Saates siin me oleme, on täna külas Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi imagoloogia ja propagandaõppejõud Linnar Priimägi. Tere, tervist teile kõigile. Valimiste kampaaniad on peaaegu läbi, kuivõrd huvitav oli jälgida valimisreklaame seekord? Noh, minu huvi on ju alati professionaalne, mina jälgin ka neid asju, mis nässu lähevad, suure huviga, sellepärast et sealt on midagi õppida või õpilastele üliõpilastele siis antud juhul jutustada ja näiteks tuua. Mina olen see, kes professionaalsust, dismist kogub, igasugust nänni plakateid ja, ja, ja Vuklete ja muid selliseid asju. Päris huvitav on vaadata, kuidas valimisäkki see propagandatehnikad on arenenud ajapikku alata siis meie Eesti vabariigi taasiseseisvumisest. Milliseid meetodeid kasutati kõige rohkem seekord? Ma ütlen, et olid telereklaamilt, välireklaam, raadioreklaam, millist reklaami kasutati kõige rohkem ja miks siis? No vot, esiteks kõigepealt me peaksime nagu kokku leppima selles, et me sellest ei räägi kui reklaamist, vaid me räägime sellest, kui propagandast Kell reklaami erinevus, propaganda või kommertsreklaami erinevus propagandast on selles, et kommertsreklaam tahab, et inimesed käituksid ühtemoodi, aga nad käituksid erinevatel aegadel ühtemoodi, et nad kõik ostaksid seda ühte minu pesupulbrid, aga et nad ostaksid seda pidevalt mitte. Tuleksid korraks kõik ostaksid korraga ära ja järgmisel päeval ei tule enam keegi. Aga valimised, pange tähele, see on see, kus me peame panema palju inimesi tegutsema ühtemoodi üheaegselt, et nad lähevad korraga ja teevad umbes nii nagu sõjapropaganda, et lähme nüüd kõik lippude alla või püssid alla ja läheme rindele ja vabastame meie kodumaa, mis on hädaohus. Täpselt niisamuti on valimistega propaganda erinevus on see, et ta taotleb erinevate eesmärk reklaamist reklaami, tartlane pidevat tegutsemist, propaganda taotleb nagu ühekordset ja ühtemoodi tegutsemist, sellepärast on meil tegemist propagandaga ja propagandas kehtivad teistsugused reeglid kui kommertsreklaamis. Ja need siis tagasi küsimuse juurde, et siis telepropagandale välipropagandaraadio propaganda siis mida rohkem kasutati ja miks, no kuulge, mis me siin arutame olukorras, kus meil on välireklaamikandja kasutamise takistus, on tekitatud, on seadusandlik mille on vist ilmselt kinni maksnud kommertskanalite omanikud meie riigikogulastele, ma kardan, et see on korruptiivne seadus, sellepärast et korraga võetakse 40 päeva või 30 päeva, mis on, võetakse üks kanal, pannakse lihtsalt suvalise tahti aktiga, pannakse kinni sellised kõik raha voolaks teistesse kanalitesse. Kõik see reklaamiraha, minu meelest tuleks uurida, kes selle seaduse vastu võtsid ja kes seal poolt hääletas ja mis ta selle eest sai nendelt telekanalitelt, kes oli midagi sellist, mis pani teid imestama, mis oli väga ootamatu. Teate minu kinnaste inimene enam millegi üle. Isegi mitte millegi üle valimisreklaamides, kui nad muutuvad kord-korralt ikkagi. Jah, aga no mida seal imestada, valimisreklaamidele üldse valimisvabandust, propagandas, valimispropaganda on oma sisemise arengu loogika ja see loogika toimib, ega selle vastu mitte keegi ei saa, kellel vähegi tervet mõistust peas, see purjetab selles suunas, kuhu puhub tuul. Te rääkisite, et valimistest on saanud religioosne, ehitas ja ongi, vaadake, küsimus on nüüd selles. Kui te tähele panete, siis ei ole ju enam