Kuulamine. Ülekuulamine alustab ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee Eesti põllumajandushabras, nagu vutimuna on elanud üle Mart Laar paari imperialistide järjekindlalt dotatsioone rünnakud sea, Tiidu rahvuskala valimise ja jope jagamise. Kas praegune minister Seeder heldib teiste keedetud suppi või puhkab loorberitel, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ta ülekuulatav Helir-Valdor Seeder on? Julgen öelda, härra seeder, täiesti tundmatu inimene, Eesti inimesed tegelikult ei teadest eriti midagi. On see olnud teie selline kaval tagasihoidlik profiil, mida te olete hoidnud või, või lihtsalt juhuste kokkusattumine. Sellist saavat isiksust nagu tee ei ole lihtsalt ajakirjanikud üles leidnud. No eks see sõltub ikka inimese enda elukäigust, eruloost, kui palju teda tuntakse. Mina olen olnud sellistes ametites, kus mind tuntakse võib-olla koha peal, kus ma olen tegutsenud, aga mitte üle riigi, nii et olen olnud Viljandi linnapea, Viljandi maavanem, hiljem neli aastat, riigikogu liige. No see on see, mis inimestel on peas, seda inimesed just teavadki, nad ei tea seda teist poolt. Nad ei tea seda, mis mees seeder tegelikult on. No ma ei tea, mis teid, huvitav, et olen abielus nelja poisi isa. Nii et see on pere erupoolt, põline viljandane mulk, hariduselt põllumajanduses ökonomist, lõpetanud Eesti põllumajandusakadeemia ökonoomika ja tootmise organiseerimise erialal. Ja nii edasi ja nii edasi. Praegu muidugi sellel kohal, kus te olete põllumajandusministriga ja ta oli muidugi Viljandimaal, enam väga asja ei ole, vanade sõpradega kokku ei saa ja maale, eks ju, hoia jumal selle eest oma nina pista ei tohi, tuleb seal Laanlane, keda tõenäoliselt nii kui hämaraks läheb, tabaksid kohe valusad. Sellised mütakad kostuvad matsud otse vastupidi, nii inimeste ees. Olen jätkuvalt maal, olen isegi soetamas perega endale maakodu. Mis perspektiivis saaks vast meie päriskoduks, mitte ainult suvekoduks. Nii et liigun rohkem linnast maale ja käin ka igal esimesel vabal võimalusel kodus, perega maal, nii et ei, ei karda sugugi ja kuna lõpeb põllumajandusaasta, on olnud Eestis põllumehele suhteliselt hea aasta või võib öelda lausa väga hea aasta, üle aastate või lausa aastakümnete väga soodne ilmastikuolude poolest ja seda on võimendanud veel olukord Euroopas laiemalt. Et ka põllumees tegelikult tunneb ennast lõppeval aastal päris hästi. Nii et selles mõttes laari varimiste jälitatakse kui põllumajanduse hävitaja ja purustaja vari, eks selles mõttes on teil sattunud hea ministri aastat, nad on sellel aastal rahulikult, kõik mesilased on nii-öelda suitsutatud ja väga agressiivselt kohale saabunud. Mesinikku ei ründa. Ega see ei olegi sattunud lihtsalt hea põllumajandusaasta, vaid ma julgen öelda, et Eesti põllumajanduspoliitika on ka soosinud positiivseid arenguid. Oi, ärge seda nüüd küll öelge, sellepärast et see ministritool ei ole teie käes nii pikalt olnud üldse, et ta võiksid hakata rahvaliitu, väga pikalt kiitmine. Ma tahaks kiita Eesti poliitikat nagu pikemas perspektiivis järjepidevalt, sest et kõige rohkem Euroopa Liiduga ühinemisest on võitnud Eestis minu arvates põllumees. Ja see, et Euroopa ühine põllumajanduspoliitika loob alused, loob stabiilsed toetuste võimalused põllumajanduse toetamiseks, see on ikka põllumajandust väga palju väga palju abistanud ja kui me vaatame praegu Eesti majanduse arengut ja prognoosime siin arenguid erinevaid, räägime inflatsioonist, räägime hindade tõusust, räägime majanduskasvu aeglustumisest ja paljudest muudest probleemidest, siis põllumajandussektorile ikkagi üks kindel alus, see on ühine põllumajanduspoliitika, kus on kindlustatud turg. Kvoodid ühelt poolt küll piiravad, aga teiselt poolt kindlustavad ka sulle kindla tootmisõiguse, teiselt poolt on püsivad toetused põllumajandusse kindlustatud. Selle sektori stabiilsus ka ettevaatavalt on olemas ja, ja ma tahan öelda, et Eestil on olnud pikk poliitiline traditsioon ühinemiseks Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii et see on pikemapoliitika tulemus. Täna, mis puudutab ka põllumajanduse positiivseid arenguid. Kiidan mõttes taeva said vägesid, et hakkasite ise rääkima Euroopa Liidust, ma mõtlesin ja veeretasin seda tulist kartulit pikka aega peost, kuidas seda küsida, te olete asunud ometi siis nüüd põllumajandusministeeriumit vaikselt likvideerima? Põllumajandusministeeriumil kui sellisel täielises Eesti vabariigis enam mõtet ei ole, need normid? On teil ju kirjutatud ette Brüsselist tema allasutustest te sisuliselt ju tiksutagi ainult nende raames ja, ja nii-öelda kohapeal. Noh, tänane põllumajandusministeerium otsustada, elamu sisust ei suuda midagi, on mul õigus? Ei ole see asi otse vastupidi, tegelikult muidugi on teil ka tõetera sees, selles küsimuses aga. Selles osas tasunud ministeeriumi likvideeritud. Ei, ei, mitte selles osas, vaid see protsess ongi kahepoolne või ütleme siis nii, igal medalil on kaks küll. Et põllumajandus on tõesti Euroopa liidus kõige Euroopa ülesem valdkond üldse kui teisi elualasid, korraldatakse liikmesriikide keskselt, olgu see haridus või olgu see kultuur või infrastruktuuride areng või, või mis tahes muud, ka riigikaitse ja nii edasi siis põllumajanduspoliitikat tehakse Euroopa Liiduselt ühisena üle. See ei ole jää liikmesriigikeskseks ja me täna ju teame, et umbes 40 protsenti kogu Euroopa liidu eelarvest läheb põllumajandusse ja umbes 40 protsenti kõikidest õigusaktidest, mis Euroopa liidus vastu võetakse, reguleerivat põllumajandust on nii-öelda üleeuroopaline tegevus. Aga see ei tähenda, et liikmesmaadel ei oleks selle kujundamisel oma sõnaõigust. On küll, ja kuukorra või kaks saavad Euroopa Liidu põllumajandusministrid Brüsselis kokku, et arutada ja võtta vastu otsuseid, sest enamus otsuseid, mis põllumajanduspoliitikat kujundavad ja sealhulgas ka ühist põllumajanduspoliitikat võetakse vastu Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus. Liikmesriigil on siin võimalus kaasa rääkida ja loomulikult tuleb siin leida liitlasi, teha koostööd nii-öelda, et Eestis, Eesti riigil on põllumajanduspoliitika kujundamisel väga palju liitlasi Euroopa liidus erinevate liikmesriikide hulgas ja noh, ilmselt sellest me veel saame rääkida, milline see pilt tervikuna. Aga ma tahan öelda seda, et igal liikmesriigil, et seda poliitikat kujundada, peavad olema omad seisukohad