Tere ülekuulamine alustab. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulatav on mees, kelle kostüümivalikusse kuuluv narri rüü kaitseliitlase laiguline koht ja ärime hunnitu kašmiir. Ta on mees, kelle käes rahvas tantsusaalides lääge magusat kaku, mõlema suupoolega pikki aastaid. Kas tormihoiatus või pilves pea, kas ingel või saatan. See näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamise alguses aga viis, kui meil oleks siin kaks raamatut, piibel ja vabariigi põhiseadus. Kumma käe alla võtaksite vanduda seda, et järgneva vestluse juures tuleb tõde ja ainult tõde. Ütleme niimoodi, et piibel teatab meil suhteliselt ükskõikseks, mistõttu ma võiksin võtta põhiseaduse, aga kuule, aga põhiseadus vajab pidevalt muutmist, siis elutarga inimesena oleme õppinud aru saama sellest Et tõde on küll tore, aga selge on see, et vahel siis võib lihtsalt vait jääda, kui valetada ei taha. Te olete pidanud viimasel ajal vait jääma ka selles mõttes või, või on teil palju olukordi olnud selliseid, kus tuleb ikkagi niimoodi natukene selliseid pooltoone läbi lasta? Ja mina olen selline väike inimene, et ütlen ausalt ja otse, et ega ma suurt tühjagi ei karda, ehk seetõttu ma ei ole pidanud viimasel ajal vait jääma. Ja, ja ma arvan, et see annab sellise sisemise vabaduse, kui sa kui sa saad öelda seda, mida sa tahad öelda, iseküsimus kas on mõtet öelda, sellepärast et kui sa ütled kurtidele kõrvadele, siis võib see välja näha, kui noh, lihtsalt sõimamine. Aga teie kolleegid, neid tabab sageli sellises olukorras, kus nad kas on jäänud tähenduslikult vait, valetavad nii et eks ole. Aga lapsed suu suitseb. Tänases Eestis on tähenduslikult vait jäämist küll keskmisest rohkem, tuleb tunnistada. Ehk eks meil nagu teatud ringkondades isegi natukene äriringkondades, aga, aga poliitikud ringkondades ikka ikka oleme kuskilt maal sunnitud asju nimetama vaiksemaks ajastuks küll sellel lihtsal põhjusel, et mitte kõigil ei ole täna võimalus vabas meedias üles astuda seetõttu kiiresti imestunud, et mina olen täna teie stuudiosse palunud. Tõsi, ärge jamage, te hakkate rääkima seda, et kuskil tõesti on olemas mingeid kallutatud jõud. Ma kardan küll, jah, ütleme niimoodi, et et ajakirjandus, ma olen ju ise ka ajakirjandusest ära servapidi sees, tal on ikka suur jõud, küll on midagi teha, ei ole, ei, ehk ma kardan, et et me oleme täna liikumas suunal, kus kus neljas võim otsustab pahatihti natukene rohkem. Ehk küsimus ongi selles, et kuidas me ühte või teist probleemi afiseerime. Viimane, viimane selline demagoogia sõda ju lõppes peaaegu et eile või mis ta õppes tähendab, ta algas eile, kui riigikogu ei andnud õiguskantslerile rohelist tee. Enne seda, noh, oli meedia teinud temast märtri, tõsise rahva lemmiku ja, ja mida, mida iganes sinna juurde. Ja siis, kui eile esimest korda kõlasid tegelikud etteheited, mida inimesele oli teha Reformierakonna poolt väljaöelduna siis olid kõik väga šokis, et huvitav küll, et miks siis niimoodi, et on nii tore mees ongi absoluutselt õige vastus minu lapsepõlve mängukaaslane praktiliselt ja, ja mis iganes ja ongi tore mees õiges kohas. Tore mees, see on see teine küsimus ja nüüd hakkab see sõda peale ja kuhu see keeratakse seal ainult meediarida. Ja tädi Maali tallanud poolt ükskõik tädi Maali usub ikka teid ja veel teisi ilusaid ajakirjanduse poisse ja ega ta minu käest ei tule ju kunagi küsima, mis asjadest aru. Ülekuulamise uks kolksu sellel nädalal kolmapäeval, seetõttu räägib ülekuulatav Riisalu eilsest päevast ehk teisipäevast. Ja, ja, ja saate ja ülekuulamise kuulajad kuulevad seda laupäeval ja seetõttu on ilmselt meist juba väga palju targemad ehk järgmiste päevade jooksul ma usun. Samas vaadates väga palju ikkagi ju ei muutu, aga tuleme selle juurde tagasi. Muide, mis eile toimus, kui te tahate kohe rääkida? Ei, ma ei taha sellest eriti rääkida, ütleme ausalt ja otse olnud hämmastav Riisalu teie jaoks kuulata seda, mismoodi oravamärgiga Poiss kantseleist rääkis sellest, mismoodi Jõksi kaitstakse otsekui Putinit. See oli mööngem tõika ikka level küll. Aga kes teie arvate, kahetse? Putini liin tõesti töötab. Noh, ütleme siis niimoodi, et mina olen alati, vaat minul on selles mõttes ikka väga hea elada küll. Et kui midagi valesti ütlen, siis ma saan öelda, et ma tegin nalja ja minu puhul ei ole keegi aru saanud, kas ma olen naljamees või tõsine inimene, eks ju, et seetõttu et reforme Erakond on mingisuguse Putini motiivi sisse tõi, noh, see on ju täiesti täiesti nominaal naerangi, kogu aeg, et ega ega, ega ega siis Ansip on populaarne tänu Putinile, järelikult neil on koostöö. Ehk ehk ehk ilmselt siis on see Putindluse nii armas, peabki seda aeg-ajalt sisse toova, et nagu värske püsida ehk seetõttu ma arvangi, et nad pole hulluna. Ämma. Tähendab selles mõttes see hämmastada heidet absoluutselt, see on teie enda erakonna puhul ka nii kõik sammu, millised ajastuks nii-öelda tuuakse sellele juurde kohe. Palun väga, just mõned ajad tagasi vist käis, kui ma ei eksi, see tore vaidlus aktsiisi teemadel ja see tore vaidlus, millele vastas Reformierakond, peasekretär Kristen Michal, et juhul, kui me aktsiise justkui ei pikendaks, oleks see nii-öelda pöördumine SRÜ poole ja nii edasi, vaata see teie parteijuhi vaidlus maamaksuteemadel ja nii edasi iga pagana asja puhul, juhul kui mida te teete, keskerakonnas tuuakse alati mängu see Vene kaart, see, see ei, ei ole enam äge, ütleme nii. Noh, jah, aga eks see ongi täpselt nii, see poliitiline võitlus näeb kõrvalt vaadatuna ikkagi päris jube välja ja ütlen ausalt öeldes ei ole juba. Ei vastupidi, ma tahtsingi välja jõuda, et kui keegi küsib minu käest ära, mis on minu kolmveerand, et aasta jooksul, siis mis on nüüd siin, olen selles riigikogus olnud, et, et mis on minu jaoks kõige jubedam? Kõige jubedam ja selliseid muremõtteid tekitabki täpselt see, et milliste võtetega üksteisele nagu antakse üks pool tõstab aktsiise ja üleüldist maksukoormust, kasseerib sellega kokku inimeste käest sisse viis ja pool miljardit. Kütusehinna tõus juba täna, Riisalul, ärge minge libedale teele ei lähe, see oli otsustatud juba siis, kui teie olite teie partei, oli valitsused seostati ära siis ja kas, kas ma ei ole siia tulnud oma parteid kaitsma. Mul rääkida muidugi palun, et et küsimuse nimi ongi selles, et see, et need aktsiisid tõusevad, oli teada. Mul on neid tõstma nii kiiresti täitma lolli käsku saksa täpsusega on täiesti teine teema. Aga aga millest ma tahtsin rääkida, eelkõige on see, et ja nüüd, kui