Tere päevast, head tunnistajad, ülekuulamiskambri uksed on kolisenud, järjekordne ülekuulamine algab kohe ja meie luubi all on teema, mis möödunud nädala sees küttis palju kirgi. Me läheme poodi, me lähme piimaleti juurde sinna leti juurde, kus igaüks meist, kui ta poodi läheb ei saa külma südamega seisma jääda ega ka mööda minna. Aga mitte ainult poes käia ja vaata, hindame, läheme vaatame sügavalt silmaga lehmale, kes piima annab ja loomulikult ka sellele masinale, mis piimapakki paneb ja püüame teada saada, kuhu ikkagi sellest süsteemist kaob raha. Kas lehmi on äkki liiga palju ja mis võiks olla õiglane piima hind? Ehk mis on piimasõjapooltoonid? Kuulamine. Ülekuulamise toimik number 114. Piima hinnasõda. Ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee kuulamine, alustab. Ülekuulatav number üks lisapainen Janne amet prisma peremarketi tegevjuht. Jeanne liha mainele, kuid tõsine hetkel see olukord Eesti jaekaubanduse turul on, me loeme iga päev, et meil toimub nii-öelda hinnasõda teie prisma, peremarketi tegevjuhina näete, et praegu käib sõda. Otse kaevikust tänase ülekuulamise kambrisse. Teeme tõsiselt tööd ja iga päev, nii nagu oleme 10 aastat juba teinud ja selles mõttes ma küll mingit erilist vahet ei näe, et täna lihtsalt on hinnata, sest see, mis on ja eile oli midagi muud ja iga päev. Me tegeleme hindadega, tõsine see oli ka aastaid tagasi ja 10 aastat. Kas põhimõtteliselt on nii, et te peate praegu koos oma kolleegide ja konkurentidega rassima rohkem selle nimel, et tabada ära, milleks on tarbija tegelikult valmis kui sellel ajal, kus raha oli inimestel palju, tööpuudus praktiliselt ei olnud ja inimestele võis igasugused saia müüa ükskõik millise pipsi tükihinnaga. Tõsi küll, et lend on täna oluliselt nõudlikum nii hinna osas kui ka kvaliteedi osas. Aga meie põhitegevus on sama, sõltumata sellest majandusolukorrast ja tarbijakäitumine ja eriti Eestis on, on muutunud kiiresti Eesti kiire arengu pärast ja, ja sellepärast ongi see normaalne olukord. Aga aasta ütleme niimoodi, et aasta või poolteist tagasi te saite kigi võtta niimoodi koos kolleegidega võtsite ühe asja, vaatasite, et seal on niimoodi, et see maksab, ütleme näiteks seal kolm ja siis vaatasite ja mõtlesin, et prooviks seda müüa 15-ga ja siis läkski rahulikult 15-ga ehki, seda tegelikult reaalselt oleks mõistlik müüa neljaga. Selline asi ometi käis müümisele. Mulle täitsa võõras selline maal ma küll ma küll ei ole sellises firmas või maailmas elanud etet täiesti tundmatu näiteks nüüd kaupmeeste liidu andmetel, mis on keskmisel olnud marginaalid, siis on räägitud numbrites 20 22 protsenti, rõhutan, et prismas toidumarginaalid on oluliselt madalamad. Ehk siis, et juurdehindlused oleks sellised korrutada kolme, viie Khani, see on küll meil seda küll ei olnud. Räägime enne veel, kui me jõuame selle õnnetu piima juurde, mis viimasel nädalal inimesi on elevil hoidnud, räägime mõnevõrra nagu sellest hinnakujundusest veel, mis asjad need on, mida saab toidupoes kõige parema marginaaliga müüa, mis teile tegelikult selles mõttes noh, on sellised head, kindlad asjad, millel kate on kõige suurem. Katted tõesti erinevad väga palju, kui tooteid hakata võrdlema või tooterühmast need tooted, mida ostetakse kõige tihedamini, ehk mis tähendab ka, et, et klient on kõige hinnatundlikum teadliku mäletab neid hindu näiteks piimaliitri hind, vähemalt sellel nädalal. Nii. Eesti klient teab, et mis on piimaliitri hind, seda võib-olla ei mäletanud aasta tagasi. Aga siis on sellised tooterühmad ja tooted, mis ei ole hädavajalikud. Ja selline vabatahtlik tarbimine. Ja esiteks klient ei ole nii, võib-olla hakkas huvitatud või kuna see on vabatahtlik ning tema on siis juba valmis maksma selle eest rohkem. Ja, ja siis on turul kujunenud kõrgemad marginaalid kui näiteks piimas või võileivas saia. Ma saan aru saada, aga mis, mis need kaubagrupid on, kuskohast kõige paksem koor riisutakse? Alkohol on kindlasti üks, eks ju? Seal on jälle tervikuna rääkida, alkoholist on väga riskantne, sellepärast. No ma ei mõtle muidugi neid õllesid, eks miljon keerad korgi juba mahti jumala täisaurust. Margadeks. Kõige enam müüdud viina ning küll seal seal on väga väikesed. Ma arvan ka, et seal olid väikesed, aga tõenäoliselt mingi konjaki pealt ikkagi ütleme keskmiselt, te võite rahulikult peale võtta, mingi liisingumaksja maksab ühe pudeli pealt ära küll, eks ju. Kõrgemat kindlasti on selliste toodete katet kui nende käibekiiruse, ehk siis üks pudel seisab seal riiulis kauemini ja meie kabidav seisab seal ehk siis, et see toode ei toodaks kahjumit. Nii peabki teenima kõrgemat marginaali ja siis selle enammüüdud leiva-saia Khani. Muidugi, need kogused on nii suured, et seal väga väike marginaal sellest piisab. Sest