Ülekuulamine alustab ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulatav on mees, kelle nime peale annab iga pank tagatiseta laenu. Ta on eesti huumori kroonimata kuningas, mees, kelle loomingust pärit kõnekeel on huulil pensionäridel kui ka algkooliealistel kulinal. Kas Engel või saatan. See näitab tänane ülekuulamine. Peeter Oja ülekuulamise alguses arvate teleõigused, siis õigus on teil siis rääkida, teil pole õigust vaikida ja teie vastuseid võidakse tänase ülekuulamise käigus kasutada ära teie mõistmiseks. Usun, et te saate aru ja nõustute sellega. Soomlane kui ma praegu mõtlen, ma ei, ma ei mäleta, võib-olla ma isegi ei tea, mis ta nimi on, aga, aga soomlane ütles, et tema kardab kahte, ta kardab jumalat, stab ema, mida TVd raja kardata või keda õieti Debetro kardata? See on raske küsimus, mida ma kardan, oleneb situatsioonist. Sest hirm on ju selline asi, mis võib tabada sind sellisel Reilil, ta tahabki sind ootamatutel hetkedel, nii et võib-olla ka nii, et et see, mida sa arvad, et sa kardad, kui sa oled sellega vastamisi ei tundugi see nii hirmutav ja ja vastupidi, nii et ma selles selles suhtes konkreetset asja. No kindlasti, mida ma pelgan, nagu ma arvan, iga normaalne inimene on surm. Seda kindlasti, ta on ju tundmatu, me ei tea, mis toimub. No selles mõttes ma saan aru, et tegelikult rääkis kuidagi nagu selliste sümbolite keeles jumalat, ilmselt ta pidas. Ma ei arva ta, et ta mõtles siis kas, kas, kas luteri, usu või, või õigeusu või, või siis saab edasi veel moslemite jumalateks selgelt ta mõtles mingeid traditsioone, ta mingit sellist ajalugu, seda, seda keskkonda, kus ta elab, ema on ilmselt siis jutt vanemate või inimese austamisest, nagu üldse või nii-öelda see, see jutt ei ole nii-öelda otse hirmust. Kas teile ei tundu vahest, et eestlaste või meie ühiskond? Probleem on see, et kardame valesid asju. Et me kardamegi selliseid asju, mida tegelikult kartma üldse ei peaks, me kardame välja näha näiteks äkki vaesed või me kardame välja näha rumalamad või siis targemad, oleneb olukorrast, eks ju. Kas meie häda ei ole see või ma kardame vanadust näiteks, et me kardame mingeid rumalaid asju. Ma arvan, et see ei ole niivõrd kusjuures kinni, kuivõrd personaalselt inimesest sõltuvalt inimesest, tema arengutasemest, tema silmaringi laiusest. Ta kardabki pelgabki teatud erinevaid asju. Kasvõi see, et rumal välja paista tark inimene, tark inimene siis, kes on. Oskab mõtestatumalt seda meid ümbritsevat või elu üldse näha? Ei ei karda olla rumal, ta ei mõtlegi vast sellistes kategooriates, ta on liiga tark, et mõelda, rumal, tark vist nii on. Nii et ma eestlaste peale seda nüüd puhtalt küll ei julge. Ei julge kanda, et tegemist on ikkagi sellist inimese kui olendiga, selles mõttes on nagu eestlastel siin nagu mingit erilisemat probleem ei ole palju reisinud mehena te võite ilmselt teiste rahvastega küll kuidagi võrrelda, ma ei ole nii väga palju reisinud, aga noh kindlasti tulevad mingisugused sellised hirmud või aukartus, et põhjendatud või mitte, tulevad traditsioonides, tulevad ajaloost, maailmanägemisest, teatud rahvastele erinevatel rahvastel erinevat moodi, aga aga see on ikkagi selline minu meelest kuidagi selline küllaltki pindmine, et kui inimene vabaneb näiteks sellisest asjast, kui kui, kui, kui, kui see rahvus muutub kuu teise kolmanda järgu tähtsuseks, siis siis need kategooriad muutuvad ja inimene hakkab tajuma. No nimetagem siis seda, no ütleme, mitte hirm, aga, aga Belkondal hoopis millegi muu vastu, millel mingite teiste asjade vastu, mitte selliste, selliste noh, et kas ma nüüd paistan rumal või, kas ma olen nüüd paks liialt või, või noh, et et see, see on selline, noh see läheb natuke sinnakanti nagu Stockmanni hullud päevad või, või Selveri odav väljamüük või see on selline noh selline tase minu minu meelest. Ta ise öelnud mängitus intervjuudes erinevates intervjuudes, et Eesti ühiskonna suhteliselt hai või vaid siin on nagu haigust on suhteliselt palju. Mul mulle tundub küll jaa. Eks see nõndanimetatud haigus ole vist kinni paljuski selles meie minevikus selles selles ebakindluse olekus mis meid on saatnud läbi läbi aastakümnete et nii rahvusena ja sealt edasi ka ütleme, indiviididena suutnud ennast väärtustada, meil ei ole antud seda võimalust, me oleme elanud kuskil purgis, Me oleme vaadanud ütleme siin veel 30 aastat tagasi Lääne sakslast, hispaanlast, rootslast, isegi soomlast kui midagi, kui ütleme, kui tulnukad. Kuigi ta on nüüd me näeme, et nad on täpselt samasugused inimesed, Nad elavad täpselt samasugustel, neil on probleemid, nad elavad, sünnivad, surevad. Kõik on täpselt sama, seal olete, olete kuulnud sellisest asjast nagu emad või, või emo ja noored inimesed, juuksed värvitud mustaks, raske maailma valu, kõik seni vahetada tulnud eestlased omamoodi või meie ühiskond omamoodi ka nagu emoühiskond. Tohutu valu, eks soov näida kellegi teisena ja nii edasi, väike põgenemine iseenda eest, ma arvan ikkagi, mida aeg edasi, mida, mida põlvkond edasi, mida uus generatsioon küpsemaks saab ja, ja nii edasi edasi, kui meil on võimalik normaalselt normaalselt areneda siis sellised sellised hirmud kaovad ära, et selles mõttes ma ei usu ükski, et et need, kes on 16 aastased emale, et nad oleksid samasuguste neljandana. Ma ei, sellised asjad on olemas, kui me võtame näiteks punkarid, kes olid 16 punkareid, on ka ju ligi 50 jääbki sots ongi see, et kuhu, kuhu inimene pidama jääb ja ma arvan, et see, see, kuhu ta pidama jääb, on paljuski kyll kinni võib-olla selles, et see