Tere taas kõigile filmihuvilistele õues on kevad ja tundub, et sellel aastal on see sümboolne ka filmimaailmas, sellepärast et sellel nädalal taas esilinastub ka Eesti üks kuulsamaid paremaid ja toredamaid filme kevadel kinos Sõprus ja loodetavasti hiljem ka mujal üle Eesti. Ja meie tänase saate külaliseks ongi aktsiaselts Tallinnfilmi juhataja Margit Remmert kes seda projekti on vedanud päris pikka aega nüüd juba ja meil ongi hea võimalus kuulata tema vahendusel, et mis siis on toimunud meie vana hea kevadega, kuivõrd ta on saanud endale uue kuue ja mis ilme üldse. Tallinn film viimasel ajal on restaureerinud ja kavatseb restaureerimine. Nii et jääge kuuldele. Tere, Margit, kena näha sind sellisel kevadisel väga kiirel ajal, et kui just on toimumas sõpruses taas esilinastus filmiga kevade. Mida see tähendab, et kas me näed nüüd mustvalget filmi värvilisena või on midagi muud taimed? Tere, rina mustvalge film värviliseks kahtlemata ei muuta, aga filmiheli ja pilt. Ta on oluliselt selgemad ja puhtamad kui seda viimasel ajal on näha õnnestunud teleekraanidel mida on tunnistanud nii filmi režissöör Arvo Kruusement kui ka operaator Harry Rehe kellel oli võimalus filmi vastavad Ta ja näha kohe peale taastamisprotsessi Soomes Digital fina hinnandis. See film saab nüüd 26 aastaseks, kui ta on juba saanud, eks ole, 26 aastaseks. Miks te restaureeriti, film on tegelikult, et ta on juba kord tehtud ja, ja siis ta nagu arhiivi riiulis ja ja põhimõtteliselt see huviline, kes tahaks seda näha, näeb ikka ära, et ja ma usun, et see nagu eriti vähe raha ei maksnud miljon-poolteist, et miks restaureeritakse film üldse filmide taastamine jälle täiesti odav lõbu ega tee. Eelmise aasta juunis allkirjastasid seitse peamist silmi teistest hetkel Eestis rahastavad etavad kajastavate organisatsiooni ühiste kavatsuste kokkuleppe. Et Eesti filmi 100.-ks juubeliks oleks meie parimad filmid heas kvaliteedis kättesaadavad nii kodumaistele vaatajatele kui ka festivalidele üle maailma, kes nende vastu huvi tunnevad. Niisiis eesti vanade filmide vastu on huvi maailmas olemas, ikka on, eriti on huvi animafilmide vastufestivalid televisioonid peamised festivalid. See tähendab seda, et Eesti animatsioon on nii-öelda ikkagi selline lipulaev, mida võib siis näidata, näidata uuesti, kui kehvas korras, need on need filmid tegelikult, sest kui ma mäletan televisiooni vahendusel vaadates kevaded ikka teatud perioodil ülejäänud kui palju näiteks Eesti Televisioon näitab Tallinn filmi filme. Kevadet näidatakse igal aastal ja rohkem kui üks kord aastas, isegi viimati võis seda näha vabariigi aastapäeval TV3 vahendusel. Ja seetõttu ka ilmselt tegemist on nagu klassikalise eesti kirjanduse ekraniseering ka, et lapsed siis saavad nagu raamatu lugemise vahele jätta ja otse filmile suunduda. Aga tagasi tulles selle mõtte juurde, siis, siis ma mäletan, et, et see film on mustvalgena ikkagi suhteliselt hästi jälgitav. Noh, ei ole tegemist väga hullumeelselt kehva koop, aga kui me räägime siin nukitsamehest näiteks või siis mingitest muudest juba värvifilmidest, siis siis need eesti juus Veema lindi peale ja, ja see kipub minema punaseks ehk siis nii-öelda rebaseks, nagu spetsialistid seda nimetavad. Aga miks see otsus tuli just nagu kevadet restaureerida. Otsus restaureerida esimesena Eesti film 100 programmi raames kevade oli ühine peamiselt filmi tähtsuse tõttu meie filmiajaloos. Eesti filmiajakirjanikud on kevadel tunnistanud paar aastat tagasi kõigi aegade parimaks Eesti mängufilmiks, nii et segan auasi esimesena ära taastada kevade. Aga kui tagasi pöörduda animafilmide poole, siis kuidas on tegelikult olukord animafilmidega süsteediuseid, samamoodi võiks eema lindi peale tehtud. Animafilmidega on olukord täiesti paljude suhteliselt kehv eriti nendel filmidel, mis ringlevad festivalidel, milleks on peamiselt Priit Pärna looming, paljud Mati Küti filmid. Järgmisena ongi meil plaan taastada kuus Tallinnfilmis toodetud Priit Pärna filmi ning töös on ka operaator kõps, seeneriigis taastamine. Negatiivid on kõik ikkagi endiselt, et Moskvas negatiivne Moskvas ja oleme tellinud neis algmaterjalid, millelt edasi minna taastamisega. Sest ma mäletan väga pikka aega on ju juttu olnud sellest, et saada nii-öelda meie varad kätte Moskvasse saam mis võib-olla on Gaboraaži ülikoolis ja, ja sama lugu on tegelikult Eesti filmidega, et motiivid on Moskva lähistel asuvas arhiivis veel eest Albõõs ja ma mäletan, lugupeetud Kaljo Kiisk on ka korduvalt rääkinud sellest, et kuidas nii mitmedki teised endised N Liidu vabariigi esindajad on kätte saanud oma koopiaid tihti ka ütleme sellise minema alkoholi, meie vana Tallinna lõika millalgi oma filmid kätte saada, aga no need on need kõik müüdid, loomulikult, eks ole, mis räägiti sel ajal, kui murrangulised perioodid siin 90.