Heligaja. Tere, mina olen 10. oktoobri heliga ja saate toimetaja Annika Kuuda. Ja saate teemad on järgnevad. Nelejevaste infelt jaga muljeid rahvusvahelise muusikapäeva raames Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdilt, kus kanti dirigent Olari Eltsi juhatusel ette hektuur Berlioosi Fausti needmine. 10. oktoobril algavad kaheksandat korda toimuvad rahvusvahelised kitarrimuusika avad, kest tahtel kitarr. Festivali tutvustab kitarriseltsi juhatuse liige Julia Kahro. Reiman. Kaheksandal oktoobril avalöögi saanud 16.-st Pärnu linnaorkestri hooajast Läheb Pärnu filharmoonia produtsent Helen Erastus Ülle hallikule. Kontserdiagentuur Corelli Music alustab sel nädalavahetusel samuti oma uut hooaega. 10. ja 11. oktoobril toimuvatest kontsertidest ja hooajast üldisemalt räägib Annely Remme Kalev vaidlale. Tartus 14. oktoobril toimuvat mandoliini mängijate kohtumist ning seitsmeteistkümnendal oktoobril aset leidvat viieteistkümnendat Tartu rahvamuusikapäeva, tutvustab mõlema ürituse korraldaja Triino nut Hedvig Lätile. Helilooja Erkki-Sven Tüür saab 50 aastaseks. 16. okt oktoobril toimuval sünnipäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis kantakse muuhulgas esmakordselt Eestis ette Erkki-Sven Tüüri sümfoonia number seitse intervjuu heliloojaga The kiik Mirje Mändla. Tallinna kammerkoorile ilmus möödunud nädalal koori teine helikandja nimega paradiisi glooria. Plaati tutvustab dirigent Aivar Lesczynski. Detsembris 14 kümnendat korda tulevat jõulujättes. Festivali tutvustab korraldaja Anne Erm. Mõnusat kuulamist. Saadet alustame muusikakriitiku neleva Stein Välgi muljetega rahvusvahelise muusikapäeva raames Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdilt, kus kanti ette Hector perioosi. Fausti needmine. Teisel oktoobril kanti Estonia kontserdisaalis ette hektar Berlioosi teos Fausti needmine solistidele, koorile ja orkestrile. Tegemist oli rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontserdiga, mis oma kõrgtasemega pakkus publikule piduliku elamuse. Teose ettekandes osalesid Eesti riiklik sümfooniaorkester segakoorile ja ja solistid tenor Richard Karl lutsi Fausti rollis bass, lükk stseno Mefistoffelase rollis metsas, atrans Stefani Hudsel Margareeta rollis ja pass Märt Jakobson Randeri rollis ning kontserti juhatas Olari Elts. Kuna Hector terlius oli omal ajal väga lummatud Göte Faustist, ei ole ka imet helilooja sulest valmis Fausti Mehhista Margareta legendil põhinev helitöö. 1829. aastal kirjutas Berlioos süüdi kaheksast stseeni Faustist, aga ta ei jäänud isasele teosega rahule. Ja juba 15 aasta möödudes pöördus ta musti teema juurde tagasi ja sel korral valmis juba ferenduslistile pühendatud teos. Fausti needmine. Libreto koostas Berlio sisem koos Almiir, Kadoniega ja originaalteksti on käsitletud selles suhteliselt vabalt, et sõnaline pool oleks võimalikult hästi muusikaga kooskõlas. Lühidalt kokku võttes jutustab lavateos sellest, kuidas Fausti ellu ilmub Merfisto, kes pakub Talle kõikide soovide täitumist pannes ta armuma kaunisse Margareetasse, viies nad omavahel kokku ja lahutades sama osavalt mõne aja möödudes, mõjutades Fausti minema Margareeta päästma. Vangitornist. Aga meelitades ta samal ajal hoopis põrgusse. Eestis on Berlioosi Fausti need, mis mängitud väga harva ja eelkõige on tegemist siiski kontserdisaali jaoks mõeldud teosega, kuigi näiteks Metropolitan Opera tegi sellest hiljuti ka ooperiversiooni rääkida praegusest ettekandest, siis oli tunda ja kuulda, et kontsert oli väga hästi kavandatud ja ettevalmistus oli väga põhjalik. Pearollidesse oli kutsutud rahvusvaheliselt tunnustatud solistid, kes teevad kaasa ka näiteks Meti ja Viini riigiooperietendustes. Solistide laulmine oli väga meisterlik ja väga kaasahaarav. Tenor Richard Karl lutsi lauldud Fausti kõrval mõjus ehk isegi veenvamad Shan lükk stseno kehastatud Nefistoffelles. Fausti kehastanud Karl lutsi oli küll professionaalses mõttes igav, kliin kõrgel tasemel. Aga sel õhtul jäi tal puudu võib-olla lavalisest säramisest ja niinimetatud publikuga suhtlemisest. Lüks nooo andis oma Meff Stoffelase rolli palju karakteersemalt edasi pannes ka rohkem rõhkul lavalise kui väljendusrikkusele ja žestidele. Margarete roll metsosopran Stefani Hudsoni kehastuses oli võluv. Ja muidugi andis tervele ettekandele väga suure panuse meie lõunanaabrite lätlaste suurepärane segakoor Latvija. Milletaolist meil Eestis veel kahjuks ei ole. Ja tunnustust tuleb avaldada Latvija koori külalisele, paindlikkusele ja lauljate, väga selgele diktsioonile. Sest kooril oli ju väga oluline roll muusikalise pildi maalimisel, sest koori kujundada olid nii kõrtsis viibijate kui sõdurite kui üliõpilaste ja taevaste vaimude stseenid. Orkestri, koori ja solistide kooslus toimis igatahes väga hästi ja Perli osi ülimalt kujundlikku helikoega teos samaväärse kujundlikkusega edasi perioosid. Kujundlikkuse taju on täiesti hämmastav, sest kõik tekstis leiduvad sündmused ja pöördepunktid on niivõrd piltlikult ja värvikalt muusikasse pandud. Ja erinevate sündmuste skaala on selles teoses väga lai. Seda kõike, mida ja kuidas Berlioos oma muusikaga edasi andis, on tegelikult siinkohal võimatu isegi sõnadega kirjeldada, sest seda peaks lihtsalt ise kuulama. Suurepäraselt mängis seal kontserdil ka laiendatud koosseisuga Eesti riiklik sümfooniaorkester ja naised. Puhkpillidele oli teos iseäranis raske, ent ometi saadi väga tublilt hakkama. Orkestri lõigutki õnnestusid väga hästi ja eriti meelde päev oli dirigendi poolt väga vaimukalt kujundatud Ungari marss. Igatahes leid, solistid, koor ja orkester Olari Eltsi juhatusel publiku silme ette rikkaliku kujutluspildi Faustist, Mehhistost ja Margaretest. Ja siinkohal võib nõustuda dirigent Olari Eltsi sõnadega nimetatud teos oma rikkaliku muusikalise keelega ei vajagi võib-olla ooperilavastust, mis tõmbaks tähelepanu muusikast eemale. Berliase muusika kõlas sel kontserdil väga värvikalt jutustas teose ka ilma lavastused ta väga hästi lahti. 