Ülekuulamine. Ülekuulamine alustab tere. Kuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee tagamine üle kuulatoon, mees nagu punkbänd. Olulisem kui pillimänguoskus on hasart ja bänditegemise rõõm. Osavalt lendu lastud papp pritsi paponentidele silma paika sättimata. Tenor kraaksub korraga nii Eesti suurima volikogus kui ka jalgpallistaadioni otsatribüünid. Kas pudegreeker või mees nagu must, Eesti leib, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamine alustab Tarmo Kruusimäe. Millal viimati ülekuulamishoolitad? Mendi lõhn on teil juures, kui, kui, kui õiguskaitseorgani esindaja astuks juurde ja ninaga tõmbaks. Ma arvan, et see oli teine mai 2007. Need aprillil sündinud. Kaitsesite puudustaki uut passi kirjutatud ka teise elukohana täiesti sisse, nii et selles mõttes, kui keegi otsib, leiab. Viimasel ajal need paraku enam mitte. Nii ei ole, seda aega olete, te lihtsalt ei ole aega seda kohta väisata, lastaks ikka. No me räägime ja sellise väga mitmenäolise tegelasega. Me räägime korraga nii, nii. Punkar kojamehega, punkar on alles, see on see, see nii-öelda alter ego on toidul lusikat nurka visanud ja selge siis me räägime poliitik Tarmo Kruusimäe aga, ja hirmsat nipet-näpet tegelasena pange oma mina valmis. Kui sageli on see hetk, et teil tekib küsimus, kes ma praegu vastata siis nüüd tegelikult oli? Kui see vastus juba lendu on läinud? Ega ausalt öeldes ei ole niukseid raske, ei teki, et alati millele võimalus, ma ei mõtle meditsiiniliselt, te peaksite nüüd nagu paljastama mingeid isikliku salajasi andmeid. Osalen ikkagi Tarmo Kruusimäe, kui ma teeninda tööd, kus ma esindan kas enda töökohta või enda erakonda, siis ma olen Tarmo Kruusimäe. Kui ma olen bändiga, aga ma olen jalgpallifännidega olema kojamees. Muide vaatasin mingeid valimistulemusi ja selles mõttes Kruusimäe täiesti erakordne inimene Peeter Võsale ära teinud. Eestis ei saa olla väga palju neid mehi, kes saaksid, saaksid kuskile oma oma lipunurgale tikkida. Mees, kes tegi ära Peeter Võsale, teie seda saate teha, Sa pead seda silmas aasta 2005 kohalikke valimisi oligi Peetrile esimeseks kandideerimiseks ja mina olin tema nõndanimetatud usaldusmeheks, kes teda siis vedas, diviis pupitas. Planeerisime koos kõikvõimalikke üritusi, aga tulemus oli tal jah, natukene nadi, aga midagi ei ole teha, mees kohale ei käi. Siis on selline, ütlesin, et kõik Peeter võsa fännid, kes avastasid ennast oma mentaalse lõhkise küna ja siis kui, kui ta astus keskerakonda võivat kauna kanda teie peale, Tarmo Kruusimäe, see oli siis see põhjus, miks tegelikult armastatud telestaar lahkus isamaaliidust ja ja leidis enda sooja koha keskerakonnas. Ma arvan, et seal on mingid teised põhjused ja nendest põhjustest ilmselt. Pets räägib siis, kui tal ploomid lahti lastakse. Aga selles mõttes aeg-ajalt ikka kokku saate või selles mõttes oletada nagu rinnust kinni võtnud, raputanud kavalpäid, mis toimus ütleme nii, et kui see uudis tuli, kuna mina olin tal nagu erakonna sees sidemeheks mentor, siis lennati minu peale. Helistasin, ei võtnud vastu, saatsin sõnumeid, ei võtnud vastu, meilisin ei võtnud vastu, järelikult ta ei taha muga rääkida. Mul ei ole taga vaja rääkida. Ehk siis noh, kastan Andrus Mets või Peeter võsad, so what üks tont lihtsalt vähem mul telefoniraamatust seal. Öelge Tarmo Kruusimäe konkreetselt, miks te vihkate Edgar Savisaart? Põhjuseid on võib olla mitmeid, aga mitte kui inimest, vaid kui poliitikut, kes on vastu võtnud Eestile mitte kõik sümpaatse maid, otsuseid. No vot, ma kujutan ette praegu, mismoodi kuulajatest osad kuulajad mitte võib-olla kõik aga mõtlevad, et kes Kruusimäe on vihade Edgar Savisaar, ei saa ju aru Edgari suurtest ideedest ja mõtetest ja tema tema tema tegudest otsustuste käitumisest. Noh, suured ideed, kui nad on rahaliselt suured numbrid, siis minu jaoks ei ole see idee seal lihtsalt business. Et paraku populistilt ei ole midagi muud oodata kui suuri sõnu ja siis seda kiirete haugi, mälulist ideoloogia vahetumist, et see ei anna nagu eriti au ja tõesti on natuke masendav vaadata, kuidas Edgar siiamaani ühelegi küsimusele otseselt vastata ei saa, et noh, üks ta, kas tal on nüüd selline tõbi, et ta nagu ei adu minu käest küsitakse, et see ei ole enam eriti fun ja naljakas, et noh, 96. aastal oli võib-olla särav mees, kuidas ta keerutas ennast ära praegusel hetkel anda üks täiesti tavaline munitsipaalpoliitik. Ja panna ühe pisikese vallajuht, üks munitsipaalpoliitik, ta ei ole mitte kedagi suurt. Muidugi savisaart selles mõttes, ja kui seal volikogus küsita käes nagu väga konkreetselt mingit vastust ja siis ta hakkab seal, tal ei ole enam kuskile heietada, et ennast vormis hoida, ka vorm on juba läinud. 