Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Eesti kaitsevägi on nagu pargas keset maismaad, nagu Tallinna linn iialgi valmis ei saa, aga usk teadupoolest liigutab mägesid. Lootus annab tiivad ja nii nagu ütles mässaja Uljanova kaadrid otsustavad kõik. Tänane ülekuulatav on ikoon inimene sõdurisinelis, kelle teenistus ootamatult otsa sai kas Engel või saatan. Seda näitab tänane. Tere päevast ülekuulatav reservkolonelleitnant Leo Kunnas, tere päevast. Te, olete õige inimene? Ma usun Meile lihtsatele eestlastele härrast seletama kas Eesti väed, kes praegu on Iraagis, on nad okupandid või nad vabastada? Põhimõtteliselt ma arvan, et nad ei ole päris kumbagi okupatsioone kui selline selle esimese aasta jooksul, eks see siis lõppes sellega, kui pool preemia lõpetas oma tegevuse ja asjad anti üle Iraagi valitsusele, et mida me seal tegelikult teeme. Toetame Iraagi seaduslikku valitsust, oleme osa koalitsioonist, mida siis juhib Ameerika ühendriigid, juhivad, toetame Iraagi valitsusvägesid. Valitsusvastaste sissiliikumised, terroristid kõigi valitsusvastaste vastu. See, mis me seal teeme. No aga tegelikult Niilid tikid lähtuvad Washingtonist, kui palju on reaalselt kohalikul valitsusel-presidendil üldse seal võimu, sest et kui ei oleks USAd, kui oleks liitlasi, ei oleks ilmselt ka sedasama võimu, kellest te praegu rääkisite. Jah, kindlasti Iraagi praegune võin aga palju toet koalitsioonile ette, see on täiesti tõsi. No aga see tähendab seda, et me meie väed ei ole ikka päris nii-öelda ainult toetuseks seal, et okupatsioon selles mõttes juskui jätkub. Küsimus sellest okupatsioon on korrektne korrektselt määratletud juriidiline termin, et loomulikult me ei saa öelda, et näiteks al-Maliki valitsus või, või Karzai administratsiooni mõlemad oleksid perfektsed perfektsed, valitsused, ega noh, kes kriis ei ole, perfektsed valitsust. Aga neil teatud seaduslikkus, legitimatsioon on tegelikult täiesti olemas. Muuseas, kõige mõrguses, mina olen ikka rumalus, üldse aru ei saa, kas on, olukord on nagu sama, kui Eestis oli näiteks 1000 947. aastal kus sisuliselt, eks Vene väed olid siin sees, on, on selge, et kui vene vägesid sees ei oleks olnud, ei oleks see valitsus, kes sellel hetkel Eesti NSV juhtis, võimule jäänud, kas olukord on võrreldav? No mitte päris on võib-olla teatud sarnane Mont remont on väga erinev moment, on küsimus on ka nende vägede sealoleku mutiiviselt. Koalitsioonivägedel ei ole erilist motiivi sinna jääda, aga kauaks? Ja loomulikult ka Ameerika Ühendriikide valitsusel ja teiste koalitsiooni riikide valitsused ei ole erilist motiivi olla Iraagis väga kaua, nad sooviksid Iraagist lahkuda, mida kiiremini probleem ongi lihtsalt selles, et see olukord on seal teatud valearvestuste tagajärjel, mis alguses tehti, seda algas nende tagajärjega, seal on olukord lihtsalt kujunenud selliseks, et kui väed neid välja tõmmata, siis olukord lihtsalt läheks hullemaks. Et Iraagi valitsusvägedel hetkel veel ei ole võimekuste riigi julgeolekualast olukorda kontrollida ja ma olen ma raamatus ka palju valitsusvägede probleeme toonud välja, et neil ei ole väga muutunud, et kõigepealt see, et seal on mitmeid relvastatud organisatsioone, armeesid, ütles, et, et valitsusväed kui selliseid ei ole ühtset ja kõike muud probleem, mis sealt veel nagu edasi tulevad. Muuseas, kuulatav Kunnas, teie olete nendes Iraagi sõjamotiivides täiesti kindel. Teate, miks, miks sõda lahti läks? Räägitud, et see on tegelikult üks nagu selline miljoni dollari küsimusele, et mis need tegelikult motiivid seal annete, et ma ei ole neid nii palju nagu lahanud, kindel on see, et Eesti vabariigil iseenesest ei ole mingit otsest poliitilist rahvuslik huvi Iraagist sellepärast kui ka küsitud, et kas me võidame selle, kas Eesti vabariik võidab või kaotab selles head. Eesti vabariigi iseenesest ei ole seal midagi kaotada, sest neil ei ole seal otseselt otseselt huvisid iga sõjaväelane või saadakse sõjalise operatsiooni, nagu läheb sätestada ise, leidma endale mingi moraalse põhja või õigustused, miks ta seal on ja ma olen püüdnud seda asja teha nagu hästi lihtsalt et sõjalised liidud on lihtsalt sellised asjad, mis ei ole väga kehtivad, kui nad lihtsalt kirjutatakse alla allkirjadega paberile. Et sõjalised liidud paratamatult ajapikku kirjutatakse alla osalejate verega. Ehk siis see küsimus on väga lihtne, et meie toetame oma liitlasi selleks, et meie liitlased toetaks meid püüdnud seal nagu mingeid keerulisemaid või kõrgemaid motiive hakata otsima, et kui neid hakata otsimast võeti, sellest lausa ei saate teha, et et need on nii pikad teemadel ja sellest on ka Ühendriikide mitmed autorid väga põhjalikult kirjutanud. Et kõigest sellest, et, et kuidas see seda algasid, kuidas kogu nii-öelda seda, mida Ühendriigid defineerivad nimetusega Kuuba vool. Ülemaailmse terrorismivastase laat, kust see üldse alguse sai? Et näiteks soovitan Friid May raamatut, kes on sellest väga huvitatud inglise keeles saate saate erinevaid põhjuseid. Nii et teie selles mõttes olete käitunud korraliku sõdurina, olete täitnud käsku ei ole ise väga mõelnud ega kahelnud ja teie jaoks kunagi ei ole tekkinud küsimust, et Ameerika läinud valede toel sinna sõtta on kokku valetanud, et Saddam Husseinile olid massihävitusrelvade Saddam Hussein oli võimeline 40 minutiga saatma raketid teele maailma pealinnade poole ja hävitama tuhandeid. Miljoneid