See kakk. Tere päevast, kodanikud ülekuulamise uks on sulgunud, järjekordne toimik meie ees on lahti. Selle toimiku teemaks on pensionisambad ja fondid ehk see raha, mida me oleme heauskselt pannud kõrvale, usaldanud pankade ja kindlustuste kätte et siis pärast tulevikus, kui me pensionile jääma juba õndsalt ja hästi ära Nagu me kõik väga hästi teame, siis järgmiste nädalate jooksul tuleb langetada otsus, kas seda raha maksta, jätkata maksmist sellel perioodil, kui riik juurde ei maksa või siis võtta samasugune paus, nagu võttis riik meiega täna uurime, miks ja kuidas on võimalik see, et nendest fondidest, kuhu justkui on sisenenud väiksema riskiga ikkagi raha, kaob, mis on selles süsteemis, mis Eestis pensionisammaste ja finantsjärelevalvesüsteemis valitseb, mäda? Ülekuulamine. Toimik number 116 pensionifondide järelevalvest ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks vare Raivo amet, konsultant, ettevõtja, endine minister. Raivo Vare, teil on teine sammas olemas, endal või ei ole, on küll ja kolmas ja kolmas sammas olemas. Väga konkreetselt, asume kohe asja kallale. Kas jätkata makseid teise sambasse sellel hetkel, kus riik ajutiselt käsipiduri peale tõmbab? No tegelikult jätkan ja põhjus on selles, et ütleme niimoodi, ma mõtlen natuke pikema vinnaga täna 20 aasta pärast on Eesti suutlikkus minusuguste vanurite tolleks hetkeks vanurite ülalpidamiseks oluliselt langenud võrreldes tänasega. Ja tuleb lihtsalt hoolitseda selle eest, et lisaks solidaarsele osale, mis on esimesest sambast, mis ei saa olema piisav, mitte mingil juhul ei maksa isegi loota, et siis teise kolmanda sambaga natukene toetada seda omavahelist seost ei ole, et kui riik ei pruugi olla piisavalt suuteline tagada pensionäridele hea elu, siis võib-olla kogu see sammaste süsteem ei ole selle aja peale ka midagi seesugust, noh nii nagu ta täna on, need peatati näiteks eks ole, riigipoolseid sissemakseid või peatatakse ja et võib-olla see ka sammaste süsteem ei pruugi 20 aasta pärast olla. Siis peatatakse jakiga ühel päeval väljamaksed. Näiteks noh, ega see oht, eks ole, on alati, on ju vana tuntud maksiimalemas poliitikas, et kellelegi elu hea Luiga varaline seis ei ole väljaspool hädaohtu, kui parlament koos istub, aga põhimõtteliselt ikkagi kui me üldse oma riiki natukenegi usume, siis peab ikka lootma, et vähemalt selliseid asju ei juhtu. Ma ütleksin niimoodi, et ma üldse ei jagaks selle sammaste loogika nagu kaheks teooriaks ja praktikaks, kui tohib, nimelt teoorias valikuid ei ole, riigi võimekus solidaarsuse põhimõttel pensionide väljamaksmiseks on välistatud, nii demograafilise situatsiooni eripära tõttu, see ei sõltu meie nii-öelda heast tahtest arusaamadest objektiivne reaalsus, ükskõik kui hästi meie majandusel tol hetkel läheb näiteks no natukene sellest sõltub, kui hästi läheb, et võib-olla see solidaarsusega osakaal või see nii-öelda summa on natukene suurem solidaarses osas, aga, aga oluliselt ta siiski tasemevahet ei suuda. Ja sellepärast ei ole variante, peab olema mingi täiendav allikas, mida inimene ise kogub valdavalt mille abil ta siis nii-öelda oma vanaduspäevi suudab adekvaatselt finantseerida. Ja siin ei ole midagi teha, see on objektiivne, see on teooria ja praktika on natukene keerulisem. Praktikas on nüüd jagame ülesande kaheks esiteks riigi osa ja teiseks pankade osa, sest pangandus valdavalt, kes tegelevad selle nii-öelda selle vabatahtliku osa kogumisega ja ma ei ütleks niimoodi, et noh, esiteks riik peab oma usaldusväärsust hoidma ehk selliseid liigutusi nagu siin hädavajadusele viidates oma osa siis lubatud sissemaks osa katkestamine on muidugi lubamatu aga teiseks on minu meelest riigil veel rohkem tegemata ja seda äsjane Swedbanka pensionifondide rahade paigutamise kriis ka hästi näitas. Riigil on tegemata oma põhifunktsioon ja seen regulatsiooni funktsioon. Finantsinspektsioon, lammutuse tippsaavutus. Ja, ja, ja riik ei jälgi, mis toimub ja teine sammas, kaasa arvatud ka minu ja kõigi teiste teise samba sissemaksed, mis tegelikult on oma olemuselt ka isegi K3 variandis Swedbanga terminoloogiat kasutades. K3 on siis kõige kõige riskib nii kõige suurem aktsiate osakaal ja ka üks peaks siis olema kõige konservatiivsemaks üldse olema midagi taolist, mis üldse võiks nii-öelda alla minna ja, ja, ja, ja nüüd järsku selgub, et pank lihtsalt labaselt refinantseerib omaenda imiteeritud jonka fonde, EKRE küps võlakirju suures osas finantseerib pensionirahadest, vot see küll kuidagi ei lähe maailma praktikas. Pensionifondid paigutavad infrastruktuuri pikaajalistesse, riiklikesse võlakirjadesse sellistesse väga kindlatesse finantsinstrumentidesse, mitte ei paiguta jonka fondidesse rämpsvõlakirjadesse neil lausa keelatud, aga meil vaatamata sellele vormiliselt on väidetud, et seda ei tehta, tegelikult tehti ja finantsinspektsioon ütleb nüüd. Reegleid ei ole, nende jaoks nemad reguleerida ei saa. Millest see tekib, mille tulemus on, et meil on finantsinspektsioon, mis, mida te siis tegelikult ei ole? No vot, see on küll nüüd hea küsimus, mitte mulle, eks ole, ja ma arvan, et kui nüüd vigadest ka enam ei õpita, siis on viga ikkagi nendest, kes täna juhivad riiki ja, ja finantsinspektsiooni ja Eesti Panka ja rahandusministeeriumi. Kui nüüd õpitakse ja tehakse nüüd need regulatsioonid, mida väidetavasti eks ole, siis, siis võib-olla võib öelda, et süüdi on lihtsalt oskamatus ja ütleme niimoodi teadmiste arusaamade tahte puudus. No ma ei usu hästi finantsinspektsiooni juhi juttu, kui ta ütleb, et meil ei ole seadusi, meil ei ole normatiive, kes teine riigi nii-öelda otsuste üle tegevatele poliitikutele peaks ideid ettepanekuid ette söötma, kui mitte seesama finantsinspektsioon ise. 100 punkti. Jumala õige väide, tähendab esiteks peab teadma, mis turul toimub minu meelest mulle tundub nüüd näiteks sellesama Swedbanga juhtumi puhul, aga ka eelmiste juhtumite puhul, mis on olnud teiste selliste skeemidega pensionirahadega, siis on olnud täielik teadmatus, finantsinspektsioon ei teagi, mis tegelikult tema reguleeritaval pangandusturul toimub. Esimene asi, kontrolli vaata vähemalt hea küll, sa ei saa öelda, mida tohib teha, mida ei tohi, vähemalt vii ennast kurssi, mis toimub ja kui juba viisid ennast kurssi, siis tee ettepanek nendele, kellel on voli kehtestada mängureeglid. See ongi tema põhiülesanne minu arusaama järgi ja see on nüüd olgem ausad, tegemata, nii et kogu sellesse süsteemi on see finantsinspektsioon nõrga lülina sisse