1000 ina vaidluses suhteliselt noh, kindlasti on neid veel, aga, aga, aga nendest inimestest ei tea selline selline huvitav nähtus või selline noh, ma väga vabandan, kui see tundub kuidagi äkki isikliku rünnakuna isegi kummaline nähtus. Et see ju, et te olete praegu volikogus, ei ole ju esimene kord volikogus arutada ei olnud ennegi ekslinnavolikogus. See ei ole tõsi, jah, ei ole linnavalitsus või seejuures linna nii-öelda asjade juures ei ole olnud nädal on jäänud nii-öelda kohaliku tasandi peale sa munitsipaaltegevusele esimene halduskogumis oli siis see oli mul Lasnamäe oma 99 95, kuskil on siis, kui sai kandideeritud, siis ma kandideerisin jälle mingis vales ringkonnas. Mis tähendab seda, et noh, kui asendusliige või mida iganes. Ma oleks saanud halduskogusse, ei tulnud välja. No ja 2002 oli meil selline tugev tulemus, et me saame null linna, mis tähendas seda, et halduskogusse saime ühe mehe seal, Ivo Nei oli ees, aga jah, ma olin nii asendusliige. Te olete selles mõttes, nagu seal on linnavõimu lähedal, noh, ütleme siis tõesti, et see suur tulemus on olnud ühekorraga selle lähedal nagu tiksunud kogu aeg. Ja kui ma vaatasin neid viimaseid valimisi, mis olid siis riigikogu valimised, siis 553 Daltoni mõnes parteis täiesti see hääl, mis riigikogu sisse Viitki ja te tegite oma ringkonnas seal pähe nii mõnelegi sellisele endisele staar poliitikule, eks ju, tegite pähe lüprusele ja nii edasi. Milles kojamees, teie kui sellise linna valitseja fenomen seisneb inimeste hääled, kuskohast tulevad? Eks sai tänaval käidud päris palju, eks ilmisel, tõsi, selline puhas Ameerika valimiskampaania. Mitte nüüd seda aga sai ju tegelikult olnud ka volikogus, et see võib olla kinnistas inimestele, et mis tegu on, inimesed on ju suhteliselt pinnapealsed, paljud ikkagi veel seostavad mind sihukse märatsevad lava purjus punkarina. Paljude jaoks on paljud mu elumuutused suureks uudiseks. Ma saan aru, et praegu on on inimesi, kes kukuvad praegu jalad üllatuses, kuulavad, et kõik see, mis sa nimetad, seda ei ole üldse tõsi ära. Nojah, arvatavasti paraku on elu teinud omad korrektuurid vimkat jah, et ma olen õudselt õnnelik, et ma olen alkoholist loobunud ja seda juba varsti pea seitse aastat. Nii et need inimesed, kõik need 553 häält, mis riigikogu valimistel tuli, need ei tulnud sellel samal hommikul vustakist välja, otsinud üles seda valimisjaoskonda, et sealses kojamäele hääl anda. Kui need, kes hommikuti kuskilt välja tulevad, need ei jõua kunagi hääletuskasti juurde, seda ma tean, ma tean, julgelt öeldi, lase sinna sisse, võib-olla isegi et mul läks ikkagi pea teine samapalju läks rohelistele. Ja ega mu positsioon ei olnud kõige parem kuuendalt kohalt tormata, aga ma võin öelda, et enda erakonnas me tegime hea tulemuse on, saime kolm mandaati ja mul jäi puudu nibin-nabin täpselt 46 häält, et olla Aaviksoo asendusliige praegu Riigikogus. Kahju, et ei ole võimalik kuidagi vangerdada ajaga küll oleks äge sedasama juttu, mida te praegu räägite, mängida ette kuskil, ma ei tea, 89. aastal või 90. aastal ja vastases inimestel nii-öelda arvata, kes räägime loomulikult noh, ma arvan, null protsenti oleks need, kes julgeks öelda, et seal see kulakojamees see muutuste ja elus täiesti dramaatiline, täiesti. Noh, kuidas ma ütlen, jõhker, 180 kraadi. Miks ma seda eriti dramaatiliseks peaks? Kui mõned vähe ajalukku lähen tagasi ja siis kuskil 80 kuuendas 85. aastal oli see, kus, noh Ma olin jõudnud lenda mässumeelsuse ja kõigi selle nõndanimetatud riigivastase tegevusega juba sinnamaale, kus ma suhtlesin päris tõsiselt juba k Tihhidentidega. Ja eks nad kutsusid, mine enda manu, aga minu ideoloogia oli see, et ma olen anarhist. Ma võitlen üksi selle nõukogude liidu vastu. Vähe hiljem tuli mul siis nõndanimetatud nagu rokkstaar mari perioode, kus lihtsalt lahe tina panna ja naistega suhelda, vestelda jah ja nii ta oli, et veel 88 89 sealt edasi oli ei mingit poliitilist erakonda, kuni 92. aastal oli siis üks hea mees Heiki Sammel, kes ütles, et mees, et sa kulutad ennast nagu nii palju ja ma rääkisin talle jälle täpselt sama stoori ära, ma lähen omakistma, võitlen üksi, mul ei ole mitte kedagi kuskilt vajab siis ta ütles, et oled sa mõelnud nagu ka, et tee ääres teiega liituda. Mõtlesin, et mis ma liitun, et ma olengi kogu aeg nagu nendega ja siis ma mõtlesin, et kuna see liitumine siis käidi, siis ta tõi mu lavalisemad, mõtlesin, so what. Täidan ära. Lagle Parek, Tunne Kelam, ütlevad sina või teie kohe vahele. Sina. Toimikust kogutud materjalid, Kruusimäe Tarmo sünniaeg ja koht. Null üheksa null 4967 Tallinn perekonnaseis. Abielus, kaks tütart. Erakondlik kuuluvus, Isamaa ja Res Publica liit alates 2006, Isamaaliit 1995 kuni 2006. ERSP 1992 kuni 1995. Haridus 1000 974985 Tallinna 16. keskkool 1991 kuni 92 Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasium 992 kuni 93 Tallinna Juhkentali kaubanduskool alates 2006.-st aastast Audentese ülikool. Töökohad. 