-te alguses, kuivõrd realistlik tegelikult oleks negatiivne, saades, et Moskvast kätte et kumme, need siis paigutaks ja kas tänapäeva siiski tehnoloogia ei ole nii kaugele arenenud, et, et me võib-olla ei peagi neid negatiivi välja enam ostma, et selgita mõne sõnaga Pole seda hetkel ei ole lootust, et Moskva annaks meile kätte negatiivid, küll aga on nad valmis tegema koostööd ja on meile hinnas vastu tulnud vahematerjalide valmistamisel. Hetkel ei ole päris hästi teada, aga kui kaua säilivad uuemal tehnoloogial valmistatud koopiad digitaalsed, et mis iganes, et arhiivi seisukohast tunnistatakse filmilint hetkel isegi kõige püsivamaks aga see tähendab seda tegelikult, et filmide aastane siis nende aastate filmi algmaterjalid või et negatiivsus negatiiv tehakse uus negatiivne, sellest uued koopiad, selge, aga see uus negatiiv on, ütleme niisama väärtuslik tegelikult kui see algmaterjaliga, siis, et noh, selles mõttes, et kui me teeme sellest vanast negatiivsest uuenegatiivi selle taastama ära ja siis hakkame sealt koopiaid tegema, siis kas me oleme siis juba siis me oleme saanud. Ja see oli väga hea, et siis ma ei pea sealt Moskvast suurt enam midagi nagu tagasi taotlema võimegi põhimõtteliselt kogu Eesti filmikultuuri uue arhiivi luua nende uute negatiivid näol. Kas vastab tõele? Jah, kindlasti, iseasi, et Tallinnfilmis juba on toodete 116 pikka mängufilmi, lisaks Eesti telefilmitoodang, et nagu kõik sära taastada, on väga suur projekt. Et 10 aasta jooksul me kindlasti saame taastatud vaid parimad filmid ja siis ongi mõttekas tegelikult võib-olla ainult Moskvas hoida, et kas Eestis on üldse võimalusi või selliseid hoidleid üldse olemas, sest ma mäletan ka Eesti filmiarhiiviga on olnud probleeme, et neil pole kohta, kus ladustada üldse see ju nõuab kindlasti mingit teatud temperatuuritingimusi ja nii edasi. Eestis on küll nõuetele vastavaid arhiive, on eraarhiive ja filmiarhiiv ka laieneb. Kõik kogud ei asu Tallinnas filmiarhiivis, vaid osa neist on ka Rakverest. Eraarhiiv on ka Tartes. Nii et selge, kui selline Nipernaadi ilmuks Eestis koorem Liviko vana Tallinn välja ostaks meie eesti filmi negatiivid, siis meil oleks kuskile neid paigutada, päris tänavast mitte, aga kui me teaksime seda ette oma viis aastat, siis ma loodan, et, et Eesti riik ikka leiab selle raha, et selleks hetkeks oleks meil olemas arhiiv, kus neid säilitada. Kevade ei ole ju tegelikult esimene projekt millega Tallinnfilm alustas Eesti filmide taaskäivitamist nii-öelda siis ühest küljest ka nende restaureerimist ja, ja teisest küljest ka taas lihastamist kinos. Et aastal 2002 taas esilinastus viimne reliikvia. Kuidas on selle filmi elu kulgenud pärast restaureerimist? Wynne reliikvia on film, mida iga eestlane on täiesti peast teab ja viimne reliikvia on väga edukalt läinud. Ta jooksis kinodes kogudes üle 5000 vaataja, mis ka uue Eesti filmi kohta ei ole isegi sugugi mitte vilets tulemas. Populaarne on olnud ka inse reliikvia lisamaterjalidega DVD, mida igal aastal on müüdud üle 1000 eksemplari. Festivalidel on näidatud samamoodi inset reliikviad, et Saksamaal ja kindlasti ka mujal Euroopa mujalgi. Aga kuidas, nagu telejaamad vastu võtavad viimsed, reliikviad, kes selle vastu on ka selline kõrgendatud huvi või ta on ikkagi väga rahvuslik film eestifilm, et selle vastu huvi tundnud huvi selle vastu on konkreetseid lepinguid hetkel veel mitte, et film on väga klassikaline seiklusfilm ja huvi selle vastu ei rauge, nii et näidata praegu. Iseasi, et ta peale oma väljatulekut levis sotsialismimaadesse juba päris aktiivselt, nii