siis Tallinna linn tõstab vastu maamaksu siis tegelikult ta maksustab omanikke ja omanikud on ikkagi Eestis ja mis seal salata, Tallinnas ja tegelikult suhteliselt kõhnad maksustad, meil ei ole mingeid kinnisvara. Ma hakkasin mida iganes. Ja mina näiteks elan ka ilma kanalisatsioonita piirkonnas kategooriliselt nõuandena Tallinna linnalt kanalisatsioon tekiksid, mis seal salata, see on Ülemiste järvest 300 meetri kaugusel. Ja kui see asi läheb nagu õigesse auku ega midagi teha ei ole, lihtsalt ei pea minema sellisesse sõtta nagu nagu Reformierakond tormas siis selle maamaksu kallale, mis tegelikult mahuliselt ainult 200 miljonit. Et, et need võtted, kuidas 11 hävitatakse, on mulle vastuvõetamatud, ehk neid on raske taluda. Aga, aga selge on see, et maksud tõusevad, aga sellest ei pääse mitte keegi ja vahet ju ei ole, kes neid just parajasti tõstab. Ja, ja seetõttu noh, see ongi elu osa lihtsalt ei ole mõtet 11 selle juures tappa, vaid pigem siis püüda lahti seletada, sest maksud on ainus asi, mis inimest vahetult puudutavad. Ja järelikult on vaja inimest julgustada inimesele selgitada, miks seda vaja on, aga mitte üksteisel selle kaudu kõri läbi, mis sa tegid, niikuinii peab tegema. See ongi täpselt, see tuli Keskerakond valitsuses, tõstavad asju, on Reformierakond kusagil, mis te arvate, et järgmine linnavalitsus, mis ei näiteks ei ole Keskerakond, et tema ei pea maksma tõstma? Bussipiletite hinnad ei tõuse, muidugi tõuseb, aga millal demagoogitseb seal üksteise kallal selle läbi selle, see on mõttetu. Ma olen saanud viimastel nädalatel ülekuulamise osas oma ülemuselt ehk eesti rahvalt natukene noomida, et, et üle kuulumises kõlavad sellised fraasid nagu Ansip, et ma ei nimeta Eesti vabariigi peaminister Andrus Ansip, et ma ütlen, lihtsalt reform ei ütle Eesti vabariigi Reformierakond ja nii edasi, samas on selge, räägitakse, aga lihtsalt keska, räägitakse. Posingasud Räägeesikutega räägitakse savi savipäts, eks ju, ja nii edasi, see toon on tegeleda. Kuid selline levib, millesse tekkinud on, miks, miks on nii? Mina arvan, et inimene, keda kutsutakse mitteametlikult ehk sellise noh, kuidas ma ütlen, heas mõttes käibenime või hüüdnime kaudu, see näitab inimese populaarsust. Ehk mina ei arva, et keegi nendest, keda niimoodi kutsutakse, peaks selle üle solvunud olema. Vastupidi, mina võtan ametliku tooni ka teie suhtes sellel hetkel, kui ma teiega enam rääkida ei taha. Ehk ma ei tea, ma ei arva, et inimesed ei peaks selle üle väga nukrutsema, see on normaalne. Sellist asja ei ole, et inimesed kuidagi ei austaks neid institutsioone, mis nende riiki ma ei tea, kas juhivad või, või, või on, on nii-öelda. Nemad ei tunne, see igivana sõda on, ütleme niimoodi, et ikkagi natukene tullakse valimiskastide juurde ja siis, kui keegi osutub sinna valituks, ta saab kogu aeg sõimata, mis on täiesti normaalne nähtus. Ja mina arvan, et tänases Eestis tegelikult ei ole asi üldse nii hull. Tänases Eestis on konstruktiivne, valitsus on teinud väga hea ja võimsa eelarve. Eestis on täna konstruktiivne opositsioon, kes kritiseerib nii vähe kui võimalik, sest head asja ei ole väga võimalik kritiseerida ja täpselt nii palju kui vaja. Ja minu meelest on koalitsioon muutunud närviliseks, miks opositsioon nii nõrk on? No ei ole ju mõtet. Soovitaks igale inimesele jooksja üks kord peaga vastu seina joosta, teine, kolmandal korral enam ei jookse. Ei ole mõtet kritiseerida asja, mis on hea. Ja, ja sellega sa rikud ju enda näo ära või see ei ole konstruktiivne kriitika, vaid on mingi lomi. Nagu naljatades öelnud, et vahepeal on täpselt selline tunne, et Evelyn Sepp on reformierakondlane, mitte keskerakondlane, sellepärast et kui tundub, et Ansipi nagu reiting kukub, helistab ta Evelyn Sepale, ütleb, et küsi midagi pronkssõduri kohta. Kogu rahvas sõimab Evelyn Seppa. Ansipil jälle reiting üleval, sest et noh, vana hea asi meelde tuletatud ja täpselt selline tunne tuleb peale. Selles mõttes Eesti vabariigis ei ole praegu Keskerakond valitsuse nii-öelda viies ratas vankri all, vaid vaid tegelikult tiksub vaikselt neljandana kaasa. Noh, ütleme niimoodi, et seni, kuni asjad on nii hästi, nagu nad on, ei ole meil, no miks me peaksime seda valitsust tappa meie valitsus täpselt samamoodi? Ehk ehk me ütleme neile seda, mida me arvame, mis on tõeliselt valesti, aga me ei lähe nagu sinna välja, et me võtame peaaegu 10 minutit iga parandusettepaneku juures ja mängime seal rumalukest, nagu tegelikult tegi meie opositsioon Tallinna linnavalitsuses Tallinna linna eelarvet, mis on ka hea, ei lastud vastu võtta, aga meie samas ei vastanud samaga, mis näitab seda. Me oleme oluliselt küpsemas poliitiliselt, võib-olla kui võib-olla mõnes teises valitsuses mingi opositsioon. Tuletage meelde, kust juntimine pärit ollakse. Nojah, ma isegi ei mäleta, kelle oma ta oli, aga, aga ma tean, et seal taga oli üks konkreetne inimene, mis parteisse ta parajasti kuulsada, isegi. Peep Aru Eesti vabariigireformierakonnast kunagi eelmise riigikogu ajal jõi ennast täis, lasi omases kogu moraalse palge rebadele ja näitas, mis nagu ülikonna taga on, eksju. Mäletate seda lugu, kuidas nad toimetada kuhugi käis nagu inetu asi, aga, aga üldiselt inimene paljastus tema tema nagu tegelikus sellises valguses või pales. Nüüd on natukene aega läinud mööda vahepealsed valimised, aru on saanud tuhatkond pluss natukene peale riigikogust tagasi ja kommenteerib siis seda, mismoodi Jõks ei saa oma tööga hakkama, eks ju, eile ja, ja nii edasi. Kuidas selline matemaatika on võimalik? Riigikogu liige Riisalu, mis, mis toimub inimeste peades, mismoodi, mismoodi on võimalik selliseid kombeid? Seda ei peaks minu käest küsima. Te ei saa põhimõtteline vabariigimees pagunimees mõttes nimetatud tituleerinud, et teil on asjad peas paigas. No ütleme niimoodi, et, et eks tema juhtum no ma, ma arvan, et ma arvan, et ta on inimesele ääretult on ja, ja ma arvan, et ta on oma veast aru saanud. Ma olen üsna veendunud, et see mees ei puutugi enam alkoholi kaugelt käib ringiga mööda. Ja mina arvan küll, et, et selge on see, et oma vaimuannetelt tänu sellele intsidendile ei ole tema küll mitte teps rumalamaks muutunud. Tegemist ei ole rumala inimesega. Ja kui tema valija leidis talle võimaluse uus šanss anda ärme sappa, seda enam ma arvan, et tal oma Valija muidugi seda võimalust leidnud, ta sai mingi tuhatkond häält riigikokku, sellega ei oleks pääsenud otse. Jah, siis peaks valimissüsteemi muutma, aga manust tuleks muuta. Minule see sobiks, ehk ehk mina ei ole seal mitte kõige kesisema tulemusega, arvestades seda, kus ma seal olin. Nimekirjas mind ei toetanud kohe kuidagi. Aga mitte sellest ei taha ma rääkida, vaid ma arvan, et ta oli ju kohalikus kontekstis endiselt ta ei kukkunud üldse pildist välja, mistõttu sest tema kaitseks välja astuda küll sellepärast, et et oleme ausad, ega. Pigem olgu seal temasugune inimene, kui seal oleksid selgelt juhuslikud inimesed sellel lihtsal põhjusel, et kui, kui on, siis ta on seda tahtnud ja, ja ma arvan, et ta teeb täna oma tööd hästi. Ja, ja, ja selles suhtes mina arvan, et andeksandmine olla omal kohal, me kõik eksime elus viisil või teisel ühel lihtsalt võimendub seal rohkem või vähem visaku see esimesena kivi, kes süütu on ju neid kive vist ei lenda. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, katkend artiklist valesti elatud elu, mis ilmus ajakirjas kroonika 2002. aastal. Tekst Elo odres. Aivar Riisalu on super popule laarse bändi Meie mees, omanik, liider ja solist. Ta on osanik ühtekokku 15. ettevõttes. Ta peaks õnnelik olema, aga ei ole. Võiks arvata, et lobeda jutuga Riisalu 41 on just selline tüüp, kes on piisavalt pappi kokku kühveldanud, et tegeleda nüüd sellega, mis talle tõesti meeldib rahvale laval tola mängimisega. Ent selle asemel kohtub kroonika mehega, kellele enam ei meeldi, mida ta peeglist näeb ja kes tahaks oma elu kardina reaalselt muuta. Meie mehest on saanud murtud mees. Ülekuulamine läheb edasi ja Aivar Riisalu, kuidas läheb projektil KAUA VÕIB? Noh, projekt kaua võib, kogub tuure see on muutunud mule tõsiseks ülesandeks ja Ma alati lohutan ennast sellega, et kui poliitik räägib, kuidas tema kohtub oma valijatega siis mina arvan, et kui see kaua võim oleks mingisugune meelelahutuslik saade, siis on, seda kindlasti ei teeks, kuna tema läheb järjest ja järjest tõsisemaks ja järjest ja järjest rohkem usaldatakse mulle päris arvestatavaid probleeme. Millestki 90 protsenti laheneb enne ära, kui ma kohale jõuan siis tänu sellele ma seda teen, reaalne abi inimestele malati, naljatan selle juurde, et noh, minu valijad ja mitte kuulama minu mula vaid kui teil on mure, siis ta saab abi. Tähendab, ega ometigi peale ei maksa, saaks seda teha, sealhulgas ütleme, et peale maksta ka peale ei maksa, raha ka ei saa, nii et selles suhtes ütleme niimoodi, et et eks igaüks mõelgu ise välja, kui suur aktiva on see, kui tal on tegelikult võimalus ajakirjanduslikku tööd teha ja see ajakirjaniku töö on seotud sellega, et ta tõesti saab reaalselt kedagi aidata. Ehk tuleb nagu tunnistada kaadriväliselt Moden palju rohkem, kui sinna kaadrisse jõuab. Kaadris jõuavad sellised tüüplood, millest on laiemal üldsusel globaalsemalt võimalik õppida, aga kuna minu mobiiltelefon avalik, siis mul endal on muutunud. Tõsisexpega õigusterootse, need Harju- ja Raplamaainimesed on need, kes põhiliselt oma muredega Ei ole ju, ei vasta tõele, noh, ütleme, et täna ikka täiesti üle Eesti on nagu probleeme lahendatud ja ma arvan, et lahendatakse tulevikus. Kui suur see murekirjade tulla, siis on igapäevaselt telefon kogu aeg eelisega? No sellega tegeleb täna umbes neli inimest ja, ja ma arvan, et see, see mulle tulv on, on väga suur. Kes lahendab või mis lahendab probleemi, kas Riisalu nimi või kaamera? Ehk televisioon? Umbes nagu tugevam argument. Nagu ütles üks arvamusliider fifty-sixty, ehk ehk Ma ei ole selle asja ütleja. Aga ma arvan, et, et mõlemad ega täna ei ole midagi teha, kuna ma nüüd tahaksingi tahaksingi öelda, eks, mis mulle ette heidetakse, on kindlasti see, et ma olen väga vaoshoitud. Ehk ma ei trügi kuhugi sisse, jõuga pärastpoole miljoni vaataja tekkimist, luksus, jõulukuuse osta, eks ju, ja nii edasi ja nii edasi siis ilmselt ilmselt ei ole ma heas mõttes võib-olla nii tubli tegija Võsa-Peetrile seal konkurents siiski on, nüüd päris ühel ajal vist ei ole, eks ole. Et seal ei, ütleme niimoodi, et, et mult oodatakse ilmselt midagi sellist, aga vot sellist minut ei saa ehk seetõttu seetõttu ütleme niimoodi, et et ma arvan, et minu nimi täna lahendame oluliselt rohkem asju sellel lihtsal põhjusel, et et kõik teavad, et ma lähenen küsimusele sisuliselt ja ei hakka seal rumalusi tegema, aga miks see nii on, et, et see nimi või see kaamera lahendab ased sellest tegelikult te ju lahendada need asjad ära noh, seaduslikul teel, eks olgem ausad. Aga miks neid enne ei saa ära lahendada, kus on see nagu see ei saa olla üksikute inimeste selline jonn või kius olema mingi suurem mentaliteet, mingi selline suundus, et inimesed ei saa asju ära lahendada, aga, aga vaadake, kui me räägime täna jälle korraks nagu riigi tasandile tagasi tulles, siis seesama õiguskantsleri roll on täna olla ka see niinimetatud oh vahemees. Mina ei taha seda plastikust saksakeelset sõna kasutada. Ehk et kogu aeg inimestele ongi vaja, et tuleks keegi kolmas ja ütleks, et nii on õige või nii on õige või kui tekivad tõestil mõttetud süüdistused, noh, siin on väga palju juhtumeid olnud, kus kus taevas on maa peale juba kokku varisenud, lähed kohale, näitad seda asja nagu realistlikult ja siis selgub, et tegelikult nii ei ole, keegi ei lõika koertel kõrisid maha, koerad ei ole visatud veega täidetud auku mädanema ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ehk see ongi siis ma arvan, et siin see unistavad soomlasest välja elada, see, kui palju ma nendega jauran kaadri taga jäänud, ainult minu teada. Oo, et öösel kell kaks tegelen kellessegi. Isegi pereelu üleval, agendat kaebama, lase olla, mees joob, mees joob, mees ei maksa lastele elatusraha, eks ju. Üleüldse andke mulle uus meheskust. Iseennast on kutsutud mida iganes, aga kas ei ole mingi vana, selline nõukogude aja mentaliteet, et on mingid ametnikud, kes ei viitsi raatsi ei saa, tuleks midagi näppude vahelt rahakotist neile kuskile hõlma alla poetada. Palju seda kohtad? Järjest vähem ütleme tegelikult minu arvamus ametnikest muutus aastal 2004, ehk kui ma ise sattusin esimest korda lülite väikesesse munitsipaalMustamäe linna Mustamäe linna, siis ma sain aru, et ametnikud tegelikult on ikka täitsa tublid, et ega nende eluga kerge ei ole, sest nad peavad kogu aeg Vastava lõputajatele küsimustele mida ei olegi alati väga lihtne ära lahenduseks on 450 perekonnas on korteri järjekorda kolm korterit aastas. Ei ole väga lihtne, siis on raske ala, paneks all ja et, et seetõttu ma arvan, et ei ole noh amet ei, ametnikud on alati Nathan üsna konstruktiivselt ei saa väita näiteks mingi probleemiga pöördud, nad ei tea, millest