Tere päevast, head ülekuulamise tunnistajad Reimo Sildvee. Urmas Vaino on valmis, me oleme võtnud jälle ette ühe teema, mis möödunud nädalal tekitas väga palju laineid. Võib-olla puudutas nii-öelda Eesti ühiskonda Bildmiselt aga tegelikult on see väga terav küsimus. See on terav küsimus, sest me räägime demokraatiast. Me räägime valimisõigusest ja inimeste vabast tahtest ehk kokku võtta, siis me oleme kokku pannud toimiku, mille sisuks on need varivalimised, mis peaksid toimuma Eestimaa koolides. Et meie õpilased saaksid näidata oma vaba tahet ja osutada, kelle poolt nemad kohalikel valimistel oma hääle annaks. Nagu ilmselt paljud teatel läks see lugu natukene käärima ja ülekuulamine, mis kohe algab, on erakordselt emotsionaalne. Seda määrimist on tunda, siin läheb igal juhul tuliseks ja ma usun, et kõik ülekuulamise tunnistajad, kes te olete. Ma koputan teie südamele ja kinnitan, et ülekuulajad on oma südames erakordselt erapooletud. Isegi kui ülekuulamise käigus teile kohati teistmoodi tundub. Toimik number 113 valimisõiguse laiendamisest ning varivalimistest Eestis. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks meelika Jüri Saar, Eesti noorteühenduste liit, avalike suhete spetsialist. Meelika Jüri Saar seletage siis nüüd kõige lihtsamini kõige arusaadavamalt ära, mis täpselt oli see asi, mida tahate korraldada. No mis asja toonud paari? Varivalimised on simulatsiooniprojekt, mida me mõtlesime läbi viia pilootprojektina Tallinna koolides ja Tartu koolides, kus siis noortel alates 14.-st eluaastast oleks võimalik võimalikult tõetruult mängida läbi valimisprotsess ehk siis seintele nimekirjad, valimiskastid, valimiskomisjon pannakse nimi kirja, pannakse nimekirja alusel, kõik vaadataksegi topelt ei hääletaks, loetakse hääled kokku. Noorte hääl tuleb välja ehk siis, et noored lihtsalt õpiksid seda, mida ühiskonnaõpetuses nagunii õpetatakse teoorias praktiliselt ja lisaks varivalimised sisaldab endas ka mitmeid erinevaid alaprojekte, näiteks simulatsioonid ja infopäevad ja nii edasi ja nii edasi, aga see on juba koolide enda teha, et paljud koolid korraldavad neid ise. Ja mõned koolid tellivad nii-öelda need meie kaudu. Nimekirjad selja peale tähendab seda, et seal on needsamad nimekirjad, mis on seintel 18. oktoobril, siis kui on kohaliku omavalitsuse valimised, mitte aga siis väljamõeldud nimekirjad, kus on, ütleme ma tea, seal Jänku-Juta on esimene, siis tuleb Ülenurme Pets ja nii edasi, et mitte fiktiivsus, vaid päris nii, nagu nad valimiste päeval ongi. Leopoldi ja Otto-Triin valida ei saa, et saab valida neid inimesi, kes kandideerivad selle kooli piirkonnas. Ja see sõltu, kust piirkonnas õpilane ise pärit on, ta võib-olla ka küka metsalt käib Tallinnas koolis käib näiteks kesklinna piirkonnas valid kesklinna nimekirja alusel. Miks on vaja sellist asja korraldada, miks on see nii oluline, et olete nõus noh, praktiliselt ka läbi poliitilise müüri jooksma, et seda siis korraldada? Meie tegelikult arvasime kodanikuhariduse projeksid, kõige parem õppemeetod on praktiline õpe, mille juurde loomulikult kuulub teooria ja kuna seda praktilist õpet ja tegelikult ka ühiskonnaõpetuse tund ja meie arvates liiga vähe ja, ja oleks vaja noori õpetada tegema kaalutletud otsuseid, et nad oskaksid eristada seda, mis on lihtsalt populism, mis on populaarne, kes on lihtsalt kuulus, kelle pilt on plakatil lihtsalt ilus. Nendest seisukohtadest, mida need inimesed esindavad v esinda. Ja arvame, praktiline moodus on selleks kõige parem võimalus. Ja idee tuli Soomest, kus Soome noorteühenduste katusorganisatsioon allianssi on seda projekti juba kuus korda korraldanud ilma ühegi probleemita, täpselt samamoodi nagu meie mõtlesime. Kes on need meie, kes seda mõtlesid ja kas te olete seotud mõne poliitilise jõu või rühmituse või mingisuguse aatega? Meie oleme seotud noorte poliitikatega, mis tähendab siis, et mitte ühegi parteipoliitikaga idee tuligi otse Soomest meie jaoks ja Eesti noorteühenduste liit soovis selle siis üle võtta. Küll aga oleme me kaasanud erinevaid osapooli, mitte ühtegi parteid ei ole ühegi partei poole pöördunud, aga sõlmisime riigikogu parteide noortekogudega hea koostööleppe, et koolidel oleks midagi näidata, et me viisina pastakaid, et meie viicine reklaami, et me ei tee üksteise vastu antikampaaniat ja, ja et keegi ei hakka omal tahtel nii-öelda mingeid pressiteateid välja saatma, et kõik kooskõlastatakse ja uskumatu, aga esimesel koosolekul see oli väga konstruktiivne ja, ja kõik olid nõus kohe alla kirjutama ja selles projektis osalema. Kõik kõik see tähendab, et kõik riigikogu erakonnad, erakondade, noorte erakondade noortekogud ehk siis noh, alustame otsast, Reformierakond, IRL, kesk, sotsid, sotsid, rahvaliit ja rohelised just, kõik olid nõus. Mul on see leping siin kaasas ka ilusti allkirjadega, et võite kinnitada, et see nii on. Tõin koopia ei ole võltsitud allkirjad. Et kahjuks jah, praeguses situatsioonis see projekt on arenenud hoopis teise suunda ja kuigi me ei pea ennast naiivseks, siis siis sellegipoolest oli see meile šokk. Et järsku seal projektile nii-öelda soovituslikult veto peale pandi. Kesponi noh, ütleme nii, et teisipäeval, kaheksandal septembril minu sünnipäeva saatis Kaia Jäppinen koolidirektoritele kirja kus ta väitis, et tegemist on noorte poliitrake poliitrakendi panemisega, mis meie jaoks oli täielik üllatus ja väitis ka, et projekt on toores, projekt pole hästi ette valmistatud ja soovitus projekti