Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee tänane üle kuulata on point internetikommentaatorite klappides. Ansamblite teeklaas on back ja pläki kitarrist naine, kes sündis mehena. Kas ingel või saatan? Seda näitab, pean ülekuulamine. Ülekuulamine alustab. Tere päevast, Angela Aak. Tere. Kuidas on tervis, talvine aeg ja muud asjad, saate küsimustele vastata. Saan vastata, olen natuke nohune, aga ei puutu asjasse. Viimasel ajal olete olnud orbiidis ja ikka sellele, et teie elus on toimunud suurvahetus. Kui peaksite ametlikult dokumentatsioonides meditsiiniraamatutes ajama, siis kuidas teie selle nii-öelda ametlik nimetus on, et trantslast transseksuaaleks ole või kuidas peaks nimetama definitsiooni panime alguses kohe paika. Ei, ma arvan, et ma olin seda, et praegu kuidas öelda? Ei? Ma ei usu, et mulle mingit eraldi mingisugustki nimetust saab nimetada. Et ühesõnaga, kui enam enne, eks ole, oli see nimetus ametlikult transseksuaalsest, et teie, teie arvamus ja uskumus oli see, et te olete, eks ole, mehe kehas naine. Jah, noh, see on tegelikult see, kuidas öelda, see, see nii-öelda see on nagu meditsiiniline diagnoos, ega sellel mingit muud muud nagu sihukest vaatenurka ei olegi. Aga see on diagnoos, eks ole, meil on oma nii-öelda sümptomite olemas ja, ja ma arvan õige aeg oleks praegu neist rääkida, mis voodis avaldusteks. Ma arvan, et kõige õigem oleks sellist asja, küsib psühhiaatri käest. Kuidas on? Kuidas on selle diagnoosi ja kõikide nende asjadega, mis, mis siia ümber on nagu hind. Teie enda jaoks on see minevik, te olete sellest nii-öelda diagnooside maailmast nüüd lõplikult välja sõnad või see protsess tegelikult jätkuda. Noh, eks mul on iseendaga ja oma oma rada pidi käia endaga veel toimetamist, nagu meil kõigil on läbi elu toimetamist. Aga iseenesest küll võib niimoodi öelda jah. Kõik lõikused on olnud rohkem midagi öelda, nuhaga kallale minna ei, ei ole? Ei ole otseselt. Aga praegu ma saan aru ikka, Teie jaoks on protsess, selles mõttes jätkub, et ilmselt mingeid tablette on veel vaja nii-öelda jätkata seda protsessi, et päris lõplikult öelda, et teisi enam kübetki meest Nende tablettidega on selline lugu, et ühtesid rohtusid sööma elu lõpuni, nagu, nagu on paljudel inimestel mingid rohud, mis, mis on ta sunnitud võtma elu lõpuni. Nii on ka mull. Aga teie puhul, eks ole, on see teie enda valik, et te peate näitaja tablette sööma? See ei ole päris nii-öelda krooniline haigus, mis inimesel on külge jäänud mingi lapsepõlvevigastus ja nii edasi. Noh, iseenesest on kogu see see asi kuidas öelda nagu, nagu haigus, mis minuga toimub, no vot seda on nii raske nagu. Ma ei oska öelda, siin peaks mingisuguse raamatu lahti lööma ja siis sealt näpuga järge ajama. Ma võin öelda küll seda, et iseenesest on mul olnud nagu kaks elu ja ma loodan, et ühel hetkel võib-olla osa nendest mälestustest, mis on nagu selle eelmise eluga seotud, et need nagu kuidagipidi natuke tuhmunud kaaslast uusi ja toredaid elamusi tuleb peale. Aga siiski Paljude selles mõttes oma päevast nõnda ära kulutatud lihtsalt puhtalt sellele, et, et ennast ma mõtlen sõna otseses mõttes nii-öelda füüsilise kehana rohkem naisena tunda. Siiski peate ilmselt vaeva nägema selleks siiski ütleme mehelikult mingeid tunnuseid, muide, habemekasvu olete saanud nii, et seda enam ei ole. Ei ole. Ei ma ei usu, et miks ma nii väga eraldi rohkem vaeva nägema kui mõni teine naine Mai. Küll seda kuidagi. Palju näiteks kulutate raha selle peale, et et oleksite naine, kui me jätame loomulikult, eks ole, meik, see käib iga naise juurde riided, aksessuaarid loomulikult naisele meeldib, eks ole, sära teile kahtlemata ka, aga, aga ma mõtlen nende lisaekstrapakett. Ma arvan, et mul ei ole mingit lisaekstrapaketti, selles mõttes ei olegi, nagu on see, kuidas öelda, et see oleks nagu veidi üle tähtsustatud sellest rääkida, ma ei usu, et ma rohkem üldse kulutan, kui või ükskõik kes. Teine naine. Aga mis on selline tüüpiline, ütleme kuupakette ma olen kuskilt lugenud, et, et inimesed, kes seisab versiooni, on läbi teinud nende selline nii-öelda ekstra kulu kuus võib olla kuni paar 1000 krooni sinna juurde käib, eks ole, see tablett sisse pluss võib-olla natuke rohkem ma tea, meiki võib olla soov mingit teatud naiselikke jooni rohkem rõhutada. Noh, see summa vist siin on küll niisugune, nagu ta on parasjagu. Et see ikkagi oleneb sellest, missugune ja, või hea keegi tahab välja näha, noh, mina ei ole suud ei kosmeetikusse käia ega, ega mingite eriliste protseduuride võtta, nii et ma arvan, et minu puhul on see üsna tavaline. Olen küll kõvasti üle paisutatud. Et kus tahad, võid sa endale kaks miljonit kuus kulutada, kui selleks soovi on. No ja selles ei ole üldse mingit kahtlust. Seda ülekoormust ette valmistades lugesin ühte artiklit, kus väideti, et tegelikult võiks teiesuguste inimestesuguste naiste puhul tegelikult üldse mitte minna kallale selle probleemile mittekirurgilised asjale läheneda, vaid teha lihtsalt selleni, loogiline ümberveenmine, et inimese peas kuigi tõsi, jah, inimene võib tunda, et ta on naine mehe kehas või siis eks ole, mees naise kehas, ükskõik