ja sellega tegelevadki liikmesriigid. Lisaks viiakse ellu seda ühist põllumajanduspoliitikat, mis on ääretult bürokraatlik ja ääretult töömahukas tegevus, mis tähendabki neidsamu ametkondi alates veterinaar- ja toiduametist, sest toiduohutus ja järelevalve üks kasvava tähtsusega valdkondi kogu Euroopas. Praegu räägime, eks ole, New Gasly haigusest, mis puudutab linde, kodulinde, põllumajanduslinde, sellega on hulk tegevust, mis jällegi on järelevalve, institutsioonide töö, nii et selle valdkonna tähtsus ja, ja, ja, ja tööpõld tegelikult kasvab ja see on just nimelt liikmesmaade põllumajandusministeeriumite rida. Edasi maks, agentuurid, nagu me teame, PRIA, mis on põllumajandusministeeriumi Ja see on tegelikult päris palju seda poliivad ellu teostavad järelevalvet. Trolli nii, et tegelikult see töömaht ka liikmesmaades järjest suureneb. Minu idee on langenud viljakale pinnasele asuta selle üle järgi mõtlema ja põllumajandusministeeriumi üheksakümnendat aastapäeva minust tähistama ei pea, eks ju. Või või siis sellised väiksemas koosseisus nagu regionaalministri omaaegset on, portfell, on paar inimest, kes sebivad ja nagu me ju teame, et poliitilised seisukohad, ministeeriumi seisukohad, need kujundatakse välja partei tagatubades, siin töötab aparaat seal ja, ja kõik on sellega. Rahvuskala valimiseks ei ole ju vaja tegelikult ministeerium, oleme ausad. Jah, no rahvuskala valimiseks ei ole kindlasti vaja põllumajandust. Võitis ma ei jõudnud seda lõpuni jälgida, mis kala rahvuskala praegu ametlikult põllumajandusministeeriumi poolt kinnitatuna. Ei no isegi arvan, et sellele küsimusele on õige pöörduda teil eelmise ministri poole ta kommenteerinud ja selle järgi ma nagu mäletan, et rahvas hääletas läbi interneti ühe kala ja lõpuks komisjon otsustas, et see on ikkagi teine kala, aga ma arvan, et seda võiksid kommenteerida ikkagi need, kes asja juures tol ajal olid ja seda otsustasid. Kuule, aga. Teile ju ometi teeb, et inimesed tegid sellist asja. Meil ei ole plaanis praegu valida rahvuskala rahvussitikad. Me kujundame ikkagi põllumajanduspoliitikat ja siin ma tahan öelda, et seda ei tehta mitte ainult partei tagatubades, kuigi ka igal parteil. Loomulikult peaks olema oma põllumajanduspoliitika omad seisukohad. Mõtlesin kujundamise teile nõu, anna parteis, Tsahkna, ma usun, et see on vist ainuke valdkond, kus ta nii-öelda ei sekku asjasse. Aga ma tahan öelda, et meie vähemalt püüame põllumajanduspoliitikat praegu kujundada Eestis koostöös lisaks siis parteidele loomulikult koostöös ka sektori endaga esindusorganisatsioonidega erinevates valdkondades, olgu nad siis taimekasvatajad, loomakasvatajad, toiduainete, tööstus, kalandusvaldkond ja nii edasi, et selleks on moodustatud seirekomisjonide vastavad töörühmad, need koostöös me seda kujundame ühiselt. Jaa, jaa, ja see ei taandu ainult parteipoliitilistele seisukohtadele. Aga kes meil erakonnas nõu annavad? Noh, loomulikult eksminister ise peab üht-teist teadma ja ennast harima selles valdkonnas. Lisaks on meil olemas ka nõunikud, kes on erakonna liikmed. Kes mõni nendest staaridest Isamaa ja Res Publica Liidu staaridest on selliseid, kes, kes viitsib ka teiega nagu põllumajandusasja arutada, või lähevad nad alati vaikselt minema, siis kui hakata rääkima jälle PRIAst hakata rääkima Euroopa Liidu ühtsusest, eks ju, ja 40-st protsendist hiilivad vaikselt nii-öelda salatikorvi lauale lähemale, jätavad seeder üksinda rääkima. Ei, ei jäta üksi, sellepärast et julgen öelda, et erakonna sees, aga tundub ka, et ühiskonnas laiemalt huvi põllumajanduse vastu on kasvamas ja ma julgen ja öelda, et on selliseid arengutendentsid, mis võib-olla tagasi valdavalt on olnud lausa uskumatult, aga ajaleht Äripäev korraldab ainult spetsiaalselt põllumajandusvaldkonnale mõeldud seminare. Pangad, liisingufirmad tunnevad põllumehe vastu huvi ja selle taga on loomulikult see, et sektor on hakanud arenema. Sektoris liiguvad rahad lisaks lisaks toetustele ka sektor ise kosub ja areneb ja sellega on tekkinud ka pangandussektori suvi, ärimeestel, rahameestel huvi. Kas see oli ka see põhjus, miks IRL tundis huvi selle ministrikoha vastu ja napsas selle sotsidest, mis justkui Ivari Padari isiku tõttu justkui oleks neile kinnitatud aegade algusest lõpuni saati? No see on jällegi võib-olla ajakirjanduse vahendusel selline kujund ja kuvand toodud ma küll ei mäleta praegu läbirääkimiste käigust, kus ma ka ise osalesin. Et sotsiaaldemokraadid oleks väga häälekate jõuliselt põllumajandusministri kohta soovinud. Ei, neil olid teised eelistused, pigem nad soovisid oluliselt rohkem näiteks haridusministri kohta selle üle, kes tõsine vaidlus ja arutelu, niiet Kreitzberg isiklik uurijaks. Ma ei mäleta küll, et väga jõulist konflikti oleks meil selles valdkonnas olnud. Aga miks Isamaa ja Res Publica Liit soovis põllumajandusministri kohta, selleks oli mitu põhjust. Kõigepealt seesama legend, mis ma arvan, et on siiski mõeldud informeerimata inimestele et justkui Isamaaliit ja Mart Laar on kõigi nende õnnetuste taga, mis Eesti põllumajandust läbi aegade tabanud. Selleks, et saaks kunagi veel kord peaministriks, on vaja temal see maine puhastada. Niivõrd võimekas isik, Ma kinnitan, ta siiski ei ole, ta suudab üksi kogu Eesti põllumajanduse seljatada ja, ja see nii ka ei ole olnud. Võib-olla me peame seda ka siin ülekuulamise käigus lahkama. Mis puudutab minevikku, arenguid Eesti põllumajanduses, aga, ja üks põhjus oli tõesti see, et me soovisime ka tõestada Eesti avalikkusele üldsusele. Et Isamaaliit, endise erakonna, nüüd siis ühinenud Isamaa ja Res Publica liit ei ole see koll, kellega Eesti põllumajandust võiks, sest ajast igavesti nii nagu mõni poliitik põllumajanduspoliitika on öelnud, ehmatada ja hirmutada, see ei ole nii. Meil on olemas omad kindlad põllumajanduse arendamise seisukohad, meil on selge vaade, kuidas seda peaks tegema. Meil on inimesed, kes seda ka tunne teevad ja kes seda südames kannavad, nii et oli kindlasti õige Eesti poliitikas see justkui meil oleks ainult üks erakond, kes teab, tunneb põllumajandust ja seisab maarahva maainimeste eest. Oli kindlasti üks olulisi põhjusi, miks me tahtsime näidata ja tõestada ka valijale, et me oleme erakond, kes ei tegele ainult haridusküsimuste, välispoliitika, riigikaitse ja muude valdkondadega, vaid sealhulgas oleme võimelised ka tegelema põllumajanduse, maaelu