10. oktoobril saab alguse kitarrimuusika festival, jestan tellak, kitarr ja selle rahvusvahelist, see festivali eestvedaja sel aastal on kitarriseltsi juhatuse liige Julia Kahreinimann. Sel aastal korraldad sina seda festivali esimest korda. Mis mõtted tekkisid kõigepealt enne seda festivali korraldama hakkamist? Tegelikult tekkis meil kitarri seltsi juhatusega juba kevadel maha istudes see mõte et peaks taaselustama kitarri seltsi, aastaseminari traditsiooni, see oli küll vahepeal soiku vajunud, aga kunagi oli see ilus algatus tehtud. Ja iseenesest üritus oli väga tore. Mida see üritus üldse endast kujutab? Aasta seminar on siis selline üritus, kuhu tulevad kokku kitarriõpetajad ning keskastme ja vanema astme muusikakoolide õpilased. Nad veedavad mõned päevad koos musitseerida, kes sel aastal teeme me kindlasti kitarriorkestrit, samuti peetakse loenguid, tehakse meistriklasse ning kõike seda siis ootab seal, kus kolme päeva jooksul toimuvad kõik need üritused, lisaks ka kontserdid. Miks just nimelt Otepää? Otepää oligi seesama koht, kus esimest korda kitarriseltsi aastaseminar toimus. Minugi jaoks oli see tol ajal väga meeldiv kogemus, ma ise olin veel otsa kooli õpilane ja see oli väga mastaapne suur üritus. Koos oli mitukümmend kitarristi, kogu Eestist, olid välismaa lektorid ja toimus väga palju uut ja huvitavat, millal see esimene kitarriseltsi seminar toimus? Üldse on sul meeles ka? Ma arvan, sest ta oli siis 2001, ta ei ole selles mõttes päris toimumata jäänud, et midagi on toimunud, aga see on toimunud ikkagi festivali raames ja põhirõhk on olnud kontsertidel ning nende kontsertide kõrval on toimunud ka meistriklasse kitarristid ära. Aga see kõik on, on selline natukene kaootiline, hajutatud. Üks meistriklass Tallinnas, teine Tartus. Ja kuidagi sellist kokkusaamise võimalust ei olegi olnud. Kas Harri seltsi aastaseminarile peab kuidagipidi registreeruma või on see töö juba tehtud? Praegu on kindlasti veel vabu kohti, nii et kõik kitarriõpetajad ja õpilased, kes oskavad juba hästi pilli mängida, on sinna oodatud ja täpsema info leiavad nad kitarri seltsi kodulehelt. Www. Pump. Kitarri Seltsee, aga räägime selle aasta festivalist üldisemalt. See on päris pika perioodi peale mahutatud, üritas 11. novembrini toimuvad siis erinevad kontserdid ja meistrikursused. Keda te ootate sel aastal külla? Kõigepealt siis festivali avavadki taaningitärje tšelloduo, kes on tegelikult varemgi Eestis käinud nimelt meistrikursusi andmas, Eesti muusika ja teatriakadeemias. Nemad annavad kaks kontserti ühe Tallinnas teise Tartus. Pärast seda jääb nüüd natukene pikem vahe sisse toimuvad küll veel mõned väiksemad kontserdid, aga siis kitarriseltsi aastaseminari ajal, mis toimub Oktoobri lõpus, toimuvad mitmed kontserdid Tartus ja Otepääl ning teine selline periood, kus on kontserdil tihedamalt koos, on siis novembrikuu esimesel nädalal ja nädalavahetusel külalisesinejad on siis ei Kimetlik ja mingu elan hel Himeeness Heikimetlike meie omaga. Tema ansamblipartner on siis Hispaaniast, nemad annavad neli kontserti ning neid kontserte aitab siis korraldad Eesti Kontsert. Samuti on meie kolmas peaesineja Anastasija preidis Venemaalt, kes on väga särav noor kitarrist, võitnud mitmeid konkursse ja esitab Tallinnas ja Tartus väga huvitavat kava, kust sa need välisesinejad üles leidsid? Kuidagi juhtub ikka nii, et kitarristide kogukond ei olegi nii suured. Me ise käisime Tallinna kitarrikvartetiga Taanis kontserti andmas, kevadel seal tutvusin mina isiklikult Jespersiimägiga. Aga eks ta ole Tallinnas käinud ka varem ning Heiki Mätliku nagu elan, Helhymeenese koostöö on ka juba kestnud kaua aega. Siia preidis leidsin ka Eesti kitarristide kaudu ja lisaks nendele esinevad meie oman kitarristid, nagu aga jah, tänavu ongi kitarristid on olnud hästi aktiivsed ja suhtunud hästi positiivselt ja tahtnud ise mängida. Nii et ka kaks nii-öelda vahepeal kadunud poega on tagasi tulnud Vahur kui pea, kes õpib praegu Itaalias ja Dmitri Timošenko, kes õpib Soomes. Nemad annavad soolokontserdid ning samuti Priit Petersoni ja Peep Petersoni tuua tuua Kristo Käo, Jorma Puusaag ja neid on teisigi. Kas teil on festivali jaoks valitud välja ka mõni kindel helilooja ja tegelikult, eks sel aastal on kitarristid kindlasti hästi palju mänginud Leo Provery muusikat. Leo provoran kuulus, mitte ainult kitarri looja. Tema teoseid mängitakse maailma lavadel, ta on maailmakuulus dirigent, samas aktiivne kitarrist ja enam ei ole. Tema muusika on juba tõesti saanud kitarriklassikaks ning tema 70.