kumba pidi sa parasjagu juhtunud, on, aga lihtsalt inimesele teha nii-öelda surestiivne väike klõps ja öelda, et palju laadimine just et tegelikult asi kõik on korras, et, et sa oled see, kes sa oled, et sa ei pea nagu ennast tundma teises kehas. Ja vot ma siin arvan, et see päris niimoodi ei ole, ega noh, enda kogemusest võin öelda, et ega need otsused ja ja need ei tule nagu ka kergelt ja üle, et siin on ikka päris päris pikalt olnud nagu aega mõelda sellele järele, kes ma siis tegelikult olen. Kaua teie seda mõtlesite? Noh, ma ei tea, aastakümneid Maran. No kui kiiresti lõpuks ikkagi tuli see otsus või, või see kaalumine, et jah, et nüüd on see aeg käes, nüüd ma pean selle ära tegema. Ma pean saama endale naiseks. Noh, ega see ei tulegi kõik päevapealt, nii nagu see otsustamine, nii ka nii ka need teod, ega see ka päevapealt ei tule, see on ikka päris mitme aasta pikkune protsess. Mis kõige negatiivsem argument on sealjuures, kui ta mööda tagasi mõtlete seda vaagimist, et mis on see negatiivne pool ilmselt operatsiooniga on seotud mingi teatud risk, eks ole, nagu kõik operatsioonid. Ja seda muidugi jah. Kui oleks olnud ka mingisugune teine lahendus, siis oleks läinud ka seda teed, aga kui ei olnud, siis? No ei saa nii nagu ta oli täpselt Eestis on see ju harukordne, tegelikult selline asi enne teid väga palju inimesi ei ole, kes oleks niimoodi seda teed astunud? Neid ikka on, aga, aga kahjuks ei või ma ei tea, kas kahjuks, aga ma ei tunne eriti nagu neid inimesi, noh, mõnesid küll jah, aga ega meil Fight Clubi ei ole olnud või vähemalt mina ei ole ei ole sellega kuidagi seotud. Olete ühe riskina mõelnud seda, et tegelikult te olete nii-öelda evolutsiooni ummiktee teist ju midagi maha ei jää veel, see, mis läheb sinna mulla alla. Liin nii-öelda jätku. Selles mõttes küll jah, küll, aga on mul võimalik nagu kuidagi muudpidi alla hea või kasulik. Kahtlemata teie ülesandeks nüüd jääb, eks ole, põlvkond üles kasvatada mitte siis kui sõda läbi, et ise saaks olla nii-öelda päris bioloogiline ema, see võimalus teil ju, eks ole, on puudu, seda ei saagi luu. Kui palju te nii-öelda patja nutta selle pärast, et teie vereliine jätku? Noh, vot selle asjaga niimoodi, et kõikide ja maailmas kõiki asju, mida võib-olla ka väga-väga tahaks aga siis, siis tuleb sellega lihtsalt leppida. Noh, ma ei oska öelda, kas ma patja nüüd nutan otseselt. Aga see on üks selline üsna raske, sest et kahtlemata iga naise tung on olla ju ema. Ja muidugi aga noh, ega kuidas öelda kivist ei pressi midagi välja. Sa nüüd nagu naljaga öeldud Veel sedasama enese ümbermõtlemise juurde ma tahaksin tulla tagasi, et kas, kas teil nagu selle peale ei mõelnud, Angela, kui te ennast hakkasite, teistpidi tunnetame, tekkis tunne, et nüüd tuleb enda kehast luua siis naise keha, et võib-olla on juba hilja, sellepärast et olgem ausad noh, daamide vanust, eks ole, ei räägita, aga siiski ei ole nii-öelda esimeses nooruses päris selline teismeline tütarlaps, eks ole. Aga siiski, kas te ei mõelnud, äkki on hilja, et võib-olla peaks seda elu elama ja nii nagu nii nagu enne on elatud, et ei peaks nii dramaatilist otsust tegema, sest ta ju ise tunnistasite, et tegelikult see, see on päris palju kannatusi. Seda küll, aga teistpidi, kannatused on veel suuremad, nii et mul ei olnud nagu nii nii või naa valikut. Teiseks, ma ei ole päris kindel, noh, oleneb inimesest, mina ilmselt viieteistaastasena nagunii täpselt asju enda jaoks ei olnud selgeks mõelnud. Või no muidugi, mis seal salata, meil oli ka teine aega ja infopuudus. Mul on üks oluline küsimus. Kui me räägime sellest vanuseküsimusest, meeste keskmine eluiga Eestis ei ole teab kui suur. Kuidas teie enda peale mõtlete lähtute, meeste, keskmisest elueast või naistekeskseid? Tegelikult keha poolest ju osaliselt, keha on veel nii-öelda mehe materjal. Siis no mis materjal, no ma ei oska öelda, ema ikka lähtun sellest isenda keskmisest vanusest. Ma arvan, ma ei ole selle peale tegelikult mõelnud. Ast nendes. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Eesti Ekspress, teine november 2005 toimetusel nädalasõnaks valinud sõnast seeniorbeib seeniorbeib teatud bioloogilise vanuse ületanud kaunitar, kes aga käitub nagu beib trotsides pralt aja kulgu. Kuulsaimad seeniorbeibed Eestis. Talundver Eve Kivi, Anne Veski Beatris, Anu Saagim, Kersti Toots, Kati Toots. Raja Teele Andre saak. Ülevaade on Angela Aak, kui inimesed räägivad mingist sellisest pikast protsessist, räägivad mingist pikast keerulisest teest, millel on oma algus ja oma lõpp ja siis, kui sa kuidagi räägib kuskil finiši, siis enamasti räägitakse sellest, et ollakse koju jõudnud. See retoorika on teie tuttav, te ise mõtlete samamoodi. Ja selles mõttes küll jah, kuigi nagu ma ütlesin, et mul on oma rada nii, nii ühel kui teisel moel seal käia. Aga selles mõttes võib seda küll niimoodi öelda, jah. Kui te praegu hindate nii-öelda neid võetud riske ja läbi tehtud protsesse, selles mõttes oli ikkagi õige otsus, nii pidigi tegema ja, ja, ja, ja midagi siin nagu väga kahetseda ei ole. Seda küll ei ole, nagu ma ütlesin, ega mul ei olnud valikut ka. Ei olnud selles