teha tuleval õppeaastal olid siis tekib küsimus, et keda need noored siis valiksid, et siis peaks küll Otto-Triinu valima ja peaks, ma ei tea, teletups valima, aga aga noh, meie jaoks ei ole võimalik kindlasti seda projekti edasi lükata, isegi kui me tahaksime ja kui oleksime nõus, et projekt ei ole hästi ette valmistada, sest et meil on kohustused ka teiste projektipartnerite ees, et meil olid, meil on ju olemas rahastajad, kellele on kirjutatud projekti taotlasse täpselt konkreetsed kuupäevad ja linnad, kus tegevused toimuvad. No teil on need etteheited teada ja põhiline oligi see, et nii-öelda rakendate rakendate noored poliitvankri ette ja noh, see on tõsine süüdistus, tõepoolest, teil on plaan viia poliitikud koolidesse, et nad seal, et nad seal siis oma ideid valgustaks propageeriks. Mitte päris, meil on küll teatud päevad plaanitud koolides, aga need on ainult siis, kui koolid ise seda tahavad. Me ei vii mitte kedagi sinna valimiskasti juurde mitte ühtegi poliitikut, kõik koolide koordineerida ja otsustada, mõned koolid näiteks otsustasid, et nad teevad ise Soome koolides, teevad koolituse täielikult, ise küsivad ainult allianss nõu, et meie lihtsalt pakume välja, et meil on näiteks väljatöötatud simulatsioonid, mida koolid ammu juba ühiskonnaõpetuse tundides on kasutanud ja ja seda on juba 17 korda tehtud. 2008. aastal töötati välja ja näiteks ka need debatid on osaliselt Eesti Väitlusseltsi poolt tehtud ja nende poolt modereeritud. Ja teisalt sisaldavad nad, noh, kui mõni kool selle vastu ei ole, siis räägivad seal hoopis nende noortekogude inimesed vastavad küsimustele. See on selline kiire noortesõbralik debatt kus arutletakse näiteks, et kas peaks olema avalikke graffitipindasid ja, ja või siis näiteks, kuidas noored suhtuvad ühte või teisse õigusesse või kohustusse. Kas teie projekte on sisse kirjutatud ka mingisuguseid meetmeid, mis tõesti turvavad teid selle eest, et kogu seda üritust ei keeratakse kellelegi poliitkampaaniaks? Seesama hea tava lepe ma hea kokku, koostöölepe on peamine ja, ja need punktid ma võin siit mõned ette lugeda, mis on päris allkirjadega kinnitatud, näiteks et kõikidele osapooltele antakse tutvustusmaterjalides võrdselt visuaalset pinda ning kajastust. Et ükski teine organisatsioon ei kommenteeri teise tegevusi negatiivses valguses. Keegi esitle seda projekti enda ideena. Et kõik osalejad suhtuvad üksteisesse kui koostööpartnerist, mitte konkurenti. Oleme ära mäe, kes on kõneisikuid ja need on Eeenneli inimesed. Mitte selles mõttes, et keegi ei hakka ise pressiteateid saatma. Ja põhimõtteliselt tuleb järgida projekti eesmärke ja konkureerida omavahel, tohib siis ainult läbi intelligentsi, et kellel on lihtsalt paremad argumendid? Aga see kokkulepe on teil tehtud, eks ole, erakondade noortekogude esindajatega, mis tähendab seda, et kui mõni koolidele doktor, kes selle projekti enda kooli võtab, kui tema kuulub mõnda erakonda, siis tegelikult ei saa teie tagada ja kontrollida seda, et selle kooli direktor või juhtkond, kes kuulub mõnda erakondade, kandideerib kohalikel valimistel, saaks suunata koolis toimuvaid debatte nõndamoodi, et need oleksid kaalutletud. Seda te ei saa ju kontrollidega kõrvaldada. Seda ei saa ju praegugi keegi koolides kontrollitud, on teada, et nii üks kui teine erakond on levitanud nii pastakaid kui plakateid oma koolides ja Meie seisukoht on kindlasti sellist nii-öelda teabekampaaniaid kindlasti ei tohiks koolidesse viia, aga ma arvan, mis meie projekti põhiline arusaamatus on mõnedes ringkondades tekkinud ongi see, et aetakse segamini poliitika parteipoliitika. Et noh, sisuliselt poliitika on üks ja sama sõna, aga ma arvan, et on kaks eri asja, et kas nii-öelda poliitika haridus, mida teevad tegelikult ju kõik koolid ja õpetajad võivad samamoodi olla parteis, kes annavad ühiskonnaõpetuse tundi. Aga, aga teine teema on hoopiski parteipoliitika, kus keegi mingi väga konkreetse maailmavaate või plaani järgi üritab siis tekitada endale toetajaskonda ja seda me kindlasti ei tee, et süüdistus, et justkui me oleks ühe või teise partei ideede kandja, siis see on absurdne, sellepärast et me ei ole mitte kordagi ühegi erakonna poole pöördunud isegi mitte. Kas mõni teie juhtidest nii-öelda on väga lähedalt seotud mõne erakonnaga, et seda, et seda süüdistus nii-öelda saaks vee peal hoida? No meil on Eesti noortesse liidu juhatus, kes on vabatahtlik. Nendest esimees ei kuulu parteisse, kaks tegelikult on seotud rahvaliiduga ja ülejäänud siis kaks ehk siis kolm on mittepoliitilised parteisse mittekuuluvat ja kaks on küll parteiga seotud, aga meil ei ole ka meil on tegelikult 50 noort ühendust, kes üldkoosolekul valivad oma ulatuse ja apoliitilised ühendused on väga-väga suures ülekaalus. Kuivõrd ootamatult teie jaoks tegelikult tuli see, et Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen sellise kirja saatis ja, ja sellega justkui nagu pidurit parteipoliitilises plaanis julgen praegu väita. Tõmbas. See me tegelikult peale seda noortenõukogu kohtumist kus koosolekut juhatas härra linnapea Edgar Savisaar ja osa võttis ka abilinnapea Kaia Jäppinen ja mitmed teised, ütleme sinna nõukokku kuuluvad inimesed, siis peale seda koosolekut oli selge, 27. augustil oli see, et, et läheb raskeks ja tegelikult see oli meile üllatus, sellepärast et üks osapooltest oli ka hea hea tava lepe, allkirjastaja, kes seal kohal oli ja kes sellel koosolekul võttis tegelikult negatiivse hoiaku selle