arendamisega. Lühidalt poole aasta töö järel, kuidas teile tundub Põlvama talunikud endiselt õhtu saabudes magama mitte minna tahtnud lapsi hirmutavad Isamaaliiduga või mitte? Ei, ma arvan, et selle põlve poole aastaga me oleme saavutanud küll selle, et Eesti põllumeest ja maainimest ei saa enam Isamaaliiduga mitte kuidagi hirmutada ja me ei kujuta endast mingit kolli ja see teadmine on jõudnud kama inimeseni ja jõudnud väga selgelt sektorisse põllumajandussektorisse, töötlevas tööstuses kalandusse. Nii et ma usun, et selle poole aastaga me oleme selle suutnud küll teha, et selline usaldus on taastunud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Helir-Valdor Seeder on sündinud 1964. aastal Viljandis lõpetanud Juri Gagarini nimelise näidissovhoostehnikumi ning Eesti põllumajanduse akadeemia ökonomisti erialal. Helir-Valdor Seeder töötas aastatel 1990 kuni 1991 Vana-Võidu tehnikumis õpetajana. Aastatel 1991 kuni 2003 on ta täitnud erinevaid tööülesandeid Viljandimaal, olles Viljandi linnavalitsuse majandusnõunik, Viljandi abilinnapea ja linnapea ning kümmekond aastat Viljandi maavanem. Alates 2003.-st aastast kuni 2007. aasta märtsini oli Helir-Valdor Seeder 10. riigikogu liige. Autasud. Poola vabariigi teeneteordeni suurrist 2002 valgetähe kolmanda klassi teenetemärk 2001. Ülekuulatav seeder paljudel endale nii-öelda käsi sõna otseses mõttes mullas olnud, et milline on teie enda põllumajanduslik kogemus? Kui suur loomapidamine, mitu hektarit põldu? Jah, no mina nüüd väga praktiseerida, põllumees ei ole ja ei ole ka olnud, ma olen küll õppinud põllumajandust ja lõpetanud põllumajandusakadeemia ja oman täna maaelamist 15 hektarit maad, pool metsa, pool põldu, sellest, aga ma ei tegele aktiivselt, ise ei põlluharimisega looma pidamiseks see põllulapp on antud kellegi teise kasutada. See põlulapp on küll minu enda kasutada, aga ma olen leppinud kokku huvilistega, kes seda siis hooldavad ja seda heina pealt niidavad ja seda kasutavad. Metsa olen ma küll ise hooldanud, nii et nii palju ma olen ikkagi praktilise poolega kokku puutunud, aga ma ei pea ennast jah aktiivseks tegevpõllumeheks, nii et seda ma praegu ei oska öelda, kas ta on selline ilm, mis on, noh, kord külmetab, kord sulatab ja tuleb üht-teist taevast alla, kui hästi või halvasti see praegu, eks ole, juba natukene tärganud oras jälle mõjuda võib. Noh, eks see praegu on veel meie väga tavaline hilissügis ja see nüüd praegu küll midagi hullu veel ei tee, eks näeme, milline talv on ees ja ma loodan, et valdavalt siiski põllutööd väljas põllu peal on tehtud, kuigi ka täna ringi liikudes ja siia sõites ma nägin. Ta on isegi veel põlde, mida küntakse. Nii et, aga üldiselt on põllutööd lõppenud ja vaatame, milliseks kujuneb, aga praegu küll veel on vara ennustada mingit mingit kriisi või, või ebasoodsat talvepõllumehe jaoks. Ma loodan, et tuleb siiski soodne ja hea talv. Räägime veel teie taustast, mis andis ühte noort meest minema EPAsse õppima just põllumajandusega. Ega sellele tagantjärgi ei olegi väga kerge vastata, ma usun, et siin oli ka oma annus, võib-olla juhust, et see nii läks, ma soovisin majandust natukene õppida ja samal ajal on mulle meeldinud siiski ka maaelu ja loodus ja looduslähedus see mind tõmmanud ja, ja võib-olla selle tõttu nii et et eks see võiski olla juhus tollel hetkel nii-öelda talukohtadel loota selles mõttes ei olnud, et parandusena üle võtta isa põllutöid? Ei, seda ei olnud ja sellepärast läksitegi nii-öelda mõisavalitsejaks õppima, et mitte päris ise käsi mullas, eks ole, vaid juhtida mahepõllumajanduse protsesse. Ega ma tol ajal, kui alustasin õpinguid Eesti põllumajandusakadeemias ei mõelnud veel sugugi sellele, et ma jään tööle ja tegevusse kindlasti põllumajandussektorisse. Ja minu hilisem elukäik näitabki, et ega ma ei ole põllumajandusega väga pikalt kokku puutunud ei praktiseerima poole pealt ega ka põllumajandusjuhi seisukohast võetuna. Ma olen küll olnud jah. Nii-öelda regioonis, mitte siin Tallinnas ja, ja olnud maainimeste keskel, korraldanud Viljandimaal elu. Aga otseselt põllumajandusvaldkonnas ma ei ole ka eriti tegutsenud. Te olete õpetajana koolis olnud, eks ole jah, maa peale põllumajandusakadeemia lõpetamist töötasin ühe aasta õpetajana, mind suunati, tol ajal oli veel suunamine, suunati üheks aastaks õpetajaks ma selle aasta töötasin ära ja sealt siirdusin siis edasi Viljandi linnavalitsusse tööle majandusnõunik, et see oligi selline kohustuslik äraolemine, te olete üsna kindel, et teist niikuinii õpetajad ei saa, ta lihtsalt ei suuda neid karjuvad lapsi ära kuulata. Ei, ma ütlen, et mulle see õpetaja amet täitsa meeldis ja ma usun, et ma oleks veel nii mõnegi aasta võib-olla seal olnud, kui elu ei oleks teistmoodi läinud. Aga mul ei olnud pedagoogilist ettevalmistust, ma ei olnud ise nagu enda plaane ja oma tulevikku küll kooliga ja õpetaja Anetiga sidunud, nii et elu läks nii-öelda loogilist rada mööda edasi, aga ma ei kahetse ja ma arvan, et see oli üks väga huvitav ja andis mulle väga hea kogemuse. Tänasel päeval ma pean seda küsima lihtsalt, sest muidu mulle ei antaks seda andeks. Praegu tuleb teada lihtsalt, mida tegid inimesed nõukogude ajal. Mida teie tegite? Meil on teie parteiline kuuluvus Eesti NSVs. Mina olen kuulunud läbi aegade ainult ühte erakonda, mis läbi ühinemiste on küll kandnud erinevaid nimesid, astusin 1991. aastal vabariiklaste koonderakonda kohe aasta algul mõned kuud peale selle asutamist. Ja hiljem siis 92. aastal eranelja erakonna liit kudumise tulemusena tekkis, sest Rahvuslik Koonderakond Isamaa 95. aastal ühinesid Isamaa ja ERSP isamaaliiduks ja nüüd siis paar aastat tagasi Isamaaliit ja Res Publica Isamaa ja Res Publica liiduks. Et ma ei ole kordagi ühestki erakonnast välja astunud, erakonda vahetanud ja nõukogude ajal puudub mul nii pioneeri kui komsomolis taas, ma ei ole ka nendesse organisatsioonidesse kuulunud Teie ealist tähekese, eks ole, veel ei pandud rinda, lastele tähekestakse nimetatud ei, ikka pandi oktoobrilapse märki rinda, aga ma ei ole ka seda kandnud, aga minu teada tol ajal sellesse organisatsiooni ei astutud, sinna ei olnud vaja teha avaldustega mitte midagi muud taolist, et sinna tas kuuluti või kuulutud või, või oli see nii-öelda hinnangu küsimus, aga, aga pioneeri juba astuti teadlikult komsomoli ja parteisse, samuti, aga mina nendesse