Klassikaraadiokülaline on täna aasta ema 2002, Inara Luigas. Tere tulemast. Tere. Teie olete kolme lapse ema, ühe plikatirtsu vana Mikitamäe vallavanemana, Setumaal on teie emaliku hoole all veel terve hulk kodukandi inimesi. Palju neid on, kes nad on ja millega tegelevad? See on tõsi, et mul on kolm last, üks väike tore plikatirts. See laps ja eeskätt kandma ikka nende eest hoolt, ikka valutanud südant nende käekäikude pärast ja, ja vaatan, kuidas mu väikelapselaps areneb, kuidas ta kasvab ja mida ta teeb ja valmistab mulle väga palju rõõmu. Muidugi, ja teie olete Siberis kohtunud lätlanna ja, ja setu armastuse vili. Milline oli teie lapsepõlvemaailm ja mida te saite oma isalt-emalt nagu kaasa, milliseid väärtusi? Üldiselt on see keeruline mõistmine olnud minu ema, isa, nende elu ja elumuutuste juurde, sest oli aeg, kus nendest eriti räägitud ja käies algkoolis siis pigem saime natukene pilki alusteks, kuivõrd, et et meil oli julgust sellest rääkida, aga ema isa tõepoolest olid mul välja saadetud Siberisse ja tagantjärgi mõeldes, et tõepoolest ilus tuid inimesi saadeti külmale maale ja võib-olla on õnnelik praegu minul olla ja minu vanemal ajal, et me seal külmal maal sündinud ja on juhtunudki niiviisi, et siis kui tuli see tagasi, tuleks siia Eestimaale, siis mina olin alles aastane. Ja me tulime siia ja me jäime siia. Sest siin oli isakodu ja lätlanna loomulikult tahtis tagasi minna sinna, kus olid tema juureti, tema vanemad ja ja ka ema õed tahtsid tagasi minna ja nemad läksid. Ja ma mäletan seda hetke, kus ka meie käisime, mina väikse lapsena käisin emaga kaasas, et vot see on meie tulevane maja, et siin me hakkame elama, aga siis juhtus nii, et et me ikka jäime siia Eestisse ja elame seniajani. Aga see, kõik see keeruline ema, isa elu on kuidagi minu jaoks olnud seda, et võib-olla olen rohkem mõistnud neid inimesi, kes ongi selliste keerdkäikudega, et väga kaunis, kellel on vanaisad olnud mõisnikud ja isad ja kõik läheb seda rada pidi, aga väga paljud olid ära lükatud nendelt rööbastelt ja tagasi tulla ja leida koht elada, kasvatada lapsi. See oli ka vanemad. Neil kindlasti raske, aga nad said väga hästi sellega hakkama. Võin nüüd öelda ja ma olen selle eest neile väga-väga tänulik. Ja olles vallavanemana juhima ühte väikest valda Eestimaa lõunasopis Setumaale, selle valla Territoorium on ainult 111 ruutkilomeetrit, mis siis on tõepoolest terves Eesti riigis üks üks väiksemaid valdu. Vallas elab 1200 inimest, vedas keskeltläbi nii, sest alati on neid, kes tulevad valda alati neid, kes lähevad vallast, kes sünnivad, kes surevad ja inimesed on nagu ikka inimesed, tavalised inimesed on vanemaid inimesi, keskmise vanusega inimesi on lapsi. Kuigi nüüd vanuselist struktuuri arvestades, siis meie valla elanikkond on ikkagi vanemapoolne. Ja see tendents, et noored tulevad linna ja lähevad üldse maalt ära, et see ei ole mitte teps viimaste aastate selline suund, et see on juba läbi aastakümnete olnud ja ilmselt see ka jätkub ja viimase 10 aasta jooksul läbi nende kõikide reformide on see suund ikka on, nii. Tuleb toimetada nende inimestega, ka meeldivad need inimesed, kes seal elavad ja seda enam, et Ma olen elanud seal ja tagasi tulnud sinna tööle. Ma tunnen neid kõiki nägupidi, tunnen kõiki nimepidi vahest mõni üksikuid, kes on tulnud, siis ikka küsib, kas sekretäri käest või sotsiaaltöötaja käest, et et kes see nüüd on ja kes too on, aga, aga siis ma tean kohe jälle, et kes tuli, mis on nende nimed, kus nad elavad, millega tegelevad ja nii on hea väikest valda juhtida. See loob sellise hea õhkkonna sel, millega seal peamiselt tegeldakse. Kui nüüd majanduslikult rääkida, siis Mikitamäe vald on olnud