inimesi põhimõtteliselt Ühendriikide oma autorid on, on päris põhjalikult ja fakto loogiliselt juba ära tõestanud, et mis seal aset leidis ja milliseid valearvestusi ja milliseid apsisel kuusele kampaania alustamisesse tehtite. Et loomulikult ma olen selle üle mõelnud, et iga sõdur on, on sunnitud paratamatult mõtlema selle sõja üle, kus ta satub osalema, et, et mis on selle motiivid. Aga teemad on päris keerulised, ütleks niiviisi ja siin on noh, käsitlusi on äärest äärde. Millal sõda lõpeb, kas tegemist üldse on sõjaga, kas see on selline sõda, kus, mis jääb kestma sellepärast et kohapeal riigis ei ole ühtset monoliitsed seltskonda, kes suudaks kokku leppida. Ja see kõik ei tähenda seda, et Ameerika ühendriigid on seal sees lõputult, vaatamata igasugustele lubadustele sealt välja tulla selleks või teiseks aastaks. Ja see tähendab ka seda, et tahame olla Ühendriikide truud sõbrad, lootes, et nemad kunagi meid kaitsevad, kui seda vaja peaks olema, oleme ka meie seal lõputult sees muidugi sõjaväeinimestele nagu teie on see väga ju nii-öelda treeningfraas ja teil võib olla vastupidi, on, on selles mõttes hea meel, kui see sõda või konflik jätkuks jätkuks sellepärast, et üha rohkem uusi mehi saab sealt läbi käia ja kaasa tuua siis seda nii-öelda head kogemust, mille pärast väidetavalt vähemalt välismissioonidel ju käiakse ka. Meil on põhimõtteliselt ükski sõjaväelane ei rõõmusta sõja üle. Et need kogemused, mis meil oli, sealt saada, oleme põhimõtteliselt saan, nüüd on nende kogemuste puhul on küsimus selles, et kui kiiresti ja mis mastaabis Neid kaitseväes rakendama. Näiteks kui me oleme selgeks saanud, et et soomustatud veoautod, kevlar, soomustatud veoautod, et neid on suhteliselt odav teha, võrreldes näiteks soomukitega ette. Et me oleme õppinud, et see nii efektiivne, et see kestab näiteks isevalmistatud lõhkelaenguid, tankimiine, mida iganes siis on vaja seda rakendada laiemalt lihtsalt kuni terve sõjakaitseväe Aini välja. Samamoodi, et kui me oleme teinud näiteks käsirelvade moderniseerimis, et et pannud hologramm sihikud peale, millega me sisuliselt seda aega, millal relva ei saa kasutada öösel me kiirame lihtsalt käigukotina pimeda aja, nii et, et loogiline, et, et siis me peaks seda kõike rakendama siin väga kiiresti, et noh näiteks kas või seesama käsirelvade moderniseerimine mulle tundub, on sama oluline asi, kui näiteks püstolkuulipildujad enne teist maailmasõda, et kellel neid 39. kuni 41. oli, need olid palju paremas seisus kui need, kellel ei olnud. Et noh, näiteks öise nägemise seadmed ja relvade moderniseerimine, just need asjad, mis on õppinud, et nüüd on tähtis, et, et see kogemusi ja praktikasse ja laieneda seda kogu armeele, sest me ei saa ju öelda, et et kaitseliitlase või teise kategooria täiendusreservi mehe elu oleks vähemväärtuslikum kui nende meeste elu, kes sõdivad, et või seda oleks mingil moel erinev. Et siin meil on nagu ametnikega ja ja poliitilisel tasemel on palju täitlemistet. Nüüd on küsimus nagu selle selle kõige rakendamises, mis me oleme õppinud loomulikult mina. Ma ei tea, millal see sõda lõpeb. Seda, seda ma ütlesin juba 2003. aastal, kui väga paljud olid väga optimistlikud, et nüüd tuleb sisuliselt kõrgtehnoloogiline seda, kus sisuliselt vastane lüüakse kohet lõppesid esimene faas. Intensiivse lahingutegevuse faas, neid teine faas lihtsalt läheb edasi ja selle sõja tulevik on täielik kraak täielikult iraaklaste käes otsida, siis mul ei ole ka nüüd palju midagi öelda, et mina ei oska öelda. Kas Türgi peaks tungima Iraaki, et seal nuhelda, siis seal baseeruvaid kurdi mässulisi? Põhimõttelist Türgi minu hinnangul ei peaks seda tegema, et see teeks seda olukorda veel väga palju keerulisemaks. Türgi saaks selle väga lihtsalt lahendada, et annaks Kurdistani iseseisvuslased. Kurdi kurde on palju rohkem kui eestlased paremini miljoni ringis. Keegi ei ole vaevunud lihtsalt neile andma iseseisvust. Ja kõik on väga imestunud, et kui kurdid soovivad seda saadaja relvastatud relvastatult nii Türgis, põhimõtteliselt varasemate Iraagis ja Iraanis sellest võitlevad. Mida siin imestada, et meie tahtsime vabaks saada. Et selles mõttes olen iilikult täielikult mõistetavaid tegurid, teevad. Kas Eesti riik peaks kuidagi nii-öelda seda kurdide püüdlusi toetama? Vaevalt, et Eestil mingit võimalust on, kurdide püüdlusi toetada. Nii nagu tšetšeenitari puhul öelda lihtsalt, et ma usun, et võitlus on õige. Me oleme NATO liikmed ja Türgi on NATO liige, meie ametlik poliitika on loomulikult türgi toetav. Need on keerulised poliitilised küsimused, et loomulikult näiteks eesti toetusse tšetšeenide nende iseseisvuspüüdlustes oli märgatavalt suurem enne seda, kui, kui põhimõtteliselt missaid USA liitlased. Ja noh, see on siin teatud viisil poliitiliselt aru saada, aga nagu ma ütlesin, et mina ei ole inimene, kes kujundab riigi poliitikat. Väljavõte toimikust kogutud materjalid sissekannet Sven Kivisildniku veebil päevikusse 29. novembril 2006. Hommikutelevisioonis üteldi, et peab olema või oli see uudistes vähemalt Leo Kunnase üle, oleme uhked, et Solban ja tegin raamatu ja tüki teistki takkaotsa. Elgypel oli ka sõjaväelane. Samuti pole põhjust häbeneda. Reservkolonelvõime öelda ka erukolonelleitnant. Ei, et see oleks sobiv, sest erukolonelleitnant on see mees, kes saab pensioni. Ahah, tee välisolid ei saanud vanusega ja sellele ma olen pensioni välja teeninud. Juba