Tere taas kõigile filmihuvilistele. See nädal on erakordne selles mõttes, et Ameerika mandril lõpes filmiaasta üks olulisem sündmus nimelt uhke Oscarite gala, kus siis jagati välja taas kuldsed mehikesed ja sellest te kindlasti olete kõik juba üsna palju kuulnud, niiet et meie tänases saates küll juttu enam ei tee. Aga meie saatekülaliseks on täna piletipomm, kes on Allfilmi produtsent ja kelle juhtimisel ja tugeval mõtte toel valmis suurepärane Eesti koguperefilmi Ruudi, mis praegusel hetkel kassarekordeid Eestis ja tänase seisuga on sellel filmil juba üle 13000 vaataja. Nii et on võimalik, et sellest filmist saab selleaastaseks vaadetamaid filme. Tahakski alustada saadet õnnitlustega. Piret, palju õnne. Ja on tore, et meil sellised klassikalised lastefilmid nagu ekraanile on taas tulnud, sest tegelikult, kui vaadata ajalugu ja talifilmi kogutoodangut, siis tegelikult lastefilme rohkem meelde ei tulegi, kõige rohkem kuskil seitse, kaheksa, ja nüüd siin viimase 10 aasta jooksul neid ka just väga palju ei ole. Meenub Peeter Simmi Arabella siis Heidmetsa kallis härra Q siis nüüd viimasel aastal oli veel röövli Marttiga nüüd sellel aastal Ruudi. Nii et selles mõttes tundub, et me oleme taas hakanud leidma ennast Eesti lastefilmide seast. No üks silm oli veel lammas all, paremal nurgas. Nojah, ma ei oska nii-öelda, mis see põhjus on, et meie alustasime ruudid täiesti pragmaatilistel põhjustel, kuna see Eesti filmi sihtasutus korraldas laste noortefilmide ideekonkursi, meseles osalesime ja siis lõpuks tuli ka film teha. See ettevalmistamine kirjutamine võttis pikale, aga vahepeal oli üks stsenaristide haige ka pikalt, nii et nii ta jõudis otsapidi sisse 2006.-sse aastasse. See filmi väljatulek? No üldiselt on lastefilm suhteliselt kasulik ettevõtmine, et lapsed on head kinoskäijad Eestis. Publikuarvud on suhteliselt head ikkagi, kui võrrelda mingisuguse raskemat sorti täiskasvanute draamaga. Küljest võib-olla nagu see ka, et lastefilme on tegelikult ju väga palju ei tehta üldse ja lastefilmidega ongi nagu see probleem et on olemas tegelikult lastefilmid, filmid lastele ühest küljest ja teisest küljest on olemas filmid lastest ja kui tegelikult vaadata festivali programme ka näiteks ka lastefilmide festivali programme, siis nagu näiteks ka Berliinis on see jaotatud nagu kaheks, ühest küljest on need klassikalised lastefilmid ja teisest küljest filmid ja mis on nii-öelda noorsoole või siis tegelikult võib-olla käsitlevad ütleme, laste teemat realistlikumas noodis võib-olla isegi lauset vahetevahel sürr realistlikult ja sama tegelikult ka PÖFFi juures asuv nagu lastefilmifestival tihtipeale näide filme, mis oma tonaalsuselt on nagu, ütleme melanhoolselt võib-olla isegi väga traagilised. Nii et, et selles mõttes sellise positiivse lastefilmi ilmumine ekraanile on minu meelest alati nagu väga tervitatav selles mõttes, et ta räägib sellises arusaadavas nagu keeles lastele, mis ongi tegelikult nagu lastefilmi nagu olemus ja, ja mõtted ja seda ei ole kerge teha tegelikult, et et noh, ei saa öelda, et kas siis lavastaja või kogu grupp või stsenaarium peab olema lapse meile absoluutselt mitte vaid ta peab olema noh, ütleme mitte selle läbi lapsevanema Alliku prisma tehtud, et seal on kõik nagu väga õige lõpuks päädib mingisuguse, niisuguse ilmselge ja nähtava moraaliga, et siis on, kui keegi ei ole õnnelik. Et ma tean, et sa alustasid selle tööd stsenaariumiga oma vanade kolleegidega VAT teatrist ja kust, kust see tuli nagu selles mõttes, et kas see idee oli nagu nendepoolne või sa neid kuidagi ise edutasid nagu etendanud hakkaksid kirjutama stsenaariumit, et kus sul see mõte üldse tuli nagu lastefilmi teha. No need minu kaks head vana sõpra, kolleegi Aarne Mägi, Aare Toikka olid selles mõttes haruldased poisid, et kui ma ütlesin neile, et minul ideed ei ole ja ideed on vaja ja võiks olla nii, et järgmiseks