Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Töötukassa nõukogu otsustas teha valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määr senisel 4,2 protsendi tasemel töötajale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti. Eesti õpetajate ettevalmistamise tase ja lääneriikide ülikoolidele millegi poolest alla. Täna tähistati 90 aasta möödumist õpetajahariduse andmisega alguses Tallinnas. Oktoobris 70 aastat tagasi algas baltisakslaste ümberasustamine Saksamaale. Ajaloolaste kinnitusel oli tegemist traagilise löögiga Eestile, sest katkes otsene side saksa kultuuriruumiga. Iisrael kui Hamas panid mulluse Gaza konflikti käigus Taima sõja Raimasid, leidis ÜRO Inimõiguste nõukogu. Iisrael nimetas nõukogu avaldust diplomaatiliseks farsiks. Palestiinlased avaldasid rahulolu ja ilmast. Homme sajab Eestis aeg-ajalt lörtsi ja vihma, mandril puhub muutliku suunaga saartel ja põhjarannikul kirde ja põhjatuul. Õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Täna oli koos töötukassa nõukogu kõige olulisem otsus, mis tehti, oli jätta töötuskindlustusmakse määr senisele tasemele, jätkab Mall Mälberg. Töötukassa nõukogu otsustas täna teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksumäär järgmisel aastal samaks ehk töötajale 2,8 protsenti, tööandjale 1,4 protsenti ning seega kokku 4,2 protsenti. Töötukassa nõukogu esimees Tarmo Kriis peab otsust õigeks. Töötuskindlustusmaksed jäid tänasele tasemele, kuna me ka järgnevatel aastatel näeme küllaltki kõrget tööpuuduse kasvu ja töötajate taotlus töötuskindlustusmaksete vähendamiseks oleks olnud täiesti vastupidises suunas minek ja me pidanud seda tänases olukorras õigustatud. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga jäi töötukassa nõukogus hääletamisel eriarvamusele. Tema pooldas seisukohta, et töötaja maksumäära tuleks vähendada. Sotsiaalminister Hanno Pevkur põhjendab, miks seda vähendada ei saa. Me ei tohi siinkohal unustada töölepinguseaduse muudatused, mis sisse viidi, seal mäletatavasti vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitis mitte ei kaotatud äravaid, lükati edasi jõustumine 2013.-sse aastasse, mis tähendab seda, et 2013.-st aastast töötukassale märkimisväärne rahaline kohustus veel lisaks. Tööpuudus jõuab Tarmo kriisi hinnangul tuleval aastal 16 17 protsendini, samas nii tema kui töötukassa juht Meelis Paavel kinnitasid, et töötukassa saab oma reserviga hakkama. Töötukassa reservid tänaseks täiesti piisavad ja ka tänase otsusega on tegelikult tagatud, et need on jätkuvalt piisavalt. Hetkel probleeme ei ole, et meie reservid on piisavad, et kõik kohustused saaks täidetud. Töötukassa kinnitas ka tuleva aasta eelarve esialgsed numbrid. Eelarve maht kokku oleks siis kolm, pool miljardit krooni esialgsete prognooside kohaselt ja sealt siis kui gurude poolt vaadata, siis töötuskindlustuse kulud oleksid järgmisel aastal kusagil kaks miljardit krooni siis tööturuteenuste ja toetustele oleme planeerinud miljard krooni ja tegevuskulud jäävad sinna 200 miljoni krooni kanti. Nii et aasta lõpuks peaks töötukassa varad järgmisel aastal meie prognooside kohaselt kasvama 330 miljoni krooni lähedal. Praegu on registreeritud töötuid Eestis 78300, see on tööealisest elanikkonnast 11,9 protsenti. Tänavu möödub 90 aastat õpetajahariduse andmisest Tallinnas. Täna arutati Tallinna Ülikoolis, missugune on olnud õpetajahariduse minevik ja mis ootab tulevikus. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Haridusreformist hakati Eestis rääkima juba ligi veerand sajandit tagasi. Olude ja arusaamade muutuste keskpunktis on õpetaja. Kas õpetajate ettevalmistamine on põhimõtteliselt võrreldes varasema ajaga muutunud? Küsisin seda Tallinna Ülikooli emeriitprofessorilt Inge hundilt. Selline suur erinevus, teatavasti maailm avanes, mees, mis andis võimalusi väga palju siit erikursus ja valikkursusi anda ja põhimõtteliselt üliõpilaste valikud laienesid ja vot sellised noh, muudatused olid ikkagi vägagi suured, aga teiselt poolt on mul, kui ma nüüd võrdlen Nõukogude aga kust, et praktika juhendamine ja üliõpilastele soovituste andmine, et see on kuidagi vähenenud kogu süsteemis. Tallinna Ülikooli dotsent Maria Tilk ütles, et Eesti õpetajaharidust võib rahulikult võrrelda teiste riikide omaga. Häbeneda pole midagi. See esimene eufooria on minu arust nagu juba möödumas, inimesed tulevad tagasi ei või siis informatsioon tuleb palju kiiremini tagasi ja tulemuseks on enesekindluse suurenemine. Tähendab, me teeme sedasama, mida teised teevad, medime südamega korralikult oma tööd. Aastaid on räägitud sellest, et õpetaja prestiiž ühiskonnas on madal. Kas see ka tegelikult nii on? Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži direktor Eve Eisen, Schmidt. Mina olen ka seda meelt, mida paljud ühiskonna arvamusliidrid arvavad, et õpetajad ise arvavad endast halvemini kui tegelikult ühiskonda ümberringi õpilased ja lapsevanemad. Lugupidamine õpetaja suhtes, ma arvan, on endiselt suhteliselt kõrge. Õpetaja ilmselt hindab ennast enda positsiooni pigem selle väga stressirohke töökeskkonna pärast aga see tähendab suurt läbipõlemist ja pinget. Ühtlasi. Edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Vallo kelmsaar. Iisrael nimetas eelmise aasta lõpul Gazas toimunut tegevust käsitlevate ÜRO Inimõiguste nõukogu resolutsiooni diplomaatilisteks farsiks. Palestiinlased tervitasid nõukogu seisukohta. Raportis väideti, et nii Iisrael kui ka Hamas sooritasid konflikti käigus sõjaroimarid ja võimalik, et ka inimsusevastaseid kuritegusid. Raporti koostajad kritiseerisid aga Iisraeli ka selle eest, et ta ei teinud Roo uurimisrühmaga koostööd. Raporti koostajad soovitasid ÜRO julgeolekunõukogul pöörduda Haagi rahvusvahelise sõjakuritegude tribunali poole, kui Iisrael ja Hamas poole aasta jooksul usaldusväärset juurdlust ei korralda. Iisraeli siseminister, kes on ühtlasi ka peaministri asetäitja, nimetas raportit diplomaatilisteks farsiks ja märkis, et Iisraeli armee kohtles süütuid siidkinnastega. Palestiina omavalitsuse läbirääkijate juhtsa perekat avaldas aga ÜRO Inimõiguste nõukogu otsuse üle heameelt ja lootust, et sellele järgneb ÜRO Julgeolekunõukogu otsus. Kaabeedee. Iisraeli kuriteod ei kordu. ÜRO resolutsiooni tervitas ka palestiinlaste rühmitus Hamas. Läti valitsus jõudis erakorralisel istungil kokkuleppele järgmiseni aasta eelarve eelnõu osas. Eelarvepuudujääki on vähendatud 500 miljoni lati võrra, nagu nõudsid rahvusvahelised võlausaldajad. Vaatamata sellele on Läti tuleva aasta riigieelarve eelnõus kavandatud puudujääk kaheksa ja pool protsenti. Peaminister Valdis