Pärimusmuusika keskuse juht Ando Kiviberg ütles meie raadiouudistele, et kõik need plaanid, mis olid seotud maja valmimisega, on esimese hooaja jooksul ka realiseerunud. Erakordselt rõõmustav on see, et vaatamata järjest kitsenevatele keerulisematele oludele on Eesti pärimusmuusika keskus oma lubadused suutnud täita. Kas rahvas on pärimusmuusika aida nii-öelda omaks võtta? Ma tahan uskuda, et on küll, siin käiakse usinalt Viljandi linna kontserdielu, on, ma arvan, Eesti üks vilkamaid, võib-olla, kui hooaja alguses natukene tundus publiku huvi selline natuke ära oota või kõhklev, siis kuidagi väga kiiresti tegelikult hakkas tulema ja seda niinimetatud täismaja probleemi. Aasta jooksul on toimunud 180 kultuurisündmust, 33 pärimusmuusika kontserdi, 67 muu muusika kontserti 28 teatri tantsuetendust, 13 loengut ning kontsert, kohtumist lisaks filmid, peod, kursused, avatud õpitoad ja muu aidaa avamise aastapäeval avati ka ju pärimusmuusika teabekogu. Vaatamata sellele, et ait on iga päev avatud 20 tundi, jäi Eesti pärimusmuusika keskus esimesel hooajal siiski kahjumisse, aga seda ei saa võtta kui viletsat majandamist, vaid avamise paratamatust, rääkis Eesti pärimusmuusika keskuse juht Ando Kiviberg. Selle mittetegevuse kahjum, vaid ikkagi investeeringutest tulenev kahjum, et paratamatult uue hoone käivitamisega tuleb sinna esimesel aastal vahe tuleb sisse panna väga-väga-väga palju raha igasugustele pisiasjadele, et kõikvõimalikud väikesed vidinad ja suured vidinad oleks olemas, eks ole, alates mööblist ja inventarist lõpetades avalike tualettide aksessuaaridega teha siis, et aga samas käimasoleva aasta siis 2009. aasta esimesed neli kuud on olnud väga edukad, vaatamata sellele, et riigi toetust on meile korra juba vähendatud ja seda tehakse kindlasti veel. Aga ma olen sellele vaatamata ikkagi praegu veel optimistlik. Täna toimub siis pärimusmuusika aida esimese hooaja lõppkontsert. Vähemalt kolm tundi kestev kulgemine, muusika ja maalikunsti saatel kannab nime publik, muusik, kunstnik ning selle vältel saab nelja muusikalise koosluse kõrval jälgida ka live-maalimist ansamblites mängivate Svjata Vatra, kes on kampa kutsunud ka mägede pojad Gruusiast ja õhtu lõpetab omanäolise käekirjaga muusik, kunstnik, pastakas. Lisaks heale muusikale sünnib kohapeal publiku silme all ka selle õhtu kõlapiltidest inspireeritud mastaapne kunstiteos. Laiv maalimist oma silmaga jälgida otse kontserdisaalis ja seda teostab rühmitus tuul koosseisus Rauno-Toomas Moss, Peeter Ora ja Peeter Krossman. Külalisena teeb kaasa ka Renee Liivamägi.