Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Tänase ülekuulatava teadmiste piir käib teisel pool tähti. Tema tulek poliitikasse on kui Tuhkatriinu muinasjutt kas eesti poliitika ärtu või hoopis Padaemand, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Tere päevast kuulatav Ene Ergma, resere Ene Ergma ja ausalt öeldes ma ootaksin teilt kui riigikogu siis esimene riigikogu esindajalt ja mitte ainult riigikogu esindajat, vaid ka kui Isamaa ja Res Publica liidu juhtpoliitikud praegu selgitust, mida võiksin oma saksa sõpradele öelda. Kes mulle helistavad pidevalt emaile, Sa tahad, et kuulge, mida te Eestis teete, kas te olete hulluks läinud, meil siin Saksamaal lubatakse külma talve? Gaasi meil ju ei ole või kui on, siis on väga kalli hinnaga, sest teie, eestlased, Meie gaasikraani kinni keeranud, sest torude ju ei luba. Mida mõtlen? Mida ma peaksin neile ütlema, andke mulle nõu. No öelge niimoodi, et esiteks öeldise toru ei ole veel üldsegi olemas ja selleks läheb veel pikk aeg ära ja kui täna vastava oodata külma talve, siis, siis ma ei tea, mis on 10 aasta pärast. Võib-olla siis on kõik talved kliima soojeneb ja võib-olla seal on juba troopika, neil üldiselt oli gaasitoru vaja. Ja teiseks, no öelge ka seda, et vaadake, see gaasitoru meenutab mul mõningal määral nagu narkomaani yle süstalt. Sa jääd selle toru otsa rippuma, aga võib-olla niisugune suur ja tugev maa nagu Saksamaa peaks mõtlema, milline on ikkagi võimalikud jutte maalt alternatiivsed energiaallikad ja mitte olema sellest Vene gaasist nii sõltuv. Aga võib-olla väike Eesti on vastupidi, käituma praegu herilasena, kes on suuri riike torganud oma väikese nõelaga ja tekitas nendes sellise tõelise vastureaktsioon ja võib-olla me ei ole seda reaktsiooni veel näinud, aga see tuleb. Mille pärast te mõtlete, et me peame olema mingisugused alahoid, alandlikud, alandlik riik, kes alati mõtleb, mida keegi ütleb minu meelest eestlane olla on uhke eal. Ja kui eestlased saavad aru, et see on tõepoolest see? Me peame selgitama ja minu jaoks on veel üllatav see, et läänemeremaad ei saa aru, et meie, meie, meri on ju väga tundlik. Me ei saa lubada veel seda, et seal midagi võiks juhtuda. Ja see, et sa tahetakse läbi merepõhja panna niisuguses, ökoloogiliselt, ütleme, raskes seisundis olevat mere. Minu meelest see on ikkagi väga vastutustundetu ja üks riik peaks olema, kes ütleb, et kuulge, mõelgem natukene, võib-olla on ka teisi võimalusi. Mis see teine võimalus siis oleks, need pakume enda maad. Kui lendama meile pendama teel mõtet pakkuda, sest et see on ju, vaadake, kus see Eesti asub. On ju võimalik igasugust trasside lisaks. Endel Lippmaaga, muuseas, olete nõus, et kui too toru plahvataks, siis oleks meil siin vähemalt 50 Yoshimat. Noh, ma ei ole nii drastiliselt ei räägi, aga ma tean kui on toru plahvatanud näiteks Baskeerias. Olete kuulnud sellest loost? Pass kiiresti olen kuulnud, aga toruplahvatusest rääkige. Eino turu plahvatus seal oligi ju tookord oli kui kui oli üks niisugune katastroof, mida võiks ka öelda, et kui me võtaksime üles tõenäosus, et see juhtub, läks toru katki. Aga alguses ei saadud sellest aru, pandi veel kõvem vunk sisse. Kaas tuli välja ja oli õnnetuseks väga. Ei olnud tuult. Ta oli nagu orus kaaskogunes ja õnnetuseks said kokku seal kaks suurt reisirongi, pilgeni täis inimesi. Ja yks väike säde. Ja kõik põles. Muuseas, samal kohal samal ülekuulatava toolil istus möödunud nädalal meie ülekuulamiste kõnedes kambris Valdur Lahtvee, rohelistest tema ei osanud seletada seda meile, et kas tegelikult see gaasitoru otsus Eesti poliitikas oli ta selline parteidevaheline mäng või oli seal lõppkokkuvõttes ikkagi tegemist nii-öelda riigimeeste otsustaja, kes mõtlevad rahva peale. Teie olete koalitsioonierakonna Liige juhtpoliitik, rääkige ära siis kes oli poolt, kes oli vastu ja kui tõsiselt arutati seda võimalust, et tuleks toru Eesti majandus ette. Vaadake, ma ütlen teile ausalt, kuskil 99. aastal oli ju väga suur diskussioon Eesti Narva elektrijaamade erastamise kohta ja seesama Endel Lippmaa võttis meid kokku. Te teate, et ma olen ka akadeemilise, eks ole, võttis meid kokku ja Eesti Teaduste Akadeemia inimesed kirjutasid siis ka avaliku kirja. Ja tema rääkis meile, et see on tegelikult riiulifirma firma. Tookord oli väga suur soov need ära müüa ja aitas. Ja jumal tänatud, et oli üks erakond, kes kuulas ka mida räägivad teadlased ja mida räägivad ka paljud eksperdid. Seda arutati väga palju, seda ei arutatud ainult võib-olla avalikud, niivõrd palju. Te tahate öelda, et ka tänasel päeval on too nord Stream riiulifirma, aga mulle tundub, et see riiul on päris suur, sest seal istutud Schröderi Putin kõrvutada. Ma ei räägi Nordseils, Strimis kui riiulifirmast seekord Lippmaa rääkis hoopis teistest ohtudest. See oli, selliseid, ma ei räägi, aga ma räägin