projekti suhtes, mis, mis projektijuhile oli täiesti üllatav ja teiste nii-öelda tunnistajate info põhjal ma ise seal ei olnud ikkagi väga tihti lõpetati, lauseid räägiti, üle nimetati valede nimedega projektijuhti, kui te ettekannet tegi ja öeldi, et ei tunne, et demokraatiat ei tunne ja, ja et, et ta põhimõtteliselt blufib selliseid väga karmid süüdistused tunniajase koosoleku põhjal, ilma tegelikult taustamaterjalidega tutvumata. Kas see kriitikas negatiivne kriitika tuli seetõttu, et ei võtnud vastu õiget pakkumist, projekt suunata ühte või teise kanalisse? Meil tegelikult sellist pakkumist ei tehtud, et nõukogu tegi pakkumise lükata projekte edasi moodustada, ma ütlen, see otsus, et siin tegelikult selles ametlikus protokollis puudub nii-öelda teema, millest räägiti, kuidas räägiti, siin on lihtsalt otsus, et toetatakse valimiste ideed, aga mitte seda läbi viia kohalike omavalitsuste valimiste eel. Et me ei tea, millal, siis veel ja teine, et luua projekti täiendamiseks komisjon koosseisus Kaia Jäppinen Tiit Terik, Jaanus riive ja siis projektijuht ja keegi noortevolikogu esindaja ja valimiskomisjoni esindaja, õpilasesinduse esindaja, koolijuhtide ühenduse esindaja. Ja et see komisjon siis teeks oma töö tulemustest kokkuvõtte 15.-ks detsembriks, sisuliselt komisjon või, või siis ka nõukogu ei puutu sellesse projekti, neil ei ole see, nad ei ole projektipartneritega, nad ei ole ka projekti rahastajad, aga võtsid endale õiguse luua selle projekti jaoks komisjon. Kes seda projekti praegu rahastab, kelle, kelle rahadega te seda teha soovitab? Projekti rahastab kodanikuühiskonna sihtkapital sihtasutus Archimedes, Euroopa noored, Eesti büroo, Tartu linn ja Tallinna linn. Ehk siis projektitaotluses on kõik kuupäevad, perioodid, kõik meetmed, kõik meetodid kirja pandud ja me oleme saanud nendele projektidele Jaksena. Ja ka Tallinna linnast ära Tallinnas selga siis nendel kuupäevadel tegemiseks, mis oleks saanud nendest tulemustest? Või no mis saab selles mõttes ma saan aru, et teie ju ei ole nii-öelda seda, ta ei saagi seda projekti seisma panna, sellepärast et teil on raha eraldatud ja te olete kulutused, ma saan aru teinud, vastasel juhul peaks ENL sellest ehk siis noorteühenduste liit oma taskust kinni maksma. Just jah, tõepoolest, meie on palgatud projektijuhtimine, on koduleht, mis järgmisel nädalal saab valmis, mille, millel on sisuhaldussüsteem ja kõik vajalikud asjad, mis ei ole sugugi odav, siis on väga vajalik ja projekti tulemustega mõtlesime pikka aega, et mida teha, et kas Eesti ühiskond on valmis samaks, mida tegi Soome, Soome võttis need tulemused kokku ja pani siis nii-öelda selle nimekirja, noorte eelistuste nimekirja nende tulemuste põhjal ka kokku igast siis enne valimisi, enne valimisi ja ka meie mõtlesime seda teha üheksandal oktoobril tahtsime teavitada praegusel hetkel, kui meil on nii palju süüdistusi, et umbes Me püüame kedagi nii-öelda, ma ei tea, kas võimult lükata või kellegile lisahääli saada, siis noh võib-olla me mõtleme selle ümber ja, ja teate, ma ei olnud osalusprotsendi, eks me arutame seda. Aga tegelikult noh, mis mõte noorel seal osaleda ja hääletada, kui tema häältega mitte midagi ei juhtu, ta ei saa sellest niikuinii mitte mingisugust käegakatsutavat asja, sest et ega meie ei anna neile ka märke või, või auhindu või, või mingeid kontserdipileteid, et selles mõttes, et ainus asi, mida nad saavad teha, mida, millest on väga eesti ühiskonnas puudus, on noorte hääl ja selle väljaütlemine Meelika, mis sellest üritusest saab, kas te viite selle varivalimised läbi? Mis sellest üritusest saab, et plaan on suhelda kaubanduskeskustega, tekitada igasse piirkonda vähemalt üks punkt, kuhu noored saavad kohale tulla peale koolitunde, me oleme seal olemas ja anda oma hääl selle jaoks väljatöötamisel on praegu vastav süsteem, see süsteem siis välistab selle, et keegi saaks mitmes piirkonnas või ühes piirkonnas mitu korda hääletada. Et ta nimi läheb kirja, linnuke läheb, tahad, ei saa enam teist korda, hääletad süsteem annab vastet varasemalt Me mõtlesime, meil oli väga põhjalikult läbi töötatud. Kuidas me seda koolis teeme, et kes kus seisab ja kus on nimekiri ja laenasime ka vabariigi valimiskomisjonilt spetsiaalset programmi, mida kasutavad ka nemad oma häälte kokkulugemiseks. Aga noh, nüüd on, nüüd on olukord väga palju muutunud, et me peame selle jaoks eraldi süsteemi ja programmi välja töötama, et seda teha väljaspool kooli, sest vastasel juhul läks õpetaja kooli nimekirjaga olnud ja siis kõik vabatahtlikult oleks saanud. See puudutab Tallinnas, ma saan aru, et te olete kaubanduskeskustesse. Kas te lähete Tartus, kus teises suuremas linnas, kus see pidi toimuma, kuidas seal on plaan? Tartus jätkub kõik nii nagu projektis kirjas on, koolidesse ja Tartus ei ole sellist vastuseisu ega selliseid süüdistusi meiega kohanud, et no ei tea, et Tartus on vastutab selle projekti eest meiega koos Tartu noortevolikogu, kelle vabatahtlikest täielikult määral see projektimeeskond koosneb ja oleme nendega pidevalt kontaktis ja uurime, mis, millised on suhtumised, millised koolide suhtumised. Ja eks need koolid ole ka Tallinna sündmustega kursis, et seal ei ole mitte keegi taganenud, et Kaia Jäppinen nii kirja täpselt peale seda kirja 10 kooli, kes olid öelnud jah, ütlesid ei. Kui palju on Tallinnas neid koole, kes on nõus, et nende territooriumil läbi viiakse? No praeguse seisuga me peame nüüd loomulikult kõik üle helistama, sest