Ülekuulamine alustab ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulatav on Eesti taasiseseisvumisaegse poliittaevaere tähtmees, kes on mahtunud mitme riigikogu ja ülemnõukogu koosseisu. Toon majandusteadlane, kes fiskaalpoliitikaks jubedate nüansside kõrval erutub ka ooperisaalis kõlava faadjeesi erilise kõla peale. Ülekuulatav on mees, kes rohkem ütleb ajakirjanikele ei, kui jah, Singami saatan, sõda näitab, tänane ülekuulamine. Ülekuulamine alustab ülekuulatav made Tiit, tere päevast. Tere päevast, Raymondi poeg on ka vaja öelda, kui juba niimoodi made Tiit siis on Raymondi poeg, sünniaastakinganumber, silmade värv. Jätame need mõneks teiseks korraks, lepime kokku. Ma teen talle sellise ettepaneku, kirjutage alla või lükake tagasi arutule kaasa. Minu ettepanek on selline, et Eesti vabariigis muutuks riigikogu 51 liikme suuruseks, mis tähendab seda siis, et sealt saaks nii-öelda õhk välja ja seal oleks siis inimesed, kes tõesti tahavad riigi nimel, et teha, saad aru. Ma vihjan nendele inimestele, kes praegu riigi kui riigikogu liikmestaatus pigem alavääristavad lehesabast lehe pealkirjadest, igalt poolt võime lugeda tegelasest, keda nimetatakse Jaan värdjas Kundla, eks näiteks olete nõus sellega 51-ga ei ole nõus sellest 51 ei anna välja minema, olen kogu aeg pakkunud välja 71 on arvestuslik, paras sellepärast, et tuleb arvestada umbes 11 komisjoni. No võib ka, saab ka üheksakomisjoniga läbi, kujutage ette, nüüd kui on 51 liiget, võtame maha riigikogu juhatuse kolm liiget ja 48 jagame selle 10-ga ümmarguselt seal neli-viis inimest. Komisjonis komisjoni esimees, tema asetäitja jääks siis kaks liiget, tähendab, see ei ole võimeline riigikogu peale. Delegatsioonid peavad sõitma ringi, aga 71 on tõesti väga ratsionaalne on, sellepärast et seal on oma isiklikest kogemustest ütlen ma teile. Töö teeb ära seal umbes noh, 30 28 30 inimest kogu selle töö üle seltskonnast, ütleme teine kolmandik on lumpen. Need on niisugused kutid, kes ei käi kohal või, või, või aru, kus nad käivad või, või on natukene väheke võtnud või midagi niisugust. Ja siis on lojaalne parteikaader seal nupule vajutajad, kes noh, ühesõnaga teevad nii, nagu neile öeldakse. Ja selleks piisab täiesti 71-st inimesest. Vaatate ümbruskonna parlamente võrdlete, parlamendiliikmete arvu elanike või tähendab valijate arvuga, siis me oleme. No ma ütleksin, juht viie hulgas nendest maades, kus on parlamendiliikmed liiga palju võrreldes valijatega, nii et me tahes-tahtmata siiski oleme kuskil viie sees. Meie peaminister Andrus Ansip on seadnud eesmärgiks, et me peame jõudma viie Euroopa rikkama riigi hulga. Me oleme praegu siis viie kõige enam parlamendi mõttes laristava maa seas. Me oleme viie kõige rikkalikuma liigi hulgas metel Aristavama, kuna me oleme saatnud parlamenti teistest suhteliselt rohkem väärikaid inimesi. No aga see on laristamine, nagu te ise ütlesite, et seal on seltskond, kes on nii-öelda Lumpanid, kes aeg-ajalt ilmuvad, annavad näole või kui näole annavad, on tarvitanud alkoholi, selliseid inimesi ei ole mõtet hoida. Seda küll, ma kordan veel 71 on täiesti piisav arv riigikogu töö tegemiseks, mitte 101 aga 51 või noh, on siiski tõesti vähe, siis nad ei tule ots otsaga kokku. 101 on maksumaksjale koormav, liiga koormav, 71 tuleb noh, elada üle. No on räägitud ka, mõned ütlevad, et 81 on parasõja, see on diskuteeritav, aga igal juhul on vaja riigikogu liikmete arv vähem. Aga miks see nii on, et praegu on meie parteidel pingid nii-öelda lühikesed, pääsevad sellised lumpenlikud tegelased Riigikogusse? See ei ole pingi lühiduse asi, parteid on sõpruskonnad, partei esimehed, temale lojaalsed inimesed, siis reaalsete inimeste lojaalsed inimesed, kellelegi on partei ees mingeid teeneid, kellel, kel on finantsteeneid, kellelegil on ideoloogilisi mõistusealaseid teeneid ja need inimesed tuleb kompenseerida sellega, et pannakse parteinimekirjades kõrgemale kohale. Ja nad saavad riigikogusse, nad saavad neljaks aastaks garanteeritud päris korraliku sissetuleku ja, ja siis on nad rahuldada nii, et riigikogu liikmestaatust tegelikult Eestis on selline mõnus repriis kingitus. Ei ta siiski noh, ei ole 100 protsenti niimoodi öelda ei saa, tähendab suurem osa inimestest ka need, kes nupule vajutavad, on täiesti korralikud ja igati tublid inimesed olnud oma ametikohtadele. Seetõttu nad on saanud võimaluse kandideerida riigikogusse. Tähendab, partei on kutsunud oma ridadesse niisuguse inimese, kes on näidanud ennast hästi kuskil oma ringkonnas. Ja kahtlemata Ta on teinud oma tööd hästi, aga nüüd järsku tõmmatakse ta tema enda sellest ümbruskonnast sellest elemendis, kus ta on tubli olnud välja ja pannakse parts hoopis teise kohta. Sinna pannakse, ütleme, kultuuritegelasi, muusikuid, näitlejaid, kes ei tea, millega nad peavad hakkama tegema rääkimata sportlastest, eks ole, ühtäkki peab ta tegema absoluutselt teistsugust tööd. Inimlikult, ma saan nendest aru, ega see nii naljalt ei lähe, et nad selle kohe selgeks õpivad, sest et noh, minu kogemustest kolmes riigikogus ülemnõukogus olles võtab umbes poolteist aastat, kui inimene, kes tuleb sinna kui pealt, et ta endale enam-vähem selgeks teeb, milles asi, mida ta peab tegema kuidasmoodi ja nii edasi, see võtab õppimiseks aega, nii nagu igal uuel ametikohal. Kui me palkadest rääkisime, räägime siis palkadest, riigijuhtide palgad, riigiettevõtete juhtide palgad, need numbrid on viimase paari nädala jooksul ajaleheveergudelt üsna palju saanud lugeda ja inimesed ahhetavad ja ohhetavad, aga tegelikult need palgad ju ei ole midagi seesugust, mis, mis oleks üleliia suured või ma eksin? Palk iseenesest sellel ei ole, palga puhul ei ole mõtet üldse diskuteerida, tähendab riigikogu liikme palk ei ole üldse ei konkurentsivõimeline, ütleme, kui me vaatame erasektoris või ütleme kuskil ehituses või, või ütleme, nendes firmades, millised õhku müüvad Eesti riigis vaatame ringi, siis see ei ole mingi probleem. Probleem on, mis rahvast ärritab. Õiglustunnet ärritab see, et vot just needsamad lumpenisse osaline seltskond, kes on Riigikogusse sattunud hakanud seda kurjasti kasutama, just nimelt seda tulu või kuluhüvitiste