aga tänu sellele etaja algaeg ehk siis teenistusse 91 kuni 94. Augusti poeg kolme Eesti nõukogude armee läheb ka arvesse, nii et pensionite saaks, aga pensioni saamise iga on, on. On veel vägevam, on veel mägede, aga õnneks mida ma peaks tegema siis reservkolonelleitnant, Leo Kunnas, et või mida ma peaks ütlema, et viia teid endast välja niipalju, et siin võiks minna madinaks, et noh, piltlikult öeldes võiksin saada teil saapaid jalas, aga, aga nii-öelda kingaga näkku No vaevalt et see õnnestuks, et et ma olen elus nii paljusid tassi näinud ette, et see oleks üsna raske ülesanne. Et enesevalitsused peavad kaadrisõjaväelased õppinud, seda ma olen ka elus teinud. Mida, mida te teete sellel hetkel, kui ta tunnet, et saad aru, ma? Ma ei tea, mis sõna teie peas kasutate, kui te tunnete, et nüüd hakkab käest ära minema või ma olen ärritunud või ma olen endast väljas tavaline inimene, mõtleb noh, kõige leebema siis kurat, eks. Mida te sidet, mis mehhanism on? Mul oleks isegi võib-olla raske seda kirjeldada, et ma jään rahulikuks. Ongi põhimõtteliselt kõik, et loomulikult ega mõttes ma võin ise ka valda kasutada nendega. Siin ei ole midagi nagu imelik. Kuulge, selle aasta kevadine aprill, te olite sellel ajal ju veel eksju armees, te olite sellel ajal, aga kus kohas te olite siis kui olid tallinlased aprillis? Põhimõtteliselt ma olin teenistuses, sellel loomulikult oma ametikoha oleks operatiivosakonna ülem. Kas te saate sellest rääkida, mis te, mis, mis te tegite sellel ööl olite kodus, olite te olite te ametipostil? Noh, põhimõtteliselt selle öö teatud ajani ma olin kodus mongil, eeldasin, et et tõenäoliselt need sündmused võivad käest ära minna juba ennem. Aga pärast seda Kaitsevägi loomulikult võttis teatud abinõusid ette, et olla lihtsalt valmis oma oma isikkoos ise oma oma nii-öelda objektide kaitseksid. Sellest nautinud võtsin loomulikult osaga. Mul ei ole volitusi sellest siin rohkemgi. Absoluutselt Leo Kunnas mulle siiski tundub, kui ma, kui ma vaatan ja mõtlen ja kõigepealt enda peale, siis, siis siis mulle tundub, et tegelikult inimesed ei tea, kes on Leo Kunnas, kuidas te iseennast defineerite või kuidas te iseennast sõnastate. Kirjeldate, kes te olete? Teile võib-olla tunduda imelik, aga ma ei ole kunagi invest püüdnudki väga sõnastada või defineerida, et, et seda oleks liiga rasked ja selleks ka liiga kitsas, et suruks inimesi mingisse nii kokku, et ehkki ma olen küll kaadrisõjaväelasena teeninud sisuliselt et paarkümmend aastat ei vaata, aga ma ei ole oma tegevust kunagi ainult teenistuseks kokku sulanud, et on teisi olulisi huvisid, näiteks kirjandis kirjutamine. Kumba rohkem on teil rohkem kirjaniku või rohkem sõdurit? Ma arvan kindlasti, et rohkem sõduritega See on lihtsalt nii-öelda aja küsimuseks. Ajaküsimused võib olla lähemal paaril aastal rohkem kirjaniku, ma loodan, et kasutada seda momenti, mis praegu annete. Et kirjutada need asjad, millele ma olen kaua mõelnud ja lõpuks muidu oled juba liiga vana mees ühel momendil võib-olla ei ole suutlikkust või ei ole enam võimalustki seda teha, et et noh, niigi teenistus on suhteliselt intensiivne, et teenistusajale on väga raske midagi kirjutada, et et ma olen teatud momentalist rebinud. Aga noh, midagi suuremat selles mõttes teha on muidugi väga raske. Te olete praegu suhteliselt värskelt reservi läinud, eks ju, selles mõttes on teie jaoks nii-öelda selline ülemineku periood kindlasti ühel hetkel päeva keskel avastate, et noh, nüüd, mis ma siis nüüd teen, eks te olete kindlasti väga hästi kursis nende sõnadega, mida ütles riigikogulane Erki Nool, et riigikogus võib, võib rahulikult paksuks minna. Kujutan ette tippsportlasena häda siis, kui ta lõpetab oma oma nii-öelda karjääri ja tegevused, mismoodi teie hoiate, et režiim nii-öelda säiliks ja et ei tekiks mitte mingeid mingeid probleeme selle juures, teil on hommikujooks, on alles. Ja selles mõttes ma pole ammu enam hommikul ise iseenesest jooksnud. Ma käin lastega väljas, teen päris pika tiiru, siis pronksi tänavast Kadrioru parki tagasi. Päevastava suur osa mul tavalise inimese töökojast praegusel ajal ongi läinud päris palju laste peale, et siis minu töö hakkab õhtul ja nädalavahetustel. Aega on, aega on iseenesest veel vähem kui ennet. Kas see on mingi kompensatsioon selle aja ees, kus ta nendega koos olla ei saanud? Teatud mõttes kindlasti tunnete, te maksate põlvereaga teatud mõttes kindlasti, et poeg oli päris väiteid, ma sattusin Iraaki minema ja nüüd saab meiega tegeleda rahaliselt selles mõttes, et kooli lastega noh ei ole lihtsalt mõtet sel viisil enam tegeleda, et see moment läheb mööda, et see on just selline vanus, et mul on poiss on kaks ja neli, et et millal nendega peab tegelema või peaks tegelema. Hiljem tegelevad endaga juba ise. Aga kuna sa oled seda iseenda jaoks välja mõelnud, selle, mis olid, need oluliselt mõjutavad, mis teid viisid mundrisse, mis teid viisid armeesse armeeteenistusse jätsid pikemaks ajaks, kui nädalase kohustuseperiood. Põhimõtteliselt soone moment oli võib-olla see, et kui ma olin nõukogude vanglas, siis ma sain aru, et et ma ei sooviks, et inimestega leiaks aset selliseid asju selleks, et seda saaks. Seda juhtuks, et selleks kõige parem on kui riigile luuarmee põhimõtteliselt spon riiki kui sellist veel olemas. Aga ma nägin seda, et, et seda on võimalik saavutada läbi sõjaliste vahendite ja noh, seda ma olen ka