Tänase maailmapildi saatekülaline on jälle luuletaja ja kunstnik Indrek Hirv, aga ta esineb täna stsenaristi rollis, see on tema niisugune teine oluline stsenaristi kogemus, millest me seekord räägime. Me räägime sellest, et paari päeva pärast tuleb ümmargune tähtpäev. Eestimaapäeval on 90 aastat. Nii võib vist öelda, aga Indrek Hirv, teie olete selle tähtpäeva tähistamiseks mõeldud filmi stsenarist. Kas teil on meeles need emotsioonid ja mõtted ja tunded, mis teid valdasid, kui teie poole pöörduti selle filmi stsenaariumi kirjutamise asjus? Minu poole pöördus Margus Kasterpalu vana sõber. Ja eks ma olin kohe nõus, tähendab, mul oli paar küsimust, ma küsisin, kas tema lavastab ja ma küsisin, kas ma võin juures olla, kui ta teeb ja muuta veel viimse hetkeni stsenaariumi ja ta ütles ja, ja siis ma olin kohe nõus. Tähendab, see on ju ometi väga põnev töö ja natuke raha lubati ka. Nii et jah, mingit teist mõttetus ei tulnudki pähe. Aga kas toimusid ka selles algsituatsioonis valed muutused? Margus Kasterpalu ei ole, lavastaja ei ole, tähendab, eks seda asja arutati televisioonis ja, ja mingis komisjonis Stenbocki majas vastu. Nii et Hardi Volmer tegi selle asja ära. Ja noh, eks seal oli mõte sees, Margus ei oleks tundnud seda filmi tegemise poolt nii hästi. Aga minu stsenaariumi kirjutamise algmõte või see, see, millest ma lähtusin, oli see, et me teeme kammerliku telefilmi võrdlemisi odavalt katsume läbi ajada. Ja see, et ta nüüd kasvas selliseks kunstilise filmisugemetega asjaks, seda nagu mina ette ei näinud, ma ei teadnud seda. Ja ma arvan, et Margus ei öelnud mulle ka kohe, kui selgus, et sellest tuleb suurem film. Et ma tegin oma tööd nagu teise nurga alt edasi. Ta ei tulnud selle peale vä? Ma kujutan ette, te hakkasite lugema tolleaegset ajakirjandust, hakkasite istuma, raamatukogused raamatuid uurida, kas oli seal ka mingisugust niisugust erilist lähenemist või ettevalmistus, tööd, mida mina võib-olla praegu ei ei taju ja ei kujuta ette? Jah, tähendab, ma istusin Tartus Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus ütleme jah, et minu lähenemisnurk oli see, et ma otsisin detaile, mis oleksid põnevad. Mis oleksid filmilikud, kui ma oskan sellest seisukohast näha. Aga noh, paratamatult need detailid, mis ma leidsin, olid just kirjanduslikud, põnevad mingid väiksed soolaterad, mis oleksid jutus või dialoogis sees. Mis annaksid asjast pilti. Ja nüüd on hordinad välja võtnud. Tähendab, ma ei saa Ardile midagi pahaks panna, sest mina ei tunne filmi poolt. Kui tema tahab, et pilt mõjuks ja, ja jutt mitte siis ma pean talle lihtsalt alluma. Aga mõned ilusad punktid Üks koht jah, mis mind väga häiris, oli see, kui ta paneb ühe peategelase Johannese paneb ütlema, tavaar tähendab, et Films toogu Soomest vaara. Mul oli seal 5000 vintpüssi, mida oli Tõnissonile lubatud Soome poolt lõbus ilmsi näinud, neid toome kõik, aga see, need istuvad püssi olid olemas ja see oli selle aja märk mis oli vaja ja, ja kuskilt pidi tankima. Soolad olid lubanud selle väikse soolateraga, eks ole, oleks saanud selle ajastu märgiget naksti ilmsist. Ma leidsin ühe