tähtis, mida uskuda. Millist sõnumit uskuda, mida uskuda, tähtis on kellesse uskuda. Ja see, et valimissõnum, sõnumi kandja või sõnumi esitaja isik on lahus. See on täpselt religioosne fenomen. Kui Jeesus Kristus ütleb teile midagi, mis tundub teile arusaamatu, mis te siis teete, ütlete, et ta eksib. Ei, te jääte mõttesse, äkki ma ei saanud aru, mis ta tahtis ütelda, aga igal juhul usk eelneb teadmisele. Mis ei meeldi, need selliste reklaam propagandakampaaniate puhul seekord oli midagi sellist, mis absoluutselt ei meeldinud. Võib isegi öelda, et oli mingisugune muide halb maitse või? Ei, pigem on see tendents, mis kogu maailmas on Valdo praegu, et me Ameerikaniseerume igatepidi. Kujutage ette, ma toon teile ühe, teise teisest valdkonnast näitaja väga selge näite meie Ameerikaniseerumisest. Nüüd on meil miskipärast ma arvan, et see on kuskilt televiisorist üle võetud, on meie kaitsevägi võtnud üle kombe, et nemad voldivad surnukirstu peal riigilippu. No minu meelest on see riigilipu rüvetamine on võtnud selle ameerika kombestik, on võtnud Ülija voldivad riigilippu, teate, riigilipp puu voltimises surnukirstule, riigilippu, pistmiseni tagumikku teatrilaval. Mis juhtus Von Krahli teatris on ainult väike samm, mõlemad puu rüvetamised ja see on võetud, see lipu rüvetamine on võetud üle Ameerika käitumisest ja täpselt niisamuti meie kampaaniad. Ameerikaniseeruvad. Vaat see on see, mis, mis teeb mulle muret, et globaliseerumine toimub nüüd igal tasemel. Kahtlemata on poliitik, müüb ennast ka või, või propageerib ennast kui teatavat kaupa? Ta propageerib ennast kui teatavat kaupa, aga pange tähele, mis on toimunud maailmas. Kaubad, globaliseeruvas koldeid ja hambapasta peseb Hiinas ja on valmistatud Hiinas, peseb samamoodi kui Saksamaal valmistatud Poolas valmistatud pesupulbrid. Tehnoloogiad on globaliseerunud. Ühesõnaga kaubad Unifitseeruvad üle maailma ja täpselt niisamuti Unifitseeruvad intellektuaalsed kaubad, vaadake, mis toimub teaduses, kui palju emiteeritakse teadust, sellepärast et teadust on lihtne imiteerida, tuleb lihtsalt täita. Teatava algoritm tuleb käivitada, tuleb täita teatavaid eeskirju ja juba saadki sa teaduslikku kraadi endale. Täpselt niisamuti on ka valimistega meie valimised Ameerikaniseeruvad. Vaadake, mis toimub Ameerikas, presidendivalimistel, mis on presidendi sõnum, kas ta ütleb, et parandame teed ära või, või teeme liikluse paremaks või riigikogus või ei ta ei ütle, ta ütleb paar asja, pereväärtuseid ja muud niisugused. Ja sellest piisab. Olete te nõus, kui nüüd siin globaliseerumisest rääkida, olete te nõus sellega, et globaliseeruv maailm muutub üha küünilisemaks? Ta ei muutu mitte üha küünilisemaks, võite muutub üha lihtsamaks. Ta muutub üha lihtsamaks, mis on künism ajaloolises mõttes, see tuleb sõnast küünemis, tähendab koera küünikud käitusid niimoodi nagu koerad, nad elasid nagu koerad, need elasid hästi lihtsalt, eks ole, nad ei tahtnud endale erilisi tingimusi. Kui koer lakub keelega lombist, siis nemad ka. Mäletate joogenes Se nägijat, poiss jab pihu seest jopet ja viskas oma kruusi minema, tal oli kaks asja, tünn oli, kruus oli, kruus osutus liigseks, sellepärast et koerad ei kasuta kruusi. Täpselt niisamuti jõudsid nad ka selleni. Toimetasid suguakte linna turuväljakul nagu koeradki nad ei eila võtsid nagu selle koera elustiili, selle lihtsa elustiili võtsin endale. Ja