planeerides tehtud süsteemile suur viga, suur selline hälve sisse planeeritud. Ei no finantsinspektsioon iseenesest institutsionaalselt on hädavajalik organ ja meie nii-öelda üles ehitatud süsteemis on see hädavajalik komponent ja ta peaks eksisteerima, ta peaks olema lihtsalt veel tugev tema ja ta peaks olema parema nii-öelda regulatiivse baasiga või normatiivse paadile toetab. Nii et ma arvan, et see on see, mis on puudu, lihtsalt olnud, me oleme selle teinud, nagu öeldakse, õigel teel, nagu me paljusid asju teeme õiges suunas, kukkus välja jälle. Aga välja ei tule kuidagi õigel suunal liikumine, see on see koht ja, ja viimane asi, millest ma tahaks ka öelda, muidugi pangad ja pankade valik. No midagi, tänane pilt, lähimad kaks-kolm aastat saab olema veel ka selline, mis seondub majanduskriisiga ja sellest johtuv, aga pikk jutt. Miks aga jätame selle põhjendusi jada nii-öelda kõrvale, järeldus on selline, osa pankadest, kelle emapankade nii-öelda seisund ja riskitaluvus Balti ruumis on, on kõrge. Need pangad saavad olema suhteliselt kuidas nüüd öelda, vähe helde nad pigem refinantseerivad oma asju enda käsutuses oleva koha peal oleva rahaks jal hulgast pensionirahadega ja viivad nii palju kui võimalik ema pankadesse tagasi neid laenusid, mida nad emapankade kaudu on rahvusvahelistel turgudel võtnud eurodest. Nii et see on tegelik. Tõsi, ma kardan, et meie kaks kõige suuremat Panka eelkõige järgnevatel paaril aastal ei ole eriti heldelt finantseeritud majanduse jaoks aga võivad veel korduda asjad, kui midagi ette ei võeta. Regulatsioonist Raivo Vare. Ausalt öeldes, mul on praegu tunne, et ma lõpetan selle jutuajamise, torman kohe lähimasse oma pangakontorisse ja katsun selle raha kätte saada, mida ma olen siin mõne aasta jooksul juba pensionisammas sisse maksnud. Tundub nii ebausaldusväärne, mina arvan, et üks asi, mida tuleks teha, tuleks oma rahulolematust väljendada väga selgelt A finantsinspektsioonile ja b meie valitsejatele poliitikutele. Sellepärast praegu on kogu aeg see mäng käinud ikka selle vana tuntud JOKK skeemi järgi, see tuleb ära lõpetada. Jutt on rahast, jutt on inimeste vanaduspäevadest ja, ja väga valusatest valikutest ja, ja sellepärast ma tahaks ikkagi veel kord rõhutada just riigi rolli kõige rohkem. Pangad pannakse paika, kui riik toimib õieti, aga kui riik laseb asja omasoodu, siis juhtub see, millest ma räägin. See on tõsi, väga paljud inimesed on kinnitanud ja omavahelistes vestlustes nimetanud, nad ei julge lihtsalt vaadata oma pensionisamba seisma, sest et äkki tuleb nutt peale ja ahastus niikuinii sellepärast et sealt peale seda kriisi, aga enne ei olnud midagi. Peale kriisi on see summa tõenäoliselt veel väiksem, mis sinna kukkuma. Aga samas ma tahaks ikkagi kõikidele inimestele öelda, et sellegipoolest tuleb vähemalt teise sambasse minna, sellepärast et esimesest sambast ei saa jätkuma. Kan teile noorematele meestele, kui te jõuate sellesse vanusesse, kui läheb kasutamiseks, teil ei jätku sellest, mida lubab riik. Palun tehke see valik ära, aga tehke targad. Selge hääletada tuleb ka jalgadega, nii nagu juba selle asja puhul või selle nii-öelda olukorra puhul on öeldud, kuidas ikkagi, ja Raivo, teie isiklikult, mille järgi te vaatasite ja valisite nii-öelda seda, kelle kätte te oma teise samba raha usaldate, et tehke nagu väike selline noh, järeleaitamise tund selle osas, mida peaks jälgima ja vaatama No ma arvan, et esimene asi, mis oli muidugi kindlasti minu jaoks määrav, oli see, et ma olin suurema osa oma finantsiliste aktiviteete, tegi nii eraeluliste kui ka kui ka professionaalsete järilistega, olin tegelikult vastavas pangas, ehk siis Swedbangas see oli üks moment, teine moment, et müügi hetkel oli väga tugev nii-öelda ja, ja, ja hästi presenteeritud nagu öeldakse, juhtum müügijuhtum nende poolt ja lubati, eks ole, piimajõgesid kullamägesid ja nii edasi ja me kõik. Ja, ja, ja kolmandaks, tegelikult oli ka see, et et võib-olla ka mul, noh, ütleme niimoodi teatud määral minu otsust mõjutas kindlasti ka see, et tegu oli Eesti suurima pangaga ja usk sellesse, et suurimad nii-öelda garanteerivad rohkem kui väiksem oli kindlasti ka minul tänane situatsioon, tegelikult vastupidi tänane situatsioon on selline, et tasub juba mõelda, kas see on ikka mingisugune garantii praeguses keskkonnas, kus jah, paraku finantseerib pank hoopis oma teisi peavalusid. Kui te ütlete, nii-öelda finantseerib neid, siis see tegelikult ju tähendab ka, et see sammas iseenesest ei saagi olla väga tootlik, sellepärast et see tegeleb kogu aeg sellise noh, Eesti sisese ja, ja teatud määral probleemsete projektide Ei ole päris tõsiselt tegelikult see samas Eestisse finantseeriti enamiku oma vahenditest. Samba fondid enamikus on läinud hoopiski Eestist välja, teistesse asjadesse. Küll, aga ma ütleks niimoodi, et Eesti-siseselt võiks rohkem finantseerida. Ta peaks olema midagi, mis on stabiilne ja pikaajaline. Võiks olla. Ma võin teile täitsa avameelselt öelda, et klassikaline praktika maailmas on, et pensionifondid finantseerivad näiteks investeerivad näiteks oma maistesse, jaga võõramaistesse, riiklikesse võib või riigile elulistes infrastruktuuriettevõtted, nagu näiteks nagu näiteks Eestis võiks olla nüüd edaspidi Eesti energia või näiteks Tallinna sadam mingis osas tähendab sellised ettevõtted, mille nii-öelda ajahorisont on väga pikaajalise strateegilise fundamentaalse võtmetähendusega riigile, see on praktiliselt riigi risk. Ettevõte ja riik on selles mõttes sarnases või peaaegu. No kas te saate ju Raivo Vare ise väga hästi aru, et kui ta praegu öeldes, et ta ise jätkate, makseid, kutsuta sellega nii-öelda veenate neid inimesi, kes kahtlevad ka jätkama, siis tegelikult see tähendab ju teatud summade, mis võiks elavdada sedasama Eesti ettevõtlust, nende summade tegelikult väljaviimist, sest täna Eesti fondid väga Eesti ettevõtlusesse tegelikult otseselt. Ja, ja paraku ei saa investeerida börsiettevõtetesse, mis on palju usaldusväärsemad ja said, nagu selgus, investeerida rämpsvõlakirjadesse, eks ole, ettevõtetesse, millel ei olnud midagi hinge taga peale sooja õhu, eks ole. Nii et selles mõttes tuleb siin nagu pilti muuta, mina ütleks niimoodi, et jah, investeerid tuleb selle pärast, mis ma ütlesin tuleviku suhtes, mis on objektiivne. Aga ma teeks nüüd niimoodi, et ma nüüd vaataks väga põhjalikult, kelle kaudu ma seda teeks. Ja ma kindlasti tutvuksin nende nii-öelda investeerimisdeklaratsioonidega põhjalikumalt, enne