mõttes tehnilises mõttes, et nibin pidi minema niiviisi Ehida mõned aastad tagasi, tegelikult ju vähemalt nendes intervjuudes, mida ma olen lugenud, ei pidanud seda üldse nii noh, konkreetselt eesmärgiks soovahetusoperatsiooni kui sellist, siis lihtsalt ei olnud ühiskond nagu küpseda, informatsiooni vastu võtma või milles, milles see küsimus siis oli? Ei see ei ole selles, lihtsalt mina ei olnud sellel ajahetkel ilmselt päris kindel, mida ja kui palju mu pressile millestki räägin ja millist tööd ma üldse edasi teen ja kõik otsatesti lahtised. Angla räägimatlikkuses pressiasjas see, et teete seda avalikult, see on istu, teadlik valik või on see olnud noh, asi, mis on nii-öelda teie eest ära otsustatud, et üldse jääda seda tööd tegema mida te valdate ja valvata suurepäraselt kitarristide ööd, siis muusikutööd selle jaoks tuli seda teha avalikult või oli see ikkagi teie mingi otsus, et Andres haagist, Angela Aak saab avalikult kõikide silmade all? Noh, kui avalikult ma arvan, et selle koha pealt üks minu missioonidest on võib-olla ka kaudselt aidata neid inimesi, kellel on sarnane saatus nagu minul. Aga teisest küljest oleme mõelnud seda, et et oleks võinud ilmselt hakatud poriga loopima ja ma arvan, et oleks rohkem loobitud, kui ma oleks täiesti vait või kuidagi kõrvale hiilinud või, või ma arvan, ise. Selles mõttes avameelse saanud teiega teatud trumbi, eks ju, et et noh, mida siin nüüd sõbrad ikkagi rääkida, eks ju, et nii see lihtsalt on ja see, kas teile see meeldib või ei meeldi, ei ole ju üldse oluline. Tähtis on see, et teie tunnete ennast hästi. Kui palju nagu tegelikult selliseid vahetuid, kohtumisi inimestega on olnud, kellel on vaja selgitada või kellega on vaja kuidagi mingeid nii-öelda punktid läbi käia või läbi rääkida, et kahe inimese vaheline suhtlemine oleks normaalne nii nagu nii nagu tavaliselt inimeste vahel on. Te mõtlete, et siis kas nagu. Kas on teil mingi omandisuhetes pressiga inimest? Tavaliste inimestega ja lihtsate inimestega ma ei mõtle isegi mitte ajakirjandust. Ei, ma arvan, et ma ei pea. Midagi tõestama iseenesest mul ei ole selleks nagu mingit vajadust. Aga selles mõttes mingi plokk ikka inimestel, ega nad ei tule, eks ju, samamoodi nagu oma lihast vanaema või, või, või siis lapsepõlvesõpra ikka ju mingi nagu selline väike reserveeritud, julgen oletada on ju olemas, on teil mingi oma selline nõks ka, millega ta selle, selle sellise väikese lonksu nagu maha saate? Vaat seda reserveeritud, seda minul teiste suhtes küll ei ole, vastupidi seda inimeste jääst jah, kes nagu või noh, teiste inimeste käest, eks ole. Et ma ei oska siin küll minul küll mingit eraldi nõksu oled ju see, kes sa oled ja mis siin ikka mingeid eri erilisi lõksusid. Aga selles mõttes need inimesed, kellega ta suhteliselt varasemas elus on, nad on teie teie nii-öelda praeguses elus ka kõik olemas või, või alles seal on toimunud kindlasti mingi isolatsioon. Noh, nii no ikka suurem suur osa inimesi või suurem osa või, või noh, peaaegu kõik on mul ikkagi alles. Aga mis, kui seda silmas pidasid, et mis sõpruskonda puudutab, siis on see olen aru saanud, et elus nagu kuidagi viimasel ajal ongi see tendents rohkem, et igaüks nokitseb oma asjade kallal, mis ei tähenda muidugi seda, et kui kokku saadakse, et siis on kõik, on väga häpid ja on nagu hea meel jälle kohtuda üle pika aja. Aga selles mõttes ta ei ole märganud, et mingil hetkel järsku ootamatult suur osa nendest inimestest, kellega oleks võinud ju vähemalt Moovutadest ära öelda, lähevad teisele poole tänavat ja, ja just selle. Ei sellist asja ei ole mina küll märganud, seal on väga hea kuulda oma klassivendadega saate hästi läbi siis nendega, kellega ta kunagi koos koolis käisite. Kuivõrd jah, Me küll kohtume suhteliselt harva viimasel ajal, aga ikka nendega uue aasta soovida. Selles mõttes seda enam, et teil tegelikult on ju tuntud inimeste kas nii-öelda ega neid väga palju ju selliseid kool ei ole, eksju, kus, kus ühed ja teised ja kolmandad tuntud ühiskonnas teada, millised inimesed, inimesed figureerivad. Seda ma küll ei arva, et mingi eriline klass midagi, ma arvan, et see on ju kuidas öelda. Igal poolsuguseid inimesi. See on tõsi, lihtsalt, et oleks raadium. Üle ega kuskilt otsast ei tahaks tähtsustada, et see oleks nagu kuidagi vale või imelik minu meelest. Absoluutselt Tauno Kangro, Juhan Partsiga kõigiga saate läbi. Juhanit ei ole ma tõesti päris kaua aega näinud, aga Raunoga oleme ikka üritustel kohtunud, aeg-ajalt muidugi Sammestile. Loominguliste inimeste värk. Kui palju on teil reaalselt olnud selliseid olukordi, kus inimesed tulevadki teie käest nõu küsima, te nimetasite seda, et ta võtnud mingi sellise missiooni ja jumal tänatud, et keegi seda teeb. Kui palju inimesed tegelikult tulevad teie käest küsima, Angela, andke nõu, andke abi, mis moodi need asjad käivad, kuidas nad astuvad käima? Noh, sellega on niimoodi, et vahetevahel, ega ma ei ole nüüd seda missiooni jälle ka üle ja selles mõttes ei tähtsustaks, ma olen lihtsalt mõelnud, et kui ma seda teen, et äkki siis mõnedel sarnase saatusega inimestel on kergem küll aga saame aeg-ajalt mõne meili