Minu seekordseks vestluskaaslased on Stockholmist perekond Andersonite, Tiiu ja Enn. Nad läksid ära Eestist noorte inimestena tuttavaks said, Rootsis on seal abiellunud lastest me täna ei räägi. Minek üle mere toimus suhteliselt rahulikult. Hei, venelased, sakslased neid ei kimbutanud, nagu ikka. Põgenikelaagrid ja Tiiu, teie läksite Stockholmi Eesti kooli. Kui raske oli selles koolis kohaneda, on teil meeles? Ei, ma ei mäleta, ma olin nii väike 12 aasta ainult. Aga n kui teie läksite koolitee, läksite rootsi kooli, mis on teie kogemused sellest asjast, kuidas teie tundsite ennast Rootsi koolist? Ma tundsin ennast huvitavana. Ja see mõiste moping, see ei eksisteerinud veel sellepärast, et keegi ei tulnud selle mõtte peale, et kuidagi vaenulik minu ost olla, sellepärast et see mõiste nagu sel ajal puudus, seletage ära, mis seal moping on. See on üks Rootsis väga levinud inimeste kiusamine, tähendab, tuntakse, et ollakse kellelegi inimest üle ja siis tullakse väikeste nõukogu märkuste ja kiusamist ja niisukest hobustavate märkustega. Ja seda ma ei ole absoluutselt tundnud ja praegu Rootsi see sisserännupoliitika läheb just selle peale, et inimesed vaenuliku käitumise tõttu tõmbuvad Rootsi ühiskonnast eemale, kuna meie, meie ainuke takistus oli, et me veel keelt ei osanud. Aga see oli väga lühiajaline. Ma pean ütlema midagi negatiivset ei olnud. Kui kiiresti te tundsite, et te saate juba, no et rootsi keeles on jalad all, nagu öeldakse, saite õppida koos teistega. Pool aastat pool aastat siis takistusi ei olnud, tähendab korralikult aga aga takistas, ei olnud see vanus 13 aastat on see, kus üks laps saab omandada eesti keelt, nii et ta valdab seda täiesti. Ja keel nagu paindub selle järgi, kuna vanemad. Tiiu, kui teie läksite rootsikeelsesse kooli, mis olid siis teie kogemused? Minul oli see asi, et minu ema jäi haigeks diisikusse Stockholmis ja mina sattusin Dorot heasse ülesse põhja 1000 kilomeetrit Stockholmist kus elasid juba meie head sõbrad, doktor Kersalu kaasamuti põgenenud, kui meie ta oli alguses hambast ja siis mis uuesti ülearstiks. Ja mina läksin nende perekonda, kuna nendel oli kolm last, kes olid minust nooremad ja nad võtsid mind nagu neljanda lapsena, eks ole. Ma olin siis 13, mõtelge üleval põhjas, välismaalane. Ma olin nii huvitav, tilt ta nagu emgi ütles, eks ole. Ma tunnetan ennast rohkem ana, võib-olla kui üks harilik rootslane oli seal klassis, kõik vaatasid minu peale, nagu ma olin, midagi huvitavat. Ja seda oleme me tegelikult terve eluaeg olnud, et me oleme natuke midagi huvitavat juba keele pärast. Oi, mida te oskate, eks ole, meil on olnud ju niisugune teistmoodi keel. Kuidas tegite teie oma valiku, et õppida formaatset läks lihtsalt. Mõtlesite te pikalt? Ei mõtelnud pikalt, sellepärast minu ema tahtis saada farmad sõdiks juba oma nooruses, aga temal tehti takistusi koolist Eestist ja tema läks hoopis, õppis majandusteadust Tartus. Aga farmasõit oleks väga tore ja see on mulle väga sobinud, kuna see on niisugune väga, väga niisugune täpne asi ja ma olen korralik inimene ja see, see on mulle sobinud hästi. Tiiu ja Enn, kuidas te saite omavahel tuttavaks Rootsis? See oli palliplatsil. Tähendab, see oli, oli võrkpall, millega