No nii, selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi, tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laboratooriumis, palun koguneme kus ema on oma väga selge tähelepanu, köit Nardavad hernesupp modell ei mõjuta. Jah, no nii, tema tähelepanu. Tere alanud on perepilk ja stuudios on Tiina Vilu aga kohe head kuulajad, viin ma teid siit ära? Läheme vaatame, milliseks muutub elu, kui linnast maale elama minna. Ja nüüd autosse. Nii pühapäeva hommik ja mina olen teil külla seekord Erkile ja marile leidsin ülesse vist õige teeotsa seigeldes siin mööda kruusateid. Ja väljas on selline värviline ja soe suvi hakkab lõpule jõudma. Põdrakanep lõpetab õitsemist, Kased juba kolletavad ja ma lähen juttu ajama ühe noore igatahes on otsustanud elada kesk loodust. Tiina prio näha. Erki väga tore. Aga tore, Jakese karm Amman lennuk, lennuk, karumõmm, lennuk kõrvadel essidest tahab ütelda tere, miks tal selline nimi on, kuidas lennukis lennuk sai? Poisid panid, see oli nende mõte, et koeral võiks olla lennukas nimi Leon Berger, lennukandema meil lean, Berger, mis niuksem sealt Šveitsi mägedes selline töökoer puhast tõugu, lestad käpa otste vahel ja ujub ja veab talvel lumes kelkuja. Oh, sellist tööd teeb tiri lennuk, tere, lennukal sõbralik, ma sain aru. Purje läheb järve äärde nii sabaga, niimoodi teeb siis tagant, poisid lendavad vasakule ja paremale. Aga lähme edasi, võlatuppa. Tere, mina olen viinamari. Oo, mina olen Tiina, kuidas sinuni minema, Josep, kui vana sa oled, kaheksa lehm kuivana, sina oled, kus, mis te tegite parasjagu, tulite vudinal trepist alla, mind vaatama või kiire, mis mängude mängisite egodega. Isa Erki ütles, et teie panite koerale nimeks lennuk. Miks koeral peab olema lennuk, nimeks, ma mõtlesin, et paneks, mul oli kaks varianti veel. Ja oli veel nimi nimega postkasti ning heligo. Tere. Kas sa tahtsid mingit nalja teha või kuidas sa siis nüüd hüüaksid, postkast, postkast? Ei, see oli sellepärast oma siniosanud VR-tähte ning silmad, mõtlesin, et kuidas olla nii mugav nimi on ja siis tuligi lennuk, aga seda on hea hüüda ka, vä? Ikka on tal mingi lühem nimi ka või, või ainult lennuk? Lanno on ka vä? Ah et kui ikka kaugele peab hüüdma, siis lennuk on ju natuke keeruline. Ma vaatan, et siin kodus on tegelikult üks päris oluline elanik veel, aga ta magab praegu, kes on seal lambanaha peal, kes on Jaagup? Mu väike väike, sinu väike väikevend, kuidas on olla kõige suurem vend? Seal mugav, et ei peaks löögile järele tegema, nemad teevad sulle järgi. No mis asja nad sulle järgi teevad, kui mina, aga nii ongi legodest ehitama, kohe on Johannes mul järel ühitamas, mis teie talu nimi on? Paarime talu, Maarjamäe talu. Kas Maari mäe tähendab ka midagi, mis Emaari tähendab? Tähendab seal olnd mägi, mille nimi ongi maali medalu? A sellepärast on saanud. Aga mis siin enne teid oli Einama, nii et teie tulite heinamaa elanikuks. Kuidas see sobib sulle, te siin olete? Hästi, kui vana sa olid, kui te siia tulite? Kahe kolme aastane, seda ma täpselt ei mäletagi enam, aga mis enne seda oli, mis elu või kus ennem elasid Tallinnas Viimsis, kas elu on nüüd kuidagi teistmoodi ka? Ja palju mõnusam? No mis see tähendab, mis sul seal Tallinnas Viimsis viga oli? Seal on väga palju inimesi, elavad mõnusasti jahe, seal nii jubedamat palju autosid, siin on vähemalt mõnus rattaga sõita, Sulle ei meeldi, autod meeldivad, aga kui iga päev kogu aeg bensiini hais on, siis ei meeldi. Selge ema mari siblib köögis ja midagi on läinud ahjumis ahju läks õunakook. Kas neil iga pühapäeva hommikune äratus ei ole? Lihtsalt täna sattusin nagu seal hommikul teine koksi otsa, siis me sinu okstena. Kas on keegi veel, kellega ma pole tuttavaks saanud, aga kes maarjamäe talus elab? Harjumaa kus on ka nii, et teil on vanaema ka veel maavanaema, sa ise elad maal ja sul on maavanaema ka. Kuidas see elu selle maavanemaga käib, kui kodus tüdimus peale tuleb, sellelt kõpsti vanaema juures või kapis söök otsa saab, on nii. Ja, ja selles suhtes ka, et kui emme-issi kuskile peavad ära minema, siis on hea kohe tema juurde minna, kui linna lähvad või kuskile tuttavaks seal näiteks BMW kaks kassi ja 15 lammast, kus nemad on seal karjuva peal, ma ei tea, kas nädal Bergu laudasid? Ma ei tea, kas ilm meeldib meile, mina pole nemad olnud. Kui meie vaatame aknast välja, siis on teil akna taga üks järv. Ja ma arvan, et see väike palkmaja seal on vist saunamaja, mis järv son. See Noroski järv hästi allika rohkem natukene nagu soojärv, sügav ja tumeda rauase veega ja hästi puhas. Kas te olete terve suve olnud, seal järves ei ole, ma ei oska ujuda, läheb järsult sügavaks kissell ikka meid vahel sisse kastnud, väga tore, aga kuidas see niimoodi juhtus, et ta alles mõni aasta tagasi olite Viimsis, kus need autod sõitsid ja bensiini haisu tuli nagu poiste käest kuulsime. Ja siis äkki tulite siia oroski järve äärde, aitäh, mari, mis teil seal Viimsis viga oli, kas sulle ka ei meeldinud autode bensiini lõhn? Ei, mulle tegelikult täitsa meeldivad autod, aga tulime sellepärast siia, et meil oli siin olemas see koht ja me mõtlesime selle peale, et kus me tahame lõpuks elada, aga meil oli ka linna lähedal üks koht olemas, et kas me tahame elada seal linna lähedal või me tahame elada päris maal