Ülekuulamine. Algab ülekuulamine. Ülekuulajad on Urmas Aino Reimo Sildvee tänane ülekuulamine libiseb tagasi mööda ajaloos spiraali ja peatub hetkes, kus Sakala keskuse tolmune lava andis janusele rahvale iluideaale, kustutas glamuuri ja, ja kas vastuseid, kes saab kasuka, kes missikrooni, kes jänes, kasukaid ja missikroone, kas ingel või saatan? Seda näitajat. Ülekuulamine. Ühe Pokleti, mille üle mul on väga hea meel, ma väga tänan teid ja ma vaatan, et siin on kirjutatud teie tiitel missi-issi 1988 kuni 2007, kuidas teile allergiast tundub, kas missise tiitel on tunnustus tehtud töö eest või, või teie jaoks pigem selline raske koorem mis meenutab seda, et, et paremad, helgemad, teravamad, selliseid missi ja glamuuri aastad on igaveseks möödas ja selja taga? Tere, lugupeetavad, hea meel, et, et ma nüüd saan teile siin esineda kuidagi väga põdenud, põen seda, et saaks 100 esinejat muidugi teisest küljest on tõesti, kui ma nüüd võin veidi kommenteerida, no minule, kes ma olen, ma ei tea, kas ma 70 kolmandal-neljandal aastal Tartu riikliku ülikooli juurat juurateaduskonna lõpetanud, et nüüd siis lõppude lõpuks 20 aastat. Kolm noh, see on juba ikka rohkem. 34 aastat hiljem kutsutakse mind avalikule esinemisele ja olen süüdlased rollis, nagu ma asjast aru saan siin kinni peetuna teed elektritoolis. Aga selle küsimuse peale see oli väga pikk küsimus ja ma nüüd nagu peaaegu läks meelest ära, kui ma meenutan, et ma sain selle tiitli aastal 1989 88 olid esimesed missivõistlus, aga teised olid 89. Ja siis oli Siis ma kuskilt meediast lugesin mingi missis. Ja siis oli ka umbes samasugune diskussioon, et kas see on siis nagu positiivne, negatiivne tegelikult mina olen võtnud seda suht-koht, kuigi seda keegi nagunii ei usu küllaltki isalikult, küllaltki missioonilikult ja selles mõttes, mis siis on niisugune head head suhted ja nimetus olnud. Sest. Noh, viimasel ajal see võib-olla ei ole nagunii päris võib-olla taimede kehtiv, aga aga esimesed 15 aastat kindlasti väga-väga hästi toimis, kuigi sisemiselt ma olen jätkuvalt aru anda, et ma olen selles rollis olnud, sest Malle nendele 20 aastat, mis on mul õnne au olnud, olla eesti mesinduse taas alustajana ja. Aasta võistluste eelvõistluste peakorraldajal on olnud tõesti suur au tunda neid kõiki, keda on saanud nagu Eesti iluduskuninganna antaks valida ja see, et nad kõik on oma elus väga hästi toime tulnud on võib-olla kõige suurem tunnustus. See on kahtlemata olnud hüppelaud, eks ju, nii-nii mõnegi tüdruku jaoks on olnud see nii-öelda karjääri alguspunkt. Kas need tüdrukud on Cartit tänanud allergia selle eest teie nähtud vaeva ja teie nii-öelda pingutuste ees nende elu ehitamisel, kas sul on tulnud nii-öelda oma õrna käekese teie pihku pistnud ja tänan selle eest? T5 või räägime niisugune niisugune ma ei tea, mulle täiesti võõras toon. Et esiteks, ma ei ole kunagi. Kunagi oodanud, et niisugust asja toimuks. Teiseks on kõige suurem tunnustus see, et tegelikult ma mäletan, et kui, kui 10. miss Estonia juubel ja mina sain siis ka mingi ümmargused pool 1000 aastat vanaks või palju ja siis need kõik 10 siis oli veel lihtne, eks ole, siis nad olid kõik näiteks pika tänava pikk 41 kontoris, sealt, kus kõik 20 Eesti Miss Estonia sündinud on. Ja see oli mulle nagu tookord suureks tunnustuseks, aga aga tegelikult nagu ma mäletan ja tean, et, et nagu juba vanaski vanastigi üheski üheski talus või no tegelikult igasse majja ehk igasse suurde peoruumi üle ühe väga kroonitud pea nagu nagu ei saagi nagu ei mahugi enam. Ja selles mõttes oleks ikka väga raske loota, et ja ka mina ei arvagi nii et et ma peaks mingit tänu ootama. Mul on olnud hea võimalus aidata 20 aastat vähemalt ühte inimest. Oma ja, ja, ja see on ka. Keda te silmas peate, ühte inimest? Et noh, aasta iluduskuninganna nii, sest kõigiga esimese kolmega põhimõtteliselt kuigi kõikidega, kõigi nende 20-ga, pluss veel 10 200 pluss veel poolfinaalides veel 30 kõikide nendega ma olen teinud tegelikult ju igaühega diili, nii juba teisest aastast, aga mis tähendab mitte juriidilist stiili, kuigi seda juriidilist ma oskan ka teha on see, et. Selle järgi oleks teie näiteks missikandidaat, siis õega ta vist ei ole niisuguseid mehi vist eriti palju kuulnud, kes. Kõikide kandidaat, kes piss pikal tänaval tuleb nendega vestlen vähemalt 30 40 minutit tund aega, milleks tulistatud? Temast nii elust, mis seal teie lemmikküsimus on, mida ta, mida, mida te esitate tüdrukule, kes siin valimistel tuleb? Ma tunnen tema elu vastu tõsimeelset huvi selles mõttes, et ma pean saama temast taustast tema suhetes sidemetest tema iseloomust, tema lemmikharrastustest kõikidest nendest asjadest peale. See ankeet on ainult väikene asi. Aga see silmside ja see selles mõttes, kuna siin on see missise roll on nagu ja, ja kui kõik need, kes sinna tulevad, üle läve ülejäänud pika tänavaläve on tulnud, siis neil on juba, nad on juba sisemiselt teatud mõttes omal nagu jänese tapnud, isand. Ei, see on väga suur uudishimu. Nad tegelikult. Messide puhul kindlasti ei ole, see on nagu oma sisemiste alateadlike, hirmude ja