993 kuni 95 eestidele televisioon, saatejuht 1996 TOP raadiosaatejuht. 1000 298 kuni 2001 vana Villemi pubi kokk 1999 kuni 2000 kanal kaks saatejuht, vabakutseline muusik alates 1985.-st aastast. Ülekuulatav Kruusimäe, käsi on teil lahases sellepärast, et ette mõni poliitiline vastane või puhas isiklik lohakus. Põrutasin ära, et see ei ole enam viide teie punkarlikule olemusele. Kui tihti ta näeb tõelise punkarina oma juuksed ajate korralikutega turri pähe. Ainult ilmselt pelgalt laval ja Mu punk punkloomus ei väljendu enam mu välimuses, ehk siis et aated n o vaatad. Praegusel hetkel ei ole seda sooviga samastada ennast pidevalt kaasaegsete punkaritega, sest et noh, Eesti punk on kahjuks identiteedikriisis ja seda kasutavad ära aga hästi vasakpoolsed, radikaalsed jõud, nõndanimetatud antifašistid, kommunistid globaliseerumis punane ja must seltskond ja munamust. Mis teil nende vastu on, ongi see, et nad on kommunistid, sotsialistid, nad ei taju reaalset maailmakorda. Eesti on niivõrd mõnus väike maa, kus ei ole nagu selliste poliitilistel erinevatel suundadel nagu konflikte. Et me oleme toiminud kogu aeg selles ajas ja ruumis ja me oleme niisugune hea, mõnus sõpruskond. Ja kus need välismaalt keegi hakkab rääkima, et oi, et ei tohiks nagu ühe laua taga istuda, et te olete täiesti kardinaalselt erinevad inimesed. Ja sellist ideoloogiat sihukeste Militantsed, võitlusorganid, nagu on seal antipa tuua meie siia elukeskkonda, noh, see on vägivaldne anarhism pisik on ikka olemas ikka loomulikult kuidas te saate siis istuda igal pool esinduskogudes, mis on organisatsioonid, mis käituvad teatud reeglite järgi ja nii edasi edasi. Kui paljudel inimestel on probleeme parteidistsipliini täitmisega, sellepärast et nad ei suuda või nad ei oska või nad ei taha, see käib neil üle jõu, siis mina olen amaksist nii vaba, et kui ma tahan, siis ma isegi täidan seda parteidistsipliini. Kui ma tahan, ma pean kokkulepetes kumad, tahan, ma tulen õigeks ajaks kohale. See on kõik minu enda sees. See, et õlut jõid Tallinna linnavolikogu istungil ja küll me kõik usume alkovaba õlu, siin vast küsimust ei ole, aga kui karme ja palju kõnesitel partei keskkontoris tuli teile pärast seda intsidenti? Null. Kõik on harjunud sellega, et on kojamees nii-öelda parteis olemas, kes ikka aeg-ajalt Emmutab, sellega tuleb harjuda, kõik teavad, et olete enam-vähem piirduses ka. No ma ei usugi maaelu, Aedma seda tembutasid, õlu on vaieldamatult üks mu lemmikjooke ja öösel null null null neli, kui ma tõmban endale ühe alkoholivaba õlle rindu ja selle peale keegi vanune kade mees piidleb mind fotoaparaadiga, pildistab, üritab sellest lüüa mingi väikse uudise, et tähelepanu juhtida, tegelikult on nagu linnaeelarves olevatest suurtest probleemidest kuskile mujale. Milleks ja milleks pean mina esitama seal veel mingeid vastulauseid, sellepärast et noh idee oli ju tähtsam. Kuule, aga väikenegi kommentaari seda Postimees online'is käis. Jah, ma kohe alguses siis kui mulle öeldi, et kuule, et sul on see asi sinna sisse pandud ja võtsin johhaidiigenees tuled, kui sa tahad, eks lonksu saar, kasuta selleks postimeest, tule küsi, et ma võin osta, paarid on, läheb lahti. See oli selline väikese inimesena mõtlen Tarmo lausingu soov ise pilti sattuda, tegelikult see aktsioon, see ei olnud mitte see, et ta nüüd kellelegi ära tee midagi sellist, vaid lihtsalt ise olla pildis. Ma ei usu, et see oli pildised. Tarmo lausungi ei ole ammu enam see inimene, kes teeb seda, mida ta tahab. Ta täidab ikkagi konkreetselt ülesanne, noh, ta on pisikene, truu selline poliitbroiler ettur ja kui on võimalus kuskilt tähelepanu kuskile mujale juhtida. Sest et meie eelarve oli linnaeelarve selline oluline. Tegelikult küsimus, kus olid noh, niivõrd palju konks üleval, peaasi et saaks mingi muu asja natukenegi tähelepanu kuskile mujale. Kuidas poliitbroilerid seal hakkama saavad või mis selliseid inimesi innustab. Töötate nendega koos, istute seal suures volikogu saalis komisjonides koos, mis neid paneb tööle, mis seal see ajend, miks nad on nõus niimoodi laskma, endal siis lennuvõimelised tiivad kärpida hariliku paksu broileritiivad vastu. Aga võib-olla nad saavad kunagi nende paksudele broileritiibadele suled peale lendavad ehk siis aeg annab võib-olla heast poliitbroileritest võib saada kunagi ka päris edukas poliitik ja seetõttu on nad nõus kannatama jutumärkides nii-öelda lolli mängima. No igas ühiskonnas igas inimhulgas on alati mingi protsent inimesi, no olgu, me teame, on seitse protsenti, on neid inimesi, kes kunagi pole mitte millegagi rahul ükskõik mis uurimise võid teha, samamoodi on inimesi, kes tahaksid kuidagi edasi pürgida, siis nad valivad mitte erakonna maailmavaate järgi, vaid selle järgi, et sellega saab karjääri teha. Nende jaoks on oluline see, mis