korra mõtlesime, et äkki elame natuke aega linna lähedal, harjume sellega ära, et autode mürin ja bensiinihais on natuke juba kaugemal ja siis lõpuks kolime päris maale. Siis me mõtlesime, et elu on liiga lühike selleks, et selliseid vahepeatusi teha. Et võib-olla tuleme siis juba kohe päriselt siia ära. Kuidas see lugu siis oli, et et järg, mida me praegu näeme, et esimest korda, kui te siia tulite, te ei näinud mingit järvel? Ei näinud ühtegi järve, jah, sellepärast, et võsa oli tihe, sealt oli võimatu läbi näha. Ja kui me siia kohapeale jõudsime, siis Mart näpus ja me vaatasime, et siin peaks justkui olema mingi väike veekogu ja siis hakkasime kaklema. Võsast läbi minnes vaatas meile vastu üks tore selline väike väikejärve silmake ja siis me mõtlesime selle kohaga, et mis me siis peale hakkame, et kuna see vana talukoht oli müügis, siis mõtlesime, et hea küll, et tükk aega kaalusime, siis mõtlesime, ostame selle siis ära, ega siia, nii kaugele Tallinnast elama küll ei saa tulla. No see on nii kauge koht, et see on suvekoduks ilmselgelt liiga kaugel, noh, see on nagu täitsa mõttetu koht, aga et kuna ta nii ilus oli ja siis me mõtlesime, et ostame ta ära, et äkki ta su poistel kunagi Vena jumal teab, et nad las olla üks kohake. Ja siis me hakkasime vaikselt keerama, siis oli nagu koht olemas, ise olime seal linnas, elasime oma linnaelu ja siis hakkasime vaikselt mõtlema, et ikka võiks nagu siin ka midagi olla ja ja siis juba tõesti tungid ongi suvekoduks ongi tegelikult väga kauge ja siis me mõtlesime juba, et jäägu siis nii-öelda Tallinn kaugele. Kuna teile koht oli ennem tuttav, kui te siia tulite, siis ilmselt väga palju üllatusi teil ei olnud, aga võib-olla midagi ikka, mis, mis oli teistmoodi või mis oli raskem, kui te arvasite. Tegelikult oli hästi palju selliseid asju, õlid, noh, mingisugused sellised pisikesed asjad, aga olid hästi suured asjad, mille peale ei olnud linnas mõelnud, mina mäletan üks nagu esimesed, sellised, kui pime on pime. Et see oli hästi selline nagu hirmutav vä, et see võttis aega, et kohaneda sellega, et ongi nii pime, et on täiesti pime. Aga. Kui vaikne on vaikne, siiamaani külalised tulevad, siis nad ütlevad. On siin nii vaikne, kui me läheme näiteks Tallinna linnavanaema juurde ja ole mõne päeva linnas, siis on juba harjumatu olla seal selles müras jääda magama sellepärast nii harjunud oled, et on vaikne. Ja neil on seal akna ääres koera mingi see tänavalamp, et peaaegu võimatu magama jääda, pead tekki tõmbama üle silmade. Jah. Aga tavaliselt ma ikka seda ei tee. Kuidas sa siis magama jääd linna vanema juures tabas, meile loetakse, uinutab veel seal, et me katame akna ära, muidu, ma arvan, ma ei saaks seal magama jääda. Veel olid rasked asjad või üllatavad asjad linnast maale tulemise juures. Vahemaad on suured linnas, mõni minut siia sinna autoga või jala või jalgrattaga või millega iganes keegi liigub. Siin on ikkagi vahemaad suured ja sellega tuleb harjuda ja siin ei saa päris ilma oma transpordivahenditega. Mõtlema peab hakkama, et mina linnas elasin, ma mäletan, kui ma koolis käisin, paar minutit oli mul kooli juurde minna ja siis oli kogu aeg see, et kui midagi maha jäi, siis jooksid vahetunni ajal koju, võtsid ära. Aga et siis näiteks see on nii-öelda minuga kaasas kandunud kogu aeg, et ma tean, et ma võin noh, nii-öelda mõtlematult minna välja, et ma saan alati nipstigi tagasi tulla. Aga siin sellist asja päris ei ole, kõik Tallinna lähed, siis peavad sul asjad kaasas olema, et nagu tagasi sõidab. Kuidas läks teil lasteaedade ja kooliga, poisid on vist juba nii vanad, et nad käivad koolis, Joosep käib koolis, Johannes läheb viimast aastat lasteaeda ja nemad käivad Rosma lasteaias ja koolis. Et see on üks kolmveerand tundi. Me sõidame siit nende juurest. Tegelikult on teil siin ju lähemal ka kooli ja lasteaeda. Miks te sõidate oma kodust kolmveerand tundi? Sellepärast, et me otsustasime, et poisid võiksid käia waldorfkoolis waldorflasteaias ja see tundus sobivat neile rohkem inimestele sobivad erinevad koolid ja lasteaiad ja meile tundus, et meie poistele sobib see lahendus kõige paremini ja praegu on seda küll näha, et tõesti kool on väga hea, lasteaed on väga hea. Näiteks sellepärast ma seda augule mulle ei meeldi, kui koolihinded teil ei ole koolis hindeid muidugi räägi, missugune waldorfkool seal Roosmalun, see on suhteliselt väike kool, kus on 50 inimest, nüüd sel sügisel lapsi üldse. Ning minu klassis konkreetselt on nüüd üheksa. Õieti Meil on liig klast kolmas, neljas koos ning minu klassis, nüüd on viis ja neljandas, siis on neli algusest peale käinud, selles koolis siis see võib olla väga palju võrrelda ei oska ka, kindlasti on sul mõned sõbrad või sugulased, kes käivad üht-teistmoodi koolis. Oled sa aru saanud, mis, mismoodi need koolid erinevad, waldorfkooli, tavaline kool selles suhtes erinevad nad juba waldorfkoolis ei pea oskama esimese klassis juba lugema ta kui tavalises koolis peab oskama. Mina võiksin võrrelda veel see, et äkki tahab Jaagup kadele intervjuu anda. Kuperkas üles, ma arvan küll, aga lähme vaatame. Jaagup ärkas üles. Ai, kui mõnus on olla maas lambanaha peal ja nüüd tuli terve vereport nägusid vaatama. Kuivana Jaagup on shop kohe neljakuuseks. Terre Jaagup nelja