nädalaks võiks olla mõlematel riisi ideed isakesele viie ideega välja tulid, nii et kokku meil oli ühe nädalaga 10 ideed mille me siis arutasime läbi omavahel. Panime niisuguse edetabeli ja sealt valisime siis välja kaks kolm paremat ja liikusime edasi. Aga see muutus, mis ta oli alguses, kuhu ta lõpuks jõudis, oli? No ikka kohutavalt suur. Ma ei tea, mis järgus me jõudsime selleni, et meie peategelane võiks isa leidmiseks korraldada isa konkursi, mis on iseenesest minu meelest üsna originaalne mõte. Kusagil see tuli ja siis meile meelde jäi ja siis me selle ümber seda lugu hakkasime ehitama. Aga kui tulla tagasi nüüd selle juurde, mis sa ütlesid, et on olemas lastefilmid ja filmid lastest siis minu meelest on kaks täiesti isezhanri. Tooks ühe näite selle filmi nimi, itaallane, selle filmi peategelane on ka kuskil kuueaastane poiss, suurepäraselt mängi väike lapsnäitleja. Ja mingitel festivalidel ta on käinud nagu lastefilmi alla, aga see ei ole absoluutselt lastefilm, son. See on hästi melanhoolne, väga kaunis, ilus film, aga see publik on, sihtgrupp on täiskasvanud. Kui me arutasime kirjutades, et mis eristab lastefilmi täiskasvanute filmist? Tegelikult seal ikkagi on täiskasvanud kirjutajana, sul peab olema mingi vastutustunne, mida sa sinna kirja paned. Et ma seda moraali või siukest murelik teed sa ikkagi täiesti ära jälimineeriks, see peab seal olema seal sees muidugi mitte otse ja, ja kõnepuldist välja öelduna. Aga kusagilt võtta Peate punase niidina läbi käima ja ta peab lõpus lõpufilmi lõpulahenduses, on see, nagu saab ta siis välja öeldud nii-öelda visuaalsel moel. Et see on oluline, sest need on ikkagi väikesed ilmakodanikud, kelle vaateid ja tundeid tuleb ikkagi suunata. See on minu meelest me kohustus filmitegijana ka. Ja. Kui selles suhtes muidugi täiesti nõus, et et kui näiteks analüüsida ka kõige kõige populaarsemad lastekirjaniku Astrid Lindgreni ja, ja ka ütleme neid filmide ekraniseering, kuid mis on tehtud siis vaieldamatult, et noh, see võib-olla võib öelda, et on kõige klassikalisem, ütleme, nii-öelda lastefilmi lastekirjanduse tüüp ja millega ta võlub väikseid vaatajaid väikseid lugejaid ja meid ka tegelikult kelle ees, nagu igatahes ma loodan, peitub laps just see, et seal on sellised väikesed vimkad, niisugused tavapärased arginagu teadvuse tasandil mingisuguseid Te lubatud asjad seal pannkookide lakke loopimine, pesupali nagu ümberlükkamine, sealses soolistamine, tordi sõda ja nii edasi ja nii edasi, et need on nagu sellised asjad, mida meie nihukeste konservatiivsete täiskasvanute üritame nagu keelata, et noh, et lapsed, ärge tehke rumalusi, eks ju, aga samas nagu see nagu lastele meeldib, et ta kutsub esile muidugi sellise vabanemise tunde, et võib-olla isegi mingi vabaduse illusiooni neile, et see nagu mäng ja, ja samas nagu lõppkokkuvõttes noh, et kõik on rõõmsad ja rahul, aga aga samas nagu see keskkond, mida näidata, see on tegelikult äärmiselt turvaline ehk siis kaudselt tegelikult lastesse sisendatakse ja seda nagu nagu sõpruse olulisust ja, ja vanemate võib-olla austust kaudsed ja samamoodi noh, ütleme selle terve perekonnamudeli nagu, nagu olemasolu. Nii et noh, see on tõesti nagu kahe otsaga asi ja justkui sa enne meenutasid ühte mängufilmi nimega itaallane, siis mul tuleb ka meelde just kaks filmi, et üks oli nendest kokku veel üks vene tuntud autorifilm. Kui sama lugu on nagu isa ja poja lugu, et need ei olegi aru saada, kes siis tegelikult peategelane seal jooksevad lood paralleelselt, et noh, ema suri ära, eks ole, isa tuntud teadlasena hakkas nagu deklareeruma jooma ja, ja selleks, et, et kuidagi saavutada kontakt oma pojaga, ta viita Krimmi ja siis noh, see on, see, nende teekond on poisi silmade läbi vaadatuna. Ja see ei ole nagu lastefilm. Ühest küljest ja teisest küljest on nagu, nagu keeruline lugu ja ja võib-olla mingis eas ma kindlasti vaataks