kõigi nende noh, ütleme niimoodi Mahesurumine poleerima pean teie käest seda küsima kuna seda enam, et te ise võtsite selle ette ette nii-öelda kohtute, räägite nendega 30 40 minutit. Kas vastab tõele see linnalegend, et, et missiks saamisel tüdruk peab olema nii-öelda Valeri Kirsi vastu lahke? Vaadake seda, selle see ei ole mul isegi mitte mõttesse tulnud, teate, mispärast, sest ma olin kuus aastat õpilasmalevas rühma komandör. Ja esimesel aastal 1969 enamikku ei olnud absoluutselt, eks ole. Ja, ja siis me võid, võitsime Kalmre, kuradid olime, mul oli 35 tüdrukut ja seitse poissi, 16 kuni 18 ja seal olid väga ägedad koloone poisse kõiki, nii edasi-tagasi, aga neid oli väga vähe. Ja siis oli niisugune juhus, et me võitsime isegi maleva kinni, lõime lõpp kokku, tuleb kinni. Ja mitte Dubaisse, isand, vaid saime Tombaisse. Teate niisugune Venemaal Kaukaasias ligidal, seal kuskil on. Ja, ja siis ma võtsin siis mina, kes ma julgesin esimest korda seal mägedes võtta, ühel tüdrukul käest kinni? Mitte julgesin, vaid noh, selles mõttes, et et võtsin käest kinni ja töötlemisel tulemus. Liivas silmi ei saanud, see oli absoluutne boikott, kõik need kaks nädalat, need lapsed, need oled, kellega meil oli fantastiline suvi kus minu missioon oli nende vaba aega ja tööd ja niisuguseid asju korraldada ja, ja nemad vast tasuks ta kuidagi võib-olla veel kõik muu asi ja nemad kulutasid mul absoluutse boikoti. Ja siit ma saingi selle, selle tõe asja said aru, et noh, on ka eesti samatki banaalseid kõnekäänd, et hunt ei murra omastallid ja kõik need muud asjad saad aru, kõige see missiriim iseenesest on niivõrd hõrk niivõrd niivõrd tundlik niivõrd noh, ma ei tea täiesti noh, näiteks kui dopinaal istuda kõik, kui sa ühte vaatad, näiteks kaks-kolm korda juhtumisi või niimoodi, või kui sa veel juhtumisi peaks pilgutama, kui sa peaks mingit moodi seal nagu oma tunnet avaldama, siis, siis on Hana siis on läbi, siis sa ei suuda ühtegi tegevust ühistegevust heas mõttes edendada ja see ei ole, see ei ole üldse mingi niisugune kaval nipp, ma tabasin õnneks alguses ära. Ma olen võib-olla üks-kaks korda ikka täiesti täiesti kurioosne, lihtsalt kohe niisugune noh olnud sisse võetud, psühholoogiliselt nagu täiesti mõjustatud suhteliselt. Aga kuna mul on tõesti hea noh, abikaasa siiamaani armuke, abikaasa ja kuna mul lapsed tulid, lapsed olid, siis olid külalised võimlemine siis ja kuna ma läksin alles 35 mehele ja kuna mul noh, siiamaani on abikaasa, saad aru ja ma olen ka oma hea tuttava sõbraga orbiga omal ajal elu ees ja kus me käisime persuga ja, ja kus me kõiki niisuguseid vaba eluvorme ilmselt ma olen kõik läbi elanud, ma ei ole ikka päris lobjakas pehmelt öeldes päris konservatiivne, aga ma olen vana mood. Ma ei tule sellega toime, nagu ma teen väikse Bobla satav on see kognitiivne dissonants iga tüdruk, ükskõik kui hästi või halvasti 99 protsenti missivõistlus kaotab, kahjuks loogika on seal üks protsent, võidab. See võitja võib sulle andestada. Kõik need teised otsivad, otsivad topeltpõhjust eneseõigustuseks ja mul on väga halb inimene olnud selles mõttes, et ma ei ole andnud neile seda õigustust nagu selles mõttes, et kuradima vastik, paks ja karvane kirss on süüdi, tema korraldas, tema lasi siin selle asja ja, ja nii ma olen mingis mõttes kasvatanud neid. Te ei usu, kui ma ütlen teile, et, et see on minu missioon olnud 20 aastat. Me absoluutselt usume seda just ma arvan, et see põhjus, miks eesti rahvas nii nagu te ütlesite, paksu ja karmast kirsi armastab, ongi just selles, samas ma ei ole lugenud, näid skandaalseid lugusid, hetke pärast jätkame. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Esimene teadaolev missivõistlus korraldati Eestis 1923. aastal ja Eesti esimeseks Miss Estonia tiitli kandjaks valiti preilis Zinaida Tamm. Enne sõda viidi läbi kuus võistlust, millest viimane toimus 1932. aastal. Konkursi valdasid neil aastatel osaühing Estonia film. Osaühing, Päevaleht ja ajakiri Ilo. Missivalimised taaselustati 1988. aastal, kui missiks sai pärast 56 aastast vaheaega preili Heli Mets. Tartus valiti küll esimene linnamis, kelleks oli Kaie Külasepp kuid tema oli hoopiski missiseseisuses. Ülekuulamine läheb edasi võlakuulatav Valeri Kirss, kuid tähtis inimene ta Eesti kontekstis olete. Nii on inetu sõna tähtis inimene, mina olen madalam kui muru, ma olen ilmselt nagu kõik need mofioosid, kellel on väga palju pappi ja kes maksuameti mõttes oja on madalam kui muru. Ei trügi esile, ma ei, ma ei tea, meedia ilmselt varem, noh, iga-aastane telesaade oli meedia süüks, seda Eesti TV-s 1988 kuni 97 võttis üksüheselt üle kõiki asju sellest stsenarist, lavastaja, koristaja, luksepp, kõik ühes isikus tahate või tavali kodanikes. Nii kurb kui see ka ei ole, mõnes mõttes. Aga sellest sellest TV saatest nagu mitte sentigi lõigatud ta neljast poolest tunnist lõpu kolmest poolest tunnist. Lõpuks tuli pooleteiseks tunniks ja tahes-tahtmata ekse edevus mingil määral. Ja kui sa tahad üldse niisugust asja ajada ega saab varjatult, ei saa ajada, eks ole. Ja siis noh siis oli ka neid