juurdemaksmise ühte palka on kulutanud selle noh, nii-öelda lolluste peale nonsense'i peale ja see on ajakirjanike poolt väga õigesti välja toodud ja see ärritab inimesi, nii et pigem küsimus on selles suhtumises, millega neid asju presenteeritakse, kui see, et see number on üks või teine. Tähendab, ei, küsimus ei ole selles, kuidas seda presenteeritakse, tähendab ajakirjanduse poolt ajakirjandus teeb oma tööd korralikult noh järjekindlalt küsimus on just nendes inimestes, et nad on julgemad või ei ole neil au ega häbitunnet võtta seal jogurtitopsi eest või teetassi eest või mille tahe seest võtta kasseerida raha siis öelda, et see on valimisvalijatega kohtumiseks. Kristiina Ojuland ütles, et riigikogu on rünnaku all. Kas ta siis on Parlamendi ükskõik missuguses riigis, kuskohas on alati rünnaku all selles mõttes, et nad on nii-öelda riigi poliitikute eliit, nad on pidevalt ekraanil, nende lood on kõik läbinähtavad, peavad olema läbinähtavad inimestel on õigus esitada nendele küsimusi, nendele oma arvamust. Loomulikult on riigikogu selles mõttes ka kogu aeg nii-öelda löögi all, sest need inimesed peavad käituma seal korralikult. Sügisel te ütlesite ühes kommentaaris ühele ajalehele, et ETV poliitikasaadete puudub üks ja üldine teema, mille üle arutleda heitsid ette, et seal arutatakse üksikute protsendipunktide üle ükskõik kas inflatsioonist on majanduskasvust ja eelarvepuudujääkidest rääkides. Räägi nüüd välja see üks idee, mille pärast ja mille üle me peaksime vaidlema, see ometigi ei saa olla juba täna korra siin mainitud viie Euroopa rikkama riigi sekka saamine tähendab, ei saa jah, ajakirjanduses arutleda. Mulle tundub niimoodi mingisuguse konkreetse numbri üle vaielda poliitikutega mingisuguse konkreetse numbrile. Ajakirjanike ülesanne on tuua poliitikud nii-öelda mikrofoni ette kaamera ette ja panna neid vaidlema või oma arvamust ütlema. Ma mingisuguse põhimõttelise küsimuse asjus. Aga mis oleksid põhimõtteliselt küsimused, neid on mida tahes mida tahes, need on kasvõi ütleme eelarvepoliitika, kuidas me kavandame, ütleme, valitsuse ülesanne on eelarve kaudu kujundada Eesti riigi majandust pikaajalises perspektiivis, see on ainukene võimalus eelarve eelarvega kujundada, aga mitte teha niimoodi, et me räägime ühe aasta korraga. Me nüüd teeme kulud nii või naa, me peame nägema samm-sammult ette, kuidas on viie aasta pärast ja nii edasi, me peame selle eelarve kaudu mõjutama, ütleme kas või majandusstruktuuri või tööstusstruktuuri või teenindusstruktuuri muutumist või tarbimiskombeid mida tahes. Tibane, kas tänane valitsus, kes selle nädala andmetel on siis meie selle aasta majanduskasvu ebatäpselt planeerinud umbes 1,5 protsendi ulatuses, on selle eelarve planeerimise ja suundadega, aga ma saan aru, et see on teine teema, kui me saaksime selle eelmise küsimuse rääkida? Tähendab, ma tahtsin öelda seda, et ajakirjaniku ülesanne, sealhulgas ka teie ülesanne, kui mina praegu näiteks lähen siin liiga laiali, siis ärge laske mind rääkida lõpuni, vaid sekkuge, ja kui te esitate mulle mingisuguse konkreetse küsimuse ja mina poliitikuna lähen sellest küsimusest mööda ja ei vasta teile, siis teie ülesanne on öelda, et härra Made, ma esitasin teile selle küsimuse ja kui ma jälle lähen, siis jälle jälle. Aga te olete väga pehmed kõik raadiost, televisioonist laseb poliitikutel ennast niimoodi välja vingerdada ja kaamera eest on poliitikul väga mugav rääkida numbritest aga mitte põhimõtetest numbrite najal ta ei pruugi oma teadmisi üles näidata, mis on tema omad. Aga kui ta peab hakkama põhimõttelises küsimuses rääkima vaata siis ta peab näitama, missugune aga tooge üks näide poliitikust, kes seda Eestis teie arvates nii-öelda jutumärkides kõige paremini teeb? See, et räägib, et ajakiri surnud kümnete viisi kümnete, kes on see, kes numbrite taha oma mitteteadmist varjab. Küsimus ei ole konkreetselt ühes või teises poli, ma ei saa teile tuua siia konkreetselt ühtegi poliitikut. Kellegi nime. Tülli sattumine poliitikasse pole mingi probleem, see tuleb iseenesest, aga kuna õnneks mina enam ja jumal tänatud, ei ole poliitikas tähendab teatud ringkond inimesi, näiteks poliitikuid, kelle artiklit lähed lehest ei loe. Sa tead, seal ei ole mitte midagi, seal on tühja tünni kolin nimetatav nimi näiteks Mart Laar, palun tühja tünni kooli, täielik tühja tünni kolin, artiklid pole mitte midagi. Edgar Savisaar, jutud on sageli täpselt just niimoodi, Edgar Savisaar käib ajakirjanikega ükskõik mis saates ringi, nii nagu tema tahab. Mitte ajakirjanik ei pane Savisaart rääkima nii nagu tema tahab. Selles suhtes on Edgar on number üks, Edgar teeb teiega, mis tema tahan. Noh, terve rida neid niisuguseid, no võtame kasvõi nüüd uued klassikut, kes meil on nüüd tekkinud selles, no ütleme, meie mees, see sekkalist või mis ta on see Aivar Riisalu, Aivar Riisalu, igav alla küsimuse standard nagu vanasti, selge, et on Slesser, günekoloog, günekoloog, treial absoluutselt kodusid, mis tahes küsimustes. Teine inimene, kes on kodus mistahes küsimustes, Eiki Nestor absoluutselt mistahes esitatud veendunult, kenasti räägib ära mitte midagi tühipu. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. SL õhtuleht, Pealkiri uskumatu kaks ühe nimega raamatut korraga müügiletis. Aeg 12. detsember 2007 autor Allar viivik kommentaare neli sisu. 23. novembril peeti Teaduste akadeemias ajaloo konverents alasi ja haamri vahel ning üksiti esitleti ka samanimelist raamatut, mis koondab endas president Konstantin Pätsile pühendatud artikleid ja mälestusi. Esmaspäeval esitles rahvusraamatukogus täpselt sama pealkirjaga teost majandusteadlane Tiit Made. Tooraamati räägi aga Pätsist vaid hoopis kommunismi ikkest vabanenud riikidest. Made väitel on tema raamatul selline pealkiri juba aprillist saati. Ülekuulamine läheb edasi ja Tiit Maran tunnistama, teie juttu kuulates aiman ma juba praegu väga paljude raadiokuulajateni öelda emotsioone ja tundeid, sellepärast et valdab neid ilmselgelt kahjutunne selle üle, et Tiit maad enam poliitikas ei ole. Selline selge ja sirgjooneline ütlemine on, on see, millest tänasel päeval väga palju puudust tegelikult tuntakse. Te olete nagu