ilusa lause Kuniku mälestustest, kus Kunik ütleb, kui Wilson saanud kiviga pähe ja poniks JA siis ta ütleb, et ilmsi lause oli, et, et katsu nad tulla, esimese käest tuleb lasen maha ja näitab revolvrit. See oli filmilik lause natukene kohmakas, selleaegne keel. Ja nüüd on ta kõik, kes tulevad, lasen maha. Tähendab, see ei ole ilmsiks eel enam seal ei ole seda, seda pinget sees. Ühesõnaga, ma, ma kasutan konkreetset lauseid, mida ma olen leidnud siit ja sealt. Mina ei tohi tegelikult nuriseda, ma saan aru, tehakse filmi ja kõik mäng on hoopis vabam. Aga kui ma olen nii täpsed asjad pannud paika, siis mul on lihtsalt kuidagi piinlik või paha. Minu nimi tuleb lõpuks alla sinna ka veel ja mulle meeldis. Nüüd muidugi isadel olla isiklikke mälestusi nendest aegadest aga teil on olnud esivanemad, vanaema, vanaisa, revolutsioonilisem. Ega seotud mitte küll Eestis, võib-olla et Peterburis. Jah, ega ma nüüd, palju ideo sellest, mu tädi rääkis, tädi oli sündinud Piiteris 15-l aastal. Ma olen tädi majas elanud ja 20 30 eluaasta vahel. Ja siis tädi on mul kõik saanud ära rääkida, mis tema isa talle rääkis. Minu vanaisa siis, Johannes Hirsch töötas putilovi tehases insenerina sai kullas palka. Ma ei teadnud, mis ajal, võib-olla siis sõja lõpus lausa nii nagu ohvitserid said võid. Kui vene rubla hakkas devalveeruma, siis maksti olulisematele sõjaga seotud isikutele kullas. Ei kujuta ette, et need olid siis mingid kuldmündid siis hundi tühja kullad või noh, kui Laanugement, ma ei tea, missugune tund oli. Ja siis ta sai selle kulla sokutada Eestisse veel viimasel hetkel ja ja pärast asutas sellega Tartus metallitööstuse. Aga jah, ühesõnaga nad marssisid siis seal eestlaste rongkäigus ja esimeses reas vanaemaga kahekesi. Tähendab ühe ühe kolonni esimeses reas, ma ei tea, mitmenda kolonni saba tabel. Tuletame inimestele meelde sari suur eestlaste rongkäik, seal oli vist 40000 osavõtjat. Eestlased näitasid oma jõudu, näitasid oma tahet ja näitasid oma otsusekindlust ja ka head. Organiseeritust Johnute tahtsid autonoomiat ja ajutine valitsus nägi, et seal on tõesti jõud taga ja korrektsus ja asjaajamise oskus. Nii et see oli oluline märk. Kuna me räägime seitsmeteistkümnenda aasta sündmustest film on nendele sündmustele pühendatud siis missugusest ajaperioodist. Tee oma käsikirja alustasite. Minu käsikiri keskendus selle maapäevapäevale pärast tuli film, see elu ja surmi hukkamine tulid juurde, nii et see laienes. Aga nüüd ma tahtsin siis keskenduda novembrile 1917. Ja jama, mul oli niisugune plaan või väikegi kirg see asi mahutada ühte päeva. Ja muidugi ma pidin siis tõmbama koomale sündmusi siit ja sealtpoolt mõned kuud. Tegelikult see balti hertsogiriigi tegemine oli mõni aeg hiljem ja, ja see mõte, saadikud tuleb saata välismaale või, või Peterburi saatkondades. See oli alles detsembris-jaanuaris. Ja lõpuks see mõiste Balti hertsogiriik tuli ka alles kevadel või suve hakul järgmisel aastal. Varem lihtsalt taheti teha balti riik, ehkki keisririigi alluvuses võrdlemisi lõdvalt. Ja seegi mõte ei olnud veel novembris, vaid tuli detsembris aprilliks. Selles