Kuidas elate minu arvates hästi, ma olen vaba sellisest virisemise kombest, et märgata enda ümber kogu aeg südamesse halba ja rääkida seda, mis on õudne ja teete teine, nii palju, eks ole? Kas te olete juba harjunud sellega, et ei pea hommikul Toompea nõutama? Ei ole sellepärast et noh, seda nii lühikest aega, eks ole, märtsikuust. Aga nüüd on igasuguseid muid asju tekkinud, need, ma, ma loodan, et kuskil mai või juuni lõpus või tekib selline puhkusemeeleolu, millega te praegu tegelete? Praegu on tegemist palju, ma tegin siin ühte suurt majandusleksikoni, suur majandusleksikoni pealkiri ongi, see on tõepoolest suur seal 2500 lehekülgi hoia Kaczyne köidet ja Eesti Entsüklopeediakirjastus üritab seda praegu välja anda, selle kallal töötab kui äritoimet. Ja ma pean ka seal kogu aeg iga päev kohe hommikust õhtuni. Siis olema maikuu on teie jaoks igati tähtis kuu. Praegu rääkisite koostajate leksikoni. Maikuus on teie sünnipäev ja maikuus ilmub mälestusteraamat mitmesse raamatusse, siis tegelikult teil juba on. Või ei, ma ei ole lugenud, ma tean, mul on niisuguseid kolleege, kes teavad isegi seda, mitu loengut need on oma elus pidanud ja ja mitu korda esinenud siin ja seal ja nad siia siis kolleege, kes teavad täpselt, mitu lipsu neil on näiteks. Mina lugesin kusagilt, et teil on juba üle 60 raamatu. Võib-olla küll jah, mina ise oma üllatuseks leidsin sellest ene köitest või eedeni e köide selle teene Eesti elulood, et, et mul olevat 550 publikatsiooni. Aga noh, need on artiklid ja kõik kokku, nii et ma olin väga üllatav. Kas seal kodus on üldse suur raamatukogu on küll lõpmata korrast ära ja ma ei leia sealt raamatuid üles. Ma käin raamatukogus, lööme neid raamatuid, mis mulle ümber päris kindlasti on. Aga kas te olete raamatukogule kinkinud käramatuid? Jah, päris palju, rahvusraamatukogul on niisugune, isegi nende põhikirjas on ette nähtud, et akadeemikud deponeerida sinna oma raamatuid ja sinna viidud autoga päris hulga. Ja et kodus oleks kergem hingata ja, aga praegu on juba jälle raske hingata, nii et nähtavasti tuleb lähemal ajal jälle midagi ära saata. Olete ostnud ka need viimasel ajal raamatuid? Olen ikka, see võib-olla on nii seotud neil minu enda arvestustega, ma olen väga palju ostnud, lugenud mälestusi, igasuguseid, see on selline žanr, mida ju aastakümneid ei saanud lugeda, sest ütleme, kui näiteks Arnold Weinberg sedasama mälestusi koos rahvaga areldaberman kirjutas oma mälestusi, siis noh, need ei olnud õieti mälestused. Need olid sellised illustratsioonid partei keskkomitee otsustele, kuidas rahvas kasvatada ja nii edasi lehitseda, aga praegu on igatahes turul küll niisuguseid raamatuid, mida tõepoolest maksab väga lugeda. Aga siis ma loen veel muidugi ilukirjandust ja kirjanduslike ajakirju. Selleks, et memuaare kirjutada, peab väga hea mälu olema, või, või siis peavad olema päevikut, millele toetuda. Millele siis teie toetusite, kas oma heale mälule? Ainult mälule, mitte päevikutele, sellepärast et noh, minu elu on möödunud niisugusel ajal, kus päevikut kirjutada arvates oleks olnud riskantne täpselt niisamuti nagu meil on selline saanud nagu isiklikud kirjad ju nõukogude ajal välja surnud sele, kes kirjutas nõukogude ajal kirju milles ta oleks oma mõtteid avaldanud. Niisamuti ka päeviku pidamine, minu arvates oli, oli. No aga kõik kuupäevad ja aastaarvud on teil raamatus kirjas. Minu raamatus on neid aastaarve vähe aga minu hea koolivend Heinar sillast näiteks tuntud meedik ja aastaid olnud Tartus sel arstiteaduskonna dekaani ja kui ma tema mälestusi lugesin, siis tõusid mul juuksed püsti sellepärast, et vot tema on täpne. Meestel on nimed meeles ja kuupäevad aga tema suhtes tulid hästi välja. Et täpsed päevikud, kas te olete oma mälu kuidagi treeninud ka omalajal? Noh, ma ei tea, ta on lihtsalt treerituks osutunud, need aga, aga omal ajal küll mind huvitas niisugune asi nagu Monika asi huvitas mind õpilasena, kuidas õppida väiksema vaevaga, et ühesõnaga ei ole tarvis palju pingutada ja siiski kõik hästi meelde jääks ja noh, ma mõningaid niukseid harjutusi tegin ja sellest oli tolku küll. Üldiselt mäluga niimoodi, et vot nende mälestustega ühenduses on vist niisamuti nagu ütleme, muusikul tuttavad muusikud on öelnud, et ega näiteks terve klaverikontsert otsast lõpuni pea see ei ole nii, et kui ütelda, et vot seal viiendal minutil või mis sa teed, keegi ei ole suuteline ütlema seda, eks ole, aga kui nad hakkavad alguses ütleme arendama seda teemat, siis ise tuletab ennast meelde. Nende mälestuste kirjutamisega, nõnda kirjutasin, panin hämmastusega tähele. Meelde tulebki, muide, ülikoolis loengu pidamisega on täpselt niisamuti, ma ei ole kunagi kasutanud teksti alati räägin peast ja imestad, kuidas sul kõik need valemid ja värgid definitsioonid, milles siis ma olen alati ütelnud, ega nad nii väga hästi meeles ei olegi, aga kui ma tean, missuguses järjekorras seda mõtet arendan, siis nad tulevad iseenesest meelde eri juures. Nii et teil ei ole loengu ajal ka mingeid märkmeid kasutada? Ei? Sellega on niimoodi isegi Tartu Ülikoolis. Omal ajal nõuti, et õppejõududel, eriti noorematel Loengut paberile ette valmistatud teisigi räägite, käiakse kontrollimas