Kuulamine. Tore ülekuulamine alustab ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Bändi helirežissöör, kinode inspektor, armastatud telenägu. Tänane ülekuulatav on Eesti rahva mure, laekahaldur. Kas laada leierkast või hõbedane ruupor ent mis peamine, kas ingel või saatan seda näitab tänane ülekuulamine. Tänane ülekuulatav on Marika Tuus, tere päevast. Tere päevast kõigile Maarika Tuus. Mul on väga hea meel, et te siin istute ja, ja ma olen täiesti kindel, et järgmine tund aega saab olema jaoks erakordselt põnev, sellepärast et Eestis ei ole ühtegi teistsugust nii õnnelikku naispoliitikud, kui olete teie, Marika. Nonii seda on päris huvitav kuulda. Ja põhjus on ju imelihtne teile ütlema, teie ampluaa või teie nagu seal roll, mis teil tuleb suurepäraselt välja, on selline. No on selline kritiseeri natukene selline uriseb, toriseb joriseb ja näpuga näitav ja oleme ausad, see tuleb teil väga hästi välja nagu Anne Veski 80.-te popmeloodiaid opositsioonis on lihtsalt mugav olla. Ma saan aru, et teie oletegi see, kes kelle pärast Keskerakond siin opositsiooni kipub jääma. Nii et teie saaksite särada. No ma arvan, et see niisugune ründav, ründav, too natukene mulle kuskilt mujalt pärit võib olla siis kunagistest Gloca saatest mida sa ikkagi pikalt ja aastaid tehtud Teate, mul on veel üks, üks, kui ta juba nimetate koheck nokka saadud, siis mul on üks selline reveranss veel, kui te lubate. Minu arust knopkad on öelda sillutanud tee Eesti telemaastikul täiesti sellise vägedame nähtusele nagu näiteks ärapanija. Põhimõtteliselt olete teie ka ju tegelikult Mart Juure ja Peeter Oja selline noh, nii-öelda teleema ikkagi näha nähtus ja surgata nii tänavalt kui vähegi võimalik. No siis kuma blokaga alustasin muidugi teisi nihukesi paralleelsaateid veel ei olnud ja see oli lihtsalt mul endal peast läbi mõeldud ja tal olid ka need niisugused omadused. Et kui näiteks kasvõi pealtnägijad teeb praegu ju terve meeskond, seal on nii palju abilisi ja tegijaid ja toimetajaid, siis Gloca saadet ma tegin seitse aastat üksinda ja ta oli publitsistikasaade number üks, seitse aastat järjest. Nii et ise ma mõtlesin välja, automaatvastaja sai ööga täis räägitud inimeste poolt samal ajal näiteks kuningas kulutaja Soomes, seal on tööl 20 inimest, seal on juristid koguni tööl ja nii edasi. Praktiliselt kõik tegin üksinda otsast lõpuni, kusjuures ka montaaži juures oli mul alati nii, et mul oli ikka sõna sõnasse pikitud. Ei mingit juhuslikkust, kõik pidi olema filigraanne. Absoluutselt, ma olen nende aegade peale läinud aegade peale mõeldes alati tahtnud teie käest küsida, kas teil sellel ajal endale väike püstol või revolver oli või vähemalt mingi gaasiballoon käsikotis sellepärast et ta ju astusite oli ikkagi nii-öelda konnasilmale sellistele, kes oleks võinud solvuda ja pahanda väga füüsiliselt küll ja küll. Noh, eks muidugi ma tean, et nii mulle kui ka minu abikaasale antihoiatused edasi, eriti kui me seal salaviinaäriga tegelesime saga salasigarettidega, nende kinnipüüdmisega loomulikult ise, kes siis saime need kohad teada, umbes läksime ukse taha, et keegi ei teadnud, me tuleme ja tegime ikka niisuguse eksprompt ja nii neid hoiatusi tuli. Kusjuures ükskord, kui me saime ka soomlaste grupi kätte ja kuskilt seal turgude vahelistelt putkadest kuidas terve turism nii buss viidi, salaviina ostma, et odavamalt saada ja me seda vaikselt ette ja siis me läksime, siis oli isegi niimoodi tegemist, et hüppasin mikrofoniga bussi ja nemad sõitsid ära, nii et kaamera oli tänaval ja mina bussis ja buss sõitis sisuliselt tegemist. Sisuliselt, pantvang näpus, vahelises lahendiski, nii et ikka Soomes olid pärast lood lehtedes ja, ja siin ja nii, et palju kära. Ühesõnaga, te olete väga väga kogenud ajakirjanik, milles ma hetkekski ei kahtle, needsamad lood kinnitavad sedasama, räägime ühe asja selgeks. Marika Tuus, miks on Eestis tekkinud teie arvates veelahe Eesti ajakirjanduse ja ühe suurema Teie vahel nii terav, nii nagu see on Eesti meedia ja Keskerakonna vahel? Eesti meediat ma ei mõtle siis suurte tähtedega või väikestega. No küsimus on selles, paljud ütlevad, et, et meedia on juskui kollane ja nii ja naa, mina arvan nii, et meedia põhiviga meil on see, et ta on parteiline täpselt samuti nagu vene ajal. Ja ma toon teile näiteks näiteks. Väga tore inimene, Margus Allikmaa, Allikmaa, rahvusringhäälingu juhatuse esimees, ütleb ise, et ta ei ole kallutatud ja, ja ma usun ka, et ta tõesti nii toimib. Aga kui me ikkagi vaatame tausta, et see inimene on olnud ühe partei tipp-poliitik, minister, kantsler, abilinnapea ja, ja kuidas siis saab selle suure institutsiooni ette, siis on selge, et seal ikkagi teatud kallutatuse tekib. Ja kui me vaatame neid aegu, kui ta sai etteotsa missis järsku muutus televisioonimaastikust raadiomaastikul? No võtame näiteks ukse saata, kui te mäletate, noh, praegu on eetris aastaid. Badeenrid aga kõrvaldati, saatejuhid Mart Ummelas, Rein Veidemann, kes tõesti tegi niuke süvaanalüüsi. Summad on öelnud ka, et ta teda kõrvaldati saatest. No ma ei saa siin otse välja öelda mai ja ma ei tahagi seda enda peale võtma. Aga noh, keegi ei lähe sellise analüüsiva saate pealt ja Tali sai kuulsaks selle saatega ikka väga tal enne kuulus aga ta veel paremaks. Ja, ja võtame kasvõi Peeter Ernits, kes kaotas oma saate, kes tegi nagu kokkuvõtet ju nädala meediast või võtame näiteks tähelaeva saates ma, ma toon teile näite järjest võttis jälle ette nii-öelda heas mõttes reformierakondlased Ojuland. Ta. Dali Metssalumetsjänes Vlassov läinud ja nii edasi ma toon teile olukorrast riigis, eks ju, teiegi analüüs. Jaak kolleegid ongi, head kolleegid. Mul ongi. Ja ma loodan, et pärast seda võetakse ikka mu artikkel töösse, Postimees aga aga, aga eks muidugi Samost ja Muuli, nad on ka väga teravad ja kõik, aga noh, nad on siiski väga niisugused ühemõtteliselt kallutatud ja niisugune vihkav ja nagu ikka Et ma saan põhimõtteliselt aru, kui me jätame välja selle, mis puudutab tähelaeva, kus ma ei, ma ei tea, ma tõesti ei tea, võib-olla tõesti liikusid mingid käsuliinid Allikmaa või ma arvan, ei ole ka nii naiivne, et arvaksin, et nad oleks käsuliinid, vaid mingid sellised mõtteliinid, eks ju. Ja toimetaja luges Allikmaa huulilt neid nimesid, mis sealt nii-öelda Bobinalises ette loeti. Ma millegipärast arvan, et see lihtsalt oli natukene selline, kes toimetajatöö, eks ju. Aga kas, kuidas see mehhanism on, kuidas te kujutate ette, et mismoodi nii-öelda see mõju joon nagu töötab? Vot, ma ütlen siia juurde, et mitte jääda ainult ühekülgseks, et rääkida ainult nüüd ühest inimesest ja ühest meediakanalist, eks ole, rahvusringhääling