annab talle kindlus. Näiteks kui nüüd teine selline näide tuua, et, et minu käest on küsitud paljud, miks ma teatris ei ole konkreetselt, ei tööta kuskil teatris, et üks asi, ma ei ole kollektiivne inimene, eriti mulle meeldib omaette askeldada. Ma arvan, et ma saan, ma saan sellega, aga mul on piisavalt vastutustunnet. Ma ei ole olnud aastaid, ei ole kuskil teadlasi kollek kollektiivis konkreetselt töötanud, eks ja samas teine inimene. Kuigi palk on väike, ta töötab näiteks teatris, kuskil muus asutuses. Tal on veel garderoobikaaslane, talle meeldib see noh, üks asi on see, aga teine asi olla ka see, et see, see annab talle kind. Tal on kindel koht, kuhu minna, isegi kui on seal konfliktid, kui tekivad, tal on ikkagi üks koht, kuhu minna, sest sest minul ei ole sellist kohta, kuhu minna, mul on kodus, eks ole, Te ei pea nagu oma territooriumi märgistama nagu, nagu koerad ja selles mõttes, et teil teil seda vaja ei ole. Ja mul ei, mul ei ole tõesti tõesti, mida ma ütlen jah, et kodu on mulle väga oluline. See mul on, on olemas, aga muu. Muidugi, siin on üks oluline asi, peaks veel muutuma selles mõttes, et eestlased peaksid ära muutma vähemalt legendi, sellest, mismoodi nende lipuvärvi must tähendab nende musta minevikku, sellepärast ühel hetkel võiks ju õnnelik olevik saabuda, aga see ei lähe nagu selle lipukontseptsiooniga kokku. Muidu on ühel hetkel peaks olema nagu natukene see peab muutuma kas siis halliks või võib ka muld olla ju. Aga sellest tavaliselt räägid pinnas. Võib-olla jah, mina, mina võtan küll. Vaata, see nähes Eesti lippu, mõtlete kohe mullastaks, tuleb muu hulgas ja pigem pigem mullast, pigem mullast kui mustas minevik on väga õige lähenemine. On mees, kes nagu riigist armastab rääkida, mulle vähemalt tundub, ka praeguse puhul me oleme kui nii-öelda kombanud ühiskonda ja siin on omanduses teooria olemas, ma lugesin ühte intervjuud. Kus ma nüüd tsiteerin, rääkisite nii, ma ei räägi sellest, et pean minema, lõhkuma ja põletama, ma räägin inimese kodanikuaktiivsusest, kui mingi jama toimub siis inimene tänavale või küsib häälekalt, kes mina sinu silmis oleneb, see niimoodi käitud. Sina vastutad siis poliitik ja valitsused lendavad, ministrid lendavad, meie poliitikud lasevad laia kaarega näide kotilise rääkinud Priit Pullerits Sule. Ja, ja põhimõtteliselt on kõik õige ja ma mõtlen selle juures lihtsalt seda, et teatud mõttes teie soov ilmselt ju möödunud aastal täitus Eesti inimene lõpuks tuli tänavale ja, ja avaldas oma meelt seal silmas aprillikuu no aga see ongi täpselt, see ongi täpselt see, mida ma, mida ma mainisin, et selles tsitaadis, et see ei tähenda seda, et tulla märatsema ja see, ja see see on nüüd jällegi selliste pidetute inimeste hullumis hetk, mis toimus kodumaata tegelikult juurteta. Kes nad siis on, kuhu nad kuuluvad. Meil puudub tegelikult identiteet. Mul on selline, kelle, kellena nad ennast määratlevad eestivenelasena venelastena. Venelased, Neid ei võeta jälle nii, ma nägin ühte Venemaalt ühte saadet, kus oli just tehtud saade neist, kes on tulnud ja saanud Moskvas kuulsaks, aga tulnud kuskilt mujalt ütleme, üks oli kuulus juuksur, kes tuli Aserbaidžaanis Bakuus, oli küll venelane ja tal oli raske elada sisse ja saada kuskil töödki õpipoisina juuksuris kuna teda võeti kui Aserbaidžaanist. Kuigi ta ütles, et ma olen venelane, aga sa oled sealt pärit, tähendab, et vot see on see. Teda ei võeta seal ka omaks ja siis tekibki see küsimus, et kes ma olen, selles mõttes äkki tõesti oligi see pronkssõdur, identiteet meeldib meile, eestlasi on jabur, son jabur küll, aga see võib olla küll see, aga, aga see on niivõrd harrastel jalgadel üles ehitatud identiteet, et et noh, see on jälle selline pinnavirvendus ei ole, see ei ole millele toetuda. Ja kui sealjuures veel tuleb juurde selline, et igasugune, mida nad rõhutavad, dialoogi eiramine, teos, soov on see nende jaoks, et kui mina ütlen, siis see on nii see ongi dialoog. Ehk siis monoloog on nende jaoks dialoog siis tulemused ongi sellised, nagu nad olid ja ja et see välja tuli minu, minu meelest see on väga hea ja siin on mitu aspekti. Üks asi, et politseis korraliku karastuse politseijõud said tunnetus, et nad on üks tiimide, et üks on Põlvas, üks on Tallinnas, üks on Saaremaal, vaid me teeme ühte siis ja see on nagu väga oluline. Teine asi on see, et lõpuks näidata oma tõelist palet. Et kui ma siin veel tükk aega tagasi sõprade või tuttavatega rääkisin, ütlesin, et et sa loe kasvõi Delfi, Vene Delfi kommentaare, et räige, mis toimub seal tõeline riigi, vastan, kuidas hävitada eestlasest Tomson, magubletti, sellised ropud sõnad täiesti öeldi, et mis sa loed seda ja tulemus on käes ja siis oldi üllatunud selle üle, et nüüd tuldi tänavale, mina ei olnud sellest üllatunud, see oli asjade loogiline käik ja jumal tänatud, et see niimoodi läks. Valuline, aga selliseid valulisi asju me ei saa võtta niimoodi, et kõik sujuvalt, iga iga murre, iga iga positiivne murre või iga positiivne muutus on ikkagi läbi raskete raskete katsumuste. Siin ei ole mitte midagi teha, kui inimene tahab areneda, kui tahab areneda, riik areneda, haakus areneda, siis ta tuleb vastu võtta need rasked katsumused, mida elu talle pakub ja neid ületada mitte võtta kaitseväe opositsioon ja öelda, et kuulge, et äkki me saame pehmelt, ei saa pehmet. Kas see on see, mida tahavad teha, tahad asja ajada? Beckman? No ma ei usu, et nüüd või ilupõhimõtteliselt, ma ei, ma nüüd jällegi üldistada, et kõik, aga, aga aga kindlasti on väga paljud selliseid naha