Tunnistan, et olen varasematel aastatel valimistel kandideerivatel, poliitikute kohtumistel, valijatega töö pärast käinud küll aga need on ikka olnud igavad, linnukese pärast tehtud üritused, kus valijaid on kahe tulnud pea sama vähe, kui kandideerijaid. Tänavu tundub, on asjad teisiti. On siis põhjuseks kuum kohv, pirukad ja puder, mida kohale tulnuile tasuta pakutakse. Või inimeste soov avaldada oma lemmikpoliitikutele toetust just igatahes väga suure publiku puuduse all. Tänavune valimiskampaaniat Tallinnas ei kannata. Kus siis tallinlased selle nädala alguses kandiveerijatega kohtuda said? Vikerraadiomikrofon jõudis käia neljas Treff punktis, mina olen tänase saate autor Kaja Kärner. Esmaspäevane õhtupoolik Tallinna südalinnas Laari kohvikus on vaikne. Allkorrusel istub laudkond. Tundub, et vanu vabadusvõitlejaid nurgalauas on koha sisse võtnud lillasalliga daam ja musta baretiga proua, kes uksest sisse astub, suundub enesekindla sammuga baarileti äärde ja küsib, kas siit saab seda reklaamis lubatud tasuta kohvi? Kohvi saab, see on kõigile tasuta. Järgmiseks astub Laari kohvikusse kümmekond pikka ja sirget poissi. Nemad küsivad Laari veini ja see valatakse neile välja gruusiakeelse sildiga pudelist. Lähen kannatlikult ootava prouaga juttu ajama. Laari kohvikust leiame proua, kes on tulnud juba vara küll õigeks ajaks kohtumispaigale kohale, aga, aga suurt valijatega kohtumist veel ei ole. Kas te olete muidu tallinlane? Tallinlanna, kas te olete käinud kohe iga erakonna valimisüritustel? Ei olegi teinud, aga praegune olukord on selline, et oleks väga huvitatud, mida meie kandidaadid ütlevad ja mida, mida me tulevikus saaksime, võib-olla see on ka omalt poolt midagi kaasa öelda. Soovitada vähemalt, kas te olete enne, kui te olete siia tulnud läbi lugenud ka näiteks IRL-i valimisplatvormi Tallinna linnas näiteks? Ei ole? Ei ole, ei ole lugenud neid valimisplatvorm ei ole lihtsalt olnud võimalust, aga just sellepärast tulingi, et siin siis natukene midagi teada saada. Mis on teie arvates Tallinnas kõige suurem probleem praegu Tallinna linnast ja mõtlete? Keegi öelda, mis see kõige suurem probleem on? Mina tahaks näha rohkem politseinikke väljas korda pidamas ja mitte ainult liikluse suhtes vaika tähele panemas. Et oleks ta kuritegevust vähem ja kallaste kaitseks. Politsei on rohkem nagu riigi probleem, aga mida te mõtlete selles suhtes, mida Tallinna volikogu ja linnavalitsus saaksid teha? Kindlasti minu meelest see, mis praegu toimub ja mis on tehtud. Ma ei taha kritiseerida, aga võistlev muidugi rahvaga rohkem kooskõlastada, mida ehitada, või kuu ehitada, et ta saaks keegi sõna sekka öelda ka? Palju rahvast sellest ei tea, võib-olla mina olen see, kes ma ei tea, nii palju. Aga ma loodan, et see koostöö saab olema parem. Kui te tulete kindlasti valmis valima või hääletate eelvalimiste ajal kindlasti valima, kas nüüd eel või, või samal päeval, aga kindlasti tuleb, tahaks väga loota, et Eestimaal läheb kõik ikka paremuse poole ülespoole, ikka need rasked ajad lähevad mööda ja et inimesed aitavad 11 ja hoolivad üksteisest rohkem. Et me saame üks rahvas olla nagu siis, kui me hüüdsime, vabadus, vabadus, et me seisame ka oma poliitilise vabaduse eest, aga vaimse vabaduse eest ka see, seda ei võeta kuidagi vangi. See oleks minu minu soov. Mis teil veel hingel on? Just nimelt lapsed ja meie päevik, et kuna olen palju lastega elus tegelenud, lasteaias õpetaja olnud, siis tahaks väga näha, oli programmid ja lasteaiaprogrammid oleksid sellised, et me kasvatame inimesi mitte ainult teadmisi täis roboteid, kes ässi palju teavad vaid me kasvatame häid inimesi, kes hoolivad teistest inimestest ja siis mina soovitaksin küll, et natukene oleks meil ka usuõpetust koolis kasvõi seid käsuõpetus. Me teame mingit seadust ja kasvõi see meie isa palvegi, et on mingi ristiusu alus, sest et praegusel ajal on nii palju vaimseid vabadust mitmeid usuõpetus ja mingisuguseid valeuske ja ja noored ja lapsed ei saa sellest õieti kõigest aru. Aga kui neil on mingi kindel alus, nagu meie Eesti riigis on luteri usutunnistus, siis ma sooviks küll, et oleks meil ka lastepäraselt see edasi antud noortele Tallinna linnas ringi, kus te märkate, et hoolivust inimeste vahel on vähe. Tola buss siis võib-olla võib-olla ühistranspordis on niimoodi, et väga