õhtuti tegeleti. Ja kui pimedaks läks, siis seisti ja räägiti juttu ja siis oli üks koht, kus sai tantsida, kus oli üks puus tantsu lava, kas seal oli keegi mängis pilli või, või oli lindi pealt või ma ei tea, kuidas see asi oli? Igal juhul seal me saame tuttavaks. Ja siis tiivul läks Inglismaale ja siis ta kirjutas mulle ühe kirja ja siis ma nagu vastasin ja siis nagu tekkis mingisugune lähem kontakt. Teie olete, ütleme siis, vesiehitusinsener vist tuleb öelda vist kuidas eriala? Isal oli paat ja see purjetamine oli tore ja suured, laevad põnevad ja siis olid ühed tehnikaülikooli üliõpilased, kes ütlesid mulle, et ära seda küll õppima Me laevaehitust, sest sel ajal oli laevaehitusel lennuehituse algkursuse toit koos, seal vist. Igatahes ma võtsin selle nõu kuulda ja läksin ehitustehnika peale. Väike Gigamptomaania, et saada midagi suurt ja toredat teha. Asin hakkas nagu silla alt. Sellepärast et sillakaar oli tohutu ilus ja mõtlesin, et niisugust asja tahaks ise ka teha. Ja siis oli niimoodi, et tehnikaülikooli sisse ei saanud, aga siis tehti esiehituse peale kaks kohta välismaalaste jaoks. Ja meid oli 10 või 12 tükki ja kaks eestlast olid, kes said sinna sisse ja üks nendest on siis Reim, Tarmetaja, teine olin siis mina, seal siis 50 254, siis olime Rootsi kodanikud ja siis ei olnud nagu mingisugust piirangut enam kuskil. Tee üks niisugune oluline töökoht oli töö, projekteerisid Stockholmi veevarustussüsteemi ja kui see töö sai läbi kaheksa aastat, kestis see tööd, nagu ma tean, nüüd siis te sattusite Norrasse tööle, mis asjaoludel? Norras oli suur inseneride puudus, sellepärast et hakati õliväljasid välja ehitama. Ja samal ajal oli Norra arenguabi leidnud ühe projekti Aafrikas ja üteld, et teie firma võib, tähendab üks Norra firma, et te võite selle saada, kui te muretsete ühe vanema vesiehitusinseneri ja Norras nad seda ei leidnud ja siis kuulutasid Rootsis ja siis. Ma saatsin oma paberid sisse, käisin Norras, näitas ennast ülesse. Ja siis jõululaupäeval lapsed istusid autos, pidime kirikusse sõitma, siis heliseb telefon ja siis öeldi, et esimesel veebruaril oled sa teretulnud sinna. Tiiu teie siis pidite siis kaasa minema või olid muud variandid ka kaalumisel? Ei, absoluutselt mitte. Enn tuli koju ja ütles, kas kolime Norrasse ja ma vastasin jah. Ma tean, et põhitöö kõrval on teil olnud väga aktiivne tegevus eesti seltsides ringides, igasugustes üritustes. Kuidas oli Norras, seal on ju tunduvalt vähem eestlasi, mida sel ajal eestlased üldse tegid Oslos. Kui meie sinna läksime, see oli 76 siis meil nagu varsti tuli see soov hakata eestlastega tegelema, kui me olime nagu rohkem kohanenud ja nii et me hakkasime võtma kontakti ja saime kontakte eestlastega, kes oli Oslos ja Oslos endas elas ainult paar perekonda ja nad olid abielus norrakatega. Ja üks vanem perekond olid, mõlemad olid eestlased ja siis me kutsusime need inimesed enda juurte ja paaril korral käisime niimoodi üksteise kodus kuus ja seal olid siis ka need välismaalastest abikaasad olid kaasas sellepärast et meie ei tahtnud mitte hakata lõhkuma, nii et me võtame ainult eestlased, olgugi et see oleks palju ütleme keeleliselt ja oleks palju kergem olnud. Nüüd läks kõik kõik nagu segamisi