me ei saa enam mitte midagi väita, sest et me ei ole enam kindlad, et kas need jah, sõnad, mis meile on öeldud, mille puhul meil ei ole on jõus. Kui need teised koolid, kes ei ole meile ei öelnud, et nad siiski ei saa projektis osaleda, nagu mõned ütlesid jäävad ikkagi projekti juurde, siis see oleks väga tervitatav, sellepärast et mingist poliitkampaaniast ENL kindlasti ei ole huvitatud ja, ja meil on väga palju apoliitilise vabatahtlike asja juures lisaks veel loomulikult meedia tähelepanu, mis iga sellise nii-öelda möödapaneku kohe tooksin esile, et et see meie maine, mis on, mis on ütleme kaalul täpselt. Ülekuulatav number kaks Daniel Sepp Tallinna õpilasesinduse juhatuse esimees. Taaniel Sepp Tallinna õpilasesinduse nimel saatsite kirja, mis kritiseerib mari valimisi. Miks. Ma nüüd vaidleks natuke vastu kindlasti mitte ei kritiseeri, et probleemidele Te kirjutate siin, et on mingi poliitpropaganda, et see on kuidagi rakendatud valimis ja viiakse koolidesse ja nii edasi, et et see just ei tundu kiitmisena. Kindlasti mitte, et aga samas varivalimiste vastu selliste vastu ei ole mitte midagi. Probleem on antud formaadis, et formaadile viga. Ma toon teile sellise näite, et alles augusti lõpus ütles projektijuht meile selgelt, et Tallinnas on meil 400000 inimest ja neil oli kümmekond vabatahtlikku. Tähendab, minu isiklik arvamus on see, et see ei ole kindlasti piisav. No Tallinna, 400000 inimestega ikka valima, eks ju, ja varivalimistel ei osale ja, ja, ja see nagu iseenesest ei väära kuidagi seda formaati, mis seal nagu formaadi juures ikkagi siis vigane. No tähendab, kui ma nüüd toon selle teile sellise näite, et kas teil on laps, mul on neid neli väga meeldinud, kujutage ette, et teie laps tuleb kooli ja tema ees on kolm tükki, käib neis poolt nüüd kolme ette, ühe ette läheb Jüri Pihl, üheta läheb Keit Pentus, kes teab, kes kolmanda ette satub, et ja kõik hakkavad siis rääkima sellest vormis, et vali mind sellepärast et see on ju tegelikult nende nende sõnumi taga, et me nii palju, kui me täiskasvanud inimesed oleme minu, seda siis antud juhul natukene vähem, aga sellegipoolest piisavalt, et mõista, et poliitikute sõnumi taga ongi see, et vali mind ja, ja see, mis ta sinna kõrvale räägivad, see on lihtsalt niisugune täiem. No ma arvan, et oleks väga tore, kui lapsed koolis saaksid kohtuda Keit Pentuse, Jüri Pihliga, ma kardan lihtsalt, et ei ole võimalik ja tulevad mingid lihtsamad partei jüngrid, mis tõsi oleks, oleks õnnetus, aga ma arvan, et sinna saali ei jääks istuma ka väga palju lapsi. See on üks asi, teine asi on see, et tegelikult see, kes sinna kooli tuleb, on ju nende varivalimiste puhul kooli enda otsustada, see ei ole kuidagi seotud varivalimiste ajal nii-öelda korraldusmeeskonnaga. Nii palju kui mina tean, siis sedapidi modereerima Eesti noorteühenduste liit, vähemalt niimoodi meile selgitati, et kõik debatid ja ka inimesed, kes sinna tulevad, on modereeritavad Eeenneli poolt, mitte kooli poolt, juhul kui kool seda soovib. Ja et mis ma näen, on see, et meil on hästi palju, rääkimata, kahjuks jäetud. Aga. Seda, et ei ole ühesõnaga aru saanud, mis asi see on, aga ta ikkagi asutuselt kohe tuliselt kritiseerima. Ei, meile selgitati, meile selgitati väga põhjalikult, me esitasime küsimusi ja nii nagu meile selgitati, siis sellel baseerub ka pressiteade. Ma ütleksin siis seda, et meil oli 27, August, kui Tallinna linna noortenõukogu toetas seda projekti just ja ja jutt ei olnud sellest, et projekt halb, kindlasti mitte. See on muidugi on 27 August enam ei toetanud seda projekti, vaid otsustati moodustada komisjon, kes peab 15.-ks detsembriks midagi ette valmistama, et siis seda projekti järgmisel aastal läbi viia. Tegemist oli tugikomisjoniga siis, et tegemist ei olnud mingisuguse vastutöötamisega. Et Tallinna spordi- ja noorsooamet näiteks toetas ka rahaliselt toetas seda projektistes. Talllinnavõimul ei ole mitte midagi selle vastu. Niisamuti ei ole ka minul. Tallinna linnavõimul oli isegi selle projekti poolt ja nad tõesti soovisid, et see toimuks enam varivalimisi rahastamishetkel. Kus kohas siin on see muudatus toimus, mis on, nagu see põhjus, miks korraga nii õpilasesindus, mida te juhatuse esimehena esindate kui ka Tallinna noortenõukogu tervikuna otsustas ühel hetkel, et on vaja panna kokku mingi komisjon ja teha seda alles 15.-ks detsembriks. Otsus, kuidas seda asja läbi viia? Sellepärast, et see info, mis meile edastati, jättis meile sellise mulje, et eelne info konkreetselt meile räägiti sellest, kuidas asja korraldatakse, meil räägiti sellest, et on kümmekond vabatahtlike, kõikide nende lindude peale, augusti lõpus olid katmata veel osad linnaosad ka mitte, et ma ei saa aru, et miks näiteks miks ei kaasatud projekti kutsekoole miks ei kaasatud projekti venekeelseid koole. Mis see väide on vale, sellepärast et kõikidele nendele koolidele venekeelsetele ja tehti ettepanek, see osalemine on vabatahtlik, aga meelesool ei teatanud, et nad soovivad sellest osaleda, siis, siis teha ei ole midagi. Aga väga imelik, sellepärast projektijuht selgitas meil hoopis midagi muud, mida projektijuhtprojektijuht selgitas. Kutsekoolid ja vene keelt kõnelevad koolid jäeti välja. Seda te väidate, praegu meil on võimalik seda kontrollida, kui nad ütlevad teistpidi, siis te saate aru, et ju valetata lihtsalt hetkel. Ei, vaadake, meil on noortenõukogu istungi protokolliga olemas. See mul ees siin ees ei ole mitte sõnagi sellest