-le sünnipäevale pühendame me ka fiesta telekitarri lõppkontserdi ja millal see lõppkontsert toimub? Lõppkontsert toimub 19. novembril Eesti muusika ja teatriakadeemias. Te olete festivali jaotanud üle Eesti, et kontserdid toimuvad väga paljudes erinevates linnades, et see on olnud vist festivali algne idee kogu aeg, mitte päris, et vahepeal on olnud ikka ka nii, et festival on koondunud Lõuna-Eestisse ja mõned kontserdid on siis olnud Eesti kontserdi poolt viidud ka teistesse linnadesse ja kui päris aus olla, siis seegi kord on nii, et pealinnas toimub muidugi palju üritusi, aga suur osa neist toimub Lõuna-Eestis, Otepääl, Tartus, Valgas, Pärnu ja Jõhvi on viidud siis Eesti kontserdi poolt Heiki Metlikuminguelanhime enesekontserdid, nii et meil on seekord festivalil kas sellist suuremat keskust, mida sa ise ootad sellelt festivalilt tänavu? Ma usun, et kitarrimuusikat Eestis kitarrimängu Eestis populariseerida enam vist ei ole tarvis, eks ta ole nii. Aga mina ise väga loodan täissaale, loodan, et publikul on suur huvi kitarrimuusika vastu, loodan seda, et kitarristid tulevad ja et sellest sünnib palju uusi ideid ja võib-olla ka on see hea algus millekski suuremaks järgmisel aastal, kus võib-olla sellesama festivali raames toimub ka üks konkurss, aga sellest on veel vara rääkida. Neljapäeval, kaheksandal oktoobril alustas Pärnu linnaorkester oma kuueteistkümnendat hooaega Pärnu filharmoonia produtsenti Helen. Dust küsitles Ülle Hallik. Pärnu linnaorkester alustab oma kuueteistkümnendat hooaega ja Pärnu filharmoonia alustab oma kolmandat hooaega, mis võiksid olla selle hooaja märksõnadeks. Pakkuda midagi huvitavat ise endale, eelkõige, aga ka linnarahvale mängida muusikat, mida veel ei ole tehtud samas meelde tuletada ka vanu häid teha koostööd erinevate dirigentidega, aga see on ka olnud meil varasematel aastatel, nii et laias laastus öelda, et me jätkame samal viisil. Mingeid uuendusi ei ole kavas, millega me saame iseendid üllatada, on nõudliku repertuaari jätkuva kavva võtmisega. Aga kas on hooajakavas ka selliseid põnevaid projekte, nagu siin eelmistel hooaegadel filmide helindamine? Tõepoolest, filmi teenindamine on väga kulukas ja meil on küll silmapiiril oma plaadi väljaandmine, aga me teeme kõik, et see õnnestuks. Linnaorkestri 20.-ks sünnipäevaks, mis on meil kindlasti plaanis, on koostööprojektid Tallinna filharmoonia. Eesti kontserdiga on tulemas hingedepäeva kontsert, heebrea reekviem, Erich saysli teos koos Woodschest musikaalse solistidega, mis on ääretult huvitav. Samuti tähistab sõja kur noorus oma viiekümnendat sünnipäeva. Nii et me oleme ka selle projektiga seotud. Lisaks Enda kontserdid meie jõulukontserte koos noortekooriga, mis on küll teisel detsembril ja seda kontserti juhatab Hollandi päritolu, aga Eestis resideeruv Lucas kraan ja Lucas krooniga on meil ka jaanuaris päris oma ainult orkestri kontsert siin eelmistel aastatel. Te olete käinud ka saartel kontserti andmas, et kuidas nende plaanidega on. Neid projectionaadi toetanud suures mahus kultuuriministeerium ja loomulikult kultuuriministeerium jätkab meie projektide toetamist samas mahus, siis on see võimalik, et nii kurb, kui see ka pole, siis kuskilt maalt on selle hooaja märksõnaks masu jah, kokkuhoidmine tee on see isegi tervista ja me võtame tõeliselt kokku ja hoiame kokku teisest küljest. Võib-olla just väljakutse, et väikeste vahenditega ikkagi huvitavaid ja põnevaid kontserte produtseerida. Jah, see on tõeline väljakutse ja see ei ole mitte kergete killast, aga anname oma parima. Sellel nädalavahetusel alustab uut hooaega kontserdiagentuur Corelli Music ning sel puhul stuudiosse palunud Annely Remme, mida siis uus hooaeg kuulajateni toob? Türi Corelli Music uus hooaeg, mis sellel nädalavahetusel pidulikult alguse saab, läheb edasi novembris, detsembris, kui kavaga keskaja jõulumuusika tuleb publiku ette uuesti ansambel Revali trubaduuriks, keda ilmselt osa kuulajaid teab küll nime Hansa trubaduuriks all aga mõningate nime probleemideta, too on see suurepärane ansambel, nüüd nime all Revali trubaduuriks ja nemad tulevad väga värvika keskajakavaga. Eelmisele aastale ei suutnud nende kontserdid publikut mitte kuidagi ära mahutada. Et need on justkui korduskontserdid kõigi nende rõõmuks, kes eelmisel aastal kurvalt ukse taga kuulama jäid ja traditsiooniliselt Corelli Music ikkagi teinud. Enne aasta lõppu puhub mingi väga suure sündmuse toonud kuulajateni mõne barokk suurvormi ja tavaliselt on siis ka inimesed harjunud, et seda dirigeerib Risto Joost. Sellel aastal tuleb Vivaldi ja järgmise aastanumbri seest etteruttavalt öelda, et kindlasti tähistame väga pidulikult Johann Sebastian Bachi sünniaastapäeva ja üks selline erilise värviga sündmus on see, et barokkansambel Corelli Con sort on kutsutud maikuus esinema viini Nii aga tuleksime siis hooaja ava kontserdite juurde, mis toimuvad täpsemalt laupäeval, 10. oktoobril Tõstamaa mõisas ja pühapäeval, 11. oktoobril Ungern-Sternbergide linnapalee saalis Tallinnas. Kontserdid kannavad ühist pealkiri roosikrants. Milliste heliloojate muusika Nil kontserdil kõlab? Kava nimi helilooja on pika nimega Heinrichi Ignaats Franz von piiber, kes Eestis ei ole väga tuntud, aga mujal maailmas on hästi populaarne ja kui tema nimi interneti sisse lüüa, siis leiab päris palju ka plaat, et ka nendesamade Roosikrantsi Sanaatidega, aga kavas on küll sellised suurepärased heliloojad nagu Varkandžele Corelli, Alessandro Scar, Lätti aga Johan helmik Roman kes on publikule väga tuntud säravat baroki meistrid, aga kuna nad on nii tuntud ja neid kuuleb ka Eestis aeg-ajalt, siis mina tooksin praegu sellest kavast eraldi esile Bieberi kõrval hoopiski niisuguse haruldase nähtuse nagu barokiaja, naishelilooja üleüldse, naisheliloojaid enne kahekümnendat sajandit. Ega me enamasti ei tea, need on tõesti üksikud. Aga kuna daam nimega Elizabeth šokeedelageer sattus sündima muusikute suguvõsa, siis ilmselt on ka see üks põhjus, miks me temast praegu tõesti teame midagi. Ja nädalavahetusel on ka suurepärane võimalus siis tema helikeelega tutvuda, aga põhitegelane on kahtlemata härra piibergel. Roosikrantsi sonaatide tsüklist tuleb kolm osa ettekandele. Kas võiksid äkki nendest sõnastikest natuke lähemalt rääkida? Ja olen ma väga harva elus sattunud niivõrd põneva