nahahoidjad, et sest mina olen seda meelt, võib-olla see on vale, ma ei tea, aga mina olen seda, meie rahvusel ei ole mitte midagi kaotada. Ainult võita. Meil on ainult võita aega, aega, et see rahvus ja kui taevas või ma ei teagi, see annab. Ja me saame suuremaks. Me kestame kauem meie kultuur, meie rahvusMe, suudame sellega maailmale. See võib kõlada küll suurelt, aga nii on maailmale midagi anda. Omalt poolt olles terve rahvus. Nii et et see kõik võtab aega ja ja me peame võtma selg sirgu, vastu katsumused. Sest kaotada meil ei ole midagi, kordan, meil on ainult võita. Väljavõte toimikust kogutud materjalid Tartu Ülikooli arvutusmeetodite dotsent Peeter Oja sulest ja TÜ kirjastuse alt on ilmunud 96 leheküljeline tavaform Madis ja pehmes köites raamat hulgateooria. Õppevahendist tutvustatakse hulgateooria algtõdesid, tuginedes lugeja varasematele kogemustele põhiliselt koolimatemaatikast. Pane kujundus, aita linnas. Mõõdud 143 korda 203 millimeetrit. 2001. aastal müüdi kogu trükk läbi. 2006. aastal ilmus neljas, täiendatud ja ümbertöötatud trükk. Dotsent Peeter Oja, teadustöövaldkonnad, arvutusmeetodid, Jesplainid, huvialadeks, loodus ja sport. Minule kuulatav poja Peeter, kust on pärit selline ühiskonnakriitilise arvamuse, õigluse margapuu, mõõdukriipsud, kust tuleb see, et te võtate endale heas mõttes õiguse heas mõttes siis sellise julguse rääkida asjadest panevad mingisugusesse võrdlusesse öelda, et üks asi oli hea või, või halb. Kus teie jaoks endal see baas on tulnud, mille pinnalt otsustada? Ma ei oska sellele küsimusele vastata, ausalt öelda, kust on tulnud, eks ta on tulnud. Noh, ma eeldan elatud aastate jooksul. Oma väärtushinnangute põhjal on see kujunenud. Aga kuidas need väärtushinnangud kujunevad, kui, kui lihtsalt elad, kui sa elad, kui sa oled, kui sa näed, mis toimub. Tunned elu vastu huvi, May. Ma mõtlen, et kui, kui lihtsalt need väärtushinnangud teie jaoks nii-öelda enda külge haagitud, kui kui tihti te muudate näiteks väärtushinnanguid. Ei, ei, ei, väärtushinnangud ongi sellepärast minu meelest väärtushinnanguid, et neid nüüd neile nagu päevasärke ikka ei vaheta. Et väärtus on midagi väga oluline. Põhimõte väärtus, kuigi möönan kindlasti. Inimene on ekslik, need võivad küll muutuda aja jooksul, kui need on, kui neil on, kui nad on valel, valele baasile rajatud või on nad liialt liialt enesekindlalt väliselt pinnapealselt jällegi rajatud. Enesekindlalt. Ma ei, ma ei, ma ei oska sellisele küsimusele siiralt-siiralt, kustkohast need tuleb, ma ei tea, kust tulevad, kus mõtted üldse tulevad, kus kuskohast tulevad sellised asjad, et sa tunned ära, et kui tekib sinus küsimus, et miks ta niimoodi käitus või miks ta mulle nii ütles või, või kasvõi kõik lähtub endast, eks ole. Et kui sa järele mõtled pärast, et miks ma nii käitusin, et miks ma talle nii ütlesin, ma ei oleks pidanud ütlema, et nad, et kust see tuleb, inimene on ju kummaline, mine võta kinni. Seda vist ei saagi teada, kus ta tuleb, seda võib küll sõnades võib-olla seletada, mingil määral, aga, aga see palju asju, mida pannakse sõnadesse. Lõhub selle miski ära. Tere, kas võib öelda, et, et see tuleb, eks ole, inimesed kaasa läbi aastate, nagu te ise ütlesite, et see on tulnud, ma ei tea, te olete käinud ju vene lasteaias, kui ma ei eksi venekeelses lasteaias tunnete ise, sealt on teile toonud kaasa mingi selline väärtushinnang. Ja tänapäeval te elus hakkama. Ei, ei, niimoodi kindlasti ei saa öelda, et nüüd ühest kohast on tulnud, ekstan. Ühes artiklis ma kirjutasin ka, et nad, et selle inimese elu ongi nagu pusle, sa paned selle ise kokku ja kuidas see, mis sealt välja, mis pilt tuleb seal sinu paljuski sinu, ma arvan, et sinu enda teha ikkagi. Et ka need, ütleme kui sa, kui sa oled algul alul võib-olla ladunud natuke valesti mõistes aastate pärast, et see valesti ja kui on võimalik seda natuke parandada, siis seda võidi parandada. Olete näiteks seoses Eesti aja tulekuga pidanud ennast ka ümber hindama, olete nõukogude ajal teinud midagi sellist, mida praegu, et nad ei oleks pidanud tegema. Ei, mina olen sünnist saadik olnud eestimeelne. Pole olnud täheke pioneer ja komsomol ega ega nii edasi. Pioneer, ma ei olnud tõesti noor laps, ma olin küll, aga siis me sõbraga esimeses klassis, kurat, me ei ole enam sime, viskasime peldikupotis tal Turlasemadki. Aga oleks, ma tahtsin astuda pulli pärast, see oli küll nalja. Naljaga pooleks, mind ei tahetud võtta, ma ei olnud kõige viielise sõber, mul klassivend. Tema oli, talle tehti ettepanek, mis ma tahan ka minna, Oja, nagu seda öelnud, vaadake, mis ilmselt modaal. Ma olen ideeliselt küps, palun võta mind vastu. Ära. Eil lõpuks ikka õieti võeti vastu, see oli niisugune isi Hi Ahhaas lasteaia sellele. Jah, see, see on selline. Ei oma tähendust praeguses mõttes. Maailmavaatelt olete, kes? Sotsialist liberaal, ma ei oska niimoodi määratleda, jällegi. Ma ei oska niimoodi määratleda, kes ma olen, läheb rohkem korda inimene või raha. Ma arvan ikkagi, inimene on oluline, minu jaoks on inimene väga oluline. Kirikuga, kuidas suhtuda? Ennist ütlesite, et kui taevas annab või miski muu, aga ma saan aru, see on, eks ole, kõnekujund jah, aga ütleme, kes teile annab, tuleb taevasse, tuleb see teie enda seest. Jällegi väga raske määratleda, ma jään väga paljudele küsimustele võlgu, aga võib öelda niimoodi, et ma selles mõttes, kui keegi konkreetselt küsib, oja jumalat, usute? Ei usu. Niimoodi ei saa küsida, maailm ei ole mustvalge, nii ka see teema on see, et noh, ei ole päris nii, et usun või ei usu, siis