selline traditsiooniline Eesti vald, mis on jäänud ühe sovhoosi piiridesse ja aastaid-aastaid seal tegeldud karjakasvatamise ja teraviljakasvatamisega põllukultuuride kasvatamisega. Ja peale 93. aasta reforme, kui sovhoos tegevuse lõpetas ja jäi ainult Mikitamäe vald koos oma väikeste ettevõtlusvormidega siis tõepoolest oli üks raskemaid perioode selles piirkonnas sest loomalaudad jäid tühjaks. Seda orienteeritust idaturul enam ei olnud mõelda natukene teisiti mitte ainult juhtidel, vaid ka inimestel, aga inimeste mõttemaailma ainult läbi juhtimise mõjutada ei saa, nii et see mõttemaailmamuutus, et tuleb tegeleda ka iseendaga ja, ja natuke vaadata, et mis, mis siis annab tööd ja millest elatuda, et on võtnud aega ja nüüd 10 aastat edasi võiks öelda, et paljud on leidnud koha juba ka seal. Ja ikkagi sellesama teema juurde tagasi tulles, et need, kes tegid valiku äraminekuks, need on läinud. Et kus on sinna jäänud, need on otsinud endale töökohad, kui ei ole kuskile ettevõtetes tööd, talunike juures, tööd nüüd on mõelnud ise midagi välja. On mindud naabervaldadesse, sest selline suhtumine, et minu töökoht on 500 meetri raadiuses nii nagu ennevanasti oli just maal, et olid suured sovhoosi farmid pool kilomeetrit, seal on minu töökoht ja kogu minu maailm. Aga nüüd ikka on kiired autod ja, ja kõik see kiire elutempo ja, ja valikute võimalus on võimaldanud inimestel käia tööl 50 kilomeetri kaugustel isegi kaugemal käiakse teisiti, võiks öelda, et inimesed on natukene kohanenud nagu selle eluga ja, ja need, kes on tahtnud leida endale tööd, leiba, teenistust, need on ka leidnud. Ja teie isegi olete Setumaale truuks jäänud, millest on teie juured? Toitu saanud? Ilmselt on siin ka natukene juhuseid mängus, sest kunagi lapsepõlves ma tegin sporti ja siis oli mul võimalus minna mängima Eesti võistkonda ja, aga, aga see valik jäi ära ja siis olen niiviisirida pidi tulnud, et ikka sinna kodukohta tagasi ja see valik on toimunud kuidagi niisugused mitte päriselt, eesmärke on püstitatud ja siis on tuldud, aga, aga lihtsalt on kuidagi juhtunud niiviisi ja loomulikult ei saa öelda, et see on toimunud vastumeelselt. Et pigem, et on olnud selline suund tagasi tulla, töötada. Ja nüüd, kus on setu kultuuri ikkagi võtnud sellise uue ilme ja ja sellise väärikuse ja uhkuse ja siis ma võiks öelda, et seda enam on mul jõudu see vend ja tegutseda aga juba aastaid tagasi on tõepoolest mind toitnud see just see kultuur kõigi oma nüanssidega laul, riided, toit, inimesed. Ja loomulikult on see, et minu ema-isa elavad seal ja minu nooremad kellega me saame hästi läbi ja kui võiks öelda, et mul eriti suuri sõbrannasid ei olegi, et pigem see on minu kogu selline suhtlus ja sõprusringkond. Pinev staari kav länni. Mida te oma lastes olete püüdnud niimoodi kasvatada, arendada, mida tähtsaks pidanud? Nende kujundamisel oma laste kasvatamisel ma ilmselt ei olegi ka mingeid erilisi eesmärke seadnud ja ei ole kasvatanud neis sellist tugevat läbilöögivõimet. Et nüüd te peate midagi elus saavutama vaid vaid pigem sellist kokkuhoidmist, nii nagu oli meie peres nii nagu õpetas mind ema, isa ja nii nagu oleme meie kõik õed-vennad täpselt teame, kes mida teeb, kes kuna kuhugile oleme alati nagu teineteisele toeks ja täpselt samasuguses vaimus olen ka oma lapsi kasvatanud ja mul on hea meel, et, et ongi niiviisi läinud, et et meil on pidevalt kontaktis ja ei kao ära silmapiirilt ja, ja me teame üksteise muredest ja rõõmudest ja vajadustest ja kui need läheb hästi, siis loomulikult me toetame igati neid ettevõtmisi ja niiviisi me elame ja toimetame äkki millega teie lapsed tegelevad? Minu vanem tütar on praegu kodus, ta kasvatab väikest last ja minu keskmine