organisatsioonidesse kuuluma. Nii et selles mõttes te olete suurepärane isamaale. Teil ei ole nii-öelda ühtegi väikest punast plekki küljes, et mida saaks neile ette heita. No võib küll nii öelda, jah, tõeline musternäidis, eks ole. Linnapeana olete ka Viljandis leiba teeninud, kuidas poliitikasse minek, poliitikuks hakkamine teie jaoks toimis, mis hetkel te leidsite, et nüüd on õige aeg, et, et teie võimeid teadmisi rakendada selles valdkonnas? Raske on seda hetke määratleda, millest minu, millal minust poliitik sai, võib-olla siiski sellest hetkest, kui ma otsustasin astuda vabariiklaste koonderakonda. Ma lugesin tol ajal neid põhikirju ja vaatasin tol ajal eesti erakondlikule maastikul olukorda ja leidsin, et see on kõige sobilikum astuda ühte konservatiivset erakonda ja ma ei ole seda päevagi kahetsenud. Ma leian, et ma olen, arvestades oma maailmavaadet ja ellusuhtumist ja veendumusi õiges erakonnas. Kas toonastest genossedest on praegu keegi Eesti poliitika avalikus elus? Jah, kes tol ajal sinna erakonda kuulusid, olid Indrek Kannik, Matti Päts, Jüri Luik, Mart nutt, Ott Sandraku, need olid inimesed, kes tol ajal vabariiklaste koonderakonda kuulusid ja kes olid siis suuresti kasutajaliikmed. Laar Laar ühines või meie ühinesime erakonnaga, aga siis juba 92. aastal kus kristlik-demokraatlik liit, kristlik-demokraatlik Erakond, kust siis tulid Mart Laar, Toivo Jürgenson ja paljud teised, kes tänaseni või hiljem on olnud Eesti poliitikas. Aga vabariiklased olid need inimesed ja võib-olla sellest hetkest ma loen, et ma olen ikkagi poliitikaga olnud seotud. Edasi linnavalitsusse tööle minnes oli ju ka tegemist ikkagi juba poliitilise ametikohaga ja ja ma ütlen, et ma olen vist olnud läbi aegade Viljandi ajaloos ainukene nii-öelda illegaalne linnapea, sellepärast et tol ajal kehtis seadus, mis ütles, et linnapea saab olla voli üks volikogu liikmetest ehk keegi volikogu liikmetest pidi olema linnapea. Aga tol ajal peale eelmise linnapea tagasiastumist jäi koht tühjaks ja Viljandi linnavolikogu oli ainult 13 liikmeline ja mitte ükski sellest 13-st liikmest ei soovinud hakata linnapead kas või siis ei saanud kuidas kellelgi, ilmselt, kuid fakt oli see ja, ja ma mäletan, et tol ajal pöörduti ka õiguskantsleri poole saamaks luba ja selgitust olukorrale, et kui valitakse linna, peab väljastpoolt volikogu, kas see on kooskõlas seadustega ja õiguskantsler vastas, et ei, kaugeltki mitte, et lastes ennast valida linnavolikogu liikmeks, pidi olema igaüks teadlik ja valmis asuma sellele kohale, et igal juhul tuleb leida kandidaat, aga aga seda ei leitud ja nii ma olin üle aasta siis illegaalne Viljandi linnapea, kui nii võib öelda Nonii, et teie, eks ole lumivalgelt väärilt siiski ühe väikese täpi suudame leida praegu siin mulle tundub ja tuleb tunnistada küll, et nii see on maavanemaks saamise lugu, kuidas see käis, ilmselt selle eest peab olema elu lõpuni tänuvõlga Mart Laarile? Ei, ma nii ei ütleks, et ainult Mart Laarile, kuigi see toimus tõesti Mart Laari peaministriks oleku ajal ja 93. aasta 30.-st novembrist nimetati mind siis Viljandimaavanemaks. Aga ma arvan siiski, et, et ma ei pea olema ainult tänu võlgu Mart Laarile vaid kui 98. aasta lõpus mind teist korda ametisse nimetati, siis oli peaminister Mart Siimann ja Isamaaliit oli tol ajal opositsiooni kuuluv erakond, nii et mind nimetati siis Viljandimaavanemaks kui opositsioonierakonda kuuluvaks inimeseks. No Mart Siimann, me teame, Eesti poliitikas väga jätkusuutlikke otsuseid teinud ei ole, ta lihtsalt ei suutnud siis taibata, et tegelikult on ju maavanema koht väga hea poliitiline hüppelaud ja teie jätkamisel ametil ühel päeval, no näete, toob meile, eks ole, valitsuse ministrid? Jah, aga ma arvan, et siiski ka sellel nimetamisel olid muud põhjused. Kõigepealt tol ajal kehtis veel kooskõlastamise kohustus maavanema kandidatuuri puhul, kui ei oleks esitatud kandidaat läbi läinud, siis oleks tulnud leida uus kandidaat. Ei olnud seda võimalust, mis praegu, et lihtsalt kuulatakse ära, arvamuse nimetatakse sama maavanema ametisse, tol ajal oli see palju keerulisem ja kohalikel omavalitsustel oli kaasarääkimise õigus suurem. Ja kui ühel kandidaadil oli ikkagi selge toetuspiirkonnast, mida minu puhul tol ajal ka oli, siis eks valitsusjuht arvestades ka seda. Nii et ma arvan, et see ei olnud ainult parteipoliitiline lähenemine, ei Mart Laaril tol ajal, sest ka siis oli vaja kooskõlastust saada koha pealt. Ja ei olnud ka Mart Siimanni ainult parteipoliitiline vähenenud. No ilmselt ei olnud keeruline, sest Viljandimaa on ju teada-tuntud Isamaaliidu tugev kants seto talu teisigi valitsuse liikmeid, võtame taru, looduse, kasvõi ka endine Viljandi linnapea ja Viljandimaalt on tulnud väga erinevaid ministreid läbi aegade ja need kõik ei kuulu sugugi Isamaaliitu. Tarmo loodus on tõesti olnud Isamaaliidu minister, aga Jaak Allik on olnud kultuuriministrina. Rahvaliidu inimene. Ilmar Mändmets põllumajandusminister Viljandimaalt oli tollal Maaliidu liige Peep Aru tänane reformierakondlane, regionaalminister Toomas Hendrik Ilves, Sotsiaaldemokraat välisminister, nii et Jaak Aab sotsiaalminister Keskerakonnast, nii et Viljandimaalt on ka selle 15 aasta jooksul pärit erinevatest erakondadest aga mitmeid ministreid? Sugugi mitte, ainult isamaalased. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Kommentaar võrguvärava Delfi uudisele, mille kohaselt sai Rapla haldushoone saali seinal toretsenud Lenini Parieljeefi endale tänane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder autoriks märgitud liberaal IP aadress, tegelik kasutaja tuvastatav, kommenteerimise aeg. 25. september 2007 kell 12 nulliks. Seeder ongi loomult täis Leninlane. Ta võib ju seda varjata mingisuguse Isamaalise jutumulli taha, aga sisu endal sallimatu, põikpäine eri arvamusi, mitte salliv, kuri, täis leninliku põhimõtted, kus eesmärk pühendab abinõu. Ülekuulatav seeder, üks äärmiselt isiklik küsimus ja, ja ma palun ka vabandust, et ma sellise episoodi teie poliitilisest karjäärist meelde tuletan. Aga ma tahaks tõesti teada, mismoodi on võimalik peale selliseid asju koos töötada. Lõpeb ära mingi telesaade, kus on läinud ekse tuliseks ja peale seda astute juurde, mees kõigi kuuldes kõva häälega teatab, kuidas te olete isamaaline siga, värdjas ja lurjus mingid piirid nagu selles elus selles maailmas ju on. Kuidas poliitikud