et ka näiteks peale uut valitsust ju muutus Maalehes kõik peatoimetaja juhatati Peeter Ernits välja, kui te mäletate, kui me meenutame kasvõi niisugust juhtumit, kus siin Raimo Alavere kirjutas, noh niisuguse küllalt kriitilise loo valitsuse suhtes Dani pea toimet ja asetäitja tead, õhtuks vallandati ja nii edasi. Et kuidas see käib? No ma ütleks, teile, käibki niimoodi, kui me mäletame, et eelmine aasta suvel näiteks seal enne pronksiööd võeti kokku ja ajakirjanikud peaministri poolt tehti tehti kena söök. Nüüd võeti kokku, oli üks niisugune foorum, on niisugune üritus, kui te mäletate? Mul tuleb veel. Tähendab jah, noh, Stahlil, no ma toon näite või kasvõi ka praegu ju õnneleid pronks seda aastapäeva ikkagi on ju siin paljud välja öelnud, et, et kergelt ikkagi öeldi, et ärge jumala eest seda võimendaga, eks. Et nojah, oli jalka, aga meedia tahab vaba olla. Ja, ja kui meile öeldakse, et meil on vaba meedia ja mängija ei, ei, ma arvan seda siiski, et loomulikult Khaled saatejuhid ja, ja on nagu selle meelsusega nagu ka ise, aga, aga küsimus on selles, et ükskõik, võtame kas või Inglismaa või mis tahes riigi, seal on olemas parempoolajakirjandus ja vasakpoolne ajakirjad. Neil ei ole. Ma jõuan tagasi selle küsimuse juurde, mille ma esitasin viis minutit tagasi, miks see Eestis nii on? See oli see, miks ma küsisin, miks Eestis nii on, miks need ajakirjanikud, keda tule taevas appi ei mõjutata. Ma olen Allikmad näinud kolm korda oma elu jooksul ühe korra, tõsi, surusime kätt, vahetasime kaks sõna. Ma pärast vaatasin, ei olnud minul sinise oravamärki küljes, mitte kusagilt ei mõjutanud. Miks see nii on, et teist lihtsalt aru ei saada, oma hüpotees ka? No aga kes tuleb seda vasakajakirjandus toetava finantsiliselt, ütleme võib-olla vaatame, kelle käes on ajakirjandus ei tule. Ja noh, seda jah, leil vasakajakirjandus lihtsalt ei saa toimida, ei ole ju raha selleks, eks ole, ühe lehe tegemine, mis see maksab, mida me kõik muidugi omal ajal, kui, kui siin rahva Ütleme, et inimesed tahavad lugeda parempoolset informatsiooni, tegelikult. Nuh, nad loeks ka teist, aga nad ei teagi, et teine võiks üldse olemas olla Harju sellega, et teda ei ole, ütleme, kesknädal on, on tõesti niisugune ajalehte, aga ega selle ajalehega ei ole väga kerge teda leheputkades müüdile saada või et noh, et inimesed laiemalt peaksid, eks ju, selles on küsimus, et meil ollakse harjutud, seda on nii-öelda suhu toppima ja kõik, kõik need asjad. Me teame, et kelle käes on ajakirjandus, eks ole, selle Käärsel avalikud arvamus, kelle käes on avalik arvamus, selle käes on võim ja nii ta paratamatult on. Ja kui me vaatame neid igasuguseid valimiseelseid lehti päev-kaks võib-olla ka nädal varem, siis nad on ju täiesti tendentslikult ühemõtteliselt ühele pool, eks ole. On ma olen täiesti nõus ja mind huvitabki lihtsalt see, milleks sa tuled, kuskohas on öeldud? Tuum on, aga mulle tundub, et ega vist päris täpselt ei tea selles mõttes, et vist ei vastanud mu küsimusele. Võib-olla, et ta on seal natukene natukene seda ajakirjanduse suunamist juba ülikoolist peale ikkagi. No aga on meil küll sellised inimesed teevad ajakirjanduseks, polegi käinud ülikoolist, kes on, teevad ajakirjanikutööd sellest pinnalt, kus tänapäeva maailmas enamasti väga sageli ajakirjandust tehakse, ehk ehk oma oma nende armetut raasukest elukogemuste pealt, mis, mis aastate jooksul mõlemad on. Minu vandenõuteooria on see, et Keskerakonnal on see tegelikult olukord kasulik. Sellepärast et teie valija paraku on see, kes elas oma elu ja sai need kogemused nendel aastatel, kus ajalehti ei saanud usaldada ja praegu on nii-öelda teie käitumine väga sageli selline, nagu ta on just sellel põhjusel, et nii-öelda ajakirjanikud saaksid ohata, kirjutada selle artikli inimesed vaatavad, muidugi selline asi ei ole ju võimalik, et Keskerakond sellist asja ütles või oleks õelnud, oleks mõelnud ja vaest Edgar Savisaart, Marika Tuusi ja nii edasi ja nii edasi, jälle tembeldatakse, millekski selliseks. No ütleme niimoodi, et näiteks kuna see on kõige suurem noortekollektiiv, noorte jaoks, ei loe, aga üks on paberil, üks on niimoodi, meil on tõesti, meil on väga palju haritlasi protsentuaalselt, see on lihtsalt jälle üks müüt, mis on tehtud, et et kõik need madalama haridusega ja need on meil. See on see müüt, mida taotakse kogu aeg. No see on nii palju, ma olen haavad ilmselt need, kes korraldavad asotsiaal. Kui me vaatame, mis praegu tegelikult meedias kas või riigieelarvega, mis toimub ja kui vähe ju sisuliselt selles kirjutatakse, televisioonidest näidatakse minimaalselt kas või võtame Delfi, seal on kõikvõimalikud muud mingid jumala kollased teemad seal peavadki olema, saad aru, aga võiks ikka tõsimeelselt probleeme rohkem olla. Oletame, et uudistesse tuleb mingisugune mingisugune niisugune uudis, mis, mis võib-olla ei ole kasulik praegusele valitsusele, siis tihti taju, varsti kõrvaldatakse sealt lihtsalt ära, eks ole. Näide mõne näite ka selles mõttes, et Delfi on, on noh, ebaõnnestunud näide selles mõttes, et nad peegeldavad ju tegelikult ajalehti, uudiseid, nad loovad ise väga marginaal sel määral ja, ja sealt midagi võtta ei oleks. Tooksid, läksid mõned hästi konkreetsed näited, et inimestel oleks lihtne. Ma toon teile niisuguse näite, siin on räägitud kõik, et riigieelarve või kes on süüdi, et noh, nüüd on kohalikud omavalitsused ja siis ühel jah, et noh, sellest teemast tahaks muidugi pärast rohkem rääkida ja nüüd majanduspoole peal tuli niisugune uudis, kus siis oli välja toodud, et kuidas siis tegelikult see see varade müük ja laenama ja kuidas see on siis noh, ütleme laenamine, eks ole. Kui suured laenukoormused on kellelegi, siis Tallinn oli see esimene, keda siis taoti, et hirmsasti ju kogu aeg meedias ja kui nüüd seda seda majandusuudist lugesime siin, me saime teada, et Tallinna laenukoormus on ainult 37,2 protsenti Viimsis 120 protsenti, nõos 80 protsenti, Orissaares oli kuskil 61 Kuressaares 50 protsenti ja, ja see uudis oli seal Tavaliselt sattunud nüüd praegu kõik nii-öelda Reformierakonna juhitud Ei, no tähendab noh, ütleme jah, võib ka nii öelda ja ta oli seal ja, ja tavalised, niuksed tähtsad head uudised tõstetakse aga BNS-i nii-öelda teisele poole, kus kõik uudised sinna ilmunud, eks ole, see sära on reaalsus. Lehtedes on, on minimaalselt, pärast tuleb kujalt parteide reiting Postimehel veebiväljaandes, kui siin Reformierakonna populaarsus vahepeal langes, oli suur uudis, tuli õhtul välja ja mõne aja pärast oli ta sealt kadunud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tuus Marika, sündinud 12. mail 1951 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi klubitöötaja näitejuhi erialal 1976. ning Tartu Ülikooli ajakirjanduse 1986. aastal. 