tütar õpib praegu Tartu Türi kolledžis keskkonnateadust. Ja poeg käib läbi gümnaasiumi kümnendas klassis. Ja nüüd väikelapselaps. See on siis nelja aastane, aga ta hästi tubli ja eks ja virisejad elavad. Kas vanem tütar on jäänud Setumaale? Ei, ei, ei ole setamaline. Vanem tütar läks mehele ja läksid Tartusse elama ja nende valik on selline olnud ja nüüd noorem tütar on tulnud hoopis siia Tallinnasse ja ma ei ole ka selliseid erilisi sihte neile seadnud, erilisi nõudmisi esitanud, et nad peaksid sinna kodukülla tagasi tulema ja ja pigem tehes elus valikuid, nii nagu läheb ja, ja mul on väga hea meel, et nad tulevad tagasi, need tahavad sinna tagasi tulla ja ja tulevad koju ja käivad vanaema vanaisa pool ja et nad pigem sellist koduarmastust ja, ja seda tunnetust kannavad endas ja, ja minu arust see on tähtis. Minu isa on küll setu, aga, aga ema on lätlanna ja sellepärast oli meie peres rohkem neid vene laule ja, ja sellist tüüpi kultuuriarendust ja, ja sellepärast võib-olla minu praegu ema, tundes, et ma ei ole osanud oma lastest kasvatada sellist setu kultuuri vastu nii suurt armastust, nagu ma võib-olla oleksin tahtnud noh, praegu näha nendes. Aga see ei tähenda sugugi seda, et nüüd ma sunniksin neid seto laule laulma ja setu riideid kandma ja nii edasi setu keelt rääkima, kuigi võib-olla poeg on saanud sellest kõige rohkem nagu kütust ja kaasatust, et kuna minu mehe vanaema oli küllaltki kõrge eaga ta väga tihti rääkis ka minu pojaga seto keeles. Ja nüüd, kui poeg tuleb koolist koju, siis ta alustab jutu, setu, kes noimekkinud sellet ja patsutab mulle ikka õla peale, kui tööle kuhugi vaja, meil, et no davai, davai, lähme nüüd, tööl ei ole midagi siin tore käia ja et see on nagu poolnaljaga, aga see on äärmiselt põnev. Kuidas tema oskab selliseid sõnu, mida mina olen isegi teinekord unustanud juskuta otsis pluusi ja ilmselt endale rihma viigipükstele ja siis ütles, et kuule, imed, kodu, kurte. Ja siis ma mõtlesin, et vaata, mis sõnad olid, mul oli endal nagu ununeb juba ka temal tuli see kuskilt meelde. Et mina leian, et see on, see on äärmiselt tore. Kodus kasutad seto keelt ja noorema tütre räägime, et võib-olla ei olegi see tähtis, et näiteks kas me kuskil seal käime ja laulame koos, aga kui me juba setu keelt räägime kodus, see on ka suur asi. Aga oma lapselapsest näen ma küll, et tal on selline väike uudishimu praegu ja tahe minuga laulda ja igal pool käia ja kui ma panen setu riided selga, siis temale on heegeldatud üks selline seto motiivide kleit. Ja siis ta ikka küsib minult, et vanemaga, kas mina panen setu riided selga, et need on tema jaoks sõdurid ja ja siis ta ikka küsib, et kas ma saan nüüd uued tulijad endale ja et vahest olen nagu endale seda pahaks pannud, aga samas on Tartu Ülikooli õppejõud Paul hagu, üks kord muuseas ütles sellise lause ja see rahustas kuidagi mind, et aga ennevanasti oli ka niiviisi, et emad ei andnudki oma lastele otse edasi neid väärtus, et vanematel oli vaja tööd teha agantigi üle ühe põlve. Ilmselt ongi siis minu aeg nüüd tulnud, et kui tulevad minu lapselapsed, tulgu neid nii palju, kui tuleb. Et minu osa on selles, et anda sisse ja kultuuriväärtusi neile edasi. Kas muidu valla rahvas räägib omavahel setu keelt või eesti keelt, need, kes on tulnud sinna elama Mikitamäele, need räägivad loomulikult eesti keelt. Aga meie omavahel räägime puhtalt setu keelt ja vallasisene. Asjaajamiskeel on setu keel. Nii et selles mõttes. On see selline tugev kultuuriline jäädvustamine, nii et isegi tööl. Me räägime setu keelt, aga loomulikult tööle tulnud mujalt räägivad eesti keelt. Aga kui meie vallast rääkida veel, siis ma võin öelda, et meie valdun sellise mitmekultuuriga