kuule. Näe, ma võin panna mikrofoni linnale vaatamise optid mikrofoniga. Pole vist praegu kõige suurem jutustamist. Nojah, kui sa ise oled üles ärganud, ega sa kohe ei taha ju hakata kellegagi lobisema, umbes tund aega varem tult, siis oleks veel, saab temaga väga põhjalikke juhte maha rääkida, mida Jaagup sulle tavaliselt räägib. Ma ei saa kõigest aru, tavaliselt sellest, et issand, väga maitsev, sellised on tema jutud, meie perearst ütles, et, et oi küll see poiss seal ei ole suur, tal on hea elu. Otsikut, kui tahab antis võtta. No aga peabki olema, kui sa oled neljakuune, eksi, sina lähed iga sekund külmkapi kallale või vanaema juurde. Aga praegu on küll hakanud niimoodi olema, et kui me hommikusse mäng Jaagup valada, siis üles ja ta kohe näljase pilguga vaatab, kuidas me putru sööme. Iga oomika jõuab väga ruttu teile vist järgi ja siis vaadake, kellele kõige rohkem putru läheb. Jää Ta uudistades meid, mis elu siin toimub ja ühe naeratuse saime praegu kätte. Nyyd tahab hakata vist rääkima vaikselt. Teada on päris kõva jutumees tegelikult juba. Et jaagu pal tegelevad tal hästi, naerab, tal pole hambaid suus ja siis ma mõtlesin, et ta võiks olla laeru hammas vaid naelu ige. Jaagup naeroige siis, kui ta suuremaks kasvab, siis saab temast Jaagup naeruhammas. No üks asi on see, kui aknast vaatab rohelus, järvesilm, mis on võsast välja tulnud, aga teine asi kodukohavahetuse juures on ikkagi, et tavaliselt inimesed peavad tööl käima kuidagi oma elatist teenima, kuidas teie suutsite need asjad niimoodi ladusalt ära lahendada? Minul oli see hästi lihtne, üle tuleks, sellepärast et ma olin niikuinii poistega kodus, et ma polnud juba ju ma ei teagi, mis asi see oli kolm aastat küll vist juba nagu tööl käinud, et mul ei olnud seda kohta, et nad nüüd ma olen harjunud igal hommikul paneme kostüümi selga ja nüüd järsku ma ei pea panema jaoks sellise noh, vahet pole ju, kas ma jään koju sinna Viimsisse võima, jään koju siia pigem? Ei, tegelikult ka vahe on. Et kas ma jään siia koju, lähen poistega õue või Viimsisse korterisse, et noh, minul oli see nagu hästi mõnus aeg ära tulla. No ühel hetkel on see kõige tillem ju kaasu suurem ja loogiline on, et ema võib-olla läheb tööle. Kas sa selle peale mõtled, nagu rõõmugavi on väike murekurd, kaudsuaalset kuum asi siin nüüd lähen Ma ette küll sellise asja pärast ei muretse üldse mitte, pigem nagu on see, et ma olen sealt linnast nagu Tallinna linnast ära tulnud, kus oli väga palju võimalusi ja need seda mõnusat nii-öelda tasuvat kontoritööd teha. Need on nüüd ära võetud maalt ja ma pean otsima hoopis teisi variante, kuidas ära elada, kuidas tööd teha ja ongi tulnud, nagu poiste kõrvalt on tulnud siis hoopis uued valdkonnad, mida ma enne ei teadnud, milleni ma ei oleks tõenäoliselt Tallinnas üldse jõudnud. Ma mõtlen täitsa rõõmuga sellel ajal, kui ma ükskord hakkan tööl käima. Erki, kuidas sinuga läks? Kuidas seal suutsid ära lahendada selle teema, et ma elan hoopis teises otsas Eestis ja saan ikkagi käia tööl? Minul läks natuke aeglasemalt, see üleminek alguses ma olin Tallinnas rohkem nädalast umbes neli päeva ja siis järjest vähem ja vähem ja nüüd on niimoodi, et ma töötan kogu aeg kodukontoris siit sest minu töö on niisugune, et ma saan oma kirjatöid ja ettevõtete konsulteerimist ja ja igasuguseid neid asju, mida ma parasjagu siis nii-öelda olen ette võtnud, teha sõltumata asukohast, aeg-ajalt on vaja minna suurde linna, siis tuleb minna, aga nädalaselt 275 kilomeetrit sõita ühtepidi ja teistpidi jälle kohe tagasi. Seda nagu enam ei viitsi, aga ei ole ka vajalik. Seda hirmu ei ole, et sa jääd kuidagi kaugele ja eemale ja kaod nagu pildilt ära. Üldse ei ole vastupidi, täiesti naljakas, aga olen kuidagi eneselegi ootamatult jõudnud rohkem pildile selles mõttes, et et ma olen teisel pildil, jah, aga see pilt on hoopis laiem või värvilisem või, või huvitavam. Kuidas te tunnete, kas te iseenestes on midagi väga palju muutunud sellega, et te siin olete? Tõenäoliselt on muutunud, aga vaata jälle hästi raske võrrelda või mõelda, et mis ma oleksin siis, kui ma oleksin olnud edasi linnas, et ma ei kujuta seda pilt ette. Aga kindlasti on muutunud. Mina arvan, et see rohkem loodusega koosolemine on ikkagi toonud veidi jalad maha rohkem kui ennem ja see kasvamine on olnud selles mõttes muidugi loomulik protsess, et üritad oma majapidamises nii palju, saab ise hakkama saada oma kartulit, oma kapsast, oma porgandit kasvatada ja oma tegemisi teha, niimoodi planeerida, et see olemise jalajälge ei oleks nii valus. Võib-olla, kui ta alati linnas on ja ma arvan, et see on üsna oluline kuidasmoodi me kõik inimesed päev elame. Et kui palju me täna mõtlema selle peale, et mida me teeme ja milline tagajärg sellest minu mõttest videost siis teistele on? Mul on endal see tunne, et siin maal olles see vahetu kontakt inimestega ja loodusega ümbritsevaga see on palju suurem ja otsesem ja, ja selle võrra nagu õigem. Me oleme seda ikka vahel rääkinud, et pseudoelu ja päris elu, et nendel on see tunne, et oled siin sellele päris elule palju lähemal või oledki selle sees linnast tihtipeale on tunne, et et niisugused teemad, millega seal parasjagu tegeletakse, et need on lihtsalt nii pseudoteemad nii välja mõeldud, nii sulepeast suureks