siis lõpuks asi läks nii, ütleme paari aasta jooksul läks nii kaugele, et me olime ükskord koos, Meid oli 40 või midagi ja siis ei saanud ju enam nagu kodus hakata vastu võtma. Ja siis mina hakkasin igal juhul sellega juba kaunis vara pihta, meedakse seltsi looma, et siis meil oleks üks alus ja meil oleks üks väike raha, eks ole, ja millest midagi teha. Ja see idee läks nii kaugele, et oktoobris 87 Lõime meeste selts Norras. Ja siis oli joad tuss ja minust sai esinaine seal ja siis ma hakkasin seda asja arutama. Kirjutasime ringkirju, kõigepealt tegime oma põhikirja, seadsime üles punktid, mida me tahtsime kujutada ja seal põhikirjas seisis, et meie tahme esmajärjekorras olla informatsiooniandja ja koostööd teha eestlastega tähendab saada teada, mis juhtub väliseestlaste seas. Eesti ei tulnud siis üldse kõne alla, Eesti ei olnud veel midagi. See oli 87, vaid see oli ju kõik väliseestlaste seas, missugused Esto juhtusid, missugused laulupeod olid, kus koha peal maailmas oli, et oleks koondatud üks koht, kes rohkem teadis, eks ole. Ja teiseks oli ise omavaheline läbikäimine ja s-i rääkimine, mis oli väga tähtis, sest need inimesed olid küll teatud nagu ikka, saadakse tuttavaks, käiakse läbi üks kord aastas või niimoodi ja siis räägitakse natukene eesti keelt, eks ole. Aga meile oli see väga tähtis, et me tahaks, et saaks rohkem eesti keelt rääkida, aga kuna meil olid norrakad kaasas, siis kahjuks üks välismaalane ei saa sellest aru, et ta võiks ennast tõmmata natuke kõrvale, kui kaks eestlast hakkavad rääkima ja siis oli tihti nii, et läksid keele peale üle, eks ole. Aga siiski katsusime nii palju rääkida, meie räägime alati eesti keelt omavahel, aga just teised, kes on abielus, eks ole. Nii, ja siis see läks ja siis hakkasid need panema, rajab pihta, siis me hakkasime pidama vabariigi aastapäeva, esimene vabariigi aastapäev oli meil 88, siis oli juba meil siit Rootsist. Tillu Hansson, kes oli siin Re, Rootsi eestlaste esinduse juhatuse esimees, kutsusime tema meile rääkima ja tema oli käinud siis Tartus, kus ju 88 oli ju eesti lipp tuli seal ja et seal oli ja tema pidas kõnet ja see oli kõik nii tohutu põnev ja siis hakkas meil nagu koos lätlaste leedulastega, kui oli juba 88 ja ja edasi läks seal ja 90 siis, kui olid need rahutused. Ei, see oli 91 juba, kuid rahutused Riias ja Vilniuses ja kõik ja siis me tegime, Kaaglemonstreerisime ja käisime vene saatkonna juures ja korjasime raha Baltikumi-le ja niisuguseid asju. Kui nüüd pagulaste pagulaste järeltulijate organisatsioonid lähevad Vene saatkonna juurde kas see norra võime häiris? Ei, ma ei usu, ei häirinud, nemad lootsid heatahtlikult selle peale arusaadavalt, eriti norrakas. Kes meist saab palju rohkem aru kui rootslane. Mispärast norrakas rohkem, tal on ju Eestiga väga vähe kontakti. Norralane on kaugel meist. Jaa, aga norrakas oli okupeeritud sakslaste poolt viis aastat ja teate, see viis aastat oli neile sama, kui meile see 50. See on väga karmilt öeldud, no meil on, mehed võitlesid sakslaste poolel ja, ja sakslaste suhtes enam ei räägita väga kriitiliselt. Aga norrakal on sakslase paha poiss. Norrakas ei läinud ka mitte Euroopa liitu selle pärast. Mitte ainult sellepärast, aga üks osa