Head kodanikud, nädal on möödas ja on taas õige aeg avada üks uus ülekuulamise toimiks. Tänase ülekuulamise toimikukaante vahel on paberid, mis on laekunud valitsusest ehk riigieelarve, mille pikk koostamine on päädinud rahandusministeeriumi eestvedamisel sellega, et 2010. aasta riigieelarve on riigikogus, edasine on selge, seisab ees kolm lugemist, mille käigus 2010. aasta riigieelarve lõpuks pannakse hääletamisele. Et Riigikogus on praegu olukord selline, kus koalitsiooni on vähem ühe inimese võrra kui opositsiooni, siis on selge, et lihtsalt selles vaidluses ei lähe miski. Tundub, et kummitemplite aeg on möödas ja ülekuulamise toimiku eesmärgiks täna ongi kontrollida, milliste positsioonidega lugemistel Riigikogus minnakse ja kui palju on selles eelarve projektis sees kompromisse ja nii-öelda kingipakke. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 117 2010. aasta riigieelarve menetlemisest Riigikogus. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alusta. Ülekuulatav number üks rahanduskomisjoni esimees, rõivas Taavi Reformierakond, ülekuulatav number kaks, rahanduskomisjoni liige Nestor Eiki sotsiaaldemokraatlik partei. Ülekuulatav rõivas teie vastutate kõigi oma käte ja jalgadega selle eest, milline on järgmise aasta 2010. aasta riigieelarve läbi aegade on riigieelarvetele nagu koalitsioonidele Ki pandud erinevaid nimesid mis on selle tulevase eelarve koondnimetus. Selle eelarve koondnimetus on kriisist väljumise eelarve ja, ja see eelarve väga selgelt kannab endas seda, ütleme jätkuvalt siis väga konservatiivse rahanduspoliitika pitserit, et et ma usun, et selle eelarvega me saame kriisist väljuda just peamiselt seetõttu, et me ei võta oma riigile suuri võlgasid, mis seda kriisi meie jaoks pikendaksid, nii nagu mitmed Euroopa Liidu riigid kahjuks teevad vaid me hoiame oma asjad kontrolli all ka siis, kui riigil on raske Jätkuva konservatiivse tähendab see seda, et seesama valitsus, kus ennem istusid ka sotsiaaldemokraadid ja kus olid sotsiaaldemokraadist rahandusminister te jätkata ja selle sama sotsiaaldemokraadist rahandusministri poliitikat Pisut isegi konservatiivsemat, et olgem ausad, et üks põhjuseid nende koalitsioonisiseste tülide puhul või tüliks on võib-olla palju nimetada, et nende omavaheliste vaidluste puhul oligi see, et et me nägime teatud lähenemisi natuke erinevalt ja, ja ma võin praegu küll öelda, et praegune rahandusminister on veel konservatiivsem tükk maad, kui oli Ivari Padar, aga ka Ivari Padar oli loomulikult küllaltki küllaltki Konsandi Kui saaksite selliste väga, eks pressiivsete värvidega lahmides maalida ja teha kuulajale selgeks see, millised on selle eelarve, mis valitsusest Riigikokku jõudis, kõige olulisemad, nii-öelda postulaadid, seisukohad, mida need numbrid nendes exceli tabelites kannavad. Esimene postulaat on kindlasti see, et see eelarve vastab Maastricht i kriteeriumidele, mis tähendab siis seda, et, et selle eelarve defitsiit jääb alla kolme protsendi. See on kahjuks Euroopas unikaalne, mulle meeldiks, kui palju rohkemaid Euroopa Liidu riigid saaksid sellega hakkama, see on raske ülesanne, aga ma usun, et Eesti kindlasti saab sellega hakkama. Teiseks selles eelarves kasvavad küllalt olulised hariduskulud, mis tähendab seda, et ka raskel ajal on võimalik riigil prioriteete seada ja, ja vastavalt sellele käituda. Eelarves jäävad SKP-ga võrreldes siis samale tasemele kaitsekulud, mis on ka üsna oluline. Võib-olla võiks olla populaarne lühiajaliselt, mitte riigimehelik, kindlasti kui kaitsekulusid vähendada, aga me saame aru, et riik peab toimima kõige olulisemates valdkondades ka kriisi ajal, nii et kaitsekulud SKP-ga võrreldes ei väheneb. Ja kolmas postulaat on see, mida opositsioonierakonnad ei jõua ära imestada, et kuidas sellega nüüd ikkagi hakkama on saadud, et eelarve pandi tasakaalus kokku selliselt, et ei mindud kirvega, pensionide kallale, ei mindud vanemahüvitise kallale, hoitakse neid olulisi asju, mis, mis on nii valitsusliidu kui tegelikult kogu Eesti jaoks alust. Eiki Nestor, vahetame siin ülekuulamiskambri kostüümi uuesti tänavaülikonna vastu välja ja astume kambrist välja, sest et jutt on ilus, midagi ei ole vist ilmselt kriitikaks lisada. Alustame siis sellest, millega siin kolleeg lõpetas, et ma arvan, et pensionide puhul ma ei ole küll leidnud seda poliitikut, kes oleks nõudnud nende vähendamist püüdnud seda ka välja uurida, lauset, kes selle ettepaneku teinud on, keegi ei julge välja öelda. Aga, ja selle tasakaalu koha pealt ma alustaks siis jutt Maastrichti kriteeriumid. Nii et selle tasakaalu koha pealt on siis nii, et valitsus arvab, tahab õigemini, et ta tasakaalumoment on 2,97 protsenti SKP-st saavad olema valitsussektori kulud üle tulude. Ja ega see protsent SKP-st meile suurt midagi ei ütle, aga see 0,0 10 protsenti ütleb palju rohkem, kui see rahaline väärtus sinna juurde panna ja ega see jääb sinna 100 miljoniga, oli tuuri ja ongi kõik. Ehk teisisõnu, kui täna loodetakse üldise tasakaalu nimel näiteks et omavalitsused võtavad laenu seal 600 miljonit ja et meie töötukassa ja tööpuuduse numbrid jäävadki kindlale tasemele siis kõik need numbrid võivad väga kergesti õhku minna, et piisab, kui keegi laenab, rohkem, piisab, kui tööpuudus on suurem. Piisab mingist muust Lotuse läbikukkumisest, näiteks et seesama käraka ja tubakaaktsiisi tõusid kuigi nii palju raha sisse kui loodetakse. Ja siis kõik see kolm protsenti on ka lennanud juba selle eelarve tänaseni. Ehk et võib tekkida olukord, kus kaevandustes Eesti energiast lastakse lahti järjekordsed 400 500 inimest, kes ei hakkagi alkoholi tarvitama ja suitsu tegema. Mis iganes, ega neid ei pruugi sealt nad lahti lasta, võib ka mõni tööl käia järsku poodi viina järgi minna, aga selle käraka tubakaaktsiisiga on alati see oht, et kui teda tõsta, siis osa turgu poeb põranda alla ja osa tarbijaid tarbivad lihtsalt põrandaalust kaupa rohkem, kui, kui seda täna tehakse. See on Eesti kogemus, on teiste riikide kogemus kui need talle nime