teinud põhimõtteliselt terve elu ja teises vormise jätkub mul ka edasi. Praegu on lihtsalt küsimus selles, et miks ma reservi läksin, on üks ja väga selge põhjus. Põhiseaduse parandusettepanek, mille härra president on esitanud. Et selle armee võimekus tulevikus, kuna küsimus on kaitseväe juhatajast, kes on kaitseväejuht ja kaitsevägi on juhikeskne organisatsioon selles mõttes ainujuhtimisega organisatsioon, et organisatsiooni kui terviku staatus väga palju pannakse paika sellega, mis on juba juhistaabis. Ja kui see loomulikult langeb, siis ka armee staatus langeb sisuliselt kuni selleni, et seda võib käsitleda lihtsalt mingi turvafirma alad valdkonda. Väga tore firma, kellelegi ei tule pähe põhiseadusse paigutada, selleks ei ole. Vaja ärge olge nii väga kindel, ma olen täiesti kindlalt kellelegi peas, on see plaan olemas, kui sageli te olete mõelnud selle peale üldse, et, et siin on nagu teatud oma selline eetiline konflikt nii-öelda selles demokraatlikus korras, kus tänapäeval enamasti rahva arvates korrumpeerunud poliitikud peavad kontrollima enamasti rahva arvates aatelisi ja oma riigi eest seisvat armeed ja tema juhte. Põhimõtteliselt demokraatlikus riigis üldse igas mõistlikus riigis kaitseväe üle peab olema tsiviilkontroll. Tsiviilkontrollile on tegelikult kaks asja, millega tsiviilkontroll tegelikult kõige rohkem väljendunud, mille kaudu ta peaks väljendama on tegelikult väga lihtsalt Dixon kontrollitama riigi seaduste täitmist. Kaitsevägi täidab seadusi ja teine on see, et kuidas ta kulutab seda raha ja kasutab seda muud vararessurssi antud, et need on kaks, kaks asja, mille kaotas kontroll loogiliselt. Ma saan sellest ja ma saan sellest väga hästi aru ka käsi rusikasse tõmbab, kui te loete lehes seda, et needsamad rahva poolt valitud kontrollid on sellesama rahva rahaga käinud ümber ühel või teisel moel, nii et näiteks on põhjust algatada kriminaalasjad ja tegeleda, tegeleda tõsiselt uurimisega. No siin on loomulikult küsimus, et kes kontrollib siis kontrollijaid ja noh, kontrollijaid saab kontrollida ainult rahvas selle läbi, et keda ta valib, see ongi see, mida demokraatlikus riigis inimene saab teha. Muide, kui palju näid samad parteid, on teile ettepanekuid teinud, kutsunud väikest õlut jooma ja arutanud Leo Kunnas, aga nii-öelda hoides distantsi ja, ja hoidudes sellest kolonelleitnandi auastmest, aga rääkinud nii-öelda võimalusest tulla populaarse mehena poliitikasse. Õnneks nad ei ole siiani seda veel teinud. Läbirääkimisi pole olnud, ei, valimised on ees ja te olete te reservis ka, küllap need, küllap nad tulevad. Te olete valmis, teil oma, selline poliitiline eelistus Eesti poliitilisel maastikul on selgelt välja kujunenud. Põhimõtteliselt ma ei ole oma selget poliitilist eelistust määratlenud. Jah, ma olen väga palju tegelikult ka erakondi püüdnud lihtsalt jälgida või klassifitseerida selle järgi, mis on nende suhtumine riigikaitsesse. Sest siin teemavaldkond, millega ma ise tegeleda, mida ma valdan, et et selle järgi loomulikult saab nende erakondade käitumist välja tuua. Andke inimestele väike lootuskiir või väike, selline soe tunne südamesse, ehkki valimisees ei ole. Teie teaksite, kelle poolt te valiksite? Ma ei küsi seda parteid, kahtlemata seda nime enda teada jätmine on, on, on teie õigus, aga põhimõtteliselt on teil valikut teada, kelle poolt nii-öelda hääletatele, kelle vahel te siis valite? Ma olen igal valimistel vali valimas käinud. Et seda ma olen, teenindajat. Valimistel saab käia valimistel, osaleda ka, eksju kasti tühjaks jättes. Ma olen hääletanud siiani alati. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Mees hanel linnas tegutseb alates 1009 95.-st aastast. Rokkbänd heli on, mille ridadesse kuulub trummarina 1985. aasta märtsis sündinud Leo Kunnas. Noor soome rokilootus on ülekuulatava Leo Kunnase nimega. Bändi viimane suuremas avalik esinemine toimus 2007. aasta 27. aprillil. Tornis. Reserv kolonelleitnant Leo Kunnas osales pärast Nõukogude sõjaväest naasmist 1988. aastal koos Venno loosaarega Garmin metalit viljelenud bändis NKVD. Bändikaaslane Loosaar meenutab. Huvitav on see, et Leo visati omalajal poistekoorist välja. Öeldi, et ta joriseb nagu kirikupapp. Ülekuulatav reservkolonelleitnant Leo Kunnas, öelge ja seletage lahti 1000 olnud nagu te ise ütlesite, kaadrikaitseväelane peaaegu, et 20 aastat või miks omavahel vähemalt avalikkuse ees ei saa läbi. Kaitseministeerium ja kaitsejõud. Minu hinnangul on see probleeme olnud suhtumises esmasest sisesest kaitsevõimesse ehk minu hinnangul riigiametnikud ja erinevatel põhjustel lihtsalt tulenevalt nende taustast, haridusest muudest asjadest ei ole sellest täielikult aru saanud ja loomulikult ka teatud etapil NATO ei ole väga palju propageerinud selles mõttes, et ET käsitlus nüüdisajal, kes see aasta on, on paljudel olnud ka võib-olla paljud lääneriikidesse suhteliselt ühekülgne, tuginenud sellele, mis Bosnias ja Kosovos aset leidis. Ning seda midagi palju laiemat. Ja noh, Eestis ma ei suuda ette kujutada mitte totaalset sõda. Et minu arust see on võimatu. Ma ei oska öelda, kas tuleb kunagi või ei tule, ma ei ole hiromant astroloog aga esmane iseseisev kaitsevõime on asi, mida me saame ise luua. Ei sõltu kellestki teisest, et kas näiteks Atone rehv muutub lahinguvõimeliseks või mitte, kas riigid hakkavad sinna panustama või mitte. Meie saame seda mõjutada väga vähe. Meie