ma pean tunnistama, et omapead seda ei vaeva, nagu see põhimõtteliselt. Tasuta ikkagi, et Eesti majandusele tervikuna on kasulikum see, kui inimesed jätkavad praegu makseid ja, ja ei elavda nii-öelda selle võimalikku taskusse jääva sularahaga siin kohapeal tarbides. Ma kardan, et ega nende need kroonid, mis, mis olid siiani läksid pensionisambasse, ega need krundid oluliselt nüüd majanduse elavdamise juuksurisse nii-öelda kulutamist ei jõuagi, nad jõuad hoopiski sukasäärde. Nii et parem oleks, et nad jõuaks vähemalt sinna, kus on sellest rohkem kasu ja ma kutsuks üles riiki siiski tooma ka börsile selliseid ettevõtteid, kuhu saaksid sellist pensionifondid ja sambad investeerida ehk investeeriksid omaenda heaolusse elektrisse näiteks Eesti Energia börsile. Aga kas põhimõtteliselt inimesed seda juttu kuulates võiksid nii-öelda oma internetipangad praegu lahti lüüa, vaadata järgi ja tõesti, võta jalad selga koos pensionisammastega ja tormata mõnda teise kohta? Mina ei tormaks, mina ütlen just seda, et võtke lahti, vaadake, mis toimunud on, vaadake, miks on toimunud ja vaadake, mida teised pakuvad ja siis otsustage, kas tahate jätkata selles samas kohas vaatamata jamadele või näiteks vahetate seda nii-öelda samba teenindajat ja lähete kellegi juurde, kes tundub rohkem usaldusväärne, kui suur see miinuse protsent peab olema, kas peab olema miinus 20 miinus 30 miinus 10, mille pealt juba öelda, et ma olen oma pensionisambad valesse kohta paigutanud mis tähendab miinus ma küsiks teistpidi, sellepärast et miinus sõltub sissemaksja ajast. See arvutus käib, eks ole, aastapõhiselt ja alates sissemakse tegemise esimesest hetkest ehk siis samba tekitamise hetkest, kui teil on sammas kui selline miinuses, siis üldiselt ei ole väga palju midagi mõelda, siis tuleb hakata vaatama. Haldajad kui teil on jooksev aasta miinuses, siis ei ole veel midagi traagilist, sest olgem ausad, jooksev vaate miinus on ka mujal, kui üldse sambad said investeerida ka mujal on need miinused, eks seal mujal teiste riikide majandust igal pool seal ma ütleks, et kuskil kolm-neli protsenti miinus ka veel ei ole midagi hullu, see on minu enda isiklik selline arvamus aasta arvestuses alguse aegadest peaks ikka pluss olema kümmekond või rohkem, et kui inimesel on tunne, et ta on juba pangale võlgu nii pensionisambaga, siis on hull olukord jalad selga ja minema. Noh, ta ei ole ju võlgu tegelegi, seda küll. Aga, aga noh, siis kui jah, kui, kui nüüd on aegade algusest peale te makseid näiteks ütleme mina ütleme, 2002.-st aastast peale on teise samba klient, vahepeal on suured tõusud, asjad on ja siis selgub, et ma olen täna miinus 15-ga alates oma algusaegade summaga võrreldes, siis ma küll sinna ei jää, mitte mingil juhul. Naaseme lõpetuseks hetkeks tagasi finantsinspektsiooni juurde, kes peaks olema tänase mootor, kes seda institutsiooni remontima asub. No ma isegi ütleks, et siin on nagu sellist koondjõupingutust vaja, esiteks finantsinspektsiooni ise peaks aru saama, et see on järjekordne kirves, mis lõpuks seab see kahtluse alla nende nii-öelda võimekuse tervikuna üleüldse nad peaksid olema aktiivsed, teiseks peaksin ausalt öeldes võtma kokku targemad investori pead. Neid on ju, ega need ei ole sugugi puudu Eestis ja, ja tegema ka vastavate regulatsioonide ettepanekud, ei need kiiresti ka parlamendist vaatamata valimistele järjekordsetele ja eelarve kaklustele läbi viima ja, ja selle võiks kõik kehtestada sellesama hooaja jooksul praegu esimesest jaanuarist saab kõik asjad kehtestada, siis on hea arvutusalused, on esimesest jaanuarist on kõige parem teha neid asju ja anda finantsinspektsioonile mitte ainult volitused, kohustused, näiteks kontrollida, näiteks panna pensionifondidele peale piirangud, et nad põhimõtet Chancy ei tohi investeerida ei siin ega mujal, eks ole, ei ole vahet, kus ja, ja, ja noh, ega ma ütleks ka, et kindlasti tuleks viia sisse mingisugune selline. Kuidas nüüd öelda portfelli, aruandluse ülevaatusi, regulaarne inspekteerimine finantsinspektsiooni poolt kohustuslikus korras. Tagasiside oli puudu olnud, vaadake finantsinspektsiooni kogu argumentatsioon on jagunenud praegu kaheksa esiteks on asi jokk, ehk puuduvad nii-öelda regulatsioonid, kuigi sisuliselt on jah midagi viltu ja punkt kaks me ei teadnud, nüüd tuli välja. No nii need kaks punkti tuleb ära likvideerida, tuleb nii-öelda teha nii et alati sa oled teadlik, kui sa oled regulaator ja kontrolle ja b sul on, eksole, on regulatsioonidest, annad ka volitusi, siis on mõtet hakata nõudma, eks ole, ja kui nüüd järjekordselt kuskil peaks veel kord midagi sellist korduma siis keegi ei saa enam öelda, et eks ole, et see on nüüd noh jokk keegi ei saa midagi teha, eks ole. Nii et see tuleb välistada ja finantsinspektsioonile tuleb anda, nagu öeldakse, temast tuleb teha tegelikult see, mida taheti, aga mis ei ole täna seal toimunud, vaatamata 100 peale selle töötajaskonnale ja, ja eesti kõrgematele, palun. Aga ikkagi, mul on siis küsimus ka, miks, miks see niimoodi ei ole läinud? Vot minul on selle kohta hüpotees, see on võib-olla väga subjektiivne, aga olles suhteliselt kogenud ja avalikus sektoris tegutsenud mõndagi aega erinevates positsioonides, ütlen, et kui üldist sundi ei ole siis ega üldiselt ei liiguta. Öeldakse ka, et laiskus on progressi mootor. Aga noh, midagi peab samal ajal seda laiskust häirima, et see progress toimuks kui laiskust miski häiris. Ista progress. Ülekuulatav number kaks Holst, Indrek amet SEB elu- ja pensionikindlustuse juht. Indrek Holst, SEB elu- ja pensionikindlustuse juht, millised on need kriteeriumid, mille järgi inimene, kes on juba mõned head aastad kogunud oma varanatukest pensionisammast ajasse, saaks täna öelda, et kas tema kogutud raha on korstnasse kirjutatud, et ja sõna otseses mõttes või on ta siiski jätkuvalt alust loota, et kui ta pensionile läheb, näiteks paarikümne aasta pärast on tal korralik pension tulemas? Jah, see oli nüüd küsimus, aga ma arvan, et tulevasel pensionäril noh, ütleme hetke majanduslikus situatsioonis teha selliseid hästi kauge aja peale, prognoos oleks võib-olla kohatu, et siis me peaksime sama samamoodi, tema tahab oletamatud, kui inimesed oleksid need 30 aastat tagasi alustanud avainvesteeringuid pensioni, sest nad täna peaksid olema hävingused. Et seda ei ole niimoodi, et. No Eestis muidugi ei ole ka vastavate näidet võtta, et. Et aga tegelikult me ei saagi ainult vaadata tänast päeva pean vaatama tegelikult palju pikemas perioodis