panna, et. Ma olen kõigile meeldib seda nime panna, ma saan ka ajakirjanikest aru, et see oleks väga ilus. Et mul kõige lähemal niisugune nime olemise tuur kahjuks piirdub, seal on mu enda poolt pandud nimega, mis tõesti on juba 10 aastat vana ja see, seda ma kasutasin 10 aastat tagasi ühe koalitsiooni puhul. Paraku tuleb seda nüüd ka kasutada, et see on Milton Friedman nimelise kolhoosi eelarve, et ühtpidi on aetud Niukest näiliselt konservatiivsete tõsist poliitikat, millega Stin, Taavi räägib. Aga selle kogu selle eelarve kõige nõrgem külg ongi see tema tulude pool, mis on minu meelest täis juurdekirjutusi, juurdekirjutuste tegemise aeg. Viimati oli siin plaanimajanduse ajal. Täna minu meelest juurdekirjutusi teha ei tohiks, ehk siis teisisõnu ühekordsed tulud, mis on seotud seal Eesti Energiaga, Tallinna sadamaga, millelegi müügid, vot need on kõik suurused mida me saame ju teha ainult ühe korra. Ja kui me nüüd hindame seda, et järgmise aasta alguses hakatakse hindama siis, et kas Eesti on nüüd Maastrichti kriteeriumid täitnud või mitte siis oleme ausad, mitte keegi täna vabariigi valitsuses ei julge teile vanduda, käsi siis Friedman katuse peal, et jah, see kõik on jätkusuutlik, et me need hindajad, kes tulevad, ütlevad, et vot need, need mõtted on jätkusuutlikud. Tegelikult meie lootus Maastrichti kriteeriumide peale on hoopis muus. Nimelt seesama kolm protsenti eelarve, nii-öelda puudujääki lubatud puudujääki on seal ka klausliga, et see võib olla suurem kui selleks mingid tõsised, põhjendatud vajadusega või need, need on põhjendatud ja pigem loodetakse selle peale, et need meie nii-öelda kindel üle kulumis ka 2009 kulutatakse üle, et me suudame ära tõestada hindajatel, et vot need on põhjendatud asjad ja sellega, nagu valitsus siis pääseb nagu löögijate saab öelda, et meie oleks euroga ühinenud, aga näed, vaesed mehed, Maastrichti kriteerium krimihindajad ei Lastmeid ligi, et ma näen praegu sellist poliitilist vigu. Taavi Rõivas kui palju on siis sellesse eelarvesse sisse kirjutatud seesuguseid tulusid, mille osas te olete tegelikult ka ise üsna skeptilised, ehk arvestate neid ei pruugi tulla, olgu selleks näiteks siis nood alkoholi või tubakaaktsiis või veel mõned muud. Ehk mida määrab ettearvamatu turg? No seda me hakkame nüüd koos Heikiga ja teiste parlamendisaadikutega koos rahanduskomisjonis arutama tooks vahemärkusena alles nüüdse parlamendile ka üle Antijate. Ma tooksin vahemärkusena, et kui tõesti opositsiooni kõige tugevam kriitika on see, et, et eelarves on mingites kohtades natuke ebarealistlikud ootused tulude osas, siis tegelikult võib öelda, et, et selline poliitiline konsensus on, on Eesti mõistes haruldane ja, ja mul on selle üle tõsiselt hea meel, et see annab lootust, et ka need arutelud Riigikogus tulevad võimalik. Konservatiivist. No ütlen ausalt, et kui me tegime eelmiste eelarvet, ehk siis 2009. aasta eelarvet olin ma püsti hädas ühe konkreetse numbriga, ma ei uskunud, et tuleb täis näiteks see tulemus, mida oodati riigi kinnisvara aktsiaseltsilt. Täna me võime öelda, et see tulemus on positiivses mõttes saja-kahesaja miljoniga ületatud, et et kõiki neid ootusi tuleb, tuleb väga kriitiliselt hinnata, ma olen selles mõttes Heikiga täiesti nõus ja, ja me peame Parlamendis eelarvepositsiooni pigem parandama, et tõesti, et see, see vahe ei oleks see 0,03, vaid kui me leiame ühiselt koalitsiooni ja opositsioonierakondade toel leiame seal kohti, kus me saaksime veel koomale tõmmata, kus me saaksime, kus me saaksime leida selliseid positiivseid lahendusi, siis see oleks kindlasti rahandusministeeriumis on tulnud ebatäiuslik eelarve Riigikokku, no ükski eelarve, mis on tulnud riigikokku, ei ole jäänud täiesti muutmata. Küll aga ma ütlen, et väga oluline ja hea sõnum minu jaoks, mis annab lootus, et sellest eelarvest saab väga kiiresti asja, on see, et valitsus esitas väga selgelt Maastrichti kriteeriumidele vastava eelarve. Ma olen nõus, et see, see suur seal ei ole mingit suurt reservi, aga no olgem ausad, iga selline täiendav 0,0 koma üks on väga valus otsus ja see eeldab võib-olla 100 miljoni kokkutõmbamist kuskilt, et neid otsuseid me saame siis ühiselt parlamendis arutada, kas me oleme nendeks valmis, kas need on vajalikud? Vaatame ka jooksvalt, mis nüüd uuemat majandusprognoosid ütlevad selle vahel, kui valitsus on arutanud ja võtame, et, et kindlasti iga eelarvega riigikogu tegeleb edasi ja igale eelarvele jätab ka riigikogu oma jälje. Kui ma tohin midagi vastu öelda, et et ma arvan ka, et ega selles ei ole midagi halba, et valitsus siis kunagisi, sest selle euroeesmärgiks ja nüüd ta ütleb, et seal vahend, mina valitsusliikmete selle peale ei pahanda, et ma saan nende retoorikast aru, seal kõik mõistlik. Võib-olla ei ole mõistlik minister valitsuse pressikonverentsil teatab, et, et tema ei ole eurot lubanud, see on minu meelest lubamatu, et sellist sõnakasutust ei oleks, üks peaminister peaks endale. Ei peaks kasutama, et see on üks kõige suurem PR äpardus meile üldse siin euroasjas. Aga, aga need tulud erinevad ja, ja kus me kindlasti ka tõesti nii nagu Taavi ütlesime, vaidlesime selles nii-öelda koalitsiooni kuuludes veel. Et tegelikult on võimalik ju ette näha teisi, palju püsivamaid, kindlamaid tulusid, mille laekumise suhtes sa võid nagu suurema kindluse saada kui näiteks seesama õnnetu käraka ja tubakaaktsiis, kus tõesti ja ma väga vabandan, mul on juba nii pikk kogemus, mina olen olnud valitsuse liige, kes alandas neid samu aktsiise eesmärgiga suurendada riigi maksulaekumise. Mitte midagi ei jäänud üle nii-öelda ja, ja töötas ja maksud hakkasid laekuma paremini ja need need tegelikult on, on väga palju, see on valikute küsimus, et milliseid maksame, tõstame, milliseid onu liike me tõstame ja ma arvan, et kulude kärpimise koha pealt siin ka sellel nädalal riigikogu istungeid. Ta oli väga palju võimalusi üle Eesti ringi käia ja rääkida. Et tegelikult väga paljud nii-öelda riigieelarveliste ettevõtete juhid veendunult ja