üksus meil elab palju venelasi, vene keelt kõnelevaid inimesi enamuses Peipsi ääres ja mina kui vallavanem ma pean nendega ikaga suhtlema vene keeles. Ja kui siin oli poliitikast, et eesti keel on see asjaajamise keel, siis mina tundsin kohe, et natukene, see on liiast nõuda inimestelt seda keelt, mida nad ei oska. Et pigem on minul lihtsam rääkida ja Neile kõiki selles keeles, mida mina oskan ja kuna mina vene keelt oskasin, siis loomulikult ma ka paljusid asju selgitasin, seda enam, et ajad olid äärmiselt keerulised, kõik need maasiad ja reformiasjad, et et kui nad muidugi aru ei saanud, sisse sissegi, keelebarjäär ei oleks tohtinud olla. Nii et selline mitmekultuuri selline omavalitsusüksus on meil seal Setomaal Mikitamäe vallas. Kui keegi stiin kattu Kas loeme veel, peetakse või süüakse teil ka euroliha, süüakse ka euroliha ja see ei ole ka tulnud inimestelt mitte omatahtsi, et hävitatakse loomi ja viiakse ära ja ei künta enam põldusid, vaid pigem kukkusid, elu on läinud ikkagi selles suunas, et kui midagi tehakse, siis tehakse ikkagi ääretult suurte põllumassiivide ka väga kõrgelttasemeliste masinatega seda inimtööjõudu läheb järjest vähem vaja. Ja tõepoolest inimene hakkab mõtlema, et kas ma hoian seda traktorit aia taga ja ostan talle naftat ja teeneid kündmisi või ma lähen ja ostan selle paki piima ja, ja selle sibula ja kartuli. Nii et selles mõttes on natuke nagu tagasiminekut ja, ja mul on kahju vaadata neid talunikke, kes, kes tõepoolest töötavad ja mürgitavad, nii et see on see euro toodang, meie põldudel juba aga ikka väga paljudes kodudes ja noh, võiks öelda ikkagi, et enamustes veel seniajani ikka nokitsetakse ikka oma põldu ja kasvatatakse ja takse loomiaga näiteks lehmi peetakse küll juba väga vähestes taludes ja ja kuna mina olen ka üks pika staažiga lehmal pidaja öeldud, et eelmisel aastal Ta alles müüsime lehma ära, siis saime aru ka, et ühel hetkel kuidagi lapsed läksid kodunt ära, et abikaasaga siis mõtlesime, et kas on sellel kõigel nii suurt tähtsust, et tõepoolest töö ja ja see kiirused lähedki, ostad paki piima ja aga muidugi, aiamaa on meil endal ja me kõike seda, mis, mis ikka mullast välja tuleb, et kasvatame ja ja mis ikkagi äärmiselt puhas on. Sest meie piirkond on selline puhas piirkond ja näiteks Peipsi ääres kasvatatakse sibulat, siis seal käib ikkagi iga rohulible näppude vahelt läbi ja ja pannakse seda väetist äärmiselt vähe. Nüüd sibul, Meil on, nõudlus on Peipsi äärest ikka väga suur, jäi sinna, tullakse ostma ja mina leian, et et kogu selle eurosöögi juures tuleb ka neil kunagi selle paremini aeg, sest see on puhas ja väärtuslik ja, ja ei tekita allergiat ja nii edasi. Seto-del on lauluema ja leelonaised, laulunaised, pillimehed. Kas laulmine ongi naiste pärisosa? Aastaid tundus küll, et laulavadki on ainult naised, naised olid kuidagi sünnipäevadel aktiivsemalt, isegi ma mäletan oma lapsepõlvest, et kui olid sünnipäevad, siis lauldi loomulikult kõiki neid laule, mis oli nagu horoskoobiaegsed laulud ja neid lauliku sõltud laule, aga, aga siis olid setu naised, kes ikka võtsid eesti, laulsid neid päris setu laule ja siis mulle tundus, et, et seda setu meeste maailma just nagu ei olegi selle kõrval. Aga viimastel aastatel on tulnud ka nagu meeste ansambleid ja meeshääli rohkem kosta ja just noormeeste seas on seda äärmiselt meeldiv kuulata ja seal Setumaal on selliseid tublisid toredaid noormehi, kes laulavad ja püüavad ka neid setu meeste traditsioone jätkata. Teie ise laulate leelokoori helmine, finalolane logorzelmine, lähete meelsasti kooriproovides, läheks meelsasti? Rohkem aega oleks, ma vahepeal tunnen ennast päris süüdi leedulaste ees ja ja oma koories, et