midagi. Teil on kokkuvõte, see on väljund ja teine väljund. Siis siis seal nagu väga täpselt, seda ilmselt sees. Me saame seda, et me saame seda kontrollida. Kohe, kui Tallinna linnavalitsuse juht siis vastavalt allkirjastab ja noortenõukogu esimees allkirjastab vastav protokolli, mille koostab Tallinna spordi- ja noorsootöö ameti inimene Marko kool. Kohe peale seda on teil võimaliku protokolliga. Seda ei ole saanud allkirjastatud, veel ei ole saanud ka sellega tutvuda. Tal on, ma olen saanud tutvuda tööversiooniga õnneks, et ma küsisin endale sisse palvega, et ma saaksin siis endale kokkuvõtte teha sellega president. Mis on viga selles, kui on Tallinnas 10 vabatahtlikku, millest see, nagu see probleem on, miks peaks Tallinna abilinnapea pöörduma koolidel nii-öelda keelates seda seal kaasalöömist ja teie õpilasesinduse juhatuse esimehena seda otsust poliitiku otsust takka kiitma? Noh, ma ei näe siin küll seda, et ma oleksin oma pressiteates poliitik otsust takka kiitnud, vormised Kaia Jäppinen tegi nii ja nii ja meie järgmised toetame seda, me väljendasime enda seisukohta ja seisukoht ei ole minu personaalne. Et seisukoha väljakujundamisse kaasati ka mitmeid teisi juhatuse liikmeid. Daniel Sepp, milline on teie erakondlik kuuluvus? Erakonna ma ei kuule, ei ole vanust. Aga mõnda noortekogusse, siis mõne erakonna noortekogusse? Jah, seda ma ei salga, et ma olen Keskerakonna noortekogulane. Nii et kas siin võib leida selle seose usute või arvate, et need tulemused, mis näiteks Tallinnas, Tartus või ükskõik kus mujal Eestis, kus viiakse, ei pruugi olla teie erakond linnaosas kõige paremad, mistõttu ta ei taha näiteks enne valimisi saada nii-öelda negatiivset kajastust, mistõttu siis ka teie ustava noortekogu liikmena tegutseda selle projekti vastu. No mind natuke üllatab see seisukoht, arvestades seda, et meil on kõige suurem noortekogu, et meil on kõige rohkem liikmeid, järgmisena tuleb rahvaliit ja, ja meil on ligi 5000 liiget, kellest väga paljud on kooliõpilased. Ma olen täiesti veendunud selles, et varivalimistel me esinesime väga hästi, aga küsimus ei ole praegu selles, ma ei ole siin esinemas. Aga milles, nagu konkreetselt küsimus on, ma ei saa sellest põhimõtteliselt aru, et teile ei sobi, et seal ei ole venekeelseid koole. Oletame nii, et nad tõesti ei teinud ettepanekut, ehkki hetk tagasi intervjuus väideti vastupidist. Milles on nii-öelda need põhiprobleemid, miks ei tohiks koolides toimida? Vaadake, sisuliselt on meil praegu see olukord, inimene, kõnni mööda tänavat, ta niigi kohtub iga nurga peal valimispropagandat. Koolidirektorid kuuluvad parteidesse varjamatult, õpetajad kuuluvad parteidesse, aga Taaniel, teie räägite sellest, et kuidagi jõuab poliitika kooli? No see on, see on naeruväärne. Teates nimetatakse naeruväärseks, on teie personaalne arvamused. Ei, no aga poliitika seal kooli stanial olemas noortekogu liikmed käivad. No aga seda te peate nüüd küll teises kohas rääkima, et erakonnad ei värbaks oma direktor koolidirektorid ja, ja, ja õpetajaid, eks ju see poliitika on seal koolis nii või teisiti olemas, ma ei saa aru, millised on nii-öelda probleemid selle varivalimisega seoses, mis sinna kooli saab. Vaadake, te räägite sellest, et poliitika on niikuinii olemas, aga ma olen paadunud idealist, ehk siis ma ei kiida ka näiteks seda heaks. Mu klassijuhataja, reformierakondlane. Ei, see on arusaadav, aga ikkagi, millised probleemid nüüd lisaks tekivad, millised probleemid lisaks tekivad seoses valimisega? Me võiks siis toimuda varivalimised, et kui poliitika on juba nii või teisiti koolis olemas, kooli õpilased sõidavad bussidega kooli, näevad reklaami, bussi, tagumised küljed on on täis kleebitud, bussipeatused on täis kleebitud televiisoris, õhtul näidatakse reklaame, siis valimiste info on nii või teisiti erakondade infoni olemas, seal sees ei võiks ikkagi toimuda õpilastele noortele suunatud varivalimised. Sellise asjaga Me võimendaksime veelgi seda mõju, et millist mõjub, millest mõjub mina isiklikult pean õigeks seda, et noor suudab ise mõelda, ta kujundab ise oma arvamusi, siis on kõik väga tore. Kindlasti, aga ma ei pea õigeks seda, et näiteks seitsmenda klassi last minnakse sisuliselt värbama ja mis mina seda taunin, see võib olla minu väärastunud mõttemaailm, kus mina oma mingi lolli enesekindluse käki. Tanel käid üheksandas, mis klassist astusite keskerakonda mekas üheksandas klassis on lubatud astuda siis keskerakonda, ma saan aru, et te osalesite ju ka mingitel poliitilistel üritustel, keegi seletas teile mingeid asju, ma loodan, et te osalesite veel mitmel üritusel, eks, et ei sattunud ainult Keskerakonna üritusele ja tegite peale seda otsuse ja miks ei võiks teised samamoodi kuulata, vestelda ja otsustada siis kahtlustate, et teised ei ole samavõrd arenenud, intelligentsed ja selge silmavaatega, kui teie. Ei kindlasti seda kohe mitte, et ma ei pea ennast teistest targemaks. Aga kui me räägime sellest, et mis veel varivalimistel viga on, siis kui mina ei oleks sinna kooli, seal hääletada, oleksin mina, pistan karjuma, miks? Sellepärast et see on ebavõrdsus. Koolijuhile siis tegema ettepaneku, et tuua see projekt ka teie kooli. Jumal tänatud, minu koolijuht oli antud küsimusega nõus, aga samas, kui mul hakati rääkima sellest, et tegelikult poliitikud tuuakse kooli Mis on tegevpoliitiku kooli toomises halva endiselt? Ma ei saa aru, teie olete kohtunud tegevpoliitikuga, astusite märatseda erakonda, ma saan aru, et