seda 13 14 siis ma mäletan ka oktoobri kinos istudes vaadates raiskab puuri filmimis väga, meenutas tegelikult omasheelt hulkur Rasmus, kus üks väike poiss oma isaga ka samasugune teekonna lugu ja tegelikult ka isa lugu, eks läbi poisi silmale vaadetena tegelikult rebestas mu hinge siiamaani, kui ma seda lõpukaadrit näe, pisar silma. Nii et ütleme, see balansseerimine tõesti nende kahe filmi žanri vahel on ka nagu äärmiselt huvitav ja seetõttu tegelikult, et kui vaadata nagu lähemalt karuudid, et siis seal on väga tõsised teemad ühest küljest just nimelt see, et ei ole isa ja just siin eile ma rääkisin ühe hea sõbraga, kes see on nii aktuaalne, et vaata, kui palju on praegusel hetkel selliseid lõhutuid, perekondi, et, et ja samas räägib sellises komöödia võtmes sellest, eks ole, ja samas me näeme peaosatäitjana ühte väga toredat noort poissi. Kuue aastast, Paul Oskar soe kesis, mängi pruudid ja, ja tema ema, keda kehastab Katariina Lauk, nende vahel on tunda, eks ole, sellist nagu ema ei taha rääkida isast ja noh, kuidagi need noodid on seal sees, aga need ei ole domineerivad. Ja lõppkokkuvõttes nagu see vaimukas konkursi korraldamine on, on tõesti nagu hea idee, tuleb kiita stsenariste. Tundub nii. Aga räägi meile lähemalt mõne sõnaga seal lastefilmi tegemisest ka, sest ega lapsi mängima panna, filmi just ei ole kõige lihtsam töömaailmas, ma kujutan ette, tegemist ei ole ju professionaalsete näitlejatega ja meil neid Eestis ei ole olemas. Kõik tunneme Schööri templit kinoajaloost, aga, aga kuidas teil õnnestus leida selline tore poiss? On suur vahe, kui vanad lapsed on kümneaastased 11-ni aastased, lapsed on juba täiesti normaalsed täiskasvanud inimesed ja nad alluvad distsipliinile ja ja saavad aru, mida nad teevad ja et see ei ole lihtsalt mäng vaid see on üks töö, mida peab tegema. Muidugi ka nendel tulevad niisugused väiksed staarikompleksid ja manipulatsioonid juurde nädal lastel hästi kiired tulema. Aga kuueaastane laps on, on ikka väga väike laps ja kuna Paula Oskar ei olnud ka koolis käinud, siis tema jaoks oli see oli see kõik alguses nii kohutavalt huvitav, põnev, täiesti eufoorias selles kõiges praktiliselt kontrollimatus eufoorias. Aga noh, see on ju pikk periood. Et lõpuks ta kaotab huvi kogu selle protsessi vastu, nii et see oli suhteliselt keeruline, ma pean seda küll ütlema, aga õnneks muidugi poiss oli nii lihtsalt sündinult andekas, oma miimikalt, oma vabalt plastikalt. Ja seda on kõike näha ekraanile, et ta, ta ongi selline tüüp. Ja kui ma ta ikka platsile saime, siis ta ikka ära tegi. Teine asi, mis on veel lastega huvitav, on see, et nad ei tee palju duubleid. Et isegi kui sa loodad saada üha paremini ja paremini paremini, siis üle kolme duubli lapsed ei tee. Või seitse tükki teha, aga ikkagi, et neli viimast on halvemad kui kolm esimest. Lapsed ei oska ka jälgida niisuguste, et kui me teeme nüüd eksju, üldplaanis ühe duubli ja siis me teeme suuremas plaanis, siis nad seda jätkuvuste jälgijat, seda montaaži, see on ka päris keeruline pärast neid kokku panna, et sa pead klapitama erinevad test duublitest, hea duubli kokku, et ühtegi sellist, mida professionaalsed näited jälgivad, et nad isegi ühtlaselt kas muudavad ühtlaselt kogu duublit ühest meeleolust teise või siis teevad täiesti uue lahenduse, siis lapsed seda ei tee, lastele räägitaks ära, mis teha, on vaja ja ja tubli algus on ühesugune, duubli lõpp on teistsugune. No niisugused spetsiifilised asjad on seal. Aga see kõik sõltub jube palju grupist, kes ümbritsevad lapsi ja kuna Ruudi võttegrupp oli valdavalt noored inimesed, keda toetasid siis mõned vanemad professionaalid ja väga-väga toredad professionaalid, aga vanemad kolleegid, siis see toetas lapsi palju, et noh, niisugune 25 aastane nooruk on palju tõsisem sõber kolleeg lapsele kui või parem sõber kolleeg lapsele, kui 55 aastane vana filmitegija Tegu on ju see