seda raha, millega maksame meie 800 inimese palgad või, või rendid või kütmiseni tuleb selle volüümi kaudu, kui neid tükke on piisavalt. Palk. Jane lihamann on, kui palju on hetkel poodides suurtes supermarketites tegelikult lettidel riiulitel kaupa, mida müüakse inimestele sellise hinnaga, mis on kas praktiliselt nullkattega või siis isegi nii-öelda miinus katega kaupmehe jaoks. Kas need kaubad on olemas, et meelitada inimesi poodidesse? Muidugi me, meil on plaanid eesmärgid, et mis me tahaksime, mehed, meie kategroone oleks piisavalt palju maksta, need palgad ja muud kulud, aga see on ainult meie eesmärk. See, et mis üksiku toote hind saab olema, sõltub ainult sellest, mis on turuolukord ja mis konkurendid teevad, kui palju klient on valmistoote eest maksma. Küsimus ongi, et kas me suudame müüa seda sellise hinnaga ja näiteks nüüd selle piimaga, kui piima hind on see, mis täna on. Nii ei ole meie valida, et me peame maksma selle piimapaki eest rohkem lihtsalt konkurents on nii kõva hetkele. Köige ja kaubandusketist püüavad meelitada kliente juurde ja sellepärast me peame nüüd lase. Meie põhilubadus on soodsaim ostukorv on prismas. Nii, meil otsustamine on selle pärast väga kiire, lihtne. Janne tehke see asi selgeks, mis on minule isiklikult ei olnud erakordselt segaseks, kui müüjad ütlevad, et me müüme selle hinnaga, millega nii-öelda clients valmis ostma. Andke andeks, kus põrgut te teate seda, kui palju ma olen mõjus maksma piima eest saia eest või, või lihakilo eest kukkus paatne andmed tulevad, mille järgi need hinnad kujunevad? Lihtsalt lihtsalt vaatama, et kas klient tuleb meie poodi või ei tule ja kui ei tule, me teame, et, et meil on midagi valesti ja see ta meie strateegia on, et me oleme hinnaliidrid. Nii, see on see, mille me oleme ise valinud aktiivselt meie konkureerime hindadega ja kohe, kui meil ei ole piisavalt palju kliente ja müüki nii väga lihtne, Meie ostuosakond tegeleb kohe müügihindadega, siis on täiesti teine küsimus, mis nad tegelevad ostuhindadega. Siiani see on olnud edukas strateegia ja kindlasti jätkame sama strateegiaga edasi. Ühesõnaga, kui ma põhimõtteliselt poes näen ja ma näen seda isegi ka kõige nii-öelda deklaratiivselt kõige soodsama korviga poes, et mingi asi on jaburalt kallis ja siis ma olen ise loll, kui ma ostan selle. Ja seal on kindlasti seal, meie ostuosakonnas või meie poes see vastutav inimene, kes ei ole reageerinud, et meie klient ei ole nüüd rahul hinna põhitoote kvaliteediga ja kui ei ole viinud seda sõnumit selle inimeseni, kes otsustab, et kas tootesortimendis ja kas see on õige hinnaga. Aga see õige hing tähendab seda, et tikid, teie inimesed konkreetselt käivad mööda teisi supermarketeid, jälle vastupidi, teil käiakse külas nii-öelda nuhid, kes nuhivad, mis on pidanud. Täpselt täpselt nii pidevalt meil olla. Palgal inimene, kes teeb seda tööd No mitte sellise ametinimetusega, aga ostuosakond on meil see, kes vastutab ka müügihindade eest. See on osa nende tööst olla kursis, mis turul toimub ja osangi hindade jälgimine. Kuidas see skeem käis ka seal on olemas mingid elektroonilised seadmed, kus niimoodi öeldakse ette, milliseid tootegruppe tuleb vaadata. Nad ei käi ju ometi nii-öelda paberimärkmik käes, ei kirjuta poes üles, kuidas tegelikult käib. See on nüüd küll ärisaladus, aga ütleme nii, et, et ei ole üksainukene viis, kuidas seda tehakse, vahest käiakse märgitega, vahest käiakse võib-olla mõne elektroonilise seadmega, aga seal ei ole midagi ebaseaduslikku, et mobiil on ka elektrooniline vahend ja siis üks oluline asi on ka etet, konkreetselt ostetakse need tooted. Jumal taevas näeb ja Toomas Hendrik Ilves kuuleb, kas te vahetate näiteks Selveri Rimiga, Vacci või meili teel omavahel hinnakirju, et need kooskõlastada ja siis sättida nii-öelda meie prisma selles grupis teie rimi selles ja selles selles grupis. No kindlasti mitte ja, ja siin kohas saangi lubada, et kui näiteks telekommunikatsiooniinimesed kuidagi meie andmete vahetamist saaksid kontrollida taga palun, et selles osas nii prisma prisma kommunikatsioon on täiesti avatud. Räägime sellest õnnetust piima asjast ka julgete ikkagi päevavalguses tänaval käia. Eesti põllumehi ei karda, kes on täiesti kindlad selles, et Janne liha panen ja, ja prisma otsustasid tappa kõik Eestis elavad lehmad ja, ja hukutada Eesti piimatööstuse. See on natuke võõras, ma küll ei näe, kui ma peeglisse vaata, sellist inimest, aga ei, ma ei küll ei pea kartma, et vähemalt arvasid pärast seda intervjuud, kui saaks natuke seletada, et kuidas meie teemast arvame. Esiteks nüüd selle viimase hinna sojapiimasõja jooksul rõhutan, et prisma maksab, on pidevalt maksud ühte ja sama ostuhinda meile isegi küsinud allahindlust. Meie tarnijad see, et kui tarnijad