nad räägivad, vaid see, kus positsioonil nad on, palju neile makstakse. Jah, no kui tal on öeldud, et kui sa oled 32, siis sa oled juba kõva tegija, ta mõtleb. Normaalne. Vabaduse sammas, madal, väike, madal, väike ka, eks ole. Väikse väiksese kohta ma ei oska nüüd täpselt öelda, aga ta peaks varjama tegelikult Nevski katedraali. No siis tuleks Nevski katedraal selle koha pealt, kus ta parasjagu on ära võtta ja alllinna tuua. Tänu Hjalmar mäele seal üldse tegelikult sinna püsima jäigi, ehk siis me teame, et 42. aastal tahtsid sakslased selle maha võtta. Siis käisid eestlased ikka palumas, et jätaks tolle nagu alla. Jah, sakraalrajatised on paraku ühiskonnas, mis märgivad, Stavad ütleme siis religioonide mõjupiirkonda, see nii ta pandi ja nüüd meil on Tallinnas peatselt varsti kohe kaks sellist. Too samba stiil, sobib, et seal üleval on see vabadusristi meenutav ristil kõik see täitsa ei häiri, et Eestis sellepärast võib-olla ma tea, natsiriigiks hakatakse kutsuma ja nii edasi. Oh, see on nüüd see jutt tegelikult, mis sealt räägitakse sellest ristist ristisümbolist sotsialistlikust, ideoloogiast, mis tuli kõik tunduvalt hiljem ja noh, loomulikult see oli ju konkreetselt konkski sinna pannise pandi see Eesti kaart. Siin saab olema ainult üks märk, noh see on ainult üks autasu ja see on meie riik ja see on meie otsustada, mis me paneme, me ei pane vabadussambale näiteks neljanda järgu valget tähte, ükskõik mida muuda. Me ei pane sinna rukkilille, kus oli vabadussõda, see oli vabadussõja, kõige suuremas oli vabadussõda, Ristna. Seal ei ole midagi küsida, René Reimaniga puutute kokku volikogu töös läheb ja mis mees on, mis mulje jätab terekäe ulatada? Üldjuhul ma ulatan selle pea kõigile pea kõigil tähendab, et siis paljudega lihtsalt ei puutu kokku. Ma ei suht-koht tagasihoidlikumaks, on ta ennast nagu tõmmanud, aga minu loogika tõrgub aru saama sellest, et kui ta ütles, et ta palub endale nagu teist võimalust siis kõik loogikat järjest võttes teine võimalus on aasta 2009 sellest oleks pidanud tegelikult see inimene nagu aru saama, mitte noh, kangekaelselt sinna tagasi kippuma. See on tegelikult aususe ja eetika küsimus, aga tolles erakonnas ei ole nende asjadega üldse mingit pistmist. Kui suur protsent Tallinna volikogu liikmetest ei saa mitte mõhkugi aru, kui näiteks linnapea või teie volikogu liikmena kõnepuldist rääkida, sellepärast et riigikeelt eesti keelt ei oska nad rohkem kui lihtsalt öelda tere või Edaga. Ega inimene kommentaare v kommentaare ega inimeste pea sisse tegelikult. Aga te ju näete igapäevatöös ainult noogutavad, keegi võtab sõna ka või ütleb ei või jah, sõna võtavad ikkagi vähesed, seal on muidugi võib olla ka see, et inimestel ei ole seda esinemisjulgust, ei ole lubatud esineda just see ka, et paljude sõnavõtud on, võib-olla, ei ole paslikud. Aga sama küsimus, et võib-olla annab meie äärideks, kujutame ette meie soome keel. Kehval tasemel, siiski me vaatame Soome bände, nii saame aru, mis toimub põhimõtteliselt ju adume, millest nad laulavad, aga nüüd seda grammatiliselt õieti kirjutada, võib-olla seda me ei oska. Aga see on päris hea tulemus ja tegelikult Keskerakonna, et kui sul on niisugused inimesed, kes selle väikse voliniku hüvitise ees istuvad ja vastavalt viltpliiatsivärvile sinna ei olekski ajudega inimesi vaja, nii et sinna ei ole vaja ka seda, et nad väga adekvaatne saaks aru, mis puhul nad jah, et nad jagaksid matsu, et see tekitaks ainult siseprobleeme, mitu protsenti neid inimesi on seal umbkaudu, kes ei saa asjadest aru, kes on nii-öelda lihtsalt istuvat kohta täis? Ma pakun välja need mingi seitse kuni 10, lihtsalt teevad nii-öelda keha. Jah. Toimikust kogutud materjalid. Esialgu püsis kojamees visalt kindla arusaamise juures, et temal küll alkoholiga probleeme ei ole. Ta lihtsalt ongi nii kõva mees, et jala ei käi ning promillita jooke. Tarbi seda päevani, kuni suri üks tema tuttav, kes eiras naha all paigutatud ampulli ning võttis viina. Nüüdseks Tarmo Kruusimäe aru, et ampull tõesti toimib ning see sallikeks asja lähemalt uurida. Otsuseni paigaldada ampull jõudis mees ise. Nii kirjutab 30 Endal jaanuaril 2007 oma artiklis Eesti Päevalehe ajakirjanik Anna-Liisa Sooman. Ülekuulamine läheb edasi, ma sain aru, et põhimõtteliselt on ikkagi olemas ka veel kojamees, kes on nii-öelda punkar, oli viijaks ja teeme selle asja, nagu teoreetiliselt oleks, kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt on, on, on pomm, kaar vajab, kes on nii-öelda parempoolse erakonna liige täpselt sama loogiline kui, kui Keskerakond, kes nii-öelda ajab puhast, nii-öelda vasakpoolset populismi, eks, aga nimetab ennast nii-öelda traalparteiks keskel asuvaks poliitilises skaalas parteiks. Mujal maailmas ei ole ju kuskil olemas paremad punkarid või panema, millal sellest mööda? Tegelikult