vot see lihtsus on see, mida te nimetate küünilisuseks. Inimestega tuleb rääkida lihtsalt, aga seda me juba teame, kes ta ajas peale, et mida laiemale auditooriumile sa räägid, seda lihtsam peab olema sinu jutt. Kuidas teile paistab, kas selle aasta valimised või valimisreklaamid on palju kordi agressiivsemad? Ei, nad ei ole, no mis saab olla agressiivsus selles, kui keegi ütleb, et ma armastan? See armastus on küll hirmus platooniline, näen ma seal selle? Kui nad räägivad seda kogu aeg või, või siis ma ei tea, no ma saan aru, kui seda ütleks üks naine, kellel viljakaks, kus ette näidata, kellel on lapsi näidata, aga see niisugune viljatu tütar lapsekene tuleb ja teatab, et tema hirmsasti armastab, tema armastab tallinlasi, armastab Tallinna lakkab ja niimoodi sa deklareerid. Kuule, ma tean küll, et, et sa ei ole ise suuteline lapsi saama tänu sellele mitte mitte füüsiliselt, vaid vaid tänu oma karjäärile või sa oled elu teistmoodi endale sättinud, mis sa siis tuled mulle siin armastusest rääkima nagu hunt lambanahas. Nõnda saate siin me oleme, stuudios on jätkuvalt külalisena Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi imagoloogia ja propagandaõppejõud Linnar Priimägi ja saatejuhtideks on Viktoria Ladõnskaja ning Madis Aesma. Ja need siis räägime võib-olla konkreetsetest asjadest, ehk siis sõnumitest näiteks selline sõnum, kes siis veel, millest räägib teile, see on nüüd kahe kahe otsaga sõnum. Kui see on küsimus, kes siis veel, siis eeldab ta vastust. Ma ütleksin, ma vastaksin selle, kus ma mõtleksin, kes siis veel siis järgmise seltsimees A härrabi tädi e ja nii edasi, kõik nad võiksid siis tulla. Kui ta on, on hüüumärgiga, kes siis veel, siis ta nagu hakkab tööle, aga see hiiu märgija küsimärgi vahel. Ma olen näinud, kuidas see plakat on, on vastu võetud, interpreteeritakse seda, nagu oleks see küsimärgiga, tähendab kui sa tahad kuuldavaks või nähtavaks teha selle küsimärgi, siis sa pead selle paigutame teatavasse, niisugusse, konteksti. Mäletate, kui olid prügikastide peale, et, et Reformierakond võttis ära lasteaedade raha ja all oli küsimus, kes siis veel ja siis oli Keskerakond? Vaadake, seda on võimalik interpreteerinud niimoodi, et no muidugi, kes siis veel võttis, Keskerakond võttis ka ja mis praktiliselt on õige, sellepärast et linn pidi ju raha ära võtma, kui riik raha ei andnud, selle asjaks pidi linn ka vähemaks võtma selle asja. See on praktiliselt õige. Nüüd linn otsustas, et ta siiski no kui me käisime, et Reformierakond võttis ja kes siis veel muidugi võttis Reformierakond, kes see teine tuleb siis võtma. Ja siis näiteks selline sõnum, valid reformierakonna isad, rääsegi? Ei saa, isegi kui see oleks propagandasõjas, siis ma ütleksin midagi muud ja saad midagi paremat, mis sa selle Trasega ikka peale hakkaksid, kuhu sa selle paneksid? Ma ei, niisugusel libedale teele ei läheks, vaadake propagandas on üks reegel. Ära ütle eitusi, ära räägi ehitusi, kes siis veel, seal on peidus juba eitus seal varjatud kujul sees, sa ei saa midagi, noh, mida ma siis tegelikult saan, propagandas on kui sa tahad rääkida lihtsalt ja selgelt, ütle otse, mida sa saad, valid reformierakonna, saad, noh, ma ei tea. Midagi 3000 aastat õndsust nii nagu ütles esimees Mao kolm aastat intensiivset tööd ja 30000 aastat õndsust. Selline mõte või slogan, tärske energia, kuidas siis sellele võib reageerida? Energia