et film on jooksnud telekanalites ja vanemad filmi on ikka natukene raskem levitada ka päriselt filmi. Teisest küljest, kui Ida-Euroopa televisioonil kosuvad natukene omad veidi rohkemgi raha ostudeks, siis tundub, et see nostalgiafaktor ujusin väga positiivset rolli mängida. Ta hakataksegi nõudma selliseid suurepäraseid linateoseid, mis vanal nõukogude ajal levisid, noh, nii-öelda siis N Liidu territooriumil siis sotsialismiriikides, et siis nagu Tallinnfilm filmide vastase nõudes võib veel tõusta tegelikult tollane eriti ka, kui meil on välja pakkuda rohkem kui üks või kaks aastat, et filmi kui meie kataloogis on juba viis, kuus taastatud filmi, Ants on meil oluliselt lihtsam pakkuda neid telekanalitele. Et tegelikult see on ju maailmas tõusev trend luua vanade filmide katalooge nii-öelda videokogusid ja siis neid päris aktiivselt müüa, sest ma olen näinud välismaa suurtel turgudel, alati on kohal seal selline pilvi firma nagu Rusgiko, kes müüb siis kõike paremat vene klassikat ja ta on teinud väga korraliku videokogu ja kataloogi ja on tõesti nagu kohal igal pool, praktiliselt et nüüd on ta hakanud müüma ka uusi vene animafilm, et need õigused omandanud. Nii et ütleme, see protsess ja siis ka Hollandist olen ma märganud sellist suurt huvi rääkimata, noh, ütleme vanadest kultuuriprojektidest, mis on nagu näiteks Inglismaal filmiinstituudi alt välja tulevad spetsiaalseid autorite kogud või siis tegelikult ka Ameerikas on suhteliselt niisugune tõusev trend uuesti välja lasta uusversioone vanadest filmidest. Kas nad teevad siis uuemate filmide puhul neid nii-öelda director's kate või siis tegelikult teevad noh, ikkagi neid vanu versioone taas uuesti restaureerida samamoodi ja uuesti välja tuues. Nii paistab et filme vaatamata sellele, et toodetakse maailmas ikka tuhandeid ja tuhandeid, siiski ütleme see nostalgia ühest küljest ja teisest küljest muidugi võib-olla filmikunsti selline ajalisus tingib ka seda, et me tahame neid, vanu, nii-öelda häid kindlaid klassika pärleid ikkagi ekraanil taas ja taas näha. Aga nüüd tagasi tulles kevade juurde, et kui see taaslinastus sõpruses toimub, et mis kevadega edasi saab, et kindlasti on võimalik ka, ma kujutan ette ka kuulajatel-vaatajatel kohtuda kevade tegelastega kas teil on veel midagi plaanis peale selle, et lihtsalt filmiekraanil toode kindlasti Kinos Sõprus hakkab homsest kõigile avatud olema, aga näitas kus võib näha kahte kandidaati kõigist kevades mänginud peamistest tegelastest ehk siis Tootsis teelest Laurist imelik osta les taskus lapist ja arnast. Et kõik, kes tulevad vaatama taastatud Kevadet, saavad näha ka, missugune oleks võinud silm olla, kui tegelasteks oleks vait. Teised kandideerijad. Film linastub kahe väljatuleku nädalavahetusel ka Tartu sadamateatris ning nädala pärast on võimalik seda vaadata ka Pärnu kinokülastajatel. Samamoodi saavad kõik väiksemad kohad tellida endale kevadet kinobussi vahendusel, kes aitab meil filmi levitada maakondades, kus teil on plaanis uus kevade tiividiga teha, kus oleksid siis ütleme mingeid lisamaterjalid, noh seesama, mis toimus tegelikult ju projektiga viimne reliikvia, kus tehti spetsiaalne uus meigikohver, kuidas film tehti seal intervjuud nende näit, nii et ega filmitegijatega küll 25 aastat hiljem, aga sellegipoolest ja seal oli väga huvitavat näitlejaproovid ka nendest näitlejatest, kes kandideerisid ühte või teise rolli, et tegemist on tõeliselt, väga huvitava projektiga väga huvitava tiidiga, et kas midagi sellist on teie peas liikunud seoses kevadega. Ja loomulikult kavatseme hilissügiseks välja tuua ka kevade DVD. Et selle filmide puudus ongi selles, et paljud materjalid on hävinenud, aga kindlasti kavatseme medoote, dokumentaalfilmi filmi saamisloost ja kohast meie filmiloos. Ning kindlasti oleme tänulikud ka kõigi materjalide eest, mis võivad kuskil tegijate käes või lihtsalt filmisõprade käes olla üle Eesti. Nii et, et kui kellelgi on väga põnevat informatsiooni, siis ta on sellega alati vaadata, et nagu Tallinnfilmis no kevade puhul on suur õnn, seed, kevade lavastaja Arvo Kruusement on hea tervise juures ja, ja kindlasti on väga suur asi, saab salvestada temaga ka intervjuus ja mälestusi