1972.-st kuni 1978. aastani töötas tuus ENSV riikliku filharmoonia ansambli vana Toomas helirežissöörina aastatel 1985 kuni 1987 ENSV riikliku kinokomitee vaneminspektorina. Tuus. Marika on riigikogu 10. ja 11. koosseisu liige. Ülekuulamine läheb edasi, meil on külas siin ülekuulamiste kambris kivipingil istumas Marika Tuus, riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige omadele instikagi nokka veel siiamaani ilmselt küll. Nii ongi sõna otseses mõttes, neid kutsutakse oma seltskonnas. Kusjuures huvitav on see, et noka nime all sellest seitsmest aastast oli Haade ainult üks aasta enne seda oli pool tundi kõigile, aga rahvas võttis selle niivõrd omaks ja tegelikult selle nimi ongi rahva poolt pandud kaupluses Otepää kaupluses. Tuli keegi ligi ütles, et Marika Tuus-te olete. Lõual leian, meil oli sümboolika, plokka, sümboolika, seal saate hea ja sellest rahvas võttis ja jäigi niimoodi. Siis me tegimegi, Locasla. Need lauad sinna ja kõik. Nii et omade seltskonnas kutsutakse Nopaks, saan ma õigesti aru? Ma arvan, et rahva hulgas pigem oma vennal lemmikmuusik koha pealt olete kursis. Mõni aeg tagasi andis ta raadio kahel sellise lühiintervjuu ja, ja just rääkis oma lemmikmuusikast. Teeme väikese testikatse, praegu. Tähendab Heimaril on kogutud nii palju muusikat niisugustes 50.-st 60.-test nendest aegadest, et ma arvan, et ta ületab igasugused raadio fonoteegis ja tema võiks tõepoolest teha siin kas või öösaadet suvel sest tal on omapärast muusikat, ala, huvitavat muusikat, lemmikordist, eelist, freesi loomulikult. Aga me oleme ka siis, kui ma reisinud olen, ma olen püüdnud talle plaate tuua, niiskus, väga huvitavaid lugusid ja võib-olla kõige originaalsem oli, oli kammipilli polka originaal. Vaat see oli midagi ennekuulmatut, aga, aga tõepoolest, muusika on see, mis meile mõlemile tähendab, ma olin, ma olen ikkagi temast noorem, aga kõla Heimar, oli muusikas, siis ma tulin sellesse muusikasse niivõrd varakult, ma tulin koolist koju, Aivar oli jälle mingid lood peale võtnud, kuul ütles kuule pluuscanis kui näiteks tuleb meelde, et noh, see on see, mis mis on täiesti, noh, meid ühendab väga. Kui me astume veel ajaliselt sammu tagasi, siis selle aasta algul andis ka sarnase lühiintervjuu telefoni teel Pärnu meer, teie erakonnakaaslane raadio kahele ja tema nimetas just samamoodi tema lemmikartistiks oli küll Frank Sinatra Majas, oli, oli kõik sama Pärnu asjadega, te olete kursis, noh, riigikogu liige, eks olekit tähtsal kohal erakonnas vaata kuidas, mis seal siis Koit Pikaro ja Pärnu Mary vahel õigupoolest on, on see lihtsalt selline kahe põhimõttelise erakonna liikme omavaheline mõõduvõtt mingis mõttes mingid vanad, lahendamata tüliküsimus, et kellelgi on midagi saamata jäänud kee kellelegi kanna peale astunud. Noh, seal ilmselt on põhjus hoopis lihtsam, kui, kui siin oletama, eks ole, see on see ajalooline taust, kui, kui Pikaro jäi invaliidiks sellest ajast kui ja, ja loomulikult Asso kommer, kui ta on praegu need koalitsioonis, siis Pikarol ei saa meeldida. Samal ajal ei saa kah poliitikat sellisena lihtsalt vaadata, et kellel on mingi mälestus või paha mulje kellestki, et poliitika peab neid asju ikkagi ületama ja ja ma arvan, et mõlemad võiksid olla ikkagi täiesti omal kohal, et muidugi Pikaro on nagu Keskerakonna niisugune üks visiit visiit märkab ja, aga ma arvan, ka linnamäe teda on üleliia kirutud tegelikult olnud väga ettevõtlik ja, ja. Aga olge nüüd aus, öelge loomulikult Keskerakonna seal nii-öelda partei üleval otsas on seda teemat siiski ka siseringis arutatud ja mingisugusele sellisele otsesele jõutud, kuidas probleem tuleb lahendada, mis otsas on? Vot räägitakse alati, et Keskerakond midagi sunniga sundkorras. Me oleme jätnud selle probleemi täiesti ikkagi, et need kaks meest peavad omavahelisele klaarima, ei saa sind sunduslikud vahele, segadused juhatuse augu ohustaks mingisuguse otsuse, tõepoolest see ongi nii. See, et Pikaro nimetanud suisa vist klooniks viisitamme, see on, on nii-öelda jätnud ka keskerakonnas. Pannakse nimetab teda klouniks kannelisi sõnana. Just niinimetatud see on jätnud siis kogu selle nii-öelda ülemise juhtruktuuri üsna rahulikuks, ei ole reageerinud, ei ole. Noh, olukorda sõna otses mõttes saatnud mõnda Komissarovi emissarid maha rahustama, härrad, istume laua taha, arutame asjad läbi. Noh, ma ei tea, kui palju seal arutamine aitaks, aga ma arvan, et ega Pikaro käitumine ilmselt ka mu isiklik arvamus, aga õige ole, nii, vast ei tohiks teha siiski. Aga aukohus ei otsusta, see on pigem kahe mehe asi, see jääbki nii-öelda õhku vinduma. Ja me loodame, et olukord klaar, plahtame. Teie vennast rääkides lähme nüüd tagasi sinna muusika juurde, teie venna ette aastaid meedias, igal pool, tema selline naistemehe aura. Kuidas sellele vaadata? No see on ikkagi tema probleem ja probleem, mitte probleem, vastupidi, ma ütleksin, et eks igaüks teab, kuidas ta oma imidžit teeb ja talle miks mitte sobiv. Heimar on ju tegelikult, et väga tark poiss, ta on ka mitme kõrgharidusega ja ja, aga noh, ta võib-olla nagu kavalam, ta lihtsalt mängib üle võike seda, kas tõsielupoliitikat, et tal on see veealune osa, palju tugevam, kui inimestele see välja paistab. Aga seda hirmu teil ei ole kunagi tekkinud, analüütiline inimene, nagu te olete, et et võib-olla näiteks Neymar jätab endast sellise ma tea, kloun on võib-olla liiga palju öeldud, aga liiga, võib-olla pealispindse meelelahutusliku inimese mulje, mistõttu tema kui päris poliitiku, riigikogu liikme imago jääb lisaks ja see hajub kuskile sinna taustaks taha ära. Noh, Heimar on üks väheseid, kes ikkagi võib täiesti avatult minna, võtta sõna mingil teemal, kui teised peavad ikkagi läbi mõtlema või räägivad asjadest, mida, millega nad üle aastaid-aastaid tegelenud, siis tema on väga spontaanne ja ütleme ka, kuigi need putši päevad olid ja ja, ja televisiooni need ülekanded, need asjad olid ju kõigile ootamatult ja Heimar, võib-olla oligi üks kahest saatejuhist, kes läks niimoodi uudistesaadet päeval olid need mitu korda ju käisid nüüd uudistesaated ilma ühegi paberita, läks ja meenutas, mis viimane uudis oli, võttis mingi juhusliku Paveli, ei olnud tal mingit Su flööri, eks ole ja ja lihtsalt oli võimeline seal hetkel ja selle vähese infoga seal ees tegema. Nii et noh, mul on isegi kahju, et nendest asjadest ei räägita. Teil endal kunagi on olnud ka nii-öelda kade pilkude olete vaadanud tema tema edu telemaastikku või noh, tegelikult teie Edud teie saavutused on ju võrdsed või on teil siiski