teil on ebamugav seal või teistega juhtub. Ma kohtusin inimesega, kes sel hetkel ei olnud tegelikult poliitika, see mind just julgustaski üritame poliitikat lähemale tuua siis see tähendab seda, et näiteks mina, kes ma ei ole tegevpoliitik, ma ei kandideeri praegustel valimistel, mul ei ole mitte mingisugust isiklikku huvi rääkida. Vormis hääletan minu poolt, sellepärast ma ei kandideeri ma ideega nii võimas propagandat, ma selgitan pigem vaateid, ma olen palju neutraalsem. Ühesõnaga, ma sandaanial aru olles nüüd Keskerakonna noortekogu liige, näete, et, et poliitikud on nii ilged, et nendega lihtsalt ei ole põhjust väikestel lastel kohtuda, saan ma õigesti aru? Tead ma pean, selline mulje jääb, ma pean nüüd julgelt ütleme, et poliitikuid on erinevaid ja ma ei paneks kõiki poliitikaid ühte patta. Ta on väga häid poliitikuid, on nende heade poliitikute hulgas ka väga häid inimesi, aga ma siiralt arvan, et see, mis ma teen, on pigem õpilasi kaitseb, mitte nende õigusi, vähendab, et praegusel hetkel, kui ENL politsei varivalimiste projektiga kaubanduskeskustesse on minu silmis palju demokraatlikum, kui laps tahab, ta võib minna hääletada. Et koolis oleks rakendatud sunnimehhanismi, kas õpilased, kes ei oleks hääletanud teatud erakondade poolt, oleks head käitumishinde mitterahuldav, aga siis nad oleks saanud mõnes aines mitterahuldava tulemuse, kui nad ei oleks läinud valima. Seda ma ei tea. Aga teil on alust kahtlustada sellepärast et teile tundub, et kaubanduskeskuses. On demokraatlikum paiku Eesti kool just. Vaadake kaubanduskeskusesse tuleb laps vabatahtlikult, et kui ta tuleb kaubanduskeskuse hääletama, siis see suure tõenäosusega tähendab seda, et tal on selle asja vastu huvi, tal on siiralt selle asja vastu huvi ja nendel debattidel ma usun, et ENL nüüd ei jäta neid debatte ära ja võimaldanud end need debatid kusagil teises vormis niimoodi, et laps saab sinna tulla ise vabatahtlikult. Selle asja kohta muidugi on seal sellepärast, et laps vabatahtlikult kuskile debatile mingisse järgmisesse kohta on ikka väga keeruline, mina küll käisin. No selge ja see on kindlasti väga tore näide ja ma olen päris kindel. Kaubanduskeskus on palju raskemini kontrollitav koht selle jaoks, et, et kontrollida, kas seal keegi vahetult mõjutab seda hääletama minevat noort või mitte. Ma arvan, et see probleeme V4 lahendada ja Tallinna linnavalitsus neli loodi komisjon, me oleme valmis igati aitama, et sinna kuulub ka õpilaste esindaja siis minu näol ja kindlasti Kuidas muide Tallinna õpilasesindusse juhatusse nagu pääseb, et kuidas see skeemi Skeem käib niimoodi, et toimub üldkoosolek nagu Inga mittetulundusühingu puhul, et kõrgemad. Kui palju õpilasesinduse juhatuse liikmetest kuulub Keskerakonna noortekogusse ainult juht või või liikmeid kõvel? Vot siinkohal ma jään teile vastuse võlgu, et me oleme apoliitiline organisatsioon selles suhtes, et ma ei juhtunud lihtsalt noh, ma, ma arvan, et paljud ei tea praegu seni ma olen Keskerakonna noortekogu liige, sellepärast et me ei lähe rääkima vormis, et et tead, kuule, ma olen Keskerakonna noortekogu liige, me oleme seal teise eesmärgiga. Et me oleme üldkoosoleku poolt valitud ja üldkoosoleku ees, ma ka ütlesin, et ma kuulun sinna, aga ma ma ei näinud, et keegi oleks sellest suurt numbrit teinud. Ülekuulatav number kolm. Kaia Jäppinen Tallinna abilinnapea. Kaia Jäppinen, te lähete siit Tallinna koolijuhtidele kirja, milles nonii, lühidalt, kokkuvõttes ei soovitanud osaleda tolles varivalimiste projektis. Miks see nii on, miks ei peaks Tallinna koolitusest osa võtma? Kirjas küll sellist soovitust otse olnud, aga kogu see kirja ajendiks oli see informatsioon, mis jagati siis Eesti noorteühenduste liidu poolt Tallinna noortenõukogu koosolekule, kus ta varivalimiste teemat arutati. Ja eelkõige tegi murelikuks nagu see, et, et ei ole planeeritud anda kõikidele noortele seda demokraatlikku võimalust parim valimistes osaleda. See toimuks ainult osades Tallinna koolides. Ja mina olen seisukohal, et kui sellist projekti korraldada, siis peaksid olema haaratud kõik Tallinna koolid, mida on teatavasti 61 ja ei olnud tol hetkel rohkemaid kokkuleppeid kui ainult 10 kooliga. Kuigi noh, oli eeldada, et kooliaasta oli alanud, et mõned koolid veega liituvad. Kas probleemi olnud mitte selles, et see oli jäetud nii-öelda koolidele vaba osalemise võimalusena koolid ei olnud selleks kohustatud nad kas tahtsid või ei tahtnud. Aga kui sellist projekti läbi viia, siis peaks ikkagi kõikidele noortele olema, see võimalus on antud ja nii nagu tunnistas ka korraldaja ise, et kõikide koolidega ei ole veel nagu läbi räägitud. No selles mõttes, et siis oli registreerimisaeg vist ilmselt käis ja, ja lihtsalt ei olnud nii-öelda kõik sooviavaldused lõpuni või siis mitte osaldamise teated lõpuni laekunud. Seda mina ei oska kommenteerida, aga nii nagu ma ütlesin, et see oli väga, tundus selline väga valikuline, aga millistada koolide kooli ühendust võetud millistega, mitte. Ühendust oli võetud nii eestikeelsete kui venekeelsete koolidega ei olnud ühendust võetud tõesti kutsekoolidega, aga seda ka ei olnud planeeritud selles projektis, mida Tallinna linnavalitsus nii-öelda rahastamise otsust tehes, millega ta oli saanud tutvuda. Jah, ma ei tea, kas te nüüd tahate kuuluda minu arvamust või neil on iga asja kohta. Ei, ma, ma küsin, see on küsimus, see ei ole üldse arvamus selles mõttes, et seal faktidele põhinev küsimus. Ja nii nagu ma ütlesin, mina