kindlalt alates Margus Allikmaast lõpetades pääste, pääste pealikega teevatele kindlaks, et enam kuskilt nagu selles mõttes nagu midagi kokkuhoid ei ole võimalik, et ei ole võimalik, ma ei tea, saata AK toimetus sund puhkusele, eks ole, ja siis kaotab ju ringhäälingu oma mõtte ära. Nii et nii et ütleme, kärpekohad mind, mida nii uljalt jälle uuesti välja tuuakse, minu meelest on ammu käes pikendaks ma juba mõtlema väga paljuski sellele, et, et vaadake, ei ole vahet, kui meil Maastrichti kriteeriumid jäävad täitmata, et näiteks me ületame seda sama defitsiidi numbrid kas 3,5 protsenti SKP-st või 4,5 kuni 5,5. Ja kui me juba teame, et, et see nii juhtub, vot siis see arsenal, millega majanduslangusest välja tulnud valitsus saaks välja pakkuda ja peaks välja pakkuma, on palju laiem. Me oleme praegu võtnud asja eesmärgina või vahendina, mis iganes oleme selles jäigalt kinni ja me ja kui nüüd me hindajad, kes siia järgmise aasta alguses jõuavad, ütlevad, et et vabandage, te olete tublid küll ja te olete tõsist tööd teinud oma riigi rahaasjades, aga eurokriteeriumidele veel ei vastuta. No see on sellise inimesi tegelikult ei usu, et ta tulebki. Ja siis ma ütlen, siin meil ju enam plaani ei ole, et siin me ei tea, mis teha, et siis on läinud nii eesmärk kui vahend ja tegelikult peaks olema, riik on valmis selleks, mis sellisel juhul teha, näiteks me ei kasuta ja üldse majanduse elavdamiseks sisetarbimise mingit elavdamise moodust. Me tekitame tõsiseid probleeme, soojustekitame ei lubanud reserve kasutada neid kohti tegelikult need, kus ütleme, kui meil seerum jääb täitmata, kus peaks teistmoodi käituma, on väga palju ja neid võimalusi täna keegi ei aru. Eiki Nestor, kas ma saan õigesti aru, et teie tegelikult ei usu, et see valitsus selle programmiga 2011. aasta alguseks euro toob? Jah, ma arvan, ma isegi jutt ei ole mitte uskumises, ma näen täna, et valitsus pigem toodab, kui ise usub seda ja kui valitsus juba ainult loodab siis ja vaadates ka neid samme, mida nad teevad, ma ei usu nendesse tuluallikatesse, need kuluallikad nendes, ma olen kindel meediga kuskile nendest ei ole Eestil pääsu, aga see valitsus ei ole võimeline seda tegema. Taavi Rõivas, kas on nii, et see peigmees, kes nii-öelda pulmaootuses on klopitud ja segi maas, tõesti vägistatakse veel rohkem kinni, kuivõrd proovitakse teda aidata kuidagi jalule? No et see euro tulek on ikkagi vägagi tõenäoline, seda ütles peaminister sellel samal pressikonverentsil selles samas lauses ka, et, et ei ole mõtet ühte või teist lauset kontekstist välja rebida. Tegelikult mul on hea meel, et vana hea Eiki on ennast natuke kogunud ja lõpuks ikkagi ütles midagi nagu selle eelarve vastu ka, et tema kohustus opositsionäärid on olla pessimist, tema kohustus on ja öelda, et valitsus ei saa hakkama, muidu ta ei oleks liidreid nad eile ülesanne on praegu meile tõestada, et valitsusel on olemas oma nii-öelda kas salavõi avalik plaan, mis juhtub siis, kui selgub näiteks poole aasta pealt, et kõik need tulud, mida planeeritud, kas osaliselt mõned täielikult ei laeku, mis siis saab seda plaani on ju tehtud varasematel aastatel veel, et on peaaegu igal aastal, nüüd viimaste aastate jooksul on eelarvet ka eelarveaasta kestel korrigeeritud mõnedel aastatel positiivselt, mõnedel aastatel negatiivselt. Need reaktsiooni võimalused majanduse värskematele areng, hotelle on, on alati olemas. Ma ütlen veel kord, et mitte ainult mitte ainult et Eesti rahandusministeeriumi parimate teadmit, mis te järele vaid ka võttes aluseks kõike Eesti Panga, võttes aluseks erasektori institutsioonide, nii SEB kui kui Swedbanki erinevad prognoosid, need näitavad täna, et, et see valitsuse esitatud eelarve on väga selgelt kolme protsendi piires. Me teame, et alati need prognoosid on ühele või teisele poole pisut eksinud ja me oleme loomulikult valmis nendele muudatustele ka vajadusest reageerima. Kas see plaan B ja C on olemas selles mõttes, kas on paberi peal olemas see plaan, et kui tõepoolest see alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiis ei hakka laekuma sellisel kombel, mida siis tehakse, ehk teisisõnu nii-öelda neile, kes ostavad alkoholi ja tubakat, on peal nii-öelda selge surve, kui palju tuleb ära tarbida, sest et vastasel juhul võtame õpetajate palkadest maha. Mis on need siis reageerimisvõimelised, konkreetsed, väga konkreetsed, see on asi, mida me oleme tegelikult juba teinud, on võitlus salakaubaga, võib-olla seda ei ole kõik raadiokuulajad üldse tähelegi pannud, aga vahepeal on ära katkestatud üks oluline tarneahel ehk siis enam ei tohi Vene piirilt legaalselt sisse tuua mitte ploki sigarette vaid tuuakse kaks pakki kuni kaks pakki ja maksuameti kinnitusel on see oluliselt tarneahelaid näpistanud või pigistanud. Mis loomulikult ei tähenda, et ei tekiks uued ahelad. Tulevad toovad suuremates kogustes üle Läti piiri. Ühesõnaga, te olete veel aidanud selle sotsiaalse toetuse programmi, mis tegelikult Narva piiri peal on, seda Ida-Virumaad töötuses vaheliselt Ida-Virumaad toitnud. See ei ole sotsiaalne sotsiaalne programm, kui me tegeleme salakaubandusega. No ma ei ütleks, et totaalne viin või illegaalne tubakas, mille kvaliteeti keegi ei kontrolli ja kus pealt riigimakse ei maksta, et see oleks nüüd mingi mõistlik sotsiaalprogramm. Pigem on küsimus selles, et täna me saame päris palju veel ära teha selleks, et need aktsiisid paremini laekuksid ja me saame täna väga palju ära teha ka selleks, et eurovahendid võimalikult suures ulatuses riigieelarvesse laekumisi. Meil ei ole mõtet täna hakata nagu spekuleerima ja valmis tegema mitut eelarvet, nagu nagu loodavad keskerakondlased ja millega nad hirmutavad inimesi. Ma kinnitan veel kord, et, et ma olen olnud kõikide kabineti nõupidamiste juures, kus on arutatud väga selgelt ühte ühte eelarvet ja see eelarve jääb kehtima nii enne kui peale valimisi. Nii-öelda nagu Raymond ütles oma käed ja jalad, saate jälle panti panna selle peale, et kui on kohalikud omavalitsuse valimised möödas