riigiametnikud ja poliitikud ka väga tihti valis lihtsalt uskuma seda, mida teised teevad ja olema selles kindel, ilma et neil oleks mingit võimalust seda kuidagi mõjutada. Ja samas väga vähe uskuma seda, mida me ise oleme võimelised tegema. Nii et kui me räägime totaalsest sõjast, siis teie seisukoht on, et näiteks palgaarmeega Eesti välja jutumärkides hiljaks. No põhimõtteliselt on küsimus lihtsalt arvudes ja küsimus ka ressursis läheb selle ülalpidamiseks küsimus suvestatuses ühiskonnaga. Et lihtsalt kui praegu kaadrikaitseväelasi oli esimesele augustil teenistuses 2688, siis see ongi see suurus, et, et see on vähenenud viimase aasta jooksul see tõenäoliselt väheneb veelgi, kui, kui neid teatud probleeme lahendatud, et, et see ongi see suurus, mis meil on ees. Sellise arvuga ei ole võimalik lihtsalt mingit usutavat sõjalist heidutusest, rääkimata isegi tavalisest sõjalist kohalolekust. Tõnis Mägi oleks olemas, seda ei ole võimalik lihtsalt. Selle kohta öelda lihtsalt mujal majandus, et tegemist on sõjaväega, eks ole. Tegemist on lihtsalt grupi relvastatud isikutega, kes kannab paguneid ja vormi ja aeg-ajalt peab paraadi. Mingi termin nukuarmee, võib-olla oleksin täiesti kohane, nagu see seejuures kasutada, et see ei oleks üldse valed, et lihtsalt see ei, ei ületaks seda künnist. Mille taga see on, kus, kus kohas peaks nagu tegema midagi teistmoodi selleks, et Eesti armeed ei saaks nimetada nukuarmeeks konkreetsed asjad, mida tuleks teha teistmoodi. Väga lihtne, et tegelikult sõjakaitsejõud peaksid olema 40 50000 mehe piires, et see on kriitiline miinimum, millega, millega põhimõtteliselt saab üldse mingi operatiivkava kokku, arvestades seda, et palju kaotusi tuleb ja nii edasi. Kõik see kompleks, et meie lõunanaabritel on, on veelgi raskem, näiteks Läti ja Leedu maastik, eriti leedu maastik on väga rasked, nimed peaks veel rohkem pingutama, et üldse midagi kokku saada. Ja noh, meil ei ole võimalik sisuliselt luua sellist armeed, mis oleks nende ühiskonnast eraldunud või mis oleks nii-öelda väikegrupi ühiskonnast ainult šanss üldse midagi teha. On teha sein, armee, kus on suhteliselt suur osa ühiskonnast kaasatud, ehk siis see neli, 50000 on juba niivõrd suur number, et, et sina tõmmatakse, kui rahvas pluss totaalkaitset. Taal kaitse tegelikult tähendab seda, et riigi kõik eluvaldkonnad on kriisiks või sõjas seaks teatud mõttes valmis, et iga ministeerium oma valitsemisalast teeb oma ettevalmistustööde kohalikud omavalitsused teevad oma tööd ette. Et see võib saama tehtud, sest sest noh, kui sa moment tuleb ja selleks ei ole olla sellel mõni valmis, siis, siis noh, meil on 30 940 näiteks ilmesid päris tihti otsese relvastatud jõud üldse mitte kasutada ja kõik see töö, mis tehti siseselt enne seda kaitsejõudude loomisel läks tühjalt, et ei ole mõtet seda kaitsejõudude juutide loomisel üldse kui kriisisituatsioonis ja see asi ei ole kavatsedki seda kasutama ja selles suhtes varianti Kas see tähendab praegu ongi tehtud tühja tööd on töö ainult selle nimel tehtud, et saada NATOsse ja uskuda siis NATO väed on need, kes tegelikult kaitset kas on fiktiivne, mis Eesti iseseisvumisest alates siiamaani armeed luues on tehtud. Ei, see ei ole absoluutselt fiktiivne, et väga palju tööd on ära tehtud, seda tööd on vaja lihtsalt teha rohkem, et selle tööga on vaja lihtsalt minna. Edasi on aga ikkagi nuku arvel selles mõttes praegu ma seda armeed, mis meil on nuku armeks, ei nimeta. Et pigem kui me vaatleme seda, et näiteks, mis meie lõunanaabrite juures on aset leidnud pigem seal on armee muutumas nukuarmeeks. Meie armee ei ole see armee veel nii suur, nagu ta peaks olema. Kui palju meil oleks välja panna see seltskond 40 50000 kokku, eks ole, praegu ei tule. Seda loomulikult momendil veel kokku ei tuleksite. Lihtsalt kui meil on ajateenistuse suurus on 2500 m, armastame ka väljalangevuse te kõik selle siis tsükkel sisuliselt on üle 20 aasta kaitseliit lisandub siia, kaitseliit on ka väga palju, sõltub tegelikult sellest, mis ajateenistuse ette teeb, sest noh näiteks kaitseliidus põhiväljaõpet anda niiviisi, et inimesed lihtsalt ei ole nii palju, aga ta suudaks näiteks kuue-seitsme aasta jooksul kolm 40 päeva ei õppustel, et et see ei ole väga realistlik, et lätlased peavadki seda tegema, kuna neil ei ole noh, nende kaitseliidul ei ole ajateenistust, Eestit, et, et siit siit see tuleb ja siis on loomulikult relvastamine, varustamine, relvastamine, varustamine, see võtab loomulikult aega meiega edaspidi jänesed ma osaliselt riik riigihangetest ja välispartneritest loomulikult võib-olla üks viga, mida on tehtud, on ka see, et et meil on püütud teha nii-öelda tasakaalus varustuse hankeplaan, et näiteks juutide plaan ei ole tasakaalus sellepärast et nad küsivad teatud asjad lihtsalt ameeriklastelt. Kui meie näiteks väidame, et nüüd me oleme nii edasijõudnud ja iseseisvad, et me saame kõik ise teha, siis see ei ole selles mõttes väga relevantne. Et tegelikult see kapasiteedi ei ole, et me peamegi, näiteks kui me arvestame seda näiteks, mis Ühendriigid Iisraelis Afganistani või Iraaki sisse panevad, millised summad seal on siis kui on, kui on küsimus on kriisis või seast siis mingi 100 miljonit 500 miljonit dollarit ei ole summa, nagu see leitakse. Kui ei ole põhimõtteliselt ettevalmistasid üksusi organiseeritud isikkoosseisu keda arvustada ja keda nii-öelda välja kutsuda, siis seda ei