Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänane ülekuulatav on Eesti välispoliitikatongi hote, kelle võitlus vene propagandaveskitega on lõputu või mees, kelle välispoliitilise valsikaare ilu pimestab publiku ja toob žüriilt maksimumpunktid. Kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Marko Mihkelson ühe küsimusena on vaja, tahan saates, ilmselt jätab kõrvale. Me ei pea rääkima sellest, milline andaja välispoliitilise tegevuse Haylaikne, selline kõrghetk tegelikult praegusel hetkel käes ja, ja olla välispoliitilise teemaga Eesti sisepoliitika nii-öelda kõige kuumem kartul on, on olukord, millest, millest välisminister näeb ilmselt ainult kadedusest kummis unenägusid. No vot selle peale ma ei oska nüüd muud midagi soovitada, kui seda peaks välisministrilt endalt küsima, aga ega ega tegelikult ju iseenesest see teema ei ole ju tekitatud selleks, et olla mingit kuum kartul või või nii edasi, et eksvälispoliitika pole tõesti ikkagi noh, küsimus, millega sisepoliitikas tingimata ja alati silma paista, aga kui on ikkagi teema tõstatanud ja antud juhul minu arvates on päris oluliselt ikkagi vajalik meil aru saada, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina me peame ikka käituma selliselt, et oma positsioonides seista, eriti siis, kui neid rünnatakse, selgete valemeid. Jaa, absoluutselt, selles mõttes on nagu selles loos on ju kõik Haapsalu Eesti nii-öelda sisepoliitilise huvi jaoks kõik osised olemas on olemas Venemaa, eksju, on olemas kõrge palgaga meie tavalise inimese jaoks käsitletamatu palgaga kõrge euroametnik, eks ju. On olemas paljastus, seda näitab, mismoodi Venemaa ja Euroopa liit üle meie või kuskil selja taga Susivad ja, ja, ja siis veel muidugi teie jaoks ekstra hea veel see, et sellest kirjutanud ükski ajaleht, eks ju. Teie endised kolleegid, magasid teema maha, teiegi saite selle teema kätte ja, ja summaks on mingi selline asi, mida Eesti vabariigi välispoliitikas pole kunagi olnud. Ma teen väikese täpsustuse, et tegelikult ei ole siin jutt nüüd Euroopa Liidust. Sellepärast see on nüüd päris oluline. Jah, et inimene ei saa sellest aru, te peategi nüüd seda selgitama. Selgitame Euroopa Liit tõepoolest siin ei mängi nagu mingit rolli selles mõttes, no institutsionaalsete eks ju, et tegemist on Euroopa Nõukogu, Euroopa nõukogu parlamentaarse assambleega, mis on hoopis teine organisatsioon, kui seda on Euroopa Liit, Euroopa nõukogusse kuulub 47 riiki, nende hulgas ka siis Eesti, nende hulgas ka Venemaa. Ja see on organisatsioon, mis kokku pandud juba tegelikult enne, kui Euroopa liit ise kokku tuli 49. aastal ja on seismas siis demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse. Mille eest ta tegelikult oma juhi läbi justkui ei seisa, eks ju. No see on ka tegelikult üks põhiprobleeme, miks me oleme sellele nii teravalt reageerinud, kui tõepoolest on võimalik ütleme niiviisi kogu selle loo põhjal kahtlustada, et nendes riikides või noh, kui me räägime konkreetselt Venemaast tegelikult sellist tugevat hoiakut või positsiooni süüdistavat positsiooni me näinud ei ole viimastel aastatel. Nii et selles suhtes tegelikult. Ma arvan, et ei ole ka minu eesmärk üksi see, et nüüd tõesti osutada mingisugustele sellistele võimalikele probleemidele mõjutada näiteks Euroopa enda sisemist kooshoidu ja suhtumist nii Venemaasse kui üldse näiteks ka meisse Papa liidu ääreriike, aga ikkagi ma arvan, et tihtipeale me oleme Eestis ka vaadanud sellistele teemadele otsa, et hea küll, oleme rahulik, ärme reageerime, läheb mööda. Võib-olla on kõik korras. Tuli see reageerimise nii-öelda selline kuum aastal 2007, eks ju selles mõttes reageerida tuleb, tuligi, sealt on Eesti poliitikas sellise sisereegliks saanud juba Marko Mihkelson. Kuidas see lugu sündis, ehkki see ei ole veel lõppenud, ma saan aru, aga võib juba rääkida, kuidas see lugu sündis. Mingid jutud käisid käimistes Venemaal, oli ju teada, eks selles mõttes selles midagi uudist ei olnudki. Lingid tekkisid. Ise kaevasid ta välja või keegi aitas otsida. Ja no ütleme niiviisi, et, Guugeldasin panite kuhugi kuhugi vander sisse tuli. Eks, et tegelikult ütleme niiviisi, sellel lool on tõesti võib-olla natuke pikem, pikem eellugu ja kindlasti tõele sündinud tahtest heale kunagisele heale kolleegile Renee van der Lindenile miskitpidi probleeme tekitada, kindlasti mitte, aga ma arvan, et oluline, mis on, olles ise töötanud neli aastat Eesti delegatsiooni juhina kui nõukogu parlamentaarses assamblees 2003.-st 2007. aastani tean päris hästi nii Lindenite ennast, tema varasemaid hoiakuid ja tema hoiak, quote muutumist ja ka seda läbi kogetuna, kuidas tema tegelikult positsioonid nii Venemaa suhtes kuivem, sealhulgas siis nii-öelda kriitilises osas balti riikide suhtes aegade jooksul muutunud on, aga tegelikult see aasta tõesti, nagu siin mainitud sai, on olnud emotsionaalselt keeruline aasta loomulikult ennekõike Eesti ja Venemaa suhetes aga üldse venelane lääne suhetes ja, ja ma arvan, et võib-olla selle põhjal on ka natuke rohkem ilmsiks tulnud, see, see van der Linden ei, selline ikkagi varjamatu sümpaatia toetamaks kõike, mis juhtub peaaegu et venelane osundamata osutamata nendele mitte täitma täitmata jäetud kohustustele. Venemaa võttis, kui 96. aastal sai Euroopa nõukogu liikmeks, aga siis samal ajal justkui nagu vägisi osutada ja näidata näpuga riikidele nagu ka Eesti, et tegemist on justkui fašistliku sellist sisetunnet toetava riigiga, kus õigusi rikutakse ja nii edasi ja nii edasi. Kui van der Linden visiit Eestisse oleks olnud, siis skandaal oleks jäänud sündimata. Ma arvan, et paljuski tõenäoliselt oleks jäänud sündimata sellepärast, et. Ta tuli siia, olid nad pressikonverentsil, oli see video sketš Laariga ja siis te otsustasite, et no ei, tuleb minna nüüd lõpuni edasi. Ei, ma ei otsustanud seda siis tegelikult meil oli ka siis jutuajamine temaga