kergesti ärrituvad kui natukene on midagi teisiti, et väga läheb sunneluseks mõnigi kord aga sealsamas väga rahulikult võtta ja mõista, viida rohkem mõista kas või see väike neile. Ja kui kuskil nähakse midagi, et keegi teeb ülekohut, et võiks siiski kohe reageerida, võimudele teatada ei ole nii ükskõik, need noh, see ei ole minu asi. Et olla kodanik, jah, jah. Ja siis meil on kõigil kergem ja parem elada mofongeel. Läheb veel natuke aega ja kui kõrvalruumist, mille ukse kohal on silt laari tagatuba astub välja Mart Laar, siis suunduvad kõik kohvikud teisele korrusele. Poliitik Laar palub endale küsimusi esitada ja on ise õhtujuht, ehk tama ta pärast arutelu lasteaiakohtade pose. Tallinna linnavalitsuse meediaga tegeleva osakonna suuruse ning linnaametnike töölevõtmise erakondliku tausta üle. Puhkes intensiivsem arutelu Tallinna teede üle. Teema võttis üles Saaremaalt pealinna tulnud ja valget mütsi kandev neiu. Ikkagi hindeedeid koha pealt, et et tegelikult mina näen ausalt öelda küll, et Tallinn on palju teid ehitanud ja, ja võib-olla isegi rohkem kilomeetreid, kui eelmiste võimuliitude ajal siis teede üldse ei rääkinud sellest Tartu maanteest, mis on ju ilusti korda tehtud ja ja, ja sealt on ju küll täiesti täiesti viisakas meie külalisi linna tuua ja välja viia. See on kahtlemata positiivne märk selle kohta ma ikka mitte midagi, aga vaadates nüüd kogu seda, kui palju kust ta need numbrid võtate, ütelge mulle need numbrid, kui palju on Tallinnas võrreldes siis muuga üldse ehituseks raha kulutatud, näiteks võrreldes varasemate linnavalitsustega, te teate neid ju? Igas igas linnaosas on on teid ehitatud ja näiteks mina tulen. Mina tulen Saaremaalt sõbrannaga ja seal on on teedeehitus nii kehv, et ainult kummisaapaga saab edasi. Te teate kindlasti numbreid, te ütlete nii kindlalt, et Tallinnas on ehitatud ütlege mulle. Ma ütlen, et teid on palju ehitatud, ma näen küll, et teid on ehitatud, ma ei oleks nii kriitiline, et ma arvan, et neid asju, mis on hea, et neid peaks ka märkaga. Edasi muutus arutelu noore saarlanna ja pealinna noorhärrade omavaheliseks väitluseks. Ühed tahaksid linnas autoga kiiresti sõita, aga tänavad on katki. Teine, kes tuleb asfalteerimata teedega koduvallast. Sellist kriitikat ei mõista. Küsimust ei olnud, aga lihtsalt mulle tundub lihtsalt, mulle tundub nagu korrektne veerida, et et minu meelest, kui 500 meetri raadiuses näiteks Viru keskusest on pealinna tänavad sellised, et sa ei saa autoga 40 kilomeetrit tunnis ületada näiteks liivalaia ristmiku oht, et sa lõhud auto ära siis põhimõtteliselt projekte, mis tehakse Lasnamäele Mustamäele kuskile mujale, siis teoreetiliselt need ei oma nagu tähtsust. Fakt on see, et inimene lõhub oma auto ära 500 meetri raadiuses Viru keskusest ja selles mõttes jutt, et, et ei saa olla kriitiline on minu meelest natukene natukene ennatlik, saab küll olla kriitika Ja päris Saarne loodud süsteem pargi ja reisi. Et selleks saad jätta auto otsa, sõita. Kiirustades olemas. Aga siis ongi ainult, et see buss või öeldi, et ikkagi oleks vaja. Aga teie muidugi vähendab tunduvalt koormust, et oleme ausad, et see vähendab koormust. Plussi rõhutatakse samal kombel, kui ta teie pole korras. Tean midagi keskkonnast rohkem mõtlema. Tänasel päeval. Noor daam, ta saab Eesti pealinnas Tallinnas, on tee juudas. Absoluutselt mitte kõik ideed ei ole katki, mina, ma ei näe üldse nii mustades värvides. 13 teed ei ole ühegi valitsuse ajal ei ole ja ma tahtsin teile kõik teed, ei ole olnud kunagi korras iga valitsuse ajal. Ma tahan öelda seda, et tegelikult on ju tehtud, et vaadake ringi, on tehtud, ei, ei saa öelda, et ei ole midagi tehtud. Veeliks intervjuu Laari kohvikukülastaja ka pärast ürituse lõppu. Laari kohvikust leidsime ühe härrasmeheks Te, olete tallinlane? Ammu elate Tallinnas? Kõik aastat. Kas te tulite Laari kohvikusse selleks, et rääkida Tallinna rikkust või siin mitmed on tulnud sellepärast, et antakse tasuta tass kohvi? Kohvist tulla siia Tallinna pärast, mis on teie kõige suurem mure? Isikukultus valitseb, te teate, et see oleneb ikkagi ju valija tahtest. Härra pihutatud eestlased ei tulnud ilmi, võrd õieti olime ja ma loodan, et see Kurfid tulevad. Mida teha, et valija teeks valimis aruka otsuse? Selleks tuleb kõigepealt vide uutel kandidaatidel kasutage tegeleda vaid