on küll niisugune asi, mis nüüd ei saa nagu värske olla, liha saab olla värske või halvaks läinud või midagi niisugust, aga kuidas energia saab, saab nagu värske olla. See on väga riskantne, riskantne kujund ja peale selle, nagu ma olen ka juba öelnud, see värskus on niisugune asi, mida saavad endale lubada ainult nii-öelda värsked kandidaadid. Uustulnukad, kui inimesed on, ma olen neid juba näinud, enam minu silmas tohletanud ja, ja ma olen ära kulunud ja nende nägu on veel mingitud niisuguseks eaka tädi omaks, siis tema tuleb oma värske energiaga. Umbes sama lugu oli siis, kui suvel Siiri Oviir seisis kiri kõhu peal. Et Eesti vajab vahetust, no ma ei tea, see oleks nagu olnud, et ma tahaks need ära tulla sealt Brüsselist. Et vahetage mind välja, aga näed, ei õnnestunud seal vahetus, mitte sellel riskide süda sümboliks. No see on täiesti niisugune universaalne sümbol ja, ja ikka peab seda nagu armastust kandma. Me armastame ju südamest kõik New Yorki ja see on sealt üle nagu võetud ja eestlasi on raske petta sellega, et seal on mingi väga originaalne idee, on see südamepilt sinna panna ja peale selle me armastame Vereeriksoni ka mingisuguse niisuguse märgiga ja ja muu selline oleks võinud selle sisse töötada, selle südame asemel oleks võinud panna näiteks oravat Orava ja panna sinna Me armastame. Ma ei tea enam, kes siis keda seal parasjagu tahab armastada või mida ühesõnaga natukene lihtsama vastupanu teed läinud, nagu ma ütlen, Reformierakond on alati hiliski eelistanud ja esindanud külme Väärtusi isa väärtusi, intellektuaalsuste majanduslikku edu ja, ja sageli niisugustest vähem vähemkindlustatud, sest isegi nagu üle sõitnud teerulliga. Ühesõnaga see on nende imidž, on niisugune karm ja tera selline, jah. Aga, ja nüüd nad korraga hundid tõmbavad lambanaha selga, siis tulevad, tulevad uluma mulle ukse taha, et nemad hirmsasti armastavad ja nad on korraga võtnudki pehmed väärtused kõrvadest, väärtustest pehmete peale üleminek peab olema lavastatud, seda ei saa niimoodi teha, et, et siiamaani mulin hunt, aga homme olen lammas või nagu Ladinlased, ütlevad. Grazcraas Aid, koormus koloremmutavam homme homme ütles vares, muudan värvi. Mida te võite öelda IRL reklaami kohta ehk siis näiteks Laari kohviku kohta? Minu meelest on see tema karjääri tipp, kuhu ta on jõudnud kohvikupidajaks, vanalinnaekskursioonid tema poolt korraldatud, need on vajalikud, ega siis kohvikupidaja võib ekskursioone korraldada ja see ei ole ju midagi niisugust. Ennem siin mainisite just seda, et Reformierakond on nii-öelda neid tera selliseid külmi väärtusi kandnud, aga ma ise hakkasin mõtlema siin just siis, kui te seda mainisite, nende värvikarakteristikute peale, et nad on ju tegelikult kasutanud, kasutanud väga pikalt peaaegu kogu aeg kollast värvi, mis on ju suhteliselt selline soe toon, kui oluline üldse kõikide nende reklaamide juures värv on. Värvid enesel ei ole mitte mingit absoluutset tähendustega väärtust. Värv hakkab tööle, muutub kõnekaks siis, kui ta paigutab lõppkokku mingisuguse teise taustvärviga. Kollane võib olla väga külm, kollane võib olla väga metalne, kollane ja sinine, kui on niisugused värvid, mis mõjuvad pigem ärev ärevakstegevalt. Me küsime, kumb, kumba rõhutab, minu meelest see kollane taust nende sinise, mis ta on, rebane, ei orav, nende sinise orava, orava sinist värvi rõhutab just nimelt see