Tänases fantaasias räägime Eestimaast juulikuus, kakstuhatkolm külastasid Eestit klassikaraadio kuulajad Ameerikast. Kletsner meie oma klassikaraadio oma ameeriklane, kes on ise ka fantaasiarubriigis saateid teinud. Võib-olla olete juhtunud kuulemegi ja tema abikaasa Kärol, Cryksner, kes elavad New Yorgis ja kuulavad klassikaraadiot interneti vahendusel. Aastaid Eesti kultuuriajaloo ja keele vastu väga suurt huvi tundnud inimesed tulid nüüd oma silmaga vaatama kuidas Eesti välja näeb kuidas sobib kokku reisijuhtidest loetu ja oma silmaga nähtav. Chryssnerite rees hõlmas Tallinna Lõuna-Eesti ja autosõidu läbi Edela-Eesti ja siis seal pikema peatuse Hiiumaal. Muljeid lindistas ja stuudios pani saate kokku. See oli Robert Jürjendali lugu 1995.-st aastast, mille pealkiri Solov flod nukruse mool ümises siin Tõnis Mägi. Me hakkame kuulama Kärol ja hõõg Klitzneri muljeid ja Kärol alustab sellest, et ta tegelikult täpselt ei teadnudki, kus Eesti asub. Ja balti riikide kaart tema vaimusilmas asetas Eesti rohkem ida poole rohkem põhja poole, kui see tegelikult oli. Peagi äralik Clydsner kirjeldavad oma esimesi vaatepilte Tallinna vanalinnast. Kuidas paljastasid end paljud restoranid, kauplused, kõik siku kirikud, ajaloolised hooned, vaade alla vanalinnale, ülevalt Toompealt, kogu linnale ja sadamale oli fantastiline kogemus. Ja millist tähelepanu äratasid siis vene kirik Toompeal ja meie parlamendihoone kärele. Clyksner ütleb edasi, et Tallinna vanalinn näeb välja nagu muinasjutt. Kärol ütleb, et Viru väravast sisenedes näed torni, millest peaks nagu rapuntsel väljund peatuma ja oma juuksed alla laskma. Nagu ütleb muinasjutte rapuntsel rapuntsel, lase oma juuksed alla ja tundub, nagu oleks vootismi ise kõik selle loonud, kuigi see on väga vana vaatepilt. Kõige rohkem meeldis keralile vaade Toompealt, mis avanes üle punaste katuste. Seal oli tõeliselt kaunis ja rahulik. Mujal oli vast liiga palju turiste. Meie külalisi väga erutas okupatsioonimuuseum, mida paljud eestlased, kes pole veel jõudnud külastada nad panid paljud imeks, mida nad seal nägid. Just selles mõttes, et lugedes Eesti ajaloo kohta ei olnud tegelikult võimalik sellest niimoodi aru saada kui nähes seda edukat okupatsiooni, mis oli selle riigiga toimunud ja nähes seda inimlikku tasandit nende igapäevast asjade kaudu, mida okupatsioon muuseumis näha sai ja kes närid ütlesid, et nende sõbrad on teel Tallinnas ekskursioonile peatuvad siin ainult pool päeva ja kindlasti nad soovitavad külastada oma sõpradele just nimelt okupatsioonimuuseumi. Meie järgmine pala on pealkirjaga palveränduri laulja ja selle laulab Tõnis Mägi. Ansambel oli seitse, seitse, seitse ja aastaarv oli siis 1990. Aasia. Meie külalisi väga huvitas Eesti Kunstimuuseum Toompeal, kus nad nägid eesti kunstnike maale ja näiteks selliste kunstnike maale, kes ei saanud nõukogude korrale seetõttu ennast tõeliselt avaldada. Ja oli huvitav näha, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid seoses okupatsiooniga kuigi oli seal ka pilte tavalisest elust ja rahvariideid, mis olid väga kenad. Hüplissner meenutab ühte satiirilist eksponaati, mis seda eriti vaimustas. See oli siga sõrgadega sigamis, lavas diivanil ja vaatas televiisorit. Ma pole kunagi varem midagi sellesarnast. Käralt lyksner räägib, kuidas Lõuna-Eesti poole suundudes ja Tallinna kesklinnast välja sõites nägi ta esmakordselt Nõukogude. Code arhitektuuri, Lasnamäe maju, tavalised turistid käivad ainult vanalinnas ja seda poolt Eestist ei näegi. Kärol räägib, et sõitsime lõunasse ja Eestisse mis oli nagu reis minevikku. Me oleksime justkui 20. sajandi vahele jätnud 19.