realiseerus Eesti autonoomia kaks osa siis Liivimaa põhjaosa ja Eesti liideti kokku soli ajutise valitsuse samm. See oli meie jaoks muidugi positiivne. Ja siis hakkasid otsima eestlased võimalust luua kas mingisugust seadusandliku kogu või mingit juriidiliselt pädevat organit. Nii võiks öelda ja just see, see maanõukogu maapäev on nüüd nagu ei ole päris korrektne mõiste. See oli tegelikult siis maanõukogu koosolek. Nii, ja nii mitmes, mis toimus seitsmendal novembril vana kalendri järgi? Aga lähme veel ettepoole. Kuidas õnnestus valimised läbi viia, kes valimistel esinesid, kes seal olid, osalised? See valimine oli kahes jaos, nii et kõigepealt valiti valdades kohalikud esindajad ja neid valisid siis omakorda mitte endi hulgast lausa, vaid siis ka linnast. Nii et nende maanõukogu koosseisus oli küllalt palju haritud juriste. Et see ei olnud mitte läbilõige rahvast, kaugel sellest, kas säriga katseid takistada valimiste läbiviimist konkreetset kani? Nonii, füüsiliselt minu meelest ei olnud, mul ei trehvanud seda ette. Aga siis jah, kõige olulisemad figuurid olid seal Tõnisson ja Päts ja raamat oli suurune figuur. Jaan Teemant ja Poska muidugi oli kõige olulisem neist on üldse tema oli Tallinna linnapea ja, ja pärast siis kubermangu komissar. Aga ütleme siis maatameeste ja bolševike ja tööliste ja soldatite pool, kuidas see esines? Maanõukogus oli igav viieliikmeline kommunistide grupp aga see lõi takka üles ja ei tulnud koosolekutele ja teda ei olnud ka maapäeval siis. Ja kuidas need istungid kulgesid? Madara tänava arhiivis on üks kaust maanõukogu number 78 kus on vahel siis kõikide istungite protokollid ja neist suurem osa toimus Estonia teatri neljandal korrusel haritlaste klubis. See oli siis üks ruum, kus käidi koos, mitte kuigi suur ruum. Kuidas seal asjad kulgesid? Noh, see, mis nüüd meie jaoks kõige tähtsam, on see autonoomia või iseseisvuse küsimus. Tegelikult selle iseseisvuse mõttega ei tulnud eriti vara välja, see oli rahvale võõrasse, tähendab eestlane ei olnud iseseisev olnud ja unistus ei muutunud konkreetseks. Mõnigi mees võis mõelda seda. Aga siis kohe, kui nüüd see oktoobri mäss tähendab riigipööre, mida pärast hakati oktoobrirevolutsiooniks nimetama, ära oli, see oli siis 25. 26. 27. oktoobril vana kalendri järgi. Nüüd on ta siis seitsmes päev toimub novembris. Et kohe kui sära oli ja sai Eestis teatavaks, siis järgmisel päeval öeldi välja, et nüüd on Venemaa segadus nii suur. Et me meil oleks kõige targem minna välja lausa selge iseseisvuse peale. Aga see ei olnud veel Pils, kes nii ütles ilusti, ütles selle välja siis alles nüüd maapäeva hommikul lehes, päevalehes. No olukord oli küllaltki keeruline, on ka niimoodi öeldud, et Tallinnas olid bolševikud võimul juba enne Või toimus talvepalee ründamine, et faktiliselt oli Tallinnas, võin nende käest, nende jõud oli küllaltki suur, muidugi madu sõidul hästi palju sadamas oli ka mitu 1000 madrust ja, ja selge see, et nende nende mõju oli suur ja suured sõjatööstused siis nii Dvigatel kui Vene-Balti tehas. Nende tööliste jõud muidugi domineeris, aga eestlased ajasid oma vaikset asja