selles mõttes poliitikas täiesti väljas ja meil ei ole mingit lootust. Ei, igal asjal on oma aeg ja kohtiga, inimene peab aru saama, millal üks või teine aeg täis saab. Igal tegutsemisel peab olema stiimul ja motivatsioon poliitikas olemisel katusel ja igasugune stiimul ja motivatsioon, kui seal ollakse juba. Tiit Made ei ole palkskümmend, 4000 kroon palk sel ajal, kui mina seal olin, ei olnud summad hoopiski mitte nii, sest siis oli jutt kuskil mingisugusest seitsmest või kaheksast 1000-st, nii et see ei ole mingi probleem. Ei, palk ei ole, ei pruugi olla igale inimesele motivatsioon, elu on selle võrra suhteliselt lühikene, et kui sa oled noh, tahad midagi ära teha, siis selleks tuleb võtta aega. Palga pärast kuskil istuda ei ole mõtet, see on täiesti õige. Teine asi on see, olles poliitikas, kaotasin ma praktiliselt ära kvalifikatsiooni juba nendel aladel, millega ma olin eluaeg tegelenud ja mul võttis hirmsasti aega pärast seda, et ma jällegi ennast lahti kirjutan ja lahti räägin korralikult ja niimoodi ja, ja noh, ühesõnaga hakkan tegelema nende asjadega, millega ma varem tegeleda. Keegi teie ukse taga koputamas käib mingeid parteide vastu, huvi on tundnud. Ei tähendab sõnaga Nad teavad, selge pilt, mina ja teine asi on ei. Ütleme niimoodi, et mulle üks mu hea soome sõber, kes ka oleks tahtnud näha, et ma poliitikas. Kuule, sa jagasid ise kaardid välja, nii et sa pidid pass ütlema, mis on iseenesest tõsi, tähendab mina ja niimoodi olla, ega ma pean pool suud kinni või terve, suu kinni või hääletan risti vastu sellele, nagu ma pean õigeks ei tule kõne alla. No miks ma peaksin seda tegema? Aga selles mõttes ta mingis sellises aktiivses ühiskondlikus positsioonis ikkagi olete kuidagigi saate te kujundada saate jagada peale ma mõtlen või noh, välja arvatud ajalehed kuhu vist ju ka väga usinasti arvamusartikleid ei tellitud, sest ma lihtsalt ei näe neid. Sellepärast, et ma olen keeldunud, nii, ma olen keeldunud ütleme kujundlikult, ma olen loobunud laulude kirjutamisest ja olen läinud suurvormide peale üle pärija sümfoonia kirjutamisele, mis tähendab, et ma kirjutan raamatuid, mida meil oodata on. No nüüd alles hiljaaegu ilmus alasi ja haamri vahel, mis käsitles siis ajaloo sündmusi kuni tänase päevani välja ja Saksamaal, Venemaal, SRÜ riikides, Eestis, Lätis ja Leedus ja on siiamaani ainus raamat, kus on sees pronksiöö sündmused. Kuna ma jõudsin napilt nüüd ja pärast või jooksul teinud, on kui palju ostetud. Esimene taas esimene tiraaž müüdi läbi kolme nädalaga. Eestis tähendab esimene aastatuhandete ja nüüd on teisest, ma ei oska praegu momendil paugupealt öelda, palju teisest tiraažist alles on, teda ikka poodides veel on, aga tulevad alles. Et juba väike nii-öelda kohvi raha ka või, või kas saab esialgu kulusid? Kirjastus katab sellega nüüd, kui tuli lisatiraaž, sellega katab kirjastus oma kulud, ära seal yleval kasumit, no mingisuguse väikses merivaade. Oh ei, mis te nüüd, ma ei pretendeeri nendele, sest et mul on korter olemas, suvila olemas, auto olemas, naine olemas, lapsed olemas, lapselapsed olemas. No palju võib, ei ole. Aga ma tahtsin öelda seda, et stiimuli poole pealt ei ole mõtet selles lühikeses elus lihtsalt teha, nii nagu noh, keegi sulle ütleb, et sa pead tegema, mina ei ole see inimene, kes Kopli trammitemaatikaga kaasa läheb, et lase minema. Ma küll järgmine tuleb, aga seisan sama koha peal, seal on riigikogus on selle aja jooksul olnud terve rida inimesi, kes on seisnud sama koha peal, siis tulnud tramm on läinud mõneks kuuks ministriks, on tulnud jälle trammi pealt maha ja jälle oodanud ja oodanud ja oodanud alles tsükkel, palk ju kogu aeg, seal on teine väike, aga nendele on see väga oluline, kes ei oska muud midagi teha. Härra Made aga vahetevahel möönde südamest kutset tunnete, tahaks haarata sulge või tahaks nii-öelda ronida kõnepulti, öelda seal ased särge. Tähendab ei ole probleem haarata, kui tahaks haarata sulge ja kirjutada lugu. Siiamaani ei ole olnud probleemi, et seda ei avaldataks. Aga raamatusse sisse kirjutatud muidugi ei jaksanud ära kuulata, et ma oleks öeldud, mis tulemus on, aga ma ütlen, nüüd kasutan oma sõda, et sõnadega Seal on reklaam, see on juba reklaami ei saa, seda te küsisite, muidugi küsisin, vastan siis. Vastake. Niisiis kuu aja jooksul on tulemas sellele alasi ja haamri vahel järg, teine pool sellele sotsialismileeri peied, mis käsitleb siis Kesk-Euroopa riike, Balkani lagunemist ja ühesõnaga neid protsesse. No ja siis veel üks raamat ja siis veel üks Veel üks raamat ja veel üks raamatu hulka kuulub ka mingi selline autobiograafiline teos enda elust nendest detailidest, millest inimesed tegelikult teavad. Ükskord niikuinii, mis oli esimene raamat, mis käsitles meie taasiseseisvumise protsessi, seal on hulganisti sees autobiograafilisi asju. Raamatus, mis ma olen kirjutanud, on mingisuguses hetkes, on mingisugune autobiograafiline asi, mis ma olen ise oma nahal läbi elanud, endast läbi lasknud ja selle olen ma sinna sisse kirjutanud. Kuskil mingil hetkel, mingis hetkes on olemas või tulemas ka see raamat, mis nii-öelda eesriided lõplikult eestlased ja räägib nii nagu Tiit Made elu. Ma arvan, et niisugust raamatut ei kirjuta kunagi keegi, igaüks kirjutab oma raamatu nii nagu talle see on sobiv. Nii nagu ta seda õigeks peab, nii nagu ta läbi oma silmade näe. Seal sattus mulle kätte Oskar Angelus raamat 1000 valitseja maa, see oli meie sisedirektooriumi juht siin saksa okupatsiooni ajal ja see raamat algab peale niimoodi kõikidele minu kriitikutele, arvestage sellega, see on minu raamat. Mina ütlesin ka niimoodi, igaüks ja ükskõik, kes kirjutab, kirjutab selle nähtuna läbi tema silmade, kui tema tahab mingisuguseid fakte esile tuua, siis tema need toob. Kui ta tahab mingitest faktidest mööda minna, siis ta läheb nendest mööda. Ja kogu lugu, mis on ajalooteadusajaloolist tõde ei ole ajaloolist, tõde ei ole olemas, aga ta on subjektiivne tõde ja ta aktide valimise ja faktide esitamise oskus. See on täiesti tõsi ja peab tunnistama seda, et eestlased vähemalt need mehed, kes on kirjutanud ka sellised autobiograafilisi teoseid, valdavad teemat suurepäraselt, loed vahetevahel mõnda raamatut 90.