Algab saade, filmi peegel, selle autor on Karlo Funk. Tere tulemast taas kord filmi peegli saatesse, kus räägitakse siis kinost sel korral sugugi mitte festivalidest ega väärtfilmidest, see tähendab siis juba tunnustatud filmidest, vaid hoopis millestki uuest ja alles tekkivast ja koguni eesti filmivaldkonnast. Kui suured projektid nagu nimed marmortahvlil või tinglikult Eesti film, rahvuslikumad, vanad ja kobedad, kui neist on olnud suhteliselt palju juttu siis just nüüd, vahetult enne esilinastust, mis toimus siis neljapäeva õhtul kell üheksa, enne seda esilinastust on jäänud mulje, et Agent Sinikael on üsna mahavaikitud silm mõnes mõttes. Kas võib nii öelda markaraat filmirežissöör? No ma loodan, et päris maha vaikitud ei ole, aga loomulikult see levitus, kampaania on, on väike, filmile vastavalt tagasihoidlik, aga eks me teeme veel, mis vähegi suudame. Jah, mõneti võib ju, nagu tuua selle paralleeli, et tegemist on spioonifilmiga see tähendab siis mingis mõttes isegi mitte paroodia, vaid võib-olla spioonifilmi žanri nagu Travistiaga see tähendab igasuguste väikeste Sandri trikkide ja reeglite ümberpööramisega. Et mingis mõttes võib seda näha ka eesmärgipärasena, et selline film pigem hiilib ekraanile, kui saabub vägeva kampaaniaga, kust lahti lüües. Aga kui nüüd pöörduda ikkagi selle filmi enda juurde, siis võib-olla sa valgustasid esimestest etappidest peale, kuidas idee nagu alguse sai sest tegelikult saabuvad ekraanile saabuvad Eesti filmid on väga nagu selges žanris nad ennast nagu kindlalt määratlenud ühelt poolt tehniliselt poolt võib-olla rahvafilmina neil on omad žanri reeglid, võiks öelda oma kindel sõnum, mida nad kannavad. Aga kuidas on siis Agent Sinikael sellel taustal andsinikaalne sisaldab erinevaid komponente, et ühest küljest on ta tõesti omamoodi äraspidine spioonilugu siiski ta seda on? Tegemist on nii-öelda majandusspionaažiettevõttega kus varastatakse siinsamas meie Eesti keskkonnas valmislahendusi üritatakse neid siis edasi müüa. Aga teisest küljest on ta selline, ütleme meie ühiskonna äärealade sotsiaalsete probleemidega tegelev film ka siis sama Kirde-Eesti kaevanduspiirkonna probleemid, maatiline situatsioon lähitulevikus. Et ja, ja kuidas need on siis omavahel kokku viidud, need kaks sellist kummalist liinid on see, et filmi peategelane Agent Sinikael on oma koolitööstusspionaaži ja, ja ettevõtte töötajad on senini valdavalt nii-öelda vana KGB kooliga majandusspioonide, oma arhailise välju koolitusega. Aga, aga nüüd probleem ongi selles, et nad hakkavad nagu ajale jalgu jääma ja, ja nad peavad nagu minema kõikvõimalikule konsultatsiooni ja avalike suhete turule. Ja, ja sellise siis ühe uue projekti raames satub ja nende firmas selline projekt nagu Eesti riigi esindajate poolt tellitud lahendus või tellitav lahendus, et kuidas ära hoida potentsiaalseid massirahutusi Ida-Virumaal, kui need võivad seal tekkida, kui seal hakatakse massiliselt vallandama seoses kaevanduste sulgemisega ja film nüüd kaudselt nagu ongi siis sellest, kuidas peategelane, kas ta nüüd suudaks siis nende uute mängureeglitega kaasa minna või mitte oludes, kus tuuakse sisse ka veel uus väliskonsultant, kes noh, suhteliselt nagu nobedalt ja sujuvalt opereerib sellistes õhumüügistrateegiates ja demagoogiliste nagu müügikampaaniates tegelikult kult kõige selle taustal, mis sa rääkisid, tundub ju, et see administratiivsete meetmete ja saabunud kapitalismi ja siis nii-öelda globaalse globalismi keerunud kapitalismi maailm on sinu jaoks tegelikult nagu oma reeglitega iki naeruväärne või ütleme siis ta sisaldab endas nii palju varjatud huumoriga, et kindlasti mitte nende inimeste