valikuid, selliseid. Iludusvõistlusi teie esimesed 10 aastat või noh, 93, tuli enneli. See on esimesed viis aastat, panin uhkes üksinduses, eks olite üksi, tähtis inimene. Ei, no selles liinis ilmselt noh, nii-öelda noh, tookord kasutatud sõnategijaga aga tahes või tahtmata oli aga, aga ma ei mõelnud sellele. Ma olen pehmelt öeldes esimesed kaheksate seitsk esimesed 16 aastat, ma tegelesin asjaga, mind ei huvitanud üldse see, millise mulje ma jätan. Aga alles peale seda, kui ma hakkasin oma õigustega tegelema, siis ma sain muidugi kirvest, aga miks sa tegeledki selle asjaga, sest mingisugune taust, mingisugune vajadus pidi olema, see ei ole ju teie enda eralõbu, vaid solikide midagi pakkuda eestlastele eesti ühiskonda? See on, see on muidugi natukene pikem jutt. Algas Ma olin büroos Mainor Tööl, Pärnits tõmbas mind, ma olin algul enne seda Kümmast Lindast, siis olin reklaamiklubis seal natuke aega ja siis läksin sinna ja selliseid perestroika aeg. Ja, ja ma sattusin sellel asja sellesse asja absoluutselt juhuslikult. Mõnes mõttes. Aga see oli aeg, kus ma isegi käisin paadijuhtide kursustel, no aga täitesinna pidama juhuslikult võitlesid võisite sattuda küll sillaga täita ju pidama, mis oli see, mis tõid sinna, jättis pidama. Sest ei saanud olla see, et te olete juskui kärbaskis juhuslikult lendav jääv liivariiuli kinni enam minema ei saa. Sa ikka olid teie enda mingi vaba valik? Ei, see oli kindlasti minu vaba valik ja ilmselt ma mäletan, kui ma oponeerisin, kodanik Pärnitsat, Ülo Pärnits, et kes korraldas väga huvitavaid strateegi, strateegia-alaseid, ellujäämisõppusi maineris ja minusugune metafüüsika juristi niisugune sugemetega inimene julges siis terve seda seda auditooriumi seal oponeerida on, tema panin nagu selles ellujäämisstrateegiasse luua. Tagurpidi luua püsti ja see kujundlikult nagu sümboliseeris seda, seda meie edasimineku varianti ja nii edasi-tagasi. Ja, ja, ja seal oligi see, et juhuslikult sattusin selle tegema 87 koolinoorte pop, mallija pop modelli või mingi popmail, võistlus oli. Ja, ja, ja siis ma sattusin ka juhuslikult reklaamiklubisse 88 uue aasta saatesse, kus stsenaarium oli välja töötatud mate heliste. Noh, vanasti oli tsensuur, enesetsensuur oli väga kõva ja kui ma siis järsku selle paberiväliselt välja pakkusin hoopis idee, et, et ka meil võiks võib-olla valida ja nii edasi aga see teha siis siis see idee tegelikult vist ilmselt sõi minusse endasse sisse ja ma ma ei tea, võib-olla. Noh ma ei oska teile täpselt praegu astet, aga mingisugune asi siiski oli, mis tõmbas ligi, no mingisugune sära, ilu potipank, maiseen no hea küll, esimese korra tegite ära, siis tuli mõelda, teinekord tuleks ka teha, aga siis järelikult oli sees mingisugune hind mingi selline. No ma olen niisugune väga pika vinnaga mees ja ma teen põhimõtteliselt üritan ja olen eluaeg nagu üritanud mitte käia käidud radadel ja rajada sohu ise endale tee mõnes mõttes. Ja see klubihunnikule rajamise kogemus mul oli ja see iludusvõistluste idee ma sattusin siis ka nende maade arhiivide peale ma siis õieti tegelikult veel siis alguses isegi ei teadnud, et 1923 kuni 32 Eestis ühena vähestest Euroopa riikidest valiti esimesi misse ja, ja, ja 30 200 lõppes ja võite kolm korda arvata, mistõttu lihtsalt majanduslike võimaluste ja niisuguste asjade noh, selle tõttu Ma ikka jätkuvalt ei oska öelda, mille pärast nii et te olete sellega tegelenud 20 aastat, aga, aga seda tõelist põhjust ei ole endas veel välja sõelunud. Miks teie jaoks oluline seda teha, sest noh, ta võiks ju teha hoopis muudest juristiharidust vaiksemalt. Lihtsalt vaadake. Kui mulle meelde tuleb, siis mulle on tegelikult motivatsioon sellest ajast olemas küll sest mäletate, seesama Me olime missivõistlusele enne seda, kui meil tekkis uus demokraat kesti. See oli enne neid kõiki neid Turaiora jamasid, kui see kõik see hakkas pere, see nokk siis noortega tegelikult ei ole jätkuvalt mitte keegi õieti eriti tegelenud. Ja see oli minu missiooniks Nendele kasvõi sellele edukatele kenadel looduse poolt enam antuile nagu nendega tegeleda. Ja ja, ja see on võib-olla noh, iga aasta vahetub kogu aeg kontingent iga aasta on uued näod nii edasi-tagasi ja see minu missioon et juhtida neid oma elu rajamisel niisuguse natukenegi enim pääsemates või no ma ei tea, ma ei oska praegu ütelda. Üle kulutav kirss vist ei ole väga meeskonnamängija tegema üksi. Allen tõesti tõsi individualist sel lihtsal põhjusel, et ma mäletan, kui 93. sel aastal NL võttis minu vastaseks võitluseks kaks biljonit laenu laenu ja, ja kui ma siis esimest korda elus jäin väga tõsiselt mõtlema kogu nende asjade üle, et miks ma peaksin, ma olin just mesinduse vundamendi rajanud, kõik hakkas hästi minema, tegelikult hakkas juba isegi ärikuju isegi sellest asjast mõnes mõttes. Ja siis tuli, Me leiame tagumise kabja ka kõik selle müüri nulliks. See on konkurents, majandusse ongi konkurents ja, ja mina mõtlesin tükk aega. Ma mõtlesin välja niisugused lihtsad asjad, et okei, et naistega ma eksiga poksi ma ei jookse kõnedega võidusest, viie aastane edumaa ja vastutuult ei ole mõtet