või midagi sellist, siis ma ikka kui ma oskan midagi öelda tarka, siis ma ütlen Millest me nüüd räägivad või mida, mida inimesed küsivad? Noh kuidas öelda, ega ma siin nüüd sõna-sõnalt sellest rääkima hakka, ikka samadest probleemidest, mis kuidas öelda, noh, mis kellelegi Hussein nagu tundub, ette tulevad siis ma üritan näidata, oskan. Kui palju neid inimesi meie miljonilise elanikkonnaga riigis või, või vähem kui miljonilise arvuga rahva hulgas tegelikult võiks olla, kes peaksid läbi käima samasuguse tee, kui teie olete. Ma saan aru, et te võib-olla ei pea ütlema siin, et need on täpselt 234 või siis 116, aga põhimõtteliselt kui palju neid te kindlasti seda küsimust kuskilt nii-öelda noh, kokku puutunud sellega. Jah, ka siin on niimoodi, et vot ma ei oska öelda, sest ma ei tea täpselt võib-olla 50 võib olla 100, ma võin siin eksida, sest minul ei ole mingit ülevaadet selle kohta Aga arstid, need, kellega teil on tulnud rääkida, ei ole sattunud kunagi sellele teemale mõtlema. Täpselt arvudest ei ole, küll on, aga neid inimesi igal juhul on selles mõttes, et sarnaseid, kes, kes oma kehas justkui vangis igapäevaselt elavad oma elu. Ma saan aru, et küsimus ei ole ju selles, et need oleks üks, kaks või kolm, pigem on see arv ikkagi kümnetes. Ja seda kindlasti. Selles olukorras, kus, kus me tegelikult noh, võib-olla avalikus ruumis näeme selle küsimuse osas sellist noh, kuidas seda nimetada, ma tean sellist pihku itsitamine huvi, eks ju. Saate aru, mis ma mõtlen, kas siin peaks olema kuidagi või või korraldada mingi selline riigipoolne initsiatiiv, ma olen täiesti kindel, et seal nende operatsioonide juures millegipärast võib-olla kommutata lükata ümber haigekassa oma kätt ilmselt ei ulatanud, ei aidanud kinni maksta. Ei, seda küll ei ole, jah, kusjuures minul ei ole muidugi isiklikult ei ole etteheiteid ja ma ei ole ka inimene, kes seadusi teeks ja siin ümber poleemikat tõstaks, et nüüd peaks olema nii niimoodi või naamoodi. Aga kas mingi nagu selline tugi on, see süsteem on olemas, et kui selgub ikkagi, et on noor inimene 15 16 17 20 25 minugi poolest, eks ju. Kes tunneb samasugust probleem, kuhu ta peaks minema, ta ei lähe oma armsa perearstiga rääkima, kes kes eelmisel päeval kuulas ema kopsu ja nüüd kuulab siis noore noore nii-öelda sooidentiteedikriisiks. Vot see oleneb ilmselt perearstist, minul on väga tore perearste, ma sain omal ajal tema käest väga palju häid ja toredaid nõuandeid, millest mul oli nagu abi. No aga tead seda edasi inimene noh, ilmselt seal natukene lihtsam. Jah, seda küll, aga ma arvan, et noh, vaat siin ongi raske öelda, et kui sa oled nüüd 15, noh, eks muidugi vanematega on. Ma arvan, et see on jälle see, et ei taha ju rääkida vaja, ilmselt. Ema, isa, eriti isa, ma arvan, et tal on nagu raske aru saada. Noh, perearst või psühhiaater ja no ikkagi on vaja arstidega nõu pidada, sest noh, kus sa siis kust ta seda nii suurt tuge siseenda, sest et võtad Kas selle kohta on olemas mingit sellist ja noh, ma ei tea mingit trükimaterjali või mingi kasvõi inglisekeelne veebilehekülg, mis, mis kuidagi adekvaatselt seda, seda probleemistikku või küsimustiku valgustab, sest see kindlasti siin on ka olemas mingi pinutäis, usujüngrid, ma kujutan ette, et on olemas spetsiaalsed leheküljed, mis räägivad stiilist, pagani, temast saatoni ja nii edasi. No on küll jah, vot siin kui konkreetset aadressi küsida, siis ma jään vastuse võlgu, aga ma olen ka ikkagi netis nagu seda teinud, päris palju surfanud omal ajal on küll, jah. Tagantjärele ma võin isegi öelda nagu seda, et on muidugi nagu paremaid ja halvemaid ja kus ta nagu rohkem õigeid vihjeid ja segust bittena ta muidugi inglisekeelsed ja ja siin oli ka, ma ei tea, kas enam on olemas, aga, aga Soome lehekülgedelt sain mina omal ajal ka abi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, kodanike Haagi klassivend, hilisem rahva, skulptor, Keskerakonna liige, Pronks Kalevipoja looja Tauno Kangro ütleb internetilehel Key e Aacoli viisakas, puhas ja korrektne. Ta oli heas mõttes esteet. Mäletan, et meil oli klassiõhtu ja kas seal olid mustad nõudvi miskit? Igal juhul talle see ei meeldinud. Kangro usub, et Andrese naiselikkuses mängib ilmselt kaasa muusiku kutse samas klassis, kui aakia Kangro õppis ja osales ka klassiõhtutel hilisem Eesti vabariigi peaminister, majandusminister ja erakonna Res Publica esimees härra Juhan Parts. Ülekuulatav Aak, Angela Juhan Partsist oli juttu eelmises ülekuulamise osas üle kuule, Vaino küsis, kui tihti kohtute te ütlesite väga tihti ei kohtu, kui tuleks kokkutulek. Klassikokkutulek, kumb kumba tantsida, vahiks. Ja ma arvan, et ma ei tea, kas, kas Johan mind viiks või mitte, tegelikult mina, kui päris aus olla, siis ma ei ole käinud vist mitte ühelgi klassikokkutulekul. Liha põhjus on olnud see, et need on alati reedeti, laupäeviti ma olen pidanud mängima siis. Sellega on niisugune lugu. Aga muidu läheksite, lööks selja sirgu, teie jaoks ei ole probleem see, et teie klassikaaslased mäletavad teid ju poisina. No minu jaoks ei ole, ma ei tea, seda, peab nende käest küsima. Aga kui tihti teiega on juhtunud seda, et te