ja üritama mõelda palju pikemas perioodis. Aga mis puudutab nüüd inimese pensioni ja milliseks kujuneb siis ma arvan, ühest asjast ta peaks Eestimaal igaüks arusaamad peaaegu et igaühe meist, pension sõltub meie enda säästuvõimest või kui palju me suudame säästa oma oma pensioniks eesti pensionist, süsteem on tegelikult hästi. Individualistlik. Esimene, teine kolmas sammas, teine kolmas sammas on puhtalt inimese isiklik isiklik panus ja kõik sõltub täpselt sellest, kui palju me ise suudame raha koguda pensioni ajaks. Muidugi sellel juurde tuleb tootlus ja noh, mina küll ei, ei väidaks, et pensionisammaste raha on. Kuidas te väljendusite seda? Korstnasse kirjutatud? Korstnasse kirjutatud jutt läheb võib-olla natukene selliseks nagu detailidesse või aga, aga noh, siin tuleb vaadata, millised on konkreetse fondi riskiastmed ja millise riskiastmega, no fond on kliendi poolt valitud. Jah, reeglina on on räägitud sellest, et, et mida pikem periood, seda rohkem tasuks võtta riski. Aga ma olen täitsa kindel, et enamus teenusepakkujad, kaasa arvatud meie, oleme alati inimesele kindlad, et selle valikuga kaasnevad riskid ja, ja mida kõrgem risk, seda suurem volatiilsus tänavale, nimetusele volatiilsuse allpool osas. Ja kindlasti hetkel teeb nii-öelda meele mõrudaks, et noh, et kellel on seal võib-olla seal null protsenti tootlus, kellel 10 kellel miinus 10. No eks selle üle võib pikalt vaielda, eks ole, et kui palju inimestele seletati kui suured need riskid on ja kas pigem seletati, millised on ees, ootavad suured siis nii-öelda kuldsete pensionipäevade, eks ole, või kui head need on, aga küsimus on ju paljuski ka sellesse, sel nädalal on tõsi küll, teie konkurendi osas ehk siis Swedbanki osas ilmsiks tulnud arusaamine, et nad ei ole võib-olla päris täpselt järgnevad neid reegleid osade investeeringute tegemisel, mis alguses välja lubati, ehk mistõttu on võetud ka liigseid riske. Kas teie julgete panna käe südamele Indrek Holsti öelda, et SEB ei ole niimoodi käitunud? Jah, julgen küll, julgen küll, mul ei ole üldse alust nagu teistmoodi midagi väita. Teoreetiliselt vaadates, milles seisneb investeerimistegevusi, investeeritakse ju erinevatesse instrumentidesse võib öelda, et noh, meil on niimoodi, et hajutatus on, on piisavalt hea, et selliseid üksik investeerimisinstrumendid objekti konsultatsioone ei ole. Et millest võiks tekkida analoogseid juhtumeid? Palju on inimesi, kes konkreetselt siis teie pangas on, on pidanud siiski hetkel kas tootlust või mõnda muud asjaolu mõne pensionisamba puhul selliseks, et ta on vahetanud hetkel siis pensionisamba pakkujad Selle statistikaga, vaat see lüüakse lukku oktoobri lõpus ja me päris jooksvalt seda tegelikult niimoodi ei suuda näha, arvet pidada. Küll näeme, näeme üldiseid avalduse numbreid, aga ka seda, et kuidas meil lõpuks liiklus nüüd kujuneb. Seda me lihtsalt ei suuda öelda, praegu aga oktoobri lõpu seisuga peaks selles osas targemaks saama. Aga Indrek Holst, oskate te öelda, kas on olemas mingi nii-öelda trend, mida võib praegu juba aimata, mida te näete, kui te täpselt ei oska öelda, et paljud inimesed on otsustanud oma pensionisambad ümber vahetada? Ehk siis riskantsemalt vähem riskantsemalt. No näiteks just või, või nad on leidnud, et mõnes muus kuskil pangas või fondis haldaja juures on tulusus suurem näiteks valku nende sellises kodupangas? Ei, aga väga sellist massilist trendi küll ei ole, kindlasti on on kliente, kes tunnevad huvi ja vaatavad enda toote riskiastet. Ja siis vaatavad energiat, et kas neile sobib või ei sobi see konkreetne riskitase ja, ja siis noh, nii-öelda siis vaatavad oma oma otsesed uuesti üle. Kui paljude Indrek Holst, kes te olete SEB elu- ja pensionikindlustuse juht oma töös puutute kokku finantsinspektsiooniga, ma just mõtlen selles osas, et nad jälgiksid, kontrolliksid, kuidas on inimeste pensionisambad hoitud ja kas ikka raha kasvab. Puutume küll kokku ja finantsinspektsioon teeb omast vaatenurgast siis kontroll nimetan kontrull reisideks sellisteks kontrollüritusteks, kus nad küsivad meie käest informatsiooni vaatavad meie meie tegevust siis ühes või teises lõikes suhteliselt detailselt ja siis teevad, annavad meile siis tagasi ja noh, kindlasti finantsinspektsioon on nii-öelda järgib temale seadusega pandud nõudeid ja järgib just seaduse mõistes, et, et kui hästi või halvasti on, siis kas ma räägin või siis elu ja pensionikindlustusest, räägime firmast või räägime pensionifondidest, et Spik vastab seadustele. Rail päevil öeldakse, et finantsinspektsioon on selline hambutu talleke, kes ei, kes ei suuda pankade järelevalvet teha. Olete nõus selle väitega? Ega ma päris päris otse selle väitega nõus ei saa olla. Ma arvan, et, et meile SEB grupile tervikuna on piisavalt tähelepanu pööratud, et me tunneks, et me oleme järelevalvatud. Et seda esiteks, aga teiseks on, et kui, kui räägitakse järelvalvest, siis ei saa rääkida ainult järelevalve asutust, vaid peab vaatama ka järelevalve antud seaduslikust võimust, kuhumaani on neil õigus minna, kuhu mitte ja kas see rahuldab Eesti ühiskonda, näiteks kohe ma tooksin sellise paralleeli. Et kindlasti kindlasti ei saa seda täies ulatuses lähemalt vaadata, et üks asutus on, saab kõik ära lahendada, et ma arvan, et järelevalve koosneb regulatsioonist ja siis kaasa arvatud asutusest, kes vastavalt sellele regulatsioonile käituda. Aga kas selles valdkonnas, millest me täna räägime, pensionisammaste süsteem ja, ja see, et siin peaks olema järelevalve, kas, kas siin on ruumi veel mõneks regulatsiooniks, mis täpsemalt näitaks, kuidas süsteem peaks käima täpsemalt kontrollimehhanismid ja, ja kuidas see nii-öelda raha peaks kasvama ja mida inimestele tohib rääkida ja millised nii-öelda kuldset põlve lubada? Ma arvan, et on küll, kindlasti on ruumi, ma arvan, et ruumi on kasvõi paremini, kas teadvustamiseks, et, et inimesed tihtilugu ei oskagi võib-olla küsida ja ei oska tähelepanu pöörata, et ma arvan, et siin on nii keskselt noh, ma ei tea, kas, kas siis nagu riigi poolt vaadates tsentraalselt sellist teadvustamist tööd teha, kui teenusepakkuja poolt, et me oleme ise küll arvame, et me oleme võtnud endale eesmärgiks, et kliendile teabe jagamine, kliendi informeerituse tõstmine on üks meie eesmärk, et, et noh, kui me võtame näiteks meie tooted, siis me kliendiga ei, ei Rälgi nüüd ainult, et noh, kas sul on üks või teine või kolmas sarnaseid toode, siis me oleme võtnud ülesanded. Me räägime kliendilt tervikvaatest, et