puhutud, et seda lihtsalt naljakas vaadata. Mis on tegelikult sinu arvates praegu need päris teemad, millega võiks ja peaks tegelema? Ma arvan, üks oluline teema on see kuidasmoodi inimesed igapäevaselt hakkama saavad ja milliseid otsuseid nad langetavad oma elu korraldamisel, noh näiteks, et millise autoga ma sõidan, kui palju see kütust võtab või et kuidas ja kütan või kust ma energiat saan päikesest või tuulest või siis nendest taastumatute energiaallikatest ja millist toituma söön, kas see on hollandi tomatid ja mingisugused muud kaugema viljad meie enda koduaiast või kuskilt naabertaluniku näiteks biodünaamilise põllumajandusega tegeleva taluaiast pärit puhas toit? Ma arvan neid teemasid, millega inimesed täna juba niikuinii rohkem tegelevad ka tänu sellele lugupeetud masule randus surutusele, mis meil on õnneks lõpuks kohale tulnud see paneb paljud asjad paika ja ma arvan, see on väga hea, me elame väga heal ajal, selles mõttes me saame rohkem käpad mullaseks ja me saame rohkem jalad maha. Kuidas sellega oli, et sinna jäid ju inimesed, sõbrad-tuttavad, siin on teised inimesed, siin on inimesi palju hõredamalt. Kas inimesed siin võtsid teid omaks ja kas te jäite nagu puudust tundma? Puudust ei jäänud tundma otseselt, sest et nii kui nii enamus suhtlemist millegipärast juba toimus kas telefoni teel või ma ei tea kirjutada niimoodi, et kui palju sa seal linnaski nagu naasnäkku inimesega kohtud eriti, noh, mina olin poistega kodus ja ja noh, lihtsalt nii oligi. Vahet ei ole, et kas ma helistan ja siit Haanjast võima, helistan, Viimsist inimene on ikka samamoodi telefoni sees mul. Aga siinsed inimesed võtsid küll omaks täitsa kenasti on nagu võtnud omaks. Nii palju kui me oleme ise nagu ka nii-öelda otsinud neid kontakte, et siis minu meelest ei ole nagu küll mingisugust tõrjumist ei ole küll olnud. Suhtlusringkond, mõnes mõttes ka vahetub inimesed, osad, kes olid linnas ja pidasid meid hulludeks, kuhu me kolime. Et see 275 kilomeetrit Tallinnast on peaaegu sinna Riia ots. Et see ei ole üldse mõistus, tänane otsus. Et need kõik, kes tol hetkel vaatasid meid sellel kolimise ajal kaastundliku pilguga, just, et siis nad tänaseks enamik neist on siin korra ära käinud ja saanud aru, et siin on võimalik elada küll mõni mõtleb, et hullud olete ägedalt tegite ka ise küll järgi ei teeks. Enamik ilmselt jah arvutuseda sedamoodi, aga mingi kogus inimesi on jälle saanud oluliselt innustust ja seda on nagu mõnus vaadata ümberringi kuidasmoodi. Mitmete meie enda tuttavad tutvusringkonnas mõtlevad täna selle maale kolimise peale, mõned seda on juba teinud. Mõned saavad aru, et nii on võimalik elada ja töötada palju rahulikumal ja täisväärtusliku omal moel, kui nad seda ise varem oskasid ka ette kujutada. Kas te olite eelnevalt mitu põlve linnainimesed või oli teil selline maalugu ka selja taga, minul on vanaema maal elanud, et mina ikkagi kooliajal olin kõik suved maal, aga ise ikka kohe ikka täitsa noh, linnased, tema kolis juba linn. Aga kuidas emal oli uuesti linnast lavale tulemise mõttega, et kas see sobis või tema arvas ka, et ütle nüüd hulle? Eks ta võis arvata neid igasuguseid mõtteid tegelikult, sest tal on ka tulek olnud. Võib-olla raske. Sest ikkagi vanemas eas on see sõprade vahetusi tunduvalt raskem kui noorena meil. Aga sellegipoolest noh, et kui ma nagu teda vaatan siin, siis ma arvan, et see on nagu ainuõige koht tema jaoks, kus ta saaks olla ja noh, meie oleme muidugi tohutult tänulikud, et ta tuli kaasa. Et meie jaoks on see hästi suur asi. Ta on olemas vanaema, et me nagu ise tõime enda juured ka siia poiste jaoks, sest nende jaoks muidugi ka võtsite juured sõna otseses mõttes kaasa. Ja sellest on hästi palju abi olnud. Väga tore, et meil on vanaemaga maal. Me jäime enne rääkima kabeedi äärde, Erki, sinuga inimestest ja suhetest oli korra jutt. Kui me siiamaale kolisime, siis võiks öelda, et sellest ajast peale on teatud määral meie suhtlusringkond muutunud, mina ütleks, et see on olnud selline suhete kvaliteedi muutus meie enda jaoks. Et inimesed, kellega me oleme samal lainel ja mõtleme võib-olla ühtemoodi oma praeguses olemise järgus, nemad on kuidagi leidnud meid ja meie neid ja kui siis meile tullakse külla, siis kui linnas vanad head sõbrad tulid külla tort ja lilled kaasas käisid oma kaks tundi ja tuba oli jälle puhas, siis siin on niimoodi, et tullakse ikkagi mitmeks päevaks ja kui nad siis üldiselt reede õhtul kunagi hilja jõuavad täiesti ingetud sellest pikast sõitmisest ja väsinud. Ja kui nad siis laupäeva hommikul ärkavad, siis neil võtab laupäeva aega see selline nii-öelda nagu sellest linna vibratsioonist maha käimine. Laupäeva õhtuks on siis kuidagimoodi natuke rahunenud, siis laupäeva õhtul näiteks munas olles saame me maailma nendega niimoodi ära parandatud, et maailm ongi parem pärast seda, et siin suhtlemine inimestega, kui nad meile külla tulevad, aga ka siin kohapeal elavate inimestega on hoopis teistsugune. Ta on kuidagi sügavame, ta võimaldab jõuda sul sinu juurde tulnud inimesega paremini kuidagi nagu silmast silma südamest südamesse, tasemele ja ma arvan, et see on asi, mida me ise ei osanud ennem oodata, kui me siia kolisime. Et nii huvitavateks võivad muutuda inimestevahelised suhted ka tuttavate-sõpradega. Sest