Tallinnas ja minule väga ootamatult, tegelikult asus sellisele üpris jõulisele ründepositsioonile lubades ka selle vestluse käigus rakendada prantsuse politsei uurimaks mitte siis mind või minu ütleme võimalik allikaid, vaid just nimelt ta pidas miskipärast silmas, ma ei tea, miks, et sellel lool on juured Strasbourgis ehk siis tema enda kontoris ametnike hulgas ja nii edasi. Ma lootsin, et see teemavaip, aga eelmisel nädalal, kui Strasbourgis leidis aset Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee sügisistungjärk, siis selle aja sellel ajal ta ise levitas siis Strasbourgis poliitiliste gruppide seas kirja, kus ta süüdistas järjekordselt nagu Eestit ja Eesti poliitikuid sealhulgas ka ka mind otseselt osundades või osutades, et need kahtlused, mida ma lähen justkui välja öelnud oma esimese augusti blogiloos kunagi, kus, kus ma siis ütlesin. Et võib-olla ehk tema selliste sümpaatia hoiakute taga võivad olla ka äkki võimalikud tema majandushuvid, perekonna majandushuvid Venemaal, et ta seda nagu ei jätnud, tõmbas selle teema ise üles. Ja selles situatsioonis, kus ta ähvardas näiteks sellel nädalavahetusel Portugalis algaval siis Euroopa Liidu asjade komisjonide, Euroopa rahvusparlamentide komisjonide kohtumisel selle teema üles võtta ta nimetan ka Hollandit, Parlamendi ülemkoja, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. Nii huvitav kui see ka ei ole, et selle telefonikõne peale, mida ta ka tegi eelmisel nädalal mulle, kus ta seda kõike lubas, otsustasin, et see on piir, kus tegelikult see avalik materjal, mida tõesti igaüks võib noh, kas just guugeldades, aga internetist leida ka. Tutvustada selles mõttes teil abilisi otseselt ei olnud, kes nii-öelda andsid, andsid info ette või, või tekitasid sellise olukorra, et nüüd nüüd siit saab selle mingi asja püsti panna? Ei, selles mõttes siin mingisugust suurt kampaaniat ei ole, et eks loomulikult minu ajakirjaniku veri natukene kaasa aidanud sellele, et võimalik kätega vemmeldab teinekord seda on mõnikord ka selle blogi nii-öelda lugudest ehk näha olnud, aga, aga, aga selles mõttes see polnud kuigi keeruline, et ei, ma olin natukene tõepoolest üllatanud, kui ma neljapäeval eelmisel nädalal ütlesin, et ma tutvustan avalikult kõigile info levis kättesaadavaid materjale, et tõepoolest selle kolme või nelja päeva jooksul keegi ei, kas siis ei viitsinud või tahtnud nende jälile saada. Minu rikutud mõtlemine, miks ma selle abistamise osas abistamise osas muidugi puurini uurin, peab igal juhul saama vastuse ja, ja, ja ma pean sulle teie käest ära küsima. Teate väga hästi seda, mismoodi aeg-ajalt ikkagi nii-öelda räägitakse, eks ju, ja sosistatakse sellest perioodist, kui, kui kui kuste Moskvas tulite, räägitakse siis sellest, kuidas te tõite kaasa kena abikaasaga, sosistatakse sellest, mis moodidel Moskva ajast on jäänud ka veel kontakte Venemaalt, kes nii-öelda aitavad nii-öelda vajalikul hetkel õige informatsiooniga. Kui huvitavad sosinad tegelikult, kui te loete seda materjali, mis pressikonverentsil nagu kõigile ajakirjanikele kätte anti, siis seal on tegelikult kirjas, kes on olnud ka natukene abistav pool ja selleks on olnud Balti Venemaa uurimise keskus. Nii et selles mõttes kõik need jutud, mis seostavad teid mingite Venemaa jõustruktuuridega, eks ju ütlevad, et need aastad Moskvas ei saanud jätta, jätmata oma jälge nendega. Te olete valmis tegelema kohtus juhul, kui nad peaksid nii-öelda kõvahäälselt jutustused. Vaid ma tahaksin Mander Clintonit teha selles mõttes, et selliseid totakaid süüdistusi üldse nagu tõsiselt võtta, et selles mõttes Moskva aastat küll olid väga heaks kogemuseks, mõistmaks seda, temal sünnib tõsine, et jäävad juba päris päris mõnda aega, 94 kuni 97 sealt nagu juba tükk vett merre voolanud ja Venemaa on oluliselt muutunud võrreldes tolle ajaga. Aga ikkagi see nagu sisetunnetus, et kuidas need asjad tegelikult seal käivad. Aga te saate ju aru, kus kohas need juttudeks tulevad, inimesed ju meenutavad neid aegu, kus ta Moskva solitakse, säravad, säravad kontaktid, väga elusad lood, mis te sealt saite, eks ju siis sellised isiklikud asjad sinna edasi siis pärast seda ekstulek Eestisse, peatoimetaja koht ja nii edasi, eksju, selline unelmate reisimelises tuusikust iga ajakirjanik unistama ta paneb küünla kirikusse, on pidevas palves ehk seesamasuguse, karjääri ja tuusiku eest, nii nagu on Mihkelsonile. No palun väga, tuusik Tšetšeenias 93. aastal Moskva kesklinnas kuulide all. Minu arvates päris huvitav ja värvikas, kindlasti selline ekstreemne kogemus, aga ma ütleks, et tõepoolest eks kui ajakirjaniku ametist rääkida, see on ajakirjaniku enda teha, kui huvitavaks oma elu elada, kus ta parasjagu oma lugusid kirjutab ja kuidas ta neid siis ka kõigile loetavaks suudab teha, aga aga see periood on tõesti olnud selles mõttes väga täiendas lihtsalt arusaamisele, ükskõik siis paljudest elu küsimustest, aga antud kontekstis, kui kui riigikogus on viimased viis aastat oldud ja välispoliitikaga tegelenud, siis kindlasti mõistmaks, kellega meil tegemist ikkagi on. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Marko Mihkelson sündinud Valgas 30. novembril 1969. aastal. 1988. aastal lõpetas Marko Mihkelson kuldmedaliga Valga Gümnaasiumi. 2004. aastal asutatakse MTÜ Valgas Gümnaasiumi vilistlased, mille juhatusse kuuluvad teiste hulgas Tiit Vähi ja muidugi ka Marko Mihkelson. Tiit Vähi on juhtinud kahel korral vabariigi valitsust peaministrina 1992. aastal ja 1995.