on küll maailmas olemas ka Parempoolsed punkareid, ütleme, igasugune alternatiivkultuur koosneb pisikestest subkultuurist, aga põhimõtteliselt niimoodi, et kõik punkarid enam-vähem joondus nende paremate järgi või et sellist asja ikkagi ei ole nagu vasakpoolne nähe selles mõttes. Ta on vasakpoolne nähe praegusel ajal, mina alustasime ja kui meie alustasime, olime me väga NSV Liidu kommunistliku ideoloogia kõige selle vastu, kommunistlik ideoloogia, May äärseks Nõukogude Liidu puhul. Selles mõttes ei olnud enam kommunistlik ideoloogia, mida nad ajasid. See oli mingi nõukogude ideoloogia. No seda teist kolmandat ütleme, et seal ikkagi Nixing kõigest. Selles mõttes ma ei saa ju seal põhimõtteliselt sama kui öelda enam-vähem, et et üle tahi peaksid saama kõik kristlased, sellepärast juba kas või Eestis on, on nii-öelda kristluse tõttu kannatanud, noh, ma tea läbi ajaloo. Ma usun, et ei eksi, kui ma ütlen tuhanded ja tuhanded inimesed veel rohkemgi inimesi ja ma näen mitmed korrad välja öelnud ka, et see usk on toodud meile tule ja mõõgaga. Aga selles mõttes partei käib ikkagi ju jällegi valimisvõitu tähistama seal kirikus. Ja eks selles mõttes jube skisofreeniline olukord, kaevandus, ma kujutan, mina leian. Usk on nõrkadele, aga peab olema inimestel see võimalus saada kuskilt tuge. Et kui kellelgi on see otseside jumalaga kas siis läbi kiriku läbi millegi, siis noh, miks mitte praeguses stressirohkes ajas. Jumal küll, ükskõik millest inimesed abi saavad, sõge Teie jumala kotta satute ainult praegusel juhul sellepärast põit kergendada. Ei, ma käin seal kontserditel. Aga, aga põhimõtteliselt see, et, Noh, ma tea, olete, olete olete, tähendab punkliikumises see, see, see annab teile nagu, mida või mis, mis see teile, mis see teile isiklikult poliitikuna, poliitik, kruusimäel annat juurde mida ta pakub, lihtsalt võimalus plaati müüa, sealt nad väike lisakrõbin tekitada, mis, mis on nagu on see on andnud mulle väga paksu naha väga needitud nahka ja väga sügava tagala. Ja selle väga meeldiva tunde, et ükskõik mis hetkel ma saan alati helded. Mul on sellest savi mis tähendab, et see ei ole mitte muus sõnadesse öeldes, vaid ma saan ennast klõps lülitada ennast täpselt sellesse samasse vormi. Ma tean seda täpselt seda tunnet, mis on need, mul on sellest täiesti savi, aga mis sa teed ära võtnud on telku ütleme inimesed, kellel on olemas selline ergo, sotsiaalne, harv kujutlus, kuidas asju poliitikas võiks või ei peaks ajama. Mis on ju ka täiesti selles selles mõttes nii-öelda anne, eks, või oskusteave, mida on see ära võtnud, et te olete, te olete kunagi patserdanud ringi tagis ja, ja, ja röökinud lauldomanda oskadest. Minu meelest ta ei võta mult mitte midagi ära, et ma olen täiesti tänulik enda senise elukuludele. Niida mul läinud ja ma tõesti lihtsalt mingid mehed ikkagi ei tule teiega tõsiselt poliitikast rääkima või ei tule selles mõttes nad ikka jätavateid välja mängust. Jah, aga noh, ongi inimesed teevadki sellektiivi ausalt öeldes võib-olla ma nende meestega ei tahaks rääkida ka. Need inimesed, kes lihtsalt lähtuvad kas siis minu minevikust või minu välimusest või mingitest ettekujutustes, milline ma olen, noh, mul ei ole nii pinnapealsete inimestega lihtsalt liigset aega, mida raisata selliste oinaste peale. Kui vaadata teie partei, kes on praegu sellises jõulises parempoolsus valitsuskoalitsioonis ja nii see peabki olema, siis ma saan aru, et veel üks krell asi teie jaoks küpseb olukorras, kus Eestil lähemate aastate jooksul selge see ei ole mitte midagi võimalik ette vastu seista sellele, et meile asub elama. Noh, ma ei oska ennustada seda arvu, aga, aga teatud hulk inimesi, kes kes ei saa öelda, et tema, tema vanemad või tema vanaisa vanaema on pärit Eestist, vastupidi inimesed tulevad siia tumedama näo ja ihukarvaga, kui, kui meie ja ja hakkavad siin elama. See on paratamatus, selle vastu võidelda, alake, sa hakkad millegi vastu võitlema, peab sul olema oma alternatiiv Teie ise, nagu ootate ja loodate teie elu lõpeks enne ära, kui, kui see päev juhtub, kus Eesti elanikkonnast neljandik või kolmandik mustanahalised näiteks. Ma ei ole viriseja tüüp, ma alati pakun välja lahendust ja tegelikult siin hetkel ma näengi, et me ei peaks kulutama enda energiat selle peale, kuidas nende inimeste siia voolu takistada, vaid ma olen jätkuvalt veendumusel rahvas ja riik, kes ei austa iseennast, seda ei austa ka mitte keegi, ehk siis me peaksime praegusel hetkel panustama enda kodanikesse, et neil tekiks turvatunne, austus enda riigi vastu. Ja siis, kui tulevad ükskõik mis nahavärvi päevade inimesed siia, selle uhke sirge seljal, seal rahva sekka, sest nad tahavad samastuda selle uhke, aga kui nad näevad, aga siuksed, küürus, mossis näoga inimesi, kes kogu aeg vinguvad, siia ei tahagi mitte keegi tulla ja kui nad