siiatulekuks on vaja aega, see tekib nagu mingi teine aeg. Aga mitu tuttavat on öelnud, et siin nagu aeg seisab linna vanaema, minu ema, kui ta siia tuleb, ütleb ka alati, kuidas käinud, et siis tal on tunneta paar päeva siin olles oleks justkui nädal aega siin olnud ja tõesti see, kui mina linnast siia tulen, siis kodus on selline. Ma arvan, et paljude kodude tunne on see, et sul on oma kodutunne, sul on hea olla. Aga et selles kohas selles paigas, siin on küll mingisugune eriline ajamaagiat, sa siin oled tiksud oma neid tegemisi ei olegi väga vahet, mis kuupäev või kellaaeg parasjagu on, kui just mingi tegevus ei sõltu sellest kuupäevast või kellaajast. Kui me saame need tööasjad aetud ja sõpradega ka telefonitsi või meilitsi ära räägitud, ühel hetkel vajavad või tundub, et lapsed nagu vajaksid küll huviringe ja huvikoole ja Kiili ja ma ei tea, mida kõike veel, et kuidas te seda ette näete praegu te viite neid siis igal kooli hommikul 40 kilomeetrit sinna 40 kilomeetrit tagasi kuidas selle ökoloogilise jalajälje ja kuidas selle kõigega edasi saab, et mis siis saab, kui nad gümnaasiumisse lähevad mis soovid või, või kuidas te ette kujutate? No igas eluetapis tuleb teha mingeid valikuid ja kui ma mõtlen selle väikese inimese peale, kes on suureks kasvamas ja mõtlen, millist kooli või lasteaedade võiks vajada selleks, et tema sees olevad võimalused kõige paremini välja paistma hakkaksid ja teda toetama hakkaksid, inimesena kasvaks õnnelik inimene, siis ma arvan, et mingisuguseid järeleandmisi oma kuludes või kulutustes või põhimõtetest tuleb teha tõesti, sõidame täna päris palju ka mõtlema selle peale kuidasmoodi, neid lapsi, kes tulevad siit meie poolt kandist ja lähevad näiteks Rosma kooli, et kuidasmoodi neid ühe bussi peale panna. Ja paljud erinevad vallad, kus, et elavad nemad selle koha pealt ei aita. Tegemist on ju mittetulundusorganisatsioonipõhise kooliga kodanikualgatuse korras, seda koolisel tehakse. Sest riigikool on ju siinsamas olemas. Ja ja selle võrra sisuliselt on lapsevanema enda mure või rõõm kuidasmoodi ta oma lapsega saab teise kooli, mis siis, et tal samaväärset valikut siinsamas lähedal kohe ei ole ja nüüd me siis seda mõtlemegi ja mõtleme teiste lastevanemate koos kuidasmoodi võimalus oleks kooli autovi koolibuss käima panna, mis, kas me siis teeme seda nii-öelda mitme pere peale sedasama nii-öelda koolipiimaringi nii-öelda korjame lapsed hommikuti peale ja pärast kooli jälle paneme maha. Kas me teeme seda mitme pere peale kordamööda või leiame kellelegi, kes on valmis seda tegema täiesti teema, millega praegu hästi aktiivselt tegelema, et, et neid lapsi ja lapsevanemaid, kes selle peale mõtlema, et kuidasmoodi oma lapsi heasse kooli panna sellisesse, mis võiks tema lapsele sel hetkel paremini sobida, kui ta kooliealiseks saab. Samal teemal mõtlejaid on hästi mitu praegu. Vahepeal on siia laua peale tulnud üks väike kitarr, meil on oodata, kitarrist tuleb pärast ka laulja muusikapoisid on lubanud mulle esitada omaloomingulisi laule, aga hobi ja huviringidega saab, et kui on ikka tahtmine saada prantsuse keelt, saksa keelt, inglise keelt ja mida kõike veel. Ja siis, et oleks klaveritund ja viiulitundja solfi tundja tennisetund. Kuidas te need asjad olete mõelnud ära lahendada? Mina mõtlesin selle peale eelmine aasta just, et, et kuidas see lugu on nende huviringidega ja siis ma kuidagi jõudsin sinnamaani, et tegelikult enamus neid huviringe, kus need lapsed kõik linnas käivad, seal on ju hästi palju, sa pead käima kogu aeg huviringis. Enamus on need sellepärast, et lapsevanemad peavad olema tööl ja selle väikese lapse aeg, kes need koolipäeva lõpetab seal kuskil kell kaks ära näiteks on vaja täita ära, et tal ei oleks igavest, ta ei läheks siis sinna, ma ei tea, viru keskusesse hängima juba seitsmeaastaselt aeg peab olema asjalike tegudega täidetud. Nojaa, aga teine teema on see, et kui sa ikka gümnaasiumi ära lõpetab juba vähemalt viit keelt võiks osata, muidu ta äkki ei saa hakkama. Et ta saaks hakkama ka ainuüksi inglise keelega, aga teine asi on see, et noh, meil Rosma koolis on juba praegu kaks võõrkeelt tuleb, tuleb kolmas ka sulle, et keelte pärast me üldse nagu ei muretse, kellel on jäänud see keel õppimata, kui sul on vaja päriselt seda, aga noh, natuke on küll, vahel mõtled, et ka, et jalgpallitrenn võiks olla ja ma ei tea tennisetrenni. Aga siis jälle võtad kokku ennast ja et me siin proovisime ja mõned korrad Tartus käisime tennisetrennis. Päris tore oli. Tõenäoliselt niimoodi päris noh, tipptasemel ei hakka harjutama, aga et saaks nagu klaasi alla ja siis poisid mängivad ju ise siin. Aga ma mõtlen just, et see huviringidel nii-öelda tähtsus on pigem just nimelt vanemate poolt, et ja seda, et iga päev oleks midagi, et siis ta ei ole nii-öelda ula peal, aga meil sellist asja ei ole, et me toome nad koju ja ma kindlasti valetan, kui ma ütlen, et poisid pole kunagi öelnud, et neil on igav. Kindlasti nad on seda öelnud, aga see tähendab, tuleb ikka väga harva. Elamise juures on vist kuidagi enesestmõistetav, et lapsi võiks pere selle rohkem kui üks. Kuidagi imelik oleks, kui oleks ainult ainult üks ikka võiks olla siis maali lapsi palju. Kui nad tahavad tulla need lapsed, siis nad tulevad nii või