontsertidel käia ja kui palju siiski ühel kontserdil inimesi on 500 kuni 1000 inimest, siis telemissiooni kaudu saab seda kontserdi ülesvõtet või saadet vaadata määratult palju rohkem inimesi. Ma mõtlesin just näiteks Neeme Järvi meistriklassi peale. Kui seal kohapeal oli paarkümmend dirigente ja lõppkontserdile mõnisada inimest, siis kui niigi palju, siis televisioonis vaatas seda 100000 inimest ja kui nende viia see programm veel Euroopa maastikule telemaastikule, siis on võib korrutada veel mitmekümnega, et see on ikkagi kohutavalt suur inimhulka, et kui teinekord riik toetab mõne kollektiivi sõitu mõnele festivalile, kus tegelikult on tegemist kohaliku kuulajaskonnaga niisuguste muusikasõprade hulgakesega. Ja kui selle sõidu peale läheb lennupiletid-hotellid, päevarahad, reklaam, palju kulusid siis tegelikult noh, mis see tulemus on küll inimesed saavad kul täiesti muusikatel, aga nende hulgas on vähe neid, kes selle mõttega edasi töötavad, mõtlevad, et oh sõdalas huvitav plaadistada või kusagil järgmisele festivalile kutsuda. Et kui juba välja minna, siis tuleks minna sellistesse kohtadesse, kus on tõesti maailma tipptegijad koos ja et tulemus oleks siis tõesti ka märgatavam näiteks mida on selline festival, kuhu peaks sest minema? No pigem jah, seal on 10000 osavõtjat, nendest küll väga suur osa on seotud rokkmuusika ja niisuguste teiste žanritega aga klassikaprodutsendid, festivali korraldajad, kirjastajad on seal praktiliselt kõik koos. Ja noh, niisugused kultuuripoliitikas natukene ette nägelikumad riigid ja muidugi kellel ka vahendeid on, on palju investeerinud selleks, et just seal oma muusikat võimalikult nähtavaks teha. No näiteks Poola riik on selleks väga palju tööd teinud ja ja no kui seal kohe märgata, siis järelikult märkamist väärt. Härra Neeme Järvi, teie olete väga palju reisinud maailmas, just ka eesti muusikaga, võib-olla kõigepealt võiks natuke rääkida sellest, et miks on üldse vajalik eesti muusikat mujal maailmas tutvustada. Eesti muusika tutvustamine, see on tähtis asi, Eesti on väike riik ja suhteliselt vähem tuntud ja meil on palju, mida oleks võimalik ja, ja kellega oleks võimalik Eesti muusikat maailma viia. Muidugi, see on suurim ja globaalsem küsimus. Hõlmab väga palju igasuguseid väiksemaid detaile, mida peaks lahendama ja mis on siiamaani vähendamata. Kõigepealt hakkame praegu momendil, ma olen küll Göteborgi orkestriga siin turneel küllaltki tähtsates kohtades, nagu Pariisis esinesin praegult, teater saab sellise. Üleeile õhtul olime amsterdami kontserdipaus, täna oleme siin tulu siis ja muidugi Eesti muusikat ei mängi, aga mina olen eesti dirigent ja ma kohtunud otsi igasuguste kultuuritegelastega. Kuna Tootsi orkester on siin näiteks siit hakkab juba asi peale selles, et näiteks huvi Eesti kunsti vastu, sest igal pool on kirjutatud eesti dirigent juhatab ja Eesti kavalehtedel igal pool peal ja fishid on välja pandud ja miks puuduvad niisugustel kontsertidel Eesti esindajad eesti saatkondadest, kus on need kultuuri esindajat, kes Eestit esindavad, ei olnud, mis ühtegi kontserdil ei öelnud, ei Pariisis ühtegi kontserdil. Siit hakkavad kõik asjad peale, kultuurid, esindajat ei ole Eestis olemas, kuskil maailmas on siis need on niisugused inimesed, kes ei esinda kultuurides dist, kasutavad oma kohta ja positsiooni mingisugusel mõttes võib-olla, aga tähtsatest asjadest nemad ei tea. Ja ei ole huvitatud kultuuri esindajad puuduvad maailmas, siin on vaja riigi, oma ja