lähete, istute seltskonna, kellega te olete kogu aeg koos, noh, kas just kogu aeg koos olla ka mingis minevikuperioodis koos olnud ja ühel hetkel te tajute tunnete, et see laud, kuhu te istusite, on kuule tühjaks jäänud need teemad, millest räägitakse, on sellised, et teie seda nii-öelda muutumisteemat võimalikult vältida. Ei, no niimoodi päris ei, ei ole nüüd küll ei olnud, et mul ei tule nagu ühtegi sellist, sellist asja ei tule nagu meelde. Aga noh, kuidas öelda, eks? Ma arvan, et pigem on niimoodi, et need inimesed, kes ei taha minuga suhelda, nende ei suhtleja, siis nii ongi ja ja vastupidi kes tahavad, et nendega ei, ei ole küll hauast keegi püsti tõusnud, vähemalt mul ei tule meelde. Kuskil selveris järjekorras seistes saad aru, et inimesed ei tule näiteks teie taha sinna sappa seisma, sellepärast et nad ei taha võib-olla teiega ühte pilti jääda. Ei, kas peaks nii olema? Ma ei ole kahjuks nii ei ole. Ma küsin neid küsimusi sellepärast, et mulle meenub üks juhtum, siis Eesti vist esimese transseksuaale Kristel Errsitsiga, kes kes lahkus Eestist ja palus Belgia valitsuselt poliitilist varjupaika, sellepärast et Eesti ühiskond tema sõnade kohaselt oli infantiilne ei suutnud vastu võtta temasuguseid inimesi. Teie arvamus on see Eesti ühiskond siiski oma baasis infontiilne, kas need rullnokad on kõige ja kõigi kohta üsna teravalt solvavalt öelda, annavad tooni? Ma arvan, et üleüldse, kui ükskõik kes inimene, kes midagi teeb ja selle tegevusega kuidagi siis ka natukene satub avalikkuse orbiiti siis on keegi, kes tuleb nii-öelda poriga loopima et see ei ole nüüd ainult seemne, mina olen endaga teinud vaid ükskõik, kes on kus millegagi hakkama saanud. Et siin ma muidugi küll, kel kellelegi ette ei heidaks midagi sihukest on noh, on. Kas te olete muide märganud ka seda, et see Eesti justkui mingi selline vabaduse indeks oleks läinud kuidagi teie nii-öelda loo valguses pehmemaks, vabamaks, no enam ikkagi need internetikommentaarid enam nii sellised tülgastavalt jõhkrad ei ole, kui, kui, kui, kui mõned aastad tagasi No võib-olla selles on teatud tõetera, ma kahjuks ei ole ise internetikommentaaride lugeja, et mul ei ole selleks lihtsalt aega. Aga ma ei tea, võib-olla küll, jah. No kui ma vaatan google sissekandeid teeniseks kiire lihtsa otsiku teie kohta, ükskõik kas ma panen Angela või andres sinna tee perekonnanime ette, siis see lugu hargneb lahti umbes nii, et viimase 200 aasta jooksul praktiliselt iga kuu kohta võime leida loo või kaks, kus ükskõik millises seltskonnas, ajakirjanduses ka meie nii-öelda tipppäevalehed, eks ole, on seal selles ots sees. Ma leian loo teie kohta see, et te ütlete, et see on teie enda selline soov ja teatud määral ikkagi poisilik edevuseks olla, olla pildis, või on see ajakirjanduse selline tungiv soov midagi erakordset kajastada, sest et olgem ausad, teie avalikuks tulek, et teil on selline soov ennast muuta ja nii edasi, see on ikkagi natukene erakordne, eks ole. Vot siin ma ei teadnud, kas erakordne, aga mis puudutab seda siis, et kui ma kuskil käinud, ma olen märganud nagu sellist asja, et kui ma kuhugi oma näppu pistan, sellega sumisema. Et noh, ma ei tea, ma ei ole selles isenesest süüdi, aga kuidagi see on niimoodi. Aga mis see sumin on teie armsas, mis laadide sumin on, mis tekib pärast seda, kui te nende näppu sisse panete? No ma mõtlesingi, pidasin nagu seda silmas, et siis keegi kirjutab, et tegin seal, käisin kuskil ja tegin seda, et see ei ole tegelikult ju üldse mingi kuidas öelda mingi sündmusi, kus, Hiljuti olid teie üsna Sis napis rõivas ja suisa alasti pildid ühes Eesti seltskonnaajakirja, kas ja ma lugesin kommentaare, mis seal oli kõige pehmemaid? Kommentaar, mis ma leidsin, oli see, et kui ma hommikul võtsin ette kroonika ja vaatasin neid pilte, mul tekkis hingemate oksehoog, mida te ütlete nendele inimestele, kes niimoodi kommenteerivad ja niimoodi mõtlevad. Ühel jääb ju oma vaba valik mõelda omi mõtteid ja aga ma ei ole, vot jah, ma ei ole neid kommentaare lugenud, ma ei tea, no ju siis. Siis selle inimese arvates olid väga halvad pildid ja ilmselt noh, ma ei tea, ma ei oska midagi öelda. Ega minu elu läheb ikka edasi, sellest ei muutu ju midagi. Selles olen ma täiesti kindel, et ei muutu midagi, aga seletage meile inimeste ära, kes ütlevad, et noh, see on ebanormaalne, see ei ole looduslik. Võib-olla veel 100 aastat tagasi, need inimesed oleks nii-öelda tapalavale saadetud ja nii edasi. Seletage neile ära, et kõik see, mis teiega on toimunud, et miks see on, on normaalne, nii-öelda naturaalne ja nii pidigi minema ja kõik on korras ja ei tasuks liiga palju tähelepanu selliste noh, sõna otseses mõttes paigalda, perverssed tähelepanu pöörama. Sellele küsimusele noh, vaat siin on see tähelepanu pöörab press ja miks ta pöörab, on, on sellepärast, et et tänu minu ametile, eks ole, ma olen kuidagi siin polnud nii-öelda sellest laval olnud orbiidis ja aga siin ongi see tähtsustada seda ja teisest küljest on ka muidugi see, et noh, 100 aastat tagasi oleks muidugi siseolnud meditsiin nii kaugele arenenud ja sellised inimesed ilmselt leidsite otsa, arvan ma, et seal isegi