mas sõitsingi loengule minnes alati mingisugused aktikaaned lahti. Ja et ütleme, ka auditooriumis jälgides inimestele jääks mulje, et ma kõike peast räägin jumalast, vaatasin sinna koigile, kaaned olid täis jumal teab mis pabereid hoopis millegi muu kohta, nii et ei, mul ei ole mäluga jälle iialgi olnud. Probleeme, millal te alustasite memuaaride kirjutamist? Mitu aastat tagasi? Päris mitu aastat tagasi, jah, aga siis ma ei saanud järje peale. Ma püüdsin järjekorras kirjutada kõike sellest ei tulnud midagi välja. Selle asja juures on suur süüdlane Sirje Kiin. Ühel mingisugusel kohvikuistumisel suutis mulle sisendada niisugust mõtet, et hakka kirjutama. Mas sülitasin mitu korda niikaua, kuni ma lõpuks siis hakkasingi. Kas kõik teie jaoks, ütleme, olulised sündmused on raamatus kirjas või on asju, mida te ei taha avalikustada mingil põhjusel, kas aeg ei ole veel päris küps? Ei, no aeg on praegu küpse, absoluutselt kõige, eks ma mõtlen. Aga mul on juba selle eessõna esimene lause niisugune, et need, milles ei taha olla ühe inimese elulõngad Te kroonika vaid seal on käsitletud, mis asju, mis tunduvad mulle huvitavamad v ajale iseloomulikumad või, või midagi niisugust ja kui nüüd päris lapsepõlvest edasi minna, siis üha enam see niuke isiklik elemente hakkab vähenema. Minu isik ei ole üldse nii huvitav, et ma peaksin seletama, kust ma tulin ja kellega ma käisin, kohviku silt. Ma kirjutasin rohkem sellest, mida me seal rääkisime. Aga õnneks niisuguse ehitusega mälu, et mul on suuri raskusi sündmuste üksteise järjestamisega, vaat mis oli enne, mis oli pärast ja ka ajalise paigutamisega, et kas see oli enne seda või pärast, eks ole. Mul on suurepäraselt meeles, mida inimesed on ütelnud ja, ja mida nad on mõtelnud ja mida nad on arvanud. Me oleme rääkinud siin Juhan talvega. Juhan Talve ütleb, et niukseid inimesi pidanud väga palju olema. Inimestele jääb üldiselt meelde see, mis toimub. Aga see, mida keegi räägib või ütleb või arvab see kipub segi minema, minuga on vastupidi. Vot, mul on palju häid sõpru, üks hea sõber Uno Liivaku, kes andis mulle nõu, et kui see aeg mälestusi kirjutama, ära ka peale lapsepõlvest, sellepärast et muidu tuleb välja niimoodi, et see kirjutatud kolm köidet lapsepõlvest ja hiljem ei ole enam millestki kirjutada. Mina siis tegelikult alustasin oma mälestuste kirjutamist ülikooliajast ja need sinna ettepoole, Need, ma kirjutasin siis väga suure valikuga hästi, püüdsin lühidalt kirjutada nii, et see lapsepõlve valitsema Mina küsin küll lapsepõlve kohta, öelge, kui väikesena end mäletate? Noh, ikka päris väikesena mäletan, kuigi mitte nii nagu Hans Trass, Hans Trass ütleb, et tema mäletab üht-teist juba enne sündimist. Oma mälestustes ütleb ei, mina niisugust asja ei mäleta. Ma olen tavalise vendaga, aga mul on mälestustes kindel kriips, me elasime Tallinnas niinimetatud pätipargi juures kuni minu viie aastaseks saamiseni, õieti me pidime sealt juba varem ära kolima. Aga isa ema otsustasid nii, et peame poisi viie aasta sünnipäeva, siis kolime ära ja selle tõttu noh, vähemasti sellel ette ja taha. Ma võin kõiki niimoodi järjestada, et vaat see oli siis enne viieaastaseks saamist ja säilib pärast kui keegi küsib, et mis sa tegid enne 25 aastaseks saamist ja pärast ka heas. Seda ma ei oska ütelda. Aga, aga vot selles mõttes on küll head mälestused hästi selged ja edaspidigi. Tead. Vot see, et inimesed elavad aastakümneid ühes korteris, eks ole, ühes majas ja nii edasi, see oli kõik niisugune nõukogude aegsest tripuudusest tingitud. Varem vahetati kortereid ikka igat moodi. Näiteks, kui sa sai teise töökoha, siis kolisime kohe teise kohta, et seal oleks, lähen tööle minna ja niisugused korterivahetamised need aitavad meenutada seda, millal see umbes võis olla, see korterivahetused istusid, ma ei saa ütelda, Need mulle üldse kuidagiviisi mõju oleks avaldanud. Vaesed inimesed, väikestes korterites elasime, aga minu jaoks oli ruumi igal pool. Te pidite ka kooli vahetama seoses sellega? Ainult ühe korra muidu hiljem ma käisin kogu aeg esimeses algkoolis ja siis siis olid juba viljakad Nõukogude aastas. Ja siis me enam selles korteris, kuhu me lõpuks sattusime, 39. aastal leste sellest enam välja ei saanud ja seal kuni ülikoolile Kas see oli veel selline üksi tegutseja või meeldis teile koos vendadega ringi lasta? Ei, no mulle oleks meeldinud vendadega hüdringilaste, kui nad mind oleks kaasa võtnud, aga vennad olid minust, et üks, 10, teine 14 aastat vanemad, nii et see vanem vend, see ikka võttis mind kaasa ja mäletan, mulle meeldis tema tema sümpaatselt noorte daamide seltskonnas väga. Aga vendudega Malle liikunud. Nii et teil olid omad sõbrad oma vanus, koolikaaslase lugesin, et teile meeldis kangesti kõikvõimalikel avalikel üritustel käia, kõnekoosolekutest osa võtta. Kas see oli niisugune puhtpoisilik uudishimu või pakkus teile huvi ka see, mida seal kõneldi? Eks ma ikka sellepärast seal käisin, kuuletamidega kõneldi. Aga mida väiksem olin, seda rohkem pakkus selles ja niisugune teatraalne külg ka üht-teist, näiteks Päästearmee koosolekud, nendele niukseid väikse inglase jaoks väga huvitavad senti mentaalsed laulud ja. Ja käisid ilma vanemateta