tulevad siia, nad ei hakka suhtlema, selliste autsaider rite nohikutega saavad oma kultuurikeskkonda, mis tähendab see, et meile ja ei ole enam mitte kaks või kolm erinevat kogukonda, vaid meil on lõpuksinud seitse, kaheksa kogukonda iga kogukonda, mis ei võta ühiskonnaga ühendust, seal hakkavad pääle saada valla lihtsalt ekstreensemad mõttemallide, mida iganes. Ehk siis konfliktid saavad olema igapäevased, me saame, peame saama oma uhkeks rahvaks ja kõik tahavad tulla ja olla nende uhkete juures. Ja ma olen kindel, et need värvilised, kes endale tõepoolest on siin, nad hakkavad ise kontrollima, enda segusid, ehk siis et nad, sa ei ole päris sobilik siia tulla, äkki leiad mõne muu riigi, et sa tegelikult teed meie rahvusele häbi siin nende uhkete eestlaste seas, mismoodi eestlase remont peaks nagu toimuma, mida peaks ära muutma või millised varuosad välja vahetama. Tegelikult ma töötan Eesti noorsootöö keskuses, kodanikukasvatuse projektijuhina. Ja mul on antud suhteliselt vabad käed praegu. Just ja minu nägemus on see, et me peaksime panustama isa maalsel kasvatusele. Nii naljakas kui see ka ei ole, meil ei ole siiamaani isamaalist kasvatust, kus niisugust olnud, on olemas ainult 18 ladinakeelseid tähte, mis moodustavad kaks sõna, isamaaline kasvatus, see on kõik, selle tuleb anda nüüd sisu, vorm, sellest vorpida, valmis programm selle peale, et saaksid inimesed toetada veel kord rahvas, kes ei austa iseennast, ei vääriga teiste austust, aga mis, mis asjad need peaksid olema, mis selle nii-öelda ma saan aru, et teil juba selles vallas töötades on mingid ideed või mõtted tekkinud, mis asjad need võiksid olla. See isamaaline kasvatus oleks paremal järjel või, või üldse nagu tekiks. Me peaksime täiel rinnal rääkima ikkagi üheselt mõistetavat ajalugu üheselt mõistetavalt eesti keelt üheselt mõistetavad kodanikukasvatusaeg oleks panna paika nii-öelda mingi selline kokkulepitud ajalugu, et see asi on nii otsustada, ära mitte lõputult vaielda. Tähendab, me ei pea mitte kellelegiga kokku leppima enda ajaloo suhtes ootangi ühiskonnas. Aga meie praegused, ütleme, kasvõi meie täht näevad, mis on, on ikkagi nagu ohvripäevad. Me ei tähista endas suuri võite siiamaani, kui me ei saa rääkida ikkagi sinimägede lahingust selles, kui ikkagi väga suurest saavutusest, sinnamaani me ei saa rääkida ajaloost, noh, meie oleme need, kes me kirjutame enda ajal, jäädvustame kas tasu ja oli meil tegija või ei olnud tegija. Me ei pea minema sellepärast kuskile mujale maale küsima, mis te sellest arvate, äkki kirjutamisel Lembitu lõiguga enda ajaloost võidupühameestes olemas? No võidupüha on jah, aga meil on tegelikult neid suuri võite, on veel. Nüüd peaks olema nüüd tähtaegagi mitu tükki aastas, mis tähistaksid mingeid võitu. Ma arvan, et esmalt ega loomade arvukuse, see ei tee veel inimesest patriooti, kui ta teab peast eesti hümni, teab vajalikke kuupäevi, olulisi kindraleid. Lihtsalt see austasse tunne, mis on, no kasvõi ütleme teine veebruaris. Siim Kallas oli Tartu rahu aastapäeva, inimesed ei teadnud, mis toimub. Seda peaks kuidagi kohustuslikult kuidagi nii-öelda kohu sihiteadlikult kohustuslikult ei saa, me ühiskonnas on inimestel ikkagi tekki, protesk, tross, nad, nad ei võta omaks seda, mis tuleb kohustuslikus korras. Me peaksime lihtsalt teadvustama ja aitame inimestel olla kõige selle positiivse juures, mida me oleme juba saavutanud. Ma, kui te olete praegu keegi kuulab ja paneb rahmides lahmides diagnoosi kohe kruuseumegi selga, natsionalistist? Jah. See tähendabki, et rahvuslane seal lihtsalt tõlge. Samamoodi võiks selle kirjutaja kohta öelda siis ka krahvama. Selles mõttes semiootiline tõlgendus, eks ju, aga tänapäeva maailmas nii-öelda mõistetakse natsionalismi all mingit sellist. Sageli mõistetakse, mitte et ma kuidagi kipuks, nagu seal ei ole mingit hinnangut andma, mõistetakse sellise negatiivse tooniga sõnana, pigem. Noh, see ongi nende erinevate ideoloogiate omavaheline võitlus ja midagi ei ole teha. Kui me vaatame, siis Eesti on rahvusriik. Tollel ajal peale eelmise sajandi alguses oli meil ju mitu erinevat teed, millise vormi me võtame, kas me võtame endale kuningriigi või mida iganes. Me valisime endal rahvusriigi nii nagu valisid kõik teised riigid. Me oleme selleks tänapäevani jäänud. Nii. Põhiseadus ütleb, et meie riigi ja meie kõigi esmane ülesanne on säilitada meie rahvusmeie keel ja meie kultuur. Kui müha, rõhutan neid samu asju, siis see, kuidas keegi mind praegusel raadio väärasin, Natab või mõni inimene kuskil belgia, kas mujal kirub, las ta teeb. Mulle ei lähe selles suhtes tõesti korda, et kas ta ütleb mulle seda Tallinna linnavolikogus või kuskil seal mujal näiteks puu otsas banaani alla tuues seda teeb, mis ta tahab. Minul on oma kindel siht, ma tahan, avab eesti rahva silmad. Toimikust kogutud