Eesti majanduskasv on jäänud oodatust aeglasemaks, maksude laekumine On osutunud oodatust tunduvalt väiksema. Selle tulemusel on Eesti riigilaga paiskunud sügavasse puudujääki. Rängad möödalaskmised on oluliselt kahjustanud ka Eesti senist laitmatut mainet. Peagi avalikkusele esitatav rahvusvahelise valuutafondi hinnang Eesti majanduses toimuvale sisaldab esmakordselt taasiseseisvumise järel teravat kriitikat Eesti kohta. Praegusel valitsusel oleks lihtne öelda, et kogu kriitika käib eelmise valitsuse poolt langetatud otsuste kohta. Paraku tuleb kokku keedetud supp ära süüa kogu Eesti. Seal ühtlasi vastuseks küsimusele, miks ei saaks puudujääk eelarves täielikult kate erastamisest erakordse tuluna laekunud summadest tähendab nõndanimetatud Telekomi raha Telekomi raha praeguseks hetkeks üle kantud väis aktivatesse, mis peaksid hakkama kuuluma stabilisatsioonireservi koosseisu. Ütel peaksid kuuluma sellepärast, et täna ei oleme stabilisatsioonireservi kui institutsiooni olemas. Reservi institutsionaliseerimine on üheks oluliseks sammuks rahvusvahelise usalduse taastekitamiseks Eesti vastu. Kui me veel enne, kui reserv sellisena vormistatud, osa raha tuulde laseme raisanud nii Eesti riigi rahvusvahelise maine kui pensionireformi teise samba juurutamist kulude katmiseks hädavajaliku raha mõlemi varasenud eelmise aasta riigikassa. Isegi selle aasta kulud ületavad tulusid märkimisväärselt. Vähemalt raiska kildhaaval oma edasise arengu aluseks olevat raha.