pissida, sest see tuleb ju kõik iseendale tagasi. Ja, ja ma suutsin seda selles joones mobiliseerida, keeruda. Ja, ja, ja ma olen kuulnud, et sellest kahest, millist kroonist on saanud 20 sai 20 20 miljonit vist dollarit ja nii edasi-tagasi ja see daam kadus. Ja kõik need muud asjad ja mina tegutsedes tegelikult absoluutselt puhaste kätega ja põhimõtetega suutsin rahulikult sellega kõigega toime tulla. Aga küsimus elektritõhus, paljud küsivad, miks kirss teeb seda üksi, miks seal ei ole korralikku meeskonda nii-öelda säravat noort mantlipärijat? Seal oligi seesama probleem, et noh, ma tahan, e ma ei nimetanud rohkem ega vähem. Tema tema mobiliseeris minu vastu tegelikult terve suure meedia seal olid nii palju katet antud lubadustega ligi meelitatud inimesi oli tal abiliseks ja mina võiksin tookord ma mäletan, et võiksin paberilehe võtsin ja üks 40 inimest võiks ju tõesti esimese kohe hooga selleks tiimi ametinimetuste ka nagu ära sisustada. Aga point on ju selles, et esimesed 15 aastat, esimesed 12 aastat ei ole seal ju tegelikult kopikatki rahunenud. Kõik on partner, kaup olnud, ütleme niimoodi, sina annad hotelli, sina annad bussi, sina lava, televisioon siis 13. või 10. aastal, siis siis hakati isegi mulle maksma, isegi ETV maksis esimest korda stsenaariumi ja kaubamärgi eest juba. Eks ole, aga see läks ju kõik ju Miss Estonia Miss Universumi kataks. Nii et küsimus on siin lihtsalt selles, et et lihtsam selles olukorras, kus need tekkis tõesti juba kapitalistlik sure ja kõik need muud asjad. Mul oli lihtsam seda asja rahulikult ise teha, ma olen võimeline seda tegema, sest enda enda puhul sa võid mitte maksta. Aga teiste puhul sa pead maksma ja, ja, ja muidugi see on, see on tegelikult vale seisukoht mõnes, ja minu seisukoht, ütleme, et ma ei ütle, et see üldse õige on, sest kogu see glamuur, koguse meediatort tehakse tegelikult teiste jaoks ega seda mina ise tort üldse ise pidanud sööma nüüd 20 aastat, ise see jama, see on pea peale pööratud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 2002. aasta 23. aprillil kirjutas Barbi Pilvre nädalalehes Eesti Ekspress järgmist. Mõni aeg tagasi valiti jämejala vaimuhaiglas kevadtüdruk selline, mis jämejala haigla kõige kenam ja tublim leiu. Kas pole see lõplik märk, et 80.-te lõpus epohhiloova tähtsusega ühiskonnaelu sündmus missivalimised on lõplikult alla käinud ja maandunud ühiskonna marginaaliasse? Ei mingit glamuuri enam üksnes sotsiaalporno. Eesti Miss Estonia võitjaid läbi aegade. 1923. aastal Zinaida Tamm. 1925. aastal Antonie Bergmann 1929. aastal Neeta kelgo, 1930. aastal omaali ess Mager, 1931. aastal. Lilli Silberg. 1932. aastal Nadezdabeedi Hoffmann 2004. aastal Sirle Kalma. 2005. aastal jaanakkuvaitseva 2006. aastal Kirke Klemer. 2007. aastal Victoria Sovske ja ülekuulamine. Regulutav Kirss, kes oli tegelikult see või, või mis oli see ma, ma ei, ma ei tea öelda, kumb, kumb variant on õige, eks te vastate, mis tõmbas või kes tõmbas missise naha üle kõrvade, nii et sellest võistlusest anno Domini 2007 ei ole enam mitte midagi järgi. Mis te tooli alt ära tõmbas? Teatavasti on mul see elektritool praegu siingi all, et eks see on ajutine. Seda küll, aga see oli aastal 2002, kui ma Kui ma vaat teine mäe, üheksas märts 2000 KAKS Miss Estonia internetisaidil on seal muidugi kõik see lugulaul ka kirjas see, et kui ma selle ajani olin tegelenud praktiliselt missivõistlused nii ja ma ei kuulanud muud asja. Ja see asi oli, pott oli telekas ja ja TV3 oli tänu sellele missivõistlusel, 1997 sai esimest korda, lõi ETVd reitingule see, kuid see olümpia 198 kui see üle kanti ja, ja see oligi tele TV3 noh, äkktõus, eks ole, selles mõttes ühesõnaga, siit siis selleks ajaks siis siis juhtus lihtsalt see, et et noh, see on niisugune pikk jutt ja seda on igaüks vist ilmselt võib-olla kuskilt kuulnud, aga aga sellest hetkest, kui ma hakkasin oma õigustega tegelema Te tahtsite arusaadav raha selle eest, mida te teete. Ja lõppude lõpuks oleks see täiesti mõistlik, sest et ega ma ei saa olla lõpmatult see viimane kommunist või indiaanlane, maikaalne, kes peab tasuta kõik seda asja tegema. Ja kui Errydei kommist tõmmati Tol ajal oli Eesti Eesti Ekspress Grupile kuuluv megaportaal. Ja selle selle tegevjuht. Seal olid, läbirääkimised on käinud juba kaks kuud, nii. Aga mõtlesin, et ma ei saa ju, härrased, niisugust Nad isegi pakkusid raha, et pis Estonia pildid oleksid just nende veebisaidil. Ja ma ütlesin, et ma ei saa, sest et Henry teie on aidanud selle võistluse kolmel aastal interneti nii ja ma olin maailmas esimene missivõistlus rahvusliku võistlusena, kas juba, kus juba 95. aastal oli internetis toimus võistlus nendest tagasi ja, ja ma, et ma ei saa ja, ja siis need mehed lihtsalt mõtlesid, et nagu see norra pärast lõi, tuli kontorisse ja laua peal. Jah, ma, ma andsin käsu ja tõmmati need pildid üle ja ja, ja oligi kõik ja kui ma siis esitasin kolmesajatonnise arve, noh siis peale seda on. Ühesõnaga, Eesti Ekspress, mõtlesin, et ma ei ette teisteks Ekspress Grupp. Rahuldus E-grupp, mis grupp see grupale e e-grupp ei mäleta