millegipärast maksaksid nüüd madalamat hinda, see valdkond on mulle täiesti võõras. Ma vastutan selle eest, et meil on hinnatase korras, ehk siis prisma ostukorv on soodsaim ja lisaks sellele selle eest, et pikemas perspektiivis siis mitme aasta jooksul. Meie meie firma suudab laieneda ja, ja siis pikas perspektiivis täidan need eesmärgid, mis, mis on omaniku poolt. Aga te mõistate või jagada seda mõttekäiku või saate te sellest mõttekäigust aru, et müües piimaliitrihinnaga kolm, 90 või kui palju see viimane nii-öelda seal madalaim hind oli, eks ju? Oleg Gross lubas anda tasuta Tekibki inimesel nii-öelda ootused, piim peab maksma nii palju ja see tegelikult ühel hetkel survestabki sedasama lehma omanikku, kes oma investeeringuid, mida ta on siiras usus teinud, et Eesti nii-öelda inimene joob piima tahab kodumaist piima lihtsalt enam ei suuda pärast seda toota, sattuda sellest nii-öelda mõttekäigust aru, et see, et see madal piimahind võib pikemast välja sulatada. Saan sellest mõttekäigust aru, aga ei jagaks seda see täpselt nii see tegelikult käib, sest nüüd EL-is ja Eestis on ületootmine nii suur, et igal juhul kuskil tekib väga suured probleemid. Nüüd see, et, et ta kas hätta satub siis põllumees või, või töötleja või, või kes iganes, kaupmees või tarbija. Nii see on poliitiline küsimus, aga see on Eesti riigi tasemel poliitiline, aga ka EL-i tasemel poliitiline küsimus, aga see, et kui me oleme pidevalt maksnud stabiilset hinda juba kaua enne kui see piimasõda algatati meie konkurendi poolt, ma lihtsalt ei oska näha seal mingit sellist. Miks need aset käiksid koos, et kui meie müüme ja tahame pakkuda Eesti tarbijale odavamat hinda. Ma olen kunagi kokku puutunud Eesti põllumehega. Kas see piima nii-öelda odavam hind näiteks konkreetselt teie süsteemis on andnud ka seda märki, et inimesed ostaks piima rohkem või on ta pigem selline reklaamlause deklaratiivne, mis toob üldse kliendi pigem rohkem teie keti juurde? Mõju on olnud oluline nüüd viimased päevad on olnud kuskil tasemel pluss 25 protsenti neljandiku võrra rohkem. See tähendab siis seda, et te olete ka tarnijate käest rohkem pidanud tellima piimatooteid. On küll jah, jah, muidugi muidugi ise me tegele selle asjaga, et me oleme jaaguga firma jah, tellime rohkem ja tarbitakse Eesti piima rohkem, mis on meie kaudu müüdud ja nüüd siis minu arvates küll peaks lahendama seda olukorda, mitte mitte täiesti muidugi, aga väikeses osas ja, ja nüüd siis tõesti tuletan meelde, et me ei ole isegi küsinud seda odavamat hinda. Kaua selline odava piima pakkumine saab kesta mingil hetkel piir ette tulema, kus ei ole enam jätkusuutlik. Varem mainisin, et toote müügihind sõltub meil ainult, mis on turul hind ja see sõltub, kuidas nüüd konkurent siin areneb, et kes seda oskab ennustada. Ja olen täiesti viimane ja selles mõttes erakordselt siiras küsimus. Kui te ütlete praegu, et teie ei ole töötleja käest till alla taotlenud, siis kuhu see raha kaob, mis põhimõtteliselt teie taskust läheb, läheb töötleja kätte, aga talunikku kätte ei jõua. Ma üldse ei nende firmade või tegijate suhteid tunnet, ei tea, aga samas ma ei peagi teadma, sest kõige tähtsam on, et meie ja meie piimatarnija vahel on väga hea pikaajaline koostöö ja tõesti, nad on usaldusväärsed partnerid olnud ja sealt edasi tarneahelas tagasi minnes. Nii. Ma lihtsalt ei ole see asjatundja, ma ei oska. Kes prisma kõige suurem viima tarnion, valija? Ülekuulatav number kaks kivine Ülo amet, tere AS-i juhatuse esimees. Ülo Kivine siis, aktsiaseltsi tere juhatuse esimees. Teie olete piimatöötleja, praegu käib Eestis väidetavalt nii-öelda piimasõda või piima hinnasõda, milliseid kahjumeid teie olete juba kandnud seetõttu? No ikka võitjate poolel ma tahaks loota, kes sõjas kaotaja tahab olla. Aga aga jah, ei, ütleme, et hetkel selles mõttes selle nädala sündmuste põhjal meie kaotustes lisakaotus ei ole, pigem need kaod. Me võime mõõta ikkagi ütleks juba aasta otsa. Et, et see on küll nüüd see, mis täna välja paistab, aga ega siis tootega ega töötleja ja ega ma ütleks, kaubanduse kaubanduse olukord ei ole siis erinenud. See nädal oli nagu suur hüpe alla, aga, aga see tase on püsinud tegelikult läbi aasta selle sektori jaoks üpris kehval tasemel. Ma natuke raske aru saada selles mõttes, et kõik ütlevad, et kõik on õnnetud, kuidas saab olla võimalik mille nii-öelda tulemus see on, et ühes äris, kus ühed inimesed toodavad, on murelikud, ühed, kes töötlevad, on murelikud ja need, kes müüvad, ütlevad, et nemad müüvad seda üldse mingite teiste asjade arvelt. Kuidas saab olla praegu loogidega? Töökäitlejaga poes ja näete ja mõtlete, et mis, mis teie ostukäru, mida te tõukasid, maksis, maksis, on ju, ütleme aastat poolteist tagasi, mis ta täna maksab ja küsimus selles, et