suudavad need piirid ületada ja, ja hiljem ma millegipärast arvan, olete ta Janno Reiljaniga koos töötanud küll ja küll. Ei, ma ei ole Janno Reiljaniga isiklikult koostööd teinud enne seda ega ega ka peale seda rohkem, kui me oleme olnud kolleegid Riigikogus aga mingit tõsisemat kokkupuudet meil olnud. On ikkagi see, et süvendas seda kraavi, mis, mis ennem ei olnudki, võib-olla kraav. Ei ei süvendanud ega kuidagi tasandanud. Aga ma ütlen, et poliitik peab olema valmis selleks, et teda erineval kujul rünnatakse ja talle antakse hinnanguid ükskõik milliseid ka ebaõiglaseid ja mitte ainult teiste poliitikute poolt, vaid üldisemalt laiemalt ühiskonnast, see tuleb ka läbi meedia ja selleks peab olema poliitik valmis. Kahjuks. Mida madalam on poliitiline kultuur, seda sagedamini selliseid asju juhtub ja Eesti poliitiline kultuur ei ole veel nii kõrge. Me selliseid väljendeid poliitikas ja avalikus elus ei kasutaks, aga ma olen optimist ja arvan, et mida aeg edasi, seda vähem selliseid juhtumeid ka Eesti avalikus elus on. Ja nad ei ole nii teravad, eks ju, aga aga ütleme ka siis sellise sisulisuse poolest olete te ju näinud oma pika poliitikukarjääri kas sul ju pidevalt sellistele Kressi, eks ju, kui valimised võidetakse loosungiga viie Euroopa rikkama riigi hulka ma nüüd ei mäleta, mitme aastaga küll, no siis siis on see ikkagi suhteliselt õudne või mis? No ega selle poolest Eesti poliitika nüüd küll ei erine. Ma julgen öelda, isegi mitte arenenud ja pikema demokraatiaga lääneriikides jah, aga seal ka seal võidavad ikkagi loosungid, mis Leaks lausetena arusaadavad, ilusad, mis meeldivad inimestele, need müüvad igal pool Euroopas, mitte ainult Ida-Euroopas. Kas see härra seeder väga ei lohuta, et mujal on täpselt sama halb kui siin? Jah, ei, loomulikult mitte, aga ma tahan sellega öelda, et me ei ole halvemad kui teised, et meil ei ole põhjust endale näpuga näidata, et me oleme väga halvad ja erineb selle poolest teistest. Ei, me areneme koos üldise Euroopaga ja, ja selles mõttes me ei erine. Mis seisus ta ministeeriumi endale võtsite, sellel kevadel oli ju selge, et sõda ministeeriumi olid? Noh, ütleme sellised raudsed käed ju juba laasinud, see protsess ju teatud mõttes on, on ju mõjutanud ministeeriumi tööd siiamaani pean silmas eelmise ministri ja, ja tema partei tegutsemist poliitikas ja, ja, ja selle tegutsemise, selliseid selgeid tagajärgi. Jah, ma ütleks nii, et põllumajandusministeeriumi ma võtsin üle üllatavalt heas seisus mul olid teatud eelarvamused sarnaselt nagu teie küsimustki läbi kajab, et mul tuleb minna kuhugi pessa, mis on erakonnastatud ja kus on väga keeruline, milline ja kus inimesed on võetud nii-öelda isikliku või parteilise lojaalsuse printsiibil tööle. Mitu rahvaliitlast te olete pidanud töölt ära saatma. Ma ei lasknud seda kantsleril teha. Ma arvan, et minu pooleaastase ametisoleku aja jooksul ei ole lahti lastud mitte ühtegi rahvaliitlast, siis nad on kõik parteid võin, ei ole, parteid ei ole vahetanud mitte ükski, seda ma võin kindlalt nii-öelda, aga üks inimene vist on lahkunud küll ametist, kes on olnud ise rahvaliidu erakonda kuuluv inimene, aga ta on tõesti läinud ise lahkunud, teistel põhjustel, aga rohkem ma küll ei mäleta, et oleks sealt keegi kas vallandatud või ka ise omal soovil lahkunud. Nii et ei ole. Ja kui te vaatate nüüd ministeeriumi ametnikkonda ja erakondade liikmeskond ja mis on avalikult kättesaadavad, siis üllatavalt vähe on põllumajandusministeeriumis rahvaliidu liikmeid ministeeriumi ametnike hulgas. Nii et ma julgen öelda, et põllumajandusministeeriumi ei ole sund parteistatud ja selle tõttu ei ole olnud minul ka, kus seal oma tegevuse alustamisega ema, tunnen, et tegemist on päris heade oma erialaspetsialistide professionaalidega küll, aga ma tahan öelda, kus on probleem. Minu arvates probleem puudutab rohkem sektorit ehk seda, mis on ministeeriumist väljapool. See niinimetatud kolmas sektor ja seal on küll tunda neid jooni ja seal on üllatavalt palju ühe kindla erakonna inimesi nende kolmanda sektori ühiskondlike organisatsioonide eesotsas. Need on, pigem on probleem. Väljaspoolministeeriumit, aga ministeerium, ametnikud ja ametiasutused on, on küll olnud väljaspool sundpolitiseerimist, seda julgen öelda. Need on siis need, kes ministeeriumi erinevatelt asutustelt raha taotlevad ja selle läbi erinevaid projekte ellu viivad? Jah, võib küll, nii-öelda seal on endised rahvaliitlased ja ajavad rahvaliidu poliitikat. No ma arvan, et ega nad täna väga rahvaliidu poliitikat ei aja, sest et poliitiline võim on muutunud ja meie soovime viia ellu väga selgelt tasakaalustatud poliitikut ja sellest hakkab sektor aru saama, aga ma ütlen, et jah, ta on olnud proportsioonist väljas. Härra seeder, kas see on see meetod, millega tegelikult Eestis parteisid rahastatakse? MTÜd, kes on ministeeriumitele lähedal, kes omavad informatsiooni mitte ainult põllumajandusministeerium, eks ju. Kes on nüüd siis lutiks IRL-ile, aga ka keskkonnaministeerium, kelle kaudu on võimalik rahastada, eks ju Reformierakonna poliitikat hästi tundvate MTÜde projekte ja nii edasi, kas see tegelikult Eestis nii käib ja saad ise aru, kui te ütlete nüüd ei, siis on väga keeruline olukord. Põllumajandusministeerium ei ole kindlasti lutiks IRL-il ja seda mitmel põhjusel. Kõigepealt meie poliitiline kreedo seda ei näe ja maailm vaata seda ei luba ja teiseks põllumajandussektoris on minimaalselt Isamaa ja Res Publica Liidu tegijaid. Kui me peame silmas selle kolmanda organisatsiooni. Neid ühiskondlikke organisatsioone, mittetulundusühinguid ja vaatame, kes neid juhivad ja kes on seal tüüri juures, siis me ei ole neid parteistanud ja sinna ei ole ka selle poole aasta jooksul kibekähku Isamaa ja Res Publica liidu liikmed asunud. Nii et meil ei ole ka seda vajadust. Ja meil jääb uskumatult partei, selle nimel töötab. Jah, ei, ma võin kinnitada, et selle nimel me ka ei tööta aga ma olen nõus, et jah, see on olnud Eesti poliitikas üheks võimaluseks, kuidas oma mõttekaaslasi ja kuidas oma erakonnakaaslase rahastada läbi aegade erinevatel erakondade erinevate poliitikute poolt loomulikult erinevalt, aga mingil määral peab seda tunnistama, et see nii olla. Teeme väikese kannapöörde, natuke parteipoliitikas ka on, see on, mulle tundub praegu üks, üks põnevamaid hetki, mis Eesti poliitikas toimub üle pikkade-pikkade