absoluutselt seda ettevõtlust, palun väga vabandust, aga kes need inimesed olid, siis on teil nii-öelda viha nende vastu alles ärkad hommikul üles sellise teadmisega, et, et maakonna maakonnad saatana sigidike Ei, ma ei tea praegu tegelikult kõik lahja, lahja, lahja lahustunud, aga tol hetkel oli tol hetkel ma, ma ei, ma ei arva ka, et tollest hetkest aga, aga saad aru. Aga ilu ilu müüb ju endiselt, kui me vaatame rendireitinguid, siis seal Need saated, kus kohas valitakse mingit supermodelli või, või, või nii edasi, sellised elavat teleshow tunni elus ikka inimesed tunnevad huvi, absoluutmehed lähevad higiseks, ikka kui tuleb nii-öelda ilus tüdruk saali ja jumal hoia, mis võiks olla ju veel vägevam kui saalist anda nii-öelda hindeid nendele tüdrukutele meie ketserlik, kus maailmas, kus eksju naise arvustada nii-öelda kuulub juba peaaegu paragrahvi alla, eks. Mis juhtus, mis juhtus, ikkagi päris täpselt ei saanud aru, ma saan küll aru, et mingi 3000 300000, eks ju, neid ärritas. Aga miks asi alla käis? No tegelikult kui päris aus olla, siis. Kuid tegi ja hakkab ise kahtlema. Ja kui tegija lihtsalt viskab sussid varna või oma jooksukingad või, või mis asi on või, või kui tal lüüakse ikka nii nii kõvera mõra sellesse asja, siis noh, milleks ma peaksin siis lõbuks. Ja point oli ka selles, et et see poiss ütles mulle väga ilusti, et kohtuKivitma ütlesin tot lähme kohtusse lõpuni nõus minema, et jagavad aeglaselt, me laseme selle firma pankrotti ja nad lasidki. Teiseks ta ütles, et, Noh, ütles midagi kolmandaks ütles, et ta keerab kraanid kinni, keeras külge ja, ja liimi öelge nimi, kes keerasid kraadini. Öelge selle härra nimi, kes, kes lubas. Väga-väga pettunud, olemas. Jah, mina olen katas pettunud, aga põhiline oli see, et tema ülemus pettus ka tema saasta pärast, kes tulemusele tema kõige suurem ülemus, väga lugupeetav inimene, pettus ka ja mõne aja pärast seal pikal tänaval ütles, et hommissajaamana tänu sinule mul läksid silmad lahti ja see mees, selle mehe lasin ära ja internetiportaali poisi panime ka pea kinni ja edasi-tagasi. Ei ole halba ilma heata. Aga see meedia, kes nuusutab ülemuse tuult, ega siis ükski ülemus ei lähe, ütle, et kuule nüüd muudame siin seda suunda sekkis vanasti. Aga peale seda, sest tegelikult missivõistlus on meedia virit, tan meediatort ja kui seda ei ole televisioonist, siis ta ei ole mitte kuskilt. Kas põhjus oli võib-olla selles, et ei osanud nii-öelda just neid samu tüdrukuid pärast nii-öelda selle vankri ette rakendada, mis selle raha oleks ära pidanud tooma jäite nagu Takendasite kuskil pidite ise korraldama, teil ei olnud aega neldamanadžeerida, teil ei olnud aega lennutada neid tüdrukuid maailma lavadele, sest tegelikult olgem ausad, ega neist üheski nagu väga sellist säravat, tõsi, kohalikus mastaabis, aga mitte maailma mastaabis ju ju tähti nii-öelda ei tulnud, ma saan aru, et see on Eestis raske aga põhimõtteliselt ju ikkagi, eks ju. Kindlasti võiks endale soola pähe raputada või ma ei tea tukka või mida, mis on? Aga mu ära, olgem natuke realist, kes te tunnete ärimajandust, reklaamimajandust? Et muidugi väike, Eesti on, esiteks väike, iga direktori, iga reklaami tellijal on palju huvitavam oma tänavatüdruk oma tuttava tüdruk panna oma reklaami kui pöörduda kersi poole, kest, eks see on üks asi, teine asi on lihtsalt see, et see reklaam ja majandus meil selles mõttes üldse toimib. Ma esimesed 15 aastat, ma saatsin tüdrukud kaheksale rahvusvahelisele missivõistluse, ilma et need tüdrukud sentigi oleks maksnud. Ma oskasin neid asju nii korraldada, et, et ma leidsin toetajaid ja nii edasi-tagasi. Selles mõttes meil on, noh, mis universumist on kaks seitsmendat kohta, mis Euroopas on teise printsessi koht, need need kolm pärl, kolm, neli pärliemis Baltics'i. Ja eks ole need neetud. On on, kas, kas mul ma küsin ühte linnalegend veel segan vahele, kas see peab paika, et, et needsamad reklaamiandjad pidasid lõbuks kirsse lihtsalt nagu väga tülikaks partneriks, kuna tal oli see juuraharidus ta valdas sihukse lepingu kirjutamise kunsti, siis see jäigi nagu venima ja temaga oligi raske asju ajada, sest ta püüdis nagu kõik asjad, mis, mis selle päikese all olid nendesse lepingutesse kirja panna. See viga on mul olnud tõesti teisest aastast alates need 19 aastat tagasi, mõnes mõttes, aga, aga see on ainult korrektsuse mõttes. Ja point ei ole selles, vaid point on selles, et eestlased kui sponsorid, kuid tõeliselt heas mõttes noh, mitte nänni, niisugune see noh, nagu neid, neid, kes kutsuksid meisse kirss tuleb, meil on siin sõlli pidu, tuleb. Et peaks tegema soengut, et peaks tegema ettevalmistused, et peaks kleidid, värgid, särgid, Traansad kõik asjad neid nagu need ei ole sul esimesed 10 aastat veel niimoodi, sul on suur au, kutsume aga kõige maksta midagi, aga, aga sellest maksmisest nagu nahhui. Ethan tellis lihtsalt topeltkoguse sülti oma süldipeole. See maksab, no vot see vaato ja, ja, ja, ja kuna siis pärast kui niisugune üleüldine huviobjekt on seal sinna tellitud siis peaks ju ka midagi vastavalt mängima. Nonii, kas te olete