seda, et niisuguseid otsuseid on väga vajalik väga põhjalikult läbi arutada ja on kahju, et Läänemeremaades see arutelu, noh, nagu on toimunud mingi millegipärast nii väga tasasel häälel või, või teistmoodi, et kuulge, lükkame endast kaugemale. Sest ei olnud ju, kui, kui, kui me oleks nüüd rääkinud, ütleme tõsiselt sellist asja, et ütleme, me oleme, oleksime lubanud siia keskkonnauuringud. Kuidas te oleksite teinud see, kuidas oleks tehtud see määratlusest määratlemine, et need uuringud, et meie omas oli näiteks mee öeldakse ära, et meil on viis protsenti paremat keskkonnatingimused millega me võrdleme, kui soomlastel? Soomlastega ei, ma ütlen, aga mida see meile annab, see mina näiteks teadlased on, ütleme seal on võimatu öelda, kas me oleksime pidanud tegema väga põhjalikud uuringud, võrdlema kõik kõiki parameetreid meil ja Soomes, kes uuringugrupp peaks olema absoluutselt sõltumatu, ta ei tohiks olla ei eestlased ja venelased ei, ei soomlased aga kuskilt mujalt maailmast kokku toonud, kes oleks siis täielikult sõltumatult teinud selle uuringud ja pannud siis lauale ja see oleks väga pikk ja siis oleks meil veel hakanud uurima seda, kui palju meil siia kuskil miine ja niisuguseid asju ma tahan näha seda tähist uuringut. Praegusel momendil on minu jaoks ohtlik Torop. Ülekuulatava järgmasse oli nüüd akadeemik Ergma vastusega andkektid vastus ka kui poliitik erakond, kas, kas reaalselt mõtlen parteide vahel oli seda diskussiooni, oli sellist kaklust, mis ta ilmselt liiga palju öelda, aga aga siiski nii-öelda arutelu, et reform ütles, et me oleme poolt ja siis IRL surus peale, et no me läheme ära. Kui. Me ei öelnud midagi ära, et me ütlesime seda, et me tunneme väga suurt muret selle üle ja me ütlesime May ära. See oli avalikult öelda gei. Mina kutsusin 10. septembril üles seda arutama riigikogu suures saalis, siis oleks võib-olla olnud väga suur arutelu, aga ma räägin emotsionaalse nimel, ei tohi, ei tohi selleks mõelda. Et oi, mida siis meist mõeldakse, kui me nüüd ütleme ära, et meil on vaene vestlik, kas ta oleksid uskunud, et Venemaa peale seda oleks hakanud laulma meile ilusaid laule, kui tore ja kena riit on? Ta lubas, ta oleks ikka pannud edasi täpselt samamoodi. Ja teiseks, teiseks ma ütlen, et mina tahan seda küsimust arutada, näiteks esimesel oktoobril toimub, toimub Rootsis niisugune konverents Balti tulevik ja mind palun palutud rääkida sellest regioonist kui geopoliitilises. Tähendab geopoliitilises mõttes ja ma tahaksin rääkida oma kolleegidele seal, kes tulevad seda kuulama, et kuulge Me peame olema ka vastutavad, ei tohi mõelda ainult, mis on meile hea. Aga kui lõpeb sellega, et Läänemeri on tykki surnud merena, kas te tahate, et teie lapsed näiteks lähevad siin kuskil mere äärde, aga te ütlete, et jumala pärast ära sa isegi mõtlegi, et sa lähed sinna. No mina ei käi ammu enam Läänemeres ujumas. Ma mõtlen, et mina tahaksin küll, eks tulevased lapsed omaksid seda võimalust. Ja see on meie vastutus. See on meie vastutus, kahtlemata me peame elama vana indiaanitarkuse järgi, et me elame tulevaste põlvede arvelt. See on selge. Aga te siis öelge oma nende oma sakslastele? Teate, mõelge natukene, võib-olla on teisi võimalusi ja teiseks mina küsiksin sakslase käest, kuidas on võimalik, et endine kantsler on äkitselt saanud Gazpromi nii tugevaks tegijaks. Et selgitage meil see ära kõigepealt kuidas kuidas on, tähendab kas, kas ei ole natukene niisugune imelik asi? See on niimoodi, aga kas see tähendab seda, et poliitika tegelikult on siis müüdav kaup poliitik? Mis ei tähenda seda, et see on üks poliitik, ärge tehke nii muid üldistusi. Vaadake kui 11, kui me räägime näiteks näiteks, et keegi teeb midagi, et siis on kõik, teevad seda sõrmega lobised ebaõige. No ilmselt selle selle vitsa te olete riigikogu esimehena saanud ka, kui jutuks on need kuluhüvitised olnud, eks ole, et, et ühtede riigikogu liikmete patud olgu need öised pitsasöömised, olgu need auto liisimise, et on ju ka teie kaela nuheldud, eks ole, ja te olete pidanud seisma ema lõvina kogu riigikogu hea maine eest öeldes, et kuulge, see on üksikute inimeste patuteod, ärge nuhelgi neid kõikide kaela. No see on täpselt niimoodi, ma ütlen siis, kui ma tean, et kui noored mehed kõik sõidavad purjus peaga ja teevad avarii, siis ma ütlen, et teie olete ka seda teinud ja teete kindlasti see on täpselt samamoodi, me ei tohi läheneda kõikidele ühesuguselt, et või kui üks üks üks teeb mingisugust midagi, mis on kuritegeliku, et kõik on sellised. Vaata, me räägime ikkagi kõigepealt inimesest, kes seda on teinud. Ja meil on muide, muide ma tahan öelda ka, et see maine riigikogu on ikkagi isegi teinud nii suguse halva asja, et isegi koerad enam näiteks üks koera hammustab teist, vaata kui teie koer hammustab teist koera, siis ei olegi midagi. Ei räägita, et raadio kaks reporterikoer aukas teist koeraga, vaata, kui riigikogulase koera hammustab teist koera, siis on tal kohe ka juures silt, et ta on riigikogulase koer. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ergma ene sündinud 29. veebruaril 1944 Rakveres on eesti astrofüüsik ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 2003 kuni 2006 oli ta riigikogu esimees. Teisel aprillil 2007 valiti ta Isamaa ja Res Publica liidu kandidaadina uuesti riigikogu esimeheks. Esimehe valimistel kogus Ergma 91 poolt ja kuus vastuhäält. Ühtlasi valiti ta 26. mail 2007 Isamaa ja Res Publica liidu aseesimeheks. Ülekuulamine jätkub ülekuulatav härma, teie nime taha võiks vabalt kirjutada ju tiitli parim poliitikasse tulemine 2000. aastal. See, mismoodi te olete poliitikasse tulnud, see, mismoodi te olete poliitikas teinud karjääri on imetlusväärne lugu, mis vääriks, vääriks kindlasti kohta poliitikasse tulemise õpikus, juhul kui see ühel päeval ka eestikeelsena kokku pannakse. Olete te ise selle peale mõelnud? No esiteks, ma tulin poliitikasse 2002. Olen 2000.-te aastate. 2002. Jah, see oli küllaltki üllatav minu jaoks, sest sest saada kohe riigikogu esimeheks, see oli päris suur väljakutse ja. Aga ma arvan, et, Oli see teie jaoks natukene ka ootamatult see nii hästi läks või mingis salajases ikkagi arvestasite. Midagi, ma ei arvestanud. Ega ma kaunis, tulin poliitikasse niimoodi, et ma ei olnud eriti nii väga soovi tule tulija alguses, sest mul oli ju väga huvitav töö oma töö Tartu Ülikoolis ja teaduses. Aga ma tõesti olin natukene võib-olla tüüpiliselt kriitiline, nagu me räägime, kriitiline töögi, kriitika oli minul ka suur ja ma olin väga, väga tahtsime ikkagi, kuidagi suudaksime me tegeleda sellega, mis on Eesti Eesti jaoks tulevik, see tähendab noored inimesed. Hea haridusteaduse, ütleme, tugev toetamine. Kas see vastab tõele, kui me tuleme kriitika juurde hetke pärast tagasi, kas see vastab tõele, et teie, teie, Tagiteeria poliitikasse tulemise osas ja nii-öelda mingis mõttes ka teadusepoolne ristiisa oli Jaan Einasto, kes veenis ja tehke see samm? No oli küll, Jaan oli ka üks Jaan oli juba sel ajal Res Publica Liit. Kas Jaan Easton praegu veel ühendpartei liige pole? Minu teda talle, ta astus välja. Ei, ta astus välja Res Publicast. Taastus välja Res Publicast, täpselt nii see oli. Kas see aeg, muide, kui te, kui te nägite, kuidas teie parteikaaslased, need, kes teiega koos tulid või olid juba seal varem oli ka mingi murdeline hetk teie enda jaoks, kas see panni teile esitama või teie sisemuses esitas mingeid küsimusi, ene, miks ma siin olen. Kas see ikkagi, mis me teeme, on õige, kui nemad enam niimoodi ei arva? Ei, ma ei ütle, et kes peod, ma oleksin täielikult pettunud nendes noortes inimestes, kes tulid minuga koos poliitikasse. Nad on kindlasti väga andekad inimesed. Aga ma arvan, et no see on, see on minu mätta pealt vaatamine, ma arvan, poliitikasse võiks tulla üks, 10 aastat hiljem, vaadake poliitikas olek on vaja peale nooruse uljus mis oli meil väga vajalik 90.-te alguses. Sest Eesti üks edutingimusi oligi, et kõik nad olid nii tohutult noored. Aga poliitikas eriti noh, kui teil on mitmeparteiline, ütleme koalitsioon sa pead õppima ka seda, ütleme kook, kokkumängimist. See kokku mängimine mitte halvas mõttes kokku mängimini koosnema. Et ansamblil ühes kohas ma olen seal mänginud ja räägime sellest köögipoliitikasse mulle vahel tundub proua Ergma, et Eesti mure või häda ongi see, et meie avalikkuse ette jõuab liiga vähe. Köögipoliitikat jõuab liiga vähe, lihtsa inimese arvamust jõuab liiga vähe nii-öelda läbi kaalutud lihtsa inimese arvamust. Ma ei mõtle siis lihtsa inimese all, nii nagu sageli mõeldakse, poliitiku kõnepruugis on seal selline asendussõna rumalale inimesele hoopiski mitte. Mõtlen seda, et Eestis ju tegelikult puudub kodanikuühiskond, Eestis ei ole nii-öelda sellist laiapinnalist diskussiooni ja arutelu. No Eestis kodanikuühiskond on hakanud tekkima, sellepärast see on ikkagi väga positiivne, ma, ma võin tuua näite niisugusest toredast liikumisest nagu kodukandi liikuma. Ja ta tekib, aga saate aru, see kodanikuühiskonda ei saa ju niimoodi teha, et võtab näiteks üks partei võtab üks valitsus vastu otsuse, teeme kodanikuühiskonna. Ja homme on see kodanikuühiskond valmis. Sest see on nõndanimetatud projekt, mida mina nimetan patama. Ape tähendab siis saab teha ainult altpoolt. Absoluutselt kas tunnete nagu seda, et sealt altpoolt tuleks teile tuge, kas seal on kohti, kuskohast peale selle kodukandi liikumise, mis on teile südameteema, ma tean, teil on nendega sellised head suhted, kas teil on nii-öelda sellist tuge, kus te leiate ja saate informatsiooni kasvõi sedasama, mida küsis teie käest ülekuulaja Silvia het tagasi siis nende kuluhüvitiste osas oleks olnud väga lihtne kuulata, mida ütleb rahvas, mida räägib nii-öelda