räägitakse. Et selles suhtes on, mina usun Eestisse, noh ei ole see asi nii hull, midagi. Altkäemaksu probleem ei ole Eestis suur, noh, need rahvaliiduga seoses skandaalid, eks ole, on selle altkäemaksu teema taas päeva võrra tõstnud see, et ärimaailma poliitmaailm käivad ühes samas taskust, eks ole, leivaraha. No mul on endal elust reaalne näide, noh ütleme niimoodi, et, et, et ühes konkreetses asjas ma oleksin hea meelega ükskõik mida teinud, et inimene nagu öeldakse, otseseid langetanud ta ei võtnud ei raha ega midagi, lõpuks pandi vangi sellepärast et on, väidetavalt on ta kellegi käest raha võtta, siis ma küsida, et kuidas ta sai raha võtta, kui ta minu käest võtnud minu meelest minu raha nagu kehvem selle mingi maadevahetuse jalgade vahel, siis ei ole seal üks lihtne asi, ütleme niimoodi, et noh Ma olen lihtsalt naernud iseenda üle, et no et, et kuidas saab tekkida kahtlusi inimeste suhtes, kellele ma olen isegi unistanud, et vähemalt võtaks ta kurrat vähemalt rahaga ta ei võta ju seda kahe pakkusite. Ei, ei ole üldse midagi pakkuda, aga lihtsalt ei pääsenudki jutule. Et vahet ei ole, et see mina arvasin, et ajakirjandusele tahakski südamele panna ühte asja, ma olen jälle lobisema hakanud, aga et ärme mõistame inimesi süüdi. Süüdi mõistab neid. Kohus. Jaa, konstateerib fakte, keegi võeti kinni, keegi lasti lahti, me ei tea, miks ta kinni võeti, meid jaamiks ta lahti lasti, ehk ma kardan, et pekuleerimistel liiga palju. Selle maadevahetuse puhul ütleme nii, et nii vähe, nii vähe kui palju mina sellest asjast tean, aga riigikogu liikmed on, mul on õigus teada, ma olen selle vastu huvi tundnud, süüdistuste esitamisega on suhteliselt probleemne. Nagu ikka, midagi nagu midagi reaalselt nagu esitleda, aga kes selle taga on, see siis tuur ise on läinud nii-öelda uljale teele, nõrgale jääle kõndima või on seal keegi nagu niiditõmbaja? Noh, ma jätan õiguse sellele küsimusele hetkel mitte vastata sellel lihtsal põhjusel, et see oleks prokuratuuri süüdistamine. Aga ma ootan huviga Eesti vabariigi parlamendi liikmena, kuidas need asjad lahenevad, sest tegelikult on mõjutatud arvestatavalt Eesti poliitilist maastikku, Eesti riigi mainet ja Eesti riigiettevõtjate mainet ja mida iganes ja muuseas ütleb oletatavalt võib-olla isegi majandustulemusi Eestis tervikuna, sellepärast et usaldus majanduse lipulaevade vastu on rünnak täna on ikkagi väga tõsine ja see võib majandust mõjutada, ehk seetõttu ma huviga jälgin, kes siis lõpuks, nagu öeldakse, õigeks või rumalaks tehakse või vangi pannakse. Mina arvan, et peaks olema väga ettevaatlikud selles osas tõenäosus on, et seal üldse keegi vangi pannakse, aga kui te ütlete, et süüdistus on sellisel nõrgal jääl, mina ei tahaks seda rohkem kommenteerida. Kui keegi ongi vallad, siis on see kohtuotsuse alusel tehtud ilmselt ta mitmes astmes läbi vaieldud ja siis saab inimene oma karistuse. Ehk soovitan kõikidel ajakirjanikele, ärge minge libedale, et uuest aastast muutub ka natukene seadusandlus. Seadusandlus täiendatakse, et ega päris nii enam ei ole. Ma võin tulla siia teile panna, nagu öeldakse, vastu nägemist ja minuga mitte midagi ei juhtu. Me hakkame kõik vastutama. Ja vastutus on väga tore. Parteide rahastamine on ta selles mõttes praegu tasemel, kus ta peakski nii olema või, või on seal ikka nii-öelda hämaraid nurki ja hämaraid rahakotte, kuhu saab üht-teist panna, kust võtta? Noh, ütleme niimoodi, et parteide rahastamine igivana teema on, aga see on aktuaalne, sest parteid vajavad rahastamist. Valimised on meil ju praktiliselt tihedamini kuuvarjutus. Noh, ütleme siis niimoodi, mis parteide? Näiteks ma ei tea sellest mitte mingisugust saladust. Mina olen töötanud Keskerakond mitmesaja 1000 krooniga. Olete sularahas viinud eemale selle magalad Keskerakonna arvel. Eraisik Aivar Riisalule laadake minu maksudeklaratsiooni. Ma olen maksnud endale dividende. Ma olen makstud dividendide pealt ära tulumaksu. Ja täpselt niimoodi on. Võib küsida, miks ma seda teen? Lihtsalt tahan ja lihtsalt teen. Kõik riigikogu liikme kohta olemas, selles mõttes saavad inimesed sellest väga hästi aru, aga selge on ju see, et on olemas suur hulk raha, me ju näeme, mismoodi nad kassadesse liiguvad, kus inimene toob jupikaupa. Kas inimene toob suure proportsiooni justkui oma palgast ja me ei tea, mismoodi sa sinna rahad saajad. Erakondade rahastamise täna õnneks noh ütleme vat pigem astuks sinnagi suurte parteide kaitseks välja. Ma väga täpselt peast ei oska öelda. Aga ma kahtlustan muuseas, et täna riigikogu suurtelt suured parteid nagu Reformierakond ja Keskerakond, nende rahastamine riigieelarvest ja ma arvan paarkümmend miljonit krooni kindlasti kui mitte rohkem. Ma ma täpselt seda numbrit ei tea. Ja kui me võtame nagu kõik kulud kokku Nad aastast teevad, siis ausalt öeldes ma nagu ei näegi siin nagu erilist raha vajadustele sellel lihtsal põhjusel, et et ega siis juuksed, kulud ei olegi ju nii suured ja, ja seetõttu mina ei näe siin täna seda noh, ütleme niimoodi, et et asjad, seesama teema mis puudutab nüüd neid isikuid, kes on seda raha andnud, võttase seal kinnise isik on selle raha saanud reaalselt see isik on selle raha viinud sinna läbi panga. Noh, ma ei ole küll tänu sellele sisemisele veendumusele, et seal või isegi keegi tassiks sinna mingi lõputu sularaha. No mida sa selle sularahaga täna teed, noh, ei saa mina teilt, teie Multena ühtegi teenust osta enam sularaha eest, sest me oleme tsiviliseeritud kaardiga maksta. Et et seetõttu ma arvan, et see teema on vähe kangutada ja ma tean ka, kes seda üleval hoiavad, seda hoiavad natukene väiksemaid parteid üleval sellel lihtsal põhjusel, et võimuambitsioon on kõigil, aga, aga ma tahaks endale väikeparteidele, kui nad või siis süsteemiga rahul, sest ta tõstis riigieelarvest sellist toetust ja mida, mida, mis te ettevõtja peaks teda toetama? Kui sa oled väike, sul ei ole ju palju sõpru. Ja, ja seetõttu noh, millest siis selline nurin kogu aeg, kui meil oli 90.