kui ta täna maksab selle võrra vähem, et mis siis vahepeal juhtunud on, ega Eesti majandus või Eesti piimandus seal sees, erinev suurest majandusest Euroopas, et täna ju tegime Postimehe lahti, mis pilt seal ees oli? Et tuhandeid tonne laste piimapõllule, et, et kõik on omavahel seotud, see on see. See on üks suur ületootmine, mis põllumajanduses piimanduses Euroopas on olnud, sinna on võetud kasutusele mitmeid meetmeid, et seda olukorda muuta. Ja, ja kõik see on selleni viinud. Ma saan väga hästi aru, aga räägime väga konkreetselt selles, kui Eesti põllumees ütleb, et tema isa raha Eesti tarbija ütleb põhimõtteliselt ma olen ju valmis maksma ka rohkem. Et kuhu, kus kohas, kus kohas, milline on see turuelement, mis siis tõmbab selle hinna niimoodi maha, et, et lehmad tuleks saata tapamajja ja, ja, ja sisuliselt ütleme, piimatootmine ei tasu ära. Kui kuulata nii-öelda tootjate juttu, kus, kus kohas misasi on see, mis paneb siis selle poepiima hinna selliseks, et tootja ei ole rahul. Pigem ma otsime momenti, mis on element, mis seda situatsiooni muudab, et siin on mul rõõm öelda, et tegelikult ühe elemendina me oleme koostöös eetikaga välja pakkunud uue piima, kus siis tänase piim maksab poes erinevalt kettidest kuni viis, seitse, 50. Absoluutselt, ja nüüd ma küsingi, miks ei maksab teise piima nii palju, kuidas on võimalik see, et teised piimad ei maksa nii palju, et põllumehel oleks kasulik lehma pidada? See on nagu hinnastamise küsimus, et, et mõned kaubandusketid, kes siin see nädal on, on seda teemat käsitletud, on minu arust öelnud sadu tooteid, mille hinnad on, on viidud alla ja see on nagu konkurents selles mõttes turumajanduses, kui kaubandusketid vaatavad turg ja, ja tahavad klient ja liigutavad hindasid, siis selle tulemus see täna on, et. Aga teie, kui piimatöötleja oma väljamüügihindasid alandanud ei ole? No nagu ma ütlesin, et me elame oma väljamüügihindasid alandanud sellel isegi eelmise aasta lõpust alates, et et selle tulemusena on läinud ka madalamaks toote hind ja nii edasi. Et tegelikult saab ka ju nii küsida, et, et miks me seda teeme ja jah, vastus on, vastus on selline trafaretne, mis on kogu aeg olnud, et Eestis on ikkagi üledoosi. Mina ärge nüüd, jumala pärast küsige, et kas siis peab Eestis hävitama pool piima ära, et oleks balansis, jah, võib-olla täna ongi see niimoodi, aga me tahame, et, et eestimaalane oleks toidetud oma kodumaisiga ka homme-ülehomme. Nii et selles mõttes see on nagu kõige lihtsam vastus pool piima vähemaks. Nõudmise-pakkumise vahekord muutub, hinnad lähevad ülesse. Aga olukord Euroopas igal pool on selline ja selles suhtes on ka Euroopa Liit rakendanud interventsiooni, ostetakse, tuduvad üleliigne piim kokku ja Euroopa Liit on teinud seda juba see aasta alates esimesest märtsist ja ta lõpetas selle augustiga ka Eesti otsus ja nüüd jätkatakse kuni 2010 aasta veebruar. Puudutab absoluutselt Eesti põllumeest ja see puudutab meid kõiki läbi poes müüdavate hindude, kui tekitatakse olukord, kus tekib nõndanimetatud nõudlus pakkust, Pakkumine pöördub ümber ja, ja see muudab situatsiooni. See tähendab siis seda, et Eesti põllumees, kes on kogu panuse teinud ainult piimakarjakasvatusele, et ennast ära elatada, on iseenesest käitunud rumalalt, sest ta toodab turule, mis on niigi juba üleküllastunud. Noh, see küsimus püstitada, et ega, ega siis piimakasvatus ja, ja, ja, ja see ei ole, see, et täna otsustan, hakkan homme loomi pidama, et täna nagu piima hind kõrge ja homme ei ole kõrge, et panen nagu lehmad mai tea luku taha, ootan aega, et, et see on ju ikkagi aastakümneid olnud traditsioon. See on Eesti riigi hea klimaatiline, olgugi et me oleme selles piirkonnas, kus on head põllumaad. Meil on toodetud piima neli-viis korda enam, kui täna on see piim on kõik ära töödeldud, ära müüdud ja, ja kõik on sektoris saanud tööd. Et, et selles suhtes ka selline peaks olema tuleviku Eesti põllumajandusse. Ülo Kivine Meil tänases üle kuulumises väidab prisma, et nemad prisma peremarketite juht, siis, et nemad on maksnud piima kokkuostjatele viimase aasta jooksul küll kogu aeg samasugust hinda ja nende nii-öelda sisseostuhind ei ole langenud. Kuidas sa seda kommenteerida? No meie prismas täna seda toodet ei müü, et hind on kindlasti see aasta nagu muutunud, et selles suhtes ma nii kiiresti ei oska, ei oska öelda, mis nagu numbrites on, aga kui ütleme, et selle aasta jooksul pole muutunud, ei oska kommenteerida rihma seisukohal. Kui paljud tere piimatööstus kasutab oma piimatoodete valmistamiseks väljaspool Eesti piire toodetud toorainet ehk siis piima? Tere piimatööstus kasutab null protsenti oma toodete valmistamiseks väljaspool Eestit toodud piima. Ja sinna hulka ei kuulu piimapulber, siis ka piimapulbrit ei osta