-te aastate algusest ja mõtlen, et huvitav, kus kohas mina elasin sellel ajal justkui oleks kuulnud, justkui oleks näinudki. Aga need on huvitavad raama kolded, kui nad on paksud raamatud. Neid tasub lugeda, sest sealt leiab ikka mingisuguse iva mingisuguse sele. Kui sa puslet kokku paned, siis sa leiad sinna ikka mingisuguse detaili sellesse puslesse, mida sa enda jaoks kokku paned. Ikkagi leiab, vaatamata sellele, et kuratlikult subjektiivselt See on tõsi ja sellepärast ongi mul ühe öökapi peal peaminister ja teise öökapi peal Mart Laari kirjutatud raamatut tee oman käes. Ja kui te viite nüüd komisjonikauplusse need mõlemad kapid, siis tõmmake sahtel lahti raamatu üks raamat ühte sahtlisse ja teineteise ja viige ära. Täiesti tõsimade rääkida päevapoliitilisest olukorrast ja hetk tagasi ta ülekuulaja Sildvee-le just nii-öelda emotsionaalselt kirjeldasite, seda, seda oma mõtteid eelarvega seoses peab tunnistama vist et tore meie silmad on ära näinud selle, kus päikesekuningas on möönnud, et ka tema vahetevahel võib ennustada valesti, ehkki tema otsesest suust nii-öelda sellist lauset kõlanud ei ole. Aga viimase nädala jooksul toimunud nii-öelda vaate muudatus on olnud filigraanne ja tähelepanu väärne nädal aega riigikogu ees. Mitte mingit põhjust ümbervaatamiseks läheb nädal mööda ja selge on meil käes nii-öelda negatiivne lisaeelarve. Tähendab ta teeb oma tööd. Ta saab selle eest palka. Pealegi tema ei ole ennustaja, tema lähtub oma poliitika tegemises eelarve koostamisest nendest numbritest, mis temale spetsialistid ette veeretavad. No spetsialist ei olegi olemas sotside hulgast eksrahandusminister parempoolses valitsuses on iseenesest selline anakronism. Kui ma tohin oma väiksed arvamust siin niimoodi Remargina öelda, palun mina kuulun nende inimeste hulka, kes arvab, et annab ameti, annab ka teadmised, ei vasta tõele. Tähendab, kui keegi pannakse mingisugusele ministritoolile nüüd ja tulevikus, siis olgu kenased panija vaadaku enne, kas inimesel on ameti jaoks mingisuguseid oskusi. Ma ei kahtle üleüldse, et rahandusminister inimesena ja oma ametis on suurepärane. Kuid jumala pärast, miks te näevad inimest sellel alal, millest tal ei ole mõhkugi käib? Ja neid on teisigi, kui rahandusminister. Nii et temaga õpid moodi ja tema ja iga minister sõltub ära sellest ametnik konnast, nendest nõunikest, kes talle ümber on. Ja vaata, niiden nii Tõmalatsellid, et nemad oskavad juba ministrid, kes nelk vahetuvad, nemad aga on ja nemad siis jälle sätivad ennast vastavalt selle ministri järgi, lükkavad teda ja tõukavad teda ja venitavad teda ja mudivad teda ja annavad talle tendentsliku informatsiooni tooni. Ja nüüd, kui läks rahandusminister oma ametikohale ja tuli uus valitsus täis koorijat, tuli majanduses hästi, paneme neid hirmsa eelarve, ametnikkond tabas, palun saate vastavad andmed. Aga nendes hulgas ei ole ka kedagi majandust, tartlasi, kes oskaksid analüüsida majanduse arengut tervikuna. Missugused on tendentsid, nad ei kujuta ette, nad on poliitökonoomia kehvasti õppinud. Lubage üks selline lapsik kõrvutus, kas ei või olla võimalik see, et, et see oli tegelikult valitsuskoalitsioonid, selline teadlik samm, sest nii-öelda seda ennetavat juttu selle kohta, mismoodi 2008. aasta ei tule selline nagu 2007. aasta lõpus riigieelarvet tehes usuti, oli väga palju. Ei olnud võimalik, et, et ei peaminister, ei rahandusminister eined nõunikud nii-öelda ei näinud ette, mis toimib ja see oli tegelikult teadlik samm, et nüüd oleks võimalik näidata, mismoodi valitsus on tegelikult tugev ja suudab hakkama saada ka negatiivse eelarvega. Meile mängitakse paha praegu etendus, mille käigus me saame teada, mismoodi küll mõeldakse, kaalutatakse ja arvatakse, et tegelikult see plaan kuskil olemas ammu. No ma ei usu päris nii, et see niisugune plaan oli. Ma arvan, et ükskõik, missugune valitsus, kes ametisse asub, tahab ennast näidata parema külje pealt oma tegid omale seal koalitsioonilepingu, mis oli eufooriline leping ja nüüd kukkusid nad seda täitma. Ja selleks, et seda täita, on vaja raha. Ja neile tundus täna on olemas, sest Eesti majandus enne seda vahetult, kui nemad said ametisse oli arenenud kuratlikult hästi ja nüüd ühtäkki kiirasse ots allapoole. Te ei tunne majanduses seadusi, sest et kõik see asi käib tsükliliselt vaatamata sellele tsüklid võivad olla lühemad ja pikemad, langused võivad olla aeglasemad ja kõrgemad, aga keegi ei informeerinud neid sellest. Kas nad nüüd just niimoodi ette nägid, aga see on väga, aga hea, et see neile kaela tuli praegu esimese aasta lõpu praegu nende popule väärsused kõigil võivad langeda kolinal. Aga kui nad nüüd hakkavad sellest ilusasti kahe aasta jooksul samm-sammult välja tulema, siis aasta enne sõda ja kui see valitsuskoalitsioon, mis praegu eksisteerib, enam ei eksisteeri, niikuinii ta ei eksisteeri siis saab ennast näidata jälle paremas valguses ja me kõik eesotsas teiega aplodeerima, kui tublid nad olid ja napilt mäletame seda, et nad siin täna meile parasjagu käru keeravad. Kuulge, oskate teie julgete ennustada, et siis orav sööb jälle rohelist, ilusat ristikheina? Ilmtingimata seesama valitsus tuleb uuesti. Ilmtingimata sellepärast, et siis on, no oravad on selles mõttes väga kavalad loomad. Et nad vahetult enne seda, kui hakkab uus saagi kogumise hooaeg valivad omale niisuguse partneri, kes seda saaki, mida nemad söövad, ei tarbi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. SL õhtuleht Pealkiri tüli rohujuure tasandil ehk kuidas ajakirjanike liidu esimees Maarika Lillemets veab Tiit madega murulapikese pärast vägikaigast. Aeg 15. september 2007 autor Lauri Pirkkan kommentaare 38 sisu. Marika Lillemets on pettunud ühistu esimehe Tiit Made juhtimisel vastu võetud otsuses võtta majaäärne muru üles ja rajada sinna parkla. Koosolekul, kus seda punkti hääletati, Lillemets kohal ei olnud. Made arvates punub lillemets intriigi, kuna tema aknad jäävad parkla poole. Ülekuulamine läheb siis edasi. Mis parata, Tiit Made eelarvest räägime veel, te ütlesite, et praegune koalitsioon läheb ühel õigel päeval laiali, lahku, miks see nii on, kas tõesti see, et