tagamaaga teoste peale, nagu on Bieberi roosikrantsi Sanaadid seal on ümber väga palju müstikat, alates sellest, et tegelikult me ei tea, kuidas Bieber ise seda sonaaditsüklit nimetas. Nimetused on kõik tulnud hoopis hiljem käibele ja tuleb kohe käigu pealt meelde, vähemalt viis lisaks sellele nimele, mida meie kasutame, Roosikrantsi Sanaadid on, et sonaadi tuntud ka ministeeriumi sonaatide nime all, siis veel Kristuse sonaatide nime all, kannatus sonaatide nime all krabüürisonaatide nimel. Ja nagu kuulaja ilmselt juba siin paari pealkirja kuulamise järel võib arvata, on siin otseselt seos piibliga ja noh, kuna muusika puhul on alati väga libe tee ja ohtlik rääkida sellest, et muusika väljendab midagi või muusikas on kujutatud midagi, siis lepime kokku niimoodi, et need sellised väljendid me paneme mõttes jutumärkidesse. Aga põhimõtteliselt, et kindlalt ja rahuliku südamega võib öelda, et need Bieberi sonaadid on inspireeritud piiblist, täpsemalt Jeesus Kristuse ja Neitsi Maarja elustlik konkreetsetes elujuhtumitest, mis on piiblis lahti kirjutatud ja selleks, et ta tausta või seda konteksti tee muusikas edasi anda, on Bieber veel käinud välja niisuguse huvitava idee nagu viiuli tavapärasest erinev häälestamine. Kuna ma ise ei ole keelpillimängija, siis ma ei julge välja käia ühtegi sellist väga peent detaili aga põhimõtteliselt seisneb see niinimetatud valesti häälestamine selles riiulikeeli, sealt siis krutitakse natukene nende häälestust ja asetust niimoodi retse kõlab, värv pisut muutub ja ta muutub müstika poole ja kuna tegemist on piiblist inspireeritud muusikaga, siis natukene müstilisem kõlavärv on ju enam kui asjakohane. Nüüd peatasime väga pikalt teostamis, kontsertidel kõlavad, aga räägiks lähemalt esinejatest, kes kontserdil esinevad. Kontserdil esineb ansambel Corelli konsort mail sildas on absoluutselt alati, et nemad ei ole võimalik üldse Corelli Consorti esinemist ette kujutada. Väga sagedane külaline ansamblis ka olnud Imbi Tarum ja barokktšello osaleb seekord Tõnu Jõesaar. Ansamblile lisandub üks suurepärane väliskülaline Ann Valstram Rootsist, kes on üks hetkel Euroopa kõige kõrgemalt hinnatud barokk viiuldajaid, kes ka neljapäeval ja reedel ka jagab oma teadmisi, oskusi muusikaakadeemias, teeb seal kaks meistrikursust kus huviliste hulk pidi juba päris suur olema. Et see on väga haruldane, et üks niisuguses mastaabis muusik, Rootsi Kuningliku Akadeemia hinnatud õppejõud tuleb ja jagab oma kunsti ka väljaspool kontserte, et seda võimalust kahtlemata tasub kasutada. Kuidas on monstrum üldse sellele kontserdile jõudis? Minu teada on see küll päris esimene koos Dean Valstremi ansambli Corelli konsort vahel. Ja Roosikrantsi kontserdid toimuvad siis, laupäeval, 10. oktoobril Tõstamaa mõisas ja pühapäeval, 11. oktoobril Ungern-Sternbergide linnapalee saalis ehk siis Eesti Teaduste Akadeemia majas Tallinnas. Mõlemad kontserdid algavad kell 18. Järgmisel nädalal, kolmapäeval, 14. oktoobril toimub Tartus Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi, kus esinevad mandoliinimängijad Tiigi seltsimaja tähistas eelmisel nädalal oma kümnendat sünnipäeva, niiet palju õnne Tiigi seltsimaja inimestele, seekord siis Tartu tantsuklubis mandoliinimängijad, kui palju neid kokku tuleb ja kas ainult tärtust sellest, räägib ürituse peakorraldaja Triinu nuid. Mandoliinimängijaid, kui palju tuleb, ma arvan. Neid võiks olla 10 15 vahel olen kutsunud mandoliinimängijaid Tartus, Tartumaalt, Tallinnast, Pärnast ja Põlvast Põlvamaalt, et kes kohale tulevad, siis, kes näevad, et on selliseid tugevamaid mängijaid, on algajaid mandoliinimängijaid päris alguses rääkida, siis kuidagi väga imelik on kogu aeg kirjutada üle kahe nädala toimuv taas kord täiesti tavaline tantsuklubi, küllaga mandoliinimängijad suurtes kogustes mandoliinimängijaid on täiesti esmakordselt Tartu tantsuklubis eraldi nendele pillidele pühendatud Seppide Olavi Kõrre, Olavi lahke muusik, kes hoolega koolita mandoliinimänguhuvilisi ja siis Olavi on nüüd küll rääkinud, et siin Eestis mandoliinimängutraditsioon praktiliselt katkes viiekümnendatel aastatel siis kitarrid, millegipärast basskitarride muud pillid, sõine mandoliinid välja, osades ansamblid rahvamuusika ansamblites ja noh, ütleme ka muudes ansamblites mängitakse ka väga, väga vähe, mandoliinikõlade eelkõige huvitavaks eripärane tämber, et sa kasutada saate pilli nagu soolo pillina, sõltuvalt siis mänge oskastes mängutehnikast. Tegemist on tantsuklubiga, kui palju on kirjutatud nii-öelda tantsumuusikat. Mandoliini. Kinnidele mandoliinimängijaid repertuaar on küll ilmselt väga-väga erinev, see sõltub siis sellest, millise muusikalise taustaga on pillimängija, et kas ta on rahvamuusik, kes õpib ainult kuulmise järgi. Kui sellise suuremates nii-öelda mandoliiniorkestrites mängib, küsitakse, siis on ilmselt isaldusline oma seade, mida nad mängivad siis kõlatuse kokku selle huvitavamalt. Tantsuklubi toimub siis 14. oktoobril, Tiigi seltsimajas algusega kell kaheksa õhtul, aga järgmisel nädalal toimub veel üks väga-väga põnev üritus. Laupäeval, seitsmeteistkümnendal oktoobril toimub juba viieteistkümnendat korda tart rahvamuusikapäev ja samuti Tiigi seltsimajas ja sina, Triin, oled samuti selle peakorraldaja. Palun räägi lühidalt ka sellest rahvamuusikapäevast, mis tänavu on sellise juubelihõnguline, et 15. kord juba. Rahvamuusikapäev toimub taaskord laupäevasel päeval teist korda Tiigi seltsimajas ruume on mitmel ka selle, et saab koos musitseerida, saab harjutada ja saab kontserte kuulata. Tegevust on nii pillimängijatele kui publikule, nii kontserdisiseselt