materjalid Andres Operi valiti MTÜ jalgpallihaigla poolt 2006. aasta Eesti jalgpalli jobuks ja valikut põhjendati sellega, et ooper astus keskerakonda. Ooper on kesknoorte arvates Eesti parim jalgpallur, kelleta poleks viimaste aastate jooksul Eesti jalgpallikoondis saavutanud neid suuri võite. Tallinna linnavoliniku Tarmo Kruusimäe käitumine tõestab, et tema puhul on tegemist esmaklassilise jalgpalli jobuga kes ei arvesta asjaoluga, et Eesti jalgpall ei ole Isamaa ja Res Publica Liidu monopol oli kirjas Kesknoorte pressiteates. Lähme edasi ülekuulatav Kruusimäe. Me oleme ja see ülekuulamise jooksul hüpanud kojamehelt kruusimäele ja tagasi edasi-tagasi, niimoodi kogu aeg olen püüdnud peakas pead segi ajada just kodus. Oma kahte tütart kasvatades, kes te olete? On küll tütred, on ka juba vana Fize pisikuga nakatunud või rohkem kannavad nad Eesti lippu käes. Kui nad olid väiksemad, siis neile meeldis muidugi see jalgpalli fänn. Kõik need hüüdlaused, kõik see noh, lastele ilmselt meeldivad need sümbolid ja atribuutika, praegusel hetkel on vanem tütar, on mul selline tõeline roosa tiinekas, kes üllatavalt just tänu kaasaegsele muusikale tooks, ei ole läinud emaks veel ei ole näinud, et elu nii masendav ei ole. Ja noorem tütar ka, et ma olen suhteliselt issi, et ja rõõm oli eelmine aasta kaasa võtta vanem tütar just rabarockile, mis tema jaoks oli nagu noh, avas silmad. Et ma püüan nii palju kui võimalik mitte mõjutada tema seda väikest maailma, las ta käib seal kõik selle Kadaliku. Las ta ise tunnetab, tajub, mis seal on. Kui nüüd tulevad jutu võib-olla sellised ebameeldivad asjad, meelemürgid, midagi muud, vaat siis ma sekkun. Aga kõik see, Daniel laps, miks ta alla lapsepõlve rikkuda, hakatasin suruma talle Eesti hümni. Ma ei ole lastele õpetanud mitte ühtegi korda eesti hümni sõnu ja nad laulavad seda laulu, sest nad on õppinud seda nii lasteaias. Kodus on meil neid kalendreid ja neid raamatuid. Ja nad laulavad seda vahest sellel hetkel, kui hümni kuskilt ei tule või ei olegi seda momenti. Telekas on kodus, kasvatusvahend, ei ole kasvatusvahend, sealt nad vaatavad sellist kräppi, kõikvõimalikke seriaale, seepe siis need Eestis, need, mis need olulised asjad on, milles siis kollane ajakirjandus kirjutab, ütleme, kus kedagi jälle valitakse, et las ta olla käteta ei pane. Ei, ma ei vaata seda telekat ja noh, las nad tegelevad, et las nad olla praegusel hetkel nõndanimetatud täisealised ühiskonna liikmed, sellepärast et räägitakse näiteks sellest Madises, kes nüüd oli seal võistlused, kes on kauem saates, kes on kauem, noh, siis ta peab sellest teemast tegelikult ju lasteaias koolis kaasa rääkiva katku. Kaua oli Madis saates, kes on kauem, kui ta seda ei teata, langeb tegelikult välja. Kui teie tütar tuleks koju musta mehe käevangus ja ütleks, et isa see on mees, keda ma armastan, siis parandad hobust jätaksite ilma või? No mul pärandust endale suurt ei ole, kui ta seda praegu teeks olles üheksa aastane, siis siin ma arvan, et praegu politsei, ei, ma, ma pakun välja, et kõigepealt ta vist see must mees on millegipärast tänaval maha kukkunud ja ma üritan teda kogu aeg püsti aidata ja ta kukub kogu aeg jätkuvalt millegipärast maha. No lihtsalt ma näen, et oi hädaabiks olema, sest tõesti kui nüüd must mees tuleb üheksaaastase tütarlapsega, löödi käekõrvaluksest sisse. No sina lihtsalt püüan teda, saad aru, ma tegelikult tahtsin selle jutu või küsimuse projekteerija tulevikku ikka, eks ole, et tulevikus kui on see mehelemineku, iga tuleb tütar, must mees, muslim pealekauba käevangus koju, ütleb, et isa, see on see mees, keda ma armastan, lapsi, ma tahan kasvatada. Need on lahedad küsimused, mida on esitatud mitmed korrad, aga ma ei ole praegusel hetkel selles situatsioonis, ma ei tea. Ma ei tea tõesti miskit öelda. Ma ei oska kommenteerida, no teie lootus on see, et te olete kodus niivõrd isamaalane ja niivõrd hea kasvatusega tütar lihtsalt ei tee seda valikut. Ma olen lapsele teinud selgeks selle, et inimene on inimene hoolimata nahavärvist, aga igal inimesel on olemas ka kodumaa. 5000 krooniga elata kuus ära. Ausalt öeldes praegusel hetkel ütleme, kui oleks niuksed kulutusi ütleme noh, ülikooli õppemaks siis selle eluasemele vaja pangale seda mammonat anda internet, televisioon, mobiiltelefon, kuukaart siis paraku jah, need summad, mis ma praegu etetasin, see on juba suurem, kui on see 5000 krooni. Aga et selle raha eest vegeteerida täiesti vabalt, mina tegeteerin sellele täiesti vabalt ära ja mul jääks sealt veel järgi ka. Seda teavad ilmselt väga paljud mu sõbrad. Nii et kodanik Lipstoki jutt, et 5000 krooniga saab vabalt hakkama, kirjutate alla. Ma ütlen, et siin on vaja lihtsalt eeltingimused, peavad olema teada meil, kui inimesel on oma maja, kui tal on oma põllupidamine, majapidamine, mida iganes. Kui