praegu eelarve natukene puusse pandi, alus, mis käärib, käärib, käärib, kuni ühel hetkel suure paugu läheb kaane pealt? No ma arvan niimoodi, et ütleme siis, nimetame asju õigete nimedega. Tähendab, Reformierakond on praeguses parlamendis A ja O tema käes on nii-öelda, ütleme, jäme ots, tema on see, kes valib endale partnereid. Ja nüüd, kui ta on kaks partnerit ära kasutanud nagu sidruni tühjaks pigistanud, siis on tal tarvis uut, sest kui tema võtab uue partneri, siis tema saab sellele uuele partnerile dikteerida tingimusi. Sest opositsioonis olev partei tunneb ennast paganat kehvasti, sest iga partei tahab olla võimul ja kui tema kaua aega kõõlub opositsioonis, siis valijad ei usalda seda enam palju. Ja kui nüüd Keskerakond meil ikkagi aastakümnete viisi on ikka opositsioonis olnud, natukene natukene saab valitseda siis kui temale jälle see võimalus tuleb, siis ta otsekohe haarab sellest kinni ja ta naerab nendel tingimustel, mida talle dikteeritakse, nafta võib-olla kaupleb seal natukene ja talle tehakse järeleandmisi ja nii edasi. Aga tingimused uues orkestris määrab siiski ikkagi vana dirigent. Muuseas, mulle tundub natuke siiski eksisite selle koha pealt, et kõik opositsiooniparteid tahavad kangesti valitsusse võimu juurde saada. Meie riigikogu, rohelised ei ole küll erilist initsiatiivi üles näidanud, sinna saada, kuidas nii kui me, kui pandi kokku valitsuskoalitsiooni alguses, siis olid rohelised hakkamas küll, aga hiljem annad öelda, neile päris sobiks see, mis nad praegu teevad ja nad ei tahagi sinna valitsusse. Nad harjutavad kätt praegu, tähendab nad on ikka piisavalt rohelise, no ikka piisavalt rohelised, nad on ikkagi, nad ei ole isegi veel tumerohelised, aga neil tulevikku üldse Eestis on. Mis te arvate? Neli aastat, mitte rohkem? Eelarve juurde, nüüd ma tulen tagasi. Kui palju üldse sellest eelarvest tegelikult peaksime reaalselt tavakodanikena hoolima või, või see eelarvedebatt, see jutt, et valitsus ei suuda prognoosida või valesti prognoosinud on meile nii-öelda pähe pandud mõtted, mida meil tegelikult seal peas ei peaks olema, sellepärast me oma igapäevaelu ja asjad saame niimoodi ära aetud, et see riigieelarveprotsentide kõikumine miljard sinna-tänna meid reaalselt ja meie elu ei puuduta, tähendab reaalselt väga palju meie kõikide elu selle taga on kinni. Alustame siis kõige olulisemat seadus on pensionid, suure hulga inimeste sissetulekud. Sellest suure hulga inimeste sissetulekust on kinni tarbimissüsteem, kaubandusvärk edasi ja eelarvest kinni infrastruktuur suures plaanis. Arvestan kinni meie kultuuri, teaduse ja koolielu eelarvest on kinni ka suured riiklikud investeeringud, nii et sellest on väga palju kinni ja selles sõltume me igaüks ära, sest et niipea, kui sealt on tagasilöök Teile tulla teie BMW-ga või Mercedesega tagasilöök, kui te sõidate mööda viletsaid praegusedki, viletsaid teid, sellest võib teile tulla tagasilööke. Teie lapsed ei saa koolis korralikku haridust või, või juhtub mingisugune tagasilöök, kui see juhtub, kõik see, mis te praegu räägite, juhtub siis, kui riigieelarve prognoosimisel on protsendi või poolega mööda pandud. Protsent meie riigieelarves on juba miljoneid, kümneid miljoneid, tähendab, see ei ole mööda pandud, ütleme niimoodi, riigieelarve olnud optimistlik riigieelarve, ma ei ütleks mööda vanaema nii karmilt ei tahaks lugupeetud prokurörile siin niimoodi oma arvamust väljendada. Tähendab, meie poliitikud olid sinisilmsed. Nemad arvasid, et meie ühiskond areneb kiiremini, kui ta tegelikult suudab areneda. Meie poliitikud ei arvestanud näiteks ja ei arvesta tänasega taevani. Et mida toob endaga kaasa pidevalt nõrgenev dollar. Sest rääkida seda juttu, dollar meie majandusele mingit mõju ei avalda. No andke andeks, pangu siis pillid kotti ja koju. Majandus on tsükliline, aga põhinippe ilmselt on siin see, et kuidas ära tabada, millal tsükkel hakkab muutuma alla või ülespoole ja seda on vaja ära tabada, aga meil oli kahetsus väärselt palju, meie majandus oli seotud meie ehitustegevuse ja kinnisvaraturu külge. See oli hea, et see tagasilöök tuli, nüüd nihkub meie majandus normaalsetesse rööbastesse, meel jääb vähemaks, neid õhumüüjaid, see on väga hea, aga seetõttu läkski meil väga hästi, et oli meil just nimelt see kinnisvarapuu. Seda hinnati valesti, kinnisvara ja raha minu peas käivitab järgmise faili, mille pealkiri on maamaks, kas teie majandusteadlasena tiitmale suudeta adekvaatselt mõtlen adekvaatse all seda, et inimestele arusaadavalt ära seletada, milleks ja miks on meil maamaks, milleks karistatakse koduomanike inimesi, kes omab individuaalne ja, ja sealjuures väikest maalapike. Tahate ausalt, ausalt, loomulik otse otse täiesti kindlalt kindla käib Tallinna inimeste kohta see jutt praegu, eks ole. Nonii, see juhtus sellepärast, et Tallinn linna eelarves arvatavasti on suured augud ja nüüd istuvad seal onud ja tädid, kus saaks seda auku lappida. Üks võimalus oli Tõstamaamaksud, põmm, sest selleks oli võimalus olemas. Seda ei pea kellelegi kooskõlastama, lihtsalt tõstad. Teine võimalus oli parkimistasu tõstmine, noh näiteks see regioon, kus mina elan, tõsteti nüüd kuuekordseks paugupealt. Kui palju õnne, võin teile ainult öelda? Tänan. Maamaksuga ma maksin oma. Ma olen ühistus korrusmajas. Kui ta möödunud aasta oli 245 krooni, siis nüüd oli ta 1400 millegagi kopikatega, nii et kus on õnnitlused, palju õnne taas kord. Niisiis Tallinna linnal on tarvis arvesse raha ja nüüd on küsimus, kellelt võtta, ja siis nüüd hakatakse võtma, võetakse kõigepealt kõigilt siis need, kes hakkavad virisema, nendele makstakse natukene tagasi, aga tingimustel. Vaadake, kui osavalt on see tehtud. Me maksame pensionäridele tagasi, nüüd me maksame tagasi kuni 700 krooni. Nüüd me maksame tagasi nendele, kes esitavad taanlased ja nii see läheb ja lõpuks on see raha sinna ilusasti korjatud. Edasi tuleb veel mingi maks ja kolmas maks selleks ainult et korjata raha. Ja siin on ilmselt ka selline poliitiline kalkulatsioon, et eelkõige tabab maamaksu järsk ja hüppeline tõus neid inimesi, kes enamasti ei ole praeguse linnavalitsuse juhtpartei Keskerakonna valijad, sest et enamushääli toob