olemasolevat läbime ja arutada läbi selle tulevikku. Mis on kõige suurem probleem Tallinna linnakorralduses. Mida te märkate, kuid päev Tallinnas linnas ringi käite? Meeletu reklaam häirib. Aga tõenäoliselt elevanti makstakse linnakassasse maksu. Kelle huvides? Enam ei võiks vähem olla, aga see on ainus asi, mis teid Tallinnast häirib. Ma ei ole spetsialist Koppetüüpe kõikides asjades olla. No ma usun, et see ongi valija, kõige tähtsam arusaam, et situatsioon antud olukorras, kus linnas toimub eri ametites, see tuleks rahvale teadvustada. Kas te näete mingit konkreetset ametit silmas? Kõik tomatid, kõik ametid on selleks kutsutud on aga mitte üksi oma rahvale aru. Kas te olete mõnes linnaametis, kus teile ei ole selgitatud neid asjaolusid, mida te küsite? Aga see oli jah, väga ebapalju lugu Kaaemmaas ja ma rohkem elus püüan riigiasutusi vältida. Meditsiinilised töötavad, aga peamaja ise on nii suletud asutus. Esimese päeva esimene kohtumine valijatega sai läbi millalgi hiljem samal õhtul pidi Laari kohvikust läbi astuma Sven Grünberg, et rääkida Tiibetist ja teisipäeval. Lisaks lubati valijatele Ivo Linna mälumängu. Meiega käisime teisipäeva õhtul hoopis rahvusraamatukogus, kus sotsiaaldemokraatide seeniorid ootasid eakaaslasi valimiseelsele kohtumisõhtule. Kuum kohv, soojad kapsapirukad ja Henn Rebase akordion hüüdsid rahvast kokku ja sealgi ootas sisenejat kohvikumeele. DisRein Karemäe kõigepealt said sõna endised ministrid Jüri Pihl ja Peeter Kreitzberg ja keegi kolmest ei unustanud kuulajaile meenutamast, et seinaridel on selja taga pikk ja rikas elu. Et nende kogemused kuluvad eriti praegu majanduslikus mõttes raskel ajal marjaks ära. Et eakad moodustavad rahvastiku enamuse ja et just nemad otsustavad valimiste tulemuse. Aga erakonna valimisplatvorm Tallinnas jäi tähelepanu alt välja. Jüri Pihl rääkis küll maksupoliitikast politsei võimekusest ja eks temale kui eluaeg korrakaitses töötanud inimesele just neid küsimusi ka esitati. Peeter Kreitzberg rõhutas oma esinemises, et pensionid on väikesed, sellepärast et riigis on madalad maksud. Et eakad ja lapsed vajavad Tallinnas enim tähelepanu, et ühiskond peab raskel ajal kokku hoidma, mitte kartulite ja küttepuude eest valima minema. Ma ei saa seda kõnekoosolekut jälginuna öelda, et poliitikud oleksid kohalikke teemasid kuidagi tahtlikult vältinud, et kuulajad oleksid küsinud Tallinna kohta. Aga poliitiku vastus olnuks üldine ja küsimusest mööda publiku hulgast küsitigi väga üldisi asju koolivägivallast, õpetajate stressist ja palkadest, turvafirmadele suuremate volituste andmisest, Herman Simmi spiooniskandaalist ja nii edasi. Ehk mida auditoorium küsis, seda ta ka kuulda sai. Siin paar intervjuud sotsiaaldemokraatide kõnekoosolekule tulnud inimestega, kes nad on, miks nad kohale tulid? Kas teie olete muide, tegime ime, mina olen talvel tallinlanna saarlane. Ja nii tulite siia valimiste eelsele teavitusüritusele. Mis teile tallinlasena kõige rohkem muret valmistab? Tallinnas oleks vaja suhtuda inimestesse nii nagu suhtutakse Põhjamaades kus sotsid on 50 aasta jooksul loonud heaoluriigi kõigile. Ja Tallinn võiks ka sotse toetada, et saaks ka luua Tallinnas heaolu linna ja meie riigi heaoluriigi. Kui te käite mööda Tallinna linna või kui te sõidate näiteks ühistranspordis, kust te näite neid kohti, mida tuleks muuta? Kui rääkida ühistransporti, siis ma sõidan iga päev. Ja mind paneb hämmastama nende reisisaatjate noorus, kes on noored keskkooli lõpetanud, lapsed, kellele võiks maksta linud stipendium, et nad saaksid õppida mitte istuda kaheksa tundi edasi-tagasi mööda linna sõites. Meil ei ole mingisugust mõtet, see ei anna neile midagi. Kui me räägime veel sellest Põhjamaade heaoluriigist, siis ja te seal käies vaatate niisuguse pilguga, et ah, see võiks ju ka Tallinnas olla. Rohkem rõõmustab mind Põhjamaades. Norra. Ometi, kus ma olen käinud, et inimesed hindavad oma riiki väga kõrgelt tänu sotsidele, kes on loonud kõigile inimestele turvatunde Nad saavad alati riigilt abi, kui neil on vaja. Kas teie olete olnud hädas nii et linn ei tule teil appi? Mina ei ole olnud häda, et ma saan pensioni ja ma leian, et see on ikkagi väga hea võimalus, et inimene saab ise toime tulla. Olgu see pension suur või väike, aga mitte maailma riigid ei suuda seda tagada. 