üksi läksite? Nii see võib-olla tuleb sellest, et isa ja ema olid juba vanemate vendade kasvatamisest tüdinud ja mind lasti omapäi ringi kõndida ja mulle see väga meeldis ja midagi ei juhtunud ka ja, ja ma ei tea, mulle tundub üldse, et paljud vanemad võib-olla natuke hüsteeriliselt suhtuvad sellesse oma laste järelevaatamises. Sellest ei ole suurt. Tolku, et las kõnnib omapäi. Minu arvates küll jah. Hilisemas elus muutusid need koosolekud vist väga kurnavaks. Ja see, et ma kõikidest avalikest üritustest armastasin osa võtta ja nii edasi, see kuulub ikka tõesti lapsepõlve vahepealses elus, ma olen püüdnud neid maksimaalselt võimalikul määral vältida. Koosolek, kuid ma olen ikka ise ka, mida ma olin ikka mitukümmend aastat kateedrijuhatajaga. Kuid tuli pidada, aga majev hindasin sellisest printsiibist. Koosolek toimub hästi juhatatud koosolek tohib kesta ühe tunnikuisele, venib üle tunnis, tähendab, koosoleku juhataja ei oska koosolekut juhatada. Te olete avaldanud üle 500 publikatsiooni. Esimene kirjutis, mis ajalehes ilmus, oli teil nõukogudevastane, kus koolipois sellise julguse võttis. Vot see julguse teema, muide see tekkis Nõukogude ajal nõukogude ajal olid julged kirjanikud, teati see, kes natukene midagi juba rääkis, eks ole, siis oli julge, teised olid vähem julgelt ja nii edasi. Minu arvates Näiteks praegu sõnavabaduse situatsioonis, noh kes meie ajakirjanikest on julge, kõik on julged või kõik, kirjutavad, nad tahavad, mina sain asjast niimoodi aru, mina kirjutasin niimoodi ilma igasuguse julgused. See, et see oleks mul elu end maksta, sellest sain ma aru, ütleme paar-kolm aastat hiljem. Annata kirjutasite võõra nime all, mitte võõra nime all oma nime all tagurpidi ma tegin kirjanduslikke katsetusi, nagu algajad autorid on ikka niisugused uued, eks ole, väga paljud kirjamehed kasutanud seda varjunime. Ja ma siis mõtlesin ka, et oma nime ei pane, panen sinna varjunemine, aga tuletasin selle siis niimoodi oma nimi tagurpidi, eks ole. Millest lugu jutustas, see lugu jutustas minu vanusest poisist, kes on pärast Tallinna pommitamist evakueeritud Maale, teeb seal talude pärast. Ta laseb oma pilgu eest läbi seda, mis pommitamisega juhtus ja ja peale selle veel niisugusi kuuldusi, nagu siis liikusid selle kohta teistest pommitamist, teiste inimeste otsesaamisest ja nii edasi. Kui Estonia põles, siis te käisite seal asju välja toomas. Jah, ma sattusin sinna Estonia juurde ja see oli päris normaalne, et kes seal olid, need moodustasid niukse elava rea ja siis kandsime sealt välja kõik Suessi enamik oli see riigi ringhääling. Streigiringhääling oli selles osas, mis on Estonia kontserdisaali teatrisaali vahelisel olid stuudiod ja raamatukogud ja nii edasi. Ja see oli enamasti No see oli niisugune, mis tükkidena andis, noh, oli nii jõukohane, et annad käest kätte. Aga Weitzenbergi Koit ja Hämarik näiteks kaunistasid Estonia, need olid nii päratu rasked, ikkagi kunstimuuseumis väljas, eks ole, neid siis kandsime niimoodi vaipade sisse pakituna. Kas selle loo pärast oli ütlemis ka pärast? Ei, seal ei ole mitte mingisugust ütlemist, ei olnud see muidugi mingi kirjanduslik, see töö ei olnud siin mingit tähelepanu selles mõttes ei äratanud. Kuna seal oligi niisugune nimi ka all, mis kellelegi midagi ütelnud, siis mul ei ole sellepärast mingeid pahandusi olnud. Vedas, ülejäänud lugudega vedas ka millised, mis hiljem tulid. Nende puhul oli juba, kuidas öelda, juba arvestatud teatud merel konjunktuuri jätkumist. Lugu ilmus noorte hääle omaloominguleheküljel koos Juhan Smuuli luuletuse Valeria Viljandi luuletusega. See oli 1905. aasta revolutsioonist klassiteadlik ja selle Puhul mingisugust probleemi saanudki olla, aga teil oli pahandusi ühe teise kirjamehe pärast. Jürna luuletused olite sahtlis ja KGB? Ei tule. See oli, see oli juba hiljem, see oli seotud sellega, et minu hea sõber Hans Jalasto, kes oli Jürna koolivend jõhvist rist Jõhvi keskkoolist ja tema laskis masinale ümber kirjutatud rumalast veast. Ta leidis, et need tuleks ka köita ja viis siis selle masinale ümber kirjutada. Luuletus pakis oli päris palju Vissis ühti, köitekotta minu arvates Pärnu maanteel oli see kuskil siis köitekojas oli siis selliseid valusaid pilke ja avastati, et mis tähendab siia tuues üks nõukogudevastane või noh, kas nõukogudevastane veede, mitte Nõukogude-lik luuletuskogu samme ja nii edasi ja sellest sellest tuli palju pahandust. Jürna ise pandi vangi. Ants elas tuised jälje majanduse instituudi aspirantuuris pärast seda stantsistel mingisuguseid plik taldrikuid kuskil normasest, mõnda aega ja minul jällegi väga kergesti. Ma olin Tartu Ülikooli õppejõud sellel. Ma kaotasin mõned head tuttavad, kes minuga pärast niisugust skandaali ei tahtnud enam eriti innukalt vestelda, aga mul nendest kahju ei olnud. Uno Mereste tulite kõigest 12 aastane, kui neil juba ülekuulamisele viidi. Kaheteistaastaselt ei kuulatud mind lihtsalt niisama üle teatud noh, nihukese huligaansuse pärast, et kui neid viimaseid sündmusi siin arvestada, siis ma esinesin huligaanina. Nakake, ma tõmbasin maha polskajovi valimiseelse plakati põrscarjov oli Vene suursaadik ja siis hakati Eesti NSV ülemnõukogu valima. See