on veel omaette süvausklikud, eks ole, Ühed usuvad ja teised süvausklikud või või noh, ma ei, ma niimoodi Aga seda usute, te olete nii-öelda oma valikute peremees ja kuskilt on need valikud tulevad ikid ette määratuna. On olukordi, kus, kus peate käed püsti tõstma, asja kaasa minema, sest et nii on määratud. Ei, ma ei ole niimoodi hetkel mul ei tule küll meelde, võib-olla on nii olnud, et aga käed püsti tõstma. Aga ma olen lasknud asjadel minna. Ehk siis kulgeda. Ja ma pean ütlema küll, et asjad on. Asjad, on hakanud soodsamatmine. Aga see ei ole selline, eks ole, et elan päev korraga, mõtlesin ikka, ma elan mingi asja nimel millegi asja suunas, millegi poole tegutsedes. See asjade minnalaskmise mõte, jämedad. Ei, ma ei, ei, ma lihtsalt elan. Ma lihtsalt elan, ma lihtsalt olen, tegutsen teed oma asju, tähendab saie sa, sa ei mõtle mingite asjadele proovid, mitte mõelda sellele sellele pitsitavale probleemile, mis vajaks ehk lahendus. See mõtlen pingsalt, sa mõtled ennast kinni, see ei anna sulle mitte midagi, tegelikult kui sa püüad ja suudad sellest lahti saada sellest pingsast mõtlemisest ja lased asjadel natuke kulgeda, nad hakkavad minema paremuse poole, see on uskumatu, võib olla, aga nii ta on. Sest mida rohkem sa vägistanud, mida rohkem sa pretendeerib, seda ma toon ühe näite, näiteks lavalt, kas või mis, mis kehtib minu puhul vähemalt on kehtinud tavaelus ka, et, et teinekord etendus ei lähe, Nov rolli ei lähe, ei lähe, ütleme eriti hea on seda kontrollida. Just komöödiate peab, rahvas ei tule kaasa. Ja kui sa hakkad forsseerinud, kui sa hakkad andma it's juurde. Rohkem kinni, sa lähed seda rohkem kinni tükse, kui sa lased lõdvaks, suudad ennast lõdvemaks lasta. Ja mõtled umbes nii, et no okei, sõuad, noh, täna on siis selline, tahab lepid kuidagi leppida, see ei ole allaandmine, see ei ole käegalöömine, siis on kaks eri eri asju. Sa lepid olukorraga, aga et on selline olukord. Sa tunned, kuidas lihased lähevad lõdvemaks, sai, pingutas, ei pressi ja sa tunned, kuidas hakkab tükaga minema ja samamoodi on ka, ütleme, elus väga paljudes olukordades. Nii et mida rohkem sa forsseerib, seda rohkem kinnisajuks. Aga leppimise kõrvalt ikka aeg-ajalt natukene keeb üle ka, eks ole. Ei no loomulikult keelega inimene on inimene, see on selge ja selles ei ole muidugi. Kui tihti te, Peeter Oja jälgite mai tea antropoloogi pilguga vaatate mõtete nii-öelda ülevalt, nende primaatide peale, kes teie ümber, kes te ise olete tegutsete, et noh, miks need inimesed käivad teatris võiksid inimesed ajavad mingit poliitikat, omakasu taga teevad mida iganes. No niimoodi ma ei mõtlegi primaarseks siukseid aga ei inimesi olemuse peale, ma olen mõelnud lapsest saadik, see on mul. Selline eksistentsiaalne mõtlemine on mul. Ma ei tea, kas siis kaasasündinud prot? Mõnikord, ja mõnikord jääb see asjade maailm kitsaks ka natukene see see, kus me praegu oleme nii-öelda, et selles mõttes ei keemite üle reaalne situatsioon kuskil parklas sabas vaid keeb üle ka nii-öelda, mõtlen, miks põrgu päralt üldse need inimesed on niimoodi loodud, et nad üht või teist asja teevad. Ja isegi meil on nagu teistmoodi, see ei ole isegi ülekeemine, see on lihtsalt hämmingus. Saed lihtsalt mõttesse, ütleme mingis situatsioonis ütleme näiteks poes kuskil seal lihtsalt jälgib inimesi ja vaatad seda siblimis ele kummaline tunne. Miks. Põrgu päralt teevad seda, eks ole, jooksevad selle odava kauba järgi, ei ole vaja. Üldse madin, kirgu vaatan inimesi või surelik sõna otseses mõttes. Olen tabanud ennast mõttelt näiteks kuskil linnas või rahva seas olles, et et huvitav, et et kes neist on järgmine. Ja olete välja mõelnud ka? Ei, ma ei ole välja mõeldud. Ei, see ei ole mu eesmärk. Lihtsalt. Ma jälgin inimesi. Noor noor neiu läheb seal, noormees. Seal vanemad inimesed. Huvitav, kes on järgmine, kes? See on selline nii-öelda väike sport, eks ole. Ei, see ei ole üldse mingi sport, selline mõte lihtsalt tuleb päev, kui sa jälgid seda, mis su mis ümber toimub. Kui lihtne on rollidesse sisse-välja ära käia, sest et olgem ausad tegelikult me võiksime praegu siin ju kujutatavalt teha selle niimoodi sõrmedega kriipsu kandilise ruudu ümber tee öelda, et Peeter Oja televiisor ärapanija, Peeter Oja kreisiraadio, kes kes iganes, eks ole, endal teil käidze lupsti sisse-välja ei ole probleemi nii-öelda koju kaasa ärapanemist või kreisiraadiot ei võta. Ei, ei. See ei ole probleem. Kui keegi del tänaval, eks ole, teid teretab, kõnetab mõne rolli, ärge siis teie jaoks on see pigem üllatus, kui. Pigem küll jah, kuidas ära käima? Sõltuvalt vaesem ei pane tähele või naeratan või ütle midagi moka otsast vastu või ma ei. Ma ei, ma ei mõtle selle peale. No te praegu teete selle teema sisse, ma hakkasin praegu peale mõtlema, ma ei. Ma ei oska niimoodi mõelda. Ei. Ma olen välja, ma olen tavaline kodanik, ma olen tavaline inimene, ma ei. Ma ei kõnni sellise mõttega, kui ma hakkasin praegu mõtlema, et ma ei, ma ei olnudki küll kõndida niimoodi, et no et inimesed vaatavad või, või, või noh. Seda kuklatunne, et teil ei ole, eks ju, et inimesed. Ei, mul on vahest tunda olnud, et keegi niimoodi vaatama või siis ta peab väga demonstratiivselt vaatama. Reeglina on need lapsed või siis lapse ikka jäänud täiskasvanud. Aga ma ei oska nii mõelda, Nad on seda või? Noh, nii ma elan, selliseid asju ma teen, ma, mul on muudki teha, kui mõelda kogu aeg, mis roll või mis kuradi roll see ei ole, ei ole töö. Seal huumor. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 2003. aasta oktoobri keskel päris tegutsev elektroonikafirmad tikro Eesti OÜ kvaliteedijuhtimise ja keskkonnajuhtimise sertifikaadi. Mõlemaid sertifikaate oli siis Lääne-Virumaal kokku kolmel ettevõttel. Tikro Eesti OÜ töödejuhataja Peeter Oja ütles tollal ajalehele Virumaa teataja, et kvaliteedinõudeid tuleb ju niikuinii täita, aga sertifikaat näitab kliendile, et firmal on toimiv süsteem, mis tagab nende nõuete täitmise rohkem. Töödejuhataja Peeter Oja ajalehes Virumaa teataja 2003. aasta 30. oktoobri artiklis pealkirjaga sertifikaat radid aitavad usaldust suurendada. Sõna ei saanud. Pedro Verde äärmiselt fotogeeniline, ülekuulatav mitme teatri jalutussaalis tage portree rippunud on fotogeeniline. No ma ei tea, ma ei, ma ei tea, mitmes, mitmes ühes ei kahest vis kahes ja ma eeldan Vanemuises ilmsate käitoonias Estonia jah, just Vanemuise ka käivad kaasas nagu sellised nadolid, mis ju järjest kaheksa vanem oli, tuli kõigepealt ja siis pärast seda tuligi vist Estonia kaheksa. Vahepeal, nii ma olin kolm aastat Vanemuises, siis ma olin kolm aastat vabakutseline, üsna olin. Ma ei tea, kas kaks või kolm aastat olin Estonias Vanemuises, mäletan ma ja olen kuulnud jutte, mismoodi seal läks ikka kohati lausa nii, et et publik, kui Peeter Ojaosatäitja lavale astus, tegi kõigepealt aplausi enne veel, kui, kui tekstiandmiseks üldse läks. Selline asi oli. Ma oletan, et kui see oli, siis see võis olla peale seda kitsa kinga aastavahetuse show'd. Nahkhiireetendusel seal oli küll vist sellist, aga noh, see oli niimoodi korra kaks. See oli veel, et publik ei olnud veel vana-aasta õhtu menetlusest välja saamiseks välja. Mis hetkel te nagu, mis hetkel tegelikult tajusin seda, et, et selline mõtlesin õiget sõna. Võib-olla kõige neutraalsem oleks, ehkki, ehkki mitte mitte võib-olla kõige ilusamini kõlab naljamehe tee on nagu see, mis, mis, mis teil saabki olema, mis ära tundsite, seda huumor see saab olema teie leib. Ei tea, ma ei tea. See on läinud nii. Laupäeval koolist alates juba. Ei no ma eeldan, et mul on kova huumorimeel, anud ja nalja, mulle meeldib teha ja ja minu sõprusringkonda kaal naljalembeline olnud sõltumata, mis ala inimesed nad on. Ma arvan, et huumorimeel on üks terve inimese tunnus ja see ühendab. Mind on ühendanud see, et leian küll, et, et inimene, kellel kellel on hea huumorimeel, sellel eeldatavasti võiks vähemalt olla ka teine pool arenenud. Aga millal see hakkas, ma, ma niimoodi küll ei oska ka jällegi öelda, et see läks nii sujuvalt, kuidagi tuli kuldne Trio. Jaa, jaa. Vot see ongi niimoodi. Ma olen tagantjärele mõelnud, et, et elusamist kummalisi asju küll, et sa ehitad, ehitad midagi nähtamatult teadmata endale aru andmata, võib-olla isegi. Aga sa ehitad ju kogu aeg elu, eks ole. Ja üks päev sa märkad et ahah, nüüd ma olen siis siia jõudnud ja kui sa vaatad tagasi, sa oled ju kõik selleks teinud selleks sulle su kui, kuigi see ei pruugi sulle meeldida. Aga kui olla enda ees ausis, aga sa oled ju kõik seda selleks teinud? Ebateadlikult, kas või, aga sa oled teinud, et siiamaani jõuda, nii et selle mõtte valguses, kas see, et te sattusite just sellisesse koosseisu 12 10.-sse lendu, lavakasse oli seal tegelikult õnn või õnnetus? 12. lend oli, oli ikkagi mõnevõrra erinev nendest, kes oli enne tõidev, kes tulid peale teid, seal oli sellist noh, oleks olnud teil nagu kala vees tunnet ilmselt rohkem. 12 lend oli vist ikka jube tõsine mõtlemine, käiv teatri tõe otsimine, see ei ütle ta nii väga tõsine. Igaüks omaette, nokitsesime ausalt öeldes suurt ei mäletagi sellest. Ega mul mingit erilisi mälestusi sellest. Me olime jah, nii omaette kõik ja ega ei olnud see selline kollektiivne Üksus Te saate ju aru, et Eesti kultuuriruumis on selleks kombeks rääkida, lendude asi on juba tähtis inimesed kellelegi öelda ja, ja kellel on selline ajasse tähtis, minul ei ole ja need asjad tähtsad. Mulle tõesti ei ole tähtsate kokkusaamised ja et kui elu viib kellegi kokku, see on mulle tähtis. Aga et ma nüüd käin ja, ja ise otsinud igasuguseid. See ei ole mulle, see ei ole mitte ülbus, lihtsalt mind seal läbikäidud etapp nagu mõni inimene elab malevaajas, ma olen kaalud malevas igast tsirkust teinud, malevasse, isegi kandideerinud enam-vähem sellesse rühma, kuhu aja nagu läheb, oli nagu ja ma ei tea, see on nüüd liialdus, aga aga ühesõnaga, niisugune sõpruskond, aga see on läbi, see on, elu, läheb edasi. Me ei saa ju. Minu meelest on ülihuvitavaid asju igasuguseid. Ma ei saa elada mingisuguses malevas või mingi kooliajast kinni või või, või lavakas kinni või, või teatris. Kas seesama see huvitava otsimine on, on teid just viinud nendest teatritest nagu kuidagi eemale ka selles mõttes, et et muidugi mäletavad inimesed rolle, mis, mis on meil nii-öelda saalis istudes tilga püksi toonud, sellepärast et huumorit on olnud süle ja seljaga ja inimesed mäletavad mingeid selliseid rolle, mida te olete lava peal. Huvitav, mida nad mäletad? Tuleb küsida, nende käest tuleb kindlasti küsida seda aga tükki, kus, kus Peeter Oja oleks mänginud sellist klassika tõelist, madjošeiks piiri oleks mänginud. Tamsar Tammsaare otsinud tõde ja õigust. Sekspirisime, olen mänginud Mckbetisema, mängisin kunagi Mctofiga Mctoffi aga ei klassikat mänginud. Nooremas põlves Vanemuises oli Mätov niisuguseid asju mänginlik. Ja ma ei oska selle kohta midagi. Estonia, mis asi, Estonia? Priima äge, ooperi ei, ma olin ooperi- ja operetisolist ja osalam, muide Pedro mängite koos, laad toeks. Seda nimetati müanss, artistid läks, ma olin seal neegripoiss jooksitel järel. ABBA