ei olnud seda, seda tuleritasid laevani olnud vaja välja minna, enne tuli see juba see otsima kätte. Aga ma iseenesest, no vot siin on selles mõttes keeruline vastata, et, et ma võin öelda ükskõik mida, et et igale inimesele jääb ikkagi oma arvamus, et ma ju ei saa ju muuta kellegi arvamust sellega, mis mina ütlen, mina ütlen lihtsalt, et minul küll jah ei olnud valikut ja muidu ma ilmselt võib-olla ka oleksin enne seda tulerita juba lõpetanud. Üks versioon, mida inimesed niimoodi räägivad, on see, et te olete pildis, te olete jutus, te olete sõnas sellepärast, et teil on endal vaja nii-öelda tõestada, et te tegelikult olete naine ja sellepärast on teil vaja poseerida samamoodi, nagu on teinud seda inimesed, kes on sündinud naised, naise kehas, missid, modellid, muud seltskonnategelased, et elektri sama teed nende piltidega ja muude artiklitega, sellepärast et teil on justkui endale vaja läbi avalikkuse tõestada, et olete siiski naine. Ei, seda sellist tõestust ei ole mul vaja, pigem on, on see, et et ma üritan nii hästi-halvasti kui oskan, nagu müüa oma tööd meie plaate ja et inimesed tuleksid kontserdile ja nii edasi, see on selline. Kuidas öelda selline ratas. Otseselt mingit sellist tõestust ma küll taga ei otsi. Et kui ma teeks midagi muud, siis ma üldse ei, ei räägiksin teiega, ilmselt ei oleks ühtegi intervjuud andnud. Aga te ei karda seda, et inimesed pärast nende piltide vaatamist pärast neid lehelugusid edasi tulevadki kontserdi sellepärast, et näha nii-öelda ja ma ei tea, hunt meest, habemega naist tagasi te teate isegi, eks ole, kui ei olnud televisioonis nüüdistsirkus täismajadega pidevalt kogu aeg, sest seal näidati inimesi, kes ei olnud päris nii, nagu need harilikud vaatajad, eks ole, otsiti džunglipõhjadest välja need kõige koledamad õudsamad inimesed, et tekib sama efekt, et inimesed tundsid sellepärast vaatama, et näha tõesti elus inimene selline, kes oma sugu on vahetanud. On olemas. Ei, ma ei karda, aga samal ajal ma küsisin, et kas on jube vä? Inimesed räägivad, et nad lähevad vaatama, et elusast peast ära näha. Angela. Kas, kas need inimesed pigem ei peaks tulema? Ei, ma arvan, et tulevad need, kes tahavad tulla meid kuulama ja see on jälle kuidagi ületähtsustatud, see, see kuidagi, mis mõttes ma nüüd nii eriline olen? Ei ole ju tegelikult. Räägime 300-st 1000-st kroonist vist nii palju läks maksma operatsioonil. Vaat sinion jälle vastuse võlgu, ma peaks. Kunagi teadsin seda üsna täpselt, aga mai. Aga umbkaudne summa on midagi sellist, see on ülesnopitud. Kaareste elas intervjuust. Ei, see nüüd on see nüüd on, on see operatsioonisumma on siin jälle ülepaisutatud. Et tegelikult see niimoodi ei ole ja ma mõtlesin, et, et mõttetud sil nagu muut, igast kulud ja asjad sinna juurde ei ole. Selle summa väidetavalt on välja käinud keegi Venemaalt Kirkorovi pundist. Ei lähe. Ei ole Venemaalt. Ma jätaks selle enda teada, kui tohib, aga mis sellest saladust? Ei saladust ei olegi, aga, aga lihtsalt jätaks kommenteerimata. See õigustel kahtlemata on see hääl, millega te räägite, tuleneda sellest, et te olete lihtsalt söönud hormoontablette ja see hääl lihtsalt muutuda rest mahedamaks asjalikumaks või see on see tee püüdsid häält teha. Eks ma arvan, et mul on niisugune hääl nagu on. Ei, ma ei ole küll eraldi midagi väga püüdnud. Kuigi siin on jälle üks nali, mis mulle meeldib, mitte Nalinu, et on olemas teatavad klikki, selle teraapia, aga ma olen pidanud seda nagu kuidagi. Ma ei oska öelda ebaloomulikuks või noh, mittevajalikuks praegu. Olete eraldi teinud, saanud mingit koolitust. Et käituda naiselikum on, ei ole. Elu puhul. On see ikka iseenda seest kõik tulnud, aga, aga ma tean, et selliseid asju on olemas küll, jah. Väljavõte toimikust kogutud materjalid tuhnides arhiivimaterjalides on Andre saagi kohta ilmnenud kaks tõsist fakti. Esimene fakt väidab, et Andrei saak sündis Nõukogude Liidu siseministeeriumi haldusalas Valgas tegutsenud miilitsaorganisatsiooni lihtliikmed perre. Teine fakt on vastus küsimusele, millal võib Andrei saaki meigita näha. Kui mas suusatama lähen, siis ma meiki ei tee, pole vist mõtet, võib ju näoli lumme kukkuda, vastas Andre saak. Seejuures naerdes. Ülevaatus, Angela Aak, täiesti luban, viimane meditsiiniline küsimus rohkem sellest ei räägi. Kuskohast operatsioon tehnilises mõttes, mis eesti haiglas selliseid asju tehakse, ma tean, et sovjetihaiguseks. Head või onu oli küll Eestis jah, minul, aga siin ma jälle täpselt. Tähendab, ma ei ole kindel, võib olla tehaksegi kusagil mujal, aga, aga minu lõikus toimus keskhaiglas. Aga ma siin rohkem ka nagu ei ei sooviks kommenteerida. Sest see oli minu arsti soov, et tema nagu reklaami vaja ja ta on väga hea ja tore inimene. Te olete saanud teda tänada selle, selle nii-öelda seda tehtud töö eest täiesti siiralt ja muidugi vestelda muidugi lihtsalt veel see kuulub see samasse kompleksi, juba tuleb käia küsimus, eks ju see nii-öelda Se operatsioonide plaan või nendel oli nagu nii-öelda mitul nagu lõikust, oli teil seal endale ka midagi kaasa rääkida või valitsusele arstid kuidagi paika telje nii-öelda aktsepteerida ja uskuda