kui sa kasutad neid tooteid, kui sa pead silmas oma pensioni ja sul on mingi eesmärk pensioni suhtes, siis me üritame kliendile selgeks teha, et kus ta täna on puudu, tahab välja jõuda, et mis ta siis tegema peab ja mitte ainult siis ühe või teise toote vaid tervikvaates, et vaatame, mis esimene-teine-kolmas sammas kokkadele peaks andma. Aga kas siin oleks ruumi veel selles mõttes, et näiteks riiklikult seadustega paika panna, ära määrata, et see, kui efektiivselt ühte fondi tuleb valitseda, millised on nii-öelda fondivalitseja tasud ja ja see pool reguleerida rohkem. No tasud on, on sinna läbi aegade olnud selline kriitika objekt, aga noh, mina olen kindlalt veendunud seda, et, et tasu jäik regulatsioon ei ole, ei ole lahendus, pigem ma vaataksin siis selles suunas, et, et kas meil on konkurents piisavalt tagatud. Et inimesed tunneks ennast lukustatuna ühesse või teise pensioniskeemi või fondi siis või tootesse. Kas praegu on piisavalt konkurentsi? Siin on küll, on, on näiteks haruldasele, et kas üks kord aastas fondivahetus, et kas see on piisav, et, et ma arvan, siin on nii teenusepakkujatega kui, kui ka siis regulaatori rollis on neid mõtteid vahetatud ja noh, see oleks üks teema, millest võiks näiteks arutada. Ei oleks ainult üks kord aastas fondi vahetust näiteks ühe näitena. Et aga, aga kui, kui teenustest rääkida, siis, siis siin võib-olla peaks tegelikult veel aru andma endale sellest ka, et Management tiimidest tihtilugu räägitakse. Et see ei hõlma ju ainult investeerimise teenuse osutamiseks, see on ainult üks osa sellest, et kogu klienditeenindus, kättesaadavus, kõik internetiteenused, kõik need lähevad sinna sisse, samuti kogu see teenuspakett, et inimesel oleks kõik mugavalt kättesaadav, oma andmed oleks kasu online'is näha, nõustaja oleks kiirelt kätte saadud, kõik see on, on, käib selle teenuse sisse. See ei ole ainult nüüd investeerimisteenus. Pensioniteenust selles mõttes kindlasti palju laiem, et, et siin ei tohiks neid teisi teenuseosiseid ära unustada. Ülekuulatav number kolm Rõivas, Taavi amet riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Taavi Rõivas nendel päevadel on päris tugeva kriitikanoole alla sattunud finantsinspektsioon kes väidetavalt siis ei ole teinud piisavalt head järelevalvet selle üle, kuidas meie pensionivaradega käivad ringi erinevad pangad, fondid, siin on eriti suur teravaid kriitikanooli heidetud just Swedbanki pihta. Finantsinspektsioon ise justkui enda õigustuseks ütleb, et teadus ei ole. Rahanduskomisjonis peaks siis seadusi nagu tulema, me ootame, kas, kas tuleb poolt siis kui mistahes ametnik ütleb, et asi on seaduse taga, siis tuleb olla väga ettevaatlik. Teiselt poolt tõsi on ka see, et kõik maailma riigid või väga suur osa maailma riikidest hindab ümber finantssektorit reegleid peale finantskriisi puhkemist, et selles mõttes kõik on saanud targemaks ja ja ei ole ka Eesti siin erand, et täiesti selgelt ka meie kaalume muudatusi küll, aga need muudatused peavad olema väga tõsiselt läbi kaalutud, mitte tehtud uisapäisa, sest noh, see on selline valdkond, kus otsused tehakse ikkagi väga pikkadeks aasta. Raul Malmstein eilses äripäevas nädala-paari päeva sõidab väga konkreetsed, ütleb, et ikkagi regulatsioon on nagu mäda ja nõrk ja seetõttu nemad ei saa järele valvata ja nemad ei saa kontrollida, seetõttu nemad ikkagi toimetavad ainult seaduse piires. Kui palju te olete ise saanud finantsinspektsiooni ettepanekuid korra ja süsteemide muutmiseks? Viimase poole aasta jooksul neid ettepanekuid ei ole tulnud, aga, aga minu töötamine rahanduskomisjoni esimehena on ka küllalt lühike, et selles mõttes kindlasti varasemalt on neid teemasid arutatud ja kavatseme arutada ka nüüd sügisel finantsinspektsiooni osalusel seda temaatikat, mis on nüüd väga teravalt tõusetunud veetud juba kohtumised, arutelud, kuupäeva mitte, aga me oleme selle võtnud rahanduskomisjoni tööplaani, et tuleb eelarvega paralleelselt leida need ajad praegu meil on kõige-kõige tähtsam. Loomulikult on see, et riigieelarve on jõudnud parlamenti ja rahanduskomisjon kõige kiiremas järjekorras tegeleb sellega. Aga mis puudutab seda, et, et vaata, see üldse ei ole, noh siis sellise hinnanguga ei ole võimalik nõus olla, et kindlasti on ka Eestis väga selge regulatsioon olemas ja finantsinspektsioonil on pädevus olla ka initsiatiivikus, et, et selles mõttes võimalusi on alati ja nagu ma ütlesin alati, kui mistahes ametnik mis tahes asutuses ütleb, et seadused on puudulikud, tasub sellesse suhtuda väikese ettevaatlikkusega, et alati on vaja ka natuke tahtmist initsiatiivi. Kuidas te hindate neid arvamusi, mida finantsinspektsiooni suhtes ja, ja nende suunale öeldud, et finantsinspektsioon on pigem selline jäine ja külmorganisatsioon mitte, aga noh, näiteks tänase jutu kontekstis kirglikult teise samba raha paigutajate eest võitlev organisatsioon pigem Nad justkui teenivad pankade huvi, kui siis meie riigi kodanik, kes nii-öelda neid ülal peab ja neid nii-öelda hoiab. No kõige ütleme paradoksaalselt on see, et tegelikult peavadki suures osas õlale Pangad, needsamad, just nimelt peaks kontrollima. Aga ma ikkagi noh, nii, nii kriitiline ma nende suhtes ka ei oleks, sellepärast et nad teevad tegelikult igapäevast tööd ja suurem osa nende töö viljadest ei ole meile igapäevaselt nähtav, et ega siis ühe sellise järelevalve asutuse ülesanne ei olegi mitte tegeleda sellega, et olla nüüd igapäevaselt lehes ja kogu aeg mingeid fondidega tõreleda, et eks nad peavad tegema väga palju ikkagi kuluaarides ja see võib olla tarbijateni alati ei jõuagi. Samas on hästi oluline on muidugi kõikidele inimestele aru saada pensionifondidesse investeerimisel, et et tuleb ka ise olla väga ettevaatlik fondi valimisel. Meil on tegelikult üllatav vastavalt palju olnud neid inimesi, kes on investeerinud nendesse kõige äkilisematesse fondidesse ja ja võib-olla see on ka vähene vähene kogemus, et me ootame sealt kõige suuremat tootlust, aga me ei oska arvestada, sealt võivad tulla ka kõige suuremad tagasilöögid, sest ei ole siin ongi ju vastuolu selles mõttes sees, et iga inimene ei saa olla ise omas peas oma tares finantsinspektsioon ja uurida, kas tema pensionivara on ikka täpselt nende reeglite järgi investeeritud, nagu ta on kokkulepe kuskil pangaleti taga sõlminud ongi see vastuolu sees, et inimene ühest küljest ei oma seda infot teisest küljest organisatsioon ehk siis finantsinspektsioon, kes peaks seda infot omama, kes peaks jälgima, ei ole