seoses selle filmiga. Sell kurvad faktid, et temast ei ole veel ühtegi dokumentaalfilmi valminud, mida te kindlasti väga-väga väärib. Et arvan, et võib-olla siin, ütleme see kevade tiividi aitab ka sellist auku täita, mis, mis, mis oleks väga hea. Kindlasti. Aga ma olen aru saanud, et see ots on nüüd lahti tehtud juba siis aastast 2002 ja nüüd on välja kuulutatud ka selline programm nagu Eesti film 100 tähistamine. Oskad sa öelda siis praegu meie kuulajatele, et mis teil veel plaanis nüüd lähiaastatel teha Tallinnfilmiarhiivi ka seoses selle tähtpäeva tähistamisega, Tallinnfilmiarhiiviga püüanane igal aastal taastada ühe mängufilmi ühe dokumentaalfilmi ja animafilmid, et siis juubeliaastaks oleks meil uhke valik. Eesti film 100 programmi raames töötab hetkel Tallinnfilmis projektijuht Annika Koppel, kes väga tublilt meie projekti ann tõuganud. Suurimateks toetajateks. Siinjuures on olnud Eesti filmiarhiiv ja Eesti filmi ütles kahtlemata Eesti filmiajakirjanikud, kultuurkapital ja kultuuriministeerium. Loomulikult ka, et ühiselt oleme me välja valinud ka Need filmid, millel on kõige suurem šanss järgmisena taastatud saada. Kui oli korraks juttu juba taastamisele minevatest animafilmidest, siis sellel aastal on juba töös ka film leelo mis on Jüri müüri poolt tehtud dokumentaalfilm, mis on omasteaiast pärit hea näide tsensuurist. Kuna film, mis jõudis kinodesse teleekraanile, oli tugevasti tsenseeritud. Studia erines oluliselt autori poolt tehtud dokumentaalfilmist. Meie plaane nüüd taastada algne Jüri müüri poolt tehtud versioon mis on äärmiselt keeruline protsess, sellepärast et algsest filmisteni järel kahjuks ainult üks saksakeelsete subtiitrid tega positiiv koopia. Küll aga üritame siis tsenseeritud negatiivi olemasoleva positiiv koopia abil siiski seda huvitavat filmi taastada. Millest see film on? Silman laulupidudest ja sisaldas oma aja sümboolikat ja rahvuslikust liiga palju ning lõigati seetõttu suhteliselt partei tegelasi eksponeerida, kas propagandafilmiks ringi pigem, kas teil on siis mingeid algseid materjale veel säilinud, et teete siis uue montaaži ka või ikkagi see samas plaanis on vana montaaži järgida nii palju kui võimalik, et materjalid on juba toimetatud Soome, kus neid hetkel kontrollitakse, antakse teada meile võimalusi. Nii et põhimõtteliselt oli ikkagi säilinud siis positiiv koopia, originaal originaal ja ja siis pärast tsenseeriti seda, seda versiooni, mis siis nagu jõudis kinodesse siis kuna dokumentaalfilmid levisid ja meil siis ka kinodes. Nii et see saab olema küll äärmiselt huvitav projekt, et siis oleks võimalik kõrvutada siis kahte versiooni kindlasti. Ja see film on ka plaanis teil siis noh, ilmselt näidata ikkagi kinos Sõprus ära kahe versioon kindlasti. Peale taastatud filmide jooksevad kinos Proos hetkel meil ka varasemal ajal toodetud kina kroonikad ehk Ringvaated algatasime eelmisel aastal projekti, paneme ajaloo tagurpidi käima ning uuematest vanemateks kümnendite kaupa. Üritame me nüüd igal aastal näidata ka kunagisi kinokroonikaid aga mõne sõnaga võib-olla mängufilmidest ka tagasi tulles, missugune on siis ütleme, top-way või missuguseid on esimesed viis mängufilmi, mida te tahaksite ära taastuda lähimate aastate jooksul. Tallinnfilmis toodetud filmidest on kahtlemata ta hetkel arutlusel filmid Nipernaadi, ideaalmaastik nukitsamees ja põrgupõhja, uus vanapagan. Põhjused neist erinevad. Kas filmide väga vilets nagu tehniline seisukord, nagu seda filmin, ideaalmaastik huvi lastefilmide vastu ning kahtlemata filmide tähtsus filmiloos. Aga sa mainisid mõne sõnaga ka dokumentaalfilme ja just nüüd Jüri müüri Leelot, aga mis teil on meil plaanis dokumentaalfilmidest taastada? Dokumentaalfilmidest on meil uhke plaan taastada aastaga Lennart Meri režissööri käe all valminud viis dokumentaalfilmi, millest kaks anud oletud, et Tallinnfilmis selleks oleme me algatanud nagu eriprogrammi ja juhul kui meid toetavad ka kultuuriministeerium, kultuurkapital, ülejäänud avalikud organisatsioonid, siis loodame selle töö teha ära aastaga. Aga osaliselt tulid Lennart Meri filmid toodetud ka üleisradi valgvaieldi mäletan ja sealtpoolt on nagu kogu aeg olnud väga suur huvi tema