oli sellest, siis tulevad sakslased ja võivad meie maad ära osta. Mida Oslost tegite konkreetselt? Me teadsime, et oli umbes 60 eestlast üldse terve Norra peale ja meie seltsi nimekirjas oli ka neid, kes Oslos ei elanud. Nii et nii vähe oli. Aga meie käisime juba eestlaste grupina, enne kui meil oli selts. Olime ESTO-l 1980 Stockholmis. Kui Norra eestlased siis meil seltsi ei olnud ja meid oli seal umbes 15 tükki või jah, just lapsed olid ka. Ja siis Toronto 84. Kuidas nüüd tagantjärele tundub norralaste vaimsus ja mentaliteet võrreldes rootslastega, kumb teile rohkem? Istus norrakad on rohkem eestlase moodi, alguses ei saa vedama ja kui vedama saab, siis siis veab hästi. Meil on kogu aeg see tunne, et rootslane on, kuidas ta ütleb poleeritud, võtab kergesti kontakte, räägib kergesti, vestleb ja on sõbralik. Aga ta ei ole kunagi nii siiras. Ja just see, et see rahvuslus, rootslastel on üks asi, mis on viimastel aastatel nagu esile toodud, toodud varem on rahvuslus olnud midagi naljakat, kentsakad, vanaaegsed. Ja see on nagu meile natukene haavav. Sellepärast et meie vaatame ju rahvusluse peale kui midagi, mis on tolerantne ja väga kaugel soovinismist. Aga rootslaste nagu see rahvust Use laius, see, see kaob ära, vaid on interlatsionaarsus ja šovinism nagu põrkuvad ja seal vahel nagu mingisuguseid positiivseid tsoone ei ole. Ja see teeb nagu seda, et rohkem võõras selle koha pealt. Mis Tiiu, teie ütlete selle küsimuse kohta. Kui norrakatega rääkida, siis nemad ütlesid just ka seda me küsisime, et millest tuleb, et norrakad on nii huvitatud eestlastest. Ja nad ütlevad, aga te olete nii meie moodi. Ja muidu see sõjaaegse luges neid tohutu palju. Rootslane ei tea mitte midagi, ah jah, oli jah ja siis tulid ju kõik need 68. aasta ja Rootsil läks ju väga-väga nii kommunismiga kaasa, kõik pidi olema nii nad Vietnam kõik ja, ja kõik, kõik see ja see oli meile väga, väga vastumeelt, eks ole. Ja aga sedalaadi asja ju meie Norras üldse ei tundnud, ega ma ei taha öelda, et rootslased midagi halba rootslaste seas on tohutu häid Genu inimesi, aga rootslane on ka natuke just nagu jälle, ütleb pealiskaudsem ja liiga poleeritud ja saab väga hästi sõbraks, aga norrakas kui sa saad raka sõbraks, siis sa oled ta sõber, siis ei minda mitte tagantselja rääkima või midagi, lihtsalt. Enne, mis te tegite Oslos, mis tööd te tegite Narvas üldse? See oli see suurprojekt, selle me viisime läbi. See tähendab, et me tegime täielikud Donalüüsid, täielikud projektjoonised ühe suure jõujaamale, mille nimi on stiilis kood. Ja see on üks nii suur projekt, et seda üksinda Tansaania vaja ei ole. Ja sinna juurde oleks siis tulnud veel lisainvesteeringud, ütleme, väetisevabrikud, rauatööstused, pik, niuksed, energia nõudvad projektid, aga projektorid Tansaanias Julius neureeri ütles, et välismaa kapitaliga meie ei tegele. Ja sisse projekt langes ärameeter, maad, pabereid. See on praegu olemas. Aga see projekt ei ole läbi viidud. Sa oled kohapealset tööd, puuriti ja mõõdeti ja tehti meil oli laager, oli, oli 500 inimest elas seal. See oli niimoodi, et tehti üks võrkaed kummagis nurgas oli värav ja kui aed oli ehitatud, siis läksid kõik inimesed sinna aeda sisse ja plaksutasid ja tegid