sisse selle jaoks, et siin piimatooteid valmistada. Ei, absoluutselt mitte, et see niisugune on, järjekordne legend, et, et pulbrist veest ja millest saab teha absoluutselt, sellest saab piima teha, aga, aga ma väidan teile, et pulbrist tehtud piim on kallim ja seda pole mitte kunagi siin tehtud ja me ei peagi seda tegema, sest meil on oma kodumaine värske piim ja seda me oleme kasutanud. Aga selline praktika on Eesti piimatöötlejad ajaloos olnud, et on siiski toodud sisse piima näiteks, ma ei tea Soomest või Lätist. Noh, Soomest piima sisse toodud. Kindlasti ma arvan, et ei ole, Lätist on toodud, aga minu teada see oli, see oli aastat võib-olla siin 12 13 15 tagasi. Et viimased aastad aastakümme ei ole, ei ole nagu seda testi. Ülekuulatav number kolm nurm Kaul amet, Talupidajate Keskliidu peadirektor. Kaul Nurm, te olete Talupidajate Keskliidu peadirektor, põhjendage ära, praegu on käimas Eestis noh, nii-öelda piimasõda ja sellesse sõjas mulle tundub kõige rohkem vähemalt võtavad sõna nii-öelda ohvritena Talupidajad, põllumehed, need, kes lehmi kasvatavad, reaalselt piima toodavad. Miks see nii on, et alates sellest ajast kui Eesti taasiseseisvus ei möödu ühtegi päeva, kui ei ilmuks kuskil mõnda artiklit mõnda uudislugu, kus põllumehed muudkui aga kiruvad, vannuvad ja õudsat vaevatud ja ohvri olemisega, miks see nii on? Noh, ütleme niimoodi, et tee väide ei vasta tõele täpselt. No päris igapäevailmuga jätame kokku, et nädalas korra või paar on ikka. Möödunud aastal oli meil päris tugevad hinnatõusud ja siis tõepoolest oli periood, kus tootjad Talupidajad said oma toodete eest päris korralikult makstud, nii piima kui, kui teha, mille osas ja ma ei mäleta, et siis oleks olnud korrurtmist. Et pigem on võtmine selles, et kui hinnad langevad ja loomulikult ju põhisissetulek tuleb, tuult tuleb hindade kaudu. Teine osa taru pidada sissetulekutest moodustavad Euroopa Liidu toetused. Ja see on loomulikult kõneaine, mis on tihti suus. Ja siin on kaks põhjust, see ulatub meie liitumistingimustel välja kus Eestile akendati üpris madalad evad ootuste tasemed. Kui me võrdleme vanade liikmesriikidega, siis on seal vähemalt kolmekordsed vahed ja sellestki, mis määrati. Me hakkasime algul saama ju 25 protsenti, noh, täna on see üle 50 protsendi juba. Nii et, et igavesest noh, ei, kas mingile aga süsteemis jah, sest lõppude lõpuks talupidaja ei ole ka näiteks hinnakujundaja Kas talupidaja ei ole kusagil hinnakujundaja või ei ole ta hinnakujundaja ainult Eestis? Viimane väide on õigem, et kui me vaatame näiteks Soomega otsid, siis valdav osa põllumajandust saadustest töödeldakse ümber toiduks talumeestele endale kuuluvates ühistutes ehk tapamajades piima, kombinaati piimatööstustes. Ja On nad turul ise, otse tegijad nad küll ei kauple, nende käes ei ole hea aeg, et ega ka hulgimüügiette, aga ikkagi nad müüvad toitu. Ja nagu ma ütlesin, et mõningatel juhtudel on nad täiesti monopoolses seisundis, nagu selleks on piim ju praktiliselt ühe ettevõtte kontrolli all. Loomulikult sellisel juhul nad alluvad ka kõikidele konkurentsi seadustele ja konkurentsijärelevalve alla ja nii edasi, aga ikkagi nad on inna kujundanud, nad on turul üks osapool, kes on nii-öelda tugev tegija. Eestis juhtus nii, et Piivatiseerimine tuli nii ruttu peale, et me jõudnud veel õppida ei teagi, mis see turumajandust tähendab ammugi mis tähendab suurte ettevõtete juhtimine õnnestus küll teatud osa ühistuid moodustada kuid pidavaid neist üksikuid. Noh, kõige parem näide on võib-olla E-Piim, kelle käes on umbes 20 protsenti Eesti piimatoost. Aga jäänud on, on nii, nagu on, nii lihatööstuses kui piimasektoris kui teraviljasektoris, sisuliselt oleme toormetootjad ja sõltume väga palju sellest kuidas töötlev tööstus suudab. Aga miks ei ole võimalus piimatootjal lehma pidajal oma hinda kehtestada, miks ei võiks öelda lehmapidaja, et tema piimaliitri hind on 10? 12 krooni, jah, ja muidu ma lihtsalt ei müügijoon seal ise ära või käin mannises vabal turul peaks olema ju? Nii et selline võimalus on olemas. Selleks, et nii, et ära toita, peab olema üks, neli 50 lehma, on ka väiksemaga hakkama, aga ütleme selline mõistlik aia suuruseks neli viis lehma. Igaüks neist lebab 20 25 liitrit piima päevas, noh seda ei jõua kuidagimoodi ja juua ega vannitada, nii et selleks, et elatusvahendeid teenida, tuleb ikkagi müüa. Nüüd jah, me võime öelda, et meie alla 10 krooni ei müü, aga see, kes ostab, see ütleb, et meie nii kallilt ei osta ja, ja mis sa siis teed oma piima? No ma tahaks näha Eesti piimatööstus, kes julgeb tulla Eesti avalikkuse etteteatega, vaata, maamehed küsivad meie käest nii palju raha ütleme siis noh, kas on 10 või seitse või 809 krooni, eks liitri eest. Ja nende käest ei osta edaspidi head sõbrad jope