-sse tagasi läinud. Ja seal hakkasime mõistma, kui looduslähedased on eestlased. Inimesed käin metsas trenni tegemas, nagu see on Ameerikas vaid selleks, et suhelda ja tunnetada koha hingetalu, kus me peatusime Lõuna-Eestis meenutas mulle soomlastest vanavanemaid ja kohatu tundus, nagu oleksime Soomes või Põhja-Minnesotas aastal 1958. Te kuulate saadet, fantaasia, kus räägivad eesti Maask, meie Ameerika külalised. Muusika oli siin vahepeal Rein Rannapi rahvalaulu töötlus ja on sukki Arabella teemadel arendus. Praegu jätkab Kirile loo ja laulu pealkiri on jumal, Tiid. Meie külalised räägivad Eestimaa loodusest ja Ööbklizzner ütleb, et üks kõige vaimustavamaid asju Võru kandis oli suure munamäe lähedal pikad mändide read, kus puud olid pikemad, kui ta USA-s oli kunagi näinud. Ja niimanesteetlikud. Ja Kärol Clyksner räägib, kui kaunis on eesti maastik ja kui omapäraselt kaunis, mitte dramaatilisel moel vaid hoopis selline ligipääsetav. Talud on kooskõlas metsadega ja nad pole üldse sarnased taludega, näiteks Šveitsis. Ja side loodusega tundub taas kord olevat väga-väga lähedane. Inimesed otsivad seoseid ja niimoodi meenub ka käralile Eestimaa metsi nähes ja külastades kuidas mingi tuttav vaim on nende sees midagi sellist, mida ta ka varem on tundnud, kuigi see siin on teistsugune. Ja niimoodi meenutab Kärol oma Lapsepõlve Minnesotas, mis asub USA põhjaosas Kanada piiri lähedal. Ja seal on väga külm ja paljud ümberasunud soomlased elavad seal ja sealsetes metsades on seda vana eelajaloolist vaimu alles. Mis on päri, ajas teine inimesi enne kristlust ja Lääne ajajärk. Tagasi Haapsalus tundus mulle nagu oleksime tagasi kahekümnendas sajandis pärast, et Lõuna-Eestis poleks olnud moodsaid asju vaid sellepärast, et linn ja majad olid väga väikesed ja inimeste elud tundusid olevat väga lihtsad. Peatasime talus, mis oleks võinud pärineda ükskõik mis ajastust. Kuigi maja ümber olid autod, ei olnud tegelikult inimesed sõltuvad mugavustest. Niimoodi mängis Jaan karbarek. Räägib, et igal linnal, võrul, Pärnul, Haapsalul või Islandil oli väga eriline oma nägu, kõikjal valitses kaelus ja poed olid väga huvitavad. Inimesed olid abivalmid ja tore oli ujuda mitmes rannas järves. Mõned rannad olid kivised ja suletud, mõned jälle avarad. Ja meie külalised nautisid kõige rohkem just neid puhtaid järvi ja randasid. Käral meenutab, et üks kõige meeldivamaid asju Pali ujumine, Rõuge järves, allika järves väga külma ja värske veega, kus ta veetis 30 40 minutit titt hõljudes. Vesi oli väga puhas. Pole sugugi reostatud, kuigi Carol oli lugenud reisijuhtidest vastupidist. Järved olid tõesti väga heas korras. Ja kui jõudsime balti mere äärde, selgus, et ka need rannad on puhtad. Kes seal räägib, et tore oli see, et reisi esimesed päevad veetsid nad Helsingis ja külastasid seal mitmeid saari ja Suomenlinnamuuseumi, kus oli palju erinevaid maju Soome erinevatest ajastutest. Ja see oli tema jaoks nagu sisse juhatas, et aru saada eesti iidsest elust ja samuti, et aru saada vanavanavanemate elust Leedus 19. sajandil ja kära ütleb, et Helsingist saadud muljetega ei oskaks seda seostada oma soomlastest esivanemaid. Pigem oleks nende elustiil kenasti sobinud mõnda Eestimaa kohta. Looduslähedane elu. Üks lehm Väike-Maarjas, mida haritakse köögiviljade, kasvatas. Me paneme turismile suuri lootusi meie majanduse seisukohalt ja võib-olla huvitav teada, et kõikides turismiteatmik, kes ei olegi kirjas meie kohta kõige sümpaatsem jutt ja sellest räägib edasi käral Clyksne Laulis ja see siin Granholm üks asi, mis ilmselt huvitab väga paljusid meie külalisi on okupatsioonimõjud inimestes looduses ja kas need on silmaga nähtavad. Samal teemal arutleb edasi Karel Klitz, närv. Karel arvas, et ta näeb sind rohkem tõendeid okupatsioonist ja jälgib. Aga kohtasin väga moodsat kaasaegset elu, kus väikestes külapoodides olid skännerid, kasutati krediitkaarte ja rahaautomaate ja internet oli kõikjal, ka tema reisijuht on seda kirjutanud. Nõukogude okupatsioon mõjutas Eestit vähem kui teisi Balti riike, aga käralile tundub nagu oleks Eesti riik ennast looma kombel raputanud ja sirutanud välja okupatsioonimõjudest