oli 41. aasta sügisel ja leiti, et üks ja Eesti rahvaesindaja on Vene suursaadik puskar ja mina ei saanud sellest omavalitsusega aru. Miks peaks üks niisugune vend, kes eesti keeltki ei oska, eks ole ja kes oli tulnud Eestisse alles ei tea paar aastat tagasi? Isegi vähem vist, miks teda tuleks Eesti Parlamendi valide siis kooli jõulupuult tulles, ma tõmbasin selle maha. Viimased miilitsasse miilitsas leiti minu läbiotsimisi leid mul rahakoti vahel, seda ma ise ei teadnudki, oli üks lendleht ja see tegi asja palju hullemaks, nii et mitte mitte siiski ainult huligaansuses. Ma pääsesin sealt siiski jah, vastu hommikut tulema ja midagi, kuidas öelda, see oli kole küll, ühiline oli hull, aga sellega see asi selleks korraks piirdus ja hiljem ei ole selle asutusega mul suurt tegemist olnud. Üle noatera pääsesite teie küüditamisest. Küll see olime. Kui suuri mees oli, sellest sain ma alles nüüd pärast nõu, kui ma aru sellepärast, et mina kogu aeg mõtlesin, et küüditati ikka inimesi nimekirjade järele ja kuigi mind jäeti seal seegi kahtlustati, et mina ei ole mina, vaid hoopis keegi teine ja nii edasi öö otsa oli siis tegemist, siis ma mõtlesin, et jäin välja sellepärast, et mind ei olnud nimekirjas, aga nagu hiljem nüüd selgub õige mitmes kohas inimesi Külliteeti lihtsalt veidi tänaval kinni ja kui nimekirjast paar-kolm inimest puudu, siis need paar-kolm inimest lihtsalt võeti. Aga minu puhul selle küüditamiskomando ülemaks, üks niisugune intelligentse näoga tugevasti välimuselt sakslast meenutav vene teise järgu kapten. Ja tema oli niisugune pedant, tema tahtis just selle venna ära küüdi, kellegi ostad, seal seal nimi oli ja kuna siis välja tuli pärast pikka juurdlemist, et see ei olnud mina, siis ma jäingi minemata, kuigi kõik pakid olid või kohver oli pakitud. Ja need kolm tundi mees, siis selle tegeldi, et kas mina olen mina või keegi teine. Selle jooksul istus meil üks NKVD sõdur püssiga korteris ja noh, see oli, see oli üks vastikumai töid, mis elus on olnud, ema oli ta närvi. Toomas kas rahapuudus ja kesine toit, olite teie peres igapäevased asjad tol ajal? Ma ei tea, kui jagada seda ühiskonda niimoodi jõukuse järgi, eks ole, siis meie pere nii nagu me olime, isa käis tööl, oli lihtne tööline vabrikus ja meid oli kolm last ja ema oli kodune, siis me ei ole võinud mitte iialgi jänest pidada jõukuteks või isegi kasvõi natuke jõukateks inimesteks, aga aga mingisugust tühja kõhtu külmutanud ei ole. Ja kuidas öelda, ma olen ennast materiaalselt väga hästi don. Kogu meie pere, millal te siis esimese leivaraha teenisite? Millele ma esimesel leivaraha teenisid, seda ei oskagi öelda, mil ma esimese raha teen, seda vahest kell. See leivaraha oli jäätise ostmiseks. Me elasime Tallinnas vanalinnas väga vähekäidavates tänavas munakivide vahele tükkis kasvama rohtu. Aga et linn näeks hea välja ja tol ajal oli ka väga palju turiste ja nii edasi. Siis tuli politseikordnik, hoolitses selle eest, et majaperenaisel oleks majaesine ilus, puhas. Ja siis tema selg on kange ja andis. Ma ei mäleta, kui kaua pidime seda tööd seal tegema, aga 10 sendi kaupa me seda raha teenisime sellega, et vana lauanoaga nende kivide vahel rohuliblesid ära korjasime väga tore töö ja me tegime seda väga hea meelega ja meie arvates oleks seda teinud palju rohkem, kui me seda teed pakkuda. Esimene amet oli teil, spordijuhi amet. Ja ma olin Kehras laste suvi sanatooriumis spordijuht ma ise selle peale ei tulnud, et niisugust ametit pidada, ma tahtsin sinna minna hoidjaks, majandusjuhatajaks, aga see oli juba nõukogude ajal, eks ole, esimesel nõukogude aastal 45. aastal, aga kui me tervishoiuministeeriumi ja siis läksin ja siin ameti pakkuma, mees tükk aega vaatas ja küsis selle peale, et aga võib-olla lähed hoopis kasvatajaks. Ja nii ma sattusingi sinna kasvatajaid ja siis elasite seal elasin, seal oli, oli päris huvitav, ma soetasin endale kehakultuurialast kirjandust ja, ja ühesõnaga hoolitsesin väga selle eest muretsesin õieti väga selle eest, et need hommikvõimlemist tegema pidin, oleks ikka noh, niimoodi värskendavad ja kedagi ei koormaks üleliia ja nii edasi. Kas siis oli juba purjetamise huviga tekkinud? See ei olnud õieti purjetamisega selline purjelaeva huvi tollel oli veel väga palju või noh, palju palju öeldud, aga noh, oli niisuguseid purjelaevu ja mida keerulisem Douglas, seda rohkem see mulle huvi pakkunud. Ma tahtsin kangesti, kuidas kõiki neid nööre P ja ja niisuguseid asju seal nimetatakse laeva juures ja siis ma tegin nendest endale niisugust väikest teil kartoteeki eesti ja saksa keeles. Pärast kirjutasite raamatu. See tuli jälle siis, kui ma juba jahtklubis, treener olime kohtunik ja kõik, mis te olete olnud, no millal viimati merel käisite? Viimati paar aastat tagasi, aga pikalt niimoodi sai mere õlul olümpiamängude ajal. Ma olin ühel pealtvaatajate laeval väga kõlava nimega ametis teadvustus, kohtunik, aga see oli rohkem nagu raadioreporteri amet, sellepärast et ülesanne siis selles, et eesti ja vene keeles pealtvaatajatele seletada, mis merel toimub. Pealtvaatajatele see oli umbes 150 külalist. Sellega ma siis tegelesin, kõik see olümpiaaeg ja ma olin väga rahul selle ametiga