mul ei olnud aega alati minna ja, ja esinemistel igavad kutsuvad meid kaasa nad tule, ikad, missised proovides teinekord ei ole nii palju käinud, aga olles juba seal Setumaal elanud ja natuke neid laule laulnud kooris, siis siis eriti raskust see enam ei tee kõrval vaatama, seal on küll, võib tunduda, et need on need harjutanud küll äärmiselt kaua ja nii edasi, aga kui sa oled natuke laulnud juba, siis on väga tähtis kuulata seda eestütlejad ja siis tunda seda lauluviisi. Ja siis oled sa võrdväärne seltskonna liige seal koolis jälle. Ja nautida seda hõbeehete helinal nii-öelda kargamist ja Leelotaristusest kargamistel elutamistest, tavaliselt peod ongi, nii siis et rumalat algust tehakse ikka lauluga ja mida siis pidu ikka neid tuure üles võtab, siis tuleb seda kargust ja pillimängu ja kõike seda. Nii, et seda hõbeette kolinat on jah, pidudel üpris tihti näha ja ikka seda laulu ja kaubandust. Linlane jo keskel. Tundub, et setu rahvatraditsioonis on naisliinil väga oluline osa homseni. Ma arvan, et on, sest kuidagi viimastel aastatel on see just tunda, et naised on rohkem eestvedaja rollis olnud. Jaa, 10 aastat tagasi olid ka naised need, kes julgesid välja tulla rohkem oma ehetega ja otsima hakata ja ja neid vanu laule ja vanu tantse uuesti ärgitama ja meil on vallas kauaaegne õpetaja Aino soolinud, kes sätib tantse, setu tantse, nii et et selles mõttes on meespool nagu natuke tahaplaanile jäänud, aga muidugi ma ei ütle, et nad nüüd päris veel selja taga seisavad, sest meil on vallas olemas ka segarahvatantsurühm, kes siis tantsivad ja, ja Aino juhendab neid ja, ja on väga meeldiv, kui mehed tulevad, aga, aga naised on paraku seal sellises rollis, et nad võtavad Eesti ja veavad eest ja, ja mitte ainult seto kultuuri, vaid teinekord tundub, et ka pereelus. See selline ilmselt selle paikkonna hõngete Guild võrrand näiteks linnainimesi või muidu peresid, et kus lastakse mees käest, ütleme niiviisi, siis siis mina olen näinud ära oma silmaga, kus naine tuli peol oma mehele järgi keeras ta õla peale koju sest nii oli vaja. Ja siis sellest ajast peale mõtlesin Ohod. Vot niiviisi käib eluvad kuidagi Ta ka elule alla, selles mõttes, et noh, läksid, läksid, mina keeran selja või ma olen uhke või et pigem otsitakse üles, öeldakse, et sinu kohta minu kõrvale sinu kohta on minu majasi meie majas ja meie laste kõrvale. Et selles mõttes on setu naised tugevad ja au neile. Ja mehed respekteerivad seda tugev papp ja juhtivat rolli. No see ei ole kõikides nii, nüüd jääbki tunne, et vot need naised, raadiod ja, ja ongi kõikega paljudes peredes on selline ja, ja mis meestel siis üle jääb, sellistel puhkudel. Aga on ka tublisid mehi, kes hoiavad ja väärtustavad oma naisi ja lapsi, nii et kõike on. Tundub ka, et vana setu rahvatraditsioon on säilinud tänapäevani võib-olla rohkem kui mõni teine traditsioon, et huvitav, mis võiks selle põhjus olla? Ilmselt on säilinud läbi aastakümnete, aga millegipärast on hakatud viimasel ajal just setu kultuurile ja Setumaale ja setudele rohkem tähelepanu pöörama. Võib-olla oleme ka ise siin positiivses mõttes süüdi, et me oleme julgenud rohkem ennast avada tervele Eestile tervele maailmale, et me oleme olemas. Me oleme oma riiete traditsioonidega, oma laulude, oma kommetega täpselt nii, nagu me oleme, oleme olemas. Ja sellest tulenevalt võib-olla selline võimas uuestisündi selles mõttes, et oli aastaid, kus ei seto kultuuri ega, ega setu keelt ei tahetudki rääkida. Ja ka mina olen oma elus kogenud seda, et kui küsiti, et akust sa siis olete, et kas saad siitpoolt Võhandu jõkke või teiselt poolt Võhandu jõkke, et siis oli inimesi, kes ütlesid, et ei, ma olen ikka Siitvalt, järelikult