-st kuni 1997. aastani. Esimese jaanuari seisuga 2006. aastal elab Valgas 13930 inimest. Ülekuulatav Mihkelson Eestis on minu arvates kolm loetavat blogi, mis seal mitte ainult loetavaid, vaid millest materjal väga tihti jõuab ka ajakirjandus, üks neist on Edgar Savisaare blogi, kes siis aeg-ajalt tahab midagi öelda, nii et ta ise päris kaamerate surisedes, eks ole, seda kohapeal ei ütle siis olemas Reformierakonna tõeline kuld ehk lapsesuu Ligi blogi ja siis on olemas Mihkelsoni blogis. Miks see nii on, et Marko Mihkelson tõsiseltvõetav poliitik peab blogi nii nagu teeb seda Edgar Savisaar, kes avalikkust väldib ja ligi, kes on selline lapsesuu? Ja ma arvan, et nüüd võrrelda Savisaare või, või Jörgeniga noh loomulikult on ju teisi poliitikuid ka, kes meil on hakanud blogi pidama ja minu arvates on see on see igati väga, väga mõistlik tegevus, et tegelikult ma ütlen ausalt, et kus mina nagu sellise sisemise kes ained, et võtta ette kirjutada just nimelt peaasjalikult välispoliitilistel teemadel, mis pole ju blogimaailmas sugugi selline kuum küsimus ja ja, ja, ja, aga see oli praeguse Rootsi välisministriga pilti tegelikult juba aastaid kirjutatud blogi, tõsi praegu ta on kahjuks vaid rootsi keeles varem ta tegi seda ka inglise keeles, aga kui ta ministriks sai, siis ta otsustas, et paremini nagu peita oma mõtet siis sellesse keelde, millest võib-olla mitte kõik maailmas aru ei saa. Aga ma arvan, et see on väga mõistlik nähtus ja, ja proovisid ju valimiste ajal väga paljud tegeleda. Valimiste ajal see oli selgelt, kõigil on, peab olema, eks ole, nii nagu rahvas ütleb, nii, poliitik teeb ta, millele ma tahan tähelepanu juhtida ja millele teie enda jutt Karl pildis ka viitab, on see, et ehk on see blogi selline koht, kus nii-öelda poliitik, kes partei sees rakendust ei leia, auru välja laseb. Sest seda juttu, mida ta tahaks rääkida, seda juttu, mida blogis kirjutab partei sees väga tõsiselt ei võeta või isegi võetakse seda kuskile, kaugele ei jõua. Jah, no ma arvan, et siin on pigem minu puhul siiski tegemist tõenäoliselt selle sama teemaga, mida siin korra on juba mainitud, ehk ajakirjandus ja eks mitte sellepärast et nii-öelda tunda ennast poliitiku ametis ikkagi ajakirjanikuna, vaid on päris palju asju päris palju teemasid, mida ei saagi kusagil, tegelikult öeldi, et okei, me võime. No ma ei taha öelda, et Eesti poliitikutel on suukorv peas Ei, ma ei räägi sellest tegelikult ma räägin spetsiifilised välispoliitilistes küsimustes mis on kanalid, kus kohas üldse nagu sellel teemal sõna võtad, eks ju on raadiosaated on teleintervjuud, on artiklid, on esinemised Riigikogus näiteks, aga on ka ju teemasid või küsimusi, mis tulevad online sisse ja kuskohast tegelikult oleks päris põnev nagu paar sõna öelda musenaa, mis oleks, mis on nagu täiesti norm reaalne tänases sellises elektroonilises internitiseeritud maailmas, sellepärast et et ma ei näe maniakk küll, nagu selles midagi imelikku, et ka meie nii-öelda poliitarvamus on, eksisteerib ka blogimaailmas. Tõsi, eks tihtipeale olen ma ise sellega kokku puutunud, võib-olla isegi pisut vitsa saanud selle eest teinekord natukene nagu pisut avameelne olnud. Tei contra helistab, ütleb Mihkelson, ta jälle luuskännon andnud, olete kuuli lendu lasknud, aga meie peame seda suppi sööma. Me pole kunagi olnud, see on enese sisetunde küsimus, teinekord, et võib-olla oleks. Te olete võtnud maha, teksti, on läinud, ei ole siis veerand tundi hiljem maha võtta. Ei ole tõsi, ei ole kustutanud ühtegi kommentaari. Te kirjutate ennem valmis, siis käite lihtsalt mööda tuba 10 minutit ringi hoiatusele ekraanile, siis panete salvesta. Fenomenaalne nii-öelda oskuseks on internetiajastul, kus me kõik kõike liikuvat kommenteerida tahame. Jah, eks see on tegelikult, eks see on selle ajaga nagu ju tulnud, see kogemus ka, ega ma ei ole ju päris pikalt seda teinud, eelmise aasta novembrist kõigest. Aga, aga noh eks elu õpetab ja ma arvan, et kindlasti ma seda blogi jätkan ja vähemalt mul on selles mõttes hea meel, et päris paljud, kes seda loevad ka seda arvavad vajalikuks endal nagu sellises info infokanalina nagu hoida vähemalt mingisuguse lisaarvu arvamusele mingile küsimusele. Infonetist rääkides kõva blogija, olete vikipeedias teil oma sissekannet ei ole tänases maailmas, kus inimesed elavad vikipeedias, põhimõtteliselt oleks just selles, kas või samases vander rindeliga väikeses myy sõjas kasulik teil hoida oma Wikipedia sissekannet, kus te näitate, kes te olete, kes vander triljonile vastu hakkab? Hea soovitus, ma olen selle peale mõelnud, pole lihtsalt aega olnud, tuleb ära teha. Aga ma arvan, et üks asi, mis nagu meil siin riigikogus seda elu hoiad natukene ohjese, piirab nagu võib-olla kõigi võimaluste kasutamist, mis, mis endale ehk öelda või arvata on, on tõesti see, et eks riigikogus on, on riigikogu liikmed ikkagi oma nii-öelda õnne sepad, et peale sinu enda ega siin päris kelleltki teiselt abi küsida. No ilmselt Isamaa ja Res Publica liidu sees on teil selline üks kindel ampluaa olemas, on välispoliitika? Tõsi, te peate iseenesest ju ka tunnistama, et see ei ole väga lihtne nišis seal nišis on juba Mart väga tugevalt sees. Seal on Isamaaliidu poole pealt veel, eks ole Kelam vene asjades kahtlemata igasugused valimised, nutt ja siis olete teie seal. Nutke, sest ei ole siis majast, mulle tundub väljas käinud filmist Riigikogus, nii kui ta esimesse koosseisu sisse läks, on ta siiamaani, nagu seal olla. No räägime veel, eks ole, siia juurde, Matsulevitš. Teie roll seal sees, kust te olete sellel skaalal? See on valija hinnata, et lõppkokkuvõttes tegelikult on tõepoolest seda teavet ja teadmist väga-väga palju, mis meil erakonna on, erakonnas on ja see on suur rikkus tegelikult me just sellel nädalal panime aluse esimest korda muideks siis ühinenud erakonnas välispoliitika nõukogule. Ja alles nüüd mind seal valiti selle esimeheks ja, ja meil tõesti tegelikult tegelikult ei ole ju Isamaa ja Res Publica Liit nähtus iseenesest, eks ju, me oleme väga suure suurima Euroopa erakonna Euroopa Rahvapartei liige, tegelikult päevast päeva tuleb meile küsimusi, kus me tegelikult peaksime kujundama oma seisukohti Euroopa Rahvapartei tarbeks, nii et tegelikult noh, me oleme jõudnud tõesti oma selle nii-öelda kokku