see kodanikuühiskond ja teha sellelt pinnalt otsused. Vaadake, kuluhüvitised, noh, jumal tänatud, nüüd on tulnud vähemalt üks asi selgeks, et ka riigikogu liikmel on kulud seda nimetada kuluhüvitiseks. Võib-olla see oleks olnud natuke, oleks võib-olla teise nimega pidanud seda nimetama riigikogu liikmel on kulud. Ja mida mikspärast ma ütlen ausalt ära, miks mina olin väga tõsiselt vihastasin. Vihastasin ka seda, ütleme meie meedia ühe väljendi kohta. Vaadake ma olen nõus, et meedia võtab tõsiselt ülesse selliseid, noh, rumalat kulusid. Aga kui kirjutate, kirjutakse üles, näete, ühel inimesel on mobiilitelefoniarved väga suur number 10000 krooni. Aga unustatakse taga kirjutamata, et see inimene on väliskomisjoni esimees. Ja te ise teate, mis maksavad kõned väljamaale. Ja see ongi tema töö. Aga kui mina käin sellesama kodukandi vaatan, käin väiksemates kohtades, kus inimesed saavad palka kuskil seal kolm, 4000 krooni. Saad aru, milline on selle inimeste suhe? Emotsionaalselt väga terav, emotsionaalselt. Väga terav ja poe tekib küsimus, et no näete, kui palju nad raiskavad, vaadake, see on minu meelest mäng, mida ei tohi isegi ajakirjandus ütleme meie meedia, kes on neljas võim, peab omama ka vastutust, vastutus selle eest, et tõepoolest kritiseeri too välja neid, aga ära lahmi. Mind tehti ju kõige ahnemaks inimeseks, sest kahjuks jah, kuna ma olen riigikogu esimees, ma tõepoolest ei ole harjunud oma, et ma kasutan seda mõttetult, neid, seda raha ja ma ei kasutanud peaaegu seda raha, ei kasuta praegultki. Ma küsin, läheb äärmiselt sellise isikliku küsimuse ja ma saan aru, et see võib olla noh, ei ole aus küsimus, sellepärast et et et sellele on võib-olla raske üheselt vastata, seda ühest vastust ei olegi, kui te just meenutasite seda aegade, te olite ka selline köögikriitikat tegite ja oma praegust arvamust siis, kuidas suhtuksid või kuidas oleksite suhtunud köin kriitikuna sellesse nii-öelda praegusesse Isamaa ja Res Publica liitu võib-olla esihoidvasse juhtumisse Tallinna linnas, kus kus Palts nii-öelda Narva häältega äsja partei liikmeks saanud inimeste häältega tegitegi võidu Ei, vaadake jällegi jällegi millegipärast arvatakse, et kui me toome nüüd siia siia juurde, tähendab, kui tuleb erakonda eriti natsionalistlikud, nagu venelased ütlevad erakonda venelasi, et see on nüüd mingisugune mingisugune väga halb tegu. Major absoluutselt seda, et see on olnud nagu inimesed ei peaks kindlasti rahvuse ja, ja selle järgi Ka, ja jumal tänatud, kui on need inimesed siia tulid ja kui nad jäävad siia erakonda, kui me suudame tõepoolest vene inimesi kaasata, sest me tahame olla laiapõhjaline erakond. Me ei ole absoluutselt praegu külge kleebitud meile eriti, see on ju, ütleme meie suure idanaabri, palun see, see silt, et me oleme väga natsionalistlik, ei ole, et me oleme avatud ja me oleme vastu võtmas kõiki kõiki inimesi, ainuke, kus me oleme väga teravad vastu. Me oleme homosovetikute vastu. Ei ole ühegi rahvuse vastu, aga homosowitikast oleme küll. Ja muidugi ja pealegi ei tee see nii-öelda Narva liikmeskond üldsegi halba ja veel transpordi ja, ja, ja muid majandusvaldkondi ka seal enam kui me räägime riigikogust ja kui me mõtleme riigikogu peale tunnete kõike seda ühte liiget või siis ütleme 100 ühtegi saa öelda ennast, tunnete kindlasti ülejäänud sadat liigat. No ütleme niimoodi, et praegu võib uue riigikogu suhtes ma ei saa öelda, et ma tunneks Tänaval mõni Keskerakonna seal, ütleme, tagumine saadik tuleks vastu, ilmselt ära ei tunneks. Võiks juhtuda. On küll, eks ma nägupidi tunnen kindlasti, aga ma räägin, inimeste tundmine on minu jaoks. Midagi midagi enamat, kuidas see protsess muide toimub üldse? Iga riigikogu eelmisega võrreldes tuli uusi inimesi. Kas te võtsite spetsiaalselt ette neid, et saada tuttavaks, teha selgeks, kes on kes ja, ja ikkagi öelda mõnel vastuvõtul või tänaval kokku sattudes, tere. Ei, ma ei ole seda spetsiaalselt teinud, aga saad tööl, käib ja, ja mina olen üldiselt kuidas öelda, ma olen endale juba algusest peale, kui ma tulin riigi kukkuma. Ma sain aru, et ma olen riigikogu esimees, mitte erakonna esindaja erakonna esindaja olema. Kui ma käin oma erakonna inimeste juures, aga enamikus ma esindan riigikogu ja ma olen teinud, et igal igas igas parteis on väga sümpaatseid inimesi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Aastal 1962 Lõpetas Herma Viljandi esimese keskkooli 1969. aastal Moskva riikliku ülikooli astronoomi erialal cum laude. Aastast 1997 kuulub Ergma Eesti Teaduste Akadeemiasse. 2006. aasta presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus 28. augustil 2006 sai Ergma ene 65 häält ning jäi presidendiks valimata. Tunnustused. 2001. Valgetähe neljanda klassi teenetemärk. 