kontserdiväliselt. Et keskpäevast südaööni on kuus eriilmelist kontserti toimumas ja pärast seda on veel suures saalis koos musitseeriv tantsuklubi, et kellel on jaksu, võhma ja huvi, siis saad veel pärast pilli mängida pärast et mitmeaastast pausi on taas kord vähemusrahvuste rahvamuusikaansamblite kontsert Asva muusikapäeva raames ja esmakordsel Ta on külalised Soomest kaasa muusika, ansambel Aavet, et läbi aastate aeg-ajalt ikka oleme kutsunud Rasmus ikka päevale kaugemalt esinejad, et ei piirdu ainult Tartu linna ja maakonna rahvamuusikutega ja siis lisaks Haavetile on vähemusrahvuste rahvamuusikaansamblite kontserdil on need Kolkjastajaid, esinejad, kes on Tartumaale, siis on külalised Narvast ja vodvortide folklooriansambel. Johnson on ka Tartust siis rahvalaulu ansamblitega läks sellel korral niimoodi, et see kukkus välja täiesti setu veri, et sisenen seto kolm seto leelokoori, Liinat, Tõsta sibi härblase Obinitsas, Teeaa siidise sääred Tallinnast. Kui palju rahvamuusikuid tuleb rahvamuusikapäevale Tartusse järgmisel laupäeval? Tartu rahvamuusikapäeval on seekord tulemas natuke üle 140 tegelase, kuna sellel korral on ka laulukooride, laula, ansamblid, osakaal suured, päris pillimängijaid on niimoodi 60 70 vahel. Et esinejate poolt, mis innustab, kui need rahvamuusikud käivad koos, teevad ansambleid ja nad on sügavalt huvitatud asjast, siis ma eeldan, et nad on huvitatud ka sellest, et nad saavad seda kõike käe, mida nad oskavad väljapoole pakkuda ja Tartu rahvamuusikapäeva eripäraks on see, et saab kokku suuremas koguses rahvamuusikuid ja taaskord neil on võimalus koos pilli mängida, vaadata, mida teised teevad ja tunda, et nad ei ole sellised, kes tegelevad millegi väga imelik. Kuna ühes ruumis on rahvamuusikute kontsentratsioon väga suur, siis see päev on Tartus lihtsalt rahvamuusikute päralt. Aitäh Triinu NUT selle intervjuu eest järgmisel kolmapäeval Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi, kus toimub mandoliini mängijate väike kokkutulek. Järgmisel laupäeval toimub Tartu rahvamuusikapäev samuti Tiigi seltsimajas. Klassikaraadiol on nüüd telefoniühendus Erkki-Sven Tüüriga, kes on hetkel Helsingis, et nautida oma klaverikontserdi ettekannet. Erkki-Sven. Kas on võimalik olnud kuulata ka juba proovi, sest täna õhtul me räägime nimelt neljapäeval on selle klaverikontserdiga, kus sedakorda soleerib Laura Mikola ka õhtul kontserte, dirigendipuldis, Leissekerdada. Teisipäeval olin proovis, Laura on väga suure sisendusjõuga pianist, ta on väga hoolsalt, kõige paremas mõttes ette valmistanud. Mängib peast, mis on mitte just kõige tavalisem nähtus kaasaegse muusika interpreteerimisel ja eks seal muidugi võib-olla mõnes mõttes lisab selle ansambli toimimisse ka teatavaid riske. Aga ei, kõik kõik läheb väga kenasti ja loodan, et tuleb ilus ettekanne. Järgmisel nädalal kõlab siin Eestis uue Seitsmenda sümfoonia, mille alapealkiri on Tieto Eesti esiettekanne. Siis on kõlanud juba maailmas mitmel pool ja esimesi ettekandeid ansistrigeerivad Frankfurdis Paavo Järvi ning iga päevaga siis Cincinnati Sümfooniaorkestriga siin septembrikuus andis vita kontserti ja ka ju kriitikud on saalis istunud nii Saksamaal kui Ameerikas juba jaganud oma esimesi muljeid, aga võib-olla kõigepealt räägiksid sellest sümfooniast saamisloost. Nii ta oli, et juba siin mõned aastad tagasi, Paavo Järvi tuli lagedale ettepanekuga, et kas ma kirjutaksite sellist ulatuslikku orkestriteost, kuhu mingil kombel oleks ka koor piiratud ja seda just ses tähenduses mingil kombel, nii et see oleks ikkagi koori ka, kuid selgelt rõhuga orkestrile ma kohe ütlesin, et ahaa, et koos info, nii et teadagi, et seda mul tõepoolest, et ei ole veel repertooriumi lehele olnud võimalik lisada, et miks mitte, aga siis mul läkski ja tunduvalt rohkem aega nii-öelda endale selgeks mõelda, et millest see peaks olema või et kui juba tekst, et miks siis just see tekst või, või miks sihuksed autorid või ja kui ma nagu selle muusikalise struktuuri peale mõtlesin, siis oli mulle just nagu ette juba selge see, et et ma ei taha kindlasti mitte kirjutada kokku koos kooriga suuri orkestri kulminatsioon, kus siis tohutule orkestri tutiline veel lisandub koor ja kõik püüavad forte Fortissimas üksteisest üle mängida ja hõigata, vaid et see kool peaks olema nagu niisuguse kuskilt teisest reaalsusest kanduvat sõnumit edastav üksus ja, ja see juba ja teatud nagu abstraktselt tasandil saabunud selgus, siis juhatas mind mind ka edasi nende mõtete juurde ja ja ma hakkasin selliste tsitaatidega nagu mängima, siis mul tuli pähe selline mõte, et võiks olla niisugune tekstikorpus, mis koosneks küllaltki sellistest lühikestest, aforistlikest ütlemistest, mis ent oleks pärit väga erinevatest aegadest lausa erinevatest kultuuridest. Ja samas ometigi nagu ajaks ühte asja, et, et kui Nende tsitaatide autorid kustutada nii-öelda lehe pealt ära ja vaadata seda teksti lihtsalt ühe tervikuna, see mulje peaks olema see, et, et see on arvatavasti kirjutatud ühe inimese poolt. See teos on siis pühendatud dalai-laama-le, et miks just talle Et kui on kaastunne, mida püüad taas kõige üldisemalt ladinakeelne sõna, peaks peaks nagu hõlmama, millest dalai-laama nii palju räägib ja mida ta nii palju rõhutab ja mida budism üldiselt rõhutab, on tema poolt niivõrd igapäevaselt praktiseerita, et just seetõttu on see pühendusele pühendus, on nagu selles mõttes kaks kihti, et seal nimetusest selle inimese vastu, kes mitte, et see ei ole nagu selle institutsioonile, vaid just just konkreetselt sellele inimesele, kes oma tõelise lihtsal, kuid kõike vallutaval kombel tõesti, ta elab