järgmisel pühapäeval, siis teisipäeval ei asu riigikogu arutama nii-öelda uut laekunud riigieelarvet. See, mis on riigile riigikogule laekunud, see pidi laekuma kindlaks kuupäevaks, siin ei saa mingeid trikke teha, kõik need, kes panevad üles plakatid, et pensione tegelikult pärast lähetatakse, need osutuvad peale valimisi, kindlasti valetatakse, ma loodan, et avalikkus paneb natuke väärikalt häbiposti. Kas see ongi ainukene plaan, ühesõnaga, et saadame Narva Vene piiri peale rohkem mehi ja keerame sealt kraanid kinni, et siis küllap tubakas ja alkohol hakkavad nagu paremini kaubaks. Oi, kaugeltki mitte ta Eiki tõstis selle aktsiisi teema, et tegelikult me arutasime koostöös Maksu-Tolliamet ja rahandusministeerium ja ka tubakatootjatega, kes on väga konstruktiivsed, selles küsimus. Mitmes aasta ikkagi, see on konkreetselt, et tuleb minna õpetajate palkade ja pensionäride palkade kallale kus kaob, kus kaugel nii-öelda see plaan teil olemas tagataskus. Seda plaani ei ole vaja täna seda plaani väga selgelt ei ole vaja ja, ja meil on võimalik peale on pandud kokku eelarve, mis on opositsiooni mõnes mõttes õudusunenägu, sest see eelarve tegelikult ei tee haiget ei õpetajatele ega, ega pensionäridele sel määral, kui opositsioonile võib-olla meeldiks, ütleme siis oma sellises taktikalises künismi meil on, tegelikult on saadud eelarve kokku, me oleme teinud rasked otsused, ei saa öelda, et see valitsus oleks kõik need otsused teinud tohutu populaarsed ja ja lihtsalt, aga, aga see, et me oleme pannud selle eelarve kokku, nii et kõige tundlikum maid sotsiaalseid gruppe ei ole haavatud, see on minu meelest väga suur saavutus. Kui me saame riigikogus koos opositsiooniga sinna leida veel parandusi, et see eelarve oleks veelgi parem, mul oleks selle üle ainult hea meel, sest nii on alati ka riigikogus tehtud, alati on Riigikogus tehtud eelarve paremaks ja, ja seda tarkust on meil võib-olla ka juba kuu aja pärast rohkem, kui meil täna on, et võiks maailma majanduses kogu aeg arengud toimuvad ja, ja me peame neid loomulikult kogu aeg jälgima, hakkas seda ka järgmisena. No ühest küljest on valitsusele olnud seda eelarvet lihtsam teha kui siin paaril varasemal aastal, see lihtsus on seisnud selles, et kui ütlemised varasemalt kolinaga kukkumised sisuliselt raskesti ette ennustatav ehk peaaegu võimatu, siis tuli eelarvet kogu aeg teha ringiga lühikese ajaga, ka siis, kui ta juba oli riigikogus, kui ta oli just sealt välja tulnud, tuli hakata uuesti tegema siis täna, kus nii-öelda vaidlus on pigem selles, et kas see põhi saabus Eestisse teises kvartalis, saabub neljandas kvartalis või järgmise aasta alguses on neid, on seda eelarvet teha lihtsalt ütleme, selle võrra on eelarve nii-öelda arutelu ei ole enam nii suurtes numbrites ja ta ei muutu miljardites küll, aga miks mul see Milton Friedman tuli hoos meelde tuli, tuligi just sellepärast, et see et keegi ei pahanda nende kulude poole pealt, et seal on tõesti ka mina näen täna kohti, kus pigem oleks vaja kulutusi suurendada, kus on minu meelest juba selgelt lõigatud ja üle kärbitud, et seal on nagu piirid vastu tulnud. Räägime siis kultuurist või sisejulgeolekust, aga, aga teiselt poolt see, see, millega see kaetud on tulude pool, vot see ongi juurde kirjutatud pool paberi pealt täis kirjutatud number ja seda numbrit nagu uskuda, reaalses elus ei ole võimalik, et ma tuletan meelde, et me isegi veel sellel aastal tuleb nii-öelda veebruarikuus tehtud eelarve, mis oli ju ka põhiliselt kärbiti näiteks seal üks tululiik, mida valitsus siis ei uskunud ja vaatasin, et ta on nagu üle forsseerinud oli seesama riigivara müük. Ei uskunud, et me seda saame kätte ja miks ta nagu Maastrichti koha pealt on tähtis. Et kui vaadatakse seda meie võimet oma rahaasju ajada ja siis selle kolme protsendiga toimetada, siis just vaadatakse, et kas me suudame seda ka teha niimoodi jätkusuutlikud. Et me ei saa ju seletada mõistusega inimesele, kes tuleb meile seda hinnangut andma, et me nüüd võtame siin Eesti Energia või Tallinna sadama tuludest täiesti paljaks mitme aasta jooksul seda ei usu mitte keegi, siis jääb Eestist mulje, et see on huvitav, riik tahab oma Kaksult riigiettevõtet põhja ajada, eks ole. Vot neid töötasime ju anda ei saa ja seetõttu täiesti kindlasti on, on nagu kõige suurem küsimärk, et kõik see, mis on seotud nii-öelda nende omaniku tuludega, seal müügituludega, see on üks suur selgusetu küsimärki ja kõige suurem tähtsus selles on isegi mitte, et kas meil õnnestub seal midagi müüa või mitte, vaid tähtsus seekord on selles, kas seda hinnatakse jätkusuutlikkuse seisukohalt mõistlikuks või mitte ja kas seda usutav Tower üheksa taktikaline küünik või siis tõepoolest tuleb Eesti Energia juhtidel minna pankadesse laenu juurde küsima, et investeerida sest raha tuleb ju kusagilt võtta, kui, kui riik kõik kasumi ära võtab. Vaat seda on oluline, võib olla kõikidel raadio kuulajatel ka teada, et mõtet Ta on ettevõttest võtta välja ainult seda ärikasumit, mis on jooksval aastal teenitud. Kui me võtaksime nii-öelda superkasumit, võtaksime eelarve nii-öelda tühjaks, nagu Eiki seda ütleb, siis seda isegi eelarve tulupoolele tegelikult ei lubatakse. Et rääkida saab ikkagi sellest jooksva aasta jooksvast kasumist ja selle piires saab siis omanike otsustada, et kas ta all on seda kuskil mujal rohkem vaja sel hetkel või ta annab selle jätab selle ettevõttes, et ettevõte saaks teha mingeid tulevikku, vaatavad investeeringud nüüd lihtsalt, et sellest Eik jutt tegelikult on ju väga suures plaanis õige ja need ongi täpselt need detailid, millega me hakkamegi Riigikogus ka tegelema. Aga et ei jääks sellest pildist võib-olla liiga kurba pilti, siis ma ütleks, et higise mure on suurusjärgus 0,5 protsenti eelarvest, et noh, need kõhklused ühekordsete tulude osas, kas sealt nii palju tuleb või sealt naa palju tuleb, et, et see ei ole eelarvest mitte sugugi lõviosa, vaid seal on umbes 0,5 protsenti. Ka minul, ma ütlen ausalt, on kõhklusi mõnes kohas, mõnes