2007 Austria suur kuldne teenetemärk. Ülekuulamine läheb edasi, ma võtan sealt otsast kinni, kus lõpetas ülekuulaja Vaino. Ta jõudis sinnamaale välja teiega, kus te ütlesite ühel hetkel, et te olete kogu seda asja tegelikult poliitikuna vaadanud, et te olete riigikogu esimees, mitte ühe erakonna otsene, selline nii-öelda asjaajaja tahaks ainult, eks ole, IRL-i või siis mõni aeg tagasi veel ka ainult Res Publicat kaks asja, mistõttu ilmselt teie käest ongi üsna õige küsida saate seda asja natukene eemalt ka põhimõtteliselt kõrgemalt, eks ole, kui te istute seal riigikogu esimehe uhkesse toolis uhke laua taga, kes on Mart Laar, kes on selles süsteemis veel Mart Laar, sest olgem ausad, inimesed lootsid, inimesed ootasid erakond nii-öelda Bushis üles, kui moodsad keelt kasutada. Mart Laari kõik need uhked teledebatid Edgar Savisaare vastu, kogu see retoorika, et tegelik mäng käib ainult Laar versus Savisaar, aga nüüd nüüd istub see härra lihtsalt Riigikogus. Pingis või? Tegelikult teeb ta hoopis midagi muud, hoopis tähtsamat tööd. No minu meelest Mart Laar on esiteks just selle valitsuse peaminister olnud kes on teinud Eestile kõik need, ütleme reformide suurte reformide algusel. Juba see on Mart Laar. Teiseks on minu jaoks malt Mart Laar üllatavalt tugev ja huvitav ajaloolane. Ja kolmandaks, Mart Laar on ka väga hea poliitik. Väga hea poliitik tähendab seda, et tegelikult kuigi me näeme, et meil on peaministriks Andrus Ansip, siis Mart Laar on see, kes andsite küljes olevaid niite, tõmbab. Oi, ei ega, ega siis lõppude lõpuks, kuulge, ei saa ju niimoodi keegi, keegi tõmbab niite. Nii, nii otseselt Mart Laar oli väga hästi viis läbi, ütleme selle raske perioodi, mis meil oli, sest ikkagi see ühenderakond selle, selle, selle ütleme noh, ütleme, pilt tuli ju leida. Ega see lihtne ei olnud ja tead, mäletate veel, olid ju väga keerulised ajad meil faktiliselt enne enne valimisi oli ju veel ka isegi selle erakonna ütleme, peaministrikandidaadi vahel. Silla arvers Aaviksoo, Teie olite Aaviksoo poole peal või vana vimm Ülikooli tegemistega seoses lükkas teid Laari poole peale. Aga räägime nüüd ausalt ära, siin ei olnud mingisugust, seda püütakse ainult üles, ütleme haipida, et minul on Aaviksoo vastu vimm. Jah, mul oli Aaviksoo vastu üks, üks asi, mis mulle ei meeldinud, see puudutas. See puudutas absoluutselt erinevaid asju. See ei olnudki Aaviksoo vastu ei ole, mul vin ma vimm selles mõttes, et. Selles mõttes. No mis teie vastuolu oligi, miks Aaviksoo ei sobinud? Minu jaoks see oli üldiselt ülikoolis, tookord kui Aaviksoo läks raviks, pani mind 90.-te tegelikult Aaviksoo tegi minust võib-olla just selle, selle inimese, kes ma praegu olen, sest kui mina tulin Moskvast tagasi, olin ma sügavalt veendunud, et ma üldsegi ühegi administratiivasjade tuna ma perioodis ka, et 75 kuni 80, kui ma olin teadussekretär, asutasin tohutuse võimuvõitluses. Teadus on ka võimuvõitlus. Mis lõpetas isegi sellega, et noh, et üks inimene kirjutas kaebekirju KGB-sse ja see oli väga rente siia ma peale seda otsustasin, et ma ei tegele iial. Aaviksoo kirjutas ja keegi teine Aaviksoo valvel. Ei, ei, ma räägin, see oli Moskvas, see oli Moskvas ja kui ma tulin tagasi Tartusse Tartusse, siis ma otsustasin, et ma olen tavaline ordinaarne professor ja ma püüan kõikides asjades eemal hoida. Ja noh, siis hakkas füüsika ütleme suured reorganiseerimise peale, algselt oli prorektoriks ja Aaviks täielikult jõuga pani mind füüsikaosakonna juhatajaks. Ma tegin ühe rumalusega ise, muidugi ma saan aru, ütles, et mind pandi kõigepealt füüsikaosakondade organiseerima ja siis ma palusin, et kirjutaks, inimesed kirjutaksid umbes kolme, kolme aasta jaoks aruanded ja ma nägin siis, et paljud inimesed publitseerisime näiteks Tartu Ülikooliteadetes, mis oli absoluutselt mõttetu tegevus. Ja ma ütlesin seda küllalt teravalt välja, et me peame seda muutma. Kõigepealt ma tegelesin selle füüsikaosakonnaga ja seal vot selle põhjal tekkis meil natuke niisugune niisugune noh, ütleme tõrge omavahel. Ja tookord, kui ta oli beib Tulviste ümber valimised, siis mina töötasin tulist avatud. Ma ei ole iialgi inimene, kes ma püüan olla kõikides asjades, ma ütlen oma arvamuse välja, mõnikord on see kahjulik. No eks võib-olla sellest hakkas, meil räägite, räägitakse, et noh, meie vahel ei olnud lüüa. Kui Aaviksoo valiti, teinekord tähendab teised, teine rektoriaeg, siis käisin mina isiklikult tema juures palumas nii rääkida mingist suurest suurest ilmast tema vahele, aga miks ma ütlesin? Miks mina teda ei toetanud? Vaadake poliitikas see, kuidas minusse poliitikas väga kõrge kõrgel seal see oli juhus. Partei esimeheks pead sa tegema selle jaoks tööd. Ja Aaviksoo ei olnud teinud piisavalt töötajaid, lihtsalt tulnud kõrge koha pealt ülikoolist oli tulnud poliitikasse, lootis sama kõrgelt lennata. See ei sobinud teile. Seisab mul ja Mart Laari see kogemus oli. Aga Mart Laari kogemus istub praegu jõude täiest