riigi otsuste. Kas meil on vaja? Ja head klassikalist muusikat, kas meil on vaja ehitada ooperiteater, kas meil on muusikaakadeemia, kas meil on kõik korras, kõik need igasugused väikesed detailid, mis siis lõpuks viivad suurele heale tulemusele, et propagandeeri täiesti muusikat? Me ei saa muidu seda teha, kui meil ei ole võimalusi. Võimalused selleks tuleb luua. Aga niimoodi aasta staadion. No teie liigute palju maailmas ringi ja te näete ka teisi riike ja teiste maade muusikat ja kuidas nemad tutvustavad oma muusikat ja kas selline asi üldse Eestile on, on nende kõrval jõukohane? No vaadake sedasama Soomet niipea kui ava ühte, mingisugust, kas või Prantsusmaal, hiljuti ma vaatasin ühte Journali Soome muusikust Soome dirigentidest, räägitakse soome heliloojatest, räägitakse soomefestivalidest, räägitakse. Osmovenskaja juhatab igal pool kogu aeg oma lahti sümfooniaorkestrit Praegult sõnu, see asi. Aga kuidas muud moodi teed, kui seda niisugust reklaami ei ole? Kas eestist eestlased teevad seda ja kas on niisugused võimalused olemas, see oleneb, aga inimesed. Ajalehed nagu grammofon või või mingisuguseid muusikaajakirjad ja eriti vaatan siin Prantsusmaal. Siin on palju tähelepanu klassikalisele muusikale, siin on isegi kolm, neli televisioonijaama. Tähendab klassikalist muusikat, kus teed lahti ja alati sa näed mingisugust huvitavat klassikalist saadet. Tegelikult oleneb riigijuhtidest, kõik ausalt öelda Ameerikas näiteks ei toeta keegi kultuuri. Seal käib popkultuur, mul on päris kindel arusaam, et Eesti läheb kaaslasele. Seuro põleb ka sellega ja see viib kultuuritaseme alla. See oleneb täiesti riigijuhtidest, kuidas panna mõjukalt oma kultuur paika juba koolist saadik, seal keisrinna. Esiteks kõik, isegi lähme tagasi vanasse Eestisse, kus olid koolides omad sümfonietta orkestreid ja kus mängiti, õpiti pille tundma ja minu enda vend mängis sümfooniaorkestris reaalkoolis kus need orkestrit Praegult on ja kus nüüd pedagooge, kes võiksid õpetada neid noori lapsi kirjeldanud tohutut potentsiaalsed võimalused saada headeks kunstnikeks ja aga miteedolgete mööda maailma ringi ja ei tea, mida teha. Ja kultuuri tuleb maast madalast juba vanemate ja kooliga teha ja kui vanemad ei tea mitte midagi kultuurist ja koolid ja kultuuris midagi ja riik ei tea midi midagi kultuurist, riigi esindajad ei tea midagi kultuurist. Riigikogu ei tea midagi kultuurist, siis ei tule kultuurist midagi välja. Ja ministrid Nii et asi on üsna tõsine Väga tõsine ja muidugi üldine poliitika igal pool maailmas on ikka selle klassikalise kultuuri allasurumine ja seda on kohe näha, sest üldiselt asi on rahas. Raha on see, mis räägib igal pool ja see Igavene poprock käib see samas jaamas ja, ja kes kaotasid head klassikakuule paljud, tohutult palju häid inimesi, kes alati sõites aut, tõsi, igal pool kuulavad klassikalist raadiot, nüüd kirjutavad suurelt lehes. Miks see juhtus? Juhtus sellepärast, et ühel oli raha, kes ostis jaama ära ja nüüd nüüd nüüd tema, saab rikkaks, aga rahvas kannatab, aga kuulame samalt kõrvalt. Kanada raadiojaam Kanada riiks toetab oma oma klassikalist raadiojaama ja Windsori raadiojaamast, kuuleme Kanada muusikat, koge Kanada klassikaliste raadiot ja see töötab, kuidas üks riik ja riigi riigi poliitika. Nii ma nüüd tuleksin korra veel eesti muusika juurde tagasi, küsiksin sellist asja teie käest, et kas teie arust Eesti muusika on maailmas tuntud ja milline osa sellest. Viimane ainukene asi, mis praegu tuntud