lärmi, ajasid kõik metsloomad sealt välja. Ja siis hakati sinna maju ehitama ja siis olid salatit ja porgandid ja kanad ja, ja kitsad olid seal sees. Oli sel ajal, kui Nairobi ja Kenya näitas, et see kapitalistlik joon, see on see, mis viib arengul. Ja see sotsialistlik, see nagu tilt tagantjärgi paistab, et kindia läks omadega kriminaliteedi ja korruptsiooni tõttu läks nässu, nii et praegu need maad on samal tasemel. Aga siis me tundsime just seda, et, et kui oleks saanud projekti käima, et siis oleks midagi midagi suurt sinna tulnud. No ma kujutan ette, et see oleks olnud üle terve aafrika kõva sõna, kui niisugune kompleks oleks läinud hästi käima. Jah, kahtlemata, ja kui ma tagasi pöörduks Rootsi aja peale, siis olen samasuguse Masto toomprojektiga töötanud ja see oli 1907 Kongo jõe peal ja see on täpselt samasugune, tähendab Kongo jõgi algab lõuna, poolikvaatorit läheb põhja poole ja siis lähed üle ekvaatori uuesti tagasi, nii et seal on topeltvihma ajada ja me leidsime koha, mille nimi on Inga Inga kosed. Ja sinna oleks saanud ehitada projekti, mis sel ajal oli neli korda Rootsi totaalproduktsioon ühes samas jõujaama kompleksis. Aga siis siis oli niimoodi, et Belgia Kongo kadus ära. Tuli iseseisvus nii palju, kui seda seal praegu on. Ja see asi jäi täiesti ära. Aga selle projekti mõte oli, oli samuti, et tööstusega siduda ja siis oli pooma sadamas oleks olnud siis alumiiniumitööstus. Ja tähendab, see oleks muutnud alumiiniumi nagu staatust üle terve maailma, see oli ka üks. Kas mõtlen, tehniline soovunelm, mis nagu põrkus vasta majandus, reaaldieeti ega poliitikat, siis ta oli Belgia Kongo ja siis asi nagu kadus ära. Ja see, mis selle projektiga on juhtunud. Just selle koha pealt, kust me oleks v sisse võtnud, on ehitatud üks ilma paisuta. Jõujaam piss ainult kärestiku languse ära kasutab. Ja sellega see projekt raskendub. Ma ei tea, kas see projekt kunagi saab läbi viidud, aga niisuguste projektidega on väga põnev töötada. Ja kui nässu läheb, pole midagi, jah. Aga nüüd see samase aedikus 500 inimest sees oli, see oli põnev kuulda, praegu hakkas, need olid siis norralased. Või ei ole, need olid kohalikud töölised, kes kaevasid auke, tegid proovitunneleid ja siis mõtlesime, ehitasime ühe kaabli üle jõe, niiet autoga sai sinna korvi sõita ja siis sai üle jõe. Tähendab, kõik oli valmis, et edasi minna ehitusfaasi. Ja nagu öeldud, Nierrebani selle asjal kriipsu peale. Mõnikord räägitakse, et need mustad mehed ja päike, seal elavad mehed ei ole väga usinad kraavi kaevama või auku. Kuidas oli nende meestega seal, teie laagris tehti tööd ja mehed ja naised. Nii et naised viskasid ka labidaga. Meil oli üks teine projekt, kus itaallased ehitasid ja meie projekteerisime, seal oli niimoodi, et seal oli sunduslik, söök, tehti neile lõuna ja antiports kätte ja öeldi, et pead saama, mispärast? Sellepärast, et nemad söövad liiga vähe ja nendel on füüsilist jõudu tihti vähe. Söövad vähe. Kas sellepärast, et on vaesus või traditsioon, traditsioon, ma kujutan ette, et süüakse nagu, ütleme, proteiini, liiga vähe. Tiiu, kui tihti teie seal käisitama mehel külas või koos mehega Aafrikas? Ei, mina olen ainult üks kord Aafrikas käinud, kui ta elas Etioopias. Enne seda