18. oktoobril lähete valima ja loomulikult, kuigi ma olen Saaremaale sisse kirjutatud ja Saaremaal, aga kindlasti ma näen ja palju edu teile. Te ütlesite, et ei ole üldse Tallinnast pis ootustega te täna tulite siia? Ma ei oska öelda, ma väga nautisin härra Pihli härra Kreitzbergi kõnet, see oli nii väga sisukas ja väga kenasti räägitud ja naudid lausa nende esinemist. Aga kui te Tallinnas ringi käite, tõika vahel käid ja, ja ei, ma olen ikka põline tallinlane, aga nüüd elan Harku vallas. Te tahate edasi küsida, kui ma Tallinnas, kuid ringi käite, kas te märkate, et siin ja seal oleks vaja teha mingeid muudatusi? Kui te seda märkate, siis milliseid sammude, see on nüüd küll praegu väga raske öelda kindlasti ja igasuguseid muudatusi ja aga ma ei oska teile praegu konkreetselt öelda, ma ei ole sellesse nagu viimasel ajal süvenenud. Igatahes. Ma võin teile öelda, et kui selle selle vabadussamba ümber on palju kisa ja, ja erinevaid arvamusi, siis mina pean ütlema, et mina küll olen oht, et see tuli ja minule ta meeldib muidugi alati vaielda siin selle mingisuguse asja üle. Aga põhimõtteliselt ma arvan, et see on väga hästi tehtud. Aga ma ei oska teile konkreetselt öelda, praegu küll. Nende valimiste üks põhiküsimus on see maa makiks, et kodualune maa tuleks maamaksust vabastada. Kuidas teie suhtumine on? Ma arvan, et see on täiesti õige suhtumine, et ikkagi, kui inimene on juba endale omastanud maa, et siis ikkagi peaks vaatama, et maksab ju ja juba ükskord maksnud, kui ta selle ostis omale või sai selle omale. Kas mõnikord Tallinnas ühistranspordiga kasutate ja mis muljed teil sealt on? Ikka kasutan. Positiivne inimene, sellepärast ma ei otsi nagu halba elus siin rohkem positiivset, et ma suhteliselt mina sõidan ja ma ütleksin teile niiviisi, et kui ma sõidan näiteks Kopli trammis ja seal on inimesed, kes on pruukinud on pruukinud alkoholi, söönud küüslauku sisse, mind väga häirib. Aga ma pean ütlema, et siiski minu arust on läinud palju paremaks näiteks tänama sõitsid suurepärases trollibussis, kus oli väga kena ja ja, ja väga hästi kõik teatatakse neid peatusi ja ma ikkagi arvan, et kogu aeg läheb ikka elud meil paremaks. Kas te 18. oktoobril valima lähete? Loomulikult, ja valin ikka kindlasti sotsiaaldemokraate. Kõike head teile samuti, kas teie, proua, olete tallinlane? Kas juba ammu kuueaastaselt Tallinnas ja siis ikka mitukümmend aastat? 64 aastat. Mis ootustega te täna tulite siia sotsiaaldemokraatide valimisüritusele? Et nad räägiks õigust, kas teile tundub, et väga palju valetatakse? Lubatakse, tähendab, lubatakse asju, mida hiljem võimu juures olles ei suudeta täita? Sellepärast et politsei töötab väga halvasti. Politseina on nagu üleriigiline probleem, aga kui me räägime konkreetselt Tallinna asjadest, et kas on midagi, mis teid Tallinna päevases elus väga häirib, mis on bootikute sissetoomine ja suitsutoomine? Tallinna linna? Nende valimiste üks põhiteema on ju ka see, et kas maamaks tuleks Tallinnas kaotada, mis on teie arvamus ja kindlasti ikka tuleb vähendada, selleks on pandud, mul oli väike aiamaa seal Vene vikis ja, ja nüüd ma olen sunnitud maha müüma, sest nii kandis on maamaksja ja sõit on kallis sinna ja see on nüüd jälle Harku vald, eks ole, aga kui me Tallinna juurde tagasi tuleme, siis kas te muidu ühistransporti kasutate ja tasutas? Väga tore. Aga mis Tallinnas veel tuleks muuta peale selle, et narkomaanid elu häirivad vanematega rohkem tööd teha? No ikka vanemad ikka, te mõtlete siin ei ole, ei ma mõtlen lapsevanema ja lapsevanemad, et nad kasvataks oma lapsi ikka õieti. Et nad ei loodaks, et lasteaed või koolimaja õpetaja peab kasvatama, eilsed tuleb kodus teha. Lapsik kasvatasin, niiet poissi ühe korra viskas ainult mul selle paberi maha, selle jäätisepaberi maha, mõtlesin, et tõsta see üles. Jäta meelde, et sa eluski ei viska midagi, sest sina pead siin elama ja meie lund peab puhas olema. Kas teie pojast on kasvanud niisugune inimene, kelle üle te võite uhkust tunda? Jah? Täiesti. Kas te 18. oktoobril valima lähete? Ikka kindlasti. Noorte pool ma ei taha, pensionärid võimu juurde saavad, istu, kui nemad oma pentsik kodus juba endale suured, pentsik ja kõik, aga Asku ikka noortel juba tööd teha. Nüüd Tõnismäelt nõmmele eilne keskpäev Nõmme kultuurikeskuses lubas valijatele kohtumist peaministri Andrus