aastate. See protsess on ju ometi käimas, et, et Mart Laarist võiks saada peaminister või minimaalselt siis ikkagi välisminister. See töö nii-öelda etappide kaupa on isamaaliidul vabandust Isamaa ja Res Publica Liidul ja ometi paika pandud. Ei ole? Ei ole. Ja ma leidsin selle osas, kui te olete saanud volikogu nii-öelda esimeheks, et see, ma eksin ka, arvates, et see on nii-öelda üks etapp selles selles pikas raskes. Aga õndsusprotsessis. Ja ma arvan, et nüüd küll näete siin vandenõuteooriad, mis ei vasta tegelikkusele, et praegu küll keegi ei tegutse Isamaa ja Res Publica liidus selle nimel, et Mart Laarist saaks peaminister või välisminister või mõni teine tähtis isik. Me soovime praegu koalitsioonis ja valitsuses viia ellu valitsuspoliitikat, täita koalitsioonile ühingut ja teha seda võimalikult hästi, et saada ka järgmistel valimistel hea tulemus. Ma arvan, et see on oluline garantii meil erakonnana ka valijalt saada toetusi järgmisel valimi valimistel. Aga see, millises ametiseisundis või millisel positsioonil Mart Laar ei ole kindlasti määrav. Andke tagasi rahulik uni, see too preili Galojani lugu on ju kellegi teise, mitte jumala eest Isamaa ja Res Publica liidu nii-öelda üles üles leitud ja, ja, ja ette tõstetud asi. Ma arvan küll, et kellelegi teise ma usun, et kui üldse keegi seda esile tõstnud, siis pigem past tema ise oma käitumisega, nii et et ma jällegi siin ei oska näha vandenõuteooriat, et keegi kuskilt kindlasti on midagi välja urgitsema või kui, siis pigem meedia ja ajakirjandus, kes otsib, uuriv ajakirjandus teeb head tööd. Mina usun ka seda alati, et uuriv ajakirjandus suudab IRLile kasulikku poliitikat või nii-öelda ajakirjandust teha läbi läbi Eesti Ekspressi. See, see usk ei kustu minust mitte kunagi. Praeguses poliitilises olukorras on Isamaa ja Res Publica Liit nii-öelda või sees. Ühest küljest majandusminister, kelle resultaadid, töö resultaadid on eelkõige tingitud alati peaministri tehtud vigadest aasta alguses. Teisest küljest Jaak Aaviksoo, kes nii-öelda saab ka selle aasta alguses tehtud poliitilistest otsustest lõigata kasu, pluss Helir-Valdor Seeder, kes juhib valdkonda, mis selgelt tõuseb sellepärast et kogu maailm. Peame teadmisega, et odava toiduaineaeg on läbi ja Eestist kui annab taevas ja sõna otseses mõttes selles mõttes, et sooja ja külma piisavalt ja vihma siis saab uuesti piirkonna jaoks väga oluline toidukasvataja. No mis ma nüüd pean selle peale vastu? Te peate rõõmust ja ütlema, et tuleksid valimised juba pea. Ma arvan, et teil on õigused, välised sektorid, kindlasti on praegu positiivsed, aga ma olen ka kindel ja ja, ja veendunud, et kõigil nendel inimestel on ka oma isiklik panus selle positiivse arengu taga, nii et tegemist on heade poliitikute ja tugevate ministritega, kui te rääkisite siin Jaak Aaviksood kui kui ka majandus Minister Juhan Parts, olen ise ka selles täiesti veendunud, üks asi mind ometi piinab jube kontei kui poliitiku käest selle asja ära küsima. Kas see, kes saab kaitseväe juhatajaks, peale nende ettepanekute muutmist, mille teie enda kolleeg kunagi parteipäevi Indrek Kannik on teinud, et muuta põhiseadust selliselt, et sealt lendaks välja kaitseväe juhataja see mees, kes partei poolt määratuna saab kaitseväge juhtima kaitseväe juhataja kohal on tegelikult ju teada, eks ju. See on tagatubades kokku lepitud. Ei ole teada, ma arvan, et see saab olema kindlasti parim valik tollel hetkel, kui see aeg kätte jõuab ja kui on vaja uut kaitseväe juhatajat määrata. Praegu on see ju Ants Laaneots minu arvates väga hea kaitseväe juhataja ja tal on veel mitmeid aastaid sellel ametikohal olla minu teada tema ametisoleku aeg saab mööda alles pärast selle valitsuskoalitsiooni tegevuse lõppemist ehk peale järgmisi riigikogu valimisi, nii et milline valitsus siis ametis on, ei oska täna öelda, millistest võimalustest tema saab lähtuda, aga kindlasti ei ole see seotud isikuga ja ma loodan, et et juhtub nii, nagu omal ajal, kui Lennart Meri nimetas Aleksander Einselni kaitseväe juhatajaks ja ma mäletan ka siis kui ajakirjandus ründavalt tolleaegse presidendi käest küsiti, et miks just Aleksander Einseln, väliseestlane, inimene kuskilt kaugemalt, kes kohalikke olusid ei pruugi teada ja miks just tema, mille peale Lennart Meri temal omapäraselt vaatas, ringi laiutas käsi, ei ütle seda sellepärast, et Napolion on surnud. Nii et ma arvan, et ka ka järgmine kaitseväe juhataja saab olema kõigist võimalikest elus olevatest kandidaatidest. Parim, kas te julgete teha kihlveo, et järgmine kaitseväe juhataja tuleb inimene, kes on seotud Isamaaliidu taustaga Isamaa ja Res Publica Liidu, vabanda jälle taustaga. Ei, ma ei oska küll selle kohta midagi arvata, millise taustaga ta seotud on. Ma arvan, et kõige parem taust oleks tal see, kui ta ei ole otseselt seotud ühegi erakonnaga ja ei ole aktiivses poliitikas olnud. Nii et ja ma olen ka kindel, et ta tuleb professionaalsete sõjaväelaste hulgas, kellel on lai silmaring ja kes on saanud näha maailma ja vastava ettevalmistuse, aga ta ei ole tegevpoliitik. Nendel meestel on aeg lihtsalt hakata taon lõudima endale internetist liitumisavaldusi. Ei see kindlasti midagi juurde ei andnud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid 2007. aasta juulis Saaremaal ajakirjanikega kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi arvates vabastab regionaalministri ametikoht kõik teised ministrid regionaalpoliitika alasest vastutusest regioone Maal. Ministri institutsioon on Eesti regionaalpoliitika üks suuremaid karuteeneid kuna see, nagu vabastaks teised ministrid regionaalpoliitikaga tegelemisest, ütles seeder. 