kohas, ma olen optimistlikum, need on need kohad, mida me võiks ühiselt arutada. Ühekordsete tulude all on meil näiteks ka ette nähtud see, et need sajad ja tuhanded väikesed üsna väikese väärtusega kinnisvaraobjektid, mida riigil üle Eesti on ja mida riik oma tegevuseks ei kasuta, et nendest ka suur osa müüa. Seal on tegelikult potentsiaali palju enamaks, aga samas me teame, et see sõltub väga palju sellest, mismoodi pangad ühte või teist projekti rahastavad, nii et, et siin on nii nii positiivset kui negatiivset ja meil on veel mitmeks kuuks arutamist, et eelarve võetakse vastu praeguse plaani järgi septembri üheksandal kuupäeval ja sinnani meil tulevad veel kindlasti konstruktiivsed arutelud. Eiki Nestor, viimane küsimus ennem kui me kaardipaki kokku panema ja uuesti laua peale laiali jaotame, kas valitsus koos roheliste häältega hakkab tegema peale kohalike omavalitsuste valimisi uut eelarvet riigikogus nii-öelda tuues uued numbrid lauale siis kui valimised on möödas? Riigieelarve pealkiri jääb samaks, sisu muutub kohe kindlasti jah. Ülekuulatav number kolm rahanduskomisjoni liige Tsahkna Margus, Isamaa ja Res Publica liit. Ülekuulatav number neli, rahanduskomisjoni liige Simson Kadri, Keskerakond. Hetk tagasi lõpetasime selle juures, kus Eiki Nestor uskus, et ja eelarve peale valimisi küll muutub, aga muutub ainult sellepärast, et küllap ta ikka poliitilise arutelu ja demokraatliku vestluse käigus muutub. Kadri, kas valitsus peale seda, kui on kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimunud toob tegelikult laua alt välja teise eelarve ja teeb ise parandused ja hakatakse arutama mingit hoopis uut seisu? Puhttehniliselt teist eelarvet välja tuua ei saa, sest see eelarve on üle antud aga küll saab teha selles eelarvesse märkimisväärseid parandusi. Noh, tavaliselt parandusi opositsioon ja koalitsioon nagu mitte eriti, seda töötab lihtsalt oma dokumendiga, aga seekord väidate, et läheb vastupidi. Ma arvan, et läheb nii, nagu läks, teise negatiivse lisaeelarvega, kus tulid väga negatiivsed parandused elanike jaoks ehk maksutõusud päev peale Euroopa Parlamendi valimisi sellesse teise negatiivse lisaeelarvesse. Praeguse eelnõu puhul on näha seda, et kulud on ju suuremad kui aastal 2009. Samas ka rahandusministeerium ise nendib, et järgmisel aastal on nad võtnud eelduseks, et majanduslangus on miinus kaks protsenti. Laias laastus, kui SKP langeb kaks protsenti, siis ühe protsendi võrra langus tähendab 700 miljonit Eesti krooni vähem maksutulu. Nii, kuidas siis kulutamine saab olla suurem kui sellel aastal, eriti selles situatsioonis, kus peaminister Ansip ütleb, et meil on üks maagiline selline piir peal piir kolm protsenti millest rohkem ei tohi defitsiit riigieelarvesse tekkida, sest siis me ei saa eurot esimesel jaanuaril 2011. Järelikult tuleb suurendada tulusid, tulusid suurendatakse maksude tõstmise näol või riigiettevõtete müügi näol, millest me täna veel kindlad olla ei saa. Aga tõenäoliselt selgub, et need detailid peale kohalikke valimisi. Millised need detailid on siis, mis peale valimisi selgunud mõnust Tsahkna. Ma arvan, et see, mida üritatakse üles kütta, minnakse pensionite kallale ja kõik need koledad asjad, et ma võin seda küll kinnitada, et pensionite kallale ei minda pärast kohalikke valimisi. Mis on tõeline probleem tõesti, ka IRL-i poolt vaadatuna on tegelikult praegu juba eelarve projekti sisse kirjutatud tulude pool. Et seal on mõningaid selliseid kohti, kus mina näiteks ei ole kindel, kas need tegelikult ka järgmisel aastal laekuvad, et see on selle kriitikaga, ma olen küll nõus, et seda peab Parlamendis kindlasti vaatama. Aga mille üle mul on hea meel, on see, et päris kõvade vaidluste käigus ka viimasel nädalal valitsuse kabinetis suutsime me tagada need prioriteedid, mis peavad olema tagatud majanduskriisis olevas riigis ja need on haridus, kuhu me saime ühe miljardi võrra raha juurde. Ja õpetajate palgalangetamine jäi ära. Samamoodi me suudame jätkata samade kaitsekulutuste tasemele, nagu on sellel aastal. Me jäime, jätsime olles põllumajandustoetused. Ja mis on, mis on, eriti tore oli see, et laua peal olid ju ikkagi kõikvõimalikud aktsiiside tõstmised, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis, need on need asjad, mis oleks puudutanud inimesi kohe otseselt jagama majandust ja tööstust, siis ka need me suutsime viimasel hetkel tagasi peksta. Et ma arvan, et, et kindlasti seekord tuleb Parlamendis väga sisuline eelarve arutelu palju sisulisem olnud viimased aastad, sellepärast et ega koalitsioon on ju vähemuses hääle võrra ja ma arvan, et parlament näitab seekord oma tõelist parlamendi nägu, nii nagu ta peakski olema, et seal ikkagi arutatakse asja sisuliselt. Seda on meeldiv kuulda, et lõpuks hakkab parlament ka tööle ja seal hakatakse asja sisuliselt arutama, selle koha peal peaks püsti tõusma ja aplodeerima ja kohe tund aega järjest, aga Margus Tsahkna, kui palju te olete sellesse eelarvesse sisse planeerinud ikkagi nii-öelda sellist raha, millega on siis võimalus selles parlamendis osta endale hääli, on need kooli katuserahad on, et ma tea rohelistele, kellele iganes ette nähtud, sellised väikesed mõnusad kingipakid. Ei, mitte mingeid kingipakke seal ei ole, sellepärast et meie tänane rahanduslik olukord ei võimalda mitte mingit kingipakk, et. Ma mäletan, et kunagi mitmed-mitmed aastad tagasi, kui mina ei osalenud koalitsiooni tegevustes, Kadri võib-olla teab täpsemalt, et siis olid need matuserahad moeks küll, kuid juba mitmendat aastat järjest sellist mõnu ja luksust ei ole. Pigem peab olema see parlamendiarutelu tervest mõistusest lähtuv, sellepärast et ega see nii-öelda nagu Kadrites maagiline kolm protsenti. See ei ole ju mitte ainult peaminister Andrus Ansipi mure, vaid see peaks olema kõikide eesti poliitikute eesti rahva mure, et me suudaksime 2011 aastal eurole üle minna ja siis päris kiiresti ja ta noka püsti tõsta ja majandustõusu süveneda või siseneda, et siis ka töökohad hakkaksid tulema, et ma