jaoks, kes selles nagu osalevad, kes katsuvad sellest välja võtta oma kasumi, aga ikkagi kogu see skeem, mis nendega sinu filmis toimub, ütleme, see ei ole ju ikkagi täiesti tõsiseltvõetav, sa oled püüdnud ennast leida seal mingisuguseid selliseid sisemisi paradokse, vasto oksusi ja siis sellist korporatiivse maailma sisemist absurdsusest enam-vähem nagu, nagu Dilberti koomiksis võib leida aeg-ajalt On see nii? Osaliselt kindlasti jah, ühest küljest muidugi ma ütlen ausalt, et mina nagu ei saa eriti aru sellest meeletust nagu efektiivsuse kultusest või, või noh, et väga sujuvalt on siis majandusliku efektiivsuse kultus tunginud igasse eluvaldkonda ja kui sellega nagu hakatagi absoluutselt igas sfääris kõike mõõtma muutuma noh, siis võibki sellise nagu groteskini välja jõuda tegelikult. Ja noh, sellesama tulemuseks on kõikvõimalikud konsultatsioonide, inimeste koolitamise, et ka ainult ühel eesmärgil või ühel nimel on ju ja noh, tegelikult seal nagu ei olegi eriti vahet, mida sa räägid või mida sa konsultant siis räägib, põhiline on see, et see oleks nagu väga sugestiivne, et seda räägitakse väga suhestiivselt ja ja veenvalt, noh jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, miks just selline idee või miks just spioonilugu? Miks just sellises võtmes spioonilugu nagu baasina on mind nagu huvitas, et kas, kas on võimalik sellisel noh, vanamoodsale introvert kangelasel, kelleks suurepäraselt sobib vana kooli spioon nagu hakkama saada meie oludest siin ja praegu kui ei ole nagu otseselt rindejoont otsest sõda ei ole hetkel nagu oli muna Levastellitsile ja et kas ta siis saab veel hakkama ja, aga noh, teisest küljest spioon ise on juba selles mõttes. Ta oli nagu lähtepunkt, et noh, ükskõik millega tegeleda, igal juhul on ta seotud nagu saladustega. Saladuste ümber on nagu hea film. Tehniliselt lahendused selles, mis nagu pildistavad ja paistab on see film professionaalselt, aga samas eelarvet, nagu me teame, on ta ikkagi üsna kasin ja kokkuhoidlik ja just nimelt selles osas, et selle filmi finantseeritud, kuigi mahukalt ometi pilt on nagu väga korralik, et kas tegelikult omal moel siin ei ole nagu vastuolu sellise väikse jutumärkides väikse isu väikse inimese nagu sisekonfliktidega. Ja teiselt poolt just selle nagu efektse ja väga-väga hästi disainitud nagu pildikultuuri vahel. Ma ei oska öelda, nüüd võib-olla seal on see konflikt aga, aga noh, vähemalt tegemise faasis või nagu tundus. Mulle see nagu adekvaatne, et selline suhteliselt nagu snoob ja, ja võõrandunud nagu keskkond. Et ta peaks aitama, kui võimendada neid neid hästi kahepalgelisi suhteid, mis on nukkidel omavahel ja, ja erinevad hotell kas siis omavahel või siis klientidega. Et kõik see peaks nagu toetama sellist hästi ratsionaalset efektiivsuse kultust. Ja ühtlasi siis ta peaks nagu kontrasteeruma tegelikult ikka sellele väikesele pea tegelema, seal oli sellele nii-öelda suhteliselt ikka väikese inimese draama peaks selle foonil võib-olla paremini välja tulema noh antud juhul siis ma pean silmas peategelast Agent Sinikael kes sellele kõigele nagu jalgu jääb ja suutmatusega kohaneda selle kõigega. Et ma arvan, et see nagu toetab seda konflikti. Loomulikult see käis midagi arvelt kõik või noh, et võib-olla tõesti oli see mingi koha pealt liigaid uudlikkalise tegemine nagu, et tabelatena, meil on ainult üks, üks duubel ja nii aga teisest küljest reaalselt on nende kõikide filmide maksumus üsna sarnane tegelikult. Et küsimus tulebki seal mängu, et noh, üks asi on võimalik panna ju 40 protsenti eelarvest kohe marketingi või kuhugi sinna. Oleme ka selle jutu juurde tagasi, et, et miks ei ole siiani väga palju nagu