probleem ka, et Eestis on ka tegelikult kehtestatud, et kui pikalt nagu võib üldse laps ütelda nagu võtteplatsile ja see on tõsine probleem, ma tean lihtsalt, et et välismaised nagu filmitegijad on tihtipeale kurtnud, et et lastefilme on ka sellepärast väga raske teha, et lastel lubatakse umbes töötajad nagu kaks tundi ja noh, umbes nagu kolm korda nädalas ja see võtteperiood nagu venib pikaks sellel juhul kõik on see nii vaevarikas, et noh, et ütleme nii, et Euroopas neid lastefilme ei kipu tulema aega. Aga, aga meil selles mõttes lapsed pidasid. Kenasti vastu ja sest ega siis ta ei pea ju kaamera ees olema nüüd 10 või kaheksa tundi päevas, sellepärast et laps teeb ikkagi oma etteaste ära ja siis ta jookseb ringi ja võida, pikutab või ta sööb või ta mängib. Meil oli ka lastele võetud lapsehoidja, kes kogu aeg ta ümber tiirutas ja põnevaid asju talle välja mõtles, et see sai hakkama ja, ja ta sai väga hästi hakkama, seda kosus ja põsed läksid punaseks ja. Oli tore suvi saare lõppkokkuvõttes. Aga teil on väga huvitav liin selles filmis ajalooline seikluslik liin, mis seostub Igingitega. Et kuidas stsenaariumisse ilmus ja, ja tegelikult on see väga huvitavalt lahendatud. Te olete seal kasutanud veealuseid, võt teid ja, ja rekonstrueerinud nii-öelda selle ajaloolise pildi, mis minu meelest tõesti on selles mõttes väga huvitav, uus, nagu lähenemine, et, et mida me näeme väga palju, ütleme Hollywoodi suurstuudiote nagu ütleme, ajaloolistes reproduktsioonides tõesti taastatakse, ütleme see ajastu. Aga see oli ka ja viikingilaev oli teil väga suur ja uhke, et kas see kõik ka reprodutseeritud spetsiaalselt selle filmi jaoks ja kuidas see ideed Tuli no kuna pruudi ikkagi rikkaliku sisemaailmaga laps ja kuna me otsustasime, need ta viikingifänn on ja me selle paranduse teema sinna sisse tõime, siis muidugi on suur probleem see, et kuidas sa teed lapse mõtted ja sisemise maailma nähtavaks. Ja siis me tulime selle mõtte peale, et toome hoopis nad siis elavatena ekraanile see teiega väikse arengu läbi, nii et alguses ma ei, olid nad need nukud, need allid, nuputasime, mõtlesime, teeme nukufilmi, siis mõtlesime, et me kasutame arvutianimatsiooni. Ja siis lõpuks jõudsime selleni, et las nad siis olla päris ja elavad, aga nad on stiliseeritud, eks ju, et nad on siiski ei näe välja, nagu võiksid päris viikingid välja näha, vaid nad on registiliseeritud nendest hallidest Savinukkudest, millega Ruudi mängib. Mu meelest see annab sellele filmile suurust mõõta minu juurde. Ja mitmed täiskasvanud mehed, vaatajad on öelnud, et see ruudi mängimine ja, ja, ja unistamine ja omaette olemine ja ette kujuta, nende viikingite ettekujutamine on neid viinud tagasi ka nende lapsepõlve maailma. Et mulle see kommentaar väga meeldib. Kas see viikingite varandus, mis leitakse selles filmis seal on üldse mingit ajaloolist tõepõhjaga kuskil all või see oli täielik fiktsioon? Ei, tegelikult sellel on ajalooline tõepõhi all, sellepärast et kusagil 800 aastat tagasi toimus Saaremaal nisugune lahing, kus Riiast tulid Saksa koged tormi varjunud olid teel Rootsi ja saare viikingid panid selle lahe suudmelaevadega kinni ja panid oma laevad põlema, siis rüüstasid nii, et vähe ei olnud neid laevu. Läti Henrik oli seal laeva peal tants reskonnalikas kirjutanud aga ta sai selle laevaga põgenema, nii et üks baarnenud nendest laevadest sai ära ja neid varandusi on otsitud sead merepõhjas, küll, aga Saaremaal tõuseb kogu aeg ja rannajoon, keegi ei tea enam täpselt, kuidas rannajoon on liikunud. Et ühes vahes, kui me kirjutasime stsenaariumit. Me uurisime päris põhjalikult saare viikingite ajalugu, see on äärmiselt huvitav. Tundub, et sellest hakkab film välja kooruma midagi lähitulevikus. No meil on üks mõte, jah, ma ei taha küll mingisuguseks eriliseks viigingis riigiks hakata, et iga järgmine film, mis ma teen kuidagi otsapidi seotud viikingite, aga