kollane kollane taust oleks seal sinisel taustal kollane orav, see oleks palju lõbusam selleks palju inimsõbralikum, aga see sinine, oranž orav kollane taustal, see on, on külma värvi. No siit edasi, et näiteks Eestimaa rohelised, rohelised kui Keskerakond, et siis siin ka värv ei mängi, rolli võis siin mängib ja see on Keskerakonna suur kavalust, kui te võtate, vist oli see postimehe, seal on üks, üks kuulutus, et seal on rohelise keskkonna poolt, niipea kui ma näen seda rohelist värvi ja avastan seal sõna, katke keskon kohe selge, et Keskerakond sellega midagi teeb, aga see on üks, see on üks turunduslik nipp Bon, reserveerida endale üks tunnusvärv, reserveerida endale üks, üks tunnuskirjatüüp. Ja ja, ja siis hakkavad need niisugused asjad hakkavad tööle. Selles mõttes on rohelised, on, on nagu hiljaks jäänud. Kui nemad tulid oma oma nimega ja kõige muuga tulid tulid välja, siis oli see roheline värv juba kinni. Samasse sõna rohelised ju nii-öelda kinni ei ole, sest samas Keskerakonna reklaamist võib ju tegelikult nende erakonna nime ka välja lugeda. Ikkagi see on seal sees. Te mõtlete rohelisi hetkel? Jah, ainukene asi on see, et kui te lähete loomaaeda ja kõrvuti, on teil seal elevant ja orav siste muidugi näete elevanti. Roheliste nipp on veel selline tähestiku järgi vormistatud nimekirjad, kas see mõjutab ka kuidagi valijaid? Ei, ma arvan, et enamik valijaid ei tea tähestikku kelle poole pöördusid sotside arvestades reklaami. Sotsid, nemad on nagu veidi peata kanad ja nüüd see, see pea, mis neil nagu on seal Pihl, see on nagu, nagu terve kanakarja eesotsas, aga tal ei ole jälle keha ei ole taga, tal ei ole seda poliitilist kehandi, ei ole ta ka tema poliitiline minevik on suuresti kabinetivaikuses möödunud ja temast on salapärane, ta ütleb, et tema küll teab, aga meie ei tea, noh, see ongi kogu see, tema, tema problemaatikat. Veel üks hästi oluline küsimuse venekeelsed valijad tegelikult seekord olid justkui mingisugune mängukaart kes ja kuidas siis reklaami kaudu manipuleeris nendega. Kui me räägime integratsioonist, siis peaks olema meie lähtepunkt, see etne Te ei rõhuta enam eestlaste ja venelaste või ütleme, mitte-eestlaste venekeelse elanikkonna mentaliteedi erinevusi. Et seda erakonda valivad eestlased ja seda valivad siis muulased ja niimoodi, mis pagana statistika see niisugune on, mis statistika on, see rõhutakse ühte erakonda valivad peamiselt ühed ja teist, pallivad, teised teadlik Eesti Eesti lõhestamine poliitilisel ettekäändel. Me räägime sellest, et me peaksime kui sulama. Me võiksime oma poliitilist tahet väljendada vähemalt ühes rindes. Aga nüüd kunstlikult teda teeb minu meelest ajakirjandus kunstlikult ja siis need Juhan Kivirähu ja teised statistikud, kes loevad ühes ühes tulbas kokku ja siis teises tulbas kokku. See on kunstliku lõhe tekitamine, mis see meile annab, kas me, kas me sellega ületame neid vahesid või võime sellega süvendame neid vahesid. Mõne arvates me süvendame. Kas võib olla üks variant selleks, et integratsioon oleks lihtsam ja valutum oleks see, kui integratsioonist palju vähem? Näiteks küsimus on selles, et integratsioon peab toimuma mingil pinnal, vaadake, meie integratsioon on nüüd mitmel mitmejärguline olnud, kuni 2007. aastani arvati seda, et integratsioon on see, kus me teeme kõikidest venelastest, teeme eestlased, õpetades neile selge eesti keele ja pekstes