Ansipiga. Reklaamiürituse kohta polnud nõmmel küll kusagil näha, isegi kultuurikeskuse ukse kõrval mitte. Ometi oli 40 50 eakat kohtumispaiga üles leidnud. Teiste kõrval ootasid peaministri tulekut välisminister Urmas Paet ja sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes ka kohtumist juhtis. Kõigile pakuti kohvi ja kohupiimakringlit ja enne peakõneleja saabumist sain baaris kohvilauas istujate kahka jutule. Kas teie olete nõmmelt? Mina elan mustamäel. Ammu elate juba mustamäel 32 aastat. Siis te olete päris põline mustamäelane, mis teile mustamäel meeldib ette, seal tahate nii kaua juba elada? Olen lihtsalt harjunud seal juba elama, noor olin, kui sinna jäämas ja siin koos väikeste lastega ja niiden, elan seal edasi. Silma hakkab mustamäel ringi kõndides, kas on läinud paremaks, kas on midagi, mis teile kui põlisele mustab vaenlasele muret teeb? Paremaks on kindlasti läinud, mina arvan juba selles suhtes, et see männi pargis on väga palju üritusi ja, ja seal on lastel väga head mängu, võib-olla ruumid ja ja platsid, mina näiteks käin lapselapsega seal. Kusjuures on, et me mängime seal, käime seal. Ühesõnaga, mulle väga meeldiks. Kas mustamäel on turvaline elada, eks siseturvalisusega on igal pool, ma arvan, probleem, aga ma siiani ei ole nagu sattunud halba situatsiooni. Tulite täna kohtuma poliitikuga, kes ise eelolevatel valimistel ei kandideeri, kas te tahate midagi konkreetset, Andrus Ansipi käest küsida? Ei lihtsalt. Ma arvan, et ma tahan valida Reformierakonda ja ma tahan lihtsalt kuulate. Andrus Ansipi arvamus. Sellest valimistest ja tulevikust mingit konkreetset küsimust, et teil ei ole? Ei konkreetselt ei ole, lihtsalt huvitab, te olete sõbrannaga kaasa võtnud, kas teil on konkreetne küsimus, poliitikule? Ei ole, aga ta lihtsalt tülite vaatama. Ja mulle meeldib Reformierakond ja sellepärast ma tõesti tuli. Kui ma siin ringi praegu vaatan, siis nooremaid inimesi ei ole just väga palju. Vaata, mida tuleks teha, et ka nooremad inimesed tuleksid meelsamini valimistele ja ka valimiseelsetele üritustele. Mina tõesti ei oska öelda, ma tõesti ei oska öelda, sest minu pere mul on kaks last ja viis lapselast ja nemad on kõik ikkagi sele praeguse valitsuse poolt või Reformierakonna poolt ja ma ei oska teistes. Teiste suhtes ma ei oska midagi. Aga muidu Tallinna eluga te olete rahul ja ma olen elanud Tallinnas juba 15 aastast saadik, nii et 54.-st aastast ja ja mustamäele ma elan 61.-st aastast ja nii, et jah rahul eluga, mustamäel, kuidas seal on trans portpoed, kõik on korraldatud turvalisus ja ma olen rahul, aitäh teile. Kas teie olete põline Nõmmekas, mina olen, mustamäel on Glenn kas olnud ka? Ja kus siis rohkem meeldib elada nõmmel või mustamäel? Loomulikult nõmmel. Kuidas seda Mustamäe ilu praegusel ajal teise loomustate on see turvaline, on see hästi korraldatud, kas mustamäel on hea elada? Mustamäel võib elada, aga korraldus. Normaalne nii et võib elada, võib ikka kohe kindlalt võib seal elada. Te tulite täna kohtuma peaminister Andrus Ansipiga, kes ise nendel valimistel üldse ei kandideeri, kas teil on peaministrile mingi konkreetne küsimus? Ei ole, ma lihtsalt tahan kuulata, mida ta no pajatab. Et te olete niisugune aktiivne kodanik ja valimispäeval lähetega kindlasti valima. Ja alati Ena siin taaslauas üks härra joob kohvi tülitamise lähevad ka natukene. Teie olete nõmme, inimene? Ei ole, kust kandist teie olete, ma olen mustamäelt pilt, kuidas teele mustamäel elamine meeldib? Ma arvan, et hästi, sest kõik on ju tehtud ja öeldakse tehtud. Mustamäel on väga hea elada. Sellisel juhul olete rahul ühistranspordiga, olete rahulik teede ja tänavate olukorraga. No mustamäel, majadevaheline olukord jääb natuke vajaka kõvasti, sellepärast et jõle parkimiskohti ja teed on kah, nii et siinsamas ühes kohas tehakse eskosilista korda. Nii et see on ainukene, mis jääb vajaka veel mees, kuidas turvalisusega. Sest me hoolitseme ise, sest tavaliselt ikka vaatame, kes meie majja tuleb, mul on väikemajasid viiekorruseline ja kahe paraadnaga, nii et me kohe märkama, kui võõrad jalutavad meie majas. Kas Tallinn vajab mingeid muutusi? No muutusi vajab ükskõik. Üllatusi vaja sellepärast, et arenema peab iga asi ja kude jääb seisma, siis ta juba nagu stagnatsioon on, tekib need, loodame, et ta areneb edasi. Aga kas te näete