sukapüksid jalga, oli kõva sõna. Ja, ja Estonias ma mäletan, mismoodi inimesed ootasid, Pipist hakkas vaikselt nagu välja minema, siis teadsin, vaja tuleb, läheb pulli ja tõsi ongi ja rohkem kui lapsi oli saalis täiskasvanud, kes pühapäeva hommikul kell 12 otse ilmselt virust maanteede toolidest vaadata, Ojabetsi. Ei no nii ei olnud ka, aga, aga ma mäletan, mul oli punane, parukesin, must habe nagu lad. Pervo, isand. Ei, ta oli lõbus ja. Estonia oli laulutunde pilte spetsiaalselt võtma. Ei pidanud. Ei pidanud, meil on nüüd nii, et kontsertmeistrid, kes aitasid ja ma olen kunagi poistekooris ka laulnud, nii et noh, mingid laulujoru ma ikka pean, kuigi, mida aeg edasi, seda rohkem rooste läheb sellele, mis osad seal veel olid, seal oli viiuldaja katusel viste viiuldaja katusel siis konkaan oli üks selline lõbus tükk operett. Ja ma ei tea, kas oli. Oli veel midagi vist? Kui hea meelega ta praegu ise Eesti teatud vaatate, kui, kui sageli te olete saalis? Ma pean ütlema, et ma olen väga vilets, teatris käia, ei saadeta pileteid või ei selles ei ole üldse küsimus, mis tähendab, ei saadeta lihtsalt lihtsalt ma ei ole järjekorrad ikka seisma ei lähe piletid? Ei no ja mis vahe seal on need, kes lähevad või ei lähe, pigem on võib-olla küsimus see, et ma ei viitsi ennast õhtul välja ajada kodunt, kui on vaba õhtul. Enamus ongi vabad õhtud. Aga ma ei vaataks küll mingit asja, ma olen ikka vaadanud siin ja aga ma ei ole muidugi nii teatrisõber enam kindlasti mitte kui kui ütleme sellise noormehe heas. Kas põhjus on selles, et, et see pusle on lihtsalt laotud elu on saanud selliseks, et Peeter Oja enam teater ei huvita või on lihtsalt teater see, mis ei paku sellele puslale sellist pinget või energiat. Ma nii kategooriliselt küll ei ütleks, et teater ei paku enam midagi või, või, või üldse sellepärast noh, teater on ka üks elu osa ja, ja film ja kõik ja see on ju väga huvitav, aga kuidagi ei ole sattunud jaht teatrisse eriti. Kas vahel ei taba nagu mõtted eesti kultuuriruum kuidagi nagu marginaliseerunud või vähem tähtsaks muutunud, kui me jätame mõned sellised popaktsioonid välja, jätame välja mõned filmid siis ega viimase 10 või 15 aasta ja tõsi ka noored näitlejad, kes satuvad, satuvad tähelepanu keskpunkti üsna kiiresti ju tegelikult kultuuriruumi midagi sellist säravat nagu lisandunud ei ole, mida Eesti riik nagu te hetk tagasi või mõned ajad tagasi mainisite, maailmale võiks pakkuda? Ma ei julgenud küll nii väita, minu meelest, nii palju kui ma siin olen televiisoris vaadanud siin kultuurisaadetest või ütleme, lehtedest lugenud on väga huvitavad ja põnevaid tegijaid ükskõik mis valdkonnas kultuurivaldkonnas ja ja praegu on ju. Meie ajal on võimalik inimestel ennast teostada ka väljaspool Eestit, mis mis võib tagasi tuua ka Eestile tegelikult edu ja kõlab nagu kultuuriministri jutt. Ei, ei, ei, aga vanni tegelikult on niimoodi, inimesed saavad teha, et, et selline selline asi. No vot, rahvuslik kultuur ja rahvakultuur, rahvuslik kultuur, Hispaanias käies on natukene teistmoodi. Heino, loomulik, et igal pool on teistmoodi, igal pool on omamoodi ja seda asja aetakse ja ja, ja igal pool tehakse ja on väga huvitavaid segusid siit maantee sealtmaalt tuldud ja kokku saadud ja tehtud midagi ükskõik mis valdkonnas, eks ole. Kultuurivaldkonnas nii-öelda kõlab küll halvasti, aga projekte või koostööd ja see on ju tore, seal ei olegi kogu sellise kultuure ajamine, eks ta, selle ka mingi üks maailma kokku tuleb ju välja mingisugune maailma üks tervikultuur mingi mingi selline mingi info, mis mingi mingi signaal, mis antakse välja sellest sellest ühistegemisest või kui, kuigi me ei pea seda koos tegema selles mõttes. Et kui me teeme sinodid siin, mina teen seal, kui me teeme midagi ühte asja, siis mingi ma usun küll, et mingisugune rahvusliku ja meil on nagu lihtsalt jabur piiride maha ei noh, sõltuvalt mis valdkonnas noh ütleme rahvamuusika näiteks või folkloor on ju elementaarne, et inimene tegeleb tegeleb sellega leinaperiood mingeid selliseid jutuga ja ma olen seda kuulnud tegelikult vanad lood, et, et Peeter Oja nagu tegelikult ise väga enam sellistesse suurtesse või keerulistesse tükkidesse nagu ei kipu, noh üks üks lugu on sellest, mismoodi no teater nägi Mägideid kuningas Ubu rollis väidetavalt olla sellest ära öelnud ja nii edasi, et, et see ei paku onseni. Küllaltki küllaltki tõsi, on see, et. Et kui ma lavale läheksin, ma läheks selleks kolm asja, oleks üks oleks väga hea materjal. Teine oleks väga head partnerid, kellega meil oleks üks hingamine, klapp ja muidugi väga hea lavastaja. See ei tähenda, et ta peab olema kuulus tuntud vaid seeläbi minu silma. Et mul on temaga üks üks selline hingamine, mingi selliseid muid töid. Ma ei, ma küll ei tahaks küll praegu teha. Väljavõte toimikust kogutud materjalid ajalehes Pärnu Postimees kirjutas 14. septembril 2005 uudistetoimetuse juht Teet Roosaar pealkirja all pärnakaid häirib rannarajooni tihendamine järgmist krokodille ei soovita. Naabriks. Akadeemia üks elanik Peeter Oja tõi kohtumisele hoovist leitud nastiku ja küsis, kui kaua veel elumajas inimesi koos krokodillide ka peetakse. Üks krokodill see teisi ära, sest puuris polnud ruumi. Lapsed mängivad plehku pannud maoga. Saage ometi aru, et minisuu ei sobi korterelamu keldrisse, rääkis oja. Volikogu esimees Margus Tammekivi nõustus Peeter Ojaga öeldes, et seni on probleeme liialt mini Su keskselt vaadatud. Ülekuulamine läheb edasi. Mul on veel üks linnalegend, mis vajab kontrollimist, mis vajab selgitamist. Nimelt