seda tööd teinud, seda enam, et ta paradoksaalselt, nagu te ise ütlesite, on meil ju pankade poolt ka ülalpeetav. No sellegipoolest jahe finantsinspektsioonil on võimalik ja vajalik ja nad ka teevad seda, et kontrollida mistahes investeeringute reeglitele vastu. Hoopis teine küsimus on see, et nemad ei saa loomulikult otsustada selle üle, et kas ühte või teise aktsiatesse investeerimine on õige otsus või mitte, selle otsuse langetavad pensionifondide klientide eest fondihaldurid. Ja siin on minu sõnum kõikidele inimestele, kes investeerivad pensionifondidesse, olla väga tähelepanelikult pidada nõu tuttavatega, kes seda teemat natuke paremini valdavad ja ja väga läbi mõelda, et kas investeerida konservatiivses fondi, mis hoiab eeskätt alles ja ei pane seda sellistesse litsetesse ja suurt tulu ootavatesse võlakirjadesse või aktsiatesse või kuhu iganes. Või võtta kõige äkilisem, kus on kasumilootus kõige suurem, aga ka riskid kõige suuremad, et meil on kahjuks nii, et, et Eesti inimestel on seda, seda investeerimiskogemust. No alla 20 aasta võib-olla ei ole kõik need otsused fondide valikul olnud 100 protsenti. No seda rohkem on vaja finantsinspektsiooni, kes nii-öelda aitaks inimestel valida ja oleks, oleks nii-öelda turvalisuse tagaja. Raul Malmstein heidab väga konkreetselt ette seadusandjale seda, et üks suurtest probleemidest, milles ta oma äripäeva arvamusloos räägib, on see, et ikkagi seda samba sissemaksete hoidjat saab valida ainult korra aastas, et ei ole võimalik tehnilises mõttes tegelikult jalgadega hääletada ja oma protesti avaldada. No see on kindlasti. Küsimus, millega tulebki tegeleda, et et siin on mõlemat pidi argument, aga ma olen nõus, et, et see aastas vahetamine võib-olla liiga jäik ja, ja teine asi sellesamaga seondub, on see, et ei ole ju mingi saladus, et pangast laenu võtma minnes kes teadlikult, kes vähem teadlikult liitub ka sama panga hallatava pensionifondiga tihtilugu ja, ja küsimus, millega peaks edasi tegelema ja kolmas asi, kui nüüd rääkida nendest asjadest, kust võiks seaduseid täpsustada, on see, et, et need inimesed, kes valivad kõige konservatiivsema fondi ja kelle esmane huvi on see aga ikkagi alles jääks, et nad ei oota mingit megakasumeid, aga nad tahavad enda raha säiliks, siis, siis väga ma usun, mõistlik oleks leida sellised piirangud nendele fondidele, et nad oleksid kohustatud seda raha tõesti säilitama, et selline praktika on ju ka täiesti olemas ja ja ma usun, et see on ka Eestis osta. Mille taga on see, et need teenustasude endiselt vaatamata sellele, et kliente tuli pensionisüsteemi oluliselt rohkem, kui esialgu planeeriti, siis tegelikult teenustasud pankade ja, ja siis nende pensionifondide haldajate jaoks on endiselt sama suured ka see on tegelikult Raul Mansteini konkreetne, ette heidab. Raul Malmstein tegelikult ütles ise küllalt õige põhjuse, ma arvan ära, et see põhjus on see, et Eesti turul pensionifondide haldajaid on, on pisut liiga vähe selleks, et nende teenustasude hindadega konkurents hakkaks toimuma. Eks see on iga Või on lihtsalt kokku lepitud ja finantsinspektsioon ei suuda seda lihtsalt kontrollida, kuidagi tuvastada, tõestada. Vot sel juhul, kui oleks selline kokkulepe, siis see oleks väga selgelt ebaseaduslik ja, ja ma ei tahaks uskuda, et see nii on, et see võib nii olla. Ma ei sooviks sel teemal spekuleerida, et ma pigem usun, et probleem on ikkagi, selles pääses konkurentsis ja võib-olla ka selles, et ikkagi inimesed täiesti alati ei teadvusta endale, kui suur on selle fondi teenustasu ja, ja valivad võib-olla siis liigselt ainult selle mineviku tootluse baasil, nagu ma ütlen veel kord, et, et siin on nii finantsinspektsioonil, rahandusministeeriumil kui riigikogul väga palju tööd teha, et aidata inimestel valida just selliseid fonde, nagu, nagu nendel on kõige sobivam. Et see ei ole päris. Võib-olla loogiline, et kõik Eesti inimesed tunduvad olevat tohutu riskialtid ja valima neid eriti progressiivseid fonde. Seal tundub lihtsalt olevat pankade öelda suunamine selle juures, sellepärast et kui öeldakse sõna äkiline, siis see iseenesest on sellise positiivse kõlaga inimene, kui sa küsid ta käest, et kas sa tahad sellist loidu või äkilist, ma tahaks näha, kui palju tõuseb püsti ja andke mulle palun Soloida aeglane, tuim, igav ja kuiv. Mis hoiab ka tegelikult kriisi ajal raha alles, mis tegelikult lausa eks ole, et täiesti õige. Et see ongi jäetud nii-öelda turundajate teha seal kuskil 32. või 43. ma ei tea mitmendal korrunenud iganes istuvad siis tegelikult nii-öelda see kärbse pähe ajamine, on see aga mitte inimesele tema reaalse noh, nii-öelda seisukorra või olukorra selgitamine. Ma ütleks omast kogemusest seda, et olles ka ise ju kogumispensioni klient, siis, Äkki vist sõna kasutades ilmselt Swedbank jama, jah. Ei, me ei ole see, et pange oma, aga on need progressiivne või äkiline või, või kõige kiirem, see ei ole isegi tähtis, et mina omast kogemust võin öelda, et mulle küll tegelikult ei haritud mingit konkreetset fondi pähe anti valida, räägiti minevikku, tootlustest anti küllalt piisav infot ka selle kohta, et millistesse instrumentidesse siis investeeritakse, kas on need aktsiad või on need võlakirjad või miskit muud. Kardan, et kõik inimesed, kellel ei ole majandusharidust, ei pruugi kõigest sellest väga palju aru saada ja siin on vaja lisaks sellele müügikanalile loomulikult ka seda, et et oleks keegi hea sõber, kelle käest küsida, et millist oleks praktiline siis kasutada. No siin ülekuulamise pingil istub praegu seadusandja, kes võiks ju siis riiklikul tasemel midagi teha, et inimeste enda seda kompetentsi puudust kompenseerida. Täiesti nõus, et veeta, siis oleme ka reaalselt rääkida sellest, et, et koolidesse tuua selline, ütleme siis finantskirjaoskuse õpetus või see ei ole päris ainult majandusõpetus, vaid see on see, et kuidas oma rahaga ümber, nii et õpetada sellist asja, mida kahjuks meil võib-olla vahepealsest okupatsiooni perioodist ei ole nii-öelda emapiimaga kaasa antud, et kuidas rahaga ümber käia, millised on võimalused päästmiseks, millised on võimalused investeerimiseks. Need on asjad, mida tänapäeva noortele kõik vanemate ei oska õpetada, selle pärast nende noorusajal see kogemust puudus. Taavi Rõivas, meie tänase ülekuulamisülesanne ei ole mitte ainult halada selle üle, et finantsinspektsioon ei saa oma tööga hakkama ehk isegi niimoodi kõlab ja ehk inimesed sellest kõik räägivad. Meie asi on täna anda natuke inimestele ka nõu