ju pealegi ise Lasnamäelt ära. Seda küll, selles on arvestus olemas, aga pealikul on ka valijaid korrusmajades kellel samuti maksud tõusevad, aga see on võrreldamatult väiksem kui see, et maamaks tõuseb 10-lt 1000-lt kroonilt umbes sinna 27000-ga ja ütleksime, linnapea tegi natukene väikese vea selles mõttes, et ta nüüd nii viimasel minutil seda tõstis, sest valimised on paganama lähedal. Aga miks te arvate, miks linnapea ise väldib sel teemal otsest sõnavõttu ja nagu ütlevad meile allikad, siis ta väldib ka näiteks Tallinna linnavalitsuse pressikonverents, et kas tõesti sellepärast, et ta kardab kiust küsimusi sellepärast et ta ei oska arukalt selle asja kohta midagi öelda, tema tähendab Savisaar oskab vastata mis tahes küsimusele. Aga selles probleemis, mis on väga täpne, väga selge. Otsest vastust ei ole võimalik anda üldist vastust. See paistab läbi. Ja sellepärast meeldibki, õieti teeb, ta ei saa teile vastata selle küsimuse peale korralikult. Stan lihtsalt vastus puudub, see, mis inimesi rahuldaks. Võib öelda niimoodi, nii nagu ma praegu teile ütlesin, teatena tõstsin talle maksta, sellepärast et meil on Tallinna eelarvesse raha vaja, aga öelge siis ühe lausega ka ära, et miks üldse maa maksab olema, sellepärast et praegu käibekampaaniat kaotame selle maksu ära, kas see oleks mõeldav? Loomulikult, miks see mõeldav ei ole, eriti nendele inimestele, kes on selle maatüki omanikud olnud juba oma oma jumal teab mis ajast peale, kes on selle ostnud välja. Aga samas maa kui niisugune kuulub riigile meie riigis, see on nii-öelda riigi omand. Loomulikult riigil on õigus oma omandit maksustada. Kui nüüd teoreetiliselt võtta nii nagu korterit üürile anda, ütleme niimoodi noh, ütleme kui nüüd kujundlikult öelda, siis see maa, mis on nagu riigi oma, taan, andnud selle noh nii-öelda sellisel juhul võiks ju maa omamise üldse ära keelata, kõik maa on riigi oma ja kõik saatsid ainult rentida ja nii-öelda maa väljaostmist, kui sellist ei tohiks nõukogude ajal ütleme, tsentraalse juhtimisega riikides, nii see ka oli, aga see jällegi pärsib täielikult ära vaba ettevõtluse. Sest et riigivõimule ja ka linnavõimule ja munitsipaalvõimul on oluline, et toimuks maa ost ja müük, ta teenib selle pealt. Tiit teie integreerunud juba olete, tähendab, mis küsimuses rahvusküsimuses ikka, et saate siis eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate inimestega väga hästi, meie riigis läbi ei saa. Tähendab, minul on niisugune Toomendigi vene keelt ei oskate? Raske on, aga, aga sellel ei oma mingit tähtsust, tähendab ma ei arva, ma olen olnud üks nendest, kes meie keeleseaduse vastuvõtmise juures on olnud poolt hääletanud. Mina arvan, et Eesti riigis ei pea rääkima võõrkeeles. Me räägime võrdsetest õigustest, ütleme näiteks Teie, oleksite, et ei oleks see, kes te olete. Te oletakse. Fjodor Ivanovitš, ei oska mitte sõna eesti keelt. Nüüd te sunnite mind rääkima teiega teie ema keeles, ehk mind sunniti rääkima võõrkeeles. Aga ise te räägite oma emakeeles, kus on siin võrdsed õigused, ma küsin sellisel juhul elada nii-öelda kolmas keel siia vahele tuua. Meil on siin, Eestis on meil eesti keel, kui mina lähen Venemaale, siis seal, mina räägin vene keeles, kui ma lähen Inglismaale, siis ma räägin inglise keeles ja nii edasi. Need inimesed, kui ma asun elama mõnda teise riiki, siis ma hoolitsen selle eest, et ma õpiksin selle riigikeele selgeks, et ma saaksin inimestega suhelda, et ma saaksin aru, kus riigis ma elan. Aga see ülbe seltskond, kes siin on see ei ole endale seda selgeks, räägi nendega põhimõtteliselt vene keeles. Sellistest juhtudes, kui tema tahab minu käest midagi saada või teab, et te ei poolda näiteks mingit kodurahu foorumit kodule, mispärast see on kapituleerumine, see on, see on sõnaga kodurahu foorum on vajalik meie valitsusele ja riigile selleks, et näidata välismaa maailmale, et me tegeleme nendega sellest tegelemisest ei tule mitte midagi välja. Kes on tahtnud integreeruda, see on integreerunud, kes on tahtnud keele selgeks õppida, see on selge. Ma ükspäev kuulsin, ma kuskil raadios oli, rääkis saksa tulnud Saksa Instituudi inimene, sakslane puhtas eesti keeles 10 aastat siin olnud, rääkimata saadikutest, kes siin andes keele selgeks õppinud. No ei ole mingit probleemi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Pärnu Postimees kommentaar artiklile pealkirjaga peatselt võib oodata Eestis Parempoolsed võimuliitu. Artikli autor reporter hiljem Tänavsuuaeg 23. mai 2005 kommentaare kokku 11. Ühe kommentaari sisu. Made kui Nõukogude Liidu julgeoleku agent on koolitatud maailma näinud mees. Analüüs meie poliitilisest olukorrast on tõele ilmselt lähedal. Sümpaatne on need made Aja jooksul distantseerunud nõukogude aegsest minevikust, Keskerakonnast ja muust sellisest ning esitab suhteliselt objektiivseid mõtteid. Ega muidu pole näiteks repliiki rahvaliidu ja selle ninamehe kohta. Res Publica poistebändi on ennegi irvitatud. Kommentaari autor Isamaaline IP aadress tuvastatav. Ülekuulamine läheb edasi Tiit Made, kuulasin praegu teiega emotsionaalset juttu keele teemadel, mulle tundub, et päris kõik, ütleme inimesed siiski ei jaga, ehkki muidugi poliitikud teevad seda täiesti selgelt. Hääldaks. Aga ma ütleksin niimoodi, et kui meie lugupeetud poliitikud või kes tahes ametnikud esinevad näiteks ETV aktuaalses venekeelses aktuaalses kaameras. Suur osa nendest räägib korralikku vene keelt, aga teist teist osa, no lihtsalt kuulad ja hakkab hale. Aga mille põrgu pärast televisioonis on tekstimasinale? Räägi kirjalikus eesti keeles, ütle oma mõtte täpselt nii välja, nagu sa tahad ära otsida, mõni otsib hirmsasti sõnu, kuidas tahaks, saaks selle mõtte nüüd väljast. Nad tõlgivad ära ja las vene inimene kuulab, kuidas ilus eesti keel kõlab, võib-olla ta muidu ei kuulegi seda, ta elab oma kinnises enklaavi. Tiit, ma pean, ma pean tunnistama, teie raamatuga nii kaugele veel jõudnud ei ole, et ma teaksin täpselt, mis moonide suhtute pronkssõduri saagasse kui seda üldse saab kuidagi saareks nimetada. Ja seetõttu ma paluksin teilt mõne sõnaga raadiokuulaja enesegi huvides. Milline aasta hiljem on teie vaade sellele olukorrale, mis