ja kedagi lausa maha ei lastud. Mul on seal libiseb natuke teemal, mul on seal üks hukkamine stsenaariumis, mis läks film sisse ka seal lastakse Vene polkovnik maha, siis nüüd tsaaripolkovnik mässuliste madruste poolt. Päris ilus stseen sai sellest, Tšerkassova mängib seal punakomissari ja see on hea osa, aga siis jah, tegelikult Eestis nüüd sellist asja naljalt ei olnud. Poska kohta kirjutatud artiklites ühes kohas on kirjeldatud, kuidas tänaval sõdurid hukkasid ühe ohvitseri, kes nõudis neilt auandmist tuli Narva maanteel ja Poskvalisi linnapea veel, see oli siis natuke varem. Poska oli pidanud troska kinni, voorimehe tulnud maha ja küsinud ühtteist ja siis istunud tagasi troskas, sõitnud edasi. Ühesõnaga see oli madruste ja vene sõjaväeasi, see ei puudutanud otseselt Tallinna linnapea ülesandeid ja kohustusi. Ja tuligi, see oli kaksikvõim ikkagi üks asi oli ametlik linnapeaasi. Ja teine oli see, mis juhtus revolutsiooniliste vene madrustega. Nonii ikka nüüd need maapäeva koosolekud, aga räägime enne ära ühe niisuguse termini küsimuse. On olemas mõisted nagu maanõukogu, maapäev ja maakogu. Mis on teie hinnang ühele või teisele? Nimele maapäev on väga ilus nimi nagu luuleraamatu pealkiri mulle mulle see väga meeldib. Ja poeedi asi ma jätaks teised kõrvale. Ma ei kasutaks mitte maanõukogu koosolek, vaid maapäev ja nii ma paningi pealkirjaga. Aga teisest küljest on see otsetõlge saksa keelest lantage. Jah, Eestis oli seesama lontak olnud olemas. See oli siis nüüd Eestimaa rüütelkonna maapäev, mida peeti suhteliselt harva kolme aasta tagant vist? Jah. Ja kus eestlase ei võetud jutule. Eestlased olid ennast pakkunud öelnud, et, et võtke siis mõnigi hulka, võtke siis Poskagi. Aga Balti Ader oli kõrk ei võtnud. Nii et tegelikult on seda pärast heidetud ette baltisakslased oma isekeskis on läitnud üksteisele ette, et nad ei otsinud eesti kodanusega kontakti. Et see oli nende poolt viga. Taktikaline viga ja kuidas. Arenesid sündmused maapäeval, mis olid tähtsamad sündmused ja teod seal. See, mille, mida taheti, või see, mille peale mindi, oli allkirjastada üks dokument mis kuulutaks demokraatlikult valitud Põhja-Liivimaa ja Eestimaa esinduse kõrgemaks võimuks Eestis. Midagi muud ei olnudki vaja. Ja see dokument oli valmis, jagati laiali. Siis seal kell neli, 15-l novembril vana kalendri järgi saalis oli 48 saadikut ja siis ka pealtvaatajaid. Nii et saal oli rahvast täis. Seda filmi siis näidata, meil ei ole nii palju rahvast korraga kuskilt võtta ja see tehti väga kähku ära 20 minutiga näiteks. Mälestuses on need ajapikkused on erinevad, mõni ütleb pool tundi, mõni ütleb 10 minutit siluetti ette, sinna pandi 48 allkiri alla ja sellega oli siis nüüd Eesti iseseisvusele alus pandud. Selle dokumendiga sai välismaal lehvitada, näidata, et me oleme õiguslik subjekt, et me tahame, et meid käsitletakse kui iseseisvat üksust, mitte osa Venemaast või osa Saksamaast pärast. Kuidas see praktiliselt välja nägi, mindi Peterburis selle dokumendiga ja püüti otsida kontakti päris saatkondadega, kuidas seda ja jaanuaris oli plaan pärast natuke hiljem mindi ja saadigi