käimisega tuletame meelde, et erakond lõplikult ühines ju alles suve hakul. Nii et täiesti normaalne aeg ka seesugune struktuur luua, aga ma arvan, et me oleme vist Eesti erakonnamaastikul üks väheseid, kui mitte ainsad, kellel on välja pakkuda taolise nii-öelda liikmeskonnaga välispoliitika nõukogu. Millal saab üle kuulatavast Mihkelson, neist välisminister? Mis Mart Laariga selleks juhtuma? Teil on ka küsimus, et ma arvan, et küsimus on selles, et kui sa oled poliitikas, sai sea endale selliseid eesmärke, et nüüd umbes neljapäevast alates ma olen see reedest, jätkan sellena, et tegelikult mina olen oma asja ajanud riigikogu liikmena küll selliselt, et et tõesti, ma olen fokusseerinud väga paljuski oma tähelepanu sellele. Ma arvan, et ma tean, see on välispoliitika, julgeolekupoliitika, Euroopa poliitika ja nii edasi. Ja eks Eesti poliitiline nii-öelda konfiguratsioon kunagi paneb ise paika, millisel postile ametikohal olla igal juhul eelmises riigikogus väliskomisjoni esimehena ja praegu Euroopa Liidu asjade komisjoni esinema esimehena ma tunnen, viitavad nii-öelda ja võime võimalust väga huvitavalt panustada. Seda tunnet ei ole, te olete justkui nii-öelda vaese mehe Paet või Laar. Ei istu nii-öelda teisejärguline poliitikategija ei absoluutselt kelle ülesandeks andakse, antakse jagelemine kellelegi praktiliselt tähtsusetu vanderlyndoniga, eks ole. Ja nii edasi. Kusjuures tunnistan ausalt, keegi pole seda ülesannet andnud. See on teie omaenda nupuvajutus olnud kogu aeg. See on olnud tegelikult tulenenud loomulikult meie Meil on, ma mõtlen erakonnast nii-öelda õlale patsutanud. Tubli, Marko, tubli. Marko jätkas oma liini. Me oleme loomulikult arutanud erinevaid küsimusi, kaasa arvatud ka näiteks Eesti positsioon Euroopa nõukogus, assamblees Andres Herkel, kes on ka Isamaa ja Res Publica liidu liige, on ju selle delegatsiooni esimees selles koosseisus, nii et käib pidev arutelu erinevatel teemadel väga tunnustatud andeid. Kuulge, no ma ei tea, ma arvan, et te ise tunnustajate praegusele saateid. No seda otsustavad kuulajad, kas me tunnustame või Laidame kahjudel ei ole pronksiöö tulemusena võitis reform mitte IRL sest reformi toetus tõusis ju praktiliselt sinna, kus ta pole kunagi varem olnud ühelgi parteil. Teate, ma ei mõtle sellel teemal või selle küsimuse kaudu üldse nii, et kes parasjagu sellest võitis ja kaotas, see on, see on suhteliselt lühinägelik ja, ja need protsendid, mis tekkisid peale seda, ma usun, et eks nad rappuvad paika aja jooksul ka emotsionaalselt väga pingeline ja kõrghetk ja ma usun, et tegelikult iga Eesti eest seisnud inimene oli nendel päevadel väljas selle eest, et see olukord kiirelt laheneks. Ja tõepoolest need provokaatorid, kes olid väljas, kes soovisid tegelikult Eestis rahvustevahelist konflikti, nad seda ei saavutanud. Aaviksoo osas selles nende nendel päevadel nendel öödel olete rahul, mis ta tegi, või oli temast siiski piisavalt vähe sellist riigi mehelikku sarmi tõmmata kogu au eesti rahva ees seismisest enda peale ja tõsta seda IRL-i. Ma tooks kedagi välja valitsusest, kõik olid sellel konkreetselt sellel ööl. Vastutavad tõepoolest olukorrast nii-öelda eest riigis ja minu arvates käitus valitsus ühtsena väga hästi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Marko Mihkelson, Riigikogu liige, kuulub riigikogu väliskomisjoni, on Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, kuulus ka riigikogu 10.-sse koosseisu. Varasemad töökohad. Balti Venemaa uurimise keskuse direktor 2000 kuni 2003 ajalehe Postimees peatoimetaja 1997 kuni 2000 Moskva korrespondent 1994 kuni 1997 välisuudiste toimetuse toimetaja 1993 kuni 1994. Ülekuulamine jätkub ülekuulatav Marko Mihkelson, ma küll ei tea täpselt, mis päevad need on meil sellised, kus ta, kus te võtate, võtate vähe rahulikumalt ja mõtete möödunud nädalal küll tagasi, on see siis reede või on see siis laupäeva õhtu. Aga ma kujutan ette nendel õhtutel meeleheidet kurba läiget teie silmadest, kui te mõtlete, et jälle läks mööda nädal ja jälle ma elasin Eestis, kus tegelikult välispoliitikat ei eksisteeri, eksisteerib ainult nii-öelda sisepoliitiline välispoliitika imitatsioon või teema. Tegelikult olgem ausad, Eesti on kogu aeg ühes pidevas välispoliitilises sellises noh, probleemistikus, et ükskõik, kas me tahame, et me teeme midagi, võime hoidume tegemast, il me oleme Euroopa Liidu liikmed, NATO liikmena, tegelikult on meie päevakord IGA PÄEV päris pikk ees ja selles suhtes tahaks teinekord küll, et me võib-olla oleks natukene aktiivsem ja vaataks kaugemale, mis, mis maailmas toimub ja kujundaks kas või veidigi oma sellist hoiakut ja positsiooni. Et me oleme tihtipeale nagu kapseldunud ümber noh, sellesse, mis, mis vahetult võib-olla siitsamast künka otsast paistab ja, ja arvanud teadvat väga palju. Aga, aga samas ma usun, et me teinekord ei taju, et protsessid, mis kusagil üpris kaugel toimivad, mõjutavad meid päris samamoodi, mis, mis siinsamas üleaedsed arengut. No hoiaks ja positsioon on enamasti vähemalt, kui ma mõtlema, et see 2007. aasta peale tõsistes välispoliitilistes küsimustes on tegelikult meil on nagu ette pandud ega väga sellist diskussiooni ja, ja väga mingit sellist noh, teemaarendust, Eesti-poolsed eestipoolsed ideed ei ole võimalik ju välja ka ei olnud küll võtan mingeid näited 2007.