Rein gootoriga me oleme arutanud ühte lugu, mille ka teatud ajalooline tõepõhi all, kuidas saare viikingid võtsid endale vangi Norra kuninganna poja ja see oli väike poiss pärast müüsita, kui ta suureks sai suure raha eest maha. Nii et noh, iseenesest üks väikene ajalooline fakt, mille ümber saaks täiesti võimsa sellise kinematograafilise draama luua. Laiendame seda praegu seda ideed ja võib-olla ongi aeg käes juba teha üks korralik ajalooline film. Ja neid me siis kuuleme ühte muusikalist vahepala mängufilmist Ruudi. Me näeme nüüd aga edasi vestlusega pile Tiboga ja kui teil nüüd siis võimalik on, siis loodetavasti lastefilm. Ruudi jookseb meie kinodes veel üks kuu, nii et leidke endale kindlasti aega nädalavahetusel seda filmi vaatama minna. Piret, sul on tõesti nüüd võib öelda väga pikk kogemus filmidega töötamisel ja sa ju alustasid tegelikult juba rohkem kui 15 aastat tagasi. Sa lõpetasid kiki, oled üks väheseid inimesi, kes on seal õppinud kes on professionaalne tagasi tulnud, jäänudki filmi töötama, oled töötanud Tallinnfilmis direktorina ja esimene film. Kus sa oma kätt said proovida, oli keskea rõõmud. Vastab see tõele? Jah? Keskerõõmud jah, oli küll, siis, siis ma olin veel äsja koolist tulnud ja. Ma olin seal filmidirektori asetäitja. Sa oled teinud päris palju mängufilme, nii direktori nagu produtsendina ja samamoodi väga palju töötanud ütleme, nende filmide peal, mis on Eestis üles võetud ja, ja samuti ka väga palju dokumentaalfilme teinud ja nüüd siis ütleme, lõpuks jõudnud ka päris nii-öelda oma produtseeritud nagu filmi algusest lõpuni, et kas sa tunned, et see oleks olnud isegi valmiste varem tegema või tõestid 15 aastat või enamgi veel on nagu viinud sind selleni, et, et sa oled nagu enda jaoks otsustanud, et see on täpselt see, mida sa nüüd tahad teha ja, ja mida sa oled kogu aeg. Tahtnud teha no minu meelest on, ei, ma ei taha küll kellelegi ühelegi žanrile liiga teha, eks ju, aga aga mängufilm on filmikunsti lipulaev. Ma ei ole ainuke ja esimene, kes seda ütleb, seda on teisedki maininud. Ja kui ma kiki lõpetasin ja Tallinnasse tööle tulin, siis ma mängufilmide peal tööle ka siin. Nii et kui ajad muutusid ja tasapisi pidi hakkama tegema lühimängufilme ja dokfilme, siis mulle tundus alguses hinnaalandusena iseendale. Aga no dokumentaalfilm on saanud ju nii suure võidukäigu tänaseks päevaks juba ta, tal on täiesti teised funktsioonid ja ta on samasugune intelligentne meelelahutus, kus, nagu mängufilmgi ju võib olla. Nii et seetõttu ma ei dokumentaalfilmile küll nagu kriipsu peale, mitte mingil juhul ei taha tõmmata, aga tootjal on minu meelest ikkagi väga raske olla mõlemal alal sama hea. Seepärast, et kogu süsteem, kogu rahastamissüsteem müümise süsteem, see on nii erinev ja tootmise samamoodi tootmise samamoodi ja kuigi ütleme dokument Taal filme ja on niivõrd palju lihtsam toota kui, kui mängufilmi. Aga just sa ei ole võimalik kahestuda ja teha mõlemaid asju hästi, et et lihtsalt tuleb teha valikud. Muidugi, kui sa teed valiku, et ma hakkan nüüd mängufilmide ja täispikkade mängufilmide produtsendiks, siis noh, valdavalt peab tegema äärmiselt edukaid filme, sellepärast et ühe filmi ettevalmistamise, tootmise müümise protsess on nii pikk et sa võid lihtsalt vahepealt nälga jääda, enne, kui see film ekraanile jõuab. Seda on lauset olen kuulnud muidugi põhiliselt tegelikult lavastajatel just surev geeniusega rääkides mõni aeg tagasi ütles ta täpselt sedasama, nagu et dokumentaalfilme, ta on sunnitud tegema ainult hädapärast tegelikult ellu jääda. Tema kirg ja soov on muidugi teha nagu mängufilme, aga see mängufilmide tegemine nüüd ei ole tõesti sugugi lihtne, eriti sellises süsteemis, kus mängufilmi saab nagu režissöör teha võib-olla mitte iga aasta kauge sellest et võib-olla kahe-kolme aasta tagant see ettevalmistusprotsess on nii suur, et sa ei saa ennast rebestada, töötada