Tol ajal, kui ma alustasin, see oli vist viiekümnendates aastates. Kuivõrd ma siis nüüd kirjanik olin? Vaevalt. Ma usun, et minu esimene katse midagi tõlkida lündis sündis kooli ajal ta on ammu ära põlema kaduma läinud ja nagu niisugune Snobismiga pooleks tegevus toimub koolipoistel ma tõlkisin keelest, mida ma ei osanud ega oska. Tõlkisin mõned Petrarcasoneetid itaalia keelest, millest mul tegelikult võiks ju öelda, et ei ole, aimub aga mingi mingi võlu selles, nagu oli selles katses selles võimaluses. Muutumist ja muutmist. Ja siis edasi. Mäletan, et kunagi kõnelesin tolleaegse Mareti toimetajaga aga sellest ei tulnud midagi välja, ma küll nagu alustasin, vist enne sõda. Vaat huvitav sedasama vaigi marjad vaneti, aga see algused tine, mis mul oli, seal põles ära ja siis oli muud tegemist.