filmide vastu, et et kas teil on nagu plaanis, ütleme, kui te restaureeriti, nad, siis ka tiivi diile teha, mingisugune ütleme selline kogumik. Kindlasti on see plaanis ja mõlemad Tallinnfilmist vaadet, et filmid on kaastootmisfilmid, nii Linnutee tuuled kui veelinnurahvas, nii et nende taastamiseks peame me kokkulepped saavutama kahtlemata ka teiste kaastootjatega. Väga põnev, aga veel dokumentaalfilme hetkel rohkem välja valitud ei ole. Nii et Eesti film 100 algatusrühm, mis koosneb siis programmi loonud seitsme organisatsiooni esindajatest otsustab taastamisele minevaid filme aastate kaupa, kui on kindlad eelarveid, mille raames saame tegutseda. Selge, aga tundub, et eesti film just tema ajaloolise aspektis on nüüd küll elama hakanud ja kenasti teenindab võib-olla seda väikest lünka, mis meie ekraanidel veel uute eesti filmide näol on, kuna neid veel ikkagi kipub vähe olema, siis on igati tervitatav, et meil on võimalik näha ka vanu filme. Kas filme ütleme sõjaeelsest ajast ka meil on plaanis teil Eesti filmiarhiiviga koostöös ekraanidele tuua Kinos Sõprus filmiarhiive taastav jaan taastanud juba sõjaeelsest ajast filme kindlasti eriprogrammide raames saab neid näha nii kinos Sõprus kui ka kinomajas, et hetkel ongi tulemas Eesti kultuurfilmi 75.-le juubelile ja Eesti filmiarhiivi 35.-le juubelile pühendatud üritas, mis on 27. aprillil Tallinna kinomajas. Tegemist on konverentsiga, mille raames antakse ülevaade kindlasti Eesti filmiajaloost ja ka meie filmiarhiivi arengust. Selge kõigil, kellel siis huvi võib suunduda 27. aprillil kuulama Eesti filmiajaloost süvaülevaadet. Aga siinkohal tahaksin Margit Remmerdid Tallinnfilmist selle kena ülevaate eest hetkel meie filmielus toimuvast ja nimelt eesti filmide restaureerimise eest. Ja meie läheme mõne hetke pärast edasi ülevaatega viis paadini filmifestivalist. Aga nüüd ma läheksin edasi siis ülevaatega viis paadini filmifestivalist Ko eest, mida oli mul võimalus külastada eelmisel nädalal. Tegemist on väikese festivaliga Frankfurdi külje all. Endine uhke kuurort Spaa linn, mis siis esitleb filme Ida-Euroopast ja mis on huvitav tegelikult eelkõige selle poolest, et seal peetakse maha iga aasta sümpoosion Vene uuemast filmist ja ka sellel aastal tegelikult neli päeva olid väga esinduslikud sõnavõtud teemal uus vene meistri kino ja samuti oli võimalik ära näha päris palju uusi huvitavaid vene filme. Ja festivali tasub külastada, aga sellepärast, et tegelikult näeb tõesti Ida-Euroopa filmide paremikku seal konkurss, programmis antakse välja paar päris soliidset auhinda. Nii et selleks, et saada aimu, mis toimub ideoloog page kinos ja eelkõige vene kinos on õige koht külastada Viispaadenikuid. Ei, see võimalus on aga nendest sõnavõttudest võib-olla veidi lähemalt, mis puudutavad vene uut meistri kino ja eelkõige nii-öelda plokk pastereid, ehk siis neid filme, mis on osutunud äärmiselt edukaks Venemaal. Siis tahaksin teile ehk eelkõige rääkida mõne sõnaga sellest, mis üldse vene kinos praegusel hetkel toimub. Et kindlasti teieni on jõudnud kuuldused selle kohta, kuidas Vene filmid juba kolm aastat, et on kodumaised ekraanid ära vallutanud, kui me räägime aastast 2000 2001 2002 isegi võib-olla 2003 siis tegelikult vene filme kinoekraanidel praktiliselt näha ei olnud. Põhjus oli muidugi eelkõige selles, et filmide tootmine oli madalseisus ja ka riiklik toetus oli suhteliselt nõder. Ja, ja teisest küljest oli ta probleem ekraanide vähesuses. Nüüd situatsioon oli suhteliselt sarnane muidugi kõikide Ida-Euroopa kinomaadega. Tänu sellele, et Ameerika filmid olid ikkagi monopoolses seisundis ja siiamaani tegelikult üsnagi palju on siis ma arvan, et see on siiski tendents, mis on muutunud viimase paari aastaga ja muutumas aina enam ja enam eelkõige muidugi Venemaal, sellepärast et Venemaa on riik, kus armastatakse rahvusliku kino ja kus väga armastatakse vene filme. Praeguseks hetkeks on situatsioon täiesti drastiliselt muutunud, vene filmide osakaal tegelikult kogu rahvuslik, kust filmi tootmisest ma räägin just kinofilmidest on väga suur, seal toodetakse 120 kinofilmi aastas, aga väga palju filme ka just telejaamade tarbes. Ja kogu vaatajaskonnast moodustab Vene