kohese Prantsusmaa ja Inglismaa tunnustus sellele dokumendile. Tuli siis juba saksa okupatsiooni aeg, kui see tunnustus tuli. Ja muidugi Tõnisson läks siis ka Rootsi ja ja pärast mindi ju veel Inglismaale ja Prantsusmaale. Ja igal pool oli seal dokumendil oma tähtsus, pärastpoole väiksem, aga alguses väga suur. Toompeal ei olnud võimalik koka tolla tamp peal, ikka ju aadel kana käes vist. Toompeal oli maavalitsuse kantselei, maavalitsuse ruumid Toompea lossis ja seal taga oli ju veel rüüstatud vangla. Kõik oli rajama sega, tähendab, praegune pilt on hoopis teine. Trump ei olnud mingi esinduslik koht üldse, need olid räämas kontoriruumid, kus siis oli ontlik valitsus? Kubermanguvalitsus lipuvarrast ei olnud Hermanis, Hermanni torn oli, oli lagunenud. Ja siis teise märtsi 1917 rüüstamine oli käinud üle ka nendest kontoriruumidest kavalgest saalist seal taga siis, eks ole, lasti vangid vabaks. Aga need töölised ja madrused käisid läbi kõigist ruumidest, nii et valge saal ei olnud hoopiski mitte valge. Praegu jääb selle filmi järgi asjast ikka täiesti vale mulje. Mina oleksin, et selle noh, poleks lasknud kaameraga üle ruumi, niiviisi. Siis peaks kirjeldama neid sündmusi. See maapäev kokku tuleb see, et tahetakse allkirjastada dokumenti. See oli nüüd Kingissepale teada punastele. Kingissepp oli võtnud üle võimu oktoobri lõpus Poska käest linnas puskarilinnapea, eks ole. Seda on ott Arder rääkinud. Väga võimalik, et see on tema perekonnapärimused, seda kuskil mujal ei olegi räägitud. Tähendab ott oli siis Jaan Poska lapselapselaps oti vanaisa Aleksander Arder oli abiellunud puska tütrega ja siis, kui Kingissepp tuli linnavalitsusse võimu üle võtma siis nad olid rahulikult rääkinud ja Poska oli siis öelnud Kingissepale, et mine siis istu vahel ka ooperis, et rahvas teaks, kes on võimul. See oli nii naljaga öeldud. Aga see jälle jälle, see iseloomustab seda aega. See tähendab seda, et ega rahvas õieti ei saanud aru, kes on võimul. Ma jah, võib Köldetari kaks vaimukeskust kuidas asi läks dramaatiliseks ja millal ummikul tehti siis suured koosolekud Dvigateli tehases ja Vene-Balti tehases ja nii ühelt kui teiselt poolt, siis hakkasid tulema kolonnid Toompea poole. Aga nad jäid hiljaks ja enne nyyd jõudis Kingissepp umbes 50 soldatiga Vene mundris sõduriga, kellest suur osa eestlasi jõudis sinna Toompea lossi ette rivistatud üles, kõndis edasi-tagasi nende ees. Ja Kingissepa mõte ilmselt oli see, et hoida ära verevalamine. Ja see oleks enam-vähem korda ka. Nii et maapäeva liikmed, maanõukogu liikmed tulid siis kella neljaks kokku, valgesse saali Toompeale ja kiiresti kiirustades, tegid ära, lugesid selle protokollija ja allkirjastasid selle otsuse maanõukogu otsuse ja alles siis jõudsid töölised ja madrused platsile. Nii tuli väga palju. Nüüd see filmi seal ei paista välja, sest me ei saanud massistseeni teha. Neid oli ikka tubli 2000 ja noh, üldiselt ikka venelased. Aga siis muidugi Eesti baasid hulgas need hüüded, mis on üles kirjutatud, need maha Filmse kompanii ja nii need on eestikeelsed. Ja nüüd kui see maanõukogu tahtis laiali minna aga