sigalast kuulda olnud, et noh, ütleme ausalt, et meil, see nagu lüli nagu puudub eelarvest. Jah, just sellega sellest ma tahtsingi küsida, tegelikult millised on sinu ootused selle filmi võimaliku tulemuse suhtes? Ma ei oska mitte midagi prognooside praegust ja loodan, et seda ei oska mitte keegi praegust tegelikult prognoosida, et loomulikult meil tuleb siin eesti rahvale kohustuslik film kohe selga ja ma ei oska öelda, palju neid enne seda nagu käiakse vaatamas. Ma arvan, et võidakse ikka käia, sest et noh, ma nagu ei ole teadlikult küll nagu piiranud seda publikut kuidagi ise või, või ma ei näe nende sihtgruppide väga täpsel määratlemisel erilist nagu mõtet või nii nagu ma ka ei usu väga ilmatesse sellistesse nagu hiti nagu tootmise skeemidesse, et noh neid võib ju välja pakkuda, aga, aga need teostavad väga harva sellisel kujul. See on nüüd, nagu küll hinnang enne lõpliku tulemuse nägemist, aga ma arvan, et see idee nagu iseenesest on väärt teha film millestki, mis natukene seab sedasama ümbritsevat keskkonna pragmaatilise majanduskeskkonnanorme nagu kahtluse alla just nimelt mitte paroodiana või sellise otsese karikatuursena, vaid nagu ikkagi väga sellise balansseeritud iroonia kujul mis kohati muidugi tundub, et võib isegi jääda võib-olla natuke nagu süžee tõsiduse varju või kindlasti ma arvan, et mingi osa vaatajate jaoks võib nagu tekkida küsimus, kas ta võtta naljana või, või enam mitte, kus on see Wood selle filmile lähenemiseks, aga mis tundus nagu väga positiivne minu jaoks mitte siis ainult minu jaoks. Just nimelt see, et kui me näitasime seda filmi täiesti toorel kujul tegelikult kani simisestivali turul mitmetele festivalide esindajad, siis tegelikult Stockholmi filmifestival valitsusele nagu suhteliselt kiiresti ja ilma pikemalt kaalutlemata oma programmi ja nende valikud on alati peegeldanud, teatavat sellist kommertslikult ajunud, võiks öelda, on üks selliseid kommertlikumaid festivale Rootsis selles suhtes, et nad otsivad uut filmi kindlasti kuid siis mitte sellise sissetöötatud väärtfilmi võtmes uut, vaid just seda, mis võib nagu filmihuvilisi üllatada või vaimustada või huvitada lähitulevikus. Ja selles mõttes mis iganes ei oleks ka selle filmi nagu efektiivne. Majanduslikus mõttes võib öelda, et see on tabanud soonde ja on nagu ikka, tavatsetakse nii-öelda võib-olla natuke omast ajast ees. Nüüd aga kuidas sa hindaksid, kuidas tuli välja seesama töö näitlejatega, et kas sul õnnestus tegelikult neile selgeks teha, mida see lugu endast kujutab ja kas nad tulid sellega kaasa ja kas oli nende jaoks lihtne või iseenesest mõistetav kogu see maailm ja ma arvan, kutesse siiski tuli eriti mis puudutab nüüd peaosatäitjat Mait Malmsteni ja kellega me hakkasime palju varem ja siiski proove tegema ja maid sai lugeda siukseid Tooramaid variant ja ta nägi selle karakteri nagu arengut ka paberil nagu või noh, ümberkirjutatuna ja noh, ma arvan, et tema selline karakteri joonised nagu siiski suhteliselt selge loomulikult väga raskesti mängitavusest. Loomulikult on palju raskem mängida üsna sissepoole selliste introvertsetest kangelast kui, kui nüüd süstema antipood sakslane Florian, kes on väga efektne ja teatraalne ja väljapoole antud, et, et noh, see on seesama probleem, et, et nii-öelda paha on sageli palju huvitavam või ei võeta, et aga kuidas siiski mängida nii-öelda see peategelane nagu vaataja südamesse ja noh, ma arvan, et me oma olematut kogemuste baasil noh, enda jaoks saime selle asja nagu tööle. Tundub, et ta töötab sellise kummalise introvert tegelasena. Mis puudutab teisi, siis ma arvan, et Kersti Heinlooga läks meil suhteliselt ladusalt, noh küsimus on