oli Pakistanis üle aasta. Jakas. Mingisugused vesi ehitusest või esiehitatud ja, ja see projekt on kašmiir is. Kui paisutada, siis see vesi läheb india ala peale, läheb see üles, paisutus sisse. Ja üks peaülesanne oli just et mitte mõjutada India osa jõest. Nii et see oli pooleldi poliitikaga pooleks, sellepärast et Pakistanis on paremaid projekte, kui see aga poliitilistel põhjustel surutise projekt nagu esiplaanile. Ja nüüd siin aasta või paar tagasi oli seal suur maa, väring, vussafarbaad, see oli just see koht, kus see jõujaam pidi tulema, see ei ole veel ehitatud, ta preisi tuleb Indiast, läheb läbi Pakistani ja siis läheb merre. Mis seal praegu toimub? See projekt on, on nüüd üles võetud ja see arvatavasti läheb ehitamisele, aga nagu ma ütlen, see on see diskuteeritav tsoon. Kui teie seal olite, kas nende uskude ja rahvustevahelised pinged igapäevaelus tunda andsid? Mulle öeldi tipppaari inimese kohta, et ära nendega diskuteeri või õienda. Üks asi oli siiski, et, et üks organisatsioon, mille nimi oli jamati ist laam. Nendel oli suur kongress ja lehtedes kirjutati. Niisugune ilus jutt oli. Et mina läksin ka täitsa nagu sinna liimile. Ja siis oli, oli see kongress ja siis tervitati liibiast ja Hamaasist igalt poolt delegaate. Ja siis öeldi, Surm Iisraelile. Need, see poliitiline asi oli käimas, aga mina tajusin seda väga vähe. Ja nagu öeldud, see see jutt kirjutati nii ilusti, nii et mina hakkan seda seda täiesti uskuma. Te ütlesite, et te läksite alguses liimile. Mida te selle all mõtlesite, mis olid need nende väited, mis teid nagu tõmbasid? Humanism ja inimarmastus ja kõik need asjad toodi nii ilusti välja et kunagi Tontse mõtte. Üks asi on fassaad ja teine on sisu. Sellepärast et ma olen olnud Põhja-Pakistanis väga lühikest aega ja ma pean ütlema, et ma tohutu imponeeritud nendest usklikutest töökatest, tublidest, ausatest, inimestest, keda ma seal kohtasin ja tulles fundžaapi, kus ma siis aasta otsa olin. Seal oli jälle see korruptsioon ja petmine ja niisugune asi pluss siis see poliitiline mõjutamine, mis on otseselt Valevik. Te väidate, et siis selles riigis on niivõrd erinevaid piirkondi? Jah, ja see oleneb põllutöö produktiivsuses, fundžoobyson on lame maa, viljakas maa ja seal põhjas, mägedes oleneb kõik kunst niisutusest. Tohutu rasked olud on, ütleme, teedega ja inimesed elavad väga vaeselt ja väga töökalt oponeeriks mul tohutult. Kas siit tuleb järeldada, et väga rasked olud ja vaesus mõjub inimhingele positiivselt? Aeg, seda ma seda ma ei usu. Seda ma ei usu, aga ma kujutan ette, et korruptsioon on külgehakkav. Nii et kui tema saab, siis saan mina ka varastada kindlasti sellepärast, et öeldakse, et Ateena on ilus linn ja seal on palju sambaid. Laboris on kindlasti rohkem sambaid ja ilusaid sa saada kui terves Ateenas tohutud ilusad ehitused ja seal elab mees, kes on riigitööline, Tal on mitu autot ja keegi ei tea, kust see raha tuleb. Et see on minu arvates see kõige hullem asi, mis üldse on, on just korruptsioon, seda kõik seisma. Te olete väga palju reisinud, väga paljudes riikides töötanud, kas Etioopia kuulub ka sinna ritta? Jah, kuulub ja seal ma olin pool aastat ja oleksin sinna tohutu suurte lootustega, sellepärast et see