Dombrovskise sõnul saavutati kokkulepped täiendavatest kulukärbetest, samuti on kavas suurendada eelarve tulusid maksubaasi laiendamisega. Läti valitsus otsustas esitada parlamendile uuesti eelnõu niinimetatud elamispinna maksu kehtestamiseks ning kinnisvara ja maamaksubaasi laiendamiseks Euroopa Liidult. Põllumajandusministrid toetavad europarlamendi ettepanekud piimakarjakasvatajate erakorraliseks abistamiseks kuni 300 miljoni euro ulatuses. Piimatootjate erakorraline toetus on tingitud piima kokkuostuhindade madalast tasemest. Toetus eraldatakse Euroopa Liidu järgmise aasta eelarvest. Piimatootjate toetamist on pooldanud paljud Euroopa Liidu riigid. Ja uuesti Eestist oktoobrikuus 70 aastat tagasi pakkisid baltisakslased Eestis asju tasuda ümber Saksamaale mida see tõi kaasa nii Eesti kui ka baltisakslaste endi jaoks. Seda arutati täna Tallinnas, vahendab Indrek Kiisler. Kokku lahkus Ni oktoobrist 1939 kui ka mõned aastad hiljem Eestist 21500 saksa rahvusest ja nendega suguluses olnud isikud. Kuigi toonased ajalehed rõõmustasid, et seitsmesajaaastane orjapõlv on lõppenud, siis ei aimatud, et meid endid ootab ees palju hullem saatus. Kalev Kukk Tallinna ülikoolist võttis lahkumise lühidalt kokku. Kõige suurem löök oli see, et Eesti kaotas enda jaoks vahest viimase välispoliitilise ja julgeolekulise garantii. Meid ei jäänud enam mitte keegi toetama. Eesti ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik ütles, et on raske ennustada, mis oleks juhtunud, kui baltisakslased oleksid jäänud Eestisse. Ma arvan, et siis oleks meil üks tore sõbralik rahvusgrupp, kellega on eestlastele väga hea läbi saanud, mina kahtlemata oleks endiselt baltisakslasi vähem kui me oskaksime nüüd asendada, ka ette kujutada, sellepärast et viimasel aastakümnel enne lahkumist baltisakslased hakkasid suhteliselt integreerumist ühiskonda ja oli palju segaabielusid ja nende arvukus palju vähem. Ja see 39. aasta lahkumine jättis selles mõttes paljud otsad lahtiseks, et vahekorrad eestlaste sakslaste vahel ei olnud veel eriti selginenud. Baltisakslaste järeltulijatel on praegu säilinud veel oma identiteet. Saksamaal on mitmeid baltisakslaste organisatsioone, need käivad koos, on olemas ka noortekogud, korraldatakse pidevalt konverentse, ilmuvad mitmed ajakirjad, ilmupati, aasta raamata. Kui palju nad Eestiski. Vaat seda ma muidugi on väga raske hinnata, sest nad Yafysseeriseda, aga nii või teisiti nad käivad siin mitmed on ostnud tagasi oma kunagised varad, mis nendelt 39. aastal. Ma läksin nii et huvi on. Ja teistpidi võib öelda ka, et baltisakslaste ajaloolised pikkadel suguvõsade on ka vastutus oma ajaloo säilimise eest. Seda ei saa maha kirjutada ja tänastel põlvkondadel ei ole ka mitte mingit moraalset õigust oma esivanemate ees Eestit unustada. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, alates Lõuna-Eestist hakkab lörtsi ja vihma sadama, kohati tekib udu. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Päeval on enamasti pilves ilm, aeg-ajalt sajab lörtsi ja vihma, vaid Kagu-Eestis on saju võimalus veidi väiksem. Tuul on mandril muutliku suunaga, puhudes kiirusega kolm kuni seitse meetrit sekundis. Saartel ja põhjarannikul tugevneb kirde ja põhjatuul kuue kuni 11 õhtupoolikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.