seda läbi, millest ta räägib, et ta, ta ise kehastab seda. Ja samas on see poliitiline aktsent, et mis puudutab siis tiibeti rahva enese määramisõigust ja, ja nende vabadust. Eesti filharmoonia kammerkoori viimase kontserdi põhjal võib öelda, et ilmselt see saab olema eriline tämber, kuidas nad esitavad siin uut hoonet. Sellepärast, et siiamaani on nüüd olnud kaks väga erineva kõlaga koori Frankfurdis maailma esiettekandel laulis Nord-Deutsche runud Fungi koor ikkagi son, kutseline koor Hamburgist, kuid mõnevõrra vähem ja mõnevõrra teistsuguste kõla parameetritega meie võrreldes ja Cincinnatis nüüd mõned nädalad tagasi oli niisugune projektkoor või tegelikult jah, koor, mis on, nad teevad palju kontserte, kuid nad ikkagi ei ole professionaalid selles mõttes, et seal käivad koos inimesed, kes on muidu tegelikult töötavad hoopis muudel elualadel ja see häälematerjali valik ei ole üldse nii ühtlaste kriteeriumide tulemusena kujunenud, on hästi suur Mei festival koorus ja et see oli nagu natukene noh, nii ka minu jaoks mõneti võib-olla liiga rammus. Ja see lugu on kirjutatud nii, et seda oleks võimalik esitada kammerkooriga, sest enamus neid lõike, kus siis koor üles astub, on, on kõikas pianos pianissimas ja orkester on nagu hästi transparendselt kujundada ja, ja seetõttu jah, ma ootan ka huviga, kuidas nüüd ettekanne hakkab kõlama. Ja kas orkestri poole pealt on ka toimunud mingisuguseid arenguid? Ma naudin südamest mõlema orkestri kõla, sest no lugu ju selles, et eks, eks mul on küllaltki palju asju, on nii frankfurdi, raadio, orkestri kui Cincinnati orkestriga esitatud. Ma pole, selles mõttes, on, on see kõlamul nagu kõrvus, seal on omad nüansid, mõlematel tipporkestreid ja selles mõttes on see suurepärane, mis ma olen kuulnud. Ma loodan, et personal on seda samuti huvitav mängida ja meie publikul on seda huvitav kuulata ja kuidas ta nüüd meie kontsertsaalis kõlab, seda seda tahan ma ka ise suure huviga kuulama tulla. Reedese kontserdi kavas on veel teisigi sinu teoseid, Insordi serta, mida ka sel aastalgi on päris mitmel pool esitatud ja mida nimetatud läbimurdeteoseks ja kolmas sümfoonia, mille esiettekannet jumala ajal Arvo Volmer dirigeerisid siia kõrvale. Ta isekeskis muidugi ja mõte oligi nagu, et oleks midagi nagu ühest perioodist ja midagi nagu hilisemast ja midagi värsketeks. Kuna insulades Herta on ka lugu, mis on 20 aastat tagasi kirjutatud ja see oli esimene niisugune kontsertteos, mis üldse telliti minult kui välismaalt. See on see mõneti nagu sümboolne, et Juha kangas ja Kesk-Põhjamaa Kammerorkester selle tellisid, esiettekandele ka tõid ja, ja mina ei ole järge ajanud, aga igal juhul üle 100 korra on seda sellest ajast nüüd küll mängitud väga erinevates paikades ja Eestis ei ole seda minu meelest ammu mängitud enam. Et miks siis mitte sellega alustada. Ja kolmas on just ses mõttes ka sümboolne, et Arvo, kes oli ka minu kursusekaaslane konservatooriumis mitmete esimeste siukeste täis orkestritööde sünni juures initsiaator olnud ka said trauma, on tema innustusel ja Eestile raadio tellimusel tehtud, mille esiettekannet ta juhatas ja hiljem seda mitmele poole mujale ka viis. Täpselt sama lugu on kolmanda sümfoonia ka, et, et see on ERSO-le kirjutatud lugu ERSO tellimusel ja Arvo selle esiettekande ega juhatas, et seda niisugust koostööd kuidagi märkida. Need on kõik asjad, mis nagu kaasnevad sellega, eks lõppude lõpuks on lihtsalt see, et kava peab olema ka muusikaliselt mitte kõik ühte väravasse ja on nagu kõik hästi erinevad. Selles mõttes ma, ma usun, et siin ei tohiks nagu mingit probleemi tekkida. Erkki-Sven Tüüri 50 juubelikontserdist teeb klassikaraadio otseülekande reedel algusega kell seitse ja see ülekanne on ka internetileheküljel jälgitav. Ning järgmisel nädalal enne kontserti laulsime veel ka klassikaraadiokuulaja mängudes täid. Nii reedesele, kontserdile kui ka loosime välja plaadi, mis on ilmunud aastal 2007 ja kus kõlavad tüüri teosed salve, regina Ardoor ja ksümoron. Ning neljapäevases päeva klassikas kõlab Erkki-Sven Tüüri sümfoonia magma. Möödunud nädalal ilmus Tallinna kammerkoori teine helikandja nimega paradiisi glooria. Ja sellest värskest plaadist olen palunud mikrofoni ette nüüd rääkima ühe dirigentidest Aivar Lestzynski. No mis selle plaadi peale on nüüd ühtekokku koondatud ja mis ajast see muusika üldse on pärit? Plaadi peal on siis lood, mis suures osas pärinevad vene vaimulikust muusikast ja moodustab esimese ja kõige suurema ploki sellel CD-l siis on mõned lood, mida me oleme õppinud ja esitanud, siis valmistudes konkurssideks sealhulgas on siis ka terve plokk, mille omal ajal valmistas kurikaid Misha kirts ja me laulsime seda Saksamaal konkursil Linden, Holzausenis ja lisaks siis veel üksikuid peid jälle erinevatest hooaegadest, aga tervik on siis nagu moodustatud nüüd viimase kolme hooaja lauludest. Ja noh, ütleme kasvõi näiteks siis pireetripsi, paradiisi, glooria, see on siis niisugune laul, mis tegelikult on läbinud siin mitmeid hooaegu, et me oleme teda ikka kasutanud jälle, sest et ta on väga tänuväärne, ta on väga hästi kirjutatud, ta on väga toreda ja vahva dramaturgia ka ja ta nagu sobib koorile väga hästi. Meil oli enne siin juttu sellest, et konkreetne plaat on väga Tallinna kammerkoori nägu. Seda kindlasti ja vene vaimulik muusika on huvitaval kombel tegelikult paelunud alati Tallinna kammerkoorilauljaid ja vähemalt nüüd need, kes on kooris pidama jäänud, ütleme kuskil viimased 10 15 aastat on absoluutselt kõik mingitel hetkedel tundnud lausa vajadust vene vaimuliku koorimuusika järgi, mistõttu ka see plokk sai siis laadile nii