pärast, kuigi esimesel päeval mulle tundus, et see on lihtsalt rumalus, neid muidugi koolmeistri ametit räägi tundide kaupa ja need puhkuse ajal ei leia midagi paremat, ei tule siia merele sedasama tööd tegema, aga aga need olümpiamängud vaatamata sellele, et afganistani sõja pärast, eks ole kujunenud sugugi niisugusteks suurteks purjespordivõistlusteks, nad olid ikkagi huvitavad ja pakkusid niisugust spetsiifilist huvi, nagu ikka mingi spordialaspetsile. Üks kuule küsib, kas meres on ka merehädas olnud. No ikka, esimene merehäda ei olnud mere juba ennem, kui mul viijastuseks kukkusid härjapeajõkke, mida Tallinnas sõlgi neelaks nimetati, praegu seda ei olegi, see voolab seal Tartu maanteel kuskil suure toru sees. Tol ajal see oli, et tselluloosivabrikujäätmetega sealt püüti mind välja, et see nüüd uppumas joosta oleks olnud, seda ma ei saa aru, ei olnud mingit hirmu uppumishirmu, ainult et ma pärast haisesime ropult ja hoolimata selle eestlased suures toobris kõik emad ja tädid küürisid, mindi, katsetasid kõik suusa poonidega ja ma ei tea, millega see hais ei läinud küljest ära. Teinekord ma olin, mis surmast väga vähe eemal või väga üle noatera pääsesin. Kui ma pidin kale olemasoleva patarei ja ranna vahele ära uppuma, siis vetelpääste poisid päästsid endale. Aga päris merel ei Ühelgi oma purjetasin, ei ole midagi niisugust juhtunud. Kas teie merivälja koduaknast paistab meri ja jahid merel ka? Paistab ikka kunagi kauges minevikus, kui me seda ehitasime, siis paistis paremini. Noh, vahepeal on õunapuud kasvanud ja need ühe või teise korruse aknast suurepäraselt. Te olete selle maja oma kätega? Tegelikult meil ei olnud raha lihtsalt dialaste, aga noh, see oli jälle mingisuguses mõttes soodus selles mõttes, et ise oli mul ehitusmees ja me tõepoolest ainult uksed ja aknad lasime teha. Te võiksite ju raha, hakkasite siis ehitama, jah, võitsin jah, see oli suur summa, mis oli 10000 rubla. 10000 rubla ja see oli päris päris suur summa, aga mitte niisugune summa, et selle eest maja oleks saanud, nii et see oli omamoodi julgustükk niisuguse summaga maja ehitama hakata, see maja läks ikka umbes viis korda kallimaks. Aga noh, aga me saime ja sõbrad aitasid teid materjali ja ja noh, see materjali aitamine, see oli nii, nagu ta nõukogude ajal oli. Kui vana maja on, siis nüüd pool sajandit. 53. aastal ise kolis sinna sisse, aga noh, siis oli valmis köök ja üks tuba ja aga seda nüüd kogu aeg ehitatud. Mitmekesi te elate nüüd seal, siis elame kahekesi, tõesti, lapsed on kõik lendu läinud. Kas sünnipäevi on teie pere salati veetud? Lapsepõlves ka ainult nulliga lõppev hoid sünnipäev. Ma mäletan, kui isa sai 50 aastat vanaks ja dispeeti, kui ma sain kümneaastaseks. Aga pärast, kui oma kahekümneseks sain, eks see oli kaheksa. See aastaarv ise juba ütleb, et mis oli kõiksugu toidukaardid ja küüditamised, arreteerimised, suur küüditamine oli veel 49, eks ole. Aga kogu aeg niisugune niukseid arreteerimisi toimus koguaegse teatriga. Aja jooksul oli igapäevane asi, et nüüd viidisi ära ja sellel ööl viidi see emadust ise tuttavad ja ka meie perest leks kuidagiviisi. Nüüd, kui see 15 aastaseks saite, siis kingiti teile Gustav Suitsu luuletuskogu ja kuldraamis Pätsi foto, mille tagaküljel oli kinke kirjutanud siis liivi värsiread oli lüüa. Kas need asjad on teil alles? Kuidas ütelda pilti alles, aga pildiraam on alles Pätsi näinud ka? Ikka küll, jah. Ja vot tänu sellele, et mul oli selline lapsepõlves selline imo kõikidest avalikest sündmustest osa võtta, ma olin õige mitu korda Vabaduspäeval Vabaduse väljakul ja siin ja seal ei mäleta küll Estonia kontserdisaalis näiteks ükskord nägin Pätsi ja nii olen näinud küll ja ma pean ütlema seda, et ega päts mulle ei meeldinud. Tähendab seda, et mul oleks midagi vastu olnud, pasteeti, aga lugu ja ja ma ütlen, kuigi kuigi ma olen pärit niisuguseid töölisringkonnast, eks ole, meie perekonnatuttavate ei olnud ühtegi kõrgharidusega inimestega niisugust noh kodanlas tõene siis lugupidamine pätsi vastu oli, oli. Seega, et ma näiteks mäletan teha mõningaid kõnesid, ma panin tähele, ta teeb keelevigu. Hääled noh, kuidas öelda, paksuli natuke vot niisugused asjad ja siis mis veel Pätsi juures ei meeldinud talle, hääl läks vahelist falsetti, kuigi ta rääkis mikrofoni, eks ole, oleks võinud seega rääkida vaikselt, ta tahtis siiski või unustas ära, püüdis siis rääkida, nähtavasti nagu noores põlves kusagil, eks ole, surra rahvakoosolekul ja siis tuli see, tuli tuli sisse ja vot niisugused asjad, mida ma tähele panin, aga aga see, minu niisugust üldist lugupidamist see, vot see meeldivus ja lugupidamine ja nende nagu w asja, see suurt lugupidamist tema vastu sugugi vähenenud. Gustav Suitsu luulekogu on siis alles ja te olete suur luulelugejaga. Üldiselt need, kui ma näiteks ostan endale või saan kirjakastist Loomingu ja Vikerkaare, siis ma luuletused läbi siis loen vaid kõik need artiklid ja muud ja siis proosa põhjus ja siis ka sellepärast, et aega on tavaliselt pereselt tähe. Kui sa vaatad, et juba mõne Noviljon seal kolm-nelikümmend lehekülge pikk, siis on selge, et see poole tunniga hakkama ei saa, eks ole, aga aga luuletustega, et see on ükskõik kui vähe