ei, ta võiks valitsuses olla. Ei, istu, istu jõude, no võtame seda näiteks, kui Mart Laar ei oleks nii võimsalt välja astunud Nord Streami kahte, siis oleksid teie juba jõudnud omale saksa sõpradele öelda, et kui tore sõbralik väike riik oli Eesti noh, ükstaskõik las läheb seal, kui midagi juhtub, et ei ole midagi, aga ikkagi me oleme suured sõbrad. See tähendab seda, et siiski Mart Laar töötab Andrus Ansipi valitsuses. Mart Laar mitte, küll tal ei ole poolt välja, ka tal on väike mapp ja selles mapis on tähtsad dokumendid. Laar töötab, töötab niisuguses asjas, mitte valitsuses. Mart Laar töötab nii nagu poliitikat töötama, kes mõtleb ka tuleviku peale. Ja sa mõtled tuleviku peale Eestis Riigikogus vajutades rohelist kollast? Miks te arvate, et riigi, kus inimene see tähendab või ei tee nagu midagi tõsiselt tööd? Mart Laar teeb väga head tööd. Ma arvan, ta on väga hea partei juht. Parteijuht see on Eestis üsna tegelikult ju selline olukord, mida vist varem ei ole olnud, et partei juhtpartei, kes on koalitsioonis selle parteijuht, ei ole valitsuses ilmselt Mart Laari jaoks loobumine, et tema ei ole selles Andrus Ansipi valitsuses oli üsna suur loobumine. Ja siis vaadake, Mart Laaril oli üks soov, ta tahtis tegeleda asjadega, mis puudutab välis, välisütleme, välisministeeriumid, välisvälist ütleme, kogu selle välispoliitikat. Ja minu meelest ta tegi noh, kui kuna, kuna Ansip, kes on peaminister, otsustas, et tema tahab omale oma eraga karna kaaslasest välisminister siis Mart ei hakka kännima, ta oleks võinud jonnima hakkad, oleks öelnud, et noh, et me mesi sees kindlasti nõustu, aga ta on minu meelest ta pidas väga häid koalitsiooniläbirääkimisi ja miks, miks peab olema inimene? Mart Laar. Ma ütlen, et ta tema sooviks on, on ette valmistada partei juba 2009 2011. See ei ole niisama lihtne. Ja siis on IRL see, kes pakub välja peaministrikandidaadi, president ilvesele ja ilvesel lihtsalt ei ole põhjust keelduda. IRL, kui ta ära võidab valimised loomulikult. Uskumusest rääkides Ene Ergma siis kui tõsiselt teie krit uskusite teist ühel hetkel võib saada Eesti president, sest te olite selles presidendikampaanias ju väga tugevalt sees ja ilmselt uskumist teil jagus küll aga, aga ühel hetkel võitlesid usust loobuma sellepärast et valik langes hoopis kellegile teisele. No oleks kõige hirmsam olnud, kui meil oleks ainult üks kandidaat olnud ja kõik oleks laulnud alli luu ja nii nagu Putini sugugi, et vaata, kui tore me saime. Ja teiseks, ma tahtsin, tahtsin ka seda näidata, et miks mitte ka Eestis, on juba ka Aegi mõelda Teist soolise presidendi peale. Et, et on ka, ma arvan, et ma tegin vähemalt korraliku kampaania, ema ei jäänud ütleme väga tugevustel. Nojaa, aga ta ei taha ometi öelda, et tegite ainult nii-öelda show'd või mängu näidata üht või teist. Ma teen showdega mängu, aga aga ma olen harjunud. Konkurentsis on alati olnud keegi, keegi võidab, keegi kaotab. Aga miks ma pean, peaksin sellest mingit tragöödiat? Aga ta ei ole ju selles mõttes loobunud, eks ole, sest et tulevad jälle valimised ega ilves ei ole selle koha peale ju laulatatud, nagu öeldud. No loomulikult ei ole ilves lammutatud, aga ma tahan talle soovida edu. Tal on veel neli aastat ees ees seda tööd teha ja minu meelest on ta päris kenasti hakkama saanud. Nelja aasta pärast olete teie taas nõus kandideerima tegema konkurentsi. Teate, ma olen alati püüdnud rääkida millegipärast kõik ajakirjanikud püüavad minu käest küsida, mida ma teen nelja aasta pärast. Ma ei tea, mida ma teen nelja aasta pärast. Sellepärast et. Mina olen ajakirjanikud ja inimesed, kes praegu kuulad, ütlevad, et aga poliitik Ergmale puudub tulevikuvaade, mis poliitika selline on, kui ta ei tea asju tulevikus toimuma ei vaata tulevikku. No ei, ma vaatan tulevikku, aga ma ei mäleta selle pärast, mida mina pean tegema seal tulevikus, minul tulevikku vaatamine hoopis teine. Teevad seda sorte teadlane kes on poliitik, kes ütleb, et saadame pigem eestlase kosmosest, saadame pigem kallid aparaate kosmosesse vaatamata sellele, et meil omal kuskil palu taga on lapsed näljas. Vaadake meid, me praegu oleme natukene naiivsed. Me mõtleme kosmosest ainult niimoodi, et saadame eestlase kosmosesse. Eestlane kindlasti läheb kunagi kosmosesse. Ei, aga see ei ole minu eesmärk. Ja te saate aru minu küsimuse asetusest, et küsimus on selles, et kas lapse saad müüa võime, saadame kalli aparaadi. Teate, ma räägin teile natuke, tulen tagasi, kes 30 aastat tagasi olin ma esimest korda käisin Indias Indias oli niimoodi, mis mind vapustas, et seal elavad osa inimesi elavad täitsa kiviaja tasemel suur maa, miljardi miljardi inimeste üldse. Ja hindud lasid sel sel ajal, kui mina seal olin, sputnik karja, vaata ülesse. Ja mina küsisin nende käest täpselt sama küsimuse. Kuulge mehed. Ja nende vastus oli niimoodi teate, et kui me seda