naa ja meil on küll hea meel, et, et meid on õnnistatud kolmanda tegelasega, kes sel kevadel sündis ja ja ta tahtis tulla meie juurde. Täitsa siin meie oma koduseinte vahel sündis siin kodus. Kas see oli selline juhuse tahtel niimoodi või nii oli mõeldud, et ta kodus sünniks? See oli mõeldud niimoodi, et kui jaagu tahab kodus sündida, siis ta sünnib kodus ja kui millegipärast ta tahab sündida haiglas, siis ta oleks võinud valida ka haiglatabelis kodu, see sobis sulle. Mulle sobis see väga. Ega rasedus ei ole ju haigus, miks see peakski kõik haiglas käima? See oligi, isegi kui pärast otsime, seda ikka peab näitama lapse haiglas ka ette nad seal mõõdavad ja kaaluvad täpsed mõõdud on neil ju vaja panna kirre ikka. Ja siis oli hästi huvitav nagu ka, et ma nagu tajusin, kuidas, kui arstitädi küsib, et no mis teil siis juhtus, et kuidas, et miks te kodus sündisid, mis teil siis juhtus, siis ma mõtlesin, et huvitav, et tegelikult peakski sööma ja teistpidi, et siis kui me sünnitama haiglas, et siis peaks olema kõikidel teistel küsida minu käest suurte silmadega, mis sul siis juhtus, et kui ta sünnib kodus, siis see tähendabki seda, et mitte midagi ei juhtunud. Laps sündis, et meil oli ämmaemand olemas, siin ämmaemand sai, selle probleem tekib vist selle isikukoodi või mingi sihukese asjaga. Meie saime selle nagu tänu ämmaemandale kõik kenasti kätte, et meil nagu seda probleemi olnud ja minu meelest Võru haigla oli ka väga tore, nagu tervitati seda uut ilmakodanikku täiesti sõbralikult, et ei olnud mingeid selliseid halvakspanevaid märkusi umbes stiilis, et et mingid imelikud, kes kodus sünnitavad. Eks see vist on õnneks murdumas ka selline väga konservatiivne arusaamine ja üha enamast muutub loomulikuks, et laps võikski sündida kodus. Ei pea haiglasel juures olema. Jah, ta võiks minna, kuigi on vist veel nagu siiamaani on see ämmaemandate probleem, et ämmaemandad nagu just nagu ausalt ja püstipäi tulla sulle koju appi. Seal mingi seadusandluse asi on lahendamata siiamaani. Kuigi see võiks olla nagu iga naise ikkagi valikuvõimaluste seas tõesti on, võtan selle vastutuse, et ma olen nõus kodus sünnitama, siis ma võiksin seda teha. Aga ämmaemand võiks mulle tulla ka ausalt appi, et ma ei pea seal tõesti tegema nalja, et ämmaemand oli juhuslikult, juhtus mul külas olema sellel õigel ööl. Tuules rosina päikse rosina suvetuulešokolaadist hoole meile masina suure ja väikese väikese lihas. Kuule, kullake, tule talleke. Väike valge Kallase, taanlane. Kui sa ennem ütlesid, et paljud lapsevanemad tahavad panna oma lapsi huviringidesse ühte, teise, kolmandasse, neljandasse ja võib-olla veel igaks juhuks viiendasse kohta ka et mine tea, siis on ikka kindel, et lööb elus läbi, siis mõnes mõttes see tundub lapse seisukoha pealt vaadates natuke nagu ülepingutamine. Mina arvan küll, et, et vanemad võiksid oma tahtmisi veidi tagasi tõmmata ja natuke mõelda, mida nende lapsele tegelikult vaja on, et kas nad, nende lapsel on vaja seda, et nad on hommikust ööni tööl ja selle aja täidab lapsele mingi asendustegevus, mis asendab neid vanemaid ja nende ühistegemist. Nii et see huviringi tegevus tegelikult ongi mingisugune asendustegevuse leidmine päevaksimeks tühjaks auguks nii-öelda. Et kas see on see, mida see laps päriselt soovib? Nii rääkige ära, teie olete koos lastega saate kodus olla, mis te teete koos lastega? Meil on siin kogu aeg mingisugust tegemist, loomulikult on meil oma tööd ja asjad, mida lastega kogu aeg teha koos ei saa. Aga need tegemised, mida nemad siin meie poisid Joosep ja Johannes huviringi asemel toimetavad, on igapäevane lammaste talitamine ja vanaema maimuga meie potipõllu majandust arendades juurikaid välja sikutades meile sahvrisse ja keldrisse kaalikad ja porgandeid ja kartuleid kokku kuhjates saavad selle päris elutunde kätte, et kuidasmoodi on siis ise oma kätega neid asju teha, mida tegelikult muidu ollakse harjunud ju lihtsalt minema poodi ja ostma, et iga päev on kogu aeg midagi teha, on siis puude vedamine või siin suve läbi olnud heinategu see nagu loomulik elamise-olemise osa ja leidma selliseid asendustegevusi vaid kogu aeg on, ongi vaja midagi teha. Miks teil lambad on, kui me maal juba elame, siis noh, mingid loomad võiks olla ja lambad tulid eelmine suvi ja lammaste tulekuga on nagu hästi palju veelgi läinud selliseks päris Elumaks elu. Aga ma tahan seda öelda, et sa küsisid, et mis te koos teete, et see on ka jälle näiteks asi, et mis minu meelest on erinev nagu siin maal ja võib-olla ka linnas oleks nagu erinev. Et see, et meil ei ole nii, et me peame nüüd mõtlema, istume hommikul laua taga, mõtleme lapsed, mis Medena koos teeme, kas me lähme täna muuseumisse, et sellist asja meil ei ole, sest meil on tõesti kogu aeg on sul midagi teha, kui sa siin elad. Ja see, et mida me siis koos teeme, lihtsalt see on täiesti loomulik, et ka poisid tulevad ja teevad meiega koos seda heina või niidavad muru ja no tõesti muidugi me võtame endale aega käimegi koos kuskil Pärnus ja teemegi koos oleme rannas. Teie jutust jääb mulje kui sellisest muretustid üllist, kus on hästi roheline ja rahulik ja vaikne ja mõnus. Ma arvan, et selline idülliline nagu noh, mulje on tegelikult petlik, et ega siis see ei ole nii, et me hommikul ärkame üles