-st aastast, mis on olnud välispoliitiliselt olulised, eks ju, viimati gaasitoru, eks ennem seda siis noh ütleme tuumajaama küsimus, Leedu tuumajaam, eks ju, energeetika, mingit sellist poliitika alget ja rääkimata Ta pronkssõdurist, et et need on kõik need, kus meil tegelikult mingeid valikuid sisuliselt noh ju ei ole olnud. Me oleme tiksunud nagu nendes kohtades, mis meile on nii-öelda, et nii-öelda mängitud ja, ja me ei ole üheski selles olukorras kas söandanud nii-öelda otsida omaenda lahendust Ma ei ole sellega nõus, et meil ei ole olnud valikuid, valikud on tegelikult. Ta alati see on tõsi, aga me ei ole ise neid võtnud. Oleme võtnud küll ka toruga, võtsime tegelikult lõppkokkuvõttes valiku, aga ma arvan, et siin on üks oluline asi on minu arvates nagu nagu mõista, et et. Ma ei sega teid vahelehti, ma juba tahaks hüüatada mille peale selle toru jutu peale me võtsime valiku endale edaspidi selle asjaga üldse mitte tegeleda. Kuidas nii, üks toru omanik pas Saksa firma, kes omab veerandit sellest projektist väga tugevalt nagu noh, ütleme niiviisi tõestas Nord Streami vajalikust jätkuvat vajalikkust ja nii edasi mujale üldse nõus nende inimestega, kes arvavad, et Eestit on võetud sõnaõigust kaugelt sellest selles mõttes, et kasvõi ainult ainuüksi juba see viide, et 2008. aasta kevadeks peaks valmima siis komponi enda poolne keskkonnamõjude analüüs, mis vajab ka nii-öelda tähelepanu kõigilt Läänemere äärsetel riikidel, et selles suhtes me oleme Euroopa Liidu liikmesriik, see on tunnustatud Euroopa Liiduga projektiks ja selles mõttes ma arvan, et teine, olles Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamisel on meil kõigis küsimustes sõnaõigus, kaasa arvatud ka nord Streami projekti osas, ükskõik, mil viisil ta aga edasi ei liigu. No kuidas, kuidas teile tundub, kas, kas põhimõtteliselt selline konstruktsioon nii nagu on, on ka selle torujuhtme saaga puhul välja pakutud, et mõistlik oleks olnud Eestil kelle, kelle vastust nii-öelda väga elavalt eksi oodati sellel hetkel moodustada ise initsieerida mingi keskkonnamõjude uurimiskomisjoni moodustamine, kasutades sinna soomlasi, kasutasime rootslasi, tehes ettepaneku samas uuringus osalejatega venelastel, kes tõenäoliselt oleks sellest loobunud, oleksime saanud tõena. Mul lihtsalt uuringu, mille sisu oleks olnud nii-öelda meie dikteerida, mitte me ei pea hindama teiste uuringute sisu ja, ja lähtuma nii-öelda siis sellest poliitilisest realiteedis, mis meile ette pannakse. No see pilt natukene keerulisem ja selles mõttes kindlasti ei saa nüüd öelda, et meie võtaks midagi ette kusagil nagu uurida ja ja siis selle pealt teha mingisuguseid otsuseid, kas lubada või mitte lubada, et see on palju laiem küsimus ja, ja omad, sellised juuretised on sellel ju päris pikka aega juba noh, nii mitte nüüd selles aastas ütleme aga selles mõttes kindlasti, mis on oluline ja mida Eesti on alati öelnud ja ütleb ka praegu just see, et et Eesti jaoks on tähtis. Ent energiapoliitika, mis Euroopa end enda jaoks kujundamisest euroopan aastate aastasse üha suurema sõltuvusega tõepoolest välisest impordist, ennekõike maagaasi import. No põhiline ongi Saksamaa, sellepärast et Saksa makse oma tugevamalt kinni pannes on lihtsalt pannud ennast olukorda, kus tal 2011. keskel kuskil on, on, on põhimõtteliselt sooja mitte kuskilt võtta. Mitte ainult Saksamaa, Itaalia samamoodi tarbimine kasvab nendes riikides ka piisavalt kiiresti ka Inglismaa näiteks või, või Suurbritanniaga. Aga selles suhtes, mis on meie huvi ja milles me näeme tegelikult tõsist ohtu, on see, et Venemaa on väga jõuliselt sisenenud just nimelt ida- ja Kesk-Euroopa turule gaasiturule püüdes enda kontrolli alla saada kõik võimalik strateegilisi üksused, ükskõik kas siis jaotusvõrke või emaettevõtteid ja nii edasi. Ja Me teame, Meil on paraku selline seljaaju tunnetus, mitte ainult tunnetus, vaid ka tegelikult otseselt faktid viimastest aastatest. Et tihtipeale seda nii-öelda võimet kontrollida ühte või teist objekti tihti kasutatakse või võidakse ütleme, kasutada ära kas poliitilise või majandusliku surve avaldamise, mistõttu on äärmiselt oluline, et et me praegu kujundamises sellist ühtset energiapoliitikat Euroopas hüppas, kaasa arvatud ka see tuumajaama küsimus, eks ju. Leedus, ühenduse loomine, elektriühenduse loomine Poola ja Leedu vahel. Meie kaabli loomine Soomega võimalik. Kuulge Rootsiga, need on kõik teemad, mis tegelikult käivad suures pildis kokku ja kui ikkagi sellesama gaasijuhtme küsimuses tegelikult ei ole alternatiive ka piisavalt selgelt seletatud, olgugi et püüti meile lahti harutada mõte tegelikult ikkagi mere alt. Viies on see gaasijuhe odavam kui maad mööda minnes, siis tegelikult väga paljude analüütikute arvates on see jällegi küsitav. Nii et see on teema, kus kohas me rääkisime kaasa ja kus me räägime ka edaspidi kaasa ja nagu näha oli, on see väga tõsiseltvõetav. Aga ikkagi, Eesti nagu oma, nagu selgelt initsiatiiv selles küsimuses ei tekkinud, mis oleks võinud ju nii-öelda viia ka selleni, et me oleks, oleksime saanud kuidagi väga selgelt selle Soome lahe ümbruses olevate riikide kaudu rääkida nendest ühe põhjalistest tankerites, mis on olnud ammu teema, eks ju, mis oleks võib-olla nii-öelda mõjunud, mõjunud hästi ka meie enda sadamate nii-öelda taas ellu või sellesse tsüklisse lülitamisel ja nii edasi. Loomulikult me sellel teemal räägime pidevalt, räägime partneritega siin Läänemere ääres kui Euroopa liidus, sest tõepoolest tegelikult olgem ausad, kõige suurem julgeoleku risk keskkonnamõju mõjude mõjusid silmas pidades või keskkonnale ohtu silmas pidades on just nimelt tankerite nii-öelda arvukuse kasv Läänemerel. Ja tõepoolest see liikuvus on aastatega viimase seitsme või kaheksa aastaga on seitsmekordistunud. Nii et võib, võib mõelda, et kui käib üks suur kärakas ja selline prestiiž tüüpilist, mis Biskaia lahes aastaid tagasi põhja läks näiteks kusagil keset lähedal Läänemerd põhja läheb, siis võib, võib vaid eeldada, mis mitmekümneks või isegi 100-ks aastaks on Läänemeri rikutud. Aga üks tegelikult näide, mul tuli sellega seoses meelde, et Soomes erinev seminaril hiljutisel kus kohas üks vene sõjaväeadmiral tegelikult Ta tegi ka sellise pisikese osutus nii-öelda võimalikule keskkonnamõjule gaasijuhtmega seoses ja mis puudutas neidsamuseid keemiarelvi, mis või laskemoona, mis on põhja lastud sinna kusagil Gotlandi äärde ja nii edasi. Et kui seal peaks