siis seda, mida me oleme toonud, kas siis Venemaalt nakkust ei ole muidugi midagi tuua, eks ju või siis piimapulbrist toodetud asju toodetud piimast ma tahaks näha, kes tõesti kauplusesse palju on neid inimesi, kes, kes peale seda on seda nii-öelda Läti piima valmis ostma. No tõenäoliselt küllap ka neid on olemas. On jah, küllap on ja, ja, ja tegelikult talupidajatele on küll ja küll lepinguid on öeldud, et võib-olla ta ei ole lihtsalt asjadega kursis. Eestis on üks paha traditsioon veel, lisaks kõigele muule on see, et väiksematele piimatootjatele makstakse nii-öelda piimatööstuste poolt väiksemat hinda kui suurtootjatele ja küsimus ongi selles, et et kui sul on iga päev müüa 10 või 20 või 30 tonni piima, siis oled sa teatud mõttes rääkimiste partne tööstusele, sest kui 10 tonni jalutab piima või 30 tonni jalutab kuskile mujale on see, mis paneb tööstusi mõtlema. Aga kui sul on päevas müüa 500 liitrit, siis öeldakse, et me lihtsalt pole huvitatud sellest, et sa võid oma piimaga erutada, kuhu tahad. Need tegelikult on siis olukord nii, et, et pikki aegu on väiketootjatele kui nii võib öelda. Tahame suurusjärgus 100 lehma ja vähem karjased, nendele makstakse veel väiksemat piima endaga. Kas see tähendab lihtsalt seda, et Eesti piimatootjad ei ole suutnud omavahel teadlasi ikkagi kokku leppida ja, ja nii-öelda ühist rinnet moodustada selle eest, et siis oma eluõiguse eest seista? Jah, see on, see on asja üks külg, asja teine külg on veel selles, et, et kokkuleppimisest on üksi vähe. Esimene etapp oleks loomulikult suveriistu moodustamine, aga, aga sealt edasi peaks järgnema see samm, et siis peaks nagu piimatööstus olema. Piimatööstus maksab, maksab mitu triljonit ja, ja, ja pigem tekib küsimus järgmine, et kus siis see raha saadakse ja kas kõik on võrdselt panustama ja kõik, kes kõik on võrdselt garanteerima? Meil on praegu Eestis üle 1000 piimatootja veel? Kunagi oli igas. Aga sisuliselt Soomes on see õnnestunud, kuidas soomlased said hakkama sellega, et Soome piimatootjad ise moodustasid omavali, oleks see, see on sisuliselt Soome piimatootjate firma. Me joome praegu Valio piima ja sööme nende juustu ja, ja Soome talupoeg naerab selles mõttes, et kasumi saab ju sellest tegevusest sisuliselt tema. Noh, Soome ühistut moodustati üle 100 aasta tagasi juba natuke teistes oludes Aga näete, ühistute praegu ikkagi toimivad ka tänastes oludes. Ja toimuvad loomulikult, aga Nemad kapitaliseerinud tasapisijääke mööda ja, ja tollal piimast ei tehtud üldse selliseid tooteidki, et oli joogipiim ja, ja piimast võeti koor välja, tehti võid. Need oli kaks põhimis toodet, mida, mida ju 100 aastat tagasi toodeti, nii et selles mõttes nende ühistute tekkelugu on olnud keegi teine asi, mis meil Eestis juhtus üheksakümnendatel, algul, kui me hakkasime kõva häälega ühistud propageerima ja neid ajama, siis muidugi olid ju vastupropagandistid, kes ütlesid, kohed, nakule, talupojad, saite nüüd vabadused, nüüd olete priid, mehed Itaalia, nüüd hakkad jälle kolhoose tegema, et noh, panti nagu võetuks Mc selle kahe asja vahel, kuigi nad on täiesti erinevad asjad. Need siin on väga palju. Teeme selle teema peale, võiks kulutada mitu saadet. Ärme kulutage, vastake, palun Kaul Nurm küsimusele, et vaatamata kõigele sellele nii-öelda probleemidele, mida te praegu olete esitanud, rääkinud siiski inimesed ju poest piima ostavad, piim on seal olemas, järelikult, mis tähendab seda, et tegelikult põllumajandussüsteem töötab nende madalate piimahindade juures piim ei ole kordagi poestanud kadunud? Jah, tasub toota. Noh, ütleme niimoodi, et piimatootmine on tõepoolest säilinud ja hetkeseis on küll selline, et tootmiskulud on kõrgemad kui tööstustest tulev raha asjas kinni maksta? Ei, ei, see tuleb ikkagi siis kas endiste vagude arvelt või kasumi arvelt noh, antud juhul hetkel me toodame kahjumit. Nüüd küsimus on kõik selles, et lühikesi perioode me igas äris juhtub seda, et sellist ägi vist ei ole, kes iga päev ainult kasumit toodab, et ikkagi on, on paremad ajad, on kehvemad ajad ja need kehvemad ajad, elatakse üle selle najal, et kunagi paremad ajad, kus rasva kogutud, et nüüd küsimus on kõik selles, et kui pikaks v jood osutub, kui see periood osutub piisavalt pikaks. Talud on teinud ja mitte ainult talud, kui muud ettevõtted on teinud palju investeeringuid, traktoreid, ostetud, lauto ehitatud ja nii edasi ja nii edasi, edasi. Tihtilugu on tehtud laenurahaga ja pangaisa käsi pikega, tema ulatab igale poole. Ja selles mõttes noh, drastilised viljad võivad olla ees. Et kõik sõltub sellest, kui kutu piimastu stabiliseerub. Vaatame tegelikult nüüd Kesk-Euroopas ja neid tohutuid piima proteste, siis see on ikkagi selle väljendus, et enam ei saa, kaua enam ei saa ja tegelikult kõige suurem