-te aastate esimesel poolel, mäleta 38 kommertspanka, palju neid tänaseks järele samamoodi ka Eestil ei olegi vaja, Estland, kolm parteid, vaja üks keskele, seal on üks vasakule. Ehk saage aru, saage üle ambitsioonidest, parteisid tuleks ühendada, ma saan aru, kütavad direktorid ja parteijuhid olla. Noh, täna on ikka ikka nii mõnelgi Eesti parteil nagu, nagu selgeltjuhid, kes tegelikult isegi ütlevad, et nad ei tahaks seal väga olla, mistõttu on ju täiesti soodus pind. Minge kokku, saage suurteks, saage nagu maatiliseks, lõpetaks selle isikulise korporatiivsus ära ja kõigil oleks tore elada. Väljavõte toimikust kogutud materjalid töö riigikogus parlamendirühmad Eesti Horvaatia parlamendirühm, Eesti Haanja parlamendirühm, Eesti Rootsi parlamendirühm, Eesti Hispaania parlamendirühm Eestis Slovakkia parlamendirühm Eesti-USA parlamendirühm Eesti-India parlamendirühm Eestiga Kasahstani parlamendirühm, Eesti Austria parlamendirühm, eesti kirgiisi parlamendirühm, Eesti-Türkmenistani parlamendirühm Eesti usbekistani parlamendirühm, veendused, Jahimeeste ühendus, Skaotlik ühendus, saarte ühendus taiwani toetusrühm. Perekonna mul läheb edasi, Aivar Riisalu, ma tahaks tulla ikkagi tagasi nende kallutatud jõudude juurde, sellepärast et mul on see asi nagu siiamaani segane, mis, mis kuidas, kuidas nagu reaalselt teie nägemuse järgi need asjad ikkagi niimoodi sätitud on, et ei ole sellega rahul, mis, mis, mis asi valesti toetab valesti on? Parandada teid, lugupeetud ajakiri, tähendab mind üldse nägemuses süüdistada selles mõttes kuritegelik, et nägemus on teatavasti meditsiiniline termin, mis tähendaks seda, et need peaks olema hetkel süüdimatu, nägema nägemusi, aga ei saanud väga täpselt küsimusest aru, et mis mõttes kallutatud jõude. Te nimetasite, et Eesti ajakirjandus ei, ei ole. No ma püüan siis kuidagi nii-öelda sõnastada nii, et ei näeks sellest meditsiinilist probleemi, et Eesti ajakirjandus on nii-öelda valikuline. Kas see on õige? Noh, ütleme siis niimoodi, et, et pigem võiks selle kohta täna täna niimoodi öelda küll. Ehk ma toon ühe näite Helistab mul. SL õhtuleht küsib. Kas teie Unittide ebaõnn, et viimasel ajal yhtegi linigiooni tähelaevast käima läinud Reformierakonna liikmeid? Kassi oli mitte Margus Allikmaa juhitud reformierakond kondliku taustaga rahvusringhäälingu, nagu öeldakse, tüüdulenud mina küsin inimese käest, vastud oot, ma ei ole selle peale mõelnud, et kes seal olid, Raivo Järvi oli fantastiline inimene. Jaak Salumets, kurat, ma arvan, minu hea sõber, vabandage, et vandusin. Kristiina Ojuland kui sõbra naine. Ja siis korraga mõtlesin Vau. Hongi kui Reformierakonnast ja siis mõtled. Ja mina vastan neile, et vaadake, et kui te nii ütlete juurde, siis niimoodi on Miina ja ma ei ole selle peale mõelnud ehk mind seisega. Aga samas see näide on selline, et kui hakkad mõtlema, aga miks siis niimoodi miks näiteks sinna vahele ei mahu. Mina. Ja nii edasi ja nii edasi, et, et noh, neid märke on. Minu teada on ühe Postimehe töötajaga, kes julges valitsust kritiseerida, tänaseks töösuhe lõppenud. Sina seda ei tea, ma ei tea isegi selle inimese nime, aga seda räägivad seal Toompeal palju ajakirjanik Raimo, Laura. Ja noh, ütleme nii, väidetavalt on väidetavalt temaga selline asi juhtunud, mina seda ei tea, aga kuna ma olen ise natukene ajakirjanik, siis tegelikult ma aitan näiteks Toompeale ajakirjanike, sellega ütlevad, et kuule, too mulle üks või teine vend siia kaamera ette. Ma hea meelega aitan, ma saan gazal kahega väga normaalselt läbi, ma tunnen neid. Ma saan TV3ga ülihästi läbi, eks ju. Loomulikult ma aitan neile inimesi Ümera ette tuua, sealt saalist nad ei tohigi sinna minna, aga mina saan Juminda. Ja, ja seetõttu ma noh, ajakirjanikega, minul nagu isiklikke vastuolusid tegelikult ei näe. Ja, ja seetõttu kuna, kuna kogu aeg nagu mingid sahinad käivad nagu siseringis, eks ju. Et ma pean nii tegema või see lasti seal lahti ja näed, ma ei tea, mis ma nüüd siis võta sa nüüd kinni, kuidas ta on ja kuidas ta ei ole. Aga noh, oleme ausad ja avameelsed, eks ju, et, et et ega siis selles ei ole ka mitte midagi mõistusevastast, kui täna on selline võimuliit ja kui ringhäälingu nõukogus on täna valdavalt võimuliidu esindajad ehk minu opositsioonide suhteliselt marginaalselt esindatud, kui üldse on esindatud siis riigitelevisioon riigiraadio vaieldamatult nad täidavad tänasel võimul olla ja huvisid. Kui peaminister on Tartust Postimehes on Tartu-meelne Nad saavad omavahel hästi läbi, siis on päevselge see, et nad kirjutavad peaministrist hästi ja savisaarest kehvasti. Mitte midagi ei ole teha, eks seda enam, et tegemist kommertsettevõttega ta absoluutselt jah, et, et seetõttu noh, ütleme siis niimoodi, et et noh, ma ei kujuta ette, mis peaks, Postimees peaks omanik muutuma, noh ütleme. Schibsted Schibsted on nagu Reformierakonna Ei, ei, ma räägin, et peaks. Noh, saage aru, te olete selles mõttes täiesti valel teel. Tüüpilised ajakirjanikud, nagu hagijas Raivo Raivo jõhvi kesklinna. Ma räägin teile saada lihtsalt räägin teile äri, põhimõtteliselt, kui minul on äriühing, mina olen raadio kahe omanik, siis sina räägid seda, mida mina tahan väita seda, mida sina mõtled, vastasel juhul ma vahetan su välja. Mina kujundan turuniši, meil on ajakirjandusest küllalt tuua näidet, ega, ega siis Ingrid Tähismaa võib ka täna rääkida, mida ta tahab. Selge on see, et, et vastuolu, mis tal tööandjaga tekkis, ei olnud kindlasti mitte sellepärast, et oleks kaalus juurde võtnud veid ilmselt sisuline. Ehk see, rääkige mulle, et ajakirjandusajakirjandust ei mõjuta selle ajakirjanduse omanik, tal on see õigus ja kui talle see ajakirjanik ei sobi, siis ta saadab selle minema raadio kahest täpselt samamoodi. Raadio kahes stiil muutus täielikult ja, ja, ja see oli omaniku tahe põhjendatud või põhjendamata, selle üle me täna ei arutle. Me arutleme selle üle, et omanikul on õigus kujundada mainet. Olete minuga nõus ja sellega selle jutu lõpetada. Ma lihtsalt repliigi korras öelda. Allikmaa vestelnud, ma arvan, mingi kaks sõnana ütles aitäh mulle ühe korra kätt surudes. Tõesti aitäh, eks ta ütles aitäh, et see seal selles mõttes on. Väga hea, aga hakake siis homsest jälle meie meest mängima nagu vanasti, eks ju, ei ole, seal on muusika. Siiamaani arvatud meie mees oli muuseas mina ei arva midagi, aga ma räägin sellest, et kas sa oled Allikmaa läinud ühe või kaks korda. Öeldakse sulle öeldakse, millist raadiot sa teed ja see on hästi, normaalMuleme, mitte keegi. Sulle annan enda vaba tahe, okei, meie mees, mänginud muide, kas meie mees oli muusika, Aivar Riisalu? No te olete seda enne öelnud, otsustanud selle, et ta ikkagi ei olnud muusika, te olete ju selles mõttes nõus muusikutel selline väike pahameel, kelle käest leiva tegelikult leivakannika rebisite oli ju tegelikult. Kus meie mees on ju väga tehniliselt kõrgel tasemel muusikakollektiiv, kes näitas oma publikule alati väga head helipilti ja mängis maailmalevimuusikaklassid. Ja ehk seal siinkohal me võiksime ka selle jutu kokku tõmmata sellel