ka pettunud, et see asi läks nii, kas te olete pettunud selles, et teie, kes te olete sõna võimekas, kes te olete sellise eduka inimese joonega? Te, olete paljude jaoks muutunud selliseks tüütuks missiasjast rääkimaks vanameheks natukene kibestunud, kes tegelikult nii-öelda oma sinilinnust päris kõike seda kätte ei saanud, mida ta tahtis ja püüdis seda, et mis see küsimus, kas te olete pettunud, oli küsimuse alguses? Bralisele pettumus, emal on see eluvõitluses ammu läbi elanud. Ma olen, ma olen olnud situatsioonis, kus kus mult küsitakse, et kas sotsid diktofoni kaasa ja ma võtan välja oma 1888 aasta revolvri ja ütlen, et ei, et ma ei võtnud, võtsin hoopis selle ja, ja ja, ja see oli see juhus, kui mulle anti nädal aega miljoni kogumiseks või siis tütre elu lõpetamiseks nende poolt, et Ma olen neid niisugused. Mul on olnud õnn tegeleda tegelikult niisuguse asjaga, mida ma taha inimesena mitte kunagi ealeski oleks kogenud. Ükski miljonär Eestis ei ole, ei suudaks endale seda luksust lubada korraldada vannen šõuna jätkuvalt ka 20. korral ilmad, sentimeetritki, millimeetritki antaks millekski järele möödunud aasta ma tegin mustade klubis esimest korda, ma eirasin ampsilt. Soomlased soovitasid mul, kui, kui nad ei aita sul meede pirukaid teha, kui televisioon sul ei maksa, miks sa peaksid võll. Ja, ja ma tegin seda mustade valges saalis ainult žürii ess jakk kontestandit ja esimest esimest korda hingamister Eesti Mysterit. Et neli top finalisti meest või kolm ja viis või neli missikandidaati nupp, need olid välja valitud ja nii edasi. Et see toimib, see kolm tundi toimpsu ja isegi rekoratsiooni eriala lõpetanud Eesti Miss Estonia 2006, nagu hiljem olin noh, saad aru, kui ma oskan isegi niisuguse ülikooli lõpetanud 22 aastase neiu ära petta, nii olnud nagu võiks mõni ütelda, et või midagi, see oli täiesti tõsimeelselt andis niisuguse väga positiivse hinnangu meedias, et noh, ma ei ole ka mitte millegagi järgnenud. Telehäkki töötavad mingid õelad homoseksuaalid, kes ei taha nagu naise ilus, midagigi. Ei, see on, see on see on, seda ma niimoodi ei ütle. ETV juht ütles mulle, kui ma tegin veel viimase ponnistuse sel aastal, VR üheksandal veebruaril, ETV juhtutused, minule, kes ma olen üheksa aastat teinud ETV-s kõigi vaadatavat saadet. Miss Estonia võistlust ei suhestu. ETV programmiga. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 21. juunil 2005 teatab uudisteagentuur Ananova, et sakslannast baleriin, kes istub trellide taga narkootikumide salaveo eest võitis Brasiilia vangide iludusvõistluse. Melanie vürts tuli võitjaks rohkem kui 3600 konkurendi hulgast ja võitis Miss vankaks 1005 tiitli. Autasuks sai ta kuldkõrvarõngad ning umbes 1000 kroonise preemia. Kena Londonis sau Paulu Tatu happe vanglas. Selleks ajaks veetnud juba kaks aastat. Kinni läks ta selle eest, et üritas riigist kuus kilo kokaiini välja viia. Ülekuulatav kirss, kas teile ei tundu, et äkki siin see häda või mure Te rääkisite? Just siin pole kuule Vainola, seda et Eesti reklaamimaastik on, on kuidagi vale, et pole, häda ongi selles, et see ilu teie toodate ei sunni nii-öelda patta panna see ei vasta enam sellele ilule mida või sellele nii-öelda standardile, mida inimesed ootavad ja tahavad. See võib küll nii olla, sest ma hakkasin järsku mõtlema, sest et mina batava panemisest selles mõttes seda ilu kindlasti ei tooda, see ei ole niimoodi. Laiatarbekaup, see ei ole see, keda veetakse ja näidatakse nagu koerakest. See ei ole see, keda võiks süldipeole tõmmata, kellest võiks teha Natura eurojama, ilma, et noh ühesõnaga küsimata inimesed teeks kõike seda sellist ilude ei tooda või võib-olla reklaami siis tellijal andjad oleksidki või ongi noh, nii-öelda seisavad nagu käed püsti, et noh, aga ei paku ilud ei paku meile toodete saaks ära kasutada, mis mõte meil on siis teile nii-öelda raha anda, et me saaksime oma bänneri kuskil teie üritusel. Point selles, et et Ma olen teinud mitu ettepanekut, et kogu selle, noh, ma saan kõike tegelikult aru, et ega mina ei ole see kui ma tahaksin äri teha, kui ma tahaksin, et see, et see kajaks ja sügiseks ja et see oleks tõeline edevuse laat, nagu ta ongi, et kus kõik tormavad hinnast küsimata seda meediatorti kahmama ja kõike seda siis peab see asi hoopis teistmoodi tegema. Ma tean seda asja, kuidas seda peab tegema. Ja ma olen üritanud, võib-olla ma ei ole viimased kolm aastat üritanud, olen üritanud. Meie suurematele reklaamiagentuuridele juba aasta ette ütelda, okei, härrased, võtke, tehke see projekt ära. Mina omalt poolt luban ainult seda, et minul on see, mis universumi, mis Baltics'i, mis Euroopa litsents. Võib-olla häda on seal see, et ei suuda neile pakkuda stabiilsust ehk pakkuda neile juba aasta ette seda õiget missi kätte, sest et mõttetu on teha ju 40 missikandidaatidega reklaamiproove, sest me ju ei tea, kes on tegelikult see tõeline Rülank. Aga seda keegi ei tea kuni lõpuni. Ja ja briljant ikas saad aru mina, kes ma olen pärlipüüdja ja olen leidnud 20 aasta jooksul kolmneli pärli, kui ma päris ausalt ütlen siis alles nüüd, tänavu aasta ma võin