tal ei ole neid kulutusi, ütleme, kui kulutuseda on tasutud ja jääb 5000 krooni nõndanimetatud elamiseks, siis elab ära. Kuulsin sõna kuukaart paadunud, ela mäes? Jah. Millest see tuleb, sellest, et olete natukene ökousku või lihtsalt ei ole seda mõtet autot hankida, pole vajadust. Mitte et ei ole mõtet autot hankida, auto ei ole mind kunagi huvitanud. Mulle ei ole majale mänginud autodega, mind ei köitnud. Ma isegi käisin autokoolis pärast suurt vingumist ja ma käisin seal ja millal abikaasa nõudest ja millal sõiduõpetajal silmad säravad, alati siis naeratatakse, ütleb, paneme tunde kirja. No ma käisin ka. Ma sain ühe asja autokoolid, mis ma sain, ma sain selle, et ma julgesin sõita selle õppeautoga seal keset liiklust manööverdades, tähendab, et kuningekstreemolukord on. Siis ma suudan, ma oskan seda, aga mul ei ole neid lube ja maid pürgi sinna mind absoluutselt, kusjuures ma olen siiamaani üks mees, mida mu sõbrad imestavad. Automarke ja ma vahest võin autost möödakäija nagu mitu-mitu korda ja sõmer lihtsalt lehvitav, et tule sisse, et ma jätan üksikute asjadega mingid kriimude või mingid kleebiste järgi sõprade autod ära on üks auto ainult parklas, siis ma tean, et see on sõbra auto, aga üldjuhul momaanika puusse pere sõitlusetel abikaasa ära. Ja. Tallinna televisioon vaatasite Savisaare saadet. Mul on Taarmann kodus, mis tähendab seda etmann. Mul on see mingi digiboks või mingi asi on, ei ole mul seda. Aga noh, mis tähendab seda, et see on nagu eriti vaadattumus on sellel ja kuskilt seda kruttida sättida nüüd sellepärast ma saan tegelikult kõik vajalikud jalgpallimängude vaadata on ka eurospordis. Viasat, sport, üks, sport, kaks, sport kolm, kõik muud kanalid. Selleks, et nüüd seda installeerida, sinnapoole. No kui ta oleks seal olemas, ma vaataks, aga ma arvan, et ma ei raiskaks enda aega. Nii nagu ma ei vaata neid saateid, kes on kauem. Siit langeb ära minu järgmine küsimus, et kas helistasite, ei helistanud, ei vaadanud. Aga mis oleks see küsimus, mida te Savisaare käest niimoodi küsiksite, mille puhul ta tõesti otse-eetris, ta peab lihtsalt vastav. Ta ei saa sellest kõrvale põigelda. See tuleb nii äkitsi, et jah. No kuulge, mulle tundub, et kui, kui see küsimus tuleb, teine äkitsi, sest ta ise ei ole ikka päris seda õiget Savisaare viha sees. Te olete ikka nii-öelda noh, selle koha pealt selline poole adramees. Vaata siin on see küsimus, et kui sa pääsed tegelikult nii laia auditooriumi juurde, kuidas ütleme, seda saadet vaatab näiteks 2000 inimest ja Savisaar ei saa nagu selles küsimuses ära keerutada, siis ei ole mulle lihtsalt mõtet küsida midagi nõrka. Küsimus peaks olema hästi ajastatud, sellepärast ongi meil volikogusse hea võimalused, sabad alati endal sele nuppu. Ja siis sul tuleb küsimus, samal ajal vormistab küsimust ja kuulad, mida ta vastab, et täiendav ilmselt noh, ma võtaksin seal mingist ühes. See on ikka selline natukene mäng ka, eks ole, see on selline teatraalsus, mis teile just sobib Te saate seal ennast hästi välja elada. Võib ka nii olla, võib ka nii öelda, kuigi ma ei leia, et see oleks välja elamisvorm, et pigem tähelepanu juhtimine pidanud. Laupäeva keskpäev on käes, sellepärastlõunahommikused, pannkoogid meega on söödud, enamus pärades te olete ka kokana töötanud, kokapaberid on teil ametlikult olemas, ka? On olemas ametlikult, nii, millal siis soovitada praegusel lõunasel ajal mida ette võtta? Mis kojamehe, mis on Tarmo Kruusimäe selline lõunane retsepti, ma usun, et kokapaberitega inimene ikkade koduse süüa teete ise, aeg-ajalt aeg-ajalt teen, aga mida mina soovitan inimestele? Kasutage hästi palju tšillit, hästi palju vürtse, paljud ütlevad, et see ei ole nagu meile paslik sobilik on küll need inimesed, need rahvad, kultuurid, kes kasutavad tšillit, vürtse, neil on kõhud korras, nelja maohaavu. Tõesti, ma ütlen, käsi kätt südamele pannes tšilli annab sellise poweri sellega energia sisse, jah, et harjutage, harjutage, kasutage julgelt maitseaineid ja te näete, et see toidu tegemine on väga lihtne, seal on alati vaja fantaasiat ja julgust. Siin ei kehti see reegel, et igale inimesele oma kodumaa ja oma kodu, et võiks olla tang ja, ja kava silk. Me ei suru ja keegi ei suru enda toitumisharjumusi teistele peale. See tähendab seda, et kui teised inimesed on ka siin, on nad üks osa, nad täiustavad võib-olla meie kultuuri. Kui aga hakatakse midagi peale suruma, eks ma ütlen veel. Ükski ümarlaud ei saa alustada sellega, kui üks pool esitab enda nõudmised. Urmas, miks see nii mõtlikuks oled jäänud? Jäin tõesti mõtlema. Modaal aut, inimesed suusatavad ja samas viskasime ma siit toast välja just kojamehe ja selle heleda laksu saator, millega ta siit toast läks. Jäin ma mõtlema, et kas lauluõli ja suusamääre on üks ja see sama toode? Ahsoo, ma tea, sõltub maitsest. Ülekuulamine.