sellesse, mis moodi see asi asi käis siis ma saan aru, et kui ta ise teemat uurinud tõenäoliselt valdasite, mingis mõttes informatsiooni on võib-olla isegi rohkem kui nemad, kes selle probleemiga kohtuvad. Noh, loetud korrad meditsiinilised. Mõttes kindlasti valdanud rohkem kui nemad. Aga mis sellesse haigusesse puutub, siis see on ikkagi üks lõikus tegelikult. Aga siis ma jälle üksikasjadesse ei langeks, sest siis kuidas öelda? Tuleb neid kommentaare pärast seal absoluutselt. Kas arstid on kuidagi tuli selle jaoks selles mõttes mingis erilises mõttes ette valmistada, pidid kuidagi nagu selleks noh, ma ei tea, läbi vaatama, uurima ennast kurssi viima, kuidagi tuli neil selle jaoks kuidagi eraldi ette valmistada selleks operatsiooniks. No eraldi kindlasti võrreldes ilmselt pimesooleoperatsiooniga ka selle küsimuse peaks esitama ilmselt inimesele, kes selliseid operatsioone teeb. Et palun muidugi jälle niimoodi, et ega mina ei ole siin esimene ka mingi eriline juhtub, aga, aga selge on see, et et taolisi lõikusi tehakse vähem kui pimesoole operatsioon, et siis sellest ka muidugi on, siis kuidas öelda suurem ettevalmistust? Kas teie käest on küsitud luba olla nii-öelda mingitel kohtumistel, mingitel ma mõtlen meditsiinilistel arstid omavahelisel kus, kus ometi vahetatakse kogemusi ja informatsiooni nii-öelda siis algallikaks või informatsiooni allikaks või materjaliks. Selle lõikuse juures oli, oli küll. Jah, vist ma ei mäleta, kas praktikandid. Muidugi küsiti luba maalastelt, ütlesin, et muidugi, kui see on vajalik. Kas on teil ka mingeid selline teadmine selle osas, kas seal sündis kana nii-öelda sellist noh, mingit sellist informatsiooni, mida, mida noh, ma ei tea isegi väljaspool Eestit meditsiiniringkondades saab sarnaste operatsioonide saunas situatsioonide ees seistes kasutada. Noh, et sind oleks küsimus selle esimese arstile ja mitte minna absoluutsel omal on see mask tehasega. Pärast kokkuvõte nii-öelda tekstidele, tutvustus selle kohta võib nii öelda. Kõlab võib-olla alustada ringkäik, ülevaade sellest, mismoodi see protsess toimus. Iga operatsiooni kohta antakse haiglaste Epigris ehk siis haiguslugu, kus on siis kirjas, mis, mis siis tehtud on ja kuidas tehtud. See on teil salajases kunagi siis kui ajad muutuvad avaldamiseks. Ei no mis seal nüüd ikka avaldada. Salajases, aga noh, ega ma ju ei, see on minu isiklik asi, kus ma seda ikka valdan. Täiesti siiras küsimus Angela elades nii-öelda seda elu avalikult, seda, seda, seda soomuutust avalikult ei ole kaalunud või mõeldud kirja panna oma memuaarid, oma oma mõtted, oma tunded sellest, mis tegelikult inimese peas toimusid. See seal igal juhul on erakordne, ehkki me ju võime lugeda, eks ju, mingite kirjanike väljamõeldud lugusid ja olemegi lugenud neid siis siis tegelikkus, võib-olla hoopis teistsugune. Ma arvan, et esiteks on sellest kirjutatud raamatuid, mul tuleb meelde Karola õlvassi, minu lugu, mida ma ka ise olen lugenud. Aga see selleks, muide selliseid ettepanekuid on, mulle tehtud on, ma arvan, et, Praegu on veel liiga vara, äkki? Jah, seda. Ma ei arva, et mis siis nüüd niiväga erilist, noh, võib-olla ma ei tea kunagi. Ma ei oska praegu kohe midagi öelda. Sa ei mõtle või vaata nii-öelda materjalide alles hoidmise kontekstis selle peale või, või ei enda päevik on päevikut peate, kirjutate üles mingeid mingeid mõtteid, enesetunde, nii-öelda päevik, hima säilida, päevik, päevikuid. Te ei pea, päevikut peetakse tavaliselt siis, kui sa oled 15, eks mina ei ole küll praegu pidanud. Muide, ma jälle selline puhas uudishimu küsimus, lihtsalt olete mõelnud vahest selle peale ka, et, et see 15, mis oli teile ette nähtud, ju tegelikult võinuks olla ette nähtud elada naisena või noore tüdrukuna, see jäi elamata. On teil on teil nii-öelda mõnikord mõtteid või fantaasiat selle osas, et, et mismoodi see kõik oleks võinud siis olla? Kui, kui te oleksite sündinud ikka naisega, kitarrist oleks teist saanud, siis ma arvan küll selle kõigele. Palju mõelnud järele, ma arvan küll, et oleks saanud, kuigi on lähedased sõbrad ja sõbrannad vaid vastupidi, et noh, et siis oli teine aeg ja et aga, aga ma millegipärast Ma arvan, et tsüklon, taoline kutsumus samal ajal näiteks oma emaga arutanud, et kas siis minust oleks muusik saanud, tema ütles mulle, et sul ei olnud ju valikut, sa ju kohe peale kooli läksid sinna kuskile, kus ma läksin sinna filharmooniasse tööle. Aga mis puutub sellesse, siis noh, raske on, tagantjärele ei saa ju teha asju olematuks, on olnud nagu on olnud need See on täiesti tõsi ja arvatavasti sünniks midagi midagi head, kui, kui lõpuks ikkagi läheks. Nii et mälu kustuks, ainult teine innovatsioon tuleks peale. See on see asi, et mina võin nalja küll, et võtaks selle võlukepikese tekst. Siis ma saan aru, võlukepikese, see soov kustuda mälus see, mis kõik on olnud ja alustada siit. Hanno toomine on, ma ei tea, 2000 kahe. Kustutama selles mõttes selle, kõik, see kui ma ise lihtsalt loll, eks ole. Absoluutselt. Te nimetasite enne seda, et, et see arusaamine või mõistmine on ilmselt isadel keerulisem kui emadel. See on teie enda praktikad, enda elukogemus. Ei, ma