aega on, mõne jõuad ikka läbi. Ise olete kirjutanud luuletusi? No muidugi jah, see on nagu kõikide vähegi kirjanduse vastu huvi tundvate inimeste lastehaigus avasemalt ka olete. Ei ole nüüd, kui nüüd, kui mälestused ilmuvad siia üks luuletuses Seoses teist on ka üks luuletus kirjutatud, vähemalt värsiread on kirja pandud selles raamatus Ardi Liives. Epigrammi poiss tüdrukutest suurt ei hooli, viis kiituskirja kopli kooli oh jumal uunat, õnnista ta ülitarkust vaigista. See oli ilmselt teatud irooniaga, mis see on, mis inimeste end kiidab? Tüdrukute jaoks ei olnud teil aegade istusite pidevalt raamatukogus. Eks raamatu tüdrukuid, seda aega on ikka nende jaoks jätkunud. Jah, koolis õppides mõtlesite te kunsti või kultuuriajalugu edasi minna õppima, aga siis tuli hoopis majandus, mis või kes teid siis ära pööras? Kuidas ütelda ja mind on alati huvitanud kõik, mis on seotud nagu inimkonnale sotsiaalse elu nii edasi ja lähtudes sellest ma näiteks 42. aastal valisin selle kaubandus ja kommertskooli, nii et see huvi on alati olnud, aga peale selle vetika sellelt samalt pinnalt näiteks mind häiris, kuidas me õppisime ajalugu koolis vot need Habsburgide uuendis olla, eks ole, oli kolmekümneaastane sõda ja siis olid absurgid peal ja siis oli jälle üks lahing ja siis olid ON Solvernit seal ja siis absurd kotis kellelegi endale naiseks ja siis siis said jälle uued. Ja minu arvates olid totter, see on selge nüüd, et see nii oli tollele seal ja see oli väga tähtis, aga mulle tundus, et kõige selle kõrval näiteks see, et millele Beethoven ja nii edasi, mulle tundus, et tuleks õpetada koolides üldse mitte mitte seda ajalugu, poliitilist ajalugu, et milline poliitiline suund veisel, milline monarhia oli esikohal, vaid vaid käsitleda seda, kuidas kultuur arenenud, sellepärast et oli nende uuendus, olles nendes või Ausburgid, see ükskõik. Aga see Beethoven Ali et sellel on niisugune jälg kultuuriloos, eks ole, mida me kõik tunnetame üle elame. Ja, ja ma arvan, et kui inimkonna halvasti ei lähe, siis tulevikus hakkab see nii olema. Noh, ja sealt tekkis huvi kujutava kunsti vastu ja siis sellest üldisest teooria huvist tekkis nonii, suund tegeleda kunstiteooriaga ja ma enne ülikooli minekut olin pööraselt sisse võetud kõikides Express, sionistide, Eesti empressi neistidest ja ja pannkoogid ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis ma mõtlengi niimoodi, et lähen ajalooteaduskonda spetsialiseerunud kunstiajaloole. Sest muusikameest minu arust ei olnud, mul puuduvad niuksed eeldused, aga aga hiljem mul oli väga hea meel, et ma ei hakanud selle kunstiajalooga tegelema. Sellepärast, et seda oli kurb vaadata, kuidas suure eruditsiooni kunstiajaloolased pidid kogu 40 aasta jooksul kiitma vene pered, Viisnikuid seda sotsialistliku realismi kunsti ja no ühesõnaga ma tundsin, et vot, tegeledes näiteks majandusprobleemide matemaatilise uurimisega, olen ma palju vabam selles, mida ma teen või ütlen, kui, et ma oleks tegelenud näiteks mingi kunstiküsimusega, kus me oleks pidanud vaatama, et kas marksismi-leninismi klassikute lähenemine Kokku ja siis tuli veel loodusgeograafia pärast majandusteaduskonna lõpetamist. Nojah, nii ta oli, muidugi need asjad ei ole üksteisest kui kaugel, sellepärast et kui nüüd vaadata seda, millega ma olen tegelenud geograafia, siis on väga tihedasti seotud nende samade majandusmatemaatiliste meetodite mudelitega ja ja kirjutanudki, ma olen peamiselt matemaatilises, teoreetilisest geograafiast, et mitte mingisuguse maakoha, geograafiast või nii edasi ja geograafia sobib väga hästi ka selle purjetada, mis aga seal on ka kaardid, teate ja navigatsioon ja nõnda edasi. Ja need on kõik kuidagiviisi omavahel seotud ja mul on väga hea meel, et ma nende kõigiga olen tegelenud ja et üht-teist on õnnestunud ära teha, kuigi väikse suletud. Te kirjutate oma mälestustes, et see aeg, kui te Tartu Ülikoolis õppejõuna töötasite, oli teie jaoks üks väga hea aeg. Subjektiivsel teedes väga hea, et kuigi ega objektiivselt võttes jälle eks sealgi kõik õppekavad olid niisugused, nagu nad olid ja inimesi, koormat, igasugu pudi-padi, tühise prahi õppimisega, inimeste mõtlemisviisi, lihtsalt, kuidas öelduna treeniti vales vales suunas ja annab praeguseni tunde. Kui kuuled, inimene mõtleb, et räägib midagi väga mõistlikku, aga tegelikult marksistliku dialektika alusel konstrueerida. Lollusi kogu on, kas saite loengutel rääkida ikka seda, mida pidasite vajalikuks või pidite ikka tsiteerima Leninit, Marxi ja. See võib minu tudengite käest palju perest, tsiteeris mina, tsiteerinud omade küll, iseasi, kui nad õpikutest midagi leidsid, aga aga ei, ma ei ole kuulnud, et minul oleks pahandad. Sellepärast et ma kellelegi niisugust jampsi oleks õpetanud. Kust te materjali saite tol ajal kätte, siis noh, Tartu Ülikooli raamatukogus mingisugust uut kirjandust, päris uut kirjandust ei olnud, aga, aga need ained, mida ma olen õppinud, töötanud või tõsiselt suhtunud sellesse, nagu statistika sellealast, niisugust vanemat kirjandust oli piisavalt ja statistika on õnneks niisugune ala nagu noodikiri, see, mis 300 aastat tagasi kirja bänd ise kehtib praegu ka niisamuti raamatupidamise teooria näiteks. Kuigi räägiti Nõukogude liidus mingisugust Nõukogude raamatupidamisteooriate järgite, siis oli tühi jutt, tegelikult oli see ikka tavaline raamatupidamisteooria, mida siis seal käsitleti ja minateadustega üritasingi tegeleda. Härra Mereste, kuidas teie kommunistlikus parteis pääsesite? Kui väga lühidalt vastata, siis võiksite nii, et ma ei tahtnud sinna astuda, jäi last sinna värvad. Aga tegelikult see muidugi ei ammendas seda teemat sellepärast, et kõik see 40 aastat siin 40.