sa olid nagu eestlane. Aga minu loomuses oli alatu kuidagi otse välja öelda. Ja kui ma ütlesin, et mina olen sealtpoolt ei hakka ja siis saatusetu. No hästi. Aga nüüd on jah, pigem läinud niiviisi, et otsitakse oma juuri ja, ja tullakse päris vana-vanaemade-vana-vanaisade kodudesse ja oma tuttavate sugulaste juurde ja minu arvates see on äärmiselt tore ja, ja veel üks samm, mida mina olen nagu tähele pannud, on see, et on inimesi, kes on äärmiselt huvitatult ja vastutustundega tegelema hakanud ka lastega koolides ja ringides, nii et ei ole ainult et need setu laulud on täiskasvanute pärusmaa või seal meeste osa, nii et et on hakatud noori juurde tõmbama. Ja ma olin juba kasvõi eilegi Mikitamäe põhikoolis ühel ääretult huvitaval oma kultuuriõhtul, kus üks 20 30 last Mikitamäe põhikoolist tantsisid seto tantse ja ja setu naised laulsid ja olid külas lõkereid, nii et, et see on see, mis on eriti tähtis meie piirkonnas. Seto kultuuri osa ei kaoks ka koolidest. Mis võiks olla selle väikese setu rahva tugevus ja võib-olla ka nõrkus. Kus on võib-olla see, et 93. aastal, kui mina tulin vallavanemaks Mooste vallavanem, siis meil oli äärmiselt tugev ja selline väga hea koostöö kõikide setu vallavanematega Värskas ja Meremäel ja Missos. Ja me leidsime, et meil on hea koostöö. Meil on hea klapp, meil olid väga hästi suunatud ühesed ideed, teed selle teostuseks meil oli olemas väljend Wabariigi valitsuseni ja siit sai alguse kogu selline, ütleme siis meie positiivne tulek sellest varjust hilja. Aga nõrkuseks võib-olla setudele on see, et on seda tavapärast inimese kadedust ja, ja inimeste hoiakuid veel ka Setumaal enese sees, et kui mina ei tee setu kultuuri ja kui keegi teine teeb, siis minule ei lähe see korda ja, ja mina ei taha seda, et see selline väiklus ja ka sellest on tulnud päris. Noh, ma ei ütleks isegi, et väikesi tülisid, sest igas heas peres on käisid ja ja niiviisi Setumaal, et tahet teinekord, et need setud laulavad ja ei taheta, et need setud tulevad jaanipeole ja tahetakse midagi muud ja samas loomulikult me ei ole kedagi elanud, et kui teile meeldib mingisugune teine kultuurivorm, et olge head, palun kui on vaja rahalist tuge või, või mingit teist tuge, et me oleme alati nõus seda andma, aga võib-olla see nõrkus ja teinekord selline kadedus ja mitte jutus viibki selleni, et paljud head asjad jäävadki tegemata. Kas asetuma? Tegelikult teie olete ühtlasi ka setu kuningriigi valitseja, no ehk ülemsootska, et mida see tähendab, setomaa ülem, mõtlesin mu tegelik nimi, aga selle sekkama üles sotskaks saamine Meie olemine on jah omaette selline teema, et kui aastaid-aastaid tagasi nüüd siis kui sellel suvel saab setu kuningriigi 10 aastat siis algul, kui me toimetasime seda setu kuningriiki ja, ja alustasin sisuliselt, et ühel seisukohal, et Soots katteks võivad olla ainult mehed ja siia naiste osa ei ulatu. Aga elu mängis natukene teistmoodi reeglit välja ja juhtus niiviisi, et kaks aastat tagasi, kui oli luhamaal seto kuningriigi päev, siis tulid mehed ise minu juurde ja ütlesid, et et nüüd tuleb sul ülemsootska kandideerida. Algul ma mõtlesin natuke nagu naljaga ja mõtlesin, et noh, et ma seisan siis ära seal ja ja kuna see meil valimine toimub nii, et iga kandidaat seisab, siis paku peale ja nii mitu inimest siis selja taha. Nii palju siis ta hääli saad ja siis enamus on võitja tantsis kõige rohkem hääli ja nii sai minust Setumaa ülemsootska. Aga rahvas kuidagi ise pööras selle asja niiviisi, et et sootska ilmselt oli ka natuke võõras sõna inimestele öelda ja nad hakkasid kohe ütlevad setomaa kuninganna jalgu vitsa vastu vaieldud, et ma ei ole kuningannat, juttudel on kuningas, kes on Petseri liiva