saa millegagi korvata, seda ei saa teha mingite nädalate või kuudega. Eestile oleks vaja korralikku tankipolku, saan maru. Polgust rügemendist brigaadist, et seda ei suudaks riiki üleval pidada, aga ka pataljoni suurune üksus põhimõtteliselt operatiivvajadus selle järgi kahtlemata olemas. Mitu tonni rauda või mitu tanki see siis tähendaks? Pataljon on siin kolme-neljakümne tankiklassis. Ja oleks see reaalne, oleks Eestil konflikti puhul ja ärgem rääkigem konflikti puhul väga diplomaatiliselt. Me teame, kui see tuleb, see tuleb ida poolt, tuleb üle Peipsi, oleks nendest tankidest meile kasu ja mis kasu oleks? Selles mõttes meile praegu on väga vähe kapasiteedilt sõdida avamaastikul ehk siis me oleme piiratud. Me saame sõdida, aga me piiratud kinnise ja poolkinnise maastikuga, ehk siis maakeeles metsa aja võsastikus, linna maastikuga. See on üks asi, teine asi on muidugi see, et, et kui selline kukutamis rünnakulaadne sõjaline kallale tuleb, siis sihtmärk on eelkõige riigi pealinn. Siin kasutatakse väga palju õhudessant, jäägem merejalaväge. Ehk siis need on suhteliselt kerged üksused, nende vastasele momendil kuningat toetas, kohale jõuab, on see suhteliselt efektiivne? No aga tankiga Tallinna tänavatel ringi sõita, see oleks efektiivne sõjapidamine. Tahate peale Tallinn ei ole ainuüksi Tallinna tänavat, Tallinna lähiümbrus, lennuväli, põhimõtteliselt nii-öelda selle Tallinna roheline vöönd, et see muutub üsna üsna otsustavaks. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 2020.-ks aastaks oleks rahalisi võimalusi arvestades Eesti kaitseväe optimist, ideaalne kombinatsioon, selline üks tankima pataljon kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni, sealhulgas üks neist 30 kuni 40 millimeetriste pardakahuritega ratas soomukitega. Ning vähemalt kaheksa kergejalaväepataljoni veoautodel kirjutab Leo Kunnas oma 2006. aastal ilmunud raamatus viiv pikas sõjas. Märkmeid Iraagi sõjast. Kuna see tanki armastus paistab välja veel mitmes teiseski kohas pole imetankid tekitavat sissides hirmu, kui parimagi väljaõppega kogenud jalaväesõdur ei tunne ennast oma positsioonil mugavalt. Nähes 50 kuni seitsmekümnetonniseid teraskõlakaid otsejoones enda peale veerevad, kirjutata. Leo Kunnas, kui ta hetk tagasi ülekuulaja Silviale nimetasite, et Eesti armee ja kaitseministeeriumile vahelise kriisi või ütleme, probleem võib-olla kriis on õige sõna probleemide üks põhjus on kindlasti ametnikkond. Selline noor, vähe kogenenud amet, teekond, mida ma julgen laieneda nii-öelda ühiskonna peale üldiselt, kui sageli te tabate ennast mõtlemast, et Eesti on üks tüütu vasakpoolsete selline sõnatult pedekate riik. Selles mõttes minu minu käsitlus riigist on lihtsalt selline, et see on Eesti vabariik on ainuke riik, mille kodanik olevat. Teisendame, et selle riigi kodanik, mille kodanik teie olete, on ühed nahahoidjad. Just sellised vasakpoolsed lillelapsed, kellega tõelise ohu korral pole ilmselt peale hakata midagi muud kui et et nende eest ruttu isegi nende käest jalga lasta. Aprillis loomulikult riigi kodanike n-igasuguseid äärest äärde mainitamaksime kodanike vahel ühist nimetajat, aga ma võtan väga lihtsalt ette, et selle riigi kodanikud said vabadussõjas sõditud, said oma riigi loodud oleksid viinud ka 30 90 40, kui, kui riigi juhtkond oleks selleks võimaluse andnud. Selle riigi kodanikud sõdisid kuni 53. 56. aastani suhteliselt intensiivselt. Ja viimased metsavennad saadi sisest kinni seitsmekümnendatel. Et kui riik tekkis taas, tekkis uuesti siis tuhanded mehed aastast kaitseliitu olid valmis võitlema 91, kui situatsioon, raske organisatsioone, fust, nõrk relvastus, varustus väga puudulik. Et riigi kodanikud on ka need, et et küsimus on lihtsalt selles, et mida mina saan selleks teha, et et kodanikele lihtsalt selgitada, et milles on küsimused. Võib-olla on, on ikkagi selles, et nii poliitikud kui kaitseväelased võib-olla ei ole veel piisavalt suutnud kodanikke kõiki kodanikke kaasa tõmmata sellesse, mida riigikaitseks on vaja teha. Meil on vaja üles ehitada, mis inimene keegi on, seda me saame teada siis, kui raske moment on käes. Siis me näeme ja, ja ma olen veendunud selles, et 90 protsenti mehi on toime toonud sel momendil, kui nad on nii-öelda sõjalisse konflikti või lahingusse sattunud. Aga tehke selgeks nendele virukatele, kes Viru keskuses seisavad, emod, lillelapsed, kes pigem poetavad pisara, kui võtavad relva kätte, et miks nad peaks näiteks tulema teenistusse, miks nad peaks läbima, need kursused lihtsalt peaks oma ajast ära kulutama need kuud, et lihtsalt istuda kasarmusse. Selge on see, et võib-olla meie tasakaal meie ühiskonnas individualismi kollektivismi vahel ei ole veel päris paigas, et vist ühest äärmusest liikunud teised, kuid. Ehk siis on liiga palju liberalism. Kui nõukogude Alekest pütiseda kollektivismi väga palju ka võib-olla võlts kollektivismi esile tuua, siis loomulikult varakapitalism soodsa pinnase individualismiga, et kui inimesel on küsimus selles, et kuidas ta lihtsalt ise ja tema pere tuleb toime, siis ta ei suuda sel momendil väga palju kaugemale mõelda. Aga nüüd kui, kui siiski nii-öelda elatustaseme tõhusam kui lootust sellele, et paljud inimesed saavad nii-öelda oma käed otsestest elatamis probleemidest vabaks ja siis ka suudavad jällegi mõnevõrra laiemalt mõelda et loomulikult ühiskonnas on, on oma, äärmused, on paremäärmuslased, on