ei ole midagi sisse planeerinud, sellist, et siin on veel mingeid, olgu need siis need kaubelda vaid pigem. Pigem ma loodan, et võib-olla unustatakse need erakondlikud võitlused ja parlamendiliikmed vaatavad nii-öelda nagu isiklikult, et mis on tegelikult riigi huvides ja see koostöö lõpuks sujub. No see on nüüd jälle selline ilus retoorika ja mulle tundubki praegu nagu käes kinni Urmas. Ma ma arvan, et see ei ole retoorika, sellepärast et ma nägin juunikuus seda, kus oli näha päris suurt koostöövaimu, need jooned ei jooksnud nii väga selgelt läbi fraktsioonide vahelt, vaid pigem ikkagi arutati, et mida võiks teha, kuigi siis selgelt jah, olid meie läbirääkimised rohelistega palju põhjalikum. Arusaadav Kadri Simson, kui praegu sisuliselt koalitsioonileping ikkagi kehtib selline, kus on kolm osapoolt, ehk siis IRL, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, keegi seda tühistanud, nagu ma siin tuletasime ei ole, siis jääb keskerakonnale seekord raske vanker välja vedada, mis on ikkagi selle riigieelarve kõige nõrgem külg konkreetselt kõige nõrgem külg? Ma saan aru, et me rääkisime juba sellest, et et kui SKP kokku kaks protsenti langeb, aga kulude määr on suurem, siis te lihtsalt ei näe, kustkohast need rahad tulevad? Tegelikult selle riigieelarve ei ole ühte nõrka külge või neid külge mitu. Margus ennem rääkisin nii-öelda kingipakettides siis tegelikult see trend sellel ajal, kui Keskerakond oli näiteks valitsus toetas omavalitsusi, andis neile võimaluse tugevdada lasteaedu noortesporti toetada, siis üks nõrk külg on kindlasti see, et riik järveauku täidab omavalitsuste arvelt ja järgmisel aastal on sisse planeeritud see, et Eesti linnadelt ja valdadelt võetakse ära 430 miljonit krooni mis senimaani oli läinud otse edasi noortespordile lasteaedadele ja seda enam ei ole, see on nüüd üheksa augu katteks saanud. Kas see vastab tõele, on 430 miljonit plaanis linnade ja kohalike omavalitsuste eelarvetelt vaadata. See on natuke moonutatud info, mis puudutab, et see läheks otse lasteaia, spordi ja vaba aja tegevused. Kus see nii ei ole, saan eelarves kirjas kombidele laekuva tulumaksu osakaalu vähendamine 11,4 protsendini ja siis, kui omavalitsustelt võetakse raha, härra, tuleb öelda seal seletuskirjas ka, mille arvelt omavalitsused vähem kulutama peavad. 20. veebruaril 2009 ühe hääletusega see sotside, IRL-i ja Reformihäältega vastu võeti ja öeldi, et omavalitsused võiksid vähem kulutada lasteaedadele, noortespordile ja noorsootööle, nii et täpselt nii see Margus Ja ka näiteks siin Tartu baasilt vaadates Tartu linn otsustas mitte vähem kulutada, aga Tallinn otsustas kulutada vähem lastele, et see tegelikult on kohaliku omavalitsuse otsuse ja siin ei ole mõtet hakata kinni katma neid otsuseid, mida Tallinnas on tehtud. Tartu linn tõenäoliselt lootis, et see on ühekordne ajutine, nii-öelda omavalitsuste arvelt augu täitmine, aga paraku saab seadustatud sellest aastast. Mitte ainult see auk ei ole selles eelarves kahtlane, et on ka näiteks käibemaksu tõus, mida planeeritakse järgmine aasta 2,6 protsenti rohkem kui sellel aastal. Ma arvan, et Margus ei saa päriselt modi ausaks jääda nii-öelda, et laual ei ole olnud mõte veel kord kahe protsendi võrra käibemaksu tõsta. Õnnestus juba esimesest juulist ja inimesed väga palju tähele ei pannud seda, et elu läks kallimaks läinud täna on valitsusel plaanis käibemaksu veel kord tõsta, sellepärast et see toob kiire tulumajja. Ja kahtlemata Margus rääkis väga ilusasti, et rohkem aktsiise ei tõsteta, aga on juba tõstetud aktsiise märkimisväärsed, et ainuüksi järgmisel aastal planeeritakse 246 miljonit krooni aktsiisitulu toasooja pealt. Et kui me täna räägime, et miks meie küttearved nii suured, siis kaks aastat tagasi ei võetud maagaasi pealt üldse aktsiisi. Viimase kahe aasta jooksul on lisatud toasoojale aktsiisi ehk saadud riigieelarvesse tulu. Järgmine aasta planeeritakse saada ainuüksi toasooja pealt 246 miljonit krooni, nii et kaudsete maksude tõstmine on selle eelarve väga suur nõrkus. Tõstetakse riigitulu selle pealt nende inimeste pealt, kes võib-olla nagu tulumaksu alandamisest midagi võitnud ei olegi. Kadri, ma tahan öelda, et võta natuke hoogu maha, kui me räägime järgmise aasta eelarvest nendest otsustest, mis langenud varem, et tõepoolest käibemaksu tõsteti, aga käibemaksu rohkem kindlasti tõsteta. See on meie IRL-i seisukoht, et ega käibemaksu tõstmine ei tähenda mitte seda, kas kaubanduses hinnad konkreetsete muutuvad või mitte, aga me räägime ikkagi kõigest sellest, mis puudutab teenuseid, mis puudutab ettevõtete omavahelise arveldamise ja nii edasi, et siis tegelikult seda seda sektorit rohkem müüa ei saa. Aga millest tuleneb see optimism siis või valitsuskoalitsiooni optimism, et järgmine aasta laekub käibemaksu 2,6 protsenti rohkem? Erinevalt esimesest juulist tõsteti käibemaksu kaks protsenti lihtsalt puht matemaatiliselt ei ole meil olukorras, kus tööpuudus uusi töötuid tuleb, iga nädal juurde üle 2000 inimese. Põhjust arvata, et inimeste tarbimine järgmine aasta korraga suuresti kasvab raamis naaberlaine siis, kui käibemaksuga. Rahandusministeeriumi prognooside järgi sellest järgmise aasta teises pooles võiks olla olukord, kus tarbimine hakkab vaikselt üles minema, et see käibemaksu suurem laekumine kui sellel aastal, kus me oleme tegelikult kriisi põhjas tuleneb sellest, mitte sellest, et kellelegi enam kuskil kaval plaan käibemaksu tõsta, et see on sinu päris meelevaldne omaenda peast tuletatud mingi võimalik valem. Tegelikult ei ole, et ma tulin praegu just presidendi rajatelt seal majanduseksperdid rääkisid, et jah, me oleme kriisi põhjas, aga võime seal veel päris pikalt edasi astuda. Ja seda, et järgmine aasta majandus kasvama hakkab, ei prognoosi rahandusministeerium ei prognoosi. Swedbank prognoosib Nordea Pank, nii et põhimõtteliselt tarbimine hakkab tõusma siis, kui saadakse üle tööpuudusest. Kui inimestel on usaldus, et nad võivad kulutada ja ei pea enam säästma kartuses, et need