ulatuslik ja osa nendest lauludest on meil ka tänaseni veel kavas. Ja esimesel novembril, kui meil tuleb siis plaadiesitluskontsert, siis ka mõned nendest lugudest seal kõlavad ja tegelikult sama käib siis ka mõnede teiste lugude kohtasin plaadil kas või sisse Rosiini või väike niisugune Rahmaninovi töötlus itaalia polkast ka neid. Me oleme kasutanud väga paljudel kontsertidel ja ta on kõlanud väga sageli need laulud. Ja omamoodi nad siis tegelikult ikkagi kuulavad koorilauljate jaoks sihukse lemmikrepertuaari hulka. See plaat on nüüd täiesti eri nägu. Koori eelmisest plaadist. Koori esimene CD oli siis tehtud ennekõike selle mõttega, et ikkagi anda väike niisugune punktiir Tallinna kammerkoori ajaloost mistõttu said sinna välja valitud siis ka laulud, mida juhatasid erinevad dirigendid, kes on olnud oluliselt Tallinna kammerkoori arengu ja tema ajaloo seisukohalt. Seal on ka siis lugusid, mida on juhatanud tudengi Ants Üleoja ja Andres heinapuu ja Margit võsa, näiteks et see oli üks oluline osa sellest esimesest CD-plaadist. Siin aga oli lihtsalt vajadus ja selge soov jäädvustada nüüd ikkagi seda tööd, mida on viimase kolme hooaja jooksul tehtud ja ta siiski pakkuda välja ühe tervik niisukese kavana ja nii hästi-halvasti, kui see siis nagu õnnestus, aga eks selle üle siis otsustab juba kuulaja. Plaadi esitlus toimub siis esimesel novembril, kus, Esimesel novembril Tallinna matkamajas ja me laulame siis osad nendest lauludest ka, mis on plaadi peal ja siis pakume sinna kõrvale ka juba nüüd uuemaid laule, mis me oleme ka sellel hooajal võtnud nii-öelda oma kavasse ja valmistume siis neid välja pakkuma selle hooaja lõpul ka siis konkursikavas. Siin plaadil on kolm dirigenti. Kas need kolm dirigenti juhatavad ka sedasama muusikat esimesele? Kõiki kolme dirigenti ühest me seal esimesel novembril kahjuks näha ei saa, sest et missa kirts on ju meil väga niisugune aktiivne ja innukas ja noor ja andekas dirigent, kes on seotud väga paljude muude asjadega küll aga Tarja, Hanno, kes on meil nüüd siis juba väga mitmendat hooaega Tallinna kammerkoori juures, tema kindlasti on sellel kontserdil seal lugusid vaatamas ja kindlasti on seal juhatamas ka meie noor ja väga tore dirigent Kaspar Mänd, kes tegutseb siis Tallinna kammerkoori juures nüüd teist hooaega ja minu meelest on leidnud väga toreda ja hea läbisaamise lauljatega ja seda tööd, mida tema siis teeb ja pakub. Lauljatele naudivad meie kooriliikmed küll nagu väga. Nii et teie kammerkoor jätkab tegevust täie hooga, mis on sellel hooajal suuremat märksõna? Sel hooajal oleme ilusasti nagu ennastel laululainele saanud ja esimene ülesastumine ootab meid tegelikult juba ees sel pühapäeval. Kuno areng, kes suvel tähistas oma kaheksakümnendat sünnipäeva tegelikult et teeb ka väga suurejoonelise koori kontserdi sel puhul ja see toimub siis, nagu öeldud, sel pühapäeval kell neli lauluväljaku taga olevas klaassaalis ja lisaks meile astuvad seal siis üles ka muusikaakadeemias koor ja ramm ja meestelaulu seltsimeeskoor. Nii et me peame seal ka siis igati vääriliselt esindama segakooride rühma nii-öelda. Ja Kuno areng ka ise juhatab siis seal mõningaid heliteoseid. Nii et niisugune ülesastumine sel pühapäeval olulisematest pidepunktidest võib-olla siis traditsiooniline kammerkooride liidu egiidi all toimub Jõuluootuskontsert, õieti siis need on kontserdid, üks nendest Tallinnas, teine Viljandis, seekord. Ja seal on siis jällegi meil tulemas ka üks uus põnev just nimelt selleks tarbeks tellitud teos, Piret Ripsilt päris esmaettekanne. Seda me esitame siis koos pressiga, kellega me tavaliselt oleme ikka neid jõulukontserte teinud, see on võib-olla teine olulisem pidepunkt sinna vahele. Eks neid üksikuid kontserte, esinemisi tuleb kuuril ka veel vahepeal. Aga need on võib-olla niisugused suuremad ja olulisemad ja tähenduslikumad, et kevade poole siis ootab meid ees muidugi jällegi kammerkooride võistulaulmine, mis toimub üheksandal ja 10. aprillil, seekord Haapsalus, Wiedemanni gümnaasiumis ja loodan, et see saab olema tore ja rikastav. Kõik Tallinna kammerkoorisõbrad ja fännid saavad siis õige pea seda värsket plaati nimega paradiisi glooria endale soetada. Aitäh. Juba neljateistkümnendat korda rõõmustab jõulukuul kuulajaid Anne Ermi eestvedamisel toimuv jõulujäts. Kuidas hetkel jazzkaarel läheb ja milliseid esinejaid jõuluks on oodata, sellest ka kohe Annega räägime. Müügile on jõudnud jõulujazz 2009 piletid, ehk sa tutvustadki pisut tänavust jõulusokk 2009. Nii ta on, meil ongi selline traditsioon, et paar kuud ennem ikka inimestele anda mõtlemisaega, kes tahab teha endale või oma lähedastele sõpradele jõulukinki, siis tean kontsert selleks nagu üks väga hea võimalus ja tavaliselt on ka nii, et oktoobrikuus on piletid odavamad ja novembrikuu siis natukene piletihinnad tõusevad. Et kui me kunagi alustasime üsna väikselt, ehk siis oli kontserti 96. aastal, siis tänavu on neid üle 20. Et kõik meie muusikud olid lahkesti nõus esinema ja soovisid esineda. Ja loomulikult on ka kaugemaid külalisi, ehk siis peaesinejaid oleme mõelnud kolmest eri kandist, kolm väga erinevat muusikute ehk siis Ari kategooriasse kuuluv saanlik Pontii on legendaarne prantsuse viiuli NATO-s, kes on koos Stefan Grabel liiga mänginud. Jaga Kaczyco, Riia Stanley, Klaagräldime, ola ja paljud teised tuntud muusikud on olnud tema partnerid ja ta on ise kirjutanud väga palju muusikat. On tõeline virtuoos ja energiaga vahel teeb aafrika muusikat vahele oma džäss kõiki ja on mänginud sümfooniaorkestrite ka, nii et selline suurepärane viiuldaja. Ja me tahtsime ära proovida ka Nokia ja