toimuma mingisugune selline situatsioon, kus gaasijuhe puutub kokku mingi keemia relvaga toimub mingisugune detonatsioon ja plahvatus, siis tema hinnangul 15 minutiga võiks Läänemerest kujuneda šampanja, nii-öelda meri. Kas ma ikkagi loodan, et Eestis on nagu omad? Ma tahan tulla tagasi selle juurde, sest et väljapoole ei, ei paista seda initsiatiivi just mitte eriti. Teie enda välispoliitilised ambitsioonid on millega seotud, 14. juuni 2009 on teil plaanitud nii-öelda võitu tähistada. Europarlamenti pääsemine, on see teie jaoks unistus või, või on euro parlament ikkagi see, millena ta vähemalt eelmiste valimiste ajal tundus selline vanade poliitikute jalust ära saamise projekt? Ei kindlasti see ei ole eesmärk omaette eesmärk omaette, nagu ma enne ütlesin, ei ole ühegi positsiooni saavutanud, milline tegelikult on olles nüüd teist korda nagu läbi valimiste käinuna tunnetanud seda, et tegelikult millise hinde sa saad, okei, üks küsimus on see tõesti, kuidas sinu erakonnal läheb, kuidas üldse tervikuna nagu arvatakse positsioonidest, mida sinu erakonda esindab maailmavaatest ja nii edasi positsioonist Eestis. Teisest küljest siiski Eestis väga palju hääletatakse ka mitte ainult erakonna, vaid ka ka vaid ka nime järgi ja, ja noh, eks eks. Kui õigesti need valimised vist on ju enne kohalikke valimisi, eks ju? Need on jah, vahetult enne kohalikke juuni 2009 ja olgem ausad, ega seal praeguse vähemalt seaduse järgi isikuid ei valita, valitakse erakonna nimekirju, mis süüakse lukku siis enne kui kandideerimisprotsess algab. Aga minul sellist ambitsiooni ei ole ja, ja ma arvan, et Eestis on päris palju veel ära teha, enne kui. See kehtib nii-öelda seesama reegel, mida, mida suutsid sotsid eelmistel europarlamendi valimistel tuleb teha hea tulemus, et see nii-öelda peegelduks järgmiste valimiste peale Haitaks seal hääli korjata. No eks ta ole kindlasti selline eelsoojendus kohalikeks valimisteks 2009. aasta oktoobris ja ja noh, samas on ikkagi sinna veel päris palju aega ja Eestis ei olegi olnud viimastel aastatel seda situatsiooni, kus üks aasta jääb valimistega täiesti vahele. Nii et elame-näeme Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Marko Mihkelson kasvatab vabaabielus sündinud last. Lapse ema, inglanna Schuan voon tuli Mihkelsoniga Eestisse Moskvast. Johann von on nakatunud Marko Mihkelsoniga niinimetatud hobuarmastusetõppe. Mihkelson on amatööride hulgas hobuhüppamise Eesti meister. Ilutiitel on rohkem Pille treener, jätastini hobune kui mu enese teine, kinnitab Marko Mihkelson intervjuus ja lisab. Tahtsin on niivõrd kindel tark hobune, et kui näiteks minul läheb ähmiga sammude lugemine segamini, teeb see loom minu eest kõik ära. Ülle kuulatav Mihkelson, mis õigupoolest eesti-vene-poliitikaga on, on juhtunud Eesti reklaamis ennast veel mõned head aastad tagasi, kui tõeliselt head vene eksperti ja see oli üks nende argument, miks minna Euroopa liitu, me saame oma vene ekspertiisi teadmisi, oskusi ära kasutada, Euroopale nii-öelda heas mõttes maha müüa. Täna me oleme vaieldamatult Euroopa Liidu kõige halvemad vene-suhetega riik üleüldse. Ei ole nõus, kuidas on olukord tegelikult, ma arvan, et millisel Euroopa liidul riigil võiks seal kehvemat suhtuda. Ma arvan, et kui üldse siin saab mingisuguseid selliseid nii-öelda hinnanguid anda ja ma arvan, et see ei olegi päris korrektne, aga ma arvan, et on mitmeid teisi riike, kellel on päris pingestunud suhted praegu Venemaaga. Ükskõik kas me räägime Suurbritanniast, Litvinenko juhtumist, Poolast ja liha vetost nii-öelda Leedust ja sellest kuivaks jäänud torujuhtmest, masid käisse Lätist ja Eestist siis peaasjalikult läbi vähemuste küsimuse. Et tegelikult siin ongi tähtis näha seda, et mitte Eesti-Vene suhetel või Eestil Venemaaga pole tegelikult õigupoolest nüüd midagi sellist katastroofilist juhtunud, vaid me peame nägema, mis on toimunud selle aja jooksul viimaste aastate jooksul. Need ambitsioonid, see agressiivsus, mis on siis tulenev ennekõike sellist energiarikkusest, mis on suunatud selliseid tsentraliseeritud ja autoritaarse Reimi tugevdamisse president Putini käe all ja jätkub see kindlasti ka peale 2008. aasta valimisi. On loonud situatsiooni, kus kindlasti otsides oma kohta nii öelda otsides tagasi oma kohta, mida ta kunagi Nõukogude Liidu lagunedes nagu kaotas, püüab seda taastada ja püüab taastada päris palju samade meetoditega, mis olid tuttavad Nõukogude Liidu ajal seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel. Ehta provotseerib väike riik, nii nagu Eesti, Läti, Leedu viskab välja, konkse ootab, millal sealt kinni võetakse, kasvõi selle nädala Putini teade, et Eesti riiklikult tasandil toeta fašismi on üks selline koht, mis ootab nii-öelda reageerimist, mille peale puutusime. Näed, Nad eitavad siin esimene probleemi. Tõeline selline vihje sellele, et seal on probleem, sest nad eitavad seda. Jah, see, et selline propagandistlik kampaania on käinud juba aastaid tegelikult, kus tõepoolest eeskätt selliseid ajalooprobleeme ja ajaloorelva kasutatakse päris jõuliselt teadis teadest täiesti teadlikult, et see tekitab Eestis parajal hulgal emotsioone, sisemisi me nägime ju tegelikult kogu seda nii-öelda pronksisaagat, eks ju, ja. Kahemeetriseid nelgi sulameid ja müür nägime, nägime Manderlyndoni miinisõda ei ole selline Venemaa, vaid konks, mis ootas nii-öelda Otsa astumist ei, kindlasti, ei, kindlasti mitte, pigem vastupidi, ma arvan, et mingil hetkel oleks siiski vaja vajalik ka päris selgelt osutada, et et mitte igast tipp-poliitikust ei peaks saama Schröder, nii et selles suhtes see ressurss, mis Venemaal on olemas, korrumpeerida poliitikuid Euroopas see ei ole, ei olnud Schröderi esimene juhtunud, me teame eelmisest Ta andis päris mitmeid juhtumeid, selliseid, see on see, millele tegelikult kui me tahame sellist ühtset ja tugevat toimivat Euroopat. Me peame