mingit valdkonda, kus eriti oleks vaja mingit muudatust? Nii suurt mõju? Ei, aga siis ta on ju kogu aeg muutunud ja, ja teine on tehtud ja loodame, et tehakse kõik normaalsed edasi, inimesed pead ise normaalse tooma ja hoolitseb oma tervise ja Mustamäe olukorra eest ise ja, ja siis on ta korralikult valvatud ja korras kõik. Peaminister Andrus Ansip saabus Nõmme kultuurikeskusesse täpselt väljakuulutatud ajaks ja ilma suurema sissejuhatuseta võis talle kohe küsimuse esitada. Esimeseks tõusis püsti härra, kes tahtis teada, kui õhukeseks võib riigi eurole ülemineku nimel lihvida. Andrus Ansipi vastus oli pikk ja põhjalik, alates valitsussektori võlakoormast, riigi laenusuutlikkusest, maksude tõstmisest, välisinvesteeringutest ja odavast tööjõust ning lõpetades eelarveliste maksutulude laekumisega. Alles seejärel sai järgmine inimene küsida. Te räägite nüüd pikalt seda, kui palju riigil on ja meil on valusid ja meil on raha ja sotsiaaltoetusteks, aga ma tahaksin küsida lastetoetuse kohta. Kas see riiklik lastetoetus täidab praegu sel moel oma otstarvet, nagu ta praegu on korraldatud? Ja. Tema ees ja 300 krooni ja need, kellel seda toetust seitse 300 krooni, abistaja ülevaate minu kohus. Aga veel päris palju, et ausalt öeldes noh, on meie osa sellest suurt abi ei ole kokku leppinud selles, et me lastetoetuse teema ka praeguses majanduskriisis käisime. Aga järgmine. Ei, ei, see mind üldse ei häiri mind sellepärast, et nad maksavad suurt sotsiaalmaksu, las nad saavad, see on kõik. Aga lastetoetus, kas seda ei saaks ringi korraldata, ma tean väga peresid, palju, kus lastetoetus ütleb isale kaks pudelit šampust, aga teise lapsele ütleb ta tükk leiba. Ja kui noh, kas teie loobuks lastetoetusest, teie On teil lapsed? Aga kas seda ei saa korraldada nii, et sellega on probleem lahendatud. Kui kaunkrooni minut ära võtta, siis vaevalt keegi. Ma leian, et süsteem peaks olema vajaduspõhine, sellele juhitakse just võtma seda. Mõistagi jõuti Nõmme kõnekoosolekul lastetoetuste ja vanemahüvitise juurest pensioni teemani. Eakad polnud rahul, et hinnatõus sööb pensionitõusu ära, millele peaminister vastu vaidles. Meeleolu edasiandmiseks lühike lõik, kus seenioride vahel puhkes vaidlus, kas pension on suur või väike. Rähkus, mina elan hinnaga korteris ja minu probleem on, et ma olen ikkagi veel Liisabad mulje taha üles. Liiga palju ei ole. Pension ei ole väike, kas ei ole? Nagu kuulaja aru sai, ei kõneldud nõmme kohtumisel valijatega üldse kohaliku omavalitsuse teemadel. Aga ega selle kohta esinejalt ei küsitud ka. Vaid korraks ütles peaminister, et valija peaks linnapeakandidaate ja nende valimisprogramme võrdlema mõtlema, kuidas keegi poliitik on end seni tõestada suutnud ja selle põhjal valimispäeval otsuse tegema. Pärast koosoleku lõppu otsisin Nõmme publiku hulgast üles mehe, kes oli Andrus Ansipile esimesena küsimuse esitanud. Nüüd me oleme saanud jutule härraga, kes ühe esimesena julgetest esitas Andrus Ansipile küsimuse sellest, et kas euro nimel ei lihvlita riiki liiga õhukeseks, ehkki tõmmata Eesti riigi funktsioonide rahastamist liiga liiga palju tagasi, ehk et kas eurole üleminek on neid kärpeid väärt. Kas peaministri vastus rahuldas teid? Ei, ta hakkas põhjendama euro vajalikkust. Aga selleks? Ma mõtlesin, et ta võrdleb Eesti näiteks teiste Euroopa riikidega, kuidas Eesti riik oma rahvatulu kulutab. Milleks ja kui palju see on ainukene reaalne võrdlus. Ainult et ma kuulsin vastuseks seda või heaolukorra, ma usun seda isegi. Ainult. Ma arvan, et minu küsim, jugo, ma ta talle mõtlesin, aga noh, see ei ole nii oluline. Teie oma sissejuhatuses. Nii et kahjuks ma vastust ei saanud sellele, kui õhuke peaks riik olema. Kuidas me oma rahvatulu kulutame, milleks me kulutame? 