lihtsalt arvan. Seda ei enda, mul ei ole taolist kogemust või kuidas ma saan seda sellest, aga, aga ma lihtsalt arvan niimoodi. No selles mõttes, et sa arvamus kujuneb, võib olla samamoodi. Nii pika aja jooksul välja, et samalt samale küsimusele, et kuidas siis umbes siin sõpradega läbi saad ja kuidas nagu ennem küsinud tegelikult, et kuidas sind võetakse nii ja naa kuidagi ma ise, mina arvan nagu üht, aga, aga see arvamus kujuneb nagu hästi paljude eri punktide põhjal, nagu välja. Teil teie enda lähedaste vanemate pereliikmete vennaga on olnud juttu sellest, et nemad on ju omamoodi elanud seda teie elu ja täpselt samamoodi läbi nende tuttavad teavad ja, ja nii edasi, neil on tulnud ju ka samamoodi mõnes mõttes seda koormat kanda. Nii nagu teil. Ma olen väga-väga tänulik oma lähedaste et nad on olnud nagu nii toetavad ja nii, nii toredad mulle et omas mõttes muidugi jah, aga leian, et igaüks ju ikkagi lõppkokkuvõttes elab oma elu, et ega siin nüüd päris nii ka ei ole. Aga muidugi oleme tänulik neile. Räägime natukene sellistest asjadest, mida teiega intervjuudes tavaliselt ei räägita, selles mõttes, et inimesi huvitab oluliselt enam ju ajakirjanikke ja ajakirjanikud oletavad, et inimesi huvitab see oluliselt enam orgasm, kui näiteks vaatad igapäevaelule poliitikat jälgida, kes praegu peaminister on, kui keegi küsib, siis oskaksid vastata, oskan, oskan nii. No ma ei ole. Et nüüd küll mingi väga suur poliitika ja veel mõne asja huvinnaga jälgi muidugi. Teatris viimati minul käisite, millises teatris? Arr? See oli äkki draamateater vä? Selline kultuurihuvil laiem kokkupuude ümbritseva eluga, mis toimub muusikul noh, peab ju närv ometi Erki terav olema. Selle koha pealt on see, et et kindlasti kõige rohkem kui nüüd sellest, selles kontekstis on ka väga naljakas rääkida, mis kultuurihuvi kontserditel käin mina oma töö pärast, esiteks lüpsan, ma on alati igalt poolt midagi õppida. Ja teiseks saad ju ka positiivseid elamusi. Aga selles mõttes mingit depüssid või, või shansaanseid Estonia kontserdisaalis kuulamas. Mina ei lähe teatrisse või kontserdil, sellepärast et noh, nagu kuidas öelda, see kultuuri isegi öelda, et kultuuritarbija inimene olles, et ma lähen, kas ma tahan minna, kas mul süda ütleb, et see oleks lahe asi, et seda võiks vaatama-kuulama minna? See on pigem Aga mille poole nagu süda rohkem tõmbab, kui, kui jätta rokk-kontserdid ja, ja noh, see jällegi ant rokk-kontsert. Igasugused kontserdid, klaasiga ja jazzkaare üritused ja noh, neid on ju palju. Selles mõttes on teil nii-öelda omad omad selles mõttes jopet, kes, kes nagu kutsuvad muide teatrisse, kellele tegelikult teatrisse või, või kellega täitevkunsti kunstinäitustel kontserditel koos selles mõttes kindlaid, kindlaid omasid jopesid. Ikka ju oma sõpradega või emaga või kellega ma küll kuidagi jälle? Kui ma käisin viimast raamatut, siis tuleb klassikaline popstaaride vastus. Jumalaema kirik Pariisis on praegu öökapi laua peal, mõni Ald minagi. Siin. Laul vooleni hüpnoosist, mille ma sain tegelikult jõulukingituseks, aga ma ei mäleta selle raamatu autorit. Jah, no igatahes veel pärast on hüpnoos miks huvitav kuidagi on nagu seotud lihtsalt huviga hüpnoosi psühholoogia vastu või on seal mingi praktiline soolaga? No selles mõttes, et miks see ei, see oli mulle nagu ma ütlesin, et oli, oli üks jõulukingitustele ja kuna ma üldse arvan, et iseenesest kuidagi kuidagi on see nagu sihuke ja leidmine jälle. No mind on kogu aeg sellised asjad huvitanud nagu, nagu nagu auraadi inimestel ja kõik selline teema. Selles mõttes hobune, horoskoop ja vaatate, see läheb õhtulehe ja ma ei tea, millest? Ei no niimoodi nüüd ei ole raske kohvipaksu ei viska esimesena asjana äravaid vaatata lihtsalt kausikese järgi, mis päev toob. Ei no ega ma oskaks nüüd ka nii hoolega. Aga seda näiteks usute või arvate, et teie selline saatuse tõttu vales kehas sündinud on mingi karma võlg kohvipaksuga? Ei, ma ei võta seda kohvipaksu pealt, aga nii, nii muidu lihtsalt kui te mõtlete oma maailmapildi peale, et on see mingi võlg mingi möödunud elust on seal mingi karistus, on see mingi mingi ettemääratud, kellegi poolt millegipärast? See võib küll niimoodi olla, ma isegi arvan, et et see on, aga noh, mina ei saa siin muidugi jälle midagi muuta ega teha ja kahjuks ei ole ma nii nii kuidas öelda, puhastanud või arenenud, et ma oma eelmiste elu mäletaks või kuigi mul on sellest räägitud. Te olete selles mõttes spirituaalne inimene, te usute? Installatsiooni, et ma ei Kirikus ja käia. Või jõulude poolika. Ei no ma käin, aga ma ei ole selles mõttes usklik, et ma käiks nüüd regulaarselt iga pühapäev kirikus, selline inimene mul ei ole. Aga ma arvan, et see on kõik, iga inimese sees on see usk. Ja kui seda ei üldse ei oleks, siis oleks ju väga-väga raske elada ju. Minu mälestas. Huvitav, kui palju inimesed mõtlevad selle peale, et viimaste aastate jooksul oleme me ju tegelikult kõik nii suured kui väikesed elanud avatud ülikooli tingimustes. Jah, just nimelt ja me oleme tegelikult just praegu läbinud distsipliini, Angela Aak peaaegu hindele viis. Või neli või kolm või kaks, kuidas kee? Kuulaks?