vabastades nii nagu legendid räägivad. Aga kuna nad ikka niiviisi mainis, siis ma juba Lõndki käega, et ah, las olla. Las rahvas räägib, et ega selles midagi halba ka ei ole. Ja niiviisi me oleme siis seal toimetajad ja muidugi setomaa ülemsootska na olema tõesti väga paljudes kohtades käinud, võiks öelda ja väga paljud Nendel kordadel rääkimas käinud Setumaast, setu kultuurist ja ilmselt on ka see olnud üks põhjus, miks setusid üldse teatakse rohkem ja on olnud üle Eesti Tallinnas, Tartus, Paides, Haapsalust, Ida-Virumaalt igalt poolt inimesi kuulamas ja viinud nendelt kohtumistelt positiivseid elamusi ja, ja ilmselt on see nakatunud ka teisi tulemaks tagasi või esimest korda üldse sinna Setumaal. Karka helmine leelokooriga olete käinud kaugemal esinemas? Eestis oleme ikka üpris tihti igal pool käinud esinemas ja on kutse ei tulnud ja, ja seal, kus oleme saanud, oleme käinud ka esinemas. Aga leelokooriga oleme käinud ka Taanis, Saksamaal siis osa liikmeid käinud Hispaanias, Itaalias, kas europidi folklooris? On olnud võimalust kaasa minna, aga, aga väike selline kadedus on loomulikult hinges, aga oli jälle teistel võimalus minna, nii et leelokoor on endale ka nime teinud selles mõttes, et ta on käinud ja, ja näidanud oma uhkeid riideid ja uhkeid laule ja ja ka on kutseid veelgi, nii et kui võimalust oleks, natuke rohkem oleks, siis annaks käia. Aga, aga on kutse nüüd Soomemaale ja üks Rootsi esinemise kutse on nii, et kui võimalusi, siis kindlasti naised lähevad ja järeldavat natuke. Rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica 98 esitas Mikitamäe leelokoor helmine improvisatsiooni euroliitu astumise puhul. Autor on minna Hainso. Nii aga idee jätta. Kolmi tahi koige mu ta ka tdi lehm, kellel. Millist muusikat meeldib teile kuulata? Peale Leelatamise peale neelates, ega ma nüüd kodus nii väga enam ei kuulagi seda Leelot, kuivõrd Sisverte teiste ansamblite laule, et kuidas nemad laulavad ja ja proovin aru saada nende sõnadest, aga mul ei ole sellist eriti välja kujunenud ühte muusikastiilid, mida ma kuulan, mulle meeldib kuulata igasugust muusikat lastelauludest kuni klassikani ja mulle meeldib folkloor ja kummalised sellised ansamblid, nii nagu praegu on tulnud särava tähena lõkkerite plaati ja et kõik, mis on uus ja meeldiv ja kuulan, kas klassikaraadio on Mikitamäel, kuuldab, on küll, seda kuulatakse ja üldiselt olen ilmselt, et seda tüüpi inimene või ilmselt nõuab minu amet rohkem seda, et et sellist muusikat kui sellist ei kuulagi, et kui ma midagi teen, et pigem siis ma lülitan raadio sisse, kuulan ikka probleemsaateid või uudiseid või midagi taolist, nii et vahest ikka meiega kodus arutame, et meie kuulame seda. Ta lapsed kuulavad. Et siis, kui lapsed koju tulevad, et siis, kui ikka muusika peale pannakse, eriti poeg on meil selline fanaatik, et tema peab neid juhtmeid kurjal, siis on terve õu seda muusikat täis ja nemad teevad seda muusikavalikut ja ja siis kuula seda vill, armastate teha, et kui teil on sellest ühiskondlikust, et tegutsemisest ja toimetamistest ja, ja Leelotamistest nendest tegevustest aega üle jääb, varem, kui aeg oli, kui meie lapsed väiksed, siis mulle väga meeldis käsitööd teha. Siis ma kudusin ikka kampsuneid, salle, sokke ja kindaid ja ilmselt oli mul natuke õmblemise annetud. Justkui lapsed väiksed olid, et siis neid kompensioon ei olnud kuskilt saada, käid lõikitud, igalt poolt, äärmiselt meeldis lõigete järgi kompensoni õmmelda ja igasuguseid asju õmmelda. Et selle, millal selline hobi, aga nüüd ma võtan harva Vardeketi leegel nõela, võtan kätte, aga mis mulle veel meeldib teha, mulle meeldib katsetada neid toite, mida on teinud meiega vanavanemad, aga siis