raputanud Nõukogude võimu maha ja liikunud edasi, nagu koer tuleb veest välja, raputab endalt v või pigem nagu kass, kes sirutab ja raputab. Võib-olla on need eesti lõvid, pappi Pealt, ütleb käral. Häbile tundus väga huvitav eestimaania valgus, kus öösel pole tarvis taskule Supi õue minnes kaasa võtta, sellepärast et päris pimedaks ei lähegi ja kell pool neli hommikul on juba üsna valge ja korraga on näha päike, neljandik või tükike Kuud ja ka mõni täht. Ja te ütlete, et valguse erinevad kombinatsioonid väga paeluvad teda ja meenutavad talle intressionisti maneed, kes jäädvustas katedraale või muid pilte erinevatel kellaaegadel erinevates valgustes. Karel Clickner arutleb, milliseid turiste võiks huvitada Eesti külastamine ja ta pakub välja, et Ameerika ökoturistid, kes käivad Costa Ricas ja Amazonase ümbruses et elada võimalikult lihtsalt ja looduslähedaselt võiksid tunda ennast Eestis väga hästi. Ära arvab, et vaevalt täiesti kavatseb rajada keset maad Disneylandi, et ahvatleda inimesi siia tulema ja sellega oma maad hävitada. Aga samuti on kärel märganud, et Eestis müüakse väga vähe T-särke. Kogu ülejäänud maailmas on võimalik osta miljoneid T-särke, seal väga tulus äri, aga siin ei ole see miskipärast nii arenenud. Kärol imestab kruiisituristide üle, kes sadamast siirduvad vaatama vanalinna ja siis lähevad tagasi. Mis mulje neile võib üldse jääda Eestist, et see on üks 14. sajandi linn ilusate autode ja kassaaparaatidega ja mida nad pärast Eestist teavad ja kuidas nad üldse aru saavad, milline nendest kohtadest oli eesti ööda teeb paar ettepanekut, mis tooks turiste Eestisse, et loodus ja kultuur, nende kombinatsioonid peaksid olema need magnetid, mis võiksid inimesi siia meelitada. Ja Eesti oleks tema meelest ka heakeskus keelte õpetamiseks, sest on mitmeid naaberkeeli, millel on kultuurisidemed. Ja mille jaoks sest Eesti oleks sobiv lisada. Vahepeal musitseerisid XP ja oli muusika sümfooniast seitsmele esitajale ja viimati lauldud laul oli ansamblilt. Miks külalised räägivad veel lihtsatest asjadest Eestimaal näiteks toidust, mis oli odav ja maitsev kõikjal, kus nad sõid, oli väga hea kvaliteetne toit, kohalik toit väga värske ja lausa armastusväärne tume, rukkileib kardemoni maitsega. Kärol räägib, et talle meeldib reisides käia toiduainete kauplustes ja vaadata, mida inimesed ostavad, millised firmamärgid on tuttavad ja mida inimesed tarbivad näiteks nägida tuttavaid, kassitoitude brände, mida ka tema kass. Arvatavasti söövad inimesed siin rohkem teravilju, kui meie sööme ja võib-olla ka küpsetavad, hakkan vähem, oli fabrikaate ja polnud taolisi valmistoitu, et millest kõik USA-s sõltuvad, kui nad parajasti kiirtoitu ei lähe sööma ja hüüklizzner lisab, et ta nägi küll Coca-Colat ja teisi sarnaseid toite. Ja väga huvitav oli näha riiulitel tundmatuid ja tuntud marke segamini. Viimane, millest rääkisime Oli helimaastik Eestis, millisena vaat seda mäletavad. Kärel mainib esiteks haabade kohisemist, mida ta koolis iga päev seda veidrat kiuksuvat häält, mida ta teeb koolis tuult ülemistes, puuokstes ja linde. Eriti pääsukesi, kes püüdsid putukaid ja sääski. Hääb ütleb ma mäletan vee häält, selle koha, vee häält, kus me täna olime kõige läänepoolsemas Hiiumaa paigas. See oli õrn puhastav hääl mis oli nagu vastandiks inimeste kaugelt kostale kõne kõminele. Kärol ütleb, et Eestis on väga vaikne. Loomulikult mitte linnades. Aga üldiselt on väga vaikne. Ta ütleb, ma ei tea, kas te üldse teate, kui kärarikas on ülejäänud maa. Tänane saade oli eestimaast ameeriklase pilguga rääkisid New York klased Kärol jahepteek sner, kes suvel külastasid Eestimaad. Intervjuu helitaust oli loomulik, need olid õhtused Hiiumaa rohutirtsud. Viimati kõlanud muusika oli Eino Juhani rauda vaara kontos arktikus. Ja enne seda mängis Weekend Guitar Trio vana tants. Saate koostas Tiia Teder. Südaööni on veel. Taasia.