-st kuni 80.-te aastateni see on kogu põnev probleem olnud ja ja kuidas öelda niisugune vastuolu, mida paremini mingisugune parteiorganisatsiooni sekretär minusse suhtunud, seda innukamalt Ta püüdnud mind õnnelikuks teha ja partei liikmeks arvata. Ma olen keeldunud väga mitmesugustel põhjendustel, aga ega see alati väga kerge ei ole olnud ja kui ma juba olin Tehnikaülikoolis kateedri juhataja, siis mõnede inimeste arvates see oli mingi väga kõrge amet juba ja seal pidi kindlasti partei liige olema ja siis oligi niimoodi. Seal oli ikka teisi parteisse mittekuuluvaid, kateedri juhatajaid ka tehnikateaduskondades. Aga oli niisuguseid aastaid, kus ma mäletan neste tülikad meest, kes tegi selgeks TPI-s 49 kateedrit ja kõik metallide külmtöötlemise ja matemaatika kateedri juhataja partei üks kateeder kelle juurde ei ole partei. Ja siis mõned näiteks Sa ütlesid lahti lasta ja kateedri juhataja üldse õppejõude valiti iga nelja aasta järgi uuesti, eks ole, et sind ei valita ja nii edasi. Ma lootsin, küll ma sellele sellesse. Esialgu ma ütlesin, ma lähen jahtklubis sadamakapteniks ja on ka väga hea töö. Hiljem tekkis muid võimalusi ja ma ma ei ole sellest, tähendab niisuguses situatsioonis, et ma oleksin läinud kahe käega oma ametikohast kinni pidanud selle pärast rega parteiliste juhtide pilli järgi tantsima. Niisuguses situatsioonis ma õnneks ei ole ennast kunagi tundnud, ma võib-olla olnud nihukeses situatsioonis ja ega ma ei tundnud ennast sellisena. Ja niimoodi ongi see asi mäda. Kui see oleks partei liige olnud, siis võib-olla oleks saanud minna stažeerima Saksamaale. Ei noh, see on täiesti selge, et see parteisse ei astunud, see tähendas ikka loobumist väga mitmesugustest asjadest, ma sattusin mingisugusel 60. aastal ühe hästi õhtud statistikateoreetiku Oskar Andersoni huviorbiiti ja ta kutsus mind Münchenisse aastaks otsaks stažeerima sinna niisugustel tingimustel, et ülikool maksab kõik minu ülalpidamise, elamise ja nii edasi, ainult sõidu vähe, see oli ametlik taotlus, muidu ma käisin selle ametliku taotlusega siis ülikoolis ringi ja muidugi hirmsasti oleks tahtnud sinna Saksa vale minna. Ja, ja see oleks noh, teate nii, sisuliselt majanduslikult tallele ikka midagi väga palju täiendan, aga mulle öeldi väga lihtsalt ettedele mängin lolli, nii kaua kui see oli partei kandidaat, nii kaua mitte kuskil ei lasta ja niimoodi see läkski. Aga ma mõtlesin siis, et tühje sellepärast ma ka parteisse ei astunud, kuigi ma ei heida kellelegi ette seda näiteks need, kes astusid parteisse selleks, et välismaale piima saada või ja nii edasi. Mis sellest siis ikka oleks olnud, aga ja, ja ma ei pea seda mingisuguseks suureks patuks kellelegi juures. Eriti kui pärast on selgunud, et need on väga õiged mehed hoolivad sellest parteisse kuulumisest, ega mina isegi jultunud nende suhtes, et vot mina millegipärast ei sea. Kas te olete lugenud oma väljasõidutoimikut ka? Ei ole lugenud. Ma ei tea, kas seda üldse ongi kuskil, sellepärast et üks mu tuttav tegeles selle asjandusega ja siis selgus, et säilinud on siin kõigi nende dokumendid, kes on olnud Eestis. Aga kelle üle kohut ei mõistetud, dokumendid ära viidud ja ma, ma ei ole selle asja vastu huvi tundnud, aga ma mõtlen, et vaat kui mulle kaugemas tulevikus hakkab pensionäride rohkem aega olema siis ma arvatavasti lähen täiesti, uurin, kas neid toimikuid kuskil on, aga ma mäletan seda, et mingisugusel aastel, kui ma veel aktiivselt purjetasime, tahtsin Balti regatil kangesti minna emite Baltijaid Muhu väina regatile. See on siis niisugune kaugem sõit, eks ole, kuni Riiani ja nii edasi ja mul äkki võeti see luba ära, siis ma käisin seal julgeolek, kus seda asja uurimas jälle pikk jutt. Aga lõpuks tuli välja, et üks hea mees ütles mulle nii, et ei ole nendes dokumentides midagi hirmsat, sulle veidike taotlejaid edaspidigi. Ainult et kas tead, kui suur ja paks kaust sul siin, et selle läbivaatamine võtab ropu palju aega, nii et tollel vähemasti mingi kaust oli, aga no ju see on ka minu arvates siis Venemaale viidud, kuna ma ei ole Eestis kohta veel olnud. Nii vaatame veel neid kuulajate küsimusi. Riigikogus oli küllaltki palju endisi kommuniste 92. aastal, kui te läksite. Kas see häiris teid? See kommunest tähendab endise koha, hästi oli palju, see on õige küll, ma ei ole teinud mingisugust sellist statistikat, aga aga ma olen kuulnud, et keegi arvutis, nii et isegi rohkem kui nõukogude ajal oli nõukogude ajal komplekteeriti seda riigikogu, nii et seal oli mitte üle palju üle 70 protsendi partei liikmeid. Nüüd näete, rahvas valis sinna midagi 78, üheksa protsenti, endisi kommunistliku partei liikmeid. Nad on kõik endist. Ja teiseks on nii, et ma arvan, et