neile sisse eesti meele. Ja siis tuli siis tuli ettekujutus, et kuulge, et ärme nüüd see kani äkiliselt ärme teed, et teeks nagu venelastest, ühest küljest teeks eestlased, aga teisest küljest eestlastest teeks ka venelased, mis on veelgi absurdsem. Jah. Tallinnal on praegu imeline võimalus, me oleme 2011 olime Euroopa kultuuripealinn. Kas venelased ja eestlased ei võiks mõlemad integreeruda eurooplastena? Venelastel on tarvis saada eurooplasteks, aga vabandage väga eestlastelt täpselt niisamuti. Sellepärast on minu idee olnud kogu aeg see, et seda kultuuripealinna aastat. Et selle moto võiks olla iga eurooplane tallinlaseks, see tähendab seda, et iga eurooplane võiks siia tulla, sellesse linna armuda ja siia jälle tagasi tulla. Iga eurooplane, tallinlased, aga ka iga tallinlane eurooplaseks. See tähendab seda, et me peame endale selgeks tegema, mis loom see eurooplane niisugune on. Mis väärtusi tema peab järgima. Millised on need euroopalikud väärtused Euroopa praegu, seda ise, muuseas ei tea. Ta on küll, võtame selle Lissaboni leppe, mis on majanduslepe tegelikult, aga selle taga on paatos, milline vastanduda Ameerikale ja vastanduda tõusvale, Aasiale, otsida Euroopa identiteet üles. Meie oleksime siin 2011. aastal selles rollis, keda kuulatakse. Meie võiksime siin haarata mõttevahetuse initsiatiivi, selle asemel, et siin terve kultuuri aasta ära veetud ühe tänava nurga peal rahvatantsu tantsides ja teise tänava nurga peal rahvalaulu lauldes. Viimases Õpetajate lehes professor Leo mõttes ütles, et üha vähem harituid saab pihta asja olemusele. Kuidas teile paistab, et kas praegused, näiteks üleblased erinevad nii-öelda teeaegsetest? Ja sellepärast, et hariduskontseptsioon on muutunud? Kahjuks mitte mulle rõõmustavas suunas, sest ma ise olen õppejõud, pean igal suvel vastu võtma neid keskkooli gümnaasiumilõpetajaid. Mida ma panen tähele. Teadmiste hulk inimestele on vähenenud, mis on teadmised, teadmised on need, mis inimesel peas, see, mis on riiulil või internetis. Jon informatsioon. Teadmistel on ainult üks vorm peast teadmine. Ja kuul peaks andma keskkool, ma mõtlen, gümnaasium peaks andma inimesele kaasa niisugused teadmised, mis ei muutu. Vabandage, ta peaks teadma, et raua erikaal on 7,8, see ei muutu, olgu ükskõik milline sotsiaalne kord väljas, prantsuse revolutsioon algas aastal 1789, see vot niisugused püsivad teadmised, vot nendega varustatult peaks tulema keskkoolist üks noor ja siis me saame ülikoolis hakata arutama neid asju, mis muutuvad, see on see teaduse ala, seal on see diskussioon, seal on see mõttevahetus, seal on see loov asi, aga millele ma toetan selle selle loova ehitise all ei ole teadmistest vundamenti, inimestel ei ole enam kahte asja. Koolis nad ei saa, mida oleks vaja hakata kiiremas korras õpetama, üks on keskendumisvõimet. Nad ei suuda, 90 minutit ei suudelnud töötada järjest ja kujutage ette, see on pool tundi vahet ja nad teevad jälle 90 minutit töötama. Ja siis on jälle 90 minutit. Kas te kujutate ette, millised kontsentratsiooni see nõuab, et olla koguaegsel presentne oma mõistus mõistusega aru tegevuse juures? Seda ei harjutate koolis? Kuulide harjutada koorile muutunud lõbustusasutuseks meil peamiselt ja ja teine asi ei harjutate mälu. See on ka harjutatav ja kuul ei tegele enam sellega, et mälu harjutada ja seetõttu inimesed tulevad ja nad ei tea midagi ja nad ei