möödunud aasta aprillis Tallinnas toimus, kas see, mismoodi valitsus selle olukorra lahendas, oli nutikas, käituma? Ja see oli ainuõige käitumisviis, oli elegantselt läbi viidud, see üllatas nii-öelda nii-öelda Eesti ühiskonnas neid heleroosasid ja tume tänaseid eesti keelt kõnelevaid inimesi. Ja see üllatas ka kogu seda. Russo, fašiste, ütleksin ma nende kohta. Ja, ja see sai ära tehtud, mida ei suutnud teha linnapea Aasmäe, kui tema võimule tuli siin Tallinnas, kui võeti Lenin maha, Aleks, samal päeval võetud võetud maha pronkssõdur, mitte üks keegi oleks köhinudki, sest suur osa venelasi oli sel ajal paanikese, pakkis kohvreid ja Rataselt rahuneb asi ära ja jäi. Ühesõnaga see oli hästi tehtud. Õieti tehtud see, need väiksed pinged, mis olid hea küll, see väikene 0,1 protsenti eelarvest, see tasus selle asja täiesti ära. Asi on nüüd rahunenud maha ja mida see Venemaa köhis aasta otsa ja läheb elu edasi, aga venelased enam Tõnismäed ei reosta. Teie seda ei usu, et see kõik läks maksma seitse miljardit krooni. Oh, see on numbreid. Vaatame siia, laki üles, leiame, leiame mida tahes. Teie olete ka selles mõttes seda meelt, et nii-öelda need punateadlased sotsiaalteadlased nii-öelda köhivad selles olukorras täiesti vales suunas. Noh, nad teevad oma tööd, nad teevad seda tööd, mida nad oskavad ja las nad siis räägivad. Ega sellest midagi, karavan läheb edasi. Toas on lihtsalt natukene soojem nende rääkimise võrra nende toas ma selles ruumis, kus nad räägivad just nimelt muud kasu sellest ei ole. Saavad sooja, muud mitte. Nonii, nagu kukk, kui ta kannu taga ajab ja ei saa kätte ja siis vähemalt ütleb pärast, et sooja sainik Rääkige või on öelda, andke natukene abi, ma olen mõelnud viimasel ajal üsna palju selle peale, et mis vahe lõppude lõpuks on näiteks Reformierakonnale Keskerakonnal ja pean tunnistama, et tegelikult kui jätta mõned nagu sellist väga emotsionaalsed faktid kõrvale, siis ega väga suurt vahet vist ei ole. Reformierakonna ja Keskerakonnal on vahe, nüüd küll nii isamaaliidul ja Keskerakonnal on juba raskem leida vahet, tõsi jah, ma ütleksin Reformierakonnaga ja Keskerakonna võrdluseks siis niimoodi, et Reformierakond hoolitseb selle eest, et loodaks rahvatulu, et loodaks produkti, et oleks teenistust ja ühesõnaga koguneksid maksud. Keskerakond hoolitseb selle eest, et loodud produkt jagataks laiali kellele tahes seda seejuures nii nagu ka sotsiaaldemokraate, muide sama mõttelaad teda seejuures eriti ei huvita, kuidas produkt luuakse, mil moel see nii-öelda korjatakse see raha kokku äärmiselt oluline, see kokku korjatud, ei tea, kuskohast raha jagada laiali. Selles mõttes on konstruktiivne vahe mõningates poliitilistes küsimustes, kuna käib kogu aeg manööverdamine valijate häälte pärast üksteiselt valijate häälte üle, söömine siis selles plaanis sealt on Reformierakond libastunud tehes noh, nii-öelda järeleandmisi ütleme näiteks üks suurimatest libastumistest on, on ju nüüd meie see rahvuspoliitikas ütleme, see see järeleandmine, see eesti keele ütleme, alandamine eesti keele Russifitsee, eriline, et selle eest hoolitsetakse, et ühesõnaga, et valitsus ei tegele või ütleme, et Reformierakond ei tegelen raudselt sellega, on keeleseadus ja see on täitmiseks kõigile, milleks peab olema meil kõik paralleelselt vene keeles veel, sest nii kui annad venelasele paralleelselt vene keele kätte, siis ei tule eesti keele õppimisest mitte midagi välja. Ühesõnaga, selles mõttes te heidate Reformierakonnale ette seda, et just see koolihariduse pool koolihariduse pool ja siis on veel mingid kohad, kus kohas nad on teinud järeleandmisi, aga venekeelne. Kui te lähete televisioon olla, tähendab nendele, ega nad nüüd niimoodi ei vaata seda, aga olgu pealegi kõikides riikides on ütleme, muulastele vähemusgruppidele on noh, ütleme arenenud riikides on oma televisiooni programmid ja, või noh, võtab programmides oma tunnid ja nii edasi lase olla selle, selles ei ole mitte midagi, kui nad seda vaataksid, see on teine asi. Aga miks vaatakse eesti keele lörtsimist, miks lubatakse seda, et kui te lähete ükskõik kus kaubanduskeskustesse eriti seal Lasnamäel, siis esimene keel on vene keel, mis valitseb täiesti selle üle tee kassapidajatega kanad, ei saa aru, ma käisin ükskord, küsisin, kus teil siin sülton siis tekkis tõsine probleem, mis asi võib silt olla, siis ta käis küsimas seda kuskil ja nii edasi noaga, seal. Sa ei saa oma tööga hakkama, tähendab. Tähendab, mida ta ei saa, ta ametkond on liiga väike, talle tuleks anda kõvasti raha ja inimesi juurde ja kontrollid peaksid käima ikka raginal üle kogu aeg seda ja, ja üks trahv ajab teist taga, siit saaks riigieelarves hirmsasti. Tere ma teeme hetkeks kannapöörde ja räägime välispoliitikast, välispoliitika on olnud ka teie jaoks selline selline, noh, ma ei tea, kas julgen öelda ainult hobi kindlasti rohkem kui hobi leidma teen. Just milliseks te hindate Eesti välispoliitilise aktiivsusega, kas meil on olemas mingi selge välispoliitika peale? Meil eksisteerima Venemaa hirmu? Tähendab, meil ei ole, Ma hirmu, meil on Venemaa hoiak, aga see on hädavajalik, sest Venemaa on meid kottinud tuhandeid ja me peame olema selleks valmis, et ta võib iga hetk tulla uuesti meile kallale. See on meie alalhoiu instinkt ja see on hea, et seda poliitikat aetakse, sest niipea, kui sa Venemaale teed mingisugusegi Landmiseda, võtab sult kõik venelased jaoks kompromiss, tähendab seda, et sa võtad Venemaa tingimused vastu järelikult Haagi Venemaaga üldse kompromissi saavutada, sest meil on ka oma soovid ja tahtmised ja mille peale Venemaa vilistab tähendab Venemaa poliitika, okei, muus osas, aga ma ütleksin, et Eesti viibib koha välispoliitikas. Ta on nii-öelda üritustel olemas, aeg-ajalt võtab tagasi, noh aeg-ajalt, aga tema, Eesti ei ole see riik, kes kasutaks oma vetoõigust Euroopa liidus või NATOs või kuskil Eestiga, räägitakse ära, et sa hääletad niimoodi. Et meil on oma kindlad sõbrad. Need on nüüd meil oli, ütleme, sõber, jutumärkides, Nõukogude liit, nüüd on meil sõmer, Ameerika ühendriigid, lojaalne partner Ameerika Ühendriikidele. Kas see, et eesti sõdur jääb Iraaki ilmselt kauemaks, kui