p-s Euroopas on ikkagi Euroopa komisjonile, kes reguleerib piima tolku. Kaugesse täpselt samamoodi nagu muus äris oli ka Eestis piimanduses see ja, ja, ja, ja karjapidamises, et siis kui oli väga hea aeg ja kui see hind tundus minevat ülesse ja tundus, et, et nüüd on nii-öelda taevaluugid lahti, sealt hakkab pudenema kohe puhast kulda. Kas Eesti mari ja karja arvukus sellel ajal kasvas? Kas me praegusel hetkel mõnevõrra peame tegelema nii-öelda nii nagu noh, kinnisvara äriseks ehitati? Liiga palju on meil praegu olukord, kus meil tegelikult Eesti turu ja, ja ka siit väljaviimise jaoks ei ole tegelikult kogu seda karja nii suurt vajagi? Kui vaadata Eesti statistikat, siis on ainult vähenenud, nii et sellel parematel aegadel ehitati uusi lautu. Sest küsimusi on jällegi selles, et me oleme selles Euroopa Liidu ühisruumis, kus toiduohutuse nõuded on väga kõrged. Põhiline kulutused on tehtud, sinna mitte karja kasvu. Kare kasvavad. Just nimelt, et kaija kasv on tegelikult kogu aeg vähenenud ja võiks lihtsalt ühe numbri tuua, et kui meil on praegu alla 100000 lehma, siis nõukogude perioodi lõpuks meil oli 360000 lehma. Et mis on küll juhtunud, on see, et see arv on vähenenud, aga piimatoodang lehma kohta on suurenenud, ehk siis nii-öelda efektiivsust on tõstetud, konkurentsivõimet on üldiselt tõstetud. Võib olla. Ma võiks täna küsida ainult sedaviisi, et sel ajal, kui hinnad olid üleval, ei osatud piisavalt hästi prognoosida, kui juttu tuleb langus ja võib-olla osad piimatootjad võtsid liiga kõrgeid riske ehk investeerid liiga palju. Ja loomulikult nendel on praegu kõige suurem probleem, et need, kes olid konservatiivsemad investee vähem nendele kohustusi ja, ja nendel on ka rohkem kui asfa täna vastu pidada. Meie tänases ülekuulamisest tunnistab perefirma esindaja, et nemad ei kasuta oma toodangus ühtegi tilka piima, mis on toodud väljaspoolt, kui palju Eestis tegelikult selle joogipiima sildi all, mida meile müüakse, öeldakse, et korralik eestimaine kraam tegelikult tuuakse väljastpoolt piima sisse odavamat piima, kui Eesti. Talumees müüb. Ei ole täna teada, et just joogipiima värsket toorpiima sisse tuuakse, kuigi seda on ka varasematel aegadel, tehti põhimine, osa piimatoodetest tuleb valmistoodetena sisse, noh, on nad siis kasvõi juustud, vaadake Eesti toostab ise võib-olla mõnikümmend sorti juustu. Kuid juustust diment näiteks Prantsusmaal on 500 erinevat sorti ja, ja kui minna laiematesse toidupoodides, siis võib-olla leiab seal. Ka 100 erinevat, aga see on ka loogiline. No ma ei saa ju ise kohapeal siin prantsuse juustu toota, kui keegi tahab osta prantsuse juustu, siis ta maksab ka nina, noh, nii-öelda verest tühjaks just sellepärast see kilohind on seal 400 500 600 krooni. Jah, nii on nii, et teatud piimatooteid tuuakse sisse ja, ja ka Eesti ekspordib välja piimatooteid. Et see, mida me välja ekspordime, põhimõtteliselt siis ka samuti juust, piimapulber ja, või need on põhimõtteliselt artiklid, mis välja lähevad. Kui palju maksaks Eesti piimatootjate jaoks nende enda piimatööstus, kui palju peaks näiteks kas või riik selle jaoks, et, et maal põllumajanduslik tegevus säiliks investeerima ja tuleme appi näiteks investeerimine viima töötlemisse? Riigi võimalused on väga väikesed, kuivõrd jällegi me oleme Euroopa liidus ja, ja seal on vastu võetud sellised riigiabi reeglid mis ei luba taolisi investeeringuid. Selle jaoks on meil olemas juristid, siis ma vastan teile. Juristid. Antud küsimuses magati maha, 90.-te keskel olin mina üks nendest, kes tegi ettepaneku. Otsetoetused hakati Eesti riigieelarvest andma, et ärme jagame need laiali. Paja mehitame üks aasta piimatööstus järgmine aasta tapamaja. Ja moodustame ühistud kõrvale, anname nad üle, siis oli Eesti ei olnud veel Euroopa Liidu liige, oleks olnud see Eesti sisestada. Ja palju on vaja raha selle jaoks, et Eesti piimatootjad saaksid lõpuks nii-öelda sellel lüli endale, mis oleks loogiline, et see nende käes oleks ehk see töötlemise töötlemise osa No ma ei ole päris ehitusekspert ja kõik sõltub ka, ütleme sellest võimsusest, mida kavandada, aga esimeses etapis ma kujutan ette 200 miljonit ikka oleks vaja. See on kaks Vabaduse väljaku risti, julgen ma siin kohapeal lihtsalt niimoodi paralleelitud. Jah, alati võib küsida, mis on kallis ja mis on odav ja ja mille suhtes me võrdleme, aga nii see on, jah. Meie siinsamas saates ütleb prisma juht annab tunnistusi ja ütleb, et prisma ei ole hinda tänases piimasõjas alla ühegi tootja käest küsinud. Minu küsimus on selline, et kui piimapakk poes maksab, ütleme, neli krooni, siis palju sellest saab endale talupidaja. Täna. Talupidaja, hind talupidaja muuseas, ei saa hinda poemüüja käest, ta saab töötleja käest piimatööstuse käest ja, ja piimatööstuste