rahvuslik kino kuskil 25 protsenti, mis on väga kõrge kaja Euroopas, näit eks selliste protsentidega võivad uhkeldada Taani ja viimasel aastal jõudis ka Soome selle tulemuseni. Erandlik on muidugi Prantsusmaa, kus rahvuslik film tegelikult omistab kuskilt Poolt kogu vaatajate hulgast. Need need kolm viimaste aastate Vene kinos olnud pöördelised ja see kõik algas tegelikult, et sellise filmiga nagu buumier originaalpealkirja siia eestikeelses levi pealkirjas bemari mida on võimalik vaadata meilgatiividi vahendusel. Film on tegelikult kunstiliselt päris kõrgel tasemel ja lahendab teravaid sotsiaalseid probleeme Venemaal. Ja see pliin tegelikult, mis pääses suhteliselt väheste koop taruga kinodesse pööras vene vaataja tegelikult pea peale ja pärast seda situatsioon on muidugi drastiliselt muutunud. Kõik te olete kuulnud kindlasti sellisest filmist nagu Nashnoide sor, ehk siis öövalvur, mis oli meil praegusel hetkel Lewis küll tiividiis ja nüüd päevavaht, mis on järg sellele filmile, on juba jõudnud ka kinodesse. Kui me räägime filmist Nashnoida sorr, siis filmi eelarve tegelikult oli ainult kaks miljonit dollarit. Ja kaks miljonit dollarit kulus veidi reklaami peale, aga kogu boksofis oli sellel filmil 16 miljonit dollarit. Need on muidugi sellised numbrid, mis meie vaatajate-kuulajate jaoks on täiesti arusaamatud aga see annab tegelikult, et aimu sellest, et missugused mastaabid on nagu Vene turul ja film müüdi suhteliselt kiiresti ka Ameerikasse USA-s, Fox'ile, kes teeb sellest filmist rii meiki ja muud blockwasterid nii-öelda järgnesid öövahile järgnesid ka Boriss Jakunini romaanide ekraniseering, nii Türgi gambiit kui ka riiginõunik, mida oli meil võimalus hiljuti näha kinodes. Ja nüüd oodatakse pärast üheksandat roodu järgmiseks blockbasteriks need sügisel sellist filmi nagu Volka tav. Nii et võib öelda seda, et vene ekraanid on muutunud ja muutunud lõplikult seda näitab ka tegelikult toetus riigi poolt. Vene riik toetab filmikultuuri arengut 100 miljoni dollariga aastas mis on muidugi tõsiselt väga tõsiseltvõetav summa. Ja kõige huvitavam on see, et toetatakse väga palju ka debüütfilme ja debüütfilme toetatakse 100 protsendi ulatuses. Nii et kui filmi tegemiseks ikka on ka see 10 rubla taskus, on sul võimalik saada tegelikult vene kinokomiteelt 500000 dollarit teha korralik debüütfilm ja see meie rahas on juba kuskil üle seitsme miljoni krooni, mis, ma arvan, rõõmustaks iga vähegi tagasihoidliku eesti filmitegija, et kui me nüüd pöördume tagasi tegelikult sellele tähendusele, mida see filmitööstus on nüüd kaasa toodud ka vene vaataja teadvuses siis väga huvitava ettekandega esines selline tuntud kirjanik nagu Viktor Irofjev vene filmi teemadel ja nimelt sellest rääkis ta pikemalt, et mida üldse kujutab tegelikult endast nii-öelda see vene hing ja mida tema otsib kinos ja mida tema otsib kinoekraanid. Viktor Gurjevi sõnul on vene inimene siiski oma olemuselt hea. Ja vene kino on nagu vene inimene, kes otsib. Kasutaksin siin originaalkeelseid terminit Pravdat ehk siis õigust ja tema jaoks tegelikult see Pravda ehk õigus koosneb tõest ja õiglusest ehk siis see ei ole sarnane siiski Euroopa kinole kus režissööri ja poeedi vaataja jaoks on kõige olulisem tegelikult see tõe leidmine vaatamata selleni, mis see tõde endast kujutab. Ja vene vaataja on tegelikult väga kirjanduslikest traditsioonidest kinni ja samuti kõik vene kinoväärtushinnangud siiski tulenevad kirjanduslikust traditsioonist. Ja selle traditsiooni. Üks põhiliseid ja olulisemaid aluseid on see, et hetke maailm on patune ja see tuleks ümber ehitada. Ehk tegelikult vene iga film on oma olemuselt revolutsiooniline ja vene, vaata ei lähegi tegelikult kinno, kui ta ei saa seal maailma muuta. Ja mõnes mõttes ongi see võõrandumine reaalsest maailmast meelelahutusmaailma, sest vene vaataja tahab eelkõige tunda rõõmu oma olemisest ja, ja ka olemusest. Ja see annab tegelikult kogu aluse vene filmide hindamiseks. Et vene film on tegelikult läbi teinud kaks väärtuste agooniat 1900 seitsmeteistkümnendal aastal, kui tegelikult vene kino lõi utoopiat ekraanil ja teine väärtuste agoonia tegelikult toimus 1991. aastal, kui siis algas vene ühiskonna