endale mingi selline kaalukauss, et üks on rohkem teinud kui teine? Noh, mina võib-olla ikkagi on endale rohkem nagu ette valmistama neid asju pole niuke detailsem ja nagu filigraanse Neymar võtab laialt ja ja, aga ma arvan, see, et minust ajakirjanik sai üldse peale seda, kui ma olin siin peda, lõpetan kultuurhariduse. Et seal on kindlasti seda niisugust Neymari Weimari pisikut sees, et loomulikult mulle meeldis see, mis ta teeb ja, ja järgisin seda. Mis aitabki meid järgmise küsimuseni ja see on see, et millal Marika Tuus naaseb kassisknokaga nokata kuidas iganes teleekraanile. Tähendab neid kahte ametit ost praegu niimoodi ühendada ei jõuaks, sellepärast et. No teie oma erakonnast on näiteid küll, kuidas jõuab, võtame või näiteks kaua võib mehe või meie mehena? No ma ennem nimetasin, et mina teen nagu ikkagi saateid väga täis hingega endast annan kõik, et isegi Kunihise saade käis üle kahe nädala ühel silma, kõik selle aja, selle saate ettevalmistamisele ja mõtetele ja ja ikkagi väga täpselt, et noh, seda seda vast ei saa, aga viis on vajalik kindlasti avalik-õiguslikus ringhäälingus üks tarbijakaitsesaadet peaks olema see, et seda ei ole, see on nüüd küll ikkagi täielik. Kuulake raadio kahe programmi, seal on see saade, see rubriik olemas, aga meie mehe saadet ehk siis Aivar Riisalu saadetega jälgite, annate nõu talle patsutada õlale, vot see juhtumidele hästi lahendatud. Tubli, et sa läksid sinna mikrofoni ja kaameraga. No see peaks olema nagu ikkagi teravam jaa, jaa. Poole teraga tehtud. Noh ei tahaks midagi. Mina teeks ta teravama muidugi, ja, ja teeks ta ikkagi niisugune, et et ei saa. Võime ühe probleemi mingi välja tuua, aga me ei saa ju sellelegi ainult jääda. Me peame üldistame, peame sinna juurde ütlema, mis me saame nüüd, eks ole. Saame selle heaks teha, aga see mingi vanasti seostasin seadusandlusega, kui me vaatame ka võsareporterit, ta näitab mingi konkreetse juhtumi seal metsa vahel ära. Sellega see lõpeb, eks ole, see lugu. See vajaks järeldust, et sellest lihtsalt, et näidata või kirjeldada. Aga mis on selle võsareporteri siis tõeline fenomen, miks ta on alati seal vaadatavuse üleval otsas? Igal igal saatel. See veris on see mustuma vaate asemele ja see, mis nii-öelda müüb. Veria mustus. No on, ilmselt on, jah, loomulikult on neid, neid vaatajaid, kes, kes seda tahavad. Nüüd vaatad, on ju tohutult, neid on peaaegu, et 400000, kes seda tahab, ka see ei ole mitte märk eesti inimesest miskitpidi. No kindlasti kindlasti on see märk, et meil on seda, seda kollast, niisugust ajakirjandust on ja see suund on sinna millegipärast läinud, et võib-olla inimene tahaks ka midagi teist, aga, aga. No ütleme jälle teisiti, ega siis Peeter võsa teeb ju oma asju ka ikkagi kenasti ja leida ka juhtumeid ja kõik, eks ole, seal otsib välja ilmselt talle ka väga palju sidemeid, aga aga vaata, minu stiil oli teine. Sest et ma tahtsin nagu ikkagi niukest analüüsi, kusjuures kusjuures ikkagi kui me kirjeldasime lihtsalt, ma kirjeldasin olukorda, siis ma sain ka selle teise poole süüdlase alati nii-öelda kätte, keda te teate, eks ole, ei ole sugugi lihtne saada kaamerate ette, et see, kes, kes seda asja põhjustas, aga, aga see oli suur töö, et see ära rääkida, et seda teha ja rohkem seda tahaks. Aga uksed, telemaja, ükskõik millise telemaja siis neid Eestis on nüüd tekkinud nagu seeni pärast vihma ju teie ees on päriselt jäädavalt kinni. Või kuidas olete sillad põletanud täiesti selle tele ja ajakirjanduse poole. No jätame loomulikult teie artiklid, eks ole, mis ilmutus arvamuskülgedel või kesknädalas praegu eemale, aga ajakirjanduse teletööga olete te lõpetanud Finito? Noh, ma ei tahaks neile vastata nagu kõik, et ära ütle kunagi ei, aga, aga noh, ega tulevikus tõesti ei tea, võib ju. Vahest on ikka niisugune tunne küll, et kohe ma isegi olen pannud materjale kõrvale, et vot need on need teemad, mis praegu peaks käsitlema seda jumalast ei tohi nii teha, nagu praegu tehtaks, sillad ei ole põlenud. Ei no ma arvan, et seda küll. Ei no kutsuda ei saa ju, kui ma töötan riigikogu, see tegema. No küsimus on selles, et ei saa jälle teha era erameedia mida peab reklaamiga rahastama sellist saadet ma ei lähe ju Tallinna veest või noh, ma toon kas või näiteks Eesti energias tegema kritiseerivad saadet kui, kui teil on kuskilt vaja see raha välja võtta, eks ole, keegi hakka selle eest maksma, ise peksa saada. Sellepärast ta sobib, ainuüksi niisugune saade, avalik-õiguslik. Väljavõte toimikust kogutud materjalid Äripäev ja SL õhtuleht märts 2007 Jõgevamaalt riigikokku valitud keskerakondlane Marika Tuus kasutas enne valimisi parteikaaslase Peep Põderi juhitavat Jõgeva haiglat valimisstaabi ja ööbimispaigana. Elas küll, kinnitab SL õhtulehele üks Jõgeva haigla töötaja, et Maarika Tuus ööbis valimiskampaania tegemise ajal tolle haigla hooldusosakonnas. Ülekuulamine läheb edasi Marika Tuus, inimene ma mõtlen, et tark inimene õpib absoluutselt kõigest. Ja nii peaks peaks ju tegema ka rahvat täna, kui Meie siin ülekuulamiskambris istute, on üheksas mai on suure hulga jaoks võidupüha. Mida kasulikku Eestile andis Nõukogude Liidu okupatsioon? Ta ei olnud midagi kasulikku, loomulikult olen sellega 100 protsenti nõus, aga, aga selle küsimuse võib esitada ka teisiti, et lilleks, kui praegu on nii palju teravaid probleeme riigis seda teemat jälle kedrata, et kas siis kaheksas on see, see õige päev, üheksas et tegemist oli ikkagi teise maailmasõja lõpuga võiduga ja, ja võiduga fašismi üle ja seda terve maailm tähistab, meil ei oleks sugugi parem praegu, kui, kui meil oleks see võim siis jäänud või saksa saksa alusas, et me teame kõik, mis, mis ju see kaasa tõi. Ei tahaks siin nagu praegu neid korrata ja ma ütlen teile ka niimoodi, et arvestage, et kõik see monumendi noh, ma ei tea, kuidas seda kohe nimetada. Et ei olnud ühtegi meest, kes tahtis oma pere juurest, minge sõtta, te kujutage ette, et te peate homme teile tuleb mobiliseerimise teave, eks ju, ei tahtnud ükski naine ei tahtnud, et ta meist sõtta läheb. Aga aeg oli selline midagi teha ei olnud. Minu isa näiteks, läks laskurkorpusesse, tal ei ole, tal ei jäänud muud üle, ema jäi siia ema Läks saksa poolele laatsaretti tööle. Ja niimoodi praegu hukka mõista seda tagantjärgi ja surnute nimel poliitikat teha, noh, see on ikka hästi kole, hästi kole ja kogu see see valede Ridamisele pronkssõduriga on olnud, kuid tõesti Tallinnas oli jumala kuus ja, ja mitte niisugune ühepoolne ümarlaud, seal olid venelased seal kõik kõik koos ja see oleks ka siis ära viidud. Aga see, et keegi püüab punkte ja populaarsus, tead seda ennem teha, saad aru, kui te vaatate