Ameerika sõdur jääb ütleme, mul on, noh, see on selline ilus kujund, piltlikult öeldes, ma arvan, on see ju tegelikult nii. Saaremaal on ju, ma nägin juba, del, süttis säde. Ma tahan öelda seda, et Iraagis ja Afganistanis olemine minu arust on need kaks täiesti erinevat asja või ei ole. Tähendab, selles jutus tahaks rääkida, selles on nad üks asi, seal ka riigid on erinevad ja, ja ütleme, see positsioon ja see, see, see, see asi, mis nad seal teevad, on erinevad, aga see, et nad viibivad, see on meile kasulik, me saame anda oma sõduritele ja ohvitseridele lahingulist kasvatust, mida me siin kuskil ütleme, Aegviidu polügonil, mitte kuidagimoodi ei saa seal nemad me kasvatame omale sinna seal suurepärase ohvitseride kaadri pikaajalises perspektiivis. Me oleme pidevalt sidemes nii-öelda maailma tipprelvadega. Me elame seal, noh, ühesõnaga meie komandörid elavad seal läbi kogu selle taktikalised nüansid, mis kaasajal majapidamises ja ütleme terrorismivastases võitluses ja positsioonide kindlustamisest, mida on tarvis, nad saavad selle õpetuse, kõik seda ei saa mitte kuskil mujal siin kodumaal õppuste käigus ei saa, selles mõttes on see hädavajalik viibida nendel üritustel, saata sinna nii-öelda grupiga oma mehi. Kahetsusväärne kahtlemata, et me maksame selle eest maksu, sellega minetame oma elusid ja, ja saame sealt nii-öelda haavata ja vigastatud poisse tagasi ja mehi tagasi. Aga. Teie selles ei näe probleemi, et meie osalemine Iraagis ei ole ju tegelikult nii-öelda võitlus terrorismiga või see ei ole nii-öelda terrorismivastane sõda. See on, see on tegelikult ju midagi muud, mis, mis noh, on on olnud Ameerikal tunnistada. See on meie sõbra Ameerika Ühendriikidele lojaalsuse ülesnäitamine mis on meile olnud kasulik. Ameerika ühendriigid on väikest Eestit toetanud väga paljudes küsimustes, kus on meil vaja olnud nende toetust. Me oleme saanud Ameerikalt tugevat toetust ka sellesama Venemaa küsimuses mis on meile kõige tähtsam ja seetõttu iga asi maksab. Tasuta lõunaid ei ole. Te usute, et lahingukogemusega ohvitserkond läheb Eestil vähemalt? Noh, ma tahaks öelda aastakümnete aga kardan, et see võib öelda isegi aastate jooksul vaja. Ma ütlen, et ma olen seda öelnud ja ma ei häbene seda ütlemast, ma ei kahtle üldse, et nad tulevad jälle mingisuguses kontekstis, me peame olema selleks valmis ka kauemaks ja me saame seda lükata, seda parem, mida rohkem me saame end ennast sulatada vot just nimelt nendesse lääne struktuuridesse seda parem. Ma ei usu muidugi seda eriti, et noh, et NATO paragrahv viis hakkab kohe momentaalselt meie pealt toimima, kui venelased siia tulevad, aga venelased ei tule praegu sellepärast, et neil on ainult vaja. Nii kui nad tulevad, siis neil tekib majandusblokaad, vähemalt meid võidakse siin mättasse taguda ja ütleme, Eesti üle asfalteerida. See ei ole mingi probleem. Aga Venemaa, Venemaa kaotab oma turu absoluutselt ja nii kui ta kaotab nafta ja gaasi ja relvaturu on Venemaaga köga Vot tehnilises mõttes te näete, et see oleks võimalik, et Venemaa tõesti ründab Eestit nii-öelda relvade abil muul moel, kui, kui, See ei ole välistatud. Ei ole välistatud absoluutselt, me ei iialgi teada, millal keegi Venemaal võimule saab, millal need kutid, need, need russofašistid, kes siin möllasid, Se Naši punt, eks ole, kasvab niimoodi juba kaelaga kandvaks ja hakkab nii-öelda Venemaad valitsema ja siis tal tuleb meelde, et meile tehti seal väike Eesti, tegi Venemaale ära ja näitame talle. Aga muidugi kõige ägedam on Venemaa puhul on see, et ta peab tulema üle oma rahvuskaaslastele venelastele, Narva trumpi, ma kõigepealt neid ja noh, muidugi see, see on niisugune, mõtleksin seal Moody Macinoliin meil praegu Venemaa ja Eesti vahel. Kas MRP kaks mingilgi moel, millest olete hoiatanud, on sõlmitud? Ma ei usu praegu seal on võimalus, on endiselt õhus, tähendab, võimalus on endiselt õhus, tähendab, on märke, et on õhus, võtame kas või Saksamaa Nord Streami ja Venemaa tähendab gaasijuhtme küsimuse. Siin juba kõlin on nagu oleks juba niimoodi peenraha no antud neid balti riikide vilistatud selle peale, sest Saksamaa ei tundu enam meie suur sõber olevat, nagu ta alguses oli üheksakümnendatel ja Prantsusmaast maksame midagi loota, sellepärast et prantslase mentaliteet ja venelase mentaliteet langeb ikka väga palju. Kui ja Venemaa on oma kultuuri saanud suuresti Prantsusmaalt, võtame kas või koolilastevormi või siis need peldikud, kus tuleb jalgupidi peale minna, need on kõik Prantsusmaalt toodud sisse, nii et prantslased ja venelased on alati olnud. Oledki lähedalt seotud. Napoleon pani sellele juba kõvabaasi ja see kestab siiamaani. Olgu dollaris kõiku nõrk, meie sõber on teisel pool Atlandi ookeani. Ma arvan küll jah, aga dollari nõrkus ei tule, ei lähe meile niisama mööda, et me sellest kannatada ei saa. Meie kannatused selle tõttu ongi tänu dollari nõrkusele on tõusnud naftahinnad. Ja palun sellest me maksame praegu ja nii kui tõusevad, naftahinnad tõusevad, bensiini, hinnad tõusevad, transpordi hinnad tõusevad absoluutselt kõik hinnad. Ja see on tänu nõrgale dollarile, kui dollar tõuseb, läks tagasi oma 15 krooni peale, nii nagu oli, või ütleme, üks dollar võrdub ühe euroga, siis langevad naftahinnad ja kõik langeb jälle ilusasti haarevastesse. Urmas, sa oled mõtlik ja mulle tundub, et see ei ole täna hea märk. Ma ei ole üldse mõtet, minus on suur helgus, isa, sahh. Kuidas rikkus, sest vaatab, Tiit, ma olen siia ülekuulamisele kutsudes leppisime me kokku, et meie räägi tema minevikust ei räägi 90.-te aastate alguses toimunustades, igavad on kirjutanud sellest raamatu, igaüks saab sealt lugeda. Aga see meenutas mulle rida olulisi nüansse, milliseid, kuula nüüd, mis sai õigeuskliku tasakaalu erakonnast, kas sa tead, mis on saanud realistliku parteipaberitest, kuhu kadus eesti liberaalse partei rahakott? Kes oli ikkagi Eesti liberaaldemokraatliku partei selleni olemas peasekretär, kes oli uus Eesti erakonna juhi naine või millise autoga sõitis ringi Eesti Maa-Keskerakond ja neid nimesid siis ma ütlen sulle, noor sõber on lõputult Eesti demokraatlik tööna on Eesti demokraatlik iseseisvusparteid ja nii edasi ja nii edasi.