lihtsalt selles, et, et tal on paratamatult seal nagu vähem võib-olla ka anda või, või ütleme, sedasama karakter on nagu võib-olla siis ütleme Mariateni tasandil ebahuvitavam või, aga põhimõtteliselt ma arvan, et on väga hea näitleja ja, ja see on kõik seal hea, mis me näeme. Andrus Vaarik on nii kogenud filminäitleja, juba temaga oli kõige lihtsam, tema on juba selline, kes teab, mis kaamera ees toimub. Jah, ja vist on ka tegelikult sarnaseid rolle olnud Teatris Ameerika inglite seal mujal, kus on sellist argaari appi, maailma? Jah, ilmselt küll, jah. Tegelikult ju esimesed uudised paar aastat poolteist aastat tagasi, mis kuulda olid, olid hop rääkisid hoopis sellest, kuidas sina ja performans artist Florian sõitsite kaameratega Ida-Virumaale ja hakkasite ise vaadet koolitust tegema, mis etakse, fini valmides oli, mis seal õigupoolest toimub? See oli jah, esialgne idee, tegelikult see on siis kolm aastat tagasi, kui see film nagu esialgse stsenaariumi järgi nii-öelda kuidas nimetadagi ettevalmistavat, eks proovivõteteks läks siis esialgu oli planeeritud, et suurem osa nagu flooriani osast üritame teostada dokumentalistika võttetav varal ja, ja et me üritasime seda flooriani tõesti maha müüa nii-öelda Eesti ettevõtte juhtidele kui majanduskonsultanti ja üritasime oma kummalisi Müstik segunenud majandusteooriaid meile serveerida reaalselt ja noh, kaamera oli kaasas ja, ja rohkem vähem saime nagu õnnestus. Aga siis tegelikult ikkagist selgus ainult minu jaoks. Ühel hetkel, et see asi võib jääda natuke liiga staatiliseks, ütleme nii, et ta ei arene enam kuhugi, sest et noh, valdav reaktsioon, mis me saime, oli siiski hämming, šokia, nõutus ja, ja noh, need ei ole väga viljakad nagu asjad, millega edasi nagu arendada. Teine asi, mul tekkisid endale ka mingid nagu niuksed, eetilised dilemmad, et, et noh, ma sain aru, et ma võin sellest materjalist midagi väga koomilist kokku lõigata, kasutades seda väga meelevaldselt seda materjali. Aga tegelikult ta ei oleks väga palju see, sest et ma ei ole üldse kindel, kui palju nagu need firmajuhid aru said meie väga sugestiivse Storaatorist nagu kes nad lihtsalt surnuks rääkis, väga sageli. Aga noh, iseenesest nagu sihukse ettevalmistava kogemusena oli see muidugi muidugi fantastiline ja tegelikult midagi on selles filmis natuke sees ka. Ja ma arvan, et tänu sellele kogemusele küpse sellesse lõplik stsenaarium kuidagi nagu terviklikum maksja selgemaks läks meie enda jaoks ka, et mis ideid me siis üritame veendunud majandus pragmaatikutele nagu pähe määrida või, või noh, mille, millega neid nagu virgutada? Täna just oli BBC siis üks väike klipp sellest, kuidas revolutsiooni on hakatud Tondiks muutma brändiks siis selles kaubamärgi ja kogu sellega kaasnev imagoloogia mõttes kas mäss või rahutused lõpus sinu filmis mase nagu mõeldud ikkagi juba sellise reaalse kanalina, mis neile inimestele justkui nagu jäänud on oma õiguste nõudmiseks või on seesamamoodi nagu bränditud või kaubamärgiks muudetud mass, lihtsalt rahulolematus tarbimismaailmaga või mingite muutunud ajavooludega. Kirjutasime, teostasime me ta siiski ikka selles vaimus noh, nii-öelda dramaturgia nägi meil ette, et, et see asi väljub seal tavaliselt kontrolli alt ja ma arvan, et see tuleb seal ka välja, praegust niimoodi, aga, aga ei, ma saan aru küll, mis sa mõtled ja noh, põhimõtteliselt muidugi, ega seal meil filmiski on lause, kus, kus loorian ise räägib juhile kui nad vaatavad neid armetuid töötajaid, kes loosungitega seisavad akna all, et protestimine on lihtsalt tänapäeva elustiil, et see on ohutu nagu makramee. Võib-olla sa räägiksid veel flooriani taustast, millega ta tegeleb