seda valede saagat. No me kõik mäletame, et kui, kuid väga selgelt peaminister öeldi, et ennem maetakse ümber ja siis võetakse pronkssõdur maha, aga tegelikult oli ju telk pandud pronkssõduri peale, see, see paistis kõigile silma. Kuidas teil on, kas see tundub teile usutav, kui, kui täna räägitakse sellest ja, ja paljud usuvad seda? Et Andrus Ansip nii-öelda sattus oma ühes kohas Tallinna lennuväljal lennukist maha astudes antud vastuse lõksu, kus ta ütles, et jah, tema arvates tuleks pronkssõdur ära viia ja, ja pärast seda noh, kasutasid ühelt ja teiselt poolt inimesed ära selleks et, et seda Ansipi öeldud lauset lihtsalt enda huvides ära kasutada. Noh, võib-olla mingil määral, kui ta ikkagi lubas selle sõduri sealt ära viia ja siis ta käest küsiti, et noh, millal, millal, eks ole, siis ta ühel päeval siis mõtlesin, et noh, nüüd teeme ära, aga see jäigi tema isiklikuks niukseks mingiks vabadussõjaks ja. See oli tema isiklik vabadust. Lilia, teie seal ei näinud mingit või ei tunnetanud seda Eesti elanikkonna mingi osa Eesti elanikkonna poolset huvi ja, ja seda nii-öelda pressingut nende inimeste jaoks, kui monument seal seisis. No see oli, ma arvan, et see oli siiski parteiline huvi, et ei ole ühed monumendid kedagi seganud, et me neid maha võtame ja. Inimestepoolset huvi seal taga ei olnud, teie arvates. Noh, kui loomulikult teda iga päev meedias ühepoolselt taotakse teemat, siis siis tulevad mingid teatud kruvigrupid ja kõik, aga noh, ma väga palju liigun Eestis ringi ikkagi noh, valijatega kohtumistel ja kõik ja ja enamuse hoiak on ikkagi see, et, et noh, ajalugu oli see, mida me lõhud, mida me seal mitmes kortereid ümber matame ja nii edasi. Ma arvan küll, et, et see ei olnud vast kui ta oleks noh, oli juba poliitiline otsust ära viia, oleks ta siis tõesti oleks niimoodi, et seal on kirik kohal seal kõik avalikult tseremooniaga, mitte jälle jumala eest sealt salaja telgi all ja ja, ja kraanadega see inimesed peavad aru saama, et nii ei tehta ja kõik see massisuunamine, eks ole, sinna linna no mida see massis pidi tegema. Tänaseni ei ole teada, kes olid need, kes tegelikult aknad, eks ole, noh kust need inimesed tulid ja teised, kes röövisid, et me ei tea, mis suunamised seal taga olid kõik, see ei tundu ju kõik väga loogiline. Et politseid ei tulnud ju ju ligi sinna keskööni, eks ole, ühtegi politseinikku kuskil ei olnud, ei tahetudki kutsuda. Ja Pihl ja Pihl räägib teleka televisioonis, eks ole, kui rahvas leppis pilte, mis lõhutaks, mis tehakse ütleme niimoodi, et kõik on kontrolli all ja kõik on rahulik, see oli järjekordne vale, niivõrd palju, mitu valet. Mina isiklikult mõtlesin, et, et hommikul valitsus astub tagasi, et noh, niisugust olukorda, ühtegi politseinikku ei ole, rahvas teeb, mis tahabki, ei ole võimalik. Ja teie arvasite, et nii-öelda protesteerijate nõudmine valitsuse tagasi astumiseks oli õige. Noh, selles mõttes, no ma ütlen, ma ise ka arvasin niimoodi, aga, aga mis tegi valitsus, päris kaval, Ansip vaikis järgmise peaaegu õhtuni või pealelõunani mõeldi läbi oma piierr, eks ole, kuidas ja kes on süüdi Savisaar Savisaar, ainuke, kes tuli öösel välja, tegi isegi pressikonverents, andis intervjuus öösel ja kutsus kriisikomisjoni kokku, eks ole, Ansip pilte, mitte midagi seal ei kuulunud, järgne õhtuda, nii kaua, mõtlesin, mida arutati läbi kuidas on õige, aga kes keegi peab süüdi jääma. Pyha Edgar tegi ummikuni linna korda, kui te mäletate, et noh, see oli ju ikkagi väga-väga suur töö ja oleks siis Ansip midagigi ennem kooskõlastanud. Savisaare kreemi. Kas Eesti avalikkus, kuidas teile tundub, suhtub sellesse nõukogude okupatsiooniperioodi kuidagi adekvaatselt või on see pilt mingist mingitest emotsioonidest moonutatud? Ei, no kes seda ka siis heaks pole ju seda loomulikult mitte keegi kiitnud ja mina näiteks võin öelda küll, et kui siin olime vennasteni nutta et meie perekond võib-olla oli isegi väga teine äärmus, näiteks. Näiteks ikka mäletan jõulujõulude ajast lapsepõlves ikkagi ainult kus, kus meie pere niimoodi tähistatud kutsuti ümbruskonna lapsed ja tehti jõuluvana ja ja tehti seda nii hingega ja mul on meeles, et ma kooliaeg ju. Ma ei tea, võib-olla kogu kuulekaks märkus kokku selle selle 11 aasta. Aga ma sain ükskord märkused, valin jõulupeol, ärevuses. No minu jaoks oli see maailma kõige tähtsam. Ärevil, sest õhtul ma olin natukene võlgades, kihelesin seal mingis, see oli nii tähtis minu jaoks. Nüüd lõppenud nädalal avaldati Soomes ühe soomlasest ajakirjaniku raamat, kus Soome ajakirjanik väidab täiesti enesekindlalt ja tõestab seda, et Eestiski Ivo parteid. Kuidas teie sellesse suhtute? Ma ei ma ei oska isegi kuulnud, pole kuulnud, seda tähendab et noh, niisugust väidet No põhimõtteliselt oli see konstrueeritud sellele see väide või, või nii-öelda tugines sellel, et Eestis on nii-öelda 100000 ja, ja, ja rohkem õigusteta inimest, kellele Eesti ei ole andnud, eks ju siis kodakondsust neil puuduvad sellised kodanike põhiõigused. Ja, ja Eesti noh, selles mõttes, kui vaadata asja selles valguses võiks ju keegi väita tõesti, et valitseb sena parteid, kuidas teie suhtute? Noh, ma arvan, et praegu nagu enam see temaatika ei olegi niivõrd tähtis, eks ole, et kodakondsuseta inimesi on meil loomulikult kõige rohkem üldse üheski teises riigis pole olnud aga praegu, kui on nüüd noh, nagu piirid lahti ja see küsimus nagu küll ost enam ei ole, nii. Nii päevakorras, aga, aga. Aga käitun kuidagi nende inimeste suhteliselt valesti küsima. Tähendab, ma arvan, et väga palju just muutis see pronkssõduriga seonduv, et, et Eesti hakkas võtma etet, venelased vaata, ongi kõik niisugused ja ja nagu üldistati, et kui palju noh, enamus on kõik ju toredad soliidsed inimesed, aga, aga kuidagi hakati hoopis teistmoodi suhtuma see olinud, teadlik provotseerimine ja ja mul on nii meeles, et kui Ansip pidas uue valitsuse esimese esimese kõne siis ta ütles just, et ta tahab nihukest nihukest rahumeelset elu ja jaa, jaa hästi niisuguste noh, rõõmsat rahvast või kõik õnnelikku rahvast, ütles mulle nii ühtehoidev, õnnelik rahvas. Ja juba kuu hiljem oli see kõik läinud, eks ole, osate keerata see kõik teistpidi. Ja noh, ma ütlen, kui sealt veel korra edasi minna, siis, siis tegelikult on ju praegu me vaatame, mis on, ei taha 600 nimekiri ette lugeda, aga, aga, ja see Eesti, noh, ma ei hakka sellest viie rikkama riigi hulka, see on juba noh, niisugune farss. Aga kuna nagu palju see 26000 palka, eks keskmisel Ta kõigile riigitöötajatele on samasugune parts, oleme ausad. Riigitöötajate palku ongi palju seal ligilähedane, aga ütleme niimoodi viie kõige rikkama Alati, kui meil ongi Viie