poolt makstav hind kõigub kui Eestis kahe 80 ja kolme kauni vahel. Ja, ja selleks, et ots otsaga kokku tuleks ja taastoota oleks vaja tegelikult vähemalt neli. Et sealse piimatootja puhul, mis puudutab nüüd prismat, siis vihma võib telesulatõtt rääkida. Ja mõni päev me kannatame kõiki ju ju peale maksta, selles ei ole küsimus, küsimus on pigem selles, et kui selline pealemaksmine venib pikema perioodi peale siis mis sellest tuleneb? Me hajutame kõigepealt tarbija teadmisega, et piima hind ongi kolm krooni või kolm pool krooni või kuhu, kuhu iganes madalale ta läheb. Ehme anname ühe väga väärtuslikule toiduainele väga madala Ebaväärtusliku hinna. See on juba asja üks külg. Teine külg on see, et kui seda ei pea kuu aega seda odavat piimaostud, siis ta ei ole nõus enam järgmisel ja ülejärgmisel nädalal maksma näiteks kuut seitset või kaheksat. Et siis tuleb nii-öelda tarbijapoolne tagasilöök igal juhul, noh, maailma praktika näitab, et kui piima hinda tõstetakse, siis umbes kahe kuu jooksul on käibes oluline tagasilöök. Nüüd me saame juba perioodi pikkuseks kolm-neli kuud ja seda aega ma ei usu, et seda aega kaetakse kõik, siis ma oma vahenditest kindlasti tuleb siis juba signaal, et vaadake, Medult nii palju raha ei saa meisad tööstustele maksta. Tööstused ütlevad, me ei saa hulgimüügist jaemüügist nii palju raha, me ei saa ka teile maksta, et see, see piima hinnaga mängimine makstakse varem või hiljem. Luheli suheldakse meie kaela. Nii et selliste madalate hindadega kevadet ma ei näe. Ei ei, kindlasti mitte. Kui selline madal hinnapoliitika jätkub pikka aega, siis kevadeks on meie piimatootmise sektor pankrot. Kas see oli juhus, et seda piima hinnasõda pidasid Eestis Rootsi ja Soome kapitalile kuuluvat kauplusega? Ma ei oska seda kommenteerida, miks ja kes alustas seda hinnasõda? Ma saan küll nende motiividest aru, et me kõik tahame kaubelda. Kõik tahame võimalikult. Palju seda ta ei näe, et ikkagi kuskil taamal on ikkagi Soome põllumehe huvi laiendada oma seda territooriumi, kus meie rahulikult Oulu lähedal või siis P9 mäe kandis rohtudele võinud lehmapiima müüa. Et Eesti turg ikkagi kuulukski Helsingi ja, ja Soome külge ja siin oleks müügil lõppude lõpuks nii-öelda raskete aegade katteks, eks ju. Ainult Soome piim. Ma ei näe, ma ei näe neid seoseid, siis küsimus on küll selles Vaatamata sellele, et valija Eestis toimetab väga aktiivselt Varju Eestis toimetab ja vali on ostnud kaks piimatööstusettevõtted ühenest, ehitanud, teise ostnud. Ja valija teeb lihtsalt sinagi ja kontrollib seda, seda turgu mingil määral. Aga kui me vaatame kauplustekettide omanike, siis ma nende omanike ringis ju Soome, Rootsi põllumehi ei näe, et seal ikkagi teised investorid ja, ja nii suut kokkumängu. Ma ei julge küll ennustada ega prognoosida. On teatud sektorites olukord palju rohkem kontrolli alt väljas, et kui me võtame näiteks sealiha tootmise, siis akva ju kuulub nii-öelda Lõuna-Soome Talupidajate ühistule ta ei ole küll pesis ühistu, ta on, ta on nii-öelda aktsiaselts, kus on kaasatud ka Helsingin kauplejad. Ja lisaks sellele omab ju akva Execut, kus on 50000 seapaik ja sellega on mitmed talupidajad, kes lihtsalt Luumavad Execus toodetud põõsaid ja, ja nii, et lihasektor on palju rohkem soomlaste kontrolli all. Ja kui me võtame Valga, siis Valga on ju Põhja-Soome Talupidajate, ühistu ja tütarettevõte, nii et Eesti piimasektor on suhteliselt palju veel eestlaste käes. Omaette küll küsida, et kui me vaatame üldse põllumajandusettevõtteid, eriti suuri põllumajandusettevõtted talusid siis seal me näeme küll igasugust kapitali, nii vene kapitali, kes on ostnud ettevõtteid. Kunagi oli ju veel afgaani Pirital ja väga tugevalt sees seal šotlasi, salon, Hollandlasi, soomlasi, rootslasi, nii et see seltskond, kes on omandanud põllumajandusettevõtteid, on küllaltki kirju. Ja, ja pigem ma näen seal ohtu Eesti põllumajanduse arengut sellele, et kui toidutootmisettevõtted kuuluvad välismaalastele, et kui palju me siis enam iseseisvad olema. Et selle tõttu mina seisan kindlalt talude eest ja, ja Eesti talu on eesti kapital, eesti mees, eesti naine. Nemad kodu ei müü, tavaliselt nad elavad ja töötavad samal territooriumil, nii et mida tugevam on eesti talu, seda kindlamini seisab Eesti riik. See lõpp oli küll nüüd küll ilus, aga ennem seda oli olema, kujutan ette, mismoodi kõik jooksevad praegu kohe oma külmutuskapi juurde ja vaatavad, kellele kasumit teenida. Ma ütleks lõpetuseks, et kui tahate, et eesti talu püsib, siis ärge ostke odavat piima, ostke ikka piima, mis on mõistliku hinnaga kuus, seitse, kaheksa kaanipaki eest, see on see, mis aitab juba talul püsima jääda. Ülekuulamise toimik number 114. Piima hinnasõda, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.