20 aastat. Kogu see aeg olen kuulnud väidet Eestile oma rikkaks, ootame, siis me saame kulutada. Aga ta jõudis tunnistada, vaadata, kui suure protsendi rahvatulust kulutame, et ma olen Euroopas üks viimaseid matust tahtnud, seda seletaks, aga ka see, mis ta rääkis, oli huvitav. Te olete muidu põline Nõmmekas kogu elu, kuidas nõmmel elanud on, olete rahul? Eluga siin jah, olen. Kas nõmme vajaks mingeid muudatusi? Praegused viimased Nõmme linna peal? Tublid poisid ja sõltumata praegu sellest, mis erakonnas on juhtunud, lihtsalt head poisid olema oma tööd hästi teinud. Ma olen ise olnud kah küllaltki kõrges ametis nõmmel, nii et te olete praeguse Nõmme linnaosa valitsemisega, olete rahul? Jah, viimased viimased kuus, seitse aastat küll, jah. Paet, väga tubli. Pevkur oli väga tubli ja Vakra on ka praegu väga tubli nende stiil ja mida nad teevad ja kas juhivad seal ilus puhas mäng minu hinnangul? Ja 18. oktoobril lähete valima ka ja ainult. Nõmme kultuurikeskuse ja nõmme uue turuhoone vahele oli üles pandud ka Keskerakonna roheline tilk, kus mõned kesknoored olid valmis soovijatele buklete ja muud trükimaterjali jagama. Aga minu veerandtunnise ootamise ajal ei tulnud sinna ühtki valijat, keda oleksin ka küsitleda saanud. Võib-olla oli leige külastatavuse põhjuseks eilne erakordselt halb sügisilm. Eilne tuul ja torm võisid olla põhjuseks, miks oodatust vähem inimesi tuli valimisdebatile eile pärastlõunal Tallinna puuetega inimeste kotta Endla tänavas. Üritus ise oli asjalik ja kasin, kokku tulnuile ei pakutud, kohvi ei jagatud pastakaid aga see-eest räägiti väga konkreetselt Tallinna teemadest ja iga erakonna esindaja rõhutas kokku tulnuile, et erivajadustega inimeste toimetulek on tema erakonnale erakordselt tähtis. Tallinnas elab rohkem kui 20000 erivajadustega inimeste ja Tallinna puuetega inimeste koda kohtus juba tänavu kevadel suuremate erakondade esindajatega, et tutvustada neile ootusi puuetega inimeste olukorra parandamiseks. Tallinnas eilset üritust sisse juhatades ütles puuetega inimeste koja tegevjuht Tauno asujad tunnustavalt, et nende kevadel esitatud ettepanekud on mahtunud mitmegi erakonna valimisprogrammi. 30 neljakümnekokku tulnu ees võttis istet igati esinduslik seltskond. Aleksander Laane erakonnast Eestimaa rohelised, Siimu loog maarahvaliidust. Tallinna abilinnapea doktor Merike Martinson Keskerakonnast sotsiaalminister Hanno Pevkur Reformierakonnast, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja sotsiaaldemokraatide aseesimees Katrin Saks. Enne koosoleku algust küsitlesin üht tumedaid prille kandvat meest publiku hulgast. Kui te olete mõelnud selle peale, mis Tallinna linnas võiks puuetega inimeste kiru kergendamiseks veel teha, siis kas on midagi, mis on tegelikult päris puudu või millele on pähe? Mõeldud kindlasti on ja mina ise olen mõelnud seda, et kui Tallinna linn oleks muutunud inva sõbralikuks siis see tähendab seda, et ka need inimesed, kellel on raske liikuda linnas saaks rohkem liikuda ringi ja siis saavad olla aktiivsemad ja, ja ma arvan, ka need puudega inimesed, kes tulevad meile külla Tallinnasse tulevad ka kohe kibedalt. Olnud no ütleme puudega inimeste peale ja siis tulevad heas koduselt meie linnas. Kus teie tunnete Tallinna linnas liikudes, et linn ei ole puudega inimeste peale mõelnud? Viimasel ajal ütleme viimase 10 aasta jooksul on ikka märgata, et linn on hakanud ikka ikkagi mõtlema puutunnistuse peale selle peale, et nad saaks liikuda turvalisemalt ja vabamalt, seda tunda ja kuulda siis näiteks helifooride helifooride näol, et juba paljudel ristmikel on folgis helisevad või koputavad ja see hõlbustab iseseisvat liikumist. Nägemispuudega inimestel jääks Needsamad nahasõidud kõnniteedelt on siis eeskätt võimaldab liikuda ratastooli inimestel juba vabalt ringi ja eks ta ole heaga noortel emadel, kes liiguvad ringi, lapsevankriga. Aga kas on mõni paik, kuhu te ei pääse, lihtsalt ligi, sellepärast et erivajadustega inimeste peale ei ole mõeldud. Oh neid paiku on üsna palju, sellepärast et näiteks kõigepealt, kui ma räägin nägemispuudega inimeste seisukohalt näiteks meil puudub üks selline lihtne asi nagu reljeefkaart, Tallinna reljeef aatomile järgi võiks seesama pime inimene tutvuda, on teatud piirkonnaga, kuhu ta nüüd kavatseb minna iseseisvalt kus linnas dialektiliselt reljeefkaarti näinud, kohanud seda. Ta on selline olemas ja eks kindlasti mujalgi on neid, Saksamaal on kindlasti olemas need reli ehk häälte ja kuidas see välja näeb või kuidas nägemispuudega inimene saab sellega reljeefkaarti kasutada. No see on niimoodi, et võetakse roheline kaart selle alusel makett ja siis pressitakse kile peale. Ta on lihtsalt niisugune kile, mis on eestlane ja siis on vastav seletus on ka juures, et mis need tähendavad, need tingmärgid. René, tulite siia kohtumisele erakondade poliitikutega, siis kas teil on mingi konkreetne küsimus ka