on, see Arvo Pärt, tema nimi, Tõnu Kaljuste, tema koor. Seda tuntakse juba päriselt. Et ja kui me hakkame vaatama Tubinateid ja peaaegu keegi, isegi mitte Eestis, kontsertrepertuaari Tubin puudub täielikult, olgugi üks suur suur helilooja, keda peaks iga päev mängima, soomlased nägedamastsipeediast, asi hakkab jälle kodust peale alguses koduse paika panna ja siis 15 seda head välja. Ja meil on muidugi väga hea võimalus, meil on Pärt olemas ja kaljusti on oma Pärdi ettekannetega tuttavaks ja kuulsad ja nüüd ta teeb, mis tahab. Muidugi näete, siin oli ka, ma olen kuulnud ka hästi, ei laabunud päris ja nüüd väljuste seda enam seda asja juures varsti. Nii et meil on palju, palju igasugust, mina näiteks juhatanud Pariisis järgmine aasta jälle jälle Joonase lähetamist. No see on Eesti muusika mängimine Pariisis. Juhatasin, sõlmis Joonase lähetamise. See Joonas on kuidagimoodi eestlastel kõigil niisugune asi, et oh, mis asi see on, on üks läbi kukkunud, see haruldane asi, et üldse selle Joonasega välja mind sinna Skandinaaviasse eskord millegipärast lehed alustavad seda väga igal pool, et rahaga kulutati rohkemale pidanud raha kulutama. Aga raha muidugi kulutati valesti ja asjatundmatute inimestega käes oli asi, selles ei ole püüdnud muusikud. Nii et niukseid asju tuleb rohkem teha, tuleb välja viia Eesti muusikat ja riiklikult tasapinnal. Tuleb korraldada festivale ja korraldada Eesti riigis endas toredaid üritusi, et tuua sisse häid kunstnikke ja suuri maailma kultuuri esindajaid, et, et tutvustada Eesti kultuuri Eestis endas ja siis juba siis Eestist välja viia. Niisama nagu Pärnus tegime dirigeerimise kursuseid, tulid paljud noored mängima, tutvuma Eestiga, mis oli üldse. Praegu Pärnusse lihtsalt üks mingisugune kontsertsaal, nagu olid, tahetakse ehitate Pärnusse kontsertsaal kiiresti-kiiresti igaüks mingisugune ära teemilt, korralik arhitektuuriline, tore saal. Ja kui palju sellel mõeldakse, ei saa ju mõelda, kui Pärnu linnas muutub kogu aeg valitsus, uus valitsus hakkab nullist peale. Nad ei tea, mis eelmine aasta toimus Jon ministritega igaühega, mis on Eestis ta alati, kui uus tuleb ja see hakkab nullist peale. Mingisugust järjepidevust ei ole. Nii et Eestis on vaja ühte korralikku juhti, kes asjad paika panevad ja mitte poliitilise kogu aeg võidelda üksteisega. Demokraat Nad on väga kena asi tõik, aga vaadake, milline Ameerika demokraatia täites jõudis praegult välja. Vastik võitlus käib kah, et demokraatliku partei vahel. Et presidendiks saada, nii et see on see põhiidee. Mis rääkida kultuurist ja kunstist, et hoida oma positsiooni. Raadio Eestis ja kui on Eestis niisugune šedööver olemas, et veel, et klassikaline raadio käib hommikust õhtuni, saab kuulata head muusikat. Harva juhtub nähtus ja seda tuleb hoida nagu kulda. Tänane saade oli teemal, kuidas tutvustada eesti muusikat rahvusvahelisel areenil. Viimati kõneles Neeme Järvi, telefonijutu lindistas Margit teil paar päeva tagasi. Sellest rääkisid saates Mare Põldmäe muusikainfokeskusest, Reet Remmel Kultuuriministeeriumist ja Heidi Pruuli Eesti televisioonist. Saate koostas Tiia Teder, Saadet kujundasid Urmas Sisaski loodud helid ja klassikaraadiokujunduses muusika. Samal teemal jätkame nädala pärast. Arvamusi ja kaastööd võib pakkuda telefonil kuus üks üks neli neli viis üks email on klassika ette Järboee sarja, kes tellib muusika. Järgmises saates räägime noorte muusikute arvamustest ja võimalustest ennast teostada Kuulmiseni nädala pärast.