teile eesti rahva, selle, et ma võib-olla olen leinud ka lihvimata briljandid mis Victoria, kes läheb maikuus Miss universumile, kes on, kes on, kui ta närvid vastu peavad, kui ta isiksust on küll kahekümneaastane ja ka filosoofilt jube natukene õppinud ja need on tõesti igatepidi, aga see on, kui on 90 missikandidaati koos, siis seal ei mängi ainult ilu. Kas seal mängib rolli see, te ütlesite, et tegemist on nii-öelda lihvimata, eks ole, vääriskiviga. Kas seal mängib rolli pigem see, et need neiud, kes seal on, on tegelikult juba lihvitud, on käinud kuskilt nii-öelda noa alt läbi lõigatud, mis neid on seal 20 30 korda lõigatud, need on Venezuelas, on ta viieaastaselt, pannakse juba talle öelda, ta on, ta on, ta on täiesti inkubaatoris, ta on nagu pärlikasvanduses tal on, tal on kõik mõeldavad asjad, aga 99 protsenti põleb seal läbi pehmelt öeldes ja, ja kui see üks sinna aga jõuab. Venezuelast on küll väga palju komisse universumit olnud aga Eestis ei ole mõelnud seda teed minna, et nad lõikama endale seda öeldi brile, andilisime ta ära, korralikult. Tehakse ka vastavalt juba seda tööd. Eestlaste töö käib, tahate öelda? Näiteks milline, mis on nii-öelda lõigatud, mis võtame selle uhke buketi ette, mis teil siin on? 80 80 2007. Kes meist? Nii mõnelgi on nina sirgeks lõigatud. Nii, kas ma teen liiga, kui ma alustan alates kahetuhande pärast aastast Evelyn Mikomägi? Ei, ei, ma ei tahaks nimesid nimetada. Tema on ehe näide sellest, kuidas tõeliselt vaimustav isiksus ja õnnelik inimene võib kogu selles samas pärlimängus, mida nimetatakse Miss Universumiks. Kuidas see võib oma inimlike ja ja oma isiksuslike omaduste tõttu jõuda, mis universumis top 10 hulka? See on fantastiline, niisugust asja ei ole kunagi juhtunud enne ega pärast. Aga see, et ta võttis endale, me rääkisime, ta võttis endale videoreporteri rolli ja ta oskas kõikidele seal olla niisuguseks huvi, nendest tõeliselt huvid tundvaks inimeseks, noh kõigi talle niisukese eeldused. See, et Inna Roos meedias on nii-öelda panen jutumärgid ümber tembutanud, see teeb teile tuska. Kohati on mul kurb meel, aga, aga, aga On ta teie poolt juhendatud teelt kõrvale astunud, eksinud? Ma ei, ma ei kommenteeriks seda asja, sest et nii noori inimesi eriti kui neil on, kui, kui meediakontsern või teatud toimetus, eks ole, võtab, on ta üles tõstnud, eks ole, siis meediat huvitab inimene kaks korda, eks ole, põhimõtteliselt üles tõsta, mida Eestis nagu kroonika ütles, et ei, me ei aita sind ülestõstmisel. Me saali ära, ah, me siis võtame, kasutame teda ja siis lükkame talle noa selga. Ja see on teine kord kui meediat huvitav inimene, eks ole. Ja nende noorte inimestega, kes tulevad nüüd järsku prožektori sisse või selle valgusse neid ei ole nende asjadega õpetud, neil on küll Miss Estonia diiliga on neil punkt, et nad võiksid konsulteerida kodanik Kirsiga. Et nad üldse niiskuse kollase meediaga, enne kui nad üldse suhtlevad. Ja kui nad on juba suhelnud, et enne seda, kui kui see läheb väljaandes, millised pildid lähevad, millise softi sisse, millise konteksti sisse pannakse, et peaks nagu konsulteerima vähemalt ise vaatame üle, võib-olla minuga. Aga nemad, nad ei, nad, nad ei, nad ei ole üliinimesed üle kulutav kirss, ma olen teinud väikese tähelepaneku meie selle ülekuulamise jooksul nimelt väldite nimede nimetamist ei ole ta meile nimetanud tolle Mega portaali tegelast, madaam e-tolli näiteks, kes figureeris, räägite, räägite anonüümsust, ETV juhist ja nii edasi, on see mingi süstemaatiline mõtlemisviis, et avalikus esinemises väldite nimesid kellegile kanna peale astuda, sest et teil on mingisugune kartus tagantjärgi targutamine, härrased ei aita mitte midagi. Ja, ja ei ole asi niimoodi, et on üks on barrikaadi ühel pool ja teine teisel pool kui nemad on oma oma sisemise bürokraatliku loogikaga mind auti mänginud. Vainot, nad teavad ise, mis teevad, mina teen oma asja, mind üldse ei häiri ka, küsimus on lihtsalt selles, et, et see sellest tõelisest iga-aastasest meedia meediasündmusest on nad lihtsalt jäänud ilma. Mina võiks absoluutselt rahulikult teha ilma maksumaksja rahata ala ja seda eurovõistlust võistlust üks praegu, eks ole, kus kanal kaksin, harrastas mingite suvaliste modellidega tänavalt võetud väikeste modelli hakatistega Metter 60 viieselt meeter 67, aga kuna ta laulja teda viiakse, veetakse kuni lõpuni niisuguste tüdrukutega, kes härrasmehed, kes vaatavad televiisorit ja kes võib-olla võtad veini, kui, kui nende kõik ei, ei ole selliseid tüdrukuid, misse, kelle ilu paneks inimesed. Noh, püsti või, või lugu pidama inimesest siis tekivad just need Hilkumised, ma, kui ma tänavasta noh, sellesama tiimiga oleks võinud ükskõik mida teha või nii edasi-tagasi ja oleks andnud kindla garantii, et seesaadete sari tegin terve, terve suure ettepaneku kõigile kolmele kanalile kõigile nendele asjadele või noh, nende niisuguse nagu reality sõu on juba eelnevalt eelmisel aastal ja kõik need asjad, ma olin nõus. Okei, kodanikest ei maksta sentigi ja nii edasi-tagasi. Aga noh, mitte keegi ei võtnud vedu, sest praeguste asjade