kõigepealt Urmas paarkümmend tükki neid punaseid Urmas valgesse saali, aga need ei olnud siis päris madrused, ega kommud. Nad olid nagu leebemad või nendega sai rääkida, seal ei läinud kakluseks, Tõnisson tõusis tooli peale ja katsus nendega rääkida. Ei saanud, aga, aga seal oli ka mingisugune dialoog. Ja siis, kui maapäeva liikmed hakkasid minema välja, siis oli neile tehtud sinna 2000 inimese vahele kitsas käik väravast kuni Vene kirikuni ja taheti nagu panna siis sealt läbi minema. Mõni läksimani läinud Films läks, ilmselt nõuti, et ta midagi seletaks, selgitaks rahvale ta püüdis ka, aga siis tal ikka lõigati sõnad suust. Ja kui ta hakkas käigust läbi minema, siis ta sai kiviga kuklasse ja jäätükkidega need jäätükid ei saanudki ussid võtta praegu. Nii, et tal oli pea verine, kuniks sidus ta pea kinni kuskil ja mõnigi sai veel peksa. Ühel saadikul löödi reieluusse mõra püssipäraga ja nii et mõnigi saadik läks siis verise peaga minema. Aga näiteks siis Jaan Teemant pääses ära, niiet Kingissepp päästis ta. Teemad on seda ise kirjeldanud nii et ta hakkas minema sealt keskeltläbi suruti peale ja tal ei olnud nagu mujal astuda siis kingist tõmbas ta hoopis sõdurite rivi taha ja vedastased rahvamassist mööda. Isegi sõnadega, väike püüdis rahustada. Ja ainult seda teemantid päästis kingi aia Kingissepa lause oli ka see, et katsume ikka heaga just nii, ta pöördus tööliste poole ja ta oli löönud ühte madrust ja siis sai see ka Kingissepp. Jah, et seal oli rüselus siis ka punaste vahel. No ja siis mõne mehe elu päästmises tuleb Kingisseppa siiski kiita ja tänada, see on selge. Statsioonisse jah, see võiski olla nüüd taktikaline võte, et tal ei olnud vaja verevalamist, tal oli vaja, et see Nõukogu otsus rahva poolt kehtetuks tunnistatakse. Tal oli vaja mingit korda, millest tahaks midagi pärast järeldada. Kaklus ei oleks kaasa aidanud, asjale? Ei oleks ja see võis ka tõesti põhjusel, aga teiseks ka tema juristi haridus Andrest? Jah, selge see, et mõni nendest oli tema koolivend või ülikoolikaaslane sealhulgas. Ja tollal ei olnud see asi läinud veel nii veriseks ja. Nonii, mehed pääsesid ikka Toompealt allakäik siis jah. Jaja Filmsel asi siis selles majas, mis seal draamateatri vastas see Saarineni ilus juugendmaja kuningal samas majas. Nii et eks ilmseks lõpuks koju. Ja siis sellest ajast on siis see lause, et et esimese, kes tuleb, lase maha ja kes järgi tuleb, kes järgi tuleb? Nüüd niisugune asi, kui tähtsaks te seda maapäeva otsust peate, need Eesti riigi sünnijaks? Me oleme siiamaani pidanud ikka 20 neljandat veel. Noh, selge on see, et on nüüd väga tähtis ja ma ei taha nüüd 24.-lt veebruari kuidagi vähendada selle tähtsust aga seal taga on see, et päts, kui ta oli võimul, siis ta püüdis rõhutada üle 24. veebruari, sellepärast et tema roll oli siis suurem. Maapäevas oli tema roll võrdlemisi väike ja võib-olla on see Pätsis tingitud mingi väike ebatasakaal seenemaapäevast, nagu õieti teagi, midagi rahva mälus on selle koha peal võrdlemisi hõre koht. Jah, maapäevast nakatatud viimasel ajal rohkem rääkima, selle tähtsust rõhutama tundub teile nii ja, ja