köie kihistunuma riigi hulka just nimelt nüüd ja praegu meil pannakse kõige vähem Euroopas raha toetussüsteemidele ja sotsiaalsele kaitsele. Eesti inimene puhkab kõige vähem, kui pühad puhkepäevad ja kõik kokku lugeda, kõige vähem. Me oleme kõige õnnetum rahvas, see uuring tehti eelmine aasta suvel, kui te mäletate Ma loodan, te hoidsite seda tõsiselt. Jah, meie pensionisüsteem, muidu on tagantpoolt neljas kahjuks, millest võib rääkida, täname, pensioniraha lõpeb kohe-kohe otsa. Me meil on, tähendab, me panustame tervishoidu üleüldse kõige kõige vähem. Ja, ja ka naiste ja meeste palgavahe on meil kõige suurem 25 protsenti. Et kui, kui veel edasi minna või kust me oleme esikohal. Mul tähendab, mina tulen alati rahva ette, nii et kui on ette valmistatud ja aga, aga arvestage, et oleme esikohal AIDSi nakatumisel, vot näete nii, son kahjuks. Marika, ma ühte asja tahan küsida, väga filosoofiline küsimus ja ma olen selle üle mõelnud, võite süüdistada mind paduparempoolsuses, aga peate möönma, et mulle oma loogika või nii-öelda oma mõistetavus on selles küsimuses olemas. Pagana pärast on vaja töölepinguseadust ja ma väidan, et töölepinguseadust on vaja sellepärast et inimesi nii-öelda saaks paremini lohku tõmmata. Töötöötajaid, töövõtjaid minu arust sellist seadust vaja ei ole, sellepärast et praeguses olukorras kuidas, kuidas asi on, tahan teid, Marika võtta tööle, annan teile blanketti, ütlen, et see on seaduse järgi koostatud juristid, koostasid, see on, ütleme võib-olla neli või viis või kuus lehekülge pikk, seal on viiteid lõputult mingitele seadustele ja mõtlen, et okei, ma olen nõus, kirjutan selle usuna, teie kirjutatakse täpselt samamoodi töövõtjana. Kui ei oleks sellist seadust, mitte mingit sellist seadust, siis peaks inimene muretseb, ta peaks leppima oma tööandjaga kokku tänases Euroopas, kus kohas tööpuudus on, noh, ütleme selline vasakpoolsete propagandarelv tegelikult on tööjõupuudus ja me teame seda kõik väga hästi, et on olemas tööjõupuudus. Räägi, tahab tööd, saab, on inimene tegelikult lihtsalt noh, ütleme pehmelt öeldes valitsuse ja riikide poolt eriti riikide poolt lollitatud selliste seadustega. Olete nõus? No muidugi noh, see ongi see Töölepinguseadus ei ole põhimõtteliselt vajalik. Noh, teda, teda on vaja teda vaja, aga teda ei ole sellisel kujul vaja, nagu teda praegu tahetakse teha. On millisel kujul seda vaja oleks? No mingid algsed asjad peavad kirjas olema, sest arvestage, et neil ei ole ju üldsegi arenenud kollektiivlepingute tegemine. Me oleme joonud lapsena. Need arenegi, mitte kunagi, et ei ole võimalik lihtsal inimesel sellel lihtsal töötajal, kes tahab saada kuskil tööd, ta ei suuda mitte kunagi seda seadust oma kolleegidega kokku kirjutate ja vastu võtate kas poolt või vastu hääletada, Marika, see vabastada süüst, sest et osaleda selles organis, kes selle poolt ikkagi hääletab, siis tal ei ole võimalik lihtsalt aru saada, oleme ausad, tegelikult inimene ei orienteeru selles. No ei, päris nii ei ütleks, noh, tööseadused nüüd vastu, öeldes, et on igas riigis ainult, et paar riik on üldse, kus on ta tehtud võlaõiguse kaudu, tähendab ost müük, eks ole, me müüme tööjõudu nagu tüki leiba, eks ju, et noh, see on juba nagu millega muidu perekonnaseaduse abielu on äri äriline tehing, eks ju. Ja, ja vot siin on nagu see aga see, et mis, mis praegu räägitakse, et tuleb seadus ümber teha, et, et me meil on, tähendab, see tööjõuturg on, on paindumatu, vähese paindlikkusega No tõsi on, selle jaoks tuleb ikka hunnik pappi huugama panna, et saada teada, kas äri õnnestub mul või mitte. Ja loomulikult ei vastuta ju selle eest töötajaid, vaid vastutab seesama ärimees ja see on ikkagi ropult nii-öelda paindumatu töösüsteemis. Aga ma nüüd räägin tegelikult, mismoodi siis Euroopas on, me räägime, et me tahame selle uue seadusega eurotsooni saada, mis on, mis tähendab Euroopas paindlikkus, mitte seda, mida, mida meie mõistame, et me vähendame töötaja turvatunnet? Kaugeltki mitte. Ma toon teile näite. Vaata kui palju on selle majanduse maht, mis on seal ja kui Dirka, kuid köömes on see meil, selle jaoks tuleb sinnamaani kasvada ja siis on meil lust omada neid seamee, mis hakkavad tagama nii-öelda Me ei saa inimest hakata sisuliselt ju päevapealt vallandama ja ja meil on vaja, meil on vaja, tähendab, praegu me tekitame olukorra, kus inimene ise maksab oma vallandamised. Kinni eelmine seadus oli veel niisugune sellest eelmimis. Pomerants tõi välja, et kui inimene vallandatakse, siis inimene maksab ise kinni ka järgmise inimese töölevõtmise. No kuhu see viib? Ma ei tea ühtegi Poola, ma toon teile näiteks Poola, kasvõi ka seal ei ole niisugusi seadusi. Meil on riigid teatavad vallandamisest ette ikka siin kuus-seitse kuud meie nüüd vähendama. Lähen läbi keerulises mõtlen kuus-seitse kuud, läheb veel raha, nagu minema, ma pean, kannan veel kahju, kas sellest ettevõtjast jääb pärast seda midagi alles või? No on siiamaani jäänud on, aga meil ongi töötuskindlustustöötuskindlustushüvitis, eks ole, praegu ei kujuta, ei noh, aga vaadake, küsimus ei ole praegu uus, mis tehakse, ega, ega vähendatakse küll, aga ega tööandja hakkab ju veel vähem maksma kui ennem, eks ju, aga inimene hakkab ise panustama sinna töötuskindlustusfondi, kui meil praegu on ta niimoodi, et ta on kuskil 0,6 maksab töötaja ja 0,3 ainult tööandja, eks ole, siis see Taanis praegu teha, hakkab töötaja maksma 1,6 ja tööandjale 0,4. Kui pärast seda rohkem, et olengi väga rahul selles võrratult hea turvaline süsteem Ühtegi riiki pole, ma ütlen veelkord, ühtegi riiki pole, kus tööandja maksab töötuskindlustusfondi rohkem kui, kui töötaja, sellist riiki pole olemas. Revolutsioon, teeme revolutsiooni ja me teeme, kelle arvelt, selle tavalise inimese töötaja arvelt, et võtame talt kõik tagasi. Me hakkame vallandama. Edasitöötaja. Sama töötaja, kes lahti lastakse, teate süsteemi häda on ju selles, et eeldate, et tööandja tahab tappa oma töölisi, see on sellest samast ajast muidugi pärit, kus kohas olid ilgelt kapitalistid ja õiglane sotsiaalne kommunistlik süsteem, et see seal oli see, kus kohas oli veri tilgub. Aga ma küsin vastu öelda, kas teie meelest näiteks sobib siis seadustada seaduse rikkumine, aga praegu ta on sellisel kujul kirjas, et kui tööandja vabastab ebaseaduslikult töötaja, siis ei pea teda enam tööle helistama, noh välja arvatud rase ja töötajate esindaja, mis ka ennem jäid sellest loetelust välja, et ta teeb veada. Need oma vana omad trahvid pärast seda ja ennistama ei pea, on vallandatud, omandanud. No aga on vallandada, aga, aga tema on ju veadil, tema on eksinud ja, ja me anname umbes niimoodi õigesti, et õigesti tegid, et ebaseaduslikult vallandada, me teeme ebaseaduslikku. Tavaliselt pärast seda on õigus töötajal nõuda oma õigusi, aga ta ei saa tõesti ennistatud. Aga mõistetakse ikkagi kohtus süüdi, see, kes, Aga öelge üks riik, kus, kus käidutakse teenistata malev ei ole, vot ei ole, sellepärast lasin räägin. Ja praegu tööinspektsioon ikkagi ju nullitakse. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 2002. aasta veebruaris ilmunud Kroonikas ütleb Marika Tuus muuhulgas. Ilmar Raag, ETV toonane juhatuse esimees on välja söönud või söömas kõiki keskealisi naissaatejuhte. Ja nende asemele tulevad. Marika otsib pikalt sobivat sõna. Noored hoolitsetud poisid. 2008. aasta veebruaris pääseb Maarika Tuus SL õhtulehe korraldatud vaba kaunitari konkursil TOP10 hulka. Konkursi võidab Nele-Liis Vaiksoo. Ülekuulamine läheb edasi, Maarika Tuus Jaan Kundla-le või Jaan värdjas Kundla ja kuidas keegi tahab seda nimetada, olgu siis taust, kui kollane või, või kui valgem kuitahes tulete kaasa, võtate enda jaoks kui sellise õpetliku eeskujuna, et ma pean ennast rohkem jälgima, et mina nii ei teeks aru nende majoneesipurgid, on need heeringatükid. Kõik see. Ma ütlen niimoodi, et kui ükski ajakirjanik oleks vaevunud härra Kundla käest küsima, et Kuulge olnud võimalik nii ajakirjanikule ma võin väita, olen helistanud Kungla või vähemalt nii palju. Kuulan näppe, käin varbaid kokku. Lita tan parteist väljas, helistage, ma tahtsin teile öelda lihtsalt seda, et uskumatu, aga Kundla olemas pildid, kus ta käis Hiina saatkonna kutsus paide maale ja, ja tihti vabaõhuniuke söömine ja needsamad majoneesipurgid on pildi peal seal tehtud, tol ajal andjad talle ei antud, selle väljaütlemisõigust. Aga seda, kuulge kuulge, Marika vale väide ilmselt ei hakka oma erakonna sees ei andnud seda võimalust, miks te ära ei kasutanud, kui pildid on olemas, kui Hiina saatkond sööklas Jaan Kundlaga nendest samadest majoneesipurkidest ja kastab sinna heeringat sisse, miks erakonda Nad ei reageerinud, miks erakond ja toonud vidinaid pilk kulgenud? Ei, ma ei ole nüüd ratsionaalne inimene. Ma ei tea miks, aga ma, ega ma selles mõttes ei ka ei kaitse, tähendab siin ongi niimoodi, et ega riigikogus ongi teatud asjadega sa peadki, siis sa ei tea siis kuidas see välja öelda, et sa poleks tohtinud seda maksma, ise maksta, ise kinni lihtsalt ja missised, seadus seda lubab teha, eks ole, et kui ma selle valijatega kohtumas maal Me tellime kultuurimaad, noh, loomulikult me paneme sinna midagi lauale, võib ka teha niimoodi, et ma tellin läbi kultuurimaja, et nemad peavad, siis on ainult üks check, kus keegi midagi välja ei loe, läheb koordi kallimaks, tähendab, me teemegi niimoodi, et, et kuidas ta riigile kallimaks läheb, seda sellest sellega ei ole mõtet, aga ma ütlen, et mai kaitsesin inimest, aga ma tohin, tõin teile näite, eks ole, et me ei ole jõudude ju sellel ivani, mis seal taga tegelikult oli? Te tahate öelda, et erakond mõistis oma liikme hukka enne seda, kui te ka ise omas erakonnas keskerakonnas jõudsite ivani, sest et Keskerakond tegi ju selle otseselt. Jaan Kundla ei sobi oma erakarjalasse. Jaan Kundla astus erakonnast välja. No otsus, tuli, tähendab Kundla astus erakonnast välja. Kui arutati, siis pärast arutati ja tuligi otsus, et jah, et see on õige, et aastas välja või et ta ei tohiks kuuluda ridadesse, eks ole. See oli ju niimoodi. Ei no ütleme ikka nii kooli, tegelikult kui vau, kohus seda küsimust arutas, oli erakollast kulda välja astunud, eks ole, tegelikult. Just aga aukohtu otsus oli siiski Kundla ja negatiivne oli ju nii tagant? Küll tagantjärgi, aga oli siis võib küsida, kuivõrd siis sellisel juhul teie oma sõnu kasutades ka erakond ise ei olnud ivani jõutud? Ei, ma tahaks neid pilte näiteks näinud ja Hiina saatkonnaga söömise esimesi. See ei ole niivõrd erakonnas küsimus, selle teema puhul on ikkagi pressis ette, vaadake ka, ei tahetud üldse kuulda, et mis siis seal taga tegelikult oli. Seda öelda mina proovisin 20 korda vähemalt helistada Jaan endale sellepärast, et kutsuda ta saates anda talle võimalus seletada, mis siis tegelikult toimus. Kui inimene vastu ei võta, siis ei saa ka öelda press. Võib-olla niisugustes olukordades targemini, mitte midagi rääkida pressile sellepärast, et, et nagunii keeratakse asi veel viiendat korda teistmoodi. Siin ei elata mitte midagi, mitte kunagi ei saa öelda, et president. Aga rääkige kull, aga teeme niimoodi, et Kunda ei ole minu teema. Kahju küll, räägime siis teie teemast, teie teema kahtlemata on riigikogu liikmete palgad. Ma tahan teil teada ühte asja, kuidas te seletate oma valijatele, kes on seal Tartu ja Jõgevamaal, kui ma ei eksi, enamasti sissetulek on teist mitu korda väiksem, üsna kesine. Kuidas te seletate seda, et teie enda palk seal Toompeal teekaaslaste palk seal Toompeal on, on nende omast Hozmaarselt suurem, mis on see argument, kuidas seda inimlikult inimestele ära lähed, siis ma kujutan ette, kui te lähete kuskile Jõgevamaale Valgevenesse, kultuurimajja inimesed kindlasti küsivad, inimesed tahavad teada, kuidas nad maha rahustate. Inimesed küsivad, me oleme sellest palju rääkinud mõte ja noh, siin on jälle ma ei ütle, et see palk peaks olema nii ja selle keskmise palgaga seotud kinnast, seal on ka sedasama, et kõik need institutsioonid, kellel on see palk keskmisega seotud, siin tuleks nagu kõikidele muuta. Kuid mida ma tahan siin siia juurde öelda, et me ei räägi mitte kordagi, näiteks riigiettevõtete esines. Kordan, oma küsimust, Marika Tuus saadi õigusega, ma praegu sekkun. Kordan oma küsimust, mis on see argument, mida te ütlete inimestele seal kultuurimajas, mis töötab, ma annan teada. Teile ka seda loomulikult, et see summa ikkagi, millega on välja toodud, on liidetud ju kaks eri asja kokku, eks ole, need kuluhüvitised ja palk ja tahangi öelda seda, et, et üks on palka, mis on rahas praegu 38000 kätte, eks ole. Ja, ja teine on kuluhüvitist, aga arvestage ühte, mida peide kunagi ma olen palju kordi meediale öelnud, meedia seda edasi ütle. Kuluhüvitised on, on tõesti see, mis vaatad teisi riike. Kuluhüvitiste suurus peab olema kooskõlas valimispiirkonna kaugus elavat. On väga suur vahe, kas sa oled valitud tallinlaste kohtut siin oma valijatega neid üritusi võisa kohtud näiteks Jõgevamaalt, Tartumaalt, valituna Meeks, siis Mustvees, kallastel, Elvas ja võin öelda enda poolt, et ei ole nädalavahetus, muide nüüd see nädala vahel, kas praegu, kus ma ei käiks munal kordades palju, palju, palju kohtumisi peale kohtumiste küljest tavaliselt nagu aru ei saa, on ka muidu kutse, küll on valla juubeleid küll muid asju, sa pead olema kohal