osutama ja meie, kes me oleme tegelikult kõige haavatavam paljuski tõesti Euroopa piirialal siin suhetes Venemaaga. Et siin me peame ikkagi väga selgelt oma selg ära tunnetama. Et kui me Vaimne selgroog oli näiteks see, et me piirileppe preambulit lasime juurde kirjutada mõningad laused, mis Venemaale ei meeldi, aga see oli meie selguma näitamine. Ma arvan, et see oli kindlasti selles situatsioonis selga näitamine, eks tulevik toob võib-olla paremini esile kogu selle noh, ajalugu ikka takka vaadates annab pildi palju laiemalt, aga minu arvates Praeguseks hetkeks oleks halvem, kui Eestil oleks olemas see piirilepe neid punkte sinna kirjutatud või spreamliti oleks lisatud, mis praegusel hetkel meil oleks halvem. Ma ma arvan, et me oleks umbes samas seisus Nii et vahet tegelikult ei ole. Vaadake, kasvõi seda, et Lätiga piirileping aega on, Putinil on vaja sinna veel allkirja panna ja siis ratifitseerimist kiirelt vahetada aga samamoodi saab Läti oma nii-öelda natsimeelsuse eest jätkuvalt ühes paadis meiega, nii et tegelikult ka need küsimused, mis näiteks me näeme praegu idapiiril autojärjekorrad ja nii edasi. Soomel on piirileping Venemaaga, probleemid on samad. Lätil on piirileping, aga probleemid on samad, et tegelikult barakk kokku on see pilt meie jaoks tõesti selline? Ei ole Eestis ühtegi erakonda, kes ütleb, et me tahaks Venemaaga kuidagiviisi ainult kraagelda ja omada mingisuguseid selliseid pidevalt pinges suhteid. Aastaid on kõik erakonnad Eestis tegelikult öelnud välja selle, meie tahe on Venemaaga omada heanaaberlike suhteid, mis on rajatud partnerlusele. Aga mis on, milles ühelt poolt ei, oota, aga mis on need punktid, mille osas me ei saa kokkuleppele Venemaa? Ma arvan, et mõni lihtne näide väga oluline. Punkt on see, mis tegelikult see on. See on kurb, aga see on tõsi. Venemaa eesotsas Putiniga on praegu oma sisemist identiteeti üles ehitanud suure võidu Clarifitseerimisele teises maailmasõjas ehk mängu tuleb ajalugu. Ajalugu, mis osas meil, nagu me kõik teame, on väga erinevad seisukohad 40.-te aastate suhteliselt. Miks me ei võiks tunnistada, et saada nii-öelda korralikud Vene suhted, et me ei peaks kogu aeg kraaklema Venemaaga öelda, lihtsalt et väga hea. Me tunnistame tõesti, Venemaa oli Teise maailmasõja nii-öelda suur võite riik tänu talle, et ta meid natsi siis, eks ole, reziimi siit välja ajas, loomulikult tegi kurje, aga noh, me ütleme teile, aitäh, lepime ära. Ei saaks. Selles osas ei ole Eestiga kunagi kuidagi teisel arvamusel olnud tõesti definitsioonide üle, et kas see oli Tallinna vabastamine, oli see midagi muud, eks ju. Need on küsimused. Aga läheme edasi, miks me peame seda vana asja? Ja ma arvan, et me ei peagi aga nagu ka Ei taha öelda, et selle nädala Putini avaldust Euroopa juudikongressi esindajatele esinedes on teema, mida Venemaa ennekõike praegu ise üles tõstab. Ma olen näinud Venemaa välisministeeriumi poolt valmistatud memosid Riigiduuma liikmetele, kus on kirjas, milliseid teemasid me peame pidevalt nii-öelda üleval hoidma just ennekõike suhetes Eesti ja Läti. Ja seal on väga selgelt väga selgelt ja jõuliselt öelnud, et teise maailmasõja, kõik need sellised nii-öelda sensitiivsed küsimused, eriti see, et osa meie elanikest võitles pool osa teisel pool mängus on nii-öelda Essessembleemika ja nii edasi, et seda pidevalt nagu esile tuua ja tegelikult tekitada olukorda, kus võib püüda tekitada olukorda, kus kohas nagu Eestist, Lätist või Leedust arvatakse Euroopa liidus, et nende sellist kriitikat Venemaa suhtes ei maksa tõsiselt võtta. See õnneks siiamaani toimivad. Just nimelt, see võib ju meile kätte maksta, kui me kogu aeg igavene maa igasuguse sõna peale mutuga fuifuifui ütleme nii nagu Meelis Atonen siin vaid mõni aeg tagasi hoiatas, siis ühel hetkel ei võta keegi ka meie positiivset juttu Venemaa kohta enam adekvaatselt, sellepärast et eestlased kraatlejate venelastega teie juttu ei saa tõsiselt võtta. Ma arvan, et selles osas see on jälle selle, meie enda künka pealtvaadet, loomulikult. Meil on emotsioone rohkem kui paljude teiste riikide puhul, kui mängus on näiteks Venemaa suhted Euroopa Liiduga ja need on paratamatud, on neid ka tegelikult olematuks jätta. Eesti on demokraatlik riik ja selles suhtes inimeste arvamused on, on täiesti normaalne nähtus ja kui pidevalt mängitakse väga traagilistel sündmus sündmustel, mida tuhanded ja kümned tuhanded eestlased mäletavad selliselt, et teate, et midagi taolist pole olnud ja Siberis oli hoopis palju parem olla, kui Eestis oli olla, siis palun väga, et mis te arvate, kuidas selle peale on võimalik. Tavainimesed, ma ei räägi isegi poliitikud siin üldse nagu milliste tunnete omad. Kas usaldus suureneb selle riigi vastu või usaldus väheneb. Aga Eesti ei saa olla ju kogu aeg ka nagu ühe aeruga paat, kes ühe koha peal tiirutame, seda ühte sama teemat üles ajab, mingi lahendus peab siin olema. Me seda ka nii väga kogu aeg üles ajama, jah, tõesti, meie jaoks on oluline näiteks Euroopas see ühtne ajaloo narratiiv tegelikult kujuneks, praegu on ikkagi väga selgelt näha, et külma sõjaga lõhestatud Euroopa Kesk-Ida-Euroopa oma ajalooga ja Lääne-Euroopas oma ajalooga tihtipeale ei noh, ma ei ütleks, et ei ühildu, aga mitmed probleemid on just nimelt sellest tingituna. Ja Venemaa loomulikult oskuslikult püüab või püüab mängida oma diplomaatias just nendele nõrkadele kohtadele. Et siin väga palju sõltub isegi mitte sellest, et kuidas me suudame olla noh, nii reaalsus tekitavat Venemaa suhtes või suhetes Venemaaga, kuidas me suudame Euroopat panna üldisemalt, mõtleme mina. Mina ütleks küll, et minu kogemus räägib viimastest aastatest, et Eesti koos teiste Ida Kesk-Euroopa riikidega tegelikult on päris mõjusalt kujundanud poliitikat Euroopa Liidus Venemaa ja naabrite suunas Ukrainat, Gruusiat, Moldovat, me ei tohiks neid tingimata selles kontekstis unustada. See