leian, et kui sellist projekti teha, siis peavad olema kõik kaasatud kõik Tallinna kooli õpilased ja punkt kaks. Kui algselt oli jutt sellest, et see on noortekogude projekt ja diskussioonides on kutsutud koolides osalema just nimelt noorpoliitikud kes kuuluvad noortekogudesse, siis korraldajate väitel plaanitakse plaaniti. Diskussiooni on ikkagi juba tegevpoliitikute ja väga tuntud poliitikute osavõtul, kus ma pidasin ka seda taunitavamaks, et päevapoliitika viiakse koolidesse ja koolituste jaoks see nii-öelda valimistandeid, ma ei pea seda lihtsalt haridus, juhin õigeks. Ja ma arvan, et niimoodi ei ole mõistlik varivalimisläbi viia. Me pakkusime välja sellise variandi, et kindlasti põhimõtteliselt ideed väärib toetamist. Kas te haridusjuhina peate õigeks seda, et koolidirektorid kuuluvad erakondadesse, et klassijuhatajad, koolis olevad õpetajad kuuluvad erinevatesse erakondadesse ja parteidesse ja viivad nii päevapoliitikat enne valimisi igal juhul kooli? Ma arvan, et poliitiline kuuluvus on Eesti vabariigis iga kodaniku vaba tahe, nii nagu subõnnistuski ja seda me ei saa mitte kellelegi keelata kellelegi ette kirjutada probleem ja ma usun seda, et meie pedagoogid on nii professionaalsed ja koolijuhid, et nad päeva poliitikud koolis kooli eilased Ma saan aru, et te kahtlustate siis ebaprofessionaalsusest ja ebapädevuses poliitikuid, kes ei ole pedagoogid ja koolivees Miks poliitikuid vaid pigem praegu on tegemist ju korraldajatega ja väga segane oli kogu valimisprotseduur, sellepärast et kui oli see küsimus, kelle poolt siis ikkagi need lapsed saavad hääletada ja noored hääletada, siis tuli välja, et tehakse koolipõhiselt ehk nad ei kontrollita absoluutselt, kus laps elab. Milliste nimekirjade all, kuidas on garanteeritud see, et üks inimene ei saa mitu korda hääletada? See kõik on tegelikult, läheb vastuollu ka minu arust andmekaitse seadusega, sellepärast et kui koolid ei tohi väljastada nimekirju oma õpilaste nimekirju, nii et seal on ka küsimusi nagu väga palju samamoodi sellest, et kas on kaasatud ka valimiskomisjon, siis oli öeldud, et jah, me oleme neid informeerinud, annavad meile hääletuskastid, aga see oli ka kogu lugu, nii et siin kindlasti selliste protseduuride puhul, kus tahetakse ikkagi tegeleda tõsiste asjadega tuleks kaasata spetsialistid, kes oskavad noori nõustada. Kaia Jäppinen, miks kogu see nii-öelda negatiivne pool või siis nii-öelda selle projekti nõrgad kohad ei ilmnenud siis, kui Tallinna linn otsustas seda projekti rahaliselt toetada rahade üle kallis? Ma olen arvamusel, et võib-olla need, kes otsustasid rahade üle, see komisjon, kes rahadele otsustas, ei osanud ka kõiki neid nüansse ette näha. Ja võib-olla see otsus ei olnud ka päris õige. Mis saab nende inimestega, kes seesuguse teie nägemuses väärotsuse siis tegid kuid mis saab nende inimestega, kes seesuguse väära otsuse siis ebapädeva ebaprofessionaalse otsuse tegid, kas nende rahastamisotsuseid just, kas nende inimestega räägitakse, kas nendega neile määratakse mõni karistus? Karistus kindlasti määrama ei hakata, aga ma arvan, et tuleks süüvida väga tähelepanelikult, vältides, mida rahastatakse ja küsimus on juba selles, et kuidas ikkagi ka ühte või teist projekti presenteeritakse. Nii et võib-olla selliste tundlikuma projektide puhul oleks tark kohtuda ka projekti korraldajatega, neid enne ikkagi põhjalikult üle kuulata heas mõttes, et nad annaksid projektist väga täpse ülevaate ja kuidas toimuma saab, et kõik kulgeks ladusalt ja see oleks kõigile osapooltele vastavad. Nii et laias laastus te tunnistate, et Tallinn ostis nii-öelda põrsa kotis. Ma arvan, et tegelikult pigem heas usus, et korraldus on tasemel ja tõepoolest suudetakse neid protsessi demokraatlikult läbi viia. Aga tänaseks päevaks ma tean ka, et spordi- ja noorsooamet on teinud ettepaneku leping peatada. Kas vaatamata sellele, et Tallinn oma rahastuse sealt ära võtab, võivad need varivalimised Tallinna koolides toimuda? Kui mõned koolid siiski otsustavad, et, et nad ei pelga abilinnapea ettekirjutust ja otsustavad need valimised läbi viia oma koolis Ma rõhutan veelkord, abilinnapea ei teinud ettekirjutust, vaid abilinnapea juhtis tähelepanu, et tegemist on põhimõtteliselt väga hea projektiga. No te olete öelnud, et ei pea õigeks ega saa niisugusel kujul toetada, lihtsalt teie abilinnapeana. Sellisel kujul, nagu ta praegusel juhul on ette valmistatud, siis tõepoolest. Ja samas ma kiitsin väga seda algatust ja kannate. Nõukogu kiitis. Aga nendele koolidele, kes siiski otsustavad selles projektis osaleda, Tallinna linnavõim takistusi ei tee. See on koolide vaba valik, nii nagu seal kirjas, palju öeldud. Kuidas te kommenteerite neid spekulatsioone, et koolijuhid kardavad lihtsalt, et raha ei tule pärast seda lubatud mahus, et nende endi ametikohad võivad olla ohus, kui nad teevad nii-öelda Tallinna linnavalitsusele ja tema nii-öelda seisukohtadele vastupidise otsuse osalevad varivalimistega. Ma ei oska seda küll kuidagi kommenteerida, sest Tallinna koolijuht ei ole mitte keegi ähvardanud, mitte keegi ei ole neile ette Keptus teinud. Vaimne ilmselt juhtisime tähelepanu, millised nõrgad kohad tänases projektis on. Ja samas me ju oleme otsustanud, et moodustatakse töögrupp, kuhu me kaasame ka koolijuhtide ühenduse, et Brent hästi ette valmistada ja näiteks 2010. aastal läbi. See on väga hea idee, väga põnev. Keda 2010. aastal noored võiksid valida? Kõiki erakondi, kes Eestis ja Tallinnas