suuda kontsentreeruda. Vot see on see hariduse, hariduse allakäik. Ma olen täiesti nõus Marju Lauristiniga, kes juba paar aastat tagasi ütles, et meie haridussüsteemi kõige nõrgem lüli on keskkool ja gümnaasium. Te ütlesite, et hommikul meisa intervjuud lindistada, kuna kell 12 on Dell loeng ja see tähendab, et enne seda ta ei räägi inimestega. Ma ei ole elus mitte kunagi pidanud kahte ühtemoodi loengut. Aastast aastasse ma loen, ütleme, täna oli mul rakenduslikud, kultuuriteooria oli loenguvaldkond, ma olen seda lugenud läbi aastate, iga kord ma loen erinevat. Ma iga kord räägin millestki muust, nii et need, kes on korra seda kursust kuulanud, ei tea mitte midagi sellest, mida ma räägin. Praegu. Kuidas seda kursust siis on võimalik järgi teha, kui seal läbi kukkuda, kuidas seda uuel aastal siis on ikkagi vana rasva pealt seal läbi liivald ei ole võimalik, ühesõnaga. Ei no siis võib ju tulla ja kuulata uuesti, ega teadmised on niisugused, mis moodustavad ikka süsteemi või nad kumuleeruvad kuidagi nad nad kogunevad ja, ja olemasolevate teadmiste pinnalt uusi vastu võtta on, on juba lihtsam. Sellepärast. Areneb või õpib liikudes tuntult tundmatule, mitte tundmatult tuntud. Nagu me praegu näeme, valge on vaieldamatu lemmik. Jah, jah, ma olen seda ükskord öelnud, et mina hirmsasti pelgan, minu riided on määrdunud ja siis valge pealt ma näen kõige selgemini, kui esimene vari peale tuleb, et siis ma panen uue uue rõiva selga. Küsisime oma viimases saates kuulajate käest seda, kas nad on Eestimaa kliimaga rahul, kuna kliima on meil väga vaheldusrikas, küsima sedasama, siis siitsamast teie käest ka, kas teile meeldib Eesti kliima? Üldiselt võttes jah, ma nimelt ütlen, et neli aastaaega on meie kõige suurem maavara, mis meil siin Eestimaal üldse nagu on ja me peaksime õppima, kuidas neid neid turustada, neid maavarasid, et, et meil on praegu me suudame midagi suvega peale hakata. Me suudame ehka midagi talvega peale hakata. Kogu meie sügis, kogu meie imeilus kevad, kõik see on kõik saanud, unustamata teisest küljest, mina isiklikult olen niisugune soojamaainimene. Ja kui Kalevi Wiik ütles, et meie esivanemad tulid siia, see on tema uus teooria oli et nad tulid siia Vahemere ääres, siis mina, mina ei tea, minu esivanemad küll nii lollid ei olnud, et nemad sealt soojalt maalt tulid siia külma kivi peale lõdisema ja, ja hambaid higistama. Minu esivanemad küll ei tulnud. Kas on mingi selline vaikses maailmas, kus te eelistaksite eesti asemel elada? Ja ma olen linnainimene, sellepärast ma ütleksin kohe nagu linna. Ma olen vaadanud. Mul on kaks sümpaatset, linna, on Pariis ja Rooma ja Rooma olen ma nagu valinud, sest Pariis voolujooneline, aga rooman kuidagi sümpaatselt kandiline. Ma usun, et ma oleksin Roomas õnnelik, ma vaatasin seal peatse Nabuna ääres, seal oli üks, üks katusekorter oli saada. See oleks nagu koht, kus ma võiksin oma vanaduse veeta. Lindudest rääkides te olete Tallinna linnavalitsust ka nõustunud ja vabaduse kell on üks teie ideedest, mis on teostatud, eks ole, nii, kuidas te sellesse suhtute, et Vabaduse kell nüüd Vabadussamba kõrval niimoodi pisut varjujad, milliseid tundeid see teis tekitab? Vabaduse kell ikka enam-vähem töötab. Kuidas teile muidu vabadussammas meeldib, milliseid emotsioone see teis tekitab? Ja veel, kui ta nüüd nagu töötaks, mis mind häiris, oli see, et ta ei põlenud nagu ööpäev