2007. aastal on kvoodiaasta esimese kuue kuuga piimatootjad täitnud 48,62 protsenti Eestile määratud piimakvoodist. Seda on 1500 tonni vähem kui möödunud aastal sama ajaga. Kokku on 1393 kvoodiomanikku alates aprilli algusest kuue kuuga tootnud ning piimatöötlejatele tarnitud või otse lõpptarbijale turustanud pisut enam kui 314000 tonni piima. Möödunud aastal oli sama arv 316000 tonni. Vele kulatav seeder, mis mees teie põllumajanduspoliitikas olete, no me teame nii-öelda sea, Tiit põllumajandusministrina ja rahvaliit olid need, kes soosisid suurtootmist ja kui ikka 1000 siga, eks ole, sulus ei ole, siis ei ole see õige saanud siis jopet ei saanud ja just nii-öelda järgmine minister oli see, kes jagas jopesid, pani märke külge, eks ole, ja rahvuskala valis ja jagas toiduratsioone, vana söökla juhataja sinna-tänna, milline rahvustoit peaks olema, eks ole, mis meist seeder on? Praegu selle kõige eelneva jutu põhjal tundub, et põllumajanduses lähedane enamus hästi. Et ausalt öeldes, no mis siin ikka üks poliitik teha saab, muudkui lihtsalt vaadata, kuidas, eks ole, vood liiguvad, kuidas aeg-ajalt võib-olla, no juhtub üht-teist õnnetut, natukene kanu tapetakse, aga kõik läheb hästi, noh, mingit poliitilist suunda siin väga vist nii-öelda võtta ja peaaegu et öelda nüüd, et vaata, seeder, põllumajandusmeistrina, vaat mina hakkan põllumajandussinna poole suunama. Iseenesest ei lähe pikema perioodi jooksul midagi hästi, selleks peab ikkagi ise ka midagi ära tegema ja valitsus ja põllumajandusministeerium selle nimel ka tegutsevad, et ka tulevikus Eesti põllumajandusel läheks hästi. Aga põllumajanduses sõltub väga palju ilmastikust, nii et kui sellel aastal Tal on ilma teie muuta ei saa. Just, ja seda ma tahangi öelda, et kui sellel aastal on olnud väga soodsad arengud ja väga soodsad tingimused, siis järgmine aasta võib ju näiteks tulla ikaldus ja põllumehel on hoopis teistsugune olukord. Nii et selles mõttes on ikkagi põllumajandus majandusharu, mis on väga ebastabiilne ja vajab sellist üldist poliitilist stabiliseerumist, mida õnneks paljuski täna ka Eesti põllumehe jaoks teeb ühine põllumajanduspoliitika. Aga mina olen põllumajandusökonomist ja vaatan ikkagi ka läbi selle nurga paljuski Eesti põllumajandust ja pean oluliseks Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmist. Nii et Eesti põllumajanduses tasuks ära. See on kindlalt üks nii öelda põllumajanduspoliitika kujundamisel, aga teiseks tuleb vaadata meie koalitsioonilepingut ja me oleme pidanud väga oluliseks ja sellega välja öelnud, taastada tasakaal Eesti põllumajanduses ehk väikeste talude ja konkurentsivõimelise suurtootmise vahelist tasakaalu. Ma ei arva, et Eestis on perspektiivi ainult ühele. Et me peaksime valima kahe antagonistlikud vastuolu vahel, et kas konkurentsivõimeline suurtootmine või väiketalud. Ma arvan, et tulevikus on Eesti põllumajandusmaastikul kohta mõlemale ja Eesti põllumajanduspoliitika peabki selle võimaluse looma Need tingimused looma, et selline tasakaal tulevikus oleks ja seda me eelkõige soovida, vaatamata sellele, et mu kingaääred on täna tõesti pori täis. Ma ei tulemaalt äsja üle vast küntud, eks ole, kesa Põlva bussi peale, vastupidi, see on pealinna porised tänavad, seletage mulle kui linnainimesed ja miks on nii, et põllumajandus on riigi poolt ääretult toetatav sektor, miks on vaja kinni maksta näiteks need samased, talge kanad, riigil, mis tegelikult olgem ausad, tallegi enda ju lolluse tõttu Zaitsev nakkuse kallal oleks tult teha sellised lindlad, kus välisõhk ja, ja võib-olla siis metsalinnud väikesed varblased, kest eri nokivad, mis muidu maha kuku, otse lind vette ei satuks sisse. Ma muide lisaksin veel juurde, mulle on alati tundunud, et talle ei olegi üldse põllumajandus, see on lihtsalt kõige tavalisem majandus, kus kohas kasutatakse ära kant, põllumajandusega on seal jube vähe pistmist. Ja no eks põllumajandus ongi üks osa majandusest, et tal on oma spetsiifikaga, kindlasti ongi põllumajanduse üks osa majandusest, nii et selles mõttes on teil õigus ja see arusaam peab jõudma nii põllumeheni kui ka ühiskonnale laiemalt. Aga teie näide nagu tallegi kanadest minu arvates on nagu selles mõttes ebaõnnestunud, et, et ma tooksin siia inimese ja tervishoiuga täiesti paralleeli laudidest ja epideemiates ei ole ka inimene sugugi kaitstud ja me teame, et meie ravikindlustussüsteem on solidaarsusprintsiibil, nii et kõik need kallid operatsioonid ja muud ravidmiste haiglast sate ja ka suur osa ravimitest, millele makstakse riigi poolt peale teenib inimese tervise huve ja, ja nii ka On ka ka loomakasvatuses põllumajanduses see seotud, nii et no see on antud juhul ainult kommentaar nüüd nendele kanadele ja see on suurepärane näide, sellepärast et loomulikult, kui mul omakseid ei ole, siis ka riik matab mind ainult siin on nüüd see vahe sees, et nendel kanadel omaksed on olemas ehk talle juhtkond on oma rahadega olemas, kes võiks selle kanade matmise ja uute hankimine kinni maksta. Tegemist on väga suurte ohtudega, nii et kui me räägime riiklikest programmidest tervishoiust, mis puudutab desinfitseerimise ja paljusid olulisi vaktsineerimisi, mida riik toetab ja maksab, siis see on paralleel pigem praeguse olukorraga. Aga ma tahaks lisada siia suure põllumajanduse toetuse jutu juurde, et see on nii ja ei ole ka, et see vajab tegelikult tegemist. Ühelt poolt tõepoolest, kui me mõtleme, et 40 protsenti kogu Euroopa liidu eelarvest läheb põllumajanduse toetuseks siis see justkui on kohutavalt suur summa ja oleks nagu ebaõiglane ja põhjendamatu. Aga teiselt poolt peab mõtlema, et põllumajandus on valdkond, mis on üleeuroopaline, mida ei tehta liikmesmaades. See ühine põllumajanduspoliitika lisaks sellele, et annab raha ja reeglid, annab ta ka piirangud ja ütleb, et riigiabi on täpselt reguleeritud, millele ja kui palju võib riigiabi anda. Ja see tähendab seda, et liikmesmaad ei või oma eelarvest enam täiendavalt lõputult raha panna. Ja mõelgem nüüd, nii, kui Euroopa Liidu eelarve moodustavad umbes ühe protsendise, et sisemajanduse kogutoodangumaksed ehk iga riik paneb umbes ühe protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust noh, natukene üle ühe protsendi ja nii moodustub see üleeuroopaline eelarve ja sellest 40 protsenti läheb põllumajandusse, siis see tähendab laias laastus umbes 0,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust läheks põllumajandusse ja nii see ka on väiksed liikmesriikide enda juurde, et sinna juurde, aga see on enam-vähem see protsent, mis on suhteliselt väike, kui me võrdleme nii tervishoiu, hariduse või kõige muuga, mis on liikmesriikide enda teha, kus nad võivad panna reguleerimata ja piiritlematult raha ja panevadki oluliselt rohkem. Nii et see ühine põllumajanduspoliitika tegelikult välistab ka selle olukorra, et rikkad riigid Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, ükskõik kes oma Eela sellest võiks lõputult maksta, põllumajanduse peale on loodud kaitsemehhanism, et riigi abi on reguleeritud ja sai või sinna valdkonda eriti palju riigiabi anda. Ma näen, võitleb lõvi, aga seletage mulle ära