Juhan Jaiki nädala Võrumaa teine päev algas kirjaniku sünnikohas Sännas Sanna koolimajas, kus jäid kooli õpetajaks. 1908. ja 1909. aastal avati mälestustahvel ning haigija Hatsoni tuba. Rõuge vallavalitsus on hea seisnud, sest seni tuulte koduks olnud see on koolimajast on jällegi küla kultuurikeskus saanud. Sännas viibisid ka kirjaniku tütred ja Ilo Jaik. Kui isa kirjutas peamiselt võru keeles, siis pärisingi tütar delt, kuidas nendel võru keele oskusega on ja alustab noorem tütar Säde. Natuke probleeme teeb mulle võru keel siiski ma pean väga hästi kuulama, et kõigi aru saada ja muidugi see nii hästi meelde kui muidu oli, kuidas teiega on, ma olin ka igal pool kohal ja jäin väga rahule ja ma leian, et see on kõik terne nädal oli väga-väga ilus. Võru keel on mul kuidagimoodi siiski kuskile ajusoppi natukene jäänud, nii et ma sain aru, mis seal ütlesite. Johan jäigistan sellel nädalal räägitud kolmel konverentsil, kas oli tütarde jaoks ka midagi seniteadmata, isast alustab Säde Jaik. Ja minule küll ma sain palju teada temast ja tema kirjandusest, mida ma enne ei saanud, ma kahjuks sain väga hilja lugeda tema raamatuid ja ikka on huvitav ka, mida lihteraadid temast ütlevad. Loen, seda rohkem tunnetega ja tihti tulevad pisarad silma. See on teine asi, nüüd tuli nagu teine aspekt, siis teiega on põrutavad uurist mulle küll ei olnud, sest ka mina olen lugenud nii palju kui võimalik ise raamatuid ja olin ka härra Raudvassari artiklit loomingus lugenud isa sõja ja vangi ja selle jutu kohta, aga siiski oli väga huvitav. Praegu elavad tütred isa kodumaast kaugel. Mina elan Saksamaal Kiiseni ja pila