nii igapäevaelus Saksamaalt on ta pärit siis ja tal on teatriharidus ja aga noh, põhiliselt tegelebki ta iseenda, monoetenduste ja monoperfometsitega, neil on siis koos teise nelja poisiga ka kollektiiv nimega show case biitle, muu kes käis siin palun tagasi või oli see aasta tagasi koos Von Krahli trupiga koostööprojekti tegemas. Aga tegeleb ta kõikvõimalike kummaliste asjadega hetkel näiteks on nad minu teada Keenias Rumeenia riikliku või oli see militaarteatrikutsel lavastamas Šveits piiri? Mitte et nad ise seal mängiksid, vaid jälle neljakesi lavastamas ühte Shakespeari akadeemilise teatrilavale. Nagu ma tean, tegelikult ei ole sa lihtsalt filmi lavastaja selles mõttes, et sul on ikkagi teatud perioodil olnud väga aktiivne huvi ka selle vastu, mis nagu, nagu teised teevad või mis, nagu üldse maailma kinos toimub. Kas midagi nendest raputa ja anarhia festivalil Helsingis nähtud filmidest on ka kuidagi nagu aktiivsemalt, et kohal sinu töös või mida sa näeksid, mingeid paralleele, mingeid seoseid kindlasti on, aga ma tõesti ei oska seda praeguses faasis mul ei ole nagu mingit distantsi oma filmiga, praegust ma olen seda pidanud siin praktiliselt viimased kolm kuud iga nädal mitu korda vaatama ja päevade kaupa istuma, mul lihtsalt ei ole hetkel mingit distantsi, et ma oskaks sealt midagi olemuslikku välja tuua. Selles mõttes jah, et noh, mulle noh, mulle endale reeglina lähevad korda sellised asjad, mida ongi natuke raske nagu defineerida või noh, ütleme sellised kummalisemad filmid, kus ongi neid žanrid kui ka karakte rite headust halbust. Raske defineerida sageli. Ja selle poolest on anarhia ju väga hea festival, et seal on väga palju selliseid filme. Aga kas või viimasest ajast, kas on midagi lihtsalt huvipakkuvat, sest tegelikult me ju siin enamiku Euroopa kinost rääkimata lõputust hulgast maailma kenasti üldse ei näe. Et kas on midagi, mis on nagu selles mõttes sinu enda jaoks oluline olnud? Mul eelmine aasta jäigi tegelikult anarhia vahele, mul olid veel võtted osalised sel ajal, aga samas pimedatel öödel oli päris hea näha peale võtteid peale mingeid esimesi montaaž siukest filmi nagu kas oli konteese aeg maha vist aeg maha rist ja mis oli üsna koomilised paralleelid tekkisid, et seal oli tegemist peategelasega ka suhteliselt intervärts peategelasega, kes kaotas Stalin, maakler või ma ei mäleta, kes ta oli, kaotas töö ja ei suutnud seda ideed nagu omaks võtta ja siis hakkas valetama perekonnale ja kõigile Leiendal täiesti fiktiivselt Šveitsis prantsuse ametnik, kes väitis, et ta töötab kusagil euro asutuses ja käiski põhimõtteliselt igatahes Šveitsis magas parklates nagu auto, seda ei suutnud nagu välja tulla sellest mitte midagi ei suutnud mõista, et tal ei ole enam tööd, et noh, selles mõttes oli päris nagu naljakas vaadata minule kohaga peategelane sinikael on ka inimene, kes ei suuda kuidagi ilma töötaja maalsuseta ja kindlate, talle usaldatud töö etapid, et ta elada, vaid ta ei kujuta oma elu iseseisvana nagu või kuidagi pehmemal kujul absoluutselt ette. Noh, selles mõttes see oli täiesti nagu analoogiline film mingis mõttes. Siis nagu ikkagi tundub, et selline töö ja võõras maandumisel temaatika on jõudnud nagu läbi kummalise mõttekäigu sellise spioonižanri maailma. Ja ma arvan, et tulemus kindlasti pakub kaasamõtlemist võib-olla rohkem süvenemist vajab see film kui mõnigi teine, mis isegi Eestis on nagu päris viimasel viie aasta jooksul tehtud. Sellega võiksime ka tänase saate lõpetada. Stuudios oli Marko ratt värskelt esilinastunud eesti filmi Agent Sinikael režissöör ja Karlo Funk. Lõppenud saate muusikali filmist Agent Sinikael muusika autori Janek Murd.