loogika on ju pea peale pööratud. Selleks, et saada televisiooni, mina pean leidma telesaated, tootmiseks vajaliku raha või siis selle telegrupi Freylantserid, see on 100 150000 200000 siis kui on sponsorid, tulevad siis nemad muidugi noh, see telesaate tootja, aga selleks, et telereklaamid teha, teate ise, mis maksab sisse telereklaamide aeg, telekast tuleb välja osta, aga ma segan vahele küsimusega. Kas ta niimoodi ei ole mõelnud, võib-olla olete teie jäänud pea peale seisma, süsteem on hoopis jalgade peale, pööra tõrvast. Ei ole, see ei saa olla jalgade peale pööratud, kui inimene, kes, kellel, kellel, kelle omandiks on kaubamärk ja kelle kes toonud üldiselt, ent stsenaariumid ja nii edasi-tagasi, kui sellele ei pakuta mitte sentigi selle asja puhul. Kuidas see pea peale pööratud, kas mina olen jätkuvalt see pioneer, kes peab siis tegema seda avalikku tsirkust nii-öelda jätkuvalt oma hobi korras? Ega see ei ole päris õiglane. Eesti Miss Estonia 2008 tuleb. Ma arvasin, et ma teen, ma ütlesin meedias ka Postimehele andsin intervjuu, et ma ilmselt teen pika vaheaja. Aga kas te ei ole mitte sama meelt, et järsku kui miss Viktooria, Viktooria, onju, mis tähendab Victoria Victorit kui tema peaks sellest sombusest läbi löönud. Et see, see ideaalne, siis see situatsioon tegelikult meedias muutub kohe siis on täpselt nagu suusatamine, sistancotap, siis on kõik siin ei olegi, tegelikult on küsimus nõmedaks rahvas mingis millis pooleteistkümnes. Kas kas miljon-poolteist oleks raha, kui ütleme me oleme siin sild, aga natukene kõrvale pannud silduja Vaino annaksite poolteist miljonit, Raava, Braava, eestlased, esimesed tõelised härrasmehed, kas me saaksime Meie nagu sildid teleekraanile, kas oleks uuesti teles tagasi pooleteist miljoni? Absoluutselt on kindel, absoluutselt, me hakkame lugema seda raha. Okei, mul on väga hea meel, et esimesed härrasmehed postsotsialistlikus kapitalistlikus Eestis, raadio kahe esindajad on tulnud välja geniaalse idee, et me oleme lubanud midagi, me hakkame vaatama, kuidas ja, ja see oleks see, see, see oleks lõdvalt, see toimuks väga intelligentselt šarmantselt ja kõikide nende eelreklaamide, kõik te oleksite telesaate produtsent või see patroon oleksite Miss Universumi sponsor, te oleksite, mina olen saate 11 võib-olla juhuslikult loteriiga võiks saada, kas Jüris? Igal juhul aga ainult tänu sellele, et noh, niisuguseid erakordse lahendusega välja tuleksid. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. A seeme. Külma sõda, Valeri Kirss hämmastavalt intelligentne inimene ja mulle meeldib see, et tal on kogu aeg olemas täiesti oma arvamus ja tihtipeale terav, aga, aga objektiivne, mõtleks üsna edeva mulje. Noh, eks ta, mis siis on nagu, nagu me seda teame, ega rohkemat ei oska käes, kogumist autos, et rohkem ma ei tea. Aa, mõttetu mees, no minu jaoks ta küll eriti sümpaatne kala tundub, ohke ei, tamm vastumeelsust küll ei tekita. Ei oska üldse mitte midagi. Ma nii vähe olen temast lugenud vist? Sellepärast Valeri Kirss. Väga imelik missivõistlused, vedage hoolika autoga Monika hooliku klubi ka jah, nii isiklikult näinud ei ole, teleka vahendusel ei oska kommenteerida, sümpaatne tundub lühikest kasvu olema. On tõenäoliselt tantsuga tegelev isik või aga mina ei jälgi neid saateid eriti absoluutselt, ma viimasel ajal ei ole teda näinud üldsegi. Omapärane vanamees ei tunne teda, ei oska öelda Valeri Kirss omal alal kõva tegija ja las tegutseb edasi, kui ta üldse tahab tegutseda, aga ma saan aru, et praegu tegutseb juba keegi teine. Mingi missinduse nina, mesi, viisakese viks. Eesti mees saab olema ei ajakirjandusest lugenud tema kohta täitsa tavaline normaalne inimene. Ei, oi, mis ma temast astmeni kärvata. Valeri Kirss meenutab mulle võib-olla sellist natukene sellist maiast kantpead, et tal seda, seda sellise soengu mõttes just eelkõige. Aga jätab mulle sellise hästi hästi meela mulje, võib-olla see ka sellest, et ta neid missikonkurss nii palju korraldanud ja nii-öelda palju naiste seltskonnas viibinud ja lisaks nagu võib-olla teine asi, mis, mis ma ei tea, nagu, ma ei tunne teda isiklikult, mis, mis meedias on, on kajastanud, on et ta kuidagi selline natukene nagu vinguja või, või sellisele hääd hädise mulje, et alati nagu keegi talle liiga teinud, et ei tea, võib-olla see on ka meediapoolne. Selline suunamine nii palju, kui ma meedias näinud veel suhteliselt imelik meesterahvas, täiesti liiga edev, eputab hästi välja, mõtleb, et ta teab kõike lihtsalt meedias, et on edev. Ta on oma vanuse kohta tahaks nagu normaalset, Juta. Mängib kodus pensionäri, kui tahab, ärgu meediasse roni, kohv. Oi leidsingi räima räima. Tule siia kahest kahest vasakule. Või sa leidsid näite näite, siin ongi kevadised õied. Kaunid, sinised, vaata Pole vahel mitte maru linnakärast pääseda ja tulla lihtsalt sinilille nuusutama. On küll. Kuule, kui suur su auto pagasnik on, paneme kõik täis neid härra Morra õit, vaatan ta siin, kas pole mitte tore anda vahel vaimul kosutust hingele puhkust peale rasket päeva? Kilekotitäie võtame ikka kaasa. Ära musaõit. Ülekuulamine.