kõik jõuame teha. Me hakkame ainult sinna panema, siis me riik iialgi saadi jalgele. Jah, meil on palju probleeme, on, kindlasti on probleemid kuskil Need on, inimesed elavad, elavad vaeselt aga me peame mõtlema ka tuleviku peale just nende inimeste laste peale. Et nende elu oleks parem. Ja me peame olema kõrgtehnoloogiat seotud. Meil on nii vähe inimesi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 2003. aasta riigikogu valimistel suutis Ergma ene koguda kokku 979 häält mis oli pea neli korda rohkem kui 2002. aasta valimistel väikesest häälte kogusest hoolimata tagasi talle kompensatsioonimandaadi ja koha riigikogus. Tähelepanekuna võib lisada seda, et tema kandideerimisnumber oli 949, mida võib sageli leida seksis tarbellannova ekspeigmehe Aivo Pärna tutvusringkonda kuuluvate inimeste autonumbritelt. 2004. aastal osales Ergma ka Europarlamendi valimistel ning lubas koos Res Publicaga rohkem seksikaid mehi. Üle-Eestilise hääletusena kogustavaid 1703 häält. Üle 30 jätkub ja Ülekuulatav Ene Ergma. Inimesena oli teie jaoks 2007, seda on jube, on ees kolm kuud, aga aga võib juba öelda, et on, on olnud väga dramaatiline pakkunud nii-öelda selliseid, selliseid huvitavaid ja, ja tõenäoliselt varem mitte nii teravaid seiku, mis need valimised teile andsid, mida nad teile õpetasid, mille võrra te saite inimesena targemaks nendest valimistest välja tulles? Teate, mul oli vahepeal tunne, et ma olengi ainult mingisuguses valimiskampaanias ja siis, kui kõik ära lõppesid, mõtlesin, mida, millega ma nüüd tegema hakkab? See oli päris huvitav. Nii, ütleme presidendi valimiskampaania oli, oli omapärane ja huvitav minu jaoks oli see huvitav. Mis puudutab rektori valimistesse, siis siis ma tõesti see oli võib-olla kõige minu, minu kõige keerulisem otsus. Aga kui minu poole pöördusid väga palju inimesed, kelle arvamus ma austan siis ma otsustasin seda teha. Te olete saates mitmel korral väga aus, kas see rektori valimiste karusselli viskamine oli mõnes mõttes natukene vale, oli see äkki natukene liiga vara tehtud, otsus? Seda oleks võinud teha järgmisel korral. Ei, ma arvan, et ma arvan, et see ei olnud liiga vara tehtud otsus. Mulle ikka tõesti Tartu ülikool on minu jaoks, kuigi ma ei ole, see oli ülikooli vilistlane ja ma olen töötanud seal ainult ütleme kokku summa summarum. 15 aastat on minu jaoks väga tähtis. Sest ilma noh, kui me kaotame sellise ülikooli tugeva ülikooli, ütleme Eesti jaoks. Aga me peame meeles pidama, et need praegult ei võistlejana ütleme ülikoolidega, mis oli enne endises Nõukogude liidus, kus Tartu ülikool oli Soomarg ja Tartu ülikoolil ikka esimese 10 seas, et me vähemalt või isegi esimese viie seas hakkame, võistleme nüüd juba kogu Euroopa ja maailmaga ja see on väga suur väljakutse. Teil oli ambitsioon, Taylori visioon, mismoodi hoida Eestit konkurentsis Eesti ülikooli. Oli jah, mul ei ambitsioon, mul ei, esiteks tahtmine, kindel tahtmine, et Tartu ülikool ei ole mitte kolledžite kogu kogum mis tähendab teaduskondade kogum. Natuke oli Tartu ülikoolist läinud kadunud ärase University way. Et teaduskonnad tunnevad ka teiste teaduskondade vastu huvi. Ja Tartu Ülikoolis kahjuks ja mida minule põhiliselt kaevati, oli see, et seal oli tekkinud väga vertikaalstruktuur, võimustub kloor. Et oli kadunud ära see loominguline vabadus ja inimesed tundsid ennast nagu teisejärguliste õpik. Ma ei tea Tartu Ülikooli ajalugu sedavõrd hästi, et ma võiksin võiksin saada kinnitust sellest teadmisest, kas, kas Tartu Ülikoolis on olnud nii, et kord rektoriks kandideerinud inimesed, kes, kes valituks ei osutunud, tulevad uuesti tagasi, ehkki mulle tundub, et suurtes valimistes üldiselt nii on, kandideeritakse ühel korral ja teist korda vähemalt poliitikas on see, eksju, nii teist korda enam võimalust ei anta. Ma arvan, et Tartu ees on väga palju inimesi, kes tunneb kahjutunne, et sellest, et enermast ei saanud rektorit Kindlasti on ka Tartu Ülikoolis inimesi, kes tulevad sealt kahjude ise mina ise või naise võtan jällegi seda, et see elu, see on seal elu, jah, tähendab ei tasu dramatiseerida elu niimoodi, et kui midagi sul ei lähe kaks korda esimesel korral või midagi juhtusi ühes situatsioonis, et ma peaksin siis peale seda tundma, et elu on kõik lõppenud, see, see selle perioodi ma olen üle käinud. Kui mind kaheksateistaastasena, siis löödi jalaga, et ma ei saa kohe Moskvasse Moskva ülikooli ja tookord isegi selgitatud, siis läks ju Käbini, poeksime selle kohale. Vot siis ta oli küll valus, siis oli valusk, kujutage pilti, olin täielikult. Mulle öeldi, et sa oled juba Tartu Ülikooli üliõpilane, kõik teised hakkasid augustikuus sisseastumiseksamit tegema, pabistasid, mina olin nii õnnetu, ma olin nii õnnetu, ma olin lihtsalt pööraselt õnnetu, peale seda. Nüüd ma saan aru, et mul õudsalt vedas, kui mina oleks kohe läinud, ütleme selle