nagu paari mängufilmi nagu alal, et noh, see, see on raske, mõned inimesed muidugi on nagu võimelised selleks. Aga sa oled läbi elanud ka tegelikult sellise nii-öelda musta dekaadi Eesti filmis, kus praktilised filme ei tehtud, kus mängufilmi tootmine oli välja surnud seoses sellega, et Tallinnfilm pani oma uksed kinni ja sünnis, väga palju väikseid stuudioid. Riiklikku rahastamist praktiliselt ei olnud. Et kuidas teil siis mode all filmil, mis sündis ju tegelikult üheksakümnendatel aastatel ja mis on üks vanemaid filmi tootmisfirmasid õnnestus ellu jääda ja kuidas sa siis tööd leidsid? Ma ei ole selles suhtes erand, ma arvan, et need, kes vastu pidasid tugevad, jäävad ellu. No elu oli ikkagi väga raske, materiaalses mõttes sai raske, aga no lõppkokkuvõttes lootus on ju viimane asi, mis kaob ja ühed ja teised ikkagi üritasid natukene midagi teha ja uus elu sai tegelikult alguse sellest, kui välismaalased leidsid musta, räpase eksootilise varemetes tööstus, rämpsus Tallinna ja esimesed filmid, mis siin tehti 90.-te alguses millele siis eestlased osutusid nii-öelda teenust. Ehk kasutati kohalikku filmigrupp, olid ikkagi niisugust õudusfilmid või mingi drillerid või? Ja mäletan seda nii hästi, et inimesed tulid siia, inglased, soomlased käisid tohutus vaimustuses nendes koledates kohtades ringi ja ütlesid, et kui ilus. Aga noh, lõppkokkuvõttes ikkagi 90.-te esimesel poolel ja hakkasid tekkima juba iseseisvad filmistuudiod ja kõik need hilises nooruses filmi tegijad, kes olid oma ametile või alale truuks jäänud, need ikkagi tasapisi oma koha leidsid. Al film sündis tegelikult ka otsapidi Exitfilmis, sellepärast et kõik inimesed, kes allfilmi tegid 95. aastal ei teksti ilmis tööl. Et ju seal tekkis vajadus ise hakata omamoodi asju ajama. Selleks, et üks väike stuudios väikesed oleme, me kõik, me võime küll kirjutada oma Seeweedesse tutvustuses, et üks Eesti suurimaid neid ühtesid Eesti suurimaid on siin päris palju, siin ikka viis tükki vähemalt. Et tegelikult oleme ikkagi väikesed tegijad, eks ju, et kui me teeme ühe mängufilmi aastast täispika on juba väga hea. Kõik nad peavad tegelema kõigega, et tuleb teha dokumentaalfilme, tuleb teha reklaamfilme, lühifilme telesaateid teleseriaale. Ja no ühest küljest on see tore, sellepärast et see hoiab kogu aeg inimesi tööl. Aga teisest küljest on see killustav frustreeriv frustreeriv ja sest näiteks, kui sa meenutasid siin Sulev Keedus, kes ütles, et ta tahaks teha mängufilme ja ja see võtab nii kohutavalt kaua aega, mis võtab aega, on tegelikult stsenaariumi kirjutamine ei ole mina näinud kunagi Eestis ja kuigi ma ei ole kõiki stsenaariumeid lugenud, aga ma arvan, et see on 100 protsenti, nii et keegi kirjutaks kohe esimese laksuga suurepärase stsenaariumi valmis. Ja kui ma produtsendina vähemalt teen kõik, mis võimalik, et see stsenaarium oleks nii hea, et selle koosseisuga enam paremini ei saa, siis see lihtsalt võtab aega. Maine mingit põhjust minna käiku filmiga, milles stsenaariumit lugedes sa saad aru, et see ei ole kaugeltki veel hea ja sellega saaks tööd teha. Ja see võtab tavaliselt aega ikkagi aastaid. See on tõesti probleem, millest on teisedki enne rääkinud, et meil puudub stsenaariumi kirjutamise oskus, tegelikult on muidugi palju viriseda, et ka selle üle, et meil puuduvad igasugused oskused ja samas nagu filmid tulevad ekraanile ja üks valus teema, millest tahaks rääkida, on vaieldamatult ka Eesti filmide hindamine nii-öelda kriitikute poolt, et kuidagi Eesti filme tavaliselt kiputakse materdama ja kesisest pääsevad täiesti üldjuhul on nagu lastefilmideks, kes saavad nagu publiku ja neid nagu ei osata hinnata, noh, kuidas lastefilmi hinnata, et siis nagu kriitikud tunnevad ennast võib-olla veidi ebamugavalt. Aga, aga milles on küsimus, küsimus on, nagu eelkõige selles et eesti filme hinnatakse maailma absoluutsete tippude kontekstis