kõhkame ainult õndsalt, et küll on suur õnn kogu aeg. Sest see on loomulik, et on mingisuguseid ilusamaid ja, ja koledamaid päevi. Lihtsalt mul on selline tunne, et nagu siin, kui sul on nii palju päriselt vaja teha asju, siis sul ei ole aega ega jääda nagu tühja asja pärast nii-öelda vajuda depressiooni. Aga linnas võiks seda teha kasvõi lihtsalt sellepärast, et ilm on kole ja mul ei ole mitte midagi teha. Aga siin mul noh, sellepärast, et ilm on kole. See ei tähenda, et lambad süüa ei taha. Mis lammastest hiljem saab, kui nad suureks saavad, milleks teil on? No meil on lambad, villa jaoks on hästi hea pehme vill, me ei ole küll veel ühtegi nagu oma villast saadud lõngad teinud. Nüüd meie esimesi pügatud villasid, hakkan pesema. Korraks põikame nüüd õue lambaid vaatama. Meil on hästi äge kogemus siin iga sügis ja suvel heinateo oleme nüüd käinud abis siin naaberküla talunikel sügiseti külarahvas tuleb kõik kokku ja aitavad kartulid ära võtta ja see on niivõrd kihvt kogemus, kuidasmoodi tõesti põllutäis rahvast võtab suure koguse kartuleid ära ja kuidasmoodi päriselt tehaksegi nagunii, nagu vanasti talgutel töis ja saab asju ära teha väga suures koguses ja väga mõnusa tundega pärast veel sauna talgusööki süüa, see on sõpru kutsunud ta suurest linnast nendele talgutele appi. Appi, eks lammast tahab mina juhtmega praegu ära minna. Me oleme tulnud teie pere lambakarja juurde, palju siin nüüd siis päid on? 15 pead on praegu siin sekundil ja see on meil siin väike seke, kes meid sügab siin tema meil tomat, jõgi ja tonn tomat, jõgi ja on meil üks lambanimi ja tema on see, kes ei võtnud oma tallesi omaks. Kuidas me hoidsime neid siis ja siis tema on üks neist, nüüd nad on tema suureks kasvanud ja teine on veel väike, kuna teisel Ta ei anna tissi, talle, annab lõpuks võtsid omaks siis linnad said õue laudas taga, alguses täiesti Emajõe, ei salga neid isegi näha väga, mis teie siis tegema pidite, kui ema ei võtnud oma tallu omaks, kas kuidagi aitasite toitma neid, mismoodi toitmine käis, hoidsime ema kinni, nagu me praegugi veel teise ka vahepeal teeme. Ja siis talled lükkame tissi otsa. Pudeliga ei pidanud süüa andma nagu hullermilostele. Korra andsin. Väike ping. Miinimum Kihnu maatõugu lambad ja selle tõu kohta öeldakse, et tal on see kõige algsema aborigeensem eesti lambatõug ja lammas tuli nüüd andma ka intervjuud praegu. Ja, ja meil on hästi hästi pehme vill, kahekihiline ja öeldakse veel üks selle lambatõutunnuseid, annetan värvimuutev, lammas, ta on oma olemuselt must. Kui sa pügata ärastanalt süsimust karv kasvab peale, siis ta muutub värvihalliks või tumepruuniks või ja ta võib seda selle kasvamise ajal ka veel vahepeal muuta. Ja emastel ja uttidel tõesti on, sarved võivad olla peas, mis muidu on aretustöö käigus aretatakse tavaliselt välja meil nemasena sarved. Ülaliselt tulevad küsinud, kes see selline on, et see on vist? Ei, tegelikult on hoopiski sarvedega emane. Oinaks ei tohi kunagi lambaisast nimetada, ainult siis võib, kui tal munad ära lõigatud, kui ta muidu on solvang, selge. Jäävesioinas jah, jah, jäär on tegija, oinas on lihtsalt oli, see on tooreks teil muru niita väga, pole vajagi. Meil siin lammas teeb suurema töö ära, jah. Erki, ma tean, et sa oled kirjutanud konnahüppest, kui me teame tiigrihüpet, et sul on mingisugused konnahüppemõtted, mis asi see on? Konnahüpe on meie nägemuses selline uus vaade elukorraldusele konna hüp ehk kogukonna hüppe inimesed kogukonna sees võiksid rohkem omavahel suhelda ja aidata teineteist läbi iseenda tegevuste, mis iganes see siis on. Konnahüpe on, on minu jaoks nägemus uut tüüpi elumudel ühiskonna mudelist, kus kesksel kohal on inimene ja tema kogukond ja teda ümbritsev keskkond ja minu jaoks on selle juures oluline veel see elamise-olemise juures. Me võiksime ennast üritada rohkem lahti mõelda nendest suurtest süsteemidest, mis meid ümbritsevad, saada rohkem ise hakkama nii toitu, energiat, jäätmemajandust, ka oma tööd ja tegemist puudutava tehnoloogilise, kõige erinevate elu aspektidega seoses. Kas teie siin oma maarjamäe talus ja siin ringkonnas juba pisitasa püüate seda ellu viia, seda konna hüpet, kus kogukond 11 toetab? No me oleme ka konnad, kes hüppavad oma hüpet ja loomulikult me proovime inimestega, kes siinkandis on iga kaugemal, kellega me suhtleme olla sellises heas mõttes nagu terves suhtes, et kui, kui minul on peas mingid teadmised, mis võiksid kellelegi teisele vajalikud olla, siis ma hea meelega jagan neid ja kui keegi teine näiteks ma ei tea, kasvatab kartulit või, või peab piimakarja ja teeb juustu ja jogurtit. Siis kui mina annan nõu mingis valdkonnas temale, siis tema näiteks on valmis andma mulle selle nõuest topsi jogurtit või kohupiima vastu. Mina nimetan seda tänu majanduseks, ehk ma saan olla kasulik kellelegi ja keegi teine saab mulle vastu olla kasulik. Kas see toimib, teil juba? See meil juba natukene toimib ja selle üle mul on hea meel. Ma arvan, et selliseid teie moodi mõtlemisega pärisid, on päris palju, kes mingil põhjusel tahaksid tulla, aga pole julgenud tulla linnast maale, et kuidas see võiks toimida ja kas oleks hea, kui Eestimaal oleks selliseid inimesi rohkem, kes sellise sammuga. Minu meelest oleks mõistlik mõelda oma selles tänases päevas, et