vasakäärmuslased, on selles mõttes need, kes on valmis võitlema iga hinna eest, on ka, on ka lillelapsed, kes iganes, et need kõik on olemas lausa ühiskond. Tõelise sõjaväelase nuppu ja noh, armees olnud inimesed, kuidas te suhtute nendesse, kes nii-öelda, kes nii-öelda pühapäeviti mundri kapist välja võtavadki sisevõib, olla väga tõsist teenistust läbi teinud ei ole, aga kes on nii-öelda selliseid mundri wanna pinnaga nagunii-öelda noh, kasutatakse sellist wannabe väljend, et kas need on nagu pigem siis sõjaväemaine õõnestajad või siis selle edendajad? Nagu ma ütlesin, et kaadrisõjaväe siin siin riigis niikuinii selle võrra vähed kaadrisõjaväelastega ainuüksi riik ei ole kaitsta. Et sõjaliseks konfliktiks ja seda enam totaalkaitseks on vaja eri väga erinevaid inimesi ja väga erinevatel inimestel tegelikult on võimalust leida rakendust. Tegelikult kõigi panus ja kõigi osa on, on teretulnud. Et loomulikult kõigist ei saa oodata seda, et nad teeksid kõike, teevad mõnevõrra vähem, aga noh, me ei tohiks selles suhteliselt negatiivne. Absoluutselt kindlasti mitte, kas see on väga filosoofiline küsimus, järg sõda? Tegelikult? On ju sõjaväelastele vajavad armee iseenesest ilma tegevuseta selle tegevuseta, mille jaoks ta loodud on, noh, ta võib ju küll lõputult sügistorme või Kemad torme või kuidas neid asju nimetatakse, eksju esile kutsuda, nendes osaleda nendes õppustes. Aga tegelikult on armee see, kes vajab nii-öelda konflikti, kelle jaoks on vaja see nii nagu te ka ise tunnistasite, et korjata nende kogemust, saada nii-öelda elavad kontakti selle tegeliku olukorraga. Et siis tegelikus konfliktis ei selguks, et meie, meie, meie või siis mõne teise armee teadlikkus elab. Noh, 50 60 70 aastat tagasi toimunud sündmustes mis mulle selle peale ütleksid Ma väga pragmaatiline armee loomise seisukohalt, et armee luuakse selleks, et riigi sõjaliselt kaitsta. Selle armeel ei, ei saa olla mingit muud selles mõttes ülesannete, suudab mõnikord selle isikkoosseis täita muid ülesandeid, kust metsatulekahjusid või aidata üleujutuste puhul või mida suusavõistluseks Lump suudab seda ka teha, aga armee põhiülesanne on kaitsta riiki sõjaliselt ja selleks armee luuakse. Siin ongi tähtis, et kui ma armee loome, siis ta peab ka sõjaliselt olema suuteline seda tegema. Ses mõttes muidu tema loomisel ei ole mingit mõtet, et muidu on mõistlik minna islandi teedete tarneid üldse mitte luu. Seepärast noh, miks suhtungi nukuarmeesse selles mõttes negatiivsed Anizee sellist armeed on parem mitte üldse luua. On vaja luua sõjaliselt relevantne armee ja see nõuab suuremaid ressursse ja suuremaid jõupingutusi meie tingimustes, kus me oleme, sest meil on lihtsalt drina naaber, mitte midagi pole teha, keegi teine saab kergemalt läbi. Aga noh, me peamegi sellesse niiviisi suhtumad. Selles on küsimus on alati juute meile eeskujuks toonud, kes on nii-öelda teise maailmasõja sündmustest endale teinud väga selged järeldused ja kes ei taha, et need sündmused korduks. Et kui meie samamoodi kaotasime teises maailmasõjas ja järgnevates sündmustes sisuliselt iga neljanda kodaniku, kui me loeme need ka sinna, kes, kes emigreerusid siit siis ma ei peakski tegema väga põhjapanevad järeldused sellest, et millisel viisil üldse meie eksistents on võimalik ja tõesti, kui, kui ka kõik pärast kõike seda meie valla osa kodanikke otsustab, et, et see jõupingutus me ei suuda seda teha, siis on parem seda mitte teha, kulutades rahvaharidusele või millele iganes. Aga kui seda juba teha Sellele vantsus on praegu nagu ma saan aru, kadumas, see on see põhjus, miks ta armeest lahkusite. Selle prantsuse pinnal on olnud väga palju konflikte ja me oleme. Me oleme nii-öelda seisnud selle eest, et, et see armee läheks positiivselt edasi. Kahtlemata praeguse kaitseministri ja kaitseväe juhataja läheb seega positiivset elasid ma ei kahtle selles, kui kaitseminister Aaviksoo ütleb, et tema kaitseväe juhatajat ei tahaks ära kaotada. Kahtlemata tema seda ei tahaks, aga me ei tea seda. Kes seda tahaksid, Eesti vabariigi president on ka suhteliselt selgel seisukohal ja see ei ole sama seisukoht, mis teil täpselt? Ta on pealegi Ameerika taustaga Ameerikas otseselt kaitseväe juhatajat kui sellist ühte isikut persoon ei ole, seal on ju ka kogum, eks ole, väejuhte. Loomulikult maailmas on kuskil 100 demokraatlikku riiki ja igas riigis on nii-öelda oma riiklik süsteem, kuidas on üles ehitatud Ühendriikides, on presidendil allub selles mõttes difens, kellele sisuliselt praktiliselt alluvad regionaalsete väejuhatuste ülemad ehk siis see on nende spetsiifikast tulenev süsteem. Aga noh, ma olen ka varasemalt toonud, toonud just nii spetsiifilisi probleeme esile, et et Pentagonis ei ole, ei ole väga noored ametnikud ja, ja ka seal on kogenud kaadrisõjaväelased, aga näiteks seesama Iraagi sõda, et ikkagi tulid väga suured probleemid ja tehti väga suured valearvestused vaatamata kõigele sellele kogemusele ja kõigel sellel, mis seal on. Kas presidendi meeskond ühel või teisel moel on kuidagi teiega kontaktis olnud nii-öelda kuulata ära teie arvamused ja seisukohti olete saanud seda presidendile edastada? Ei. Ei ole. Tunnete, et, et see asi on läinud kuidagi valesti, et sealpoolne huvi selle vastu, mis tegelikult Eesti kaitseväeprobleemid on, oleks võinud olla teravam. Loomulikult oleks see huvi võinud olla suuremate C4 küsimus. Kas teie jaoks on nagu selles mõttes