ja mis mind kriitikuna kuna ma olen tegutsenud sellel ajal ka võib-olla ligi 20 aastat, siis ma olen nagu püüdnud võib-olla seda eesti filmi positsioneerida võib-olla natukene teisest aspektist, et noh, et seal ikkagi rahvuslik, ütleme kultuuri teos ja et võib-olla me natukene ikkagi oleksime vahetevahel nagu leebemad ja siis see loksub ikkagi tagasi sinnasamasse sängi, et kust tulevad Ameerikast meediorid eelarvetega 55 miljonit ja nii edasi ja nii edasi ja siis samamoodi ikkagi hinnangukriteeriumide skaalad samad ja tee, mis sa teed, seda ei ole võimalik nagu muud. Aga mida siis teha, et nüüd, kui ma olen puutunud kokku võib-olla ka veidi selle teise poolega ehk siis tootmisega, siis nüüd ma näen, et see jutt rahast on tõsine, see tegelikult tõesti otseselt väljendub ekraanil selles mõttes ka hiljuti, kuuldes Soome filmi sihtasutuse uue juhi nutulaulu selle kohta, kes muidu on äärmiselt joviaalne ja äärmiselt võimekas poliitik ütles, et teate, rootslastel on poole rohkem raha kui meil. Et mul on hea meel, et me teeme mingisuguseid filme, aga soomlased teevad väga häid filme ja nende rahvuslik filmiprodukt vaatajate poolest moodustab 25 protsenti turust juba praegusel aastal siis kui soomlased nutavad, et neil on vähe raha, mis siis meie peaksime tegema panema tõesti nagu siis ukse kinni ära minema. Ja siis ongi see küsimus, et et kui Eesti film saab peksa sellepärast Hollywoodi filmid või ka teised ütleme Euroopa filmid, mis on tehtud hoopis teistes võimalustes siis ma arvan, et ega midagi muud ei olegi teha, kui pea selga lüüa, ikkagi edasi minna. Ja teisest küljest, kui just hiljuti, vaadates 2005. aasta parimat lavastust parimat lavastajat, nimed Juliat Eesti Draamateatris siis istudes seal ma mõtlesin, et Eesti film on väga hea. Eesti film on suurepärane, sellepärast et nähes lugematuid tsitaate kinematograafia eest samamoodi kasutades kinematograafiat laval oli see kõik ikkagi suhteliselt eklektiline. Ja võrreldes meie viimaste aastate filmidega võin öelda, meie filmid on briljantsed. Nii et kõik oleneb ikkagi nendest hinnangu kriteeriumitest ja nendest kontekstides, nii et Eesti filmil peaks ikkagi soovime edu rohkem vahendeid, tundub nii. Loomulikult see on selge, et raha on vaja, raha on vähe ja raha ei ole mitte selles mõttes vähed, lihtsalt nii peab ütlema, et raha on vähe ja teda on nii isiklikus mõttes kui tervele tööstusele vähe, eks ju. See on niukene inimlik joon. Aga teda on tõepoolest vähe, et see aeg läheb edasi ja inimeste palgad tõusevad ja kõik muu tõuseb. Hinnad tõusevad, et siin tuleb ikkagi niisuguseid drastilisemaid eelarve tõusu teha, kui ainult natukene miljonit sinna või tänna. Ütlen sulle korraks vahele lihtsalt sellepärast et teavitada ka klassikaraadio kuulajad, no näiteks Eesti filmi kogu rahastamine on väiksem kui Vanemuise teatri eelarve ainult ühe teatri eelarve, nii et noh, see annab mingisuguse proportsioonid. Aga samas muidugi see ei vabanda mõttelaiskust ja tööd stsenaariumi kallal, sellepärast et stsenaariumiks on vaja paarsada 1000 krooni, et seda kirjutada, seda stsenarist ikkagi nagu toidul hoida töötasudele, maksta see lugu võib-olla lõpuni välja arendamata Ta või, või kõik otsad kokku viimata või või ta jääb lihtsalt kahemõõtmeliseks, mis iganes nende stsenaariumide probleemid on, see ei ole sugugi veel mittefinantseeringu süü. Muidugi, mida see vähenesinantseerin teeb, on see, et sa seal suurelt mõelda. Et nüüd on meil see miljoniliste videofilmide projekt, eksi odavate mängufilmide projekt mis on iseenesest väga tore, aga see ei ole ka nagu lõpuni mõeldud asi, kellele ta mõeldud on tegelikult eestlastele mõeldud, eks ju. Ja tõsta see prioriteediks filmide tootmises on äärmiselt vale lähenemine, minu meelest sellepärast et ta kõlapind on ikkagi ainult Eesti. Väga tore oleks, kui keegi teeks sellise videofilmi, millega sa võid minna ka igasugustele