nendele? Ei ole, põhimõtteliselt ei ole lihtsalt ikka seesama idee, et ikka mida rohkem linn muutub invasõbralikumaks, seda enam tunud nägijad viimsenast, kodusemalt ja turvalisemalt Tallinnasse. Tean, et Tallinnas on võimalik kasutada invatakso teenust, kas te selle teenusega olete rahul? Antud hetkel olen rahul küll. Teatud määral selles mõttes ikka võiks rohkem ma seda limiiti, mida võimaldatakse puudega inimesele 540 krooni kuus, aga see on tingitud linna eelarvest ja kui ikkagi on rasked ajad, siis ka see avaldab mõju ka selle teenusele, mida linn osutab liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele. Kas teil on mingi tähtis sõit jäänud sellepärast tegemata, et limiit kuus, 540 krooni on liiga väike teie jaoks? Noh, ma ütleks, et vaevalt et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, nii et üks siis leiab mingisse teise võimaluse. Aga kas teeb mõnikord ühistransporti, peate kasutama? No seda ma kasutada päev sellepärast, et ma käin tööl ise, ma olen mustamäel töötanud tondi tänaval, need bussiga number 28 sõidan iga päev ja sõitsin siit näiteks Endlaste, lähen koju koos saatjaga juba trollibussiga, nii et seda saab kas või iga päev. No mis tähelepanekut teil on, kas te peate iga kord ootama seda madalapõhjalist rolli? Bussiminu puhul küll mitte selles mõttes, kuigi ma olen ise pime inimene, aga no jalad on terved, siis minul sellega probleeme ei ole. Kas nendest reisisaatjatest, kes need siin viimaste nädalate jooksul Tallinna bussidesse ilmunud, kas nendest mingit kasu teil? Ausalt öeldes isegi ei teadnud, et nad on olemas? Aga nii palju ma tean, et probleeme on meile meie inimese, kes liiguvad ringi juhtkoeraga, kuna need reisisaatjad ei lase pimedal inimesel koos koeraga astuda ühissõidukisse kuna koeral ei ole sujuv korvi. Aga tegelikult temal ei tohigi olla suukorv, see selle pääseda oma suuga abistab just nimelt abistab oma peremees või perenaist kui midagi miski kukub ja siis ta tõstab üles just nimelt suuga. Kas te olete pöördunud siis linnavalitsuse poole? Täitsa probleem tegelikult tuleks lahendada? Veel mitte. Just täna kuulsin selles probleemis veel kord ja siinkohal on üks noorik koos juhtkoeraga tema rääkiski mulle seda. Ja siin on kaks noort kena naist on juhtkoeraga, nii et see on küll kahjuks, et selle asemel, et abistada, on tekitatud takistus. Mis siis kandideerijate lubadustest meelde jäi, üks erakond lubas keskenduda rahalistele toetustele, teine pidas tähtsaks riigi- ja omavalitsustoetuste kohta käiva teabe ühendamist ühtsesse infosüsteemi. Kolmandana läheks südamesse, puusa ja põlveproteesiga inimese kurtmine, et Tallinna tänavatel on vähe istepink Käia neidki, mis on, on nii madalad, et vana ja haige inimene ei saa sealt ilma kõrvalise abita püsti. Veel räägiti, et vajadustega inimestele mõeldud elamispinda peaks Tallinnas rohkem olema et pimedate juhtkoerte koeratoidu maksumust võiks vajadusel hüvitada. Aga küttehinna tõus kompenseeritakse kõigile vähekindlustatud inimestele juba praegu. Mida öelda nelja valimiskoosoleku kokkuvõtteks? Inimestele, kes kutse sellisele valimiseelsele, mõttevahetusele ja poliitikuga kohtumisele tulla on vastu võtnud, neile üldiselt ei meeldi kurta ega elu üle kaevelda. Valdav enamik täna küsitletuist olid eluga Tallinnas rahul millega ei olda rahul, on ikka veel auklikud teed ja tänavad, lasteaiakohtade vähesus ja maamaks, mille kaotamist pooldavad isegi sotside veendunud pooldajad. Kahetsusväärselt on valimisürituste külastaja rahul kõigega, mida poliitik räägib, aga poliitik räägib sageli riigi, mitte kohaliku omavalitsuse tasandilt. See juhtub siis, kui omavalitsusse kandideerija on riigikogu saadik on olnud ministriametis, on harjunud nägema kogu Eestit riiki tervikuna ega suuda end selle omavalitsuse raamidesse mõelda, kus ta on nõustunud kandideerima ja kus ta valituks osutumisel, ent varem või hiljem võib taandada või koos oma tegevuse volikogu liikmena peatada. Olgem varmad kandideerijailte oma kodukoha tuleviku kohta täpsemalt küsima. Selles mõttes oli eilne valimisdebatti puuetega inimeste kojas kõige sisukam. Teisest küljest rõõmustavalt paljud täna küsitletuist teavad, keda nad valimistel valivad või keda nad mingil juhul ei vali. Nendest inimestest võiksime eeskuju võtta ja kas või huvi pärast ka mõnda valimisüritust külastada.