praegu nagu sillad põletatud. Kui kaitseväe ülemjuhataja rääkis teie lahkumisel, et ta püüdis nii-öelda mitmeid kordi teie mõtlemist ümber suunata, siis, siis olete te täna ikkagi reservis ja see jääb nii või on teie jaoks ikkagi olemas võimalused ta naasete naasete armee armeesse? Loomulikult on selleks olemas võimalus, et praegu ei ole see seaduseelnõu kuskile edasi jõudnud aga see hääletus tuleb ja rahvas oma esindajate kaudu teeb oma otsused, siis ma saan juba vaadata, et kuidas läheb asi edasi praegu ma teen endast olenevalt küll teha kõik, et et seda probleemi rahvale selgitada ja ka neid võimalikke tagajärgi. Põhiseadus on minu arvates niivõrd tõsine asi, et sinna ei saa luua sisse mingit ebakindluse mehhanism. Et see vastupidi see põhiväide, mis, mis väidetakse, et et kaitseväe juhataja vaja allutada täitevvõimule, et see ei ole, ütleme välja sellepärast et kaitseväe juhataja on praegu seadustega allutatud juba täitevvõimule, ehk siis kaitsevägi on defineeritud rahuaja riigikaitseseaduses väga selgelt kui, kui täidesaatva riigivõimu asutus, kes allub vabariigi valitsusele ja see on juba paigas, kui selles on kahtlus, siis võib sedasama formuleeringuid tõsta põhiseadusse, milleks on vaja juhatab põhiseadusse välja visata. Selles mõttes, et see fakt iseenesest tekitab ebakindlasti. Milline poliitiline jõud on konkreetselt selle praegu tekkinud olukorra taga, kus, kus põhiseadus sellisel moel? Püütakse. Mul on seda raske defineerida numbrites, milline poliitiline jõud selle taga on, aga kindlasti presidendi julgeoleku nõunik ja ka kaitseministeeriumi ametnikud, kes ta on ise endine ministeeriumiametnik. Nemad võidaksid selle läbi kõige rohkem sõna otseses mõttes, sest sest juhataja rolli taandumisega ja ministri juure rooli suurenemisega de facto see, kelle roll suureneks, on ministeeriumiametiga. Nii et kannika on see mees, kes tahab saada nii-öelda paguneid enda õla peale. Seda ma ei oska öelda, mida ta taotleb. Võim ja otsustus ei ole iseenesest mitte kunagi ainult need, mille pärast mingeid muudatusi tehakse. Kas see tähendaks ka ministeeriumi mingeid võimalusi kontrollida ka näiteks kaitsevägedes või kaitsevägedega seotud rahade liikumisi, kas see annaks nende võimalusi partei nii-öelda juhtmetel, partei liikmetel, partei hea headel kohtadel olevatel lojaalsetele ametnikel saada lähemale sellele informatsioonile, mida, mida tegelikult mida tegelikult ministeeriumis ja ja selle nii-öelda ühendamisel tekkivast struktuuris liigutatakse? Noh, põhimõtteliselt kaitseministeeriumile ja valitsusele ja riigikogule on kõik võimalused viimase terani kontrollida kaitseväe ja kaitseväerahade liikumist, et see ei olegi, on üldse küsimus. Meil on kaitseväe juhataja lihtsalt jalus, kes ütleb, et nii ei saa minna, kallid sõbrad, meil tuleb teha midagi sellist maade tehingute laadset, sellisel juhul saaksid öelda ametlikud. No põhimõtteliselt ma defineeriks päris seda nii, aga ma arvan, praegu on tsiviilkontrollimehhanismid on meil paigas väga tugevalt, et teil on paigas palju tugevamalt kui enamustes riikides Ühendriikides ei oleks ju mõeldav see, et et kaitseminister või, või valitsus lihtsalt tühistatakse, juhataja, mistahes korraldused hiljem võetakse selles mõttes kes iganes selles juhataja nime all võetakse, need lihtsalt maha, et, et selle pretsedendi põhimõtteliselt ei minda, et neil on see seaduses kirjas proua riigikaitseseaduses ministri õigused, peaministri õigused, nad saavad seda iga kell teha. Seda on kasutatud selles mõttes loomulikult, paneb juhataja olukorda, ütleks hästi lihtsalt, et kui ma oleksin juhataja minu selles mõttes korraldased kaitseministri poolt mõõtaks, siis maastaks lihtsalt tagasi, et mul ei ole seal midagi enam teha. Et sind mehhanismid on väga tugevalt paigast, et, et see, et millised mehhanismid veel tugevam peaks olema, anna mu tõesti raske. Raske defineerida, et kui kaugele peaks, nagu sellega veel minema. Lõunas, kas inimesed tänavalt saavad sellest küsimusest aru? No põhimõtteliselt inimesed tänavalt kahtlemata võivad selle vastu tunda huvi, et see on väga individuaalne, aga aga Siim murdepunktiks tuleb see, kui inimesed esitavad endale küsimuse, et hästi see see, et näiteks teha selline põhiseaduse parandus, mis annaks võimaluse kaitseväe juhataja kui institutsiooni kaotamiseks tema põhiseadusest väljavõtmise teel ja pärast seda, et ma ei ole küll ühegi erakonna programmis või põhikirjas või valimiseelsetes lubadustes platvormis midagi sellist näinud. Et noh, selles mõttes see ongi nagu mulle mõnevõrra nagu hämmastav, et loomulikult valijat peaks küsima, et oma erakonnast, et oot-oot, et kas ma olen, kas ma olen teile andnud sellise mandaadi, et nüüd tõstate käe, ütlete et näiteks juhataja läheb põhiseadusest välja. Et siin on nagu see õige moment, et et võib-olla seda küsida. Tead, Reimo kuulates seda porilaste Marss ja kaitseväe juhataja marssi tundub mulle, et marsisammu on võimelised ära õppima praktiliselt kõik peale väikest harjutamist. Ja vaata, aga põhiküsimus on, kuidas kanda välja munder, kaitseväe juhataja munder ja kellele see selguma kellele mahub selga Ants Laaneotsa munder. Väga palju küsimusi on õhus, vaata kannikustele jutu kannika risk. Aaviksoo on ilmselt liiga pikk ja tal lõppeksid need püksid kuskil poole sääretoru peal nagu kukeke, eks ju? Ligi, ja nii edasi, ja nii edasi ja nii edasi ligimestele liiga pikk.