ei lükka neid soove pidama. Soovin kunagi teostuda kuhugi tulevikku, et siis kui ma kunagi pensionäri eas olen, niisugune ja naasugune, no küll me siis teeme selle ära. Sest see pension näri iga, on võib-olla 20 või 30 või 40 aasta pärast ja ei tea, milline see elu siis parasjagu on ja millised soovid on, kui tänane sinu soov on see, et sa tahaksid elada maal, siis mine ja ela maal, sa tahad elada linnas, siis ela linnas mõlemas paigas, ei linna ega maad pole omavahel mõtet vastandada, saab elada väga täis väärtuslikku elu, aga ma arvan küll, et elu natukene tasakaalukamaks muutub, kui inimesed kolivad sellest suurest linnast rohkem maale tagasi sest siis kaob ära ja selline pinge sellest ühiskonnast. Inimesed saavad tegeleda nende asjadega, millega nad tegelevad nii või naa, sõltumata sellest, kus nad asuvad. Tänane kommunikatsioonitehnoloogia võimaldab väga moodsaid ametit pidada täiesti suvalisest asukohast, mitte sugugi suurlinnast. Ja inimesed võiksid lihtsalt julgeda niimoodi mõelda ja, ja proovida jala, sest mitte miski ei ole parem peaaegu ise omal kogemusel ära katsetada. See asi. Ma arvan, et vahet ei ole Ladze linnas või maal, et see on nagu see enda kohta, et me ei saa öelda, et oi, küll oleks, siis oleks nii ilus, elu on ju, kõik noored pered tuleks maale, nii tore on kõik külad täituksid lastega ja ja mida kõike veel. Et kui ikka inimesele meeldib linnas elada, siis inimene elagu linnas. Aga et kui ta nagu kibeleb seal linnas, et midagi on valesti, siis võtku kätte mängumaale, et proovige see ära ja samamoodi ma mõtlen, et need maainimesed, keda sa isegi rääkisid, et et kus on näha näkse tuhmid, silmad, siis tõesti, et hästi palju elab ju maal selliseid inimesi, kes tegelikult ei ole just nagu rahul sellega, et nad elavad maal ja siis ma ikka mõtlen, et pakki kui siis asjad kokku ja mingu elagu linnas. Et inimene võiks elada seal, kus ta päriselt tahab elada, et pole nagu vaja karta ette, et äkki ma ei saa seal või teises kohas hakkama. Minu arust on see hea, kui nüüd liialt palju käsi ei tule, muidu muutub maa jälle linnaks jälle linna kolima vanade majade vahele, et selline mure on sinu. Mõtlesin veel seda öelda siia lõpetuseks, et, et iga inimene ju elab oma elu elab oma nende inimestega koos, kellega ta siis on valinud elada. Inimene valib oma elu keskpunktis selle koha, kuhu ta siis on otsustanud minna. Meie valisime maaelu keskpunktiks, praegu Haanima. Hästi mõnus on vaadata seda kuidasmoodi maailma asjad meie jaoks lähevad hoopis teistmoodi vaatevinklisse kui elu keskpunkt ei ole mitte Tallinn, vaid on Haanima ja sa vaatad siit selle kupli otsast allapoole ülevalt alla, vaid niimoodi mõnusalt. Ma pole ja vaadata, mis nagu toimub ümberringi siis tegelikult see elu tundub suures linnas vahetevahel naljakas ja siin maal mõnes mõttes nagu rohkem päris. Ja ma arvan, et see, millise valiku keegi oma elus teeb see otsus saab nagu seestpoolt välja kasvada. Aga me ei ole tulnud näiteks oma poiste poolt vaadates siia seda elu elama sellise nii-öelda kapseldunud moel, et me justkui oleme põgenenud maale ja siit enam nagu kuhugi kunagi ära ei lähe. Me oleme proovinud hoida seda, seda mõtet nagu hästi avatuna, et me ise esiteks käime raja vaatame, avastame maailma ise kui koos nende kasvavate tegelastega teistpidi jätnud, nagu neile selle võimaluse olla avatud selle maailma suhtes, mis neid ümbritseb, et, et nad ei pea tundma kohustust, et nemad peaksid justkui olema mingisuguse nii-öelda põlvkondade sideme hoidjad väevõimuga jätkama, mingisugust, ma ei tea vana-vana-vanaisade talu traditsioone, mis oleks ju küll väga tore, eks ole. Aga me ei saa nagu seda neile sisse kodeerida, et see on sinu kohustus, siis ta hakkabki ühel hetkel tema silmavaade lähebki halliks ja sealt kaob ära säde. Oleme üritanud mõelda sedaviisi, et kui me suudame elada niimoodi siin maal, et neis jätkuvalt on see uudishimu ja maailma avastada ja teadmine, mis mujal ka sünnib olemas, siis seda suurema sooviga tulevad nad alati siia tagasi, seda rohkem väärtustavad seda kohta, kus nad on üles kasvanud ja võib-olla seda rohkem soovivad nad siin ka edasi elada. Et kus iganes nemad kunagi elavad, et see olgu nagu nende enda vaba valik. Et meie vaba valik oli see, et me tulime linnast ära siiamaale võttes taas oma lapsed, sest meil, täiskasvanutena, meil minule, emana on oma poistega maal parem elada kui linnas. Ega see, kus on Joosepil kunagi isana parem elada. Minu poolest võib New York olla, andku minna. Poisid teevad juba ammu sissejuhatavat kitarrimängu ja minema tahaksin kuulata seda laulu. Kas nüüd on õige aeg rääkima ka mulle, mis lugu see selline on öeldud lugu, neljas Trokodilist, härra krokodill Loa krokodill, preili krokodill ja poeg, krokodill, tore, mina panen mikrofoni pälvis ja teie olete palutud esitama. Esitavad kes, Joosep? Johannese, Erkki. Gootsin sooliosti prouaga voodil armaalsel rooli justel preili Croc paadil oli noor ja hel sõrmes ei loos lill, sousti, suplestil, poja Krakaadil oli, tooge säil silmis helkis well hambava helllill. Muuseas, Maari mäe talus valitakse Jääradele parasjagu uusi omanikke ja üks must jäärapoiss on veel pakkuda. Külas käis Tiina Vilu, helipildi pani kokku Maristomba. Nii aitäh, mina, isa, plaksutada mul käedki.