lihtsal põhjusel. Kas maailmalevimuusika klassika, mis on ennast tõestanud, on tegelikult klassikaline? Jah, see on nagu teine küsimus ehk meie tõlgendasime seda omamoodi, me tegime seda seaduslikkuse piirides, meil oli kõikide lugude töötlemiseks taadeldud, load ei ole rikkunud autorikaitse, seaduste ja kõike muud sinna juurde kuuluvat rahvas meid kuulas. Me olime selle projektiga väga rahul, kui me leidsime, et see projekt on väsinud ja me ise ei tahtnud seda teha. Me lõpetasime selle ära. Oleme käitunud üsna soliidselt Eesti muusikaturul ehk seetõttu saage üle. Jaa, absoluutselt, minul ei ole mitte mingit probleemi minu suureks hämmastuseks märkasin, et te olete Keskerakonna liige 1009 ühtselt, kuuendast aastast alates absoluutselt. See oli aasta pärast seda, kui toimusest lindiskandaal, see oli vist 95 kuskil, mis, mis mootor, solideid, mis keskerakonda. Viis täiesti siiras küsimus, mitte mingit tagamõtet mitte mingit süüdistusele, see ei ole minu arust on, on, on Keskerakonna liige täpselt sama palju väärt kui ükskõik millise teise partei liige. Minul on siin selline seisukoht olnud läbiv kõik need aastad, et Eesti on väike ühiskond Eestis kõik kõiki tunnevad ja kui me kellelegi ka 15 minutit räägime, siis kui me ei leia sugulasi, siis me leiame ühiseid tuttavaid igal juhul. Ehk Ma olen kogu aeg öelnud, et Eestil oleks olnud normaalne arengutee, selline Põhjala Šveitsi ideoloogia ja Eesti oleks võinud olla. Või Eesti peaks olema selline ühiskond, kus oleks võimalikult vähe kontraste, ehk seetõttu nagu laiapõhjalise ja hästi kindlustatud keskklassi ideoloogia on mulle vastuvõetav. Ma ei arva, et meil on vaja lõputult reforme ja ma arvan, elus sotsialistiks. Ehk ehk see, et Keskerakond on sellel sellel keskel olemise kursil teinud võnkeid siia-sinna, mul sellest vahel väga kahju. Ja selge on see, et ma ei ole Keskerakonna puhul pahatihti olnud väga paljude asjadega rahul, ma olen olnud, seal on vähem aktiivne, konkreetselt on olnud, millega ta ei ole olnud rahul, mis mina, mina näiteks mina näiteks olen seisukohal, et Keskerakonna majanduspoliitika ei ole olnud niisugune demagoogiline, natukene soola nagu siukest tugevat juurika, täpselt nii, jah, ütleme nii, et tal puudub selgroog. Aga saate aru, mis praegu tegite, pea saanud? Absoluutselt saan aru, ehk Keskerakonna majanduspoliitikal puudub selgroog, näiteks olin ma täiesti siiralt astmelise tulumaksuvastane sellel lihtsal põhjusel, et, et mulle see ei meeldinud, mina leidsin, et, et astmeline tulumaks võib-olla kusagil arenguriikides rakendatud Eestile, ta ei olnud hetkel veel sobilik ja ja, ja, ja noh, ütleme nii, et kui ma siis demagoogiliste pidin sellest suhtes kellelegiga vaidlen, siis on siin alati sellise näite, et kui ma saan 100000 palkasid, maksan tulumaksu noh, piltlikult öeldes 26000 krooni ja kui ma saan 10000 krooni palka, siis ma maksan tulumaksu 22600 krooni, eks maksangi rohkem ongi astmeline. Et no see selleks, eks ju. Aga, aga selge on see, et meil ei ole nagu head majanduspoliitikat. Täna. Ja ei ole ka suutnud seda parteises tekitada. No vaadake, küsimus ongi täna selles, et, et keegi ei ole Milles see probleem on? Edgar Savisaar on liiga põikpäine. Ei, ma räägin, et tegelikult ei ole mitte ükski partei suutnud Eestis tekitada normaalset majanduspoliitikat, seitsmeil on täna liberaalne turumajandus tähendab ju tegelikkuses seda, et et meil polegi enam, mida me ise kontrolliks, selles mõttes on Rootsi suursaadikul õigus, kui ta kutsub, kutsub parlamendi liikmed enda juurde vastuvõtule ja, ja, ja ütleb, et, et meil on väga kahju, et viimasel ajal on näiteks Eesti ja Rootsi suhted otsesuhted muutunud tagasihoidlikuks, nad käivad läbi brüsseli. Aga kas te mehed ka täiesti juhuslikult teateid? Teie? Kõik finantsturud sõltuvad ikka täna otsustest, mida langetada mitte Brüsselis, vaid Stockholmis ta tuletab seda meile meelde ja suur tänu talle selle eest on, tegelikult tulin, õigus. No ütleme nii, et liigne liberalism ka ja ei olnud Eestile võib-olla parim valik. Üsna mitmed, ma arvan, ka Eesti panga, Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadid on välja toonud näiteks seda, et ei oleks pidanud ikkagi kommertspankasid sellises mahus müüma. Et, et see hirm, et neid ei suudeta kapitaliseerida, oli tegelikult ennatlik ja nii edasi ja nii edasi. Selliseid asju koorub järjest. Väljafarmiks, eestlased muide tagasi ja siis ma olen kindlasti tõsiselt ärijuttu nüüd, miks ei osteta üles Swedbanki, mille hind tegelikult täna ei ole ju teab, mis suur see, mis, mis investeeringud vaja oleks, ei oleks ju röögatu. Ei no aga see tähendaks seda, et sellist raha ühelgi eestlasel ei ole, mis vaadake, see ongi minust poolel, aga alati naernud seda. Räägitakse Eestis nad suurärimees, see suurärimees, see suurärimees, too ehke olev tegelikult ausalt, ega siis äri me kõik alustasime 15 aastat tagasi hea tuju üliõpilaspiletiga või, või noh, natuke rohkem, ütleme 20 aastat tagasi tänases kontekstis kooperatiiv, hea tuju, üliõpilaspilet ja meil tühjagi polnud see, kui palju me oleme tegelikult suutnud kasumit toota, seda ei ja eriti keegi, eks palju on ikka enda peale ka ära kulunud. Ja, ja seetõttu tekibki küsimus, et meil kõigil on võõrvahendid kaasatud ettevõtlusesse ja selleks, kui me oskaksime täna ära Swedbanki, me peaksime kaasama niivõrd palju kellelegi vahendit ikka oleks sõltumatud. Ehk ehk küsimus ei ole täna selles, ega seda ei ole vaja karta, küsimus on sellest, millest mina nagu rohkem räägi, kas, kas rahamaailmaotsuseid langetatakse Tallinnas või langetatakse neist Stockholmis ja Tallinnas oleks need kindlasti, mina mäletan näiteks Hansapanga ärikultuur oli fantastiline ja Ühispanga oma raskemini vastuvõetav. No mul on üks konkreetne asi, mille eest ma olen neile pahane. Ja, ja ausalt öeldes Ühispanga juhi olemine pärast pangast lahkumist näitas ka, et ühe pangakultuur on ühesugune, teise pauga kultuur on teistsugune. Ja, ja need ongi need, need nüansid aga, aga mis puudutab nii keskerakonda kui ka teisi erakondi, Isamaaliidu kirstunael on inimestele selgeks tegema, võtame talud tagasi. Lähedal on 30 sajahektarilise alustanud ei ole konkurentsivõimelised tegelikult Eesti maaelu on suhteliselt nutuses seisus ja 2011 sealt edasi on ta veel nutusemas seisus, kui toetuste süsteem hakkab ära kaduma. Eestlased on piisavalt, et Eesti riik on piisavalt vaenlased oma põllumeest üleval pidada. Ärge öelge, toidulina kasvavad, aga on suurtootjad, kellel on 2000 hektarit maad ja 6000 lehma, üks