selle osas, mida ikkagi teha nüüd peale seda, kui tuleb esitada või esitamata jätta taotlus siis selle osas, kas jätkata oma teise pensionisambasse maksete sellel perioodil, kui riik siis ei maksa. Kuidas teie olete oma peres ja, ja iseenda jaoks otsustanud. Ma pean ütlema, et ma ei ole veel avaldust esitanud, aga ma kavatsen neid sissemakseid kindlasti jätkata. Kuigi ma olen kõigest kolmekümneaastane, pensionipõlv võib tunduda väga kaugel, siis, siis see paar protsenti sissetulekust on kindlasti väiksem summa kui see tulevikus loodetav pension ja ja ma usun, et igaüks peaks jätkuvalt hindama selle põhjal, et et tulevikus pärast elu on ju selle võrra hõlpsam, siis elada. Erakonnakaaslane Meelis Atonen möödunud nädalal ütles, et tema ei jätka sellepärast, et riik tüssas teda ja ühepoolselt lepingust, mis on vastastikune leping, loovus ja juba seetõttu tuleb otsida mingi uus investeerimisinstrument. Ma muidugi saan aru, tema mõtleb alati ühte väga konkreetselt sellist jälgivad jahedate metalltükikest käes, aga, aga põhimõtteliselt on tal õigus. Ma usun, et Meelis Atonen, kes on väga suurte investeerimiskogemustega, suudab ka leida ise turult, et instrumendid üles, millesse investeerida. Tavaline inimene, kes ei ole suure investeerimiskogemusega, peaks pigem siiski usaldama fonde, kui ta on vähe riskialdis usaldama, eeskätt konservatiivseid fonde ja riigi ja finantsinspektsiooni asi on, on jälgida pidevalt seda, et see raha nendes just eeskätt konservatiivsete fondide säiliks. Riik ei saa lõpuni tagada seda, et raha säilib ka kõige äkilisemates fondides, sellepärast et äkiliste fondide see tohutu kasumi ootus põhinebki sellel, et võetakse riske ja, ja seal, kui kogu maailmas aktsiaturud langevad, siis pole imestada, et ka need fondid langevad. Kuigi ma pean ütlema, et Eesti turul on tegelikult ka fonde, kes arvestasid seda kogu maailma aktsiaturgude vahepealset, päris järsk langus on tulnud päris hästi omadega toime ja kui pilt Eestis ei ole sugugi nii halb, nii et pigem ma soovitan vaadata erinevatest ajalehtedest, kes kogu aeg avaldavad neid tootlusi inimestel ka nendega tutvuda ja teha oma need teise samba ja kolmanda samba liitumised võimalikult teadlikult, sest see on tegelikult väga pikaajaline otsus ja Sa mõtled seda lihtsalt uisapäisa formaalselt ära. Noore poliitikuna te saate aru, et andes soovituse ikkagi investeerida sellesse teise samba fondide siis ühel hetkel ei pruugi saada peaministriks lihtsalt ei valija, see rahvas, kes jääb rahast ilma. No rahvas, kes investeerib ja tahab kindlasti oma raha säilitada, peaks valima selle kõige konservatiivsema fondi ja, ja seal peab olema siis tõesti maksimaalselt see tagatud, et selle üle me hakkame nüüd arutama, et kas saab seda. Kui sa oled tiivsemat fondi veel ütleme, kindlamaks muuta ka riigipoolset toetust. Mis muudatused need on, mis sellel 2009. aasta sees veel võiksid nii-öelda sellel finantsturul kehtida, sest et selge on see, et maailmas on asjad muutunud. Reageerida tuleks kiiresti. Milliseid muudatusi rahanduskomisjon lähemal ajal planeerib? No enne kui ma rutaks mingeid väga põhjalikke lahendusi välja pakkuma oma, ootaks ära selle, selle aasta sees valmiva rahandusministeeriumi analüüsi, et, et nagu ma ütlesin, alguses see teema on nii tõsine, et siin mingeid rutakaid ja, ja ülepeakaela otsuseid kindlasti teha ei tohi, et me peame arvestama, et iga otsus, mida me selles valdkonnas teeme, on aastateks või aastakümneteks ette. Teemad, mis on aktus, millised on needsamad, mille äripäevast tõi välja Raul Malmstein Finantsinspektsiooni juhina, et kõik needsamad et kõige konservatiivsemad fondid oleksid kindlad ja seal oleks kindlasti tavatute reeglitega juba see, et inimese raha säilib. Samamoodi on see teenustasud, küsimus üleval ja samamoodi on üleval see, et inimesed saaksid tihedamini ühest fondist teise liikuda. Kas finantsinspektsioon saab lähiajal suuremad volitused ja nii-öelda surve kontrollida nende fondide tegemist põhjalikumalt ja olla nii-öelda sellel turul aktiivsem tegija? Surve minu meelest on neil avalikkuse poolt juba praegu küllalt suur ja mis puudutab suuremaid volitusi, siis eks see sõltub paljuski sellest, milliste tulemusteni see rahandusministeeriumi analüüs jõuab. Et üldiselt trend kogu maailmas on sellele, et finantsjärelevalvet tugevdatakse selleks, et inimesed võiksid rahulikuma südamega oma investeeringute peale päevaselt mõelda, vaid jälgida seda niimoodi teatud perioodi tagant. Hind on selline, aga kas Eestisse läks ja kui suur vajadus on, et selle me ootame põhjalikku olemist? Ülekuulatav number neli tropp Kaido amet, finantsinspektsiooni juhatuse liige. Kaido Tropp sellel nädalal on finantsinspektsiooni suunal üsna hoogsalt näppu vibutatud ja tänases saates ka üks kui teine tunnistaja ülekuulamisest nentinud, et finantsinspektsioon on oma tegevuses passiivne. Miks te olete. Finantsinspektsioon lähtub oma tegevuses seadusest ainult seadusest, et need piirid on meile seadusandja poolt ette antud, mida me siis noh, kui me räägime konkreetselt pensionifondide valitseja tegevusest saame teha. No kui palju te olete ise seadusandjale teinud ettepanekuid selle osas, mismoodi seda süsteemi muuta, nii et teie oleks võimeline hammustama, aga mitte mitte silitama, nagu, nagu praegune süsteem võimaldab. Noh, ütleme hammustamine on võib-olla selline mõtlemine, et kui midagi pahasti läheb, et siis tuleb kohe karistada, et võib-olla tegelikult kui me räägime teisest sambast, siis tuleks alustada üldse kogu süsteemi. Kas ehitusest, et kuidas see teise samba süsteem on üles ehitatud ja kui me toome näiteks konkreetseid näiteid, siis finantsid missioon on nii oma tegevuse aruandes riigikogus kui ka läbi ajakirjanduse vahendusel, kui ka siis koos Ühes rahandusministeeriumiga juhtinud korduvalt tähelepanu, et näiteks fondide vahetamine peaks olema oluliselt lihtsam mis tekitaks fondivalitsejatele konkreetsema surve vastutuse osakuomaniku ees oma oma investeerimistegevuse edukuse osas. Kui ikkagi tulemust ei ole, siis, siis osakuomanikul peaks olema võimalus lihtsalt valida teist fondivalitsejat. Et see on nii-öelda jalgadega hääletamise süsteem, Taavi Rõivas tänases ülekuulamisest ka lubab, et seda sellel aastal kaaluma hakatakse. Mis on need teised probleemid või küsimused, mis ei lase teil väga aktiivselt teise samba haldajatega suhelda ja tegeleda? Eesti on valinud endale sellise turumajandusliku ja ettevõtlusvabaduse mudeli ja kui teie poolt pakutud