läbi, mis aku kõnerdad, panid oma vabaduse risti püsti, siis las ta põleb siis täies hiilguses päeval ka meil on nagunii päevad sellised, sest kui seal ära kustutada, siis hoolimata sellest, mis materjalist ta on tehtud, ta näeb välja, nagu oleks ta valatud, hangunud rasvast ja seal midagi niisugust, mis ala läbiselt mõjub ka nii eemaletõukavad, et seal mingi minu, minu jaoks on see jälg, võib-olla keegi armastab hangunud rasva, aga, aga ta läheb kohe seda halli värvi ja ta nii jõle. Pane tuli sisse, kohe läheb paremaks. Mul on ka niisugune, mis nüüd siis juhtub, kui tõesti selgub, et need ei saa hakkama, on valesti tehtud? Me oleme saanud naerda, mõnitada küll, võtaks selle õige maha ja teeks korraliku värgi asemele, mis sa seda parandad? Minu kunagine kolleeg Olev Anton ütles, et kui elektrikarjus läheb katki, siis parandatakse ta traadijupiga ära, aga parandatud ei ole enam uus. Parandatud ei ole, enamus võtaks risu maha ja küll maksis 100 miljonit. Kahju sellest. No mul on palju rohkem kahju sellest, et nüüd ta on häbimärgistatud, meie vabaduserist on häbimärgistatud, see häbi ei unune, ehkki ajakirjanduses on läbi käinud teistsuguseid mõtteid, et varsti unustatakse ära jääb sinna igavesti, et see on üks kipakas meie, meie vabadussõja võit oli kipakese, meie riik ja tema järjepidevus kipakas. Sonius sümbol, kas te aru ei saa, võtke see maha. Tehke midagi korralikku. Siin me oleme, stuudios on jätkuvalt Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi imagoloogia ja propagandaõppejõud Linnar Priimägi ning saatejuhid Viktoria Ladõnskaja ja Madis Aesma. Ja käes on meie harjumuspäraste kiirküsimuste aeg. Nimetage kolm asja, mis teile enda juures väga meeldivad. Mul on väga toredad lapsed. Mul on palju raamatuid ja mul on häid sõpru. Kui te satuksite jumala ette, mida te talle ütleksite? Tere, pole kaua aega näinud. Olete te usklik? Ma olen katoliiklane, roomakatoliiklane, mis teile inimeste juures üldse ei meeldi? Argus tavaliselt öeldakse, et kui küsitakse, mis, mis meeldib nagu kõige rohkem ausus. Aga kujutage ette, mis on ausus ilma julguseta? Ma tean küll, kuidas on tõde, aga ma ei julge seda välja öelda. Ma olen arg, teate, mis see siis on? See on alatus. Ja alatus algab argusest. Mulle meeldib inimeste juures julgus. On teil öökapiraamat või siis lemmikraamat, mille juurde ta ikka tagasi tulete? Ööga, kui mul nagu ei ole. Aga voodi peal vedeleb mul juhuslikke raamatuid, mida ma enne und siin-seal sirvin, sellepärast et need ei ole sedasorti theratuur, mida ma laua taga loeksin. Mitte tõsiseltvõetav. Ja siis, aga kui te küsite nüüd, et mis on minu absoluutne absoluutne eelistus ja siis ma arvan, et maailmakirjanduse esikteos on Scandalli romaan punane ja must. Mis asi on armastus? Armastus on see, mis aeg-ajalt välja tõmmatakse. Vot selline vastus väga ootamata. Tõmmatakse välja, mis mõttes siis, kuidas seda nüüd mõista, kas see on siis nagu kogu aeg olemas, aga inimesed on need, kes on nii-öelda kinni, keeravad. Ta kogu aeg ei ole olemas, teda peab saama välja tõmmata. Aeg-ajalt ma mõtlesin teistpidi, et just nagu tõmmataks armastuse juhe kusagilt välja, liiga pikkadeks perioodideks. No kas on võimalik kujutelm, aga selleks, et teda välja tõmmata saaksid, tuleb teha, mis tuleb sisse lülitada. Just. Selge suur aitäh teile, Linnar Priimägi, meie saatesse külla tulemast, tänusõnad ka minu poolt.