neist istub Riigikogus. Ja, ja, ja tema ei nurise. Normaalkõik, need põllumajandusühistud, kus enam-vähem endise kolhoosi piirid suudeti säilitada, on täna ahvatleb ahvatlevad äriobjektid ka ka väliskapitalile ja neid on, ollakse nõus kokkuostu, aga minu enda välja mingi paarisaja-kahesaja 50 hektariline väike talu, ma tean väga selgelt, tal ei ole elujõud. Las ta paar aastat vastu, siis on hoopis teine olukord, kus siis on hoopis teine olukord, et ta üldse enam olemas. Ehk toetuste süsteem muutub nii palju, aga see selleks, ehk ma tahtsingi öelda seda, et me olemegi siin kraagelda omavahel tegelikult head majandust, poliitikat noh, kes siis ei liigu, kõik teevad vigu, aga ütleme, majanduspoliitika on see, mis on olnud meil nagu Keskerakonnal suhteliselt probleem, hea majanduspoliitikat ei ole, ka reformierakonnal ei ole küll jah, kahjuks on demagoogiline, on praegu liiga liiga liberaalne, noh ütleme niimoodi, et liberalism on tore, aga, aga liigne liberaalsus viib natuke anarhiat. See on tõsi, astuge Keskerakonnaga sellest liberaalsest liigast välja, kust Euroopas kuuluta 2008. Aastal ennustame ühe väikese asja ette. Ma tean, et paljud usuvad seda, et 2008 kevad lähevad portfellide jagamisele ja Aivar Riisalu ees. Tõenäoliselt seisab võimalus valida, kas kaitseministri, majandusministri, oma, kumma sanga pihku haarata. Seda kõike ütlesite teie ja absoluutselt jääb minu südametunnistusele. Kus selles mõttes ausalt öeldes ma ei tahagi ministriks saada? Ma olen juba vana mees, olen oma elu ära elanud. Eks see poliitikasse tulek oli ka üks osa minu isiklikest just sellistest sisemaailmast tulenevatest tasanditest, mida ma tahtsin ära proovida, täna võin välja kaheksa sõnuks, ma kuulan tänavima hüüatada. Did it. Ehk ma tegin seda. Ja ütleme niimoodi, et kui nüüd minulikult läbi huumoriprisma küsimusele tähendab, miks ma peaksin selle raha eest nii vara hommikul üles tõusma ja miks ma peaksin selle raha eest nii palju tööd tegema, aga see viiks ajalooraamatusse ahju, mul on seal niikuinii te kirute meie meest lõputult ja kasvõi läbi selle ma seal ajalooraamatusse. Ehk sellepärast ma väga ei muretse, aga kui siis ma arvan, et kaitseminister võiks olla see väljakutse, küll see on, ma arvan, üks asi, mille, mille vastu ma ise kirglikult huvi tunneb. Ütleme niimoodi, et sattudes ostukeskuse ukse peal kokku ühe hea sõbra üheteenistuse ülem, aga kaitsejõudude peastaabist teatas mulle normaalselt, valvel, sinu missioon algab sellel sellel päeval seal seal tallu mehi vaja, et nüüd on minek. Et kui on vaja, siis ma olen valmis minema kuhu iganes. Siit on vaja kaitsta, siis ma kaitsen teda omade vahenditega, ükskõik mis olukorras, ehk seetõttu ma arvan, et minu käed aerutamisest rakku ei lähe. Ja, ja seetõttu selles suhtes ma olen patrioot küll. Reameestena Me oleme astumas koharühmal ridadesse. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, ansambli Meie mees ühe populaarsema laulus settekaevu sultan esimese salmi ja refrääni tekst on järgmine. Aastakümneid me kolhoosis olin ma kui üldnarkoosis oioi, oi külast linna linnast maale. Teisaldasin teise Kaale oioi, oi pumba juures olla tore. Ainult lõhn on hirmus kole oioi, oi ärge öelge mulle sibi. Dekalista minu nimi, oioi, oi. Kalist Ekalist Pekkalist olen uhked, pole tankist, tuleb sõda, tankist surma saab. Aga minust läheb mööda granaat. Ülekuulamine läheb edasi ja räägime siis pagunitega. Nagu ennist sai öeldud, Aivar Riisalu, Leo Kunnase mõtted ideed, selle tankipolgu osas on need teie peas ka läbi seedinud ja on teil mingisuguseid seisukoht, kujuneb välja, et oleks sellel mingit reaalset mõtet. Ütleme niimoodi, et eks ma olengi kogu aeg naljatatud. Et selles mõttes sõjatehnikahuvilisena, et need Poola tankid oleks võinud Eestisse võtta küll, mida meile pakuti, vananenud nõukogude päritolu tanke. Aga et need oleks võinud minu kätte anda, et ma oleks teinud oma omanimelise tankipataljoni ja ja sellega osalenud riigikaitses. See on selles mõttes selline soft pool sellest asjast. Raba rebane, Riisalu jah, need. Aga tegelikult ütleme ausalt ja otse välja, et ega, ega eestile ikka tankivägede selles mõttes tankiväed on. Spetsiifiline väeliik kallis hästi kallis üleval pidada ja ma arvan, et Eestil on mõistlikum osaleda ikkagi Eestile mõistlikum osaleda erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides rahvusvahelises koostöös. Käia just nendel samadel missioonidel, mille üle ka minu erakonnakaaslased hästi palju vaidlevad ja kus ma siis alati palun endale erivolitusi nende otsuste langetamisel, sest ma ei saa olla nendega nõus ja mulle need erivolitused on siiamaani antud. Et et Eestile ei ole see otstarbekas, see võiks olla emotsionaalselt vajalik, aga me ei saa sõjanduses lähtuda emotsioonidest, selleks, kellel on tankivad olemas, on meie liitlased. Selge on see, kui Eestile peaks keegi täna füüsiliselt kallale tungima, siis suhteliselt suure tõenäosusega esimeses laines suured asustatud punktid vallutatakse. Seal on mingeid küsimusi, ei ole, Narva, kõik nad lähevad ja lähevad, ütleme selge on see, et on vaja luua lahingkontakt. Sellepärast et vastasel juhul ei saa öelda, et noh, siis siis on 40. aasta kordus ehk lahingkontakt on vaja luua lahingkontakt, luuakse, võib-olla õnnestub hoida saari. Noh, ma usun, et noh, ma ei ole selle asja ütleja, aga ütleme niimoodi, et saarel Saaremaa süvasadam võib tunduda meile kehvapoolne. Aga samas on Saaremaa süvasadama üsna oluline meil näiteks teatud kriisisituatsioonides. Kas te tahate öelda, et Venemaa ei suudaks Läänemerele sedavõrd Sis blokeer sellisel juhul, et oleks võimalus sinna abiväge tuua? Ühesõnaga, arvake, analüüsime nüüd selles mõttes seda sõjalise konflikti olemust, eks ju, ehk me oleme meie osale CNNi vahendusel läinud, seda veetakse, ehk seda peetakse täpselt niimoodi, et sõda on kolme päevaga läbi ja siis edasi hakkavad mingeid toiminguid täpselt samamoodi, kui keegi tahab, siis Eestis on sõda selles kontekstis kolme päevaga läbi. Aga iseküsimus on see, kuidas see konflikt nagu edasi läheb. Ja, ja küsimus ongi selles, et kui me räägime reaalsetest olukordadest, siis näiteks Saaremaa süvasadam on riigikaitse seisukohast oluliselt suurem tähtsus kui Tallinna kesklinna sadama. Ja sellest me saame kõik ühteviisi aru. Meil on võimalik mingi aeg mingi aeg maastikul tegutsedes kõiki vendi suudeta mättasse lüüa, juhuks kui tahtmine peaks olema, see tähendab seda, et konflikt käib ja siis kehtivad ühed reeglid. Kui konflikt on lõppenud, valitsus