tegutsevad, eelkõige ma arvan, et need võiksid olla need erakonnad, kes on siis Tallinnas esindatud volikogus, aga miks mitte ka teised erakonnad. Kas te näete siis, et järgmisel aastal, näiteks Keskerakonna esindajana on Keskerakond valmis nii-öelda läbi viima uut poliitilist kampaaniat, mis oleks spetsiaalselt suunatud kooliõpilastele, et nad saaksid demokraatiat õppida tõesti demokraatia juures mitte aga seda lihtsalt mängides, mida tehakse tänaselgi päeval. Kõik erakonnad, ma arvan, selle aasta valimisteks on koostanud oma poliitilised platvormid, millel on kõigil võimalik tutvuda ja samamoodi ka ju oma igapäevase valitsemisega iga erakond näitab, milleks ta on võimeline. Millised on tema põhimõte, et poliitikud esinevad meedias samamoodi ka noortekogu liikmed. Et samamoodi tuleks viia läbi noorte just nimelt noorte teemalistel või noorib nii-öelda huvitavatel teemadel noorte debatil koolides ja selle alusel, siis võiksid noored otsustada, keda nad eelistavad. Kaia Jäppinen, kas väga otsene küsimus, kas Keskerakonna jaoks võiksid olla lihtsalt need tulemused, mis nendest kooli valimistelt tulevad ebamugavad ja seetõttu otsustas partei juhtkond, et vaatamata sellele, et ühel hetkel koostöö kokkuleppele alla kirjutati tiiteriku poolt sellest algedest tagant? Kindlasti mitte ei ole need keskerakonnale ebamugavad. Keskerakonna reiting on tänasel päeval ja juba pikka aega püsinud väga kõrgel. Te olete uurinud seda noorte õpilaste seas ka? Ja ma usun, et meie toetus on endiselt hea, nii et kindlasti ei ole küsimus siin selles ja ma veel kord rõhutan. Keskerakonna juhtkond ei ole selle küsimusega tegelenud ja selle, see, et varivalimised võiksid toimuda valimiste vahelisel perioodil ja et võiks olla paremini ettevalmistatud, tegi Tallinna noortenõukogu, kus on esindatud väga paljud erinevad noored. Tunnistaja number üks. Tartu kommertsgümnaasiumi direktor Priit Hänni, kuidas teie suhtute sellesse noorteühenduste varivalimiste plaani? Mina suhtun igati hästi sellesse sest vähemalt esialgu, niikaua kui, kui ei ole mingisuguseid negatiivseid ilminguid olnud No millised negatiivsed ilmingud te kardate? Mina ei karda üldse mingeid negatiivseid, aga ma olen siin lugenud, et mõned inimesed avaldavad arvamust, et sellega tuuakse nagu poliitpropaganda otse kooli ja laste ette ja et kõik, mis kole lugu võib juhtuda. No Tanja Sepp hetk tagasi ka meie saates väidab siin seda, et, et see oleks hirmus, kui laps kohtub tegevpoliitikuga või igapäevaselt tegema poliitikuga, kes võiks siis tema rikutud Maailma enda poole kallutada. Jah, et mina seda küll ei küll ei, küll ei karda ja vastupidi, ma oma nii pikalt olnud koolis siin ka ajaloo õpetaja, ühiskonnaõpetuse õpetaja ja ma tean, et tegelikult tegelikult need noored inimesed vajavad vajavad tegelikult vahetus sellel sellel alal, mis see on üldse poliitiline partei ja erakond ja ja müüa, missugused on need erinevused ja see on väga hea, me kasutame ju näiteks igasuguste elualade inimesi siin koolis, eks ole, kui tuleb elus elus inimene elus poliitik tuleb siis miks ka mitte? Siin on muidugi oma reeglid kindlasti, mis tuleb kokku leppida, jah, et et see ei oleks niimoodi ja kui kallutatud või või väga ühte väravasse. No kuidas teil on plaanis, kas teie tellite, need debatid Eesti noorteühenduste Liidult või, või korraldate kooli sise? Ei, me tellime need sülitult nende kaudu, meie teeme. Ja milline on teie kokkuleppe siis nendega, millised debatid hakkavad välja nägema, mis on see teie info, et kui palju sinna tuleb tõesti nii-öelda tegevpoliitikuid, kes siis Tartus konkreetselt Tartu linnas kandideerivad? Täpselt seda ma ei tea, sellepärast et organiseerimistöö veel käib. Ja selles me nüüd järgmisel nädalal pidime kokku saama uuesti ja siis täpsustame seda. Aga te ei näe probleemi, kui. Nende poliitik just ülekooli ukseläve. Ei, ma ei näe probleemi, kui on siin teatud ikkagi nii-öelda reeglites kokku lepitud ja, ja neist ka kinni peetakse ja mina mõtlesin niimoodi, et osa poliitikuid võib-olla ise ei pea tavapäraselt kokkuleppest kinni ja nad arvavad, et seda ei tee keegi teine, eks ole. Aga miks mitte arvata, et peetakse kinni? Priit, kas te olete kursis ka sellega, kuidas varivalimiste ettevalmistamise protsess on nüüd läinud Tallinnas teatada seda, et, et siin meil abilinnapea konkreetselt väljastas koolijuhtidele kirja ja peale seda paljud koolijuhid nii-öelda selle varivalimiste idee eest tagasi hüppasid? Ja ma olen kuulnud ja lugenud sellest küll. Millest see teile räägib? Täiesti hämmastav, täiesti hämmastav on. Vahepeal oli selline tunne, et kuskil aastatel ma tea, 80 elame. Mis te arvate, miks Tallinna koolijuhid abilinnapeakirjast ehmusid? Noh, aga linn on ju tööandja, linn on ju kooli omanik? Põhimõtteliselt omavalitsus on ju koolide omanik ja, ja tal on õigus korraldusi jagada põhimõtteliselt koolidele nii jätma. Te tahate siis öelda Priit Hänni, et Tallinna koolijuhid kartsid oma töö pärast kooli katuse pärast? Ma ei tea, kas sa kartsid, aga aga igal juhul ütleme noh, ma arvan, et tööandjal on teatud õigus anda neid korraldusi lihtsalt. Priit Hänni me tavaliselt ei küsi oma tunnistajate käest sellist küsimust, aga et meie debatt on täna erakordselt poliitiline ja et kõikide vaated oleksid üksüheselt selged kas teie kuulute mingisse erakonda ja kui Kuulan küll IRL. Toimik number 113 valimisõiguse laiendamisest ning varivalimistest Eestis toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.