sisule kulata vaja. Peeter, kas Eri Klas on teie isa? Ise olete kuulnud seda legendid Raimo ja õudne seda ei, seda ütles juba tädi mulle. Tädikui, ma väike poisu, no sina oled küll eriklassi sohilaps, sihuke huumor, no inimesed on sarnased, mis on sarnaseid inimesi ju väga palju. On veel mõni selline legend, jutt, mida teie kohta räägitakse, on praegu, on õige aeg ja koht teha selgeks, asi ei ole nii. Ma ei tea, küll ei tule, need tohiks neid kindlasti. Tädi oli tore, tädi oli. Ei, ma ei pea neid jutte mind ausalt öeldes isegi need eriti eriti ei eruta sellised asjad seal. Kommentaare enda lugudele endast rääkivatele lugudele ikka loete. Mis kirjutatakse, lehtedes, taandas ja ja ikka ikka ikka, see on nii tore tegevus, mis annab, annab seal lille, mõnus on selliste masohhistlik nauding, viimane aeg lugeda näiteks kreisiraadiokoht oli Delfis oli artikkel kuri tädi kirjutas, kus sõimus sõimas maapõhja ja õigel oli kole ja siis, kui sakslased neid kommentaare tugev tulemus oli, see oli õudne, kus? Paksud mölakad, värdjad, sihuke masohhistlik nauding on need lihtsalt lugeda, aga noh, see on selline. Ta ei, ta ei tekita minus tegelikult muud, see on lihtsalt huvitav, huvitav, mitte huvitav isegi, aga uudishimust loed, et vaatad, mida, issand jumal. Kujutab ette ka, et, et kes on see inimene, kes konkreetse teksti kirjutamise olukorras Ja ma olen mõelnud, et vahest ma tahaksin no mitte enda artikliga vaid üleüldse noh, et kasvõi kui mingisugune kole õnnetus juhtunud, kus mind kommenteerib ja tuleb mingi täiesti räige kommentaar, mitte et ma tahaksin lihtsalt seda inimest näha, mitte rääkida temaga, ma tahaks näha, milline ta välja, kuigi ma kujutan ette, ta näeb täiesti tavaline inimene välja. Aga noh, kui on laps puberteedi ja siis on see arusaadav, eks ole, ikka maailm ei ole veel paigas, ei ole paigas, aga ega enamus inimestel ei ole maailm paigas, kelles üldse paigas on, aga aga see, aga kui täiskasvanud inimene ja tõsimeelselt kaine peaga otsustuskindlalt öösel kell kolm kirjutab, mingi kuradi kommentaari, tule taevas appi, ikka huumor küll. Huumor tähendab mõistetamatu, aga mina, mina keelaks küll sellise asja ära igale kamandaja, see tegelikult ei, mitte kommenteerimiseks nimelise kommenteerimise. Väga õige, kui oled mees, palun. Olen nõus põllul on üks mõte, mida on aeg-ajalt levitanud, on see, et ühel suvel tuleks teha netikommentaatorite suvepäeval kõik bändid, söögid, värgid, ja siis tulgu oma nimele kohale. Muuseas, seda vist aetigi kui kunagi aastaid tagasi, mõni aasta tagasi oli ju plaan seda teha, aga, aga ei tulnud kedagi kohal. Selles ongi kõige kurvem lugu selle asja juures, et et, et nad on ju Arakesed. Kirjutada julgevad, aga näost näkku, on, on arad. See on, see on tegelikult üks päris päris ohtlik seltskond. Ses mõttes, et kriisiolukorras selline inimene, arg inimene võib olla väga ohtlik ja reetlik. Et see ei ole pelgalt niisama nali, et ma nüüd trükini see. Aga see näitab mingit tendentsi, siis et Eestis on, on nii palju neid kommenteerijaid Ei, no mis tendentside näitab, kui seda välismaal kuskil lehes või kuskil portaalis lubatakse teha? Oleks samamoodi, kui inimesele on antud kas olla anonüümne või olla isikustatud. Loomulikult valib anonüümselt enamus inimesi valib seal. Kui palju on, on teie pere näiteks pidanud? No ma ei tea, kas kannatama pidanud teile nii-öelda teile suunatud tagasisidet vahendama, et et on tuldud teie abikaasa juurde küsida, et kuulge öelge ausalt, miks, mis seal Peetril viga? Absoluutselt mitte. No ma tahan näha, kes seda nüüd hakkab. Minu pere ründab. No ma ei mõtle kontsert ründama, eks ole, aga nii-öelda andma tagasisidet teie artiklile selline sõnavõtt, selline asi on välistatud. Aga see on kindel ja teadlik valik, eks ole, et te ei esine kuskil näiteks öelda pereisa Peeter Oja abikaasa Pietro EKA meediakriitik kultuurikriitik. Kriitik ma ei ole ka meil meie meediakriitika on lihtsalt oma sõna öelnud, kui, kui kodanik välja vahest või olnud siis näitleja või artist või tolawi heidelda, kuidas keegi tahab. Minu eraelu on minu eraelu ja ma ei näe mingit põhjust seda eksponeerida. Ma tunnen ennast hästi. Mu pere tunneb ennast hästi. Meil on hea olla. Ja sellega on kogu kommentaar. Väga suurepärane kommentaar, aga selles mõttes on teile kunagi näiteks keegi andnud nõukogu teie käest nii-öelda nõudma, et aga kuulge, Peeter Oja, tehke endale veel üks paleus rahva eest olete, eks ole, suurepärane näitleja, muusik, kes iganes olge ka suurepärane pereinimene. Mul ei ole antud seda nõu ja, ja, ja ma, ma isegi kui ma pean mõtlema hakkan, ma isegi ei, ei leia põhjust, miks mul seda paleus tuleks, oleks veel vaja. No võib-olla see annaks näiteks juurde mingi sellise pagunid õlale, kuid taaskord võtate sõna ühiskonnakriitilise teemal, et ei ole mitte ainult selline, eks ole, meediapersoon vaid toetega reaalsest elust välja võetud reaalsete elu asjade kokku puutu. Kui inimene ei suuda eristada taisse või tähendab paneb need kokku nii-öelda, eks ole tal tai ta jagaja, et kas ta meediapersoon võidan siis näitleja või, või on ta eravõi, on kodanikku, kui ta seda ei suuda teha, siis mina küll talle abiks olla. Kahjuks ei saa ilmedav ikkagi aru saama, et et pole sa, mis ameti pidaja. Su amet, pelgalt amet. Mis siis, et see amet on väga väljapaistev, eks ole, ja jääb kõigele. Mul on ükskõik, mõni amet on väljapaistvam trammijuhi amet on ka väga väljapaistvad, terve päeva, kõik lähevadki süüd või bussi, elad nagu akvaariumis ja et kui inimene ei suuda seda neil asjadel