on ainukene aafrika maa, mis ei ole koloniseeritud olnd välisvõimude poolt. Ja ma ütlen seda, et ütleme, kolonialiseerimine on üks väga diskuteeritav, kahe otsaga asi. Aga kahtlemata toob see väliskontakte toob keelt, toob haridust ja too tehnilist kultuuri. Nii et see on see, mida Etioopias oli vähe. Seda oli vähe, aga seal oli ju tohutu imponeeriv, ütleme see kopti kirik need kirikupeod ja need riided ja need päikesevarjud, sametised ja kulda ja karda ja niisuguseid asju oli palju. Uhkeid ehitusi ja tohutu ilus loodus. Tiiu, te olete Etioopias käinud, mis on teie mälestused? Minu mälestused on adis Sabebast, mis asub peaaegu 2500 meetrit üle merepinna ja seal on raske hingata, kui sa lähed alguses sinna ja seal on tohutu vaesus. Enn räägib kullast karast, mina seda, seda küll ei oska öelda, seal oli tänaval, olid parkides, olid kilede all, elasid inimesed, kaks keppi olid üleval ja üks, üks tükk oli peal. Nii elasid inimesed, ema, imetas last keset mingisugust solgihunnikut. Ta võis olla suure tee peal, keset teed istuda seal ja raha kerjata, kerjuseid oli igal pool ja neid, kes tahtsid müüa, olid igal pool, nad ei jätnud sind kunagi rahule. Üks maailm ei näe teist, ühed elavad solgihunnikus ja siis on suur aed, vahel. Müür on vahel ja sealsamas kõrval elab üks väga-väga rikas inimene ja need on kaks nii erinevat, ilma, et üks ei tea, teisest ja teine ei tea teisest ja nad ideeks teisi ka tegemist. Ja see rikas ei tee midagi, et see vaene paremaks saab ja see vaene ei kujuta kunagi ette, et ta paremaks saaks. Ei sobi ja ei saanud. Kas te olete ka Egiptuses käinud? Jah, olen küll, jah. Mina töötasin ühe projekti kallal, mille nimi on saate laulis, see on jõge pidi assoni paisust ülevalpool. Tähendab assoni pais on ehitatud 1913 ja see on vatel pinnaspirose firma, kus ma kõigepealt töötasin selle professori käe all nemad kõrgendasid seda kunagi, ma ei tea kolmekümnendatel aastatel veni. Ja siis lattenbignaspirol oli üks betoon paisuprojekt umbes seal, kus praegune satellaali Payson ja meil oli see projekt oli olemas, aga meil ei olnud raha kaasas. Ja siis nõukogude liit tuli rahaga ja tuli oma mulla paisuprojektiga. Ja see sai siis ehitatud ja see on, on, praegune saatel oli pais. Selle tõttu, et satellaali ehitati, siis on võimalik vett paremini reguleerida. Nii et meie ehitasime vana assoni, poisu ligidal, ehitasime kalju sisse 16, agregaadi, see jõujaama ja see on üks väga tähtis osa sellest satellaali projektist või Leiknasse, nagu seda nimetataks. Te ütlesite, et teil ei olnud raha kaasas, kas see oli tinglikus mõttes või, või lihtsalt teil ei olnud rahastamist finantseerimist? Neil ei olnud rahastamist ja me nagu ei suutnud seda kuskilt muretseda. Euroopa liit sel ajal ei olnud veel ja. Aga nüüd see Assuani pais omal ajal selle eest väga palju räägiti, nõukogude liidus oli Nõukogude Liidu suurprojekt abi ja nii edasi ja kuidas ta praegune seis on, mis on tema tehniline olukord ja kuidas ta praegu üldse elab? Arvatavasti hästi, aga see asi, mis ei funktsioneeri, see on see, et alahinnati lekkimist punasesse merre. Nii et tegelikult seda vett, mida jõujaamast kasutada saab, seda on vähem auramist. Seda arvestati ju algusest peale ja siis