on jälle üks ju, torkame nii-öelda herilasepessa, eks ole, surkida käia Venemaad ümberringi muudkui aga torkla siin-seal öelda, et me tuleme, õpetame riikidele, kuidas Venemaa külje all elada ja olla. Ma arvan, et selles suhtes on kindlasti meie kohus aidata Ta nii Gruusiat, Ukrainat, Moldovat ennekõike loomulikult kui nende endi sisemine soov on liikuda vaba demokraatliku riigi suunas, sama teed, mida Eesti on tegelikult käinud viimased 16 aastat ja ma arvan, et see on kaudselt toob meile tagasi väga palju just nimelt sellessamas turvatundes ei julgeolekus ja lõppkokkuvõttes ma olen kindel, et see mõjutab ka jah, mitte kohe, aga ikkagi kaugemas tulevikus ka venelane. Kui suur on praegu reaalne oht, et Eesti vaatamata, nagu praegusele sellisel optimistlikul olule on, on jällegi tihedas liidus Venemaaga või nii-öelda siis Venemaa poolt okupeeritud annekteeritud, ükskõik millist sõna ma selle puhul ei kasuta? Ma arvan, et selliseid õudusunenägusid ei, ei maksa küll, nagu praegu näha, et selles suhtes 30 aasta alguses arvasid inimesed enamasti sama. Jah, aga ma arvan, et me oleme ka tunduvalt tunduvalt teadlikumad. Me oleme kahjuks väga palju traagilise kogemuse võrra rikkamad selles osas, kuidas hinnata neid arenguid, mis Venemaal toimuvad ja minu arvates on äärmiselt oluline tegelikult mitte paranoilised, mitte russofoobselt, nagu meil siin iga sellist nii-öelda kriitilist tooni teinekord isegi juba materdatakse maha, et issand jumal, ärme nüüd ütleme härra Putini kohta midagi halvasti, et vaadaku, tore mees. Marko ütles viimasel nädalal väga halvasti, mulle tundus Putini Venemaa kohta küll läbimine kudevill. Tegelikult hea näide sellest, et Euroopas on tegelikult tulnud võimule poliitilised liidrid, kellel on selgroogu. Tuletame meelde näiteks Angela Herkelit, kes võttis vastu dalai-laama, mis on tegelikult erakordne sündmus Euroopas sellise poliitiku nagu Saksamaa liidukantsleri poolt teha. Et selles suhtes ma arvan, et meil on, hüppas nii-öelda tähtede seis päris hea just nimelt, kui me võtame Euroopa Liidu ja Venemaa suhete nii-öelda perspektiivi, see saab olema päris keeruline lähemal paari-kolme aasta jooksul ja kindlasti surve naabritele Venemaa poolt kasvab. Mitte meile võib-olla nii palju, kõige suurem probleem saab olema lõunas Gruusiaga seotud. Aga ma miskipärast arvan, et ehk on siiski Sotši olümpiamängude aastal 2014 võimalus konflikti lahendamiseks mitte eelsus konflikti tekitamiseks. Konflikti lahenduseks on, mõtlen Eesti-Vene suhete osas ei oleks üks võimalus see, et me kaotame hallid passid, teeme nendest sinised või bordoopunased ja hakkame vene keelt kõrvu eesti keelega rääkima ja oleksime kõik väga head sõbrad ja. Vaadake, see on tõesti täpselt selline, et kui nüüd eeldada, et üks samm võiks aidata kaasa suhete normaliseerimise-le siis oleks neid samme ka mitte ainult üks või mitu astutud, vaid palju rohkem. Nonii ma muidugi mitte, selles suhtes. Ma ei räägi kodakondsuspoliitikast, see on olnud väga selgelt ühtne ja selge, jagatud läbi nende aastate, on on ka praegu ja tulevikus, aga ma toon näite väga konkreetne näide. 90.-te aastate keskpaigas, kui käisid samamoodi piiriläbirääkimised. Ja 90.-te keskpaigas otsustati, et Petseritagune Narva jõe tagune ala jääb Venemaal Lootuses tõepoolest, et see toob põhimõttelise murrangu. Eesti ja Venemaa suhetes on võimalik suhteid viia normaalsele rajal. Kus me oleme täna? Et selles suhtes ma oleks väga ettevaatlik igasuguste illusioonide kujundamisele või tekitamisel, et üks mingi samm aitaks kaasa tänase Venemaa puhul suhet kiirele paranemisele, aga ma olen ka sama meelt, et me ei tohi mingil juhul Narva jõele Hiina müüri rajada, et istuda siinpool ja pilduda siis selliseid emotsiooni pommikesi välja ja, ja sõimelda teineteisega, et kindlasti ja selle viimase viie aasta jooksul, kui mina olen parlamendis olnud, püüdnud vähemalt seda rida ajada, et me saame nendega kokku, räägime nendega isegi nii keeruline, kui see ka ei ole, ka aprillisündmuste ajal, kui need kolm vaprat tegelast Moskvas siia tulid, meie valitsuse tagandamist nõudsid ja nii edasi, keda võis tinglikult nimetatud selliste uue Ajazanaliteks, istusime maha, rääkisime viimasel õhtul, kui nad siit minema läksid olid nad hoopis rahulikumad, kui esimesel päeval siia tulles. Teeme vestluse lõpetuseks väikese 360 kraadise pöörde. Mis olid need sündmused või põhjused, miks Valga gümnaasiumi lõpetanud noormees hakkas rohkem tundma huvi vaka sündmuste kui Valga sündmuste vastu? Milliste sündmuste vastu välispoliitiliste aa? Ei, ma arvan, et ega valga nüüd väga palju nüüd niiviisi Valga nüüd jõudis kohale need pika mõtlemise, et eks ikka Tartu Ülikool, Tartu ülikool ja, ja tegelikult otsapidi seal tekkinud ka suurem huvi Venemaa ajaloo vastu ja, ja sealt edasi viinud Postimehe ajakirjanikuna Moskvasse. Et eks ta ole olnud selline parajalt loogiline tee, kuskohast on kokku kokku jooksnud erinevad nagu huvid ja, ja siin ma olen praegu. Aastal 2020 on Marko Mihkelson saanud Eesti president. Ma arvan, et, Ma arvan, et te ikka tahate kogu aeg nagu osundada, sellele, osutada mingisugustele sellistele terminitele või nii-öelda eesmärkidel. Et ma arvan, et kui ma alustasin postina ajakirjanikuna Moskvas korrespondendina ei olnud plaanis saada 97. aastal selle lehe peatoimetajaks ei olnud plaanis ka, kui ma 2000. aastal lahkusin saata parlamendi saadikuks kolm aastat hiljem. Nii sa oled siia kirja pannud paarit, see on üks kohvikuid ja üks söökla. Jah, miks need on sul siin nimekirjas? Väga lihtne põhjus on laekunud info, et nendes kohtades müüakse siiani moskva saia. No aga mis seal imelikku on, Me oleme enne söönud moskva saia, sööme nüüd moskva saia. Reimo õiged eestlased ei söö moskva saia, eestlased söövad viini saiu, äärmisel juhul kreemisaia. On vaja uurida, mis meelsus nendes kohtades ahjus uues valitseb. Ülekuulamine.