on ametlikult kapitulatsiooniaktile alla kirjutanud, siis kehtivad teised reeglid. Aga ärme miljoni mustadesse stsenaariumidesse sellel lihtsal põhjusel, et, et ärme praegu sõdima hakka, sellele ei ole sisu. Sisu. Te küsisite, mu vastan, tankivägesid Eestile ei ole otstarbekas luua, sest see on meile liiga kallis. Sõjaline koostöö eeldab seda, et meie teeme seda, mida meie oskame ja teised teevad seda, mida nemad oskavad. Ja elame selle nimel, et sõda ei tule. Ma tahan rõhutada inimestele ja ühe olulise komponendi välja öelda armee on riigitunnus ja kui me tahame olla riik, siis meil peab olema Me kas ta on väike, suur keskmine, vahet ei ole, ta peab meil olema olemas ja ta täidab neid funktsioone, mis on meil rahvusvahelises koostöös nähtud. Ja üks ei ole lahinguväljal sõdur. Ehk see ongi see, miks meil Me oleme ja siis ilmselt kui me tanki teema viime üle lennukitele ja siis ütleme, meie õhuruumi kaitsel see ilmselt ei ole mõttekas Eestile ka Baltimaade koostöös hankida, eks ole, eraldi nii-öelda õhupolku ei vast ikka reisida, ei vasta tõele, selles mõttes NATO käest rentida või kellegi teise riigi asjada sisse osta seda teenust, jah, ma olen sellega ka päri. Me võime selles mõttes selle õhuturbe tagada oluliselt lihtsamate lennukitega, millel on vaatlusfunktsioonid ja siis tellida, tellida, nagu öeldakse, seda military actionit alla tulistada alla nullist, hotellile Poolast, eks ju, ja selleks on meil vastav kokkulepe tehtud. Et seda ma olen küll nõus mingit tipptasemel Salther või F 16 või ma ei tea, mis nad seal kõik on. Lennunduses Ma olen, et niukseid, lennukeid meil ei ole tõesti mõtet astele sellele sisule. Samas oleme ausad, Baltikumi õhuruum on nii väike, et keegi tahab siia teha, nagu öeldakse, lahinglennu, siis lahinglend kestab, siis täpselt viis minutit lendas sisse, andis raketilöögi, mis on sihitud umbes meetrise täpsusega juba läinud ta oligi. Et selles kontekstis siis on järjekordselt. Kas teie tunneks sügavat sisemist rahu sellel hetkel, kui kui lennukid on külla, Tallinna lendavad, meil on mingi sündmus, Nad on olemas, need on kohal. Sind tegelikult on need emotsioonid, mida me Teie juttu kuulates mul praegu tekib, see tunne, et enamus Eesti inimesi võib-olla just vastupidi ei tunne seda sisemist rahu, vaid pigem on selline käega löömise mõtet, et viie minutiga tehakse meile ära kolm päeva on sõda, Eestimaa on läinud, et no mille põrgu pärast me üldse sõjaväeküla laiali võtame Iraagi sõja. Saddam Hussein oli üks suuremaid sõjalisi jõude. Sõjalisi jõud selles piirkonnas purustati manu 10 päeva. No paar nädalat täiesti loogiline. Vaadake küsimuses täna sellest, ega siis konflikt Eestiga ei ole konflikt Eestiga, konflikt Eestiga, konflikt Euroopa Liiduga ja see, et meid sõidavad mingid noh, näiteks mingid üksused läbi, ega nad ei jää siia seisma. Kui nad on meile kallale tunginud, siis nad on kallale tunginud Euroopa liidule. Ehk vaadake, me ei saa enam. Me oleme, meil on eestlastel ajaloos kaks korda vedanud. Esimest korda vedas neil noh, peale seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni, kui nõukogude liidule, et mitte jääda või Lenini mitut head isolatsiooni oli vaja luua üks selline piirkond. Ja meie näitasime üles Hetkel oma sõjalist võimekust ennast ka läbi sõjategevuse kaitsta, mis on Eesti mehele nagu selles suhtes suureks auks pidasid punaarmee üksused 22.-le, kas ta on oluliselt oluliselt suuremate jõududega väga edukaid lahinguid, võtsid ära pool Poolat. Ehk seetõttu, kui nad oleks tahtnud veel 22. aastal Eestit vallutada, oleks neil kindlasti õnnestunud. See oli lihtsalt poliitiline küsimus. Sõjalis-poliitiline küsimus selles mõttes, et 200 koosmõjus saavutasid Balti riigid iseseisvuse ja, ja Vladimir Lenin oli vaja maailmale näidata, et ta ei olegi selline, nagu ta välja paistis. Järgmine kord vedas meil 91. aastal Boriss Jeltsini oli maailmale anda poliitiline sõnum, mina olen Venemaa president ja vaadake, minu sõnum maailmale on see, ma annan teile Balti riigid. Aga tunnustage mind Venemaa presidendina ja meil järjekordselt vedas. Aga see tundub ikka sihuke noh, kaks korda võtta äärest loto peavõit, absoluutselt kolmandat korda ei pruugi tulla. Vaata kolmas kord, mulle väga meeldib, miks eestlased peaksidki nagu aru saama sellest, et et täna kasutatakse eesti rahvast ära ja. Noh, kuidas ma ütlen reitinguliselt selles vene teemas. Aga mulle meeldib. Ma ei mäleta, kes see oli, aga üks Euroopa üsna suure riigi alavälisminister või keegi väga tubli inimene ütles sellise lause. Vaadake teie, eestlased, olete suur riik, tee võitja, Venus, hobune seljaga seista. Meie oleme väikerikkuses, ei olnud väike nii meie poole seisma küljega. Et mina väidan, täna jään seda väitma endiselt, et geograafiline asukoht ei muutu. Kui Venemaa ja Euroopa Liidu, kuhu me täna kuulun. Me tähistame 21. detsembril Schengeni viisaruumi sisenemist, mis tähendab seda, et me oleme täpselt samasuguses piirideta liidus tagasi, nagu me olime. Nagu me väljusime 16 aastat tagasi. Seal on täpselt samasugused, kohati rumalad seadused, seal on täpselt samasugune turvalisus positiivses mõttes, seal on täpselt samasugune sõjaline võimekus nagu selles teises liidus ehk liit on liit. Ideoloogiline sisu on tähtis ja Euroopa Liit on vaieldamatult parim, mis eestlase tabada sai. NATO parimis eestlase tabada sai kolmandat fotot. Ma väidan küll jah, eks see kolmas lotovõit tähendabki seda, et kui keegi peaks täna pidama sõda, siis ta peab sõda, mitte meiega, vaid ta peab sõda kogu selle territooriumi ja kogu selle 500 miljoni inimesega. Aga kas sellega ei olegi nii väga lihtne sõdida siin-seal ikka kurradi palju ja Püreneedesse tankidega jõuda on ikka väga keeruline. Kuradi pärast mulle tundub, et me elame õnnelikul ajal, sest elame küll jah, et kui me ise seda nüüd nagu untsu ei keera oma siseriiklike rumalustega, kui me omavahel läbi ei saa, lõputult tülli pöörame, sellega me teeme riigile kahju me teeme rahvale kahju. Ehk seetõttu ma väidangi, et et mina saan küll kõikide poliitiliste erakondadega isiklikult hästi läbi ja, ja arvan, et koostöö on võtmesõna ja ma arvan, et Eestis on liiga palju parteisid, sest vähe toredaid inimesi, kes poliitikas suudaksid midagi ära teha ja, ja seetõttu ma arvan, et kui nad jaguneksid vähema partei arvu vahel, siis võiks Eesti areng olla täitsa positiivne. Verejanuline koer ära ostetud, hagijas alati raipe kallal, et see lõhki rebida. Aeg oleks tuulutada, tuba. Jah, mu vere vänd, teeme seda. Ülekuulamine.