riigikontrolli arvamus, et 70 protsenti põllupidajatest läheb nagu niuhti pankrotti ühel päeval, kui Euroopa liit enam nii ohtralt raha jaga, see jätab ikkagi mulje, põllumees elab justkui tegelikult vasikas, eks ole, kes ikka käigud kohaga seal udaraga üles võtmas ja võtmas ja, aga vaat, siin on olukord nüüd, julgen öelda küll täiesti vastupidi. Kõigepealt ma olen küll kindel ja sektorist ise on ju ka kommentaarid tunud läbi meedia ja ajakirjandusse sellele riigikontrolli aktile, et seda ohtu ei ole, et 70 protsenti Eesti põllumajandustootjatest läheks pankrotti. Tõsi on küll see, et suuremat konkurentsivõimelisemad tunnevad ennast turul kindlamana ja neil on selgem perspektiiv. Väiksemate puhul on tõesti olukord, kus üks osa nendest peavad väljuma põllumajandussektorist, leidma endale rakendust kusagil mujal või lõpetama tootmise, aga kaugeltki mitte 70 protsenti, vaid, vaid kindlasti mingi osa, mis on vähemus, nii nagu ka teistes valdkondades. Kõndige Tallinna linnas ja vaadake, kui tihti restoran Nende kauplused tegelikult omanikke vahetavad. Üks lõpetab, teine alustab, nii et see on loomulik. Ja, ja see on ka põllumajanduses, et, et mingit katastroofi ei tule. Aga Te tahate öelda, et riigikontroll on käitunud nii-öelda SL õhtu lehelikult lihtsalt vägeva pealegi, aga ma tahan öelda, et selleks, et anda hinnangut Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele ja olukorrale, peab tegelikult teadma kogu Euroopa niisugust tausta ja ühist põllumajanduspoliitikat ja siis me saame hinnata ja ma julgen öelda, et riigikontrollil ei ole olnud väga põhjalikku täielikku ülevaadet, milline on Eesti põllumajanduse Euroopa põllumajanduse kontekstis ja me teame täna, et näiteks Eesti põllumajandus saab oluliselt vähem toetusi kui siin Taani või Rootsi või mitmed teised arenenud Euroopa Liidu liikmesmaad ja see tuleneb meie ühinemisaegsetest tingimustest ja no ütleme siis nii Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika teatud dogmadest, mis kindlasti tulevikus muutuvad. Ja eks ole ka ju Taani juustu ja poola õuna, sest meie oma kasvataja ei saa seda toota, võid toodab küll, aga see on lihtsalt niivõrd kallis, eks ole, et riik ei maksa seda vahet kinni, et ostja jaoks oleks hind sama, mis Taani juustul või Poola õunad. Ja ma tahan öelda, et kuna ühinemise ajal on üheks aluseks olnud, et põllumehele kompenseeritakse saamata jäänud tulu siis praegu olukord on selline, et näiteks kolm-neli korda kõrgema saagikusega taani teraviljakasvataja saab kolm, neli korda kõrgemaid toetusi kui Eesti teraviljakasvataja. Nii et ma tahan öelda, järeldus on see, kui võtta ära täna Euroopas kõik põllumajandustoetused, siis Eesti põllumehe konkurentsivõimet tõuseb, vastupidi, riigikontrolli järeldusele, et Eesti põllumajandus seisab üleval suuresti ainult tänu toetustele ei ole. Kui me võrdsustame tootmistingimused, võrdsustame konkurentsitingimused, siis Eesti põllumehe konkurentsivõime täna tõuseb, kuna me saame vähem toetusi kuivana arenenud Euroopa Liidu põllumajandusmaad, maalite praegu suurepärase pildi kuldsed viljaväljad on lõputud, mulle tundub, aga tegelikult mis see järgmine nii-öelda põllumajanduse suur selline kukkumise koht reaalselt on, okei, te rääkisite, pangad ja liisingfirmad näevad põllumehesse turgu loomulikult linnainimene on ennast juba lõkken, ainult järgmine koht, kus nii-öelda veel matti võtta, ongi minna linnas lihtsalt välja, eks ole teha pangahärradel ka kinganinad natukene poriseks, kus järgmine kukkumiskoht tuleb, sa ei saa ju kõik nii ilus olla? Ei, ma ei arva, et kõik ongi nii ilus ja nii nagu ma ütlesin, et kui see aasta on olnud soodne ja see aasta on tõesti suhteliselt ilus, siis järgmine aasta me ei tea, millised on ilmastikuolud. Põllumajandus on väga ebastabiilne valdkond ja ka sellel aastal ei ole sugugi kõigile olukord roosiline. Me teame, et teraviljahinnad on kiiresti kasvanud ja need põllumehed, kes kasutavad teravilja söödaks, ei ole sugugi väga õnnelikud selle olukorra üle. Nii et sektoris tegelikult on ka erinevaid huve. Kord on erinev erinevatele tootjatele, kas tegemist on taimekasvatajatega, tegemist on veiselihatootjatega või tegemist on seal linnu lihakasvatajatega, nii et see olukord on erinev. Aga tervikuna ma julgen öelda küll, olen optimist ja ma arvan, et ka täna ei ole põhjust linnamest rikka põllumehe või talumehega hirmutada. Kõigepealt Eesti põllumees ja talumees ei ole veel kaugeltki mitte rikas. Meil on olnud väga keerulised ajad ja investeerimisvajak on väga suur tegelikult täna täidetud. Eks see, seda puudujääki, mis minevikus on tulnud Eesti põllumehel paljuski üle elada peale neid keerulise üleminekuaegasid. Et selles mõttes ei ole sugugi põllumees veel rikas ja kuidagi rikkaks saab, siis see ei ole mitte linnamehele kuidagi kahjulik, vaid ma arvan, et võidab sellest ka tulevikus linnamees. Põllumajandusajalukku kirjutab ta ennast kuldsete tähtedega või lasete seda kellelgi teisel teha, põllumajandusajaloomadel on omadused, saan ma aru? Ma arvan, et põllumajandusajalugu peavad ikkagi kirjutama ajaloolased, mitte tegevpoliitikud tegevpoliitikute oma tänaste tegevusega poliitikas kirjutavad ajalugu, aga jätku ikka ajalooraamatute kirjutamine ajaloolaste jaoks. Ma arvan, et see on nii õige. Minister Seeder, meil on ülekuulaja sild veega kahe peale neli hektarit sellist suhteliselt hääd maad. Ökonomistina, mida te soovitate, peaks võtma lambad või loopima laiali nisu. No neli hektarit on ikkagi väga väike ja pind, et seal niisuguse klassikalise põllumajanduse teraviljakasvatusega ei ole mõtet tegeleda, nii et pigem siis ma soovitan teil aiandusega seal tegelev maja püsti panna nelja hektari pealt, kui me räägime põllumajanduslikku tegevust võib aiandusega saada väga head kasumit, aga kui te tahate väljude põllumajandussektorist, siis jah, võib-olla kinnisvara oleks kõige mõistlikum. Väga isamaaline lauliselt. Ja ma ümisen teda sellepärast, et mulle tuli meelde üks kratš, mida ma eile kuulsin linna peal kõndides, inimesed rääkisid sellest, mismoodi rahvaliidu kontoris siis kui koguneb seal väike selline põllumajandusfraktsioon, mismoodi seal koosolekud toimuvad? Kõigepealt ennem arutelu meeleolu loomiseks, tõustakse püsti, hoitakse kätest kinni ja hakatakse laulma. Ei see riide ei pall, nii täi, maa me maal kui täither tuiksoo. Ju on küllalti igal pool. Ülekuulamine.