moderniseerimine. Ja peab ütlema, et Virofjevi sõnule vene film tegelikult tunduvalt mobiilsem kui kirjandus ja tema väitel hetkel vene kirjandust ei eksisteeri, eksisteerivad mõned üksikud kirjanikud, Saartena ainult aga vene film on tema arvati nagu põld, kus toimub alati midagi, huvid võtavad ja see, mis toimub ühes põllu otsas, kindlasti tähendab teist põlluotsa. Ja teisest küljest on kinoolukord mingil määral ka keeruline sest režissöör Venemaal töötab alati sellel tingimusel, et tema teos peab meeldima. Ja kirjanikul jällegi seda ka ei ole, sest ta ei ole ka seotud väga suurte lepingutega ja vene kirjanik töötab nii-öelda südametunnistuse järgi. Aga pean siinkohal ütlema, et tsiteerin siiski Viktori arhiivid ja tema väitel see müütiline vene hing, mida kõik hardalt tsiteerivad, siiski ei ole müüt, vaid see on nagu reaalsus. Ja vene kino ei tegele sügavalt hingeanalüüsiga sest põhimõtteliselt ei koostajatega ei tehta vahet ka hea ja halva vahel, kui näiteks keskkond sööb inimese ära, see tähendab seda, et inimene on ise oma olemusega tegelikult nagu nõrk ja see ei ole õigustus. Lääne kino peab siiski võimalikuks inimeses hea ja halva kooslust. Tsiteerides sellist filmi nagu neli Chitööriem. Peab Irofjev, seda selliseks mehe postvane nismi postulaadiks. Ja teda väga sügavalt pani mõtlema stseen, kus purjus vanamoorid ennast riidest lahti koorivad ja tundub Viljar šanovski jaoks ei ole see teadlikult üles ehitatud seen vaid on see pigem selline vene arhailisus oma jõledat alastuses. Antud hetkel. Aga kõiki, ka niinimetatud plokk, pastereid või neid suuremaid hittfilme võiks tegelikult samas võtmes analüüsida ja leida, et vene kino ühest küljest on oma olemuselt siiski traditsiooniline, arhailine aga siiski liigub vastu organismi poole ja nimelt seetõttu, et ta kasutab siiski maailmakinole tuntud žanreid ja täidab neid oma väga tugeva rahvusliku sisuga, et kõigepealt võiks mainida muidugi sellist filmi nagu ma eelnevaltki nimetasin, öövaht, kes võtab aluseks siiski suhteliselt tuntud ja vampiirifilmi bee filmi õudusfilmi aga teeb seda vaieldamatult väga huvitavalt köitvalt ja väga tugevalt rahvusliku alatooniga. Nii et see ka mingil määral peegeldab selliste vene postpaneristi nende kinos. Ja kui veel rääkida tendentsidest, siis väga ähvardavaks ja ebasoovitavaks tendentsiks pidajast ema sellist nähtust vene kinos nagu nii-öelda isamaaliselt korrektsete fliimide tegemist, mida vene diakomitee väga tõsiselt ka soosib, selle jaoks on kohe eraldatud kindel fond. Ja üheks selliseks näiteks tõi ta filmi Üheksas rood, mis ka väga edukalt meie kinos jooksis. Seetõttu, et see film on nagu kõige parem näide sellest, miks Venemaa kino ei saa kunagi Hollywoodis, sest vene kinos on alati kõige olulisem selline mõiste nagu meie ehk siis kandvaks tegelaskujuks on kamp või või grupp inimesi, kes siis headuse tagamiseks võitleb kurjusega. Hollywoodis on ikkagi alati kesksel kohal kangelane minavormis ehk siis üksikkangelase teekond. Ja see patriotism tegelikult, mis väljendub filmis Üheksas rood on õigustus imperalistlikule mudelile ja seal taas ala teadvuslikult söödetakse vene vaatajale ette seda, et Vene impeerium oma suuruses ja, ja oma ka eelnevate territooriumide omistamises omab õigust taas minna afganistani taas minna uuele territooriumile ja läbi selle nii-öelda selle meie tegevuse siis õigustada oma eksistentsi nendel võõrastel territooriumitel. Ja kui lähemalt võib olla mõne stseeniga seda väidet ka tõestada, siis kui te mäletate Te juhuslikult, kui keegi teist näinud on siis vaenlase kuju, peamine on ka tüüpiline vene kinole, seal Afganistani elanikud on, on, neil ei ole nägu ja, ja teda kujutatakse vaenlasena, kes haub konspiratsioonivandenõud. Sõdurid käituvad väga julmalt ja see on õigustatud. Nad ei käitu ülbelt, sest see on iseloomulik eurooplastele selline euroopalik kõrkus. Ja ka see rooduülem on pigem nii-öelda oma jope ja ta võib olla julm, aga samas ta on nii-öelda sama veregrupiga selline liberaalsus juhtimises nagu puudub Vene filmis, et see on taasiseloomulikke Euroopale ja üheksas rood ongi näide sellest, kus otsitakse nii-öelda oma riiki ja iroshee väitel ongi tegemist sellise fašistliku