turgudele ja mis jõuaksid kohale ka muudele rahvastele, kui ainult eestlased. Tundub, et ta lihtsalt tegelikult mõjub positiivselt nagu kvantiteedi mõttes, eks ole. Et selles mõttes, et, et kuna meil on nagu raha vähe, siis on võetud otsese vastajaid teha, ütleme, kaks miljonilise eelarvega telefilmi, mis aitaks võib-olla natukene tööstust jalule selles mõttes, et ta nagu annab sulle noh, nii-öelda nagu venelased ütlevad naaber, ehk siis noh, selles mõttes, et sa ei unustaks ära, aga kuidas seda nagu tööd teha. Teisest küljest muidugi hinnangust perspektiivis peaks mõtlema ka selle peale, et seda nišši saaks arendada niimoodi, et me jäämegi neid tootma. Ma tean, et see kõik peaks olema nagu ümber vaadatud kindlas strateegias, et palju siis tegelikult Eesti filmikultuur nagu kannatab ja kas üldse see on õige küsimuse püstitus, et palju üldse. Miks Eestis mängufilme toota aastas? Ma arvan, et kannataks välja kuskil viis filmi. Siin võib nimetada ükskõik milliseid numbreid, aga mis mõtet on teha kahtekümmend filmi, kui sellele ei jätku isegi publikut? Neid on, rahvast on isegi vähe ja piletihinnad on kallid. Aga samas on see võimalik näiteks sellise mudelina, et oleks väga paljudel suurtel kaastootmisfilmiprojektidel kaasas. Ka see on nagu üks võimalus tegelikult. Jaa, aga sel juhul tavaliselt, kui eestlased osalevad väikese tootjana või kaastootjana välisprojektide, siis tegelikult meie roll jääb seal väga väikeseks, see on, see on meie endi teada, nagu tsunfti info on see, et kunagi võib-olla siis tulevikus tullakse ka meie juurde, pannakse see väike osa kusagilt muult maalt, meie tootmises ja sisse. Nii et tegelikult me räägime ikkagi kuskil viiest filmist aastas. Ma arvan küll, et sellest piisab, kusjuures noh, juurde, kui tulevad need odavamad ideofilmid, neid tehakse ka viskaks tükki aastased, sest on küll ja küll. Ütle, palun, mida sina tunnetad kogenud produtsendina, et missugust filmi sa tahaksid ise näha eesti filmina ja missugust filmi sa ise tahaksid teha? Ma tahaks näha kaasaegset raamat ja mitte mingit vigurit ja kuumuskit vaid normaalset kaasaegset raamat, see võib olla tragöödia, see võib olla ka komöödia. Tahaks näha filmi 30 aastastest. Tahaks näha head armastus silmi ja võiks olla ka mingisugune triller selline meestefilmina, triller, ma mainin seda sellepärast, et ma ühte sellist praegu ise arendan. Produtsent, keegi võtab need filmid teha, mis talle korda lähevad, sellepärast et sa pead selle projektiga tegelema oma elust päris pika aja. No ütleme, kolm aastat. Ja see peaksin köitma kõik need kolm aastat. Ma tänan sind pileti vaja, ma väga väga soovin, et varsti näeksime siin uut filmiekraanil. Tänan sind ja edu. Suur tänu sulle ka. Kergitan paak, teedelt laad, tulenegnodeerinud mitut joogipaati, rumal vana, palun oma kleidiplaati puidutunni, ma pean oma atentaat. On nad mind maha tuumapohmell? Ei poole, et lõpptuuled, lõvid, käed annab hinda sendi. Tengelpung on tühik, jälle nendin. Et ei maksa kunagi piisavalt oma äridega suurem jagu alati laenud. Ainult püüda ei ole hea ega teadopi poole tellib. Pappi abi. Aga kultuuris ka tööle, kodu toob aga päriselt puljongit veidi panna prodee käest raha laenata või kinnisvara auto ostuplaanid, Mohammad iga jumala paisata ma jälle kuhugi. Rull läheb jälle maata. Ei räägi, saaks vähemalt jalgratta moodi heaolu. Nii raske kui Toldaatortor tarvitataks imetaja suurest saagist. Lasime maha sellel laari ning teha tutvust imbuda. Tõmbasime kraavid nagu tuulehaug, kui ootab külalisi. Nõudluse kiuline Gennadi. Täitsa ära võttis fotoaparaadi lõbu kaks korda kasitel saali. Ei saa. Pappi ei saagi. Kahekesi pähe rulli, kuuendaks kuludega nulli, esinedes tahame, et ka meil oleks pardipangakaartrikast aastat, kas teeme seda kõike proteletatud paavian, korraldaja siga jätab esinemistasud, ta ju nägi ka. Tavaelus korra taak, naise lopa, kalli kasuka.