arvestati lekkimist punas merre, aga see lekkimine oli ilmsesti suurem, nii et selles mõttes see poiss ei funktsioneeri täpselt nii, nagu see mõeldud oli. Teisest küljest, see tähendab ka, et Niiluse vee hulk on ju siis nüüd tunduvalt väiksem, kui ta Muuseas oli jah, aga elektrimõttes saab seda efektiivsemalt kasutada ja siis need kunstniisutuse projektid. Need tuleb siis täiendada. Kunstväetisega tähendab seda üleujutust. Ta ei ole enam. Kas nende kujude tõstmise ja eemaldamisega oli teil ka kokkupuuteid Serali väärtuslikke kujusid? Jah, oli küll. Lotellignospiro sai omale ühe ülesande, nimelt hobu Simbeli tempel tükkideks Ta ja kõrgemale kokku monteerida. Ja siis siile dentes ühe saare pealt teise saare peale viia, nii et see jätkuvalt vee peale jääks. Missari teerull, kas te olite ka nende asjadega seotud? Mina tegin betoonkonstruktsioonid hobu Simbeli tõstmise juures. Kaks templit, kas te nägite ka neid operatsioone? Ei, mitte enne, kui 20 aastat hiljem, siis olid kõik Kahale ilusti siis oli kõik ilusti korras. Ei olnud mingit murenemistega vajumistega midagi? Ei, ei. Nüüd viimased aastad elate te jälle Stockholmis. Kuidas elab eesti kogukond praegu Stockholmis ja mida teie teete, kui nüüd eestlastest rääkida? Seal? Eesti kogukonnale väga murranguline aeg praegu ja olnud võib-olla juba paar aastat ja saab olema ka. On tulnud palju Eestist eestlasi elama Stockholmi ja paljud on väga energilised ja hakkavad lööma nagu kaasa selle eluga, mida meie oleme elanud ja meie ütleme pagulashea inimesed surevad ju järjest eest ära ja sellega meie organisatsioonid nagu pannakse kinni ja langevad, see on täitsa loomulik. Näiteks Torontos seda ei juhtu, kuna nad on nii kaugel, aga me oleme Eestile nii lähedal, et me võime tulla teatrisse ja igalt pool kultuuriasjades kaasas olla. Ja sellepärast hakkab see vaibuma. Muidugi kogudus, kool on ju suur asi, mis on olnud. Eesti kool on ju alati väga hea kool ja on rootslaste seas kah kuuldus pool ja nüüdsel ajal saab ka sinna igaüks, kes tahab sinna minna, seal käib isegi rootslasi. Sellepärast nad leiavad, see kool on hea, rääkimata, et seal käivad mitmed venelased. Kas teie käiti mingis kooris, kas te käite bridži mängimas käite lihtsalt ütleme siis Eesti Majas no kokku saamas sõpradega või mis on teie nisukesed tegemised? Mina olen just lõpetanud laulukooris laulmise, meie tegime uue segakoori siis, kui ma tulin ära Rootsi ja olin selle koori esinaine, tegime mitmed reisinud Eestisse ja igale poole ja, ja laulsime. Aga ma olen lõpetanud selle asjaga, aga samuti on meil Estonia selts Estonia seltsi Rootsi osakond, kus ma olen sekretär. Nii et mul on ühte ja teist tegevus. Meie vestluse tegevus on ju sõpradega, sest me oleme ju meie peamised ja miks me rootsi tagasi tulime, oli ju see peamine meie üleskasvamise aeg nooruses oli ju Rootsi ja siis kõik need essi, sõbrad on ju siin alles ja nüüd on eesti lähedal, eks ole. Nii et me oleme mitu asja korraga siin. Kuuldud saatekülalised olid Rootsi, eestlased Tiiu ja Enn Andersonid. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ning lisan veel, et seda saadet on võimalik veel kord kuulata. Teisipäeva õhtul kohe pärast kesköised uudised ja hiljem vikerraadio kodulehel.