kontserdimaja kontserdisaali uue siis, et kuidas muusika seal ikka kõlab, et oma kõrv on kuningas ja see kontsert ongi siis Nokia kontserdimajas kes on veel teised esinejad. Väga vahva noor Brasiilia lauljatar Chiana viskardi, kes on Pöklis õppinud ja välja andnud juba õige mitu heliplaadi esinenud paljudel festivalidel, sealhulgas ka Montree džässifestivalil. Ta on väga mahlaka häälega suure hääleulatusega laval hästi liikuv, tantsiv ja toob meile niheldav Brasiilia päikese kaasa just praegu õlitel Sao Paulos, kontserdid, seal oli ta turneel siin Euroopas ja nüüd tuleb siis Euroopa tuurile tagasi ja meil on hea meel ka mitte ainult vanu legende tuua, vaid ka selliseid värskeid tõhusaid staare nagu Chana viskardi on. Ja siis on meil alati üks tuntud klubi artist ehk siis kus inimesed saad ennast nagu rohkem välja elada ja sel korral on siis saksa tiitšei produtsent, trummar Christian Prammerhama lai projektiga siis on, ehk siis seal on nii džässiklubi rütme kui ka latiinorütme. See on ka väga-väga positiivne muusika, et need on sellised suuremate maalide kontserdid ja siis edasi tulevad juba sellised kontserdipaigad nagu näiteks Tallinna pühavaimu kirikus Andres Mustoneni kvartett või siis vene kultuurikeskus, kus on veni kuudmanni 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert. Seda aastapäeva tähistatakse kogu maailmas, sest et Goodman on olnud paljudele eeskujuks mõnetigi, muutnud seda džässi ilma ja anti Sarbila on talle väga võrdve, järgneb partner, ehk on esinenud ka sama muusikaga karningi hoolis, aga siin Tallinna kontserdil siis esinemas koos politsei big bändiga. Mart Sander ja Gerli Padar on ka väga väärilised partnerid seda vana head džässi kuulajateni tooma. Ja siis on meil neli, viis, kuus seitse vist Eesti lauljatari, kes kõik tahavad üles astuda. Maian Kärmasele on talvel valmimas uus heliplaat õnne leides. Juba ta esitleb seda kava. Ingrid Luukas tuleb küll Šveitsist, aga temal on just ka valmis saanud uus album, mida ta on juba näidanud Šveitsis ja Saksamaal. Ja siis on meil sellised lauljad, pärid nagu Helin-Mari Arder ja Hedvig Hanson, kes kuuluvad nagu lahutamatu osana meie jõulujazzi juurde. Aga ka väga tore noor lauljatar on ka Liina Saar paar kes esineb koos ansambliga ajaveres ja neil on oma head uut eesti muusikat väärt luulele päris palju, nii et ma arvan, et see on ka väga tore kontsert ja siis veel noored lauljad. Valgre kavaga Pärnus Valgre surmast möödub 60 aastat, et igal juhul jälle põhjust tähistada. Nii et kava on hästi mitmekülgne ja seda võib siis kodulehelt lähemalt uurida ja õige pea on seal üleval ka muusikanäiteid, nii et kõik on kutsutud jõulujätsule. Ja täna see on, siis 10. oktoobril avatakse Nokia kontserdimajas uus näitus Kaupo Kikkase fotonäitus mis on väga otseselt seotud ka jätskaar. Ja see oli kevadel, kui tekkis selline idee, et võiks muusikuid eraldi kohabel fotografeerida, et panna hea valgus ülesse ja siis tabada nende emotsiooni ja tõepoolest muusikud läksid sellega kaasa ja Kaupo Kikkas tegi väga palju põnevaid pilte, otsekui nad lavalt maha tulid. Saatsime nad kohe Kaupo juurde, mõned pühkisid higi ja mida veel, et võib-olla mõni oli jälle väsinud, mõni oli õnnelik ja sellistena nartsiss fotodele jäigi. Meil oli ju jätka rajal väga vahva fotonäitus üleval ja igal jätkarja kontserdil on meil kael mitu fotograafi, nii et Eesti džässi vähemalt pildi seadustatud, et loodame, et jõulujet seal üht-teist jõuab ka klassikaraadiokuulajateni. Siin juba mitu korda meie vestlusest läbi käinud just nimelt see Nokia kontserdimaja, et kas sellest nüüd võib oodata, et saak, jazzkaare tõsine partner, nagu enne oli seda Sakala? Ja Sakala oli meil tõeline kodu selles mõttes seal tekkis see atmosfäär, kuna oli mitu erineva suurusega saali ja siis, kui ühes saalis oli nagu vaheaeg, siis sai minna jälle teise saali muusikat kuulama või kohvikus, nautida vestlust kaaslastega veini või ka muusikat ja isegi fuajeesay kontsertiteks ära kasutatud. Nokia puhul elame, näeme, et ma tean, et seal on kinosaale ja suur saal on 1800 ja noh, jätkuva esinejaid, selliseid, kes selle saali ära täidaksid, on võib-olla maailmas, ma ei tea, 10 15, mitte rohkem ja kindlasti ei õnnestu meil neid siia meelitada. Et võib-olla seal on veel igasuguseid nurgakesi, kus saab džässikontserte teha, aga meile oleks selline paras mõõt nagu neli, 500, väga tihti. Nii et läheme ise kaema ja siis näeme, mis saab. Aga kindel on see, et jõulujates tuleb täie hooga. Seniks aga saab džässmuusikat ja jazzmuusikuid nautida 19. novembrini kestva sügiseti raames, mille järgnev kontsert leiab aset täna õhtul kell 17. Auditooriumis, kus astub üles äsja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia pälvinud Toomas Rull ja Tom Tomi kvintett. Veel anname teada, et Forum Cinemas jätkab juba teist hooaega otseülekandeid New jooki maailma tuntuima ooperiteatri Metropolitan Opera lavalt. Metropolitan Opera hooaeg 2009 2010 algab 10. oktoobril tšakama Putšiini melodramaatilise meistriteosega Ta oskab. Algava hooaja jooksul on võimalik osa saada üheksast muusikalisest vaatemängust. Coca-Cola Plaza, Nonii ja astri ekraanil. Publiku suure huvi tõttu näitab Forum Cinemas iga ooperiotseülekandele järgneval esmaspäeval oopereid Coca-Cola Plazas ka kordusena salvestatud. Selline oli 10. oktoobri heligaja saade. Saatele tegid kaastööd Ülle Hallik, Kalev Vaidla, heitlik lekk Mirje Mändla ja nelejevasteinselt. Saate mängisid kokku Helle Paas ja Katrin maadik ning saate toimetas Annika Kuuda. Heligaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Kes teile sobival ajal sobival ajal sülgaja?