inimesed, kes täna tööd omavad, satuvad raskustesse, satuvad näiteks raskustesse oma eluaseme laenu maksmisel. No üks asi veel, et Kadri, et ära mind kindlasti süüdistada liikides optimismiks, ma olen pigem viimase pooleteisega aasta jooksul olnud realist ja mina olen murelike, liigsete optimistlike prognooside ja ma arvan, et ka selle eelarve puhul, mis meil riigikogus menetluses nüüd on, on võib-olla tegu liigse optimismiga. Ma arvan, et siin on kadrile kriitika, suund on õige, aga lihtsalt need faktilised tuletused natukene viltu, et tõepoolest probleem on selles, kas meil tegelikult ka need kõik tulud laekuvad, mida siin on sisse kirjutatud, et ma ise olen näiteks suhteliselt skeptiline CO2 kvootide müügi näiteks rahade suhtes ja, ja seal on veel selliseid asju ka riigivara müügi suhtes, et kas tegelikult need laekuvad, mitte. Vot see on probleem, et kütet. Aga Margus dekoratsiooni, eks ju, tegema neid nii-öelda kärpeid, kui selgub poole aasta pealt, et ei ole läinud CO kvoodi müük hästi, ei ole olnud riigivara müük nii edukas, kui, kui te olete. Mis on need valdkonnad, kes siis peavad kannatama. No riigi jooksvad kulutused, ega siin muud varianti pole, kuid väga lai termin, mis need reaalselt, see ongi väga lai termin selles mõttes, et me ei tea täpselt nii, nagu me ei teadnud, kui sügavasse auku me langeme sel aastal, olgu see siis me ega ei tea täpselt, mis juhtub järgmise aasta keskpaigas. Ka needsamad kõik majandusteoreetikud ja analüütikud täna tunnevad midagi sellist, et maailmas on see põhi käes. Aga mis täpselt juhtuma hakkab? Katsuks nüüd rääkida natukene näidete keeles, siis poole aasta pealt, kui selgub, et olukord ei ole nii hea nagu selles muuseas augus planeeriti, siis mis on need kohad, kus hakatakse veel otsast maha võtma? On teil omavaheline kokkulepe selle osas olemas, kui ta sellise riigieelarvel mõnevõrra sellise riskiäriga seotud riigieelarve kokku panite? Ei, meil ei ole omavahelisi kokkuleppeid ja tegelikult siin pigem Ma ootaksin rahandusministri arvamusi ja ettepanekuid, kuna me oleme hoiatanud, et sellised olukorrad võivad tekkida poole aasta pärast ja noh, samas kui meile numbritega näidatakse, tahad seda ei pruugi juhtuda, siis pigem me oleme valmis seda vaimset tegema, aga siin on tõesti siis juba rahandusministeeriumi ja rahandusministri ettepanekut Arusaadav no nii alandlikku koalitsiooni ei ole olnud väga pikka aega ja selge on ka, et ega muudmoodi ei ole võimalik. Kadri, kas või mis see õieti on siis see, mida Keskerakond oskab praegu ette panna selle riigieelarve raames kuidagi tuleb nagu sellel riigil, mille liikmed ja kolakas me kõik oleme edasi minna, millised on need teie konkreetsed ettepanekud, mis aitaks seda 2010. aasta riigieelarvet tasakaalus hoida Eesti elu vedelemas? Need konkreetsed ettepanekud, punkt üks seisavad maksusüsteemis, et kui tänasel päeval Kui me hakkame rääkima nüüd ainult ekse, sellest progresseeruva tulumaksu, see väga palju tõenäoliselt kogu seda riigieelarvesüsteemi päästab. Tegelikult tulumaksu alandamine astmeline tulumaks tooks järgmisel aastal lisatulu 2,1 miljardit krooni mis ei ole kahtlemata väike summa, kui me vaatame, et valitsus on täna juba valmis kokku hoidma kümnete miljonite kaupa, näiteks selle arvelt, et kunagistele tudengitele, kes on võtnud õppelaenu, ei hüvitata enam õppelaenu intressi läbi tulumaksutagastuse, et tegelikult hoitakse kokku juba kümneid või sadu korda väiksemates summades. Ja miks see oluline on, oluline on see ju sellepärast, et kui tulumaksu alandati, siis kõrgepalgalised võitsid kümneid kordi enam kui madalapalgalised ja rääkimata sellest, et lapsed või, või eakad ei võitnud enam midagi. Teine küsimus on muidugi see, et, et raskel ajal ei tohi kokku hoida ainult öelda nõrgemate pealt. Et ma arvan, et Margusele on väga südamelähedane laste teema ja see teema, et sellel aastal sai esimese lapse pealt tulumaksuvabastust iga pere ehk esiklapse pealt sai tulumaksuvabastust. See võetakse aga samavõrra kulutatakse raha kõige jõukamate oma palkade tõstmiseks 30-lt 1000-lt kroonilt 35-le 1000-le kroonile. Teised valik, valikud, nad on enam-vähem enam-vähem võrreldavad suurused iga lapsega pere kaotab aastas 5000 krooni ja selle asemel antakse lisatulu vähestele peredele 5000 krooni kuus. Nonii vaatame, teadvustan korraks, et ma olen sellega nõus, et selle emapalga ülempiiri tõstmine nüüd kuni 35-le 1000-le kroonile ta on sisuliselt 40 miljonit krooni ja see noh, ütleme, et ta ei anna riigieelarvesse mitte midagi, kuid see on pigem ühiskonna õiglustunde küsimus. Argus kannab riigieelarvest, ta ei anna kohe, aga iga tõstmine on pikendanud ja suurendanud seda kulu möödunud aastal 1,7 miljardit krooni, see aasta 2,2 miljardit krooni, järgmine aasta veel enam. Kadri, see, mis tegelikult maksab peale mitte see laen, tõstminevaid maksab pikkus ja mis ma tahan öelda seda, et esimese lapse tulumaksuvabastus, mis oli IRL-i tõsine ettepanek ja see kehtis tõesti, see maksab üle miljardi krooni ja loomulikult kahju, et see ajutiselt on peatatud, kuid see oli kolmepoolne otsus juba tegelikult poolteist aastat tagasi, kus tulumaksuvaba miinimumi tõstmine peatati, Nissani sotside ettepanek ja IRL-i ettepanek. Ja samamoodi tegelikult peatati ju ka jätkuv tulumaksu alandamine, et see selles mõttes see otsus langes poolteist aastat tagasi ta lihtsalt jõustub praegu nagu reaalsus. Ja Margus, ma tahtsingi tähelepanu viia sellele, et kõik nii-öelda kunagiste koalitsioonipartnerite lubadused, Ta ütles, et ajad on rasked, kõik Reformierakonna kuldmunad on täies jõus, võtavad lisaraha, nii et selles mõttes raha riigieelarves jätkub täita reformierakonna lubadusi ja teie olete üks osa sellest. Tõsi, ma saan aru, et te tegutsete täna ilma koalitsioonilepetelt, sest see, mis 2007 kokku sai, lepitud täna enam ei kehti milleski muus, kui nüüd Reformierakonna lubadust. Ma ei, ma ei ole kadril suva, nõus, sellepärast et kui me vaatame, millised prioriteedid me välja ütlesime, siis kui me teadsime, et