nagu ideed sõnast kinni võtta, siis tegelikult peaks igal fondivalitsejal olema üks ametnik taga, kes siis koos kõlastaks fondivalitseja poolt tehtud investeeringut, mis, mis viiks nagu sellele, et siis ei oleks üldse on mingisuguste eraettevõtlust vaja, et küll suur ja tark riigiametnik teab, kuhu ja kuidas tuleks investeerida. Ilmselt on pigem küsimus selles, et suur ja tark riigiametnik peaks jälgima, kas siis pangad, fondivalitsejad täidavad neid reegleid, mis on siis inimestele kokkulepitud riigiga kokkuleppest täps sõlmitud. See ongi see roll, mis hetkel on siis seadusega finantsinspektsioonile pandud. Aga kui te, kui te Kaido ja ta käte ausad südamele pannes meile praegu ütlete, siis kas Ühes finantsinspektsioonis finantsinspektsioonile üldse tunneb seda muret, et on nii-öelda vähe seadusi ja on vähe võimalust rohkem sekkuda, sellesse töösse teete või mida te head pangad siis fondide valitsemisel? Veelkord, et see on valiku küsimus, mille otsustab seadusandja, et kuidas üks või teine selline invest erimis regulatsioon peab toimima, et kindlasti näiteks konservatiivsete fondide puhul võiks seadusandlus olla oluliselt täpsem, kui ta hetkel on siis piirangupõhine, et näiteks 10 protsenti fondist võidi investeerida teatud tüüpi võlakirjadesse, noh, kui me räägime siin läbi käinud Swedbanga näites, siis investeeriti Eesti ettevõtete erinevatesse võlakirjadesse, aga kindlasti võiks seadus panna selgemaid piire. Riskiprofiiliga, nende ettevõtted võiksid olla või millised peaksid olema tagatised, seda eriti konservatiivsete sonides, kus kus inimesed eeldavad, et nad raha ei kao. Minul näitab küsimuse juurde tagasi tulles, siis palju konkreetsemalt reguleeritud turud ei asu meist sugugi mitte väga palju kaugemal ja on raske pidada skandinaavia süsteeme ja ka Suurbritannias kehtivat korda kuidagi selliseks, mida te kirjeldasite hetkel, kui palju finantsinspektsioon teinud ettepanekuid rahanduskomisjonile, rahandusministeeriumile ja milliseid konkreetselt nii-öelda olemasolevate süsteemide muutmiseks, selliseid, et, et oleks võimalik turul isikute, eraisikute maksete sisse soriatajate huvisid paremini kaitsta. Ja seda siis mitte ajakirjanduse vahendusel või nii-öelda oma tegevusaruannete lisadena, vaid konkreetselt juba ka kas ettevalmistatud või nii-öelda eelnõude eelnõudena. Kindlasti me oleme seda viimase kolme aasta jooksul korduvalt teinud ja meie koostööpartner selles osas on rahandusministeerium. Aga teie töö on selles mõttes läinud nagu suurde musta mutiauku, midagi pole tagasi infot olnud, mis on neist saanud ettepanekud? Ütleme konkreetselt, mida meilt on kuulda võetud küll mitte sajaprotsendiliselt, on siis pensionifondivalitsejate tasude süsteem mis on, ütleme siis nii puhtalt, meie initsiatiivist tulenevalt ümber vaadatud ja pannud selgemad piirid fondivalitsejate poolt võetavatele tasudele, et see võiks öelda, et on, on hetkel selline üks konkreetne asi, mida seadusandja on muutnud. Kui inimesed peavad sellel aastal nüüd järgmise pooleteise kuu jooksul otsustama, kas nad jätkavad makseid teise sambasse, ehk oskate finantsinspektsiooni juhatuse liikmed nõu anda, mida inimesed peaksid tegema, kuidas ja millist informatsiooni korras, kuidas finantsinspektsioon väga selgeid soovitusi ei saa ikkagi valida neid fondi haldajaid, kes teise sambasse laekuvaid summasid kasutavad. Ennekõike inimene peab vastama iseenda jaoks küsimusele, et kas ta soovib oma vanaduseks rahale teise samba koguda nendes tingimustes, mis, mis riik on tal hetkel pannud ehk andnud sellise teatud mõttes edasi lükatud lubaduse, et kui majanduses läheb kõik hästi, siis siis riik kompenseerib vahepealse aja, et see on nagu inimese selline esimene või esimene otsustusandlust, ta tahab pensioniks raha koguda, teiseks, et kas, kas ta usub sellesse süsteemi, mis, mis hetkel on ja kolmas on ikkagi see, et erinevad fondid erinevate fondivalitsejate fondid on tootnud väga erinevad tulemused. Et eestlane on kuidagi selline väga tuim rahvas, et ta valib oma kodupanga poolt pakutud toote ja sealt edasi väga ei vaata et tegelikult ka kogu selle triivi, see mõju on erinevatel fondidel olnud väga erinev. Et natukene rohkem kodutööd teha ja meil on olemas selline hea koduleht nagu Veeveed, pensionikeskus poee, kus on kõikide fondide nii hetke kui ajalooline tootlus näha, et et kindlasti enne otsuse tegemist seal ära käia. Selline emotsionaalne küsimus lõpetuseks, kuidas teile tundub, kas selles olukorras, kus finantsinspektsioon on otseselt huvitatud pankade majandustulemustest arv, sõltub sellest, kas on nii-öelda lootust lihtkodanikul saada finantsinspektsioonist objektiivset infot Eesti pangandusturul ja rahandusturul toimuvate protsesside kohta? Ma ütleksin, et see on tõesti vale väide, et me ei ole mitte mingil puhul huvitatud pankade kindlustusseltsid majandustulemustest, et finantsinspektsiooni eelarve koostamise mudeleid vähemalgi määral sellest mitu miljonit krooni üks või teine kindlustusseltsi pank kasumit saab, et et selles mõttes noh, ütleme nii, et nii juba mõelda ja küsimust panna on täiesti täiesti vale. Tahate te lähemalt äkki selgitada mõne sõnaga, et, et kuidas pankadest finantsinspektsioon ülalpidamiseks laetud raha siis tekib? Selles mõttes seda võetakse pankade varadest kasumiga, mingit seost ei ole, selle summa kinnitab finantsinspektsiooni nõukogu kinnitab rahandusminister Sester. Mis iseenesest finantsinspektsiooni jaoks ei ole mingit vahet, kuidas ühel või teisel turuosalisel majandustulemus. Ühesõnaga, küsimus on lihtsalt, kui suured on paraad. Noh, selles mõttes, et võiks, noh, ütleme niipidi või nii, palju on teie väide õige, kui Eestis ei oleks ühtegi kindlustusseltsi panka või fondivalitseja, siis ei oleks meil kuskilt raha võtta, aga kui ei oleks ühtegi turuosalised, siis vist ei oleks ka finantsinspektsiooni vaja. Et selles mõttes Ja nad lahkuvad siit, kui nende kasum oleks liiga väike, et siin turul toimetada. Selles mõttes, see on jälle selline meelevaldne, et kui kõik pangad eestiks lahkuks, siis Eestis ei oleks pangandussüsteemi. Kui Eestis oleks ainult üks pank, siis maksaks tema inspektsiooni järelevalvetasu seni, kuni kehtib seadus, sellises sõnastuses. Et veel kord, et finantsinspektsioonil puudub vähimgi huvi ja seotus sellega palju üks või teine pank kasumit teeninud, et et see on kindlasti vale vale küsimuse püstitus. Toimik number 116 pensionifondide järelevalvest toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.