enamik neist olid ka seal kommunistlikus parteis väga mitmesugustel muudel kaalutlustel mitte oma väga sügavat veendumuste pärast. Ja üks osa rahvast pidi seal olema, ei, mind ei ole see häirinud. Kuigi ma tean, et paarilende on häirinud, et miks kurat see merest ikkagi ei niisuguses sõnastuses, miks pagan teda küll parteisse ei võetud, tal peab ikka midagi kriminaalset. Te olete öelnud, et läksite riigikokku selleks, et majanduslikke lollusi ära hoida. Mitu lahingute Sis võitsid. See on nagu niisuguse enese kiitusele provotseerimine. Ma arvan, et seda peavad teised otsustama, kes mäletavad mitmesugustes komisjonides ja mujal, aga ega kõiki lollusi ei ole õnnestunud kere hoida ja selles mõttes üht ja teist on meie praeguses õiguskorras niisugust, mis võiks hoopis teisiti. No üks kindel asi, mille vastu ma olen võidelnud aastate kaupa ja mis teatud ajal näiteks kaheksandas riigikogus õnnestus üheksandas riigikogus enam ei õnnestunud, on see, et ma tahtsin ära likvideerida või õieti mitte tekkida lasta kuradi teenuste monopoli. Minu arvates see on keskaegne tänu sellele, et advokaaditeenuseid osutada rahvale ainult advokaatide seltsi liikmed, seda advokaatide seltsi nimetatakse väga peenelt advokatuuriks. Nii, tegelikult on ta selts, eks ole, et ainult selle seltsi liikmed advokaadi teenuseid osutada ja see annab võimaluse advokaadid arvu piirata. See annab võimaluse nõuda kõrgeid onorale. Tänu sellele on õiguskaitse meile väga kehvasti korraldatud, kuigi sellele menu jutule väidab iga advokaat, kelle käest küsiti, et ma sain asjast valesti, Aru meilimonopoli tähendab kõik inimesed, kes maksavad neile 2600 krooni tunnist. Näiteks eks ole, kõik teevad seda oma ülimast heast tahtest ja ainult tänu sellele, et advokaaditeenuste kvaliteet on nii kõrge. Keegi kirjutab, teil on suur roll Eesti Panga seaduse vastuvõtmisel ja korruptsioonivastase seaduse eelnõu koostamisel. Mis nende tööde juures kõige raskem oli? Eesti panga seadust oli kerge koostada sellepärast et Eesti Panga nõukogus olid, tollel võiks ütelda meie pangandusjagajad tundi, et Tartu Ülikooli rahandusharu lõpetajad kuidas öelda, väga tõsiselt võtnud seda ja kuidas Eesti raha pärast vabadussõda põhja kõrbes, eks ole, missuguseid lollusi tehtivat umbes niisuguseid nagu Ukrainas ja Leedus ja nii edasi. See kõik oli meile suureks eeskujuks, me teadsime seda ja olime selle asja uurinud. Teha oli väga lihtne ja me olime väga üksmeelselt selle tegemise juures. Ja riigikogus, kui ma esitasin selle seaduseelnõu, siis võeti ka ühehäälselt vastu, mitte ühtegi vastuhäält ei olnud. Aga tegelikult vastuseis oli suur ja see väljendus selles, et justiitsministeeriumi juures töötav ma ei mäletagi väga tähtsa nimetusega komissionalise seesides umbes kaks kuud pärast selle seaduse üksmeelsed Kristi õiguskantslerile taotluse tühistada. Kui põhiseaduse vastane, vaat siis läks asi keeruliseks ja ma kirjutasin isegi palju artikleid ja vot siis tuli pidada koosolekuid ja sõnad. Ja kõigel sellel oli väga hea tulemus õiguskantsler sõjast õigesti aru, see oli väga piinlik, muide kogu see jama veel sellepärast, et selle justiitsministeeriumi komisjoni esimees oli Ilmar Rebane. Minu väga hea sõber ja tuttav, kellega me Tartu ülikoolis koos töötanud ja tema oli minust palju vanem, ta oli Pätsi õiguskantsleri õigusnõunik, kunagi töötas seal Kadriorus Pätsi juures sümpaatne ja kena inimene. Tema arvas ka, et pank ei tohi olla valitsusest sõltumatu. Kõik see põhineb minu arvates selle kolme võime lahususe, võimude jaotamatuse iganenud teoorial. Aga me suutsime mitte ainult mina üksi, eks ole, aga kõik see seltskond, kes seal Eesti pangas oli, me suutsime selle läbi viia ja tänu sellele ikka hästi näha, nii tugevanigi. Nüüd on asi nagu lihtsam, sellepärast et Euroopa liidus. On see kindel põhimõte, et pank ei tohi alluda valitsusele, aga nii minu hea sõber Ilmar Rebane kui kogu see justiitsministeeriumi seltskond oli arvamusel, et pank ei tohi olla riik riigis. Minul loosung oli. Pank peab olema riik riigis. Aga kuidas selle korruptsiooniseadusega korruptsiooniseadusega oli raske korruptsiooniseaduse me tegime esialgu valmis niisuguses seltskonnas, mida nimetati puruvanake, sest eks need olid noh, niisugused soliidsema seas riigikogu liikmed, kes olid moodustanud ühe seltskonna, sõltumata sellest, missuguses erakonda keegi kuulus. Üheksandas riigikogus ei oleks mõeldamatu, sellepärast kõik erakonnad on vaenujalal oma. Aga seitsmendas riigikogus niisugust erakondade vahelist vaenu ei olnud ja selline koostöö elavus hästi. Niisugusel koosolekul seal siis ära Walton, süüdistades mind Merest korruptandiks aganad ühenduses pangaga ja nii edasimäel kuulutasin välja, et ei ole muidugi ja see minu õhtut peamine tegevus pikemat aega teha korruptsioonivastase seaduse eelnõu, nemad seda hästi ei uskunud, aga siis ma lugesin selle kahe nädala jooksul ära lõpetada ja sellele puruvanakeste seltskonnale esitada. Ja siis me arutasime minu arvates seda eelnõu ja muutsime seda muidugi ja minu arvates paremuse poole viiel või kuuel puruvanakeste koosolekul koguni arvavaltan läks ja esitas selle riigikogule arvu Boltoni esitades. Näete kirjeldusega seoses.