nähtaval, sa pead selgitama. Ja inimesed on, on selle jutuga kui te niimoodi räägite, saavad aru ja see küsimus enam selle kohtumise jooksul ei kerki ülesse. Ei kerki rikaga, mõtlen ka, saab selgitatud ka seda, et arvestage, et kui ma sinna sõidan, eks ole, alati tule õhtul tagasi, ma pean kuskil ööbima, Tallinna omad ei pea tema, ma pean saali üürima, kus, siin Tallinnas, noh, ma pean sinna lauale. Samamoodi ka Tallinna inimesed muidugi üürivad saali. Noh, eks me teame kõik, et ega Tallinnas niisugusi valijatega kohtumisi, mis ma tahan öelda muidugi, et maarahvas on hoopis rohkem poliitikast huvitatud, mis tundub uskumatu, aga nad teavad seda avaldada 100 korda rohkem. Ja nad teavad partei asju, kõike väga kursis jäävad tule, kui sa kuskil väikses kohaselt valijatega kohtumise on, sinna ikka rahad tulevad, mitte just masse, aga sa räägid. Seltskond ilmselt kordub, eks need on inimesed, kes on eakamad. Nii ja naa, oleneb, kus teha ja kuidas. Aga teie, teie valija profiil, te olete enda jaoks kindlasti kujundanud, teil on omad mingit kindlat teemat, sotsiaalvaldkond, sotsiaalkomisjoni liige, te olete, on teie jaoks läbimõeldud? Need ilmselt on teemad, mis pigem lähevad korda ja meeltmööda. Ma loomulikult praegu on ikkagi väga põhiline oli riigieelarveteema, et, et kui me seda nüüd analüüsima ja see on see teema, millest saab ju kõige rohkem rääkida, sellepärast et kujutage ette, kas kui meile räägitakse, et see kõik on tingitud millestki muust, aga mitte ainult mehist, eks ole, siis on see kummaline, kui me vaatame inflatsioon. Kummaline on see, et, et see riigieelarve kahanemine kärped ei, ei ole siis seotud, ütleme mujal maailmas majanduses toimub. No praegu isegi koalitsioonisaadik Taavi Veskimägi ei ole öelnud, et 70 protsenti on on, see tuleneb meie valesti käitumisest. Seda on öelnud endine rahandusminister Sõerd, eks ole, noh Tiit Vähi ja nii edasi, et mõelge nüüd loogiliselt, kui oli teada ja näha, et eelmine aasta suvel hinnad tõusevad otsustas valitsus veel panna aktsiisi juurde, millega meil ei ole nii kiiret. Aga kujutage ette, kui aktsiisid panna juurde seal praegu pandi kütusele küttele, eks ole elektrile siis see tähendab kõikide kaupade teenuste mitmekordsed tõusid tõusmist ja niisuguste lumepalli ja, ja tulla selle peale, et kui me teeme kõik kaubad kallimaks, et siis tuleb ka rohkem raha riigieelarvesse, siis saame riigieelarve täis. Selle, aga mis tänaseks on tulnud. Meil on praegu nelja kvartaliga, eks ole, on niivõrd suured, kuus miljardit on juba maksudeks puuded, kauplex kallimaks, inimsed juhtaju kallist kaupa. Seda loogikat siis ei olnud. Ja arvestage siis, kui riigieelarve tihti ma ütlen teile täpselt kõik teadsid, et seda majanduskasv ei ole Eesti pank, hoiatas Danske. Bank hoiatas, kõik hoiab. Aga seletage nüüd ära, millise riigieelarve selline tehti, kes on seal kasu saada? Jah, kohe 4,2 4,5 protsenti oli ennustus, aga. Ma tahan kaasa sellest, et tehti vigane. Kiiev praegu 7,3 peal, eks ole, riigi majanduskasvule riigi ja sellepärast, et on niivõrd palju parteisid koalitsioonis koos, mina ütleks ikka, et neli, sest et kõigil olid eri Res Publica ja Isamaal eri valimislubadused ja kõik pidid saama nii-öelda kõik kätte. Mõeldi, et paneme, paneme küll tuleb, lubame kõigile, et jumala eest midagi laiali läheks, sest mõelge ise, kui palju konflikte selles valitsus olnud alates Nord Streami. No see on igas valitsuses on alati, tajun koalitsioonivalitsus, konflikti lähevad, Tallinna linnavalitsus ei ole koalitsiooni, on kõige ilmselt üsna selge. Tripiletit kõik kohutavalt palju konflikte siiski oli ja selleks, et kõigi suud kinni panna, tehti leping, tehti niisugune riigieelarve, tehti ka eelmine Maarika Tuus siiralt, et need inimesed, kes seda koalitsiooni kokku panid, neid lubadusi kirja panid, olid siis kõigile nendele ähvardustele, ohtudele ja väljaütlemistele, mida te loetlesite Eesti pank ja nii edasi olid täiesti kurdid, Nad ei kuulnud mitte midagi. Kõige kallim koalitsioonileping aastate läbi oli see, mis, mis tehti eelmine aasta ja, ja lihtsalt oligi praegu see küsimus, et, et ei arvestatud üldsegi reaalsusega. Mõelge, mis eelmise aasta lõpp siis kui riigieelarve just võeti vastu käibemaksupuu, tuli 800 miljonit puudu, nüüd on tänaseks 500 miljonit ja nii edasi, et see ei ole reaalne, kui me räägime praegu inflatsioonist, meil on 11,4, öeldakse, et terves maailmas. Kuulge, Soomes on 3,3, Rootsis 2,9, Poolas on 4,6 ja näiteks Euroopa Liidu keskmine on 3,2 ja, ja meie räägime, et meil on kõik hästi, majanduskasv üheksa protsenti oli, oli eelmine eelmine aasta ja veebruaris, nüüd on ta kuskil kolm ja läheb alla, eks ole. Palun, üheksa pluss kolm on vist 12 12 jagada kahega, kuus protsenti aastas. Soome on, ma ei mäleta, millal viimati sellist majanduskasvu nägi. Võib-olla üks, 20. Hiinaga mine laugus üheksa, üheksa pealt seal, aga see ei tähenda, aga Marika Tuus saate isegi aru. Kolme ratsionaalse inimesena saate isegi aru, et ega majandus läheb edasi, langus võis protsendis puhtalt ju olla, aga majanduskasvu sellisel oleneb ühe protsendi pealt oli ju veel rääkida, aga aga. Riigieelarvepuudujääk, see tähendab seda, et ega ta muud ei tähendagi, kui, et on täiesti valearvestus tehtud meeste poolt. Täiesti valearvestus. Miks oli vaja eelmine aasta teha lisaeelarve? Sellega ju tihti täideti selle aasta lubadus, see ei olnud ju normaalne eelarve, seda poleks vaja olnud teha. Kui me seda poleks teinud, oleks praegu kõik olnud juba. Okei. Pronkssõdur võttis meid seitse miljardit ja me teame, et sellega läks, sealt läksid aktsiisid, mida me saame arvestada ja nii edasi. Marika paneme praegu eelarvele punkti, see seal EVO teemale punkti. Ma küsin teie käest veel viimase küsimuse, sest et aeg on see, mis meid täna peale eriti kiirelt, muuseas veel on see poliitilise kultuuri küsimus. Kas nii nagu Tiit Vähi soovitas, Andrus Ansip peaks praegu tagasi astuda? Jah või ei? On küll, ma arvan küll, et peaks, kindlasti peaks sellepärast, et, et see riigieelarve praegu tuleb teha väga põhjalikult ümber, mitte seda, et me hakkame lihtsalt riigi vara müüma ja võtame sealt see kolme koma seest veel nii-öelda seda kolme koma, ühtegi ei osata praegu kokku tõmmata, siin tuleb teha hoopis kardinaalsemalt ja targemalt. Aga ma tahan, et ülekuulamise protokolli juurde tehtaks väike lisa. Nii mis sa tegid siis nimelt ülekuulamise jooksul ma valetasin. Kuidas Urmas tulema võistlusele ma tõesti valetasin, mida sa valetasid? Siis, kui ma ütlesin Marikale, et ma olen Margus Allikmaa kohtunud kolm korda Ma valetasin. Nii, mul tuli meelde neljas kord. Jumala võtan kaks vabriku. Ülekuulamine.