mudeliga mis on viinud lausa selleni, et viimastes uudistes aina rohkem ja rohkem tõstab pead vene skinhead, ide liikumine, kus juba välismaalasi pekstakse tänaval ja see õigustus läbi kinoekraani on Irofjevi sõnul ka äärmiselt äärmiselt ohtlik tendents. Veel üks trend, mis on vene kinos antud hetkel huvi, Ta on meelelahutuskomöödiad ja tema sõnul on need ka antud hetkel kohasemad. Väga huvitavaks nähtuseks peab ta sellist teleseriaali nagu Meister ja Margarita. Ja meister ja margarita on teos, mida on korduvalt üritatud ekraniseerida suurema või vähema eduga. Aga see katse näitab soovi tegelikult luua meelelahutust keskklassile ja nimelt luua ka nii-öelda intellektuaalne või siis mentaalne õiguslik kaitse keskklassile seetõttu, et need tegelased, kes Meistri ja Margarita Smee ekraanidel on, on Venemaa tärkava keskklassi esindajad ja neile tuleb kaasa antud juhul teispoolsed jõud. Sest ajalooliselt on tegelikult Vene ühiskond alati vihanud kodanluse Bürgereid, aga nüüd 20. sajandi teleseriaalide ja just 21. sajandi teleseriaalid vene kanalitel hakkavad tõestama vastupidist ja formeerivad, et nii-öelda uut headuse mudelit ja tegelikult nii kummaline kui see ka ei ole, see saabki tegelikult ohuks Vene mehitarismile. Siin on nagu paradoks, et televisioon tegelikult, mis Venemaale loodud riikliku sõnumi edastamiseks hakkab tegelikult sööma vene kino omade vahenditega. Ja kui veel rääkida lähemalt mõnedest filmidest, mis on sama mudeli põhjal üles ehitatud nagu näiteks seesama kuunini Türgi gambiit siis Türgi gambiit ei hakanud tööle selle müütaristliku mudelina, sellepärast et akuunini kirjandus tegelikult ei ole traditsiooniline vene kirjandus ja kõik see sisu, millega täidetakse samamoodi ajalooline draama jääb siiski võõraks ja ei hakka tööle. Victori refejeviga võib nõustuda või mitte, kuid vaieldamatult on tema märkused äärmiselt huvitavad ja, ja äärmised mõtleva panevad. Nüüd selle sümpoosioni raamides võtsid sõna ka mitmed vene kino tippametnik, ka vene kinomeister Sergei Lazarok oli esindatud seal ja tema suust kuulis ka samuti väga huvitavat informatsiooni, nimelt seda, et aasta algusest peale on tegelikult Vene riiklik rahastamine enam kui kummaline seetõttu et vene niinimetatud kiloministeerium kirjutab ette autoritele filmižanreid, mida tellitakse, kui soovitakse raha saada, siis peaks tegema onu näiteks filmi nendele eelist. Ja ta ütleski, et praegusel hetkel on käimas Venemaal taas üks taotluste voor ja oli laekunud neli Mendelejevi projekti. Ja nemad siis see komisjon peab valima välja nende nelja projekti hulgast näiteks filmi, mis on teinud kõige odavamalt. Selliseid absurdseid reegleid, mis tegelikult aasta algusest on sisse viidud, on tekitanud äärmiselt tugeva vastuolu ja tugeva vastuseisu vene filmitegijate poolt ja tegelikult on need minu meelest ka täiesti terve mõistuse vastu. Nii et loodetavasti see suurepärane initsiatiiv, mis sai alguse kuskil kolm-neli aastat tagasi, toetajad, rahvusliku filmitööstus päris suurte summadega ei jookse nüüd lõplikult liiva, vaid jätab kindlasti loojatele tegevusvabaduse ja valikuvõimaluse sest vastasel juhul see tõus, mis vene kinos on toimunud, kindlasti sellega ka lõpeb. Aga kui rääkida veel mõnedest huvipakkuvatest filmidest, siis plokk pasteritest, mida võiks siiski ära vaadata, et saada ülevaade vene kinos toimuvatest tendentsidest, mõtetest, liikumistest, siis kindlasti võiks soovitada ka filmivend esimene ja teine osa. Kindlasti nüüd on välja tulnud selline film nagu bemariga hakkama, mis küll oma kunstiliselt tasemelt ei küündi esimese filmini aga samas on pidevalt meie ekraanidele ka Eestis ilmumas uusi uusi vene filme. Ja see on väga tervitatav tendents, et samaaegselt toimuvad esilinastused Moskvas, Peterburis ja Tallinnas. Nii et ma arvan, et see ei ole kindlasti viimane kord, kui me Vene filmidest räägime. Sest see, mis toimub idanaabri juures, on jätkuvalt huvitav. Aga mina soovin teile ilusat kevadet, et nii õues kui ka kinos ja kohtumiseni juba kuu aja pärast, mille on algamas maailma ka üks huvitavamaid filmi sündmusi, nimelt Khani rahvusvaheline filmifestival kuulmiseni stuudios oli Riina Sildvee asja külalisena, Margit Remmert.