noh, ajaloolased on õigus ja see on väga oluline päev. Alguses on ikka seal riigi algus. Kas te siis ütlete, et hakkame siis päeva Mutmabi nihutama või vabariigi sünnipäeva? Mulle meeldiks küll, kui oleks, oleks püha ja nihutama ei hakkaks lasega, millal see korjab nüüd, traditsioonid on nii tähtsad, et neid ei tohi muuta. Aga oma päevapäev võiks olla ka ära märgitud rohkem kui praegu on. Nonii väga tähtis roll oli Jüri Filmsil. Mis roll on ta teie filmis? Jah, minu stsenaariumis alguses film ei olnud väga tähtis. Aga siis Hardi Volmer, kes on režissöör, ütles, et tal on vaja peategelast tal on vaja kangelast. Nii et nüüd filmi tegemise käigus vilisi osaleksid ka suuremaks ja suuremaks. Ja muidugi siis see on juba minu tehtud algusest peale üks ajaloo võltsimine. Ma toon noored naised mängu ja panen neist ühe Vilmsi jumaldama. Noh, seda ei ole vaja on, et selle filmi seisukohast ja Ardiga kokkuleppel see on, see on selgelt võltsi mehest film, see oli abielus juba mitu aastat. See on lihtsalt see, mida, mida filmi tehes peab endale lubama, muidu ei tule pinget sisse. Üks minu jaoks oluline tegelane oli Edward von Dellingshausen. See oli siis Eestimaa rüütelkonna viimane esimees, aga ta oli kaua esimees. Mitte et see mind kuidagi vaimustaks, aga, aga mul on sellega väike põnevus isiklikul pinnal. Elasime perega kolmandat, aga Saksamaal karsruues. Ja seal oli Saksa-Eesti seltsi jõulupuul vanaemist tulnud seltskond baltisakslasi. Nad olid teistmoodi kui teised sakslased. Nad meeldisid mulle väga ja siis nendega oli kuidagi pealiskaudsel vestlusel oli see balti hertsogiriigi sõna käis läbi. Mille poolest nad olid teistsugust? Nad mõjusid romantiliselt. Tähendab inimesed, kelle minevik on olnud sügavam või huvitavam kes ei ole nelja jalaga olevikus kinnid. Vene-Saksa bürger ja jah, on minu jaoks palju huvitavamad. Jälle nüüd luuletaja asi, eks ole, väga tõsiselt võtma. Nonii nüüd see hertsogiriigi sõna- ja termin käis läbi jutust. Ja te kuulsite seda ja kuidas äri? Korraks nagu välgatas põnevus, aeruline põnevus, kaasajas. No see on selge, et nemad ütlesid seda nostalgia, kas see on ka selge, et see oli nende jaoks läbi aegade kumas ikka veel mingisugune niisugune noh, mingi ihalus. Nojah, muidugi igatsus ka minevikuihalus ja minevikuigatsus. See film käsikirja, teie kirjutasite muidugi siin pealkirja. Ma panin pealkirjaks oma maapäev, alguses mõtlesin lihtsalt maapäev panna, aga see omal on seal nüüd minu, kelle minu stsenaariumi järgi filmis ei ole see rõhk nii suur sellel Dellingshausen, Elia, rüütlite maapäeval, rüütelkonna maapäeval. Aga jah, selle, see oma seal rõhutatud oma tähendas nüüd seda, et et mitte balti rüütelkonna maapäev, vaid vaid eestlaste oma maapäev, meie oma maapäev See film on nüüd valmis, teie olete seda näinud? Homme on selle läbivaatus KUMUs, järgmisel nädalal on võimalik kõigil seda televiisoris näha. Ma sooviksin veel kuulda mõningaid hinnanguid ja kommentaare. Nisukesi tähelepanekuid sellest tööst. Mul oli see ju ääretult huvitav. Ja ma arvan, et mul oleks olnud stsenaristina siin-seal võimalik kaasa rääkida ja ma ei