vahet teha, siis, siis ta ei suudagi seda. Kui hea nii-öelda asjadest läbi hammusta üldse, Eesti inimene on või matsid, jäävad ikka matsideks. Matsid jäävad kindlasti maitsideks ja kes hammustab läbi, sammustub läbinu. Kes aru saab, see saab aru ja. Aga on teil näiteks, ma mõtlen, selles mõttes ka tunne olnud, et pärast väljaütlemisi artikleid, arvamusartikleid on midagi muutunud ka või nad läinud nii-öelda tühja kohta. Ei, olen, ma arvan, et võib-olla ma eksin, võib-olla ma eksin, aga ma arvan küll, et, et pärast neid siin enne presidendivalimisi neid väljaütlemisi. Mul on tunne, ma ei taha küll võtta mingisugust au enda peale või ma ei tea, mida ka. Aga mul on tunne, et see on alati vist nii, et kui on mingisuguse nende samm tehtud ettepoole, siis juletakse tagant tulla ka samm järele. Ehk siis Neid inimesi, kes seejärel tulevad Kas nüüd konkreetselt minu järel, aga üleüldse jah, selle mõõdetakse rohkem välja, võib-olla öelda võib-olla selliseid asju, mida siis see on ju jabur tegelikult, kui me räägime omavahel ükskõik mida kritiseerima, seda kolmandat, neljandat ja siis kui jõuame sellesse kohta, et aga miks siis keegi välja seda ei ütle, tead, saad aru, ise elakule jõle mage, aga kui üks juba ütleb siis on neid, kes on väga õige, et ütles ja tulebki öelda ta aru, et alati on tegelikult ikkagi nii, et keegi peab lihtsalt tola olema. Kas, kas tola? Julge, esimene ja kes viskab esimese kivi? Et mul tuleb meelde kadunud Ülle aaskivi, oli see, kes võttis riigikogus sõna. Vaadake, kuidas marru läksid igasugused ametiisikud valitsusest ja ja riigikogus lennuk, kuidas nii, ametnik nüüd võtab sõna sellises kohas on hea, aga selle peale ta ei mõelnud. See, kes kritiseeris et kui inimene teeb juba sellise sammu, töötades ametnikuna või olles tugevalt seotud nende struktuuridega, kui juba tema teeb sellise samm minnes riigikogu ette ja võttes sõna, järelikult on asjad ikka väga hullud tähendab selline, selline inimeste enesekriitika, elementaarne endasse vaatamise võime tihtilugu. Nonii Alpenseerivad seda pidurdamatu enesekindlusega just nimelt pidurdamatu enesekindlust. Aga seal on ainult välimine fassaad, eks ole, loomulik taga on jänes, aga loomulikult. Loomulikult. Aga miks see nii on, kas see tuleb sellest? Kivid on sellised inimtüübid, sest tal on koolist peale või kodunt peale või ta vaatab ümberringi, mis toimub, ja tema õppija näeb selliseid asju, et vot niimoodi saab elus läbi aportsahkerda prooviliit leviti, saad peksa kannat ära, ükskord tuleb sinu aeg. Ja niimoodi ta on, kahjuks nii on. Ja selliseid inimesi ma jälestan sõna otseses mõttes jänes. Aga ega midagi ju teha ei saa, et on olemas, tuleb öelda otse välja. Ja arvad pikalt. Pikapeale mõjub pikapeale ikka midagi, midagi jääb ikka külge. No midagi jääb külge, nagu öeldakse, aga ei asi ole pori loopida, ma saan aru, aga ma ütlen, et analoog on umbes selline. See minu, mina mõtlen asjade üle nii. Võib-olla ma eksin, ma ei tea, inimene, oma välivälise füüsis ega võib-olla ka suurem, väiksem, aga hingeke nii-öelda see nähtamatu, mis siis on kõigil enam-vähem üks ja sama. Ja see on ka haavad, ükskõik, ole, sa, oled sa suur juht, ei ole sa tavaline töömees. Ja haavatavam on ta ikkagi. Kuidas keegi suudab seda oma sisemist kaitsta? Kui seda üldse kaitsta vaja on? See sõltub juba sellest konkreetsest inimesest, tema vaatest elule. Aga siis järgu aastate pärast hakaku vinguma, kui noored tulevad peale, hakkavad teda kritiseerima. Aga sa tegid seda, tegid seda ajad olid sellised. Et mina lähtun ikkagi sellest, kõik on sinus endas kinni, sina ehitad ise oma elu. Head, kui halba, palun. Teistel on õigus seda arvustada. Nii et inimestel siit praegu siis õpetussõnad võtke Peeter Oja kriitika ehitusblokina oma jalge alla ja astuda kõrgemana edasi. Mina ei ütle neile mitte midagi, igaüks tehku nii, nagu tema tunneb, nagu temal. Süda ütleb nagu tema mõist mõistus ütleb. Tehku oma oma sisetunde järgi, usaldage iseennast, võib-olla see oleks. Vaata ennast ära torma. Selliseid asju on väga kerge rääkida, seda on palju keerulisem. Ja mine tea, võib-olla jõudeski oma oma arvatava õige tee ka kuhugi, me avastame, et tegelikult me oleme valesti elanud. Peeter Oja siiamaani valesti läinud ei ole ja ühel õigel päeval Miks nii, ma küsin, miks te kindel ei, ei, ei seal see, kui ma räägi midagi, et üks asi on veel, mida ma tahan küll toonitada. Kui ma räägin või kritiseeri nii-öelda kritiseerima, arvustama midagi, siis ma saan lähtuda ainult iseendast. On tihti ka see, et kui ma midagi teen, siis ma arvustades midagi. Peegeldan iseendale seda kavast. Nii et ei kehti, ei kehti see, eks ole, et tehke minu sõnade mitte minu tegude järgi, vaid ikka tehke minu tegude järgi. Ei. Nii? Ei. Nii? Ei. Ei. Ei. Nii nii ka ei ole ikkagi ikkagi see. Pigem sõnade järgi, jah, aga seda teha. Järgida on väga raske, kergem on vist öelda, kuigi ka sõna on ju, tegu. On veel. Vaata, kui ülekuulamine on saanud läbi ja me oleme sinuga kambri ära koristanud, tekib mul on alati selline tunne. Et tegelikult oleks tahtnud ju ka veel sellest rääkida, oleks tahtnud seda küsida või et tahaks teada, mida ta oleks sellisele küsimusele vastanud. Mul on tihti sama tunne, sama sama tunne, aga tead, täna ei ole probleemi, sellepärast et mäletad, Peeter, ütles saatus konkreetselt, ta loeb internetifoorumites kommentaare. Ta rääkis pikalt sellest, et need teevad talle nalja. Meie foorumisse panna kirja Peeter ehk loeb ja kui on hea küsimus Kus vastabki, väga hea, ma kirjutan oma küsimuse vormis. Ülekuulamine.