Eesti läheb majanduskriis, oli haridus, haridus, me oleme suutnud jätkuvalt investeeringuid suurendada ja see aasta veel võrreldes eelmise aastaga terve miljardi jagu, nii et. Ma arvan, et just need haridus on tegelikult see koht, kuhu tuleb rasketel aegadel investeerida ja seda lubadust. Me oleme kindlad pidanud. Kas Keskerakond Kadri Simson näeb? Ta võiks loobuda nii-öelda sellest paari aasta sees toimuma pidavast sündmusest ehk eurole üleminekust selle nimel, et tuleks eelarve, mis, mis teie nägemuse järgi aitaks Eestit majandusraskusest ja majanduskriisist välja viia. No tegelikult on euroga ju selline asi, et euro on ainult vahend ja kui me täna muutkui kärbime, siis me peame mõtlema, et kui palju selle kärpe võrra jääb vähemaks töökohti, sest riik võtab tegelikult majandusest raha raha välja ja selle tõttu pikemas või lühemas ahelas jäävad mitmed inimesed ilma tööta. Lõpuks ja lõpuks on meil euro käes, aga me oleme kaotanud väga palju inimressursis, kus paljud inimesed on heitunud ja paljud inimesed on Eestist lahkunud, sest siin pole enam tööd. Muuseas, siin on ka ikkagi oluline täpsustus see, et teine asi, mille eest IRL on seisnud, on just nimelt see, et riik ei vähendaks need investeeringud, mis puudutavad majanduskeskkonda. Loomulikult oleme me tõmmanud kokku riigivalitsemise kulude pealt ja väga olulised nii palju, et ega seal väga palju ruumi enam jäänud ei ole. Aga ega seetõttu ei ole inimesed väga palju tööd kaotanud, pigem ära võetud lisatasusid on võetud ära neid nii-öelda tuhandete kaupa tühje töökohti, mis siis aasta lõpus välja jagati. Preemiatena. Viimased uudised koondatakse, kaevureid, koondatakse päästeametnike. Vaata mis iganes valdkonda, igalt poolt tulevad ka riigiettevõtetes inimesed, kes kaotavad töö. Jaa, aga mis on tõeline probleem on tegelikult see, et erasektoris tõepoolest koondatakse inimesi ja siin tuleb küll riik mõtlema välja mingi strateegia, et selle paari ja aasta jooksul aidata neid perekondi, kes ei ole olnud tavaliselt need kõige ütleme vähem toime tulevad, vaid on täiesti toime, tulevad inimesed heade haridust ega korralike töökohtadega ja nemad ei lähe supikööki ise kõigepealt, pigem toimub selline vaimne ja selline väärikuse murdumine ja neid inimesi tegelikult tuua tagasi sotsiaalsesse tegevusse ja sellistele väärikatele töökohtadele tööturule on tegelikult tulevikus raskem, et siin ma olen küll seisukohal, et riik peab mõtlema järgmiseks kaheks aastaks välja mingisuguse tegevuskava, täna seda tegevuskava tegelikult ei ole ja ma arvan, et see peaks ja ma nüüd kohe meie tõsiseks tööks Huvitav on jah see, et riigieelarves on väga ilus lause ja see ütleb seda, et abipakett riigi poolt peaks olema õigeaegne, mahukas, kestev, mitmekülgne, vajadusel jätkuv, jätkusuutlik õigeaegne on see esimene sõna jääb, meil on räägitud sellest, et riik peaks midagi tegema alates veebruarikuust. Senimaani ikka veel räägitakse, et tõepoolest järgmise kahe aasta jooksul peaks tegema, et ainuke, kes midagi teeb, on Tallinna linn ja siin ei tasu nagu vääristades neid sotsiaalseid töökohti, vähemalt midagigi on juba sündima hakanud. Ja ma olen täiesti nõus, riik peaks aitama töökohti luua ja seda ka läbi investeeringute, nii et väga hea, et me kasutame Euroopa liidu rahasid koolide ehitamiseks. Ja et me kasutame Euroopa Liidu rahasid keskkonnaprojektideks teede ehituseks, et see raha, mis meile lisaks juurde tuleb, aga selle võrra ei tohi näiteks öelda ära võta raha, mida saaksid linnad ja vallad panna samasuguste projektide kaasrahastamiseks, et Euroopa liidust veel rohkem raha tuleb. Aga praegusel hetkel täpselt sellega, et omavalitsuste tulubaasi võetakse riigieelarve augu katmiseks pannakse linnade ja valdade võimekuse kaalule. Tunnistaja numbriks Arumäe rutta. SEB majandusanalüütik. Tere päevast, Ruta Arumäe, milline on SEB prognoos tulevaks aastaks? Valitsus on eelarve koostanud teadmisega, et tuleva aasta teises pooles tuleva aasta lõpupoole võiks Eestis sisetarbimine hoogustada ja selle läbi võiks riigist korjata käibemaksu. Kas see lootus tugineb teie arvates mingitele võimalikele stsenaariumitele? Nii palju kui mina tean, siis siiamaani põhineb 2010. aasta riigieelarve prognoosid rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile, mis näevad järgmiseks aastaks miinus kaheprotsendilist majanduslangust, mis on natukese pessimistlikumad, kui meie nägemus, meie nägemus on, et on selline laias plaanis stabisatsioon ehk siis nullkasvu ümber, aga ikkagi pigem natukene miinuse poole siis numbriliselt miinus 0,3, aga noh, sisetarbimises me ikkagi näeme terve aasta jooksul pigem sellist vaikset allakäiku. Nii et selles mõttes see lootus, et järgmisel aastal käibemaksu võiks hakata laekuma rohkem tänu sellele, et sisetarbimine hoogustub. Teie analüüsiga kokku ei lähe. Hoogustumist ei saa tõenäoliselt rääkida, aga minu meelest rahandusministeeriumi prognoos selles osas ka väga optimistlik ei olnud. Nii palju, kui ma sellest eelarve seletuskirjast välja lugenud Milliseid teie, SEB analüüsiga lahkuminevaid detaile te rahandusministeeriumi riigikogule riigieelarve saatmise ka kaasas olnud seletuskirjast veel leidsite? Üldises plaanis ma selliseid suuri põhimõttelisi vigu ei leidnud, et nende majandusprognoos on tibakene pessimistlikumad olnud kui meie oma seekord ja maksulaekumiste osas ma olen nende prognoosiga suhteliselt nõus. Muidugi ma ei oska midagi prognoosida nende mitte maksutulude laekumise kohta, mis on suur küsimärk nii sellel aastal kui järgmisel aastal. Et seda on nagu suhteliselt võimatu prognoosida. Ja mis veel nagu silma hakkas, et järgmiseks aastaks loodab riik endale suurema defitsiidi osa haarata, kui sel aastal oli, et jättes nagu kohalikele omavalitsustele ja töötukassal ja haigekassale vähem võimalusi defitsiiti minna, ma ei tea, kas seda õnnestub nii otseselt kontrollida. Ülekuulamise toimik number 117 2010. aasta riigieelarve menetlemisest Riigikogus toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.