kasutanud seda võimalust, sest ma olin lummatud sellest filmitegemisest, kui ikka suur hulk inimesi siblib edasi-tagasi ja, ja on suured valgused ja, ja tehakse tossu natukene. Ja kaamera sõidab mööda relisse, see on kõik nii lummav ja, ja isemoodi luuletajale. Ja võhikule. Et ma, ma ei rääkinud seal kaasa, kus ma oleks saanud ja mul on tagantjärgi kahju, et mõni sõna on muudetud minu tekstis ära ja magedamaks. Nonii, mis te ütlete veele inimesele, kes seda filmi hakkab vaatama? Sellega tuleb olla kuidagi kannatlik ja anda mõni asi andeks. Mulle ei meeldi see, et ajaloolane räägib vahepeal siis filmi tempo tõmmatakse nulli. Tuleb ott Sandraku väga sümpaatne inimene, aga ta noh, ma algusest peale on selle vastu olnud, et tuuakse ajaloolane aeg-ajalt situatsiooni selgitama. Minul oli pandud natuke ajaloolist selgitust ühe noore daami suhu. Kahte noort daami, kes seal ümber tiirlevad, neid mängivad Lembit Petersoni tütred Laura Petersoni, Maria Peterson. Ja üks mu lemmikseene seal filmis on see, kus on tüdrukud kahekesi. Õed kahekesi räägivad omavahel armastusest. Ei puutunud üldse maapäevaga. Korraga tekib kunstitunne. Üks oluline näitleja, kes peab rääkima, on Tiit Sukk. Mängib Vilmsi, ta on erakordselt ilmsi sarnane. Nüüd ma loodan, et Volmer teeb nii, nagu viimati jutuks jäi, et ta võtab selle Vilmsi kõige tuntuma foto. Ja monteerib siis sinna liikuva Tiit Sukka näo alla. Siis on see sarnasus vapustav mõju, sarnasus on kohe näha. Kui ma nüüd kedagi kiitma hakkan, siis ma pean Tiit Sukka kiitma, kelle osa on ka väga hästi mängitud. Ja siis Kristjan-Jaak, Nuudi, kes operaator? Operaatoritöö on tõesti väga hea. Dellingshausen on päris hea seal kasvuhoone ja Peeter Jakobi mängib Dellingshausen nyt. Dellingshausen oli 54 aastane tollal üsna praksis ohvitseri tüüp. Peeter Jakobi mängib siis ikka 70 või 20 aasta vahel olevat vanahärrat ja teine asi, et Dellingshausen eesti keel ilmselt oli päris hea. Ja nüüd Jaakobi puhul on Volmer käinud peale selle saksa süntaksiga ja ja kange keelega natuke rohkem, kui oleks vaja. Ja siis on seal veel mõni mõni mitte näitleja Jüri näiteks kelle roll on huvitav. Ja siis üks stseen, mis ei olnud veel nii tehtud, nagu mina olin ette näinud milles ma kahtlen, mida ma teeksin teistmoodi, oli, on see ilmsi mahalaskmine Helsingis vana suhkruvabriku õuel, minul olid need mahalaskmise käsklused ja, ja ohvitseride vaheline vestlus oli saksa keeles. Nii et ma toetasin seda ametlikku versiooni, nii et mille järgi üldjõukad olid sakslased pulmapani sinna soomekeelsed käsklused. Ja noh, kuna see on nii õrn teema, sakslaste puhul oleks see asi natukene vähem terav, sest nende keisririigiaegsete saksa ohvitseride või sõduritega ei näe praegune sakslane mingit sidet. Aga kui sinna tulid uhked olid soomlased, siis nad olid nüüd ikkagi värske Soome vabariigi sõdurid. Vabariigi, mis kestab siiamaani. Ja see ei ole päris viisakas, seda asja, mis on kahtlane Et selle vastu ma olin Aitäh Indrek kirvetes stuudiosse tulite ja jagasite oma muljeid ja tähelepanekuid kui filmi stsenarist. Me rääkisime siis telefonis pealkirjaga oma maapäev.