ma tulen ikka jälle selle juurde tagasi, et seal hõikas seotud kogu selle Setumaaga, nii et et meil on suur hobi, võiks olla ka kõik, mis Setumaaga seotud ja ma olen kogunud neid retsepte, mida on meie vanemad teinud ja, ja proovinud, ja eelmisel aastal mul õnnestus ka üks väike kokaraamat ilmunud, see oli muidugi ühe projekti raames. Aga meeldiv oli, see nõudlus oli suur ja nüüd ongi niiviisi, et kui meil on mingisugused kokkutulekut, siis on ikkagi mingisuguseid selliseid, erilisi vanadest retseptidest tuletatud mingi toit ja ja kui lapsed ka vahest koju tulevad, siis mul noorem tütar ütleb, et, et midagi head, et teeme midagi vanaaegset retsepti. Mis teie pere lemmiktoit on, nendest vanadest setotoitudest? Lemmiktoit on ilmselt need suured ülepannkoogid, see on niivõrd tüüpiline ja traditsiooniline meie peres, et see on alguse saanud ka sellest, et minu ema on teinud neid ülepannikooki. Muidugi, tema on väga vilunud ja spetstegija, need pannkoogid õhukesed ja kui minu poeg sööb pühapäeva hommikul neid pannkoogis, tähendab, et et ema, vat sul ei tule sellised välja nagu vanaemal on, need ja vanaemal on hästi peenikese, siis ma ikka püüan talle nii teha, aga aga need ülepannkoogid ja siis külmsupid, mida me oleme teinud ja muidugi kõik need kohupiimaveed ja, ja võib-olla Tallinna inimene ei saagi aru, et müts, mis too here piim ja, ja suuliiv. Ja vot sellised söögid on ja kui me pidasime veel lehma, siis oli täitsa tavaline söögiga sõir, mida ma tegin, et kui inimesed tulid ja küsisid, et oi, et sõira tahaks, siis vahestasid lapsed, kujutad jälle seiret? Ei olnudki nagu uus asi, selleni tavapärane asi juba. Aga üldiselt oleme me äärmiselt sellise lihtsa toidulauaga harjunud, et mulle isegi vahest meeldib tunda sellist puhast kohupiima maitset ja kui on odratangud keedetud seal teatud liha kondikat, siis, siis milline on see maitse, mitte et nagu praegu pannakse igasuguseid vürtsi ja vein ja, ja kõik ja seda mingisugust maitset saavutada, siis siis mina olen pigem selline, kes tõepoolest teinekord tahtnud just seda odrakruubimaitset ja jahu maitset ja kohupiima maitset ja head kartuli maitset, et see on ka tervislik ja, ja see on meie tavapärane söök. Aga mida panete seekord emadepäeva lauale? Ei olegi mõelnud, et mida pane Mul üks retsept on kirjutatud, üks pihlakaleib on, seda ma juba hoidsin ja, ja seda ma ei ole proovinud ja kuna mul on natukene kuivatatud pihlakad, siis. Ma proovin seda teha. Et see on selline uus asi, mida te soovite eestimaale Setumaale ja kõigile emadele. Ma soovin tervele eestimaale seda, et me ei näeks ainult inimestest mööda vaadatuna neid väärtusi, mis on mõõdetavad rahaliselt. Et me näeks enda kõrval rohkem inimesi, et pööraks tähelepanu meie korda minekutele. Ja mina kui jumala ütlen ikkagi, et ei ole tähtis kasvatada lastes seda läbilöögivõimet. Nii nagu tihti öeldakse, kas või nui neljaks, aga, aga midagi peab saavutama, iga inimene on sündinud siia maailma elama ja ja ta on väärt kõigiti, et sellest elust saada kõike seda, mida teistelegi pakutakse. Ma tahaksin veel nüüdsel ajal, kus räägitakse kõikidest nendest ema palkadest ja kõigest sellest, et Eesti riiki pööraks rohkem tähelepanu ka kõigile emadele. Et pered saaksid tööd, see on kõige alus. Kui on tööd, siis sünnib lapsi, siis ei ole ka neid probleeme ja, ja kõikidele emadele ma tahan loomulikult soovida kaunist emadepäeva ja soovin, et nad ikka armastaksid oma lapsi ja teatud asju, andestaksid neid ja aitaksid ja tervist loomulikult. Klassikaraadio külaline oli täna aasta ema 2002, Mikitamäe vallavanem Inara Luigas küsis, kuulas Kersti Inno saate salvestas Hille Paas setu laule esitas Mikitamäe leelokoor eelmine.