plasmafüüsika peale siis ma oleks võib-olla kuskil seal Venemaa avarustes võib-olla praegultki edasi liikunud. Muide, küsimus, mis mind on alati huvitanud, mitte konkreetselt ainult teie puhul, aga te olete hea inimene sellele küsimusele vastama, kus kohas tekib noorel inimesel ma püüan kujutada seda aega, tajuda seda tausta Viljandi kooli lõpetanud muidugi romantiliselt tähistaevast imetlenud inimesel tuline soov äkki minna õppima seda füüsikat, mis käib noh, sõna otseses mõttes kui ka piltlikult enamus inimestele üle peade. Tead, ma olen seda palju kordi rääkinud ja see on täitsa täitsa niuke jama. Tegelikult ega minagi oli, see ei olnudki väga super õppija, teised võivad öelda, et nad on olümpiaadil käinud ja, ja nii edasi. Tegelesin põhiliselt ikkagi sportliku spordiga ja näitemänguga ja ja siis noh, kuskil kümnendas klassis hakkab pähe tulema ja pead midagi õppima minema, noh, sport mind ikkagi professionaalselt ei huvitanud. Ja selle professionaalne sport oli ju ka hoopis teistsugune kui praegustel. Ja siis siis juhuslikult ma olen seda rääkinud ja see kõlab küll väga imelikult, aga Viljandi turul ma lihtsalt kuulsin, kui kaks inimest arutlesid, et keegi läks Moskvasse õppima plasmafüüsikat ja see oli minu jaoks nagu pagana huvitav sõna ja siis ma hakkasin püüdma. Sõnaraamatut ei olnud, muidu muidu oleks saanud järgi vaatama. Läks, et oli vaja. Kibe tõesti, plasma oli siis niisugune asi, et siis ma otsisin raamatuid, kuskilt leidsin mingisuguses populaarteaduslik asja, siis tundus jube põnev, esihakkasin vaatama tuumafüüsika. Õudselt kihvt asi. Vene keele vastand tennist mängite praegu? Ma mängin veel siia, tähendab mind natuke, treenib Leena lappima. Aga kui ma olen Tartus, siis ma mängin, mul on seal toredad inimesed nagu aina Kirsipuu Jaan Kirsipuu, ema ja paljude teistega, ma püüan mängida. Mulle hästi, meeldib Tõnis malet tennist mänginud väga-väga varakult ja ma kõikidele soovitan. Te mängite. Mina mina mul nii-öelda saanud platsil hakkama, kindlasti teie käest saaksin pähe, suhteliselt kuivalt, ma olen täiesti kindel. See on fantastiline mäng, seda võib mängida ja meil oli sel aastal leid veterani, võistlusena ja aine Issak, kes on 87 aastane. Mängis ja võitis kolmanda koha. Väga vägev, muide ma küsisin seda veel ka sellepärast, et Eestis on ju veel üks tuntud tennisemängija, kes leius ja absoluutselt, ma pean silmas ka seda keele, kelle nii-öelda tennisemängude vastu tunneb huvi, siis selline seltskonnaajakirjandusse ühist matši presidendiprouaga ei ole plaaninud, see saaks olema kindlasti väga tähelepanu väärne, ma kujutan ette, tõmbaks publikut heategevusmatš millegi toetuseks tuleks kõnelda. Ei pidanud tennist mitte, vaadake Tõnis ei tohi olla minul segatud poliitikaga. Ja selle tõttu mängin koos tennist, inimestega, see on nagu sotsialiseerumine, ütleme nii. Ja mulle meeldivad head, toredad inimesed ei mänginud nendega koos, ma ei armasta teha. Ma ei ole võib-olla niivõrd õige poliitik, et püüda teha kõikidest asjadest poliitilist kasu, saada mind, mind see ei huvita. Ma arvan, et ma võin olla inimesena ja, ja ütleme ma ikkagi arvan ka, et ma olen isiksusena paljudel inimestel palju huvitavam, kui ma hakkasin tegema mingisugust pyya tööd. Lihtsalt sellepärast, et oi, et kuna presidendiproua ma soovin talle edu, nii, ma tean, ta harjutab, Deldid Toomas Leius juures leidis, on suurepärane treener. Et hakata seda tegema. Te olete rohkem ees käivi taga käimine. Mina olen üldise teeskle inimene. Võrku jooksjate hea meelega või hoiate nii-öelda taga taga? Armastan võrku jooksnud satter, ma olen ju saanud Viljandi spordikooli, ma olen lõpetanud tennisealal. Nii et mind on õpetatud tennist mängima ja ka mulle meeldib tennis. Tõnis on väga dünaamiline, väga huvitav ja mis kõige tähtsam. Üks üks asi, mis likvideerib tennise absoluutselt unikaalseks, isegi inimestel, kes tegelevad teadusega tennisemänguga, eks sa pead mõtlema ainult tennise peale. Su pea ei tööta enam millegi muu peal, näiteks ma olen ka suusatamist teinud küllaltki palju koolis. Ma käin suusatamas, aga mu pea krutib igasuguseid asju tennisemängu, nii kui sa hakkad mõtlema mingi muu peale saad tappa täielikult sajaprotsendiliselt. Tõsi. Urmas, miks sa Herm käest selle Paltsu 200 pealise jõugu kohta küsisin? No mulle tundus, et kui inimesel vastavalt enne valimisi tekkivat otsekui maa alt mingid toetajad, siis on see natukene imelik. Ei, no sa oled ju jumalaid kui ajalugu õppinud, tead keskajal Euroopas igal aadlikule oli oma selline salk alati kaasas, kes kandis mõõka turvist ja aitas. Maadlinaist sõjasalk, jah, sul on vist õigus, seda enam, et kui me mõtleme selle peale, et Paltsu perekonnal on olemas oma aadlivapp siis miks mitte sõjasalk. Ja kui valdsus saab ühel hetkel raehärra, miks mitte kehtestada Tallinnas, siis esimese öö õigus? Ülekuulamine.