Kuulamine. Sära ülekuulamine alustab. Pojad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulatav on väljendi orav rattas elav kehastus, tema peos on juhthoovad kangid ja kõik kruvid, mis hoiavad liikumises Reformierakonna pealtnäha roostevaba organismi. Kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Mööngem tõika, härra Michal valitsuse juhtiva partei peasekretärina on teid võimatu mitte nimetada Eesti kõige informeeritumaks meheks. Noh, ma arvan, see kindlasti pole tõsi, et. Ja arvad, et kuskil on keegi teab teistel rohkem? Ma arvan, et kõik inimesed, kes loevad lehti hoolega, teavad täpselt sama palju kui mina, et vaadake, minu meelest on vist teada fakt, et näiteks noh, ma ei väida, et luure alal tegutseks aga maailma luurete töö kuskil 80, isegi üle selle protsendisest põhineb avalikule informatsioonile ainult väike murdosa on siis see justkui see info, mida muidu kätte ei saa, et et kui te mõtlete, kellele, siis tegelikult valdav osa info, kõik inimesed, poliitikud kaasa arvatud tegelikult ajakirjanduse meedia vahendusel ja see, kuidas seda kokku pannakse ja ja see, mis sellest kokku sünteesitakse ja kuidas sellega edasi minnakse, et see on juba igaühe looming ja, ja noh, selles mõttes on iga inimene ja, ja iga inimese ajud või, või sihuke mõte, tehnika ju erinev, et see tulemus on erinev, et noh, ma ei taha küll kuidagi nagu minna sujuvalt edasi. Aga kui ma ütlen, et noh, Savisaar näiteks tõlgendab, et meedia on kallutatud, eks ju ja samas ajakirjanikud ütlevad, et Eesti on meediavabaduselt maailmas kolmandal kohal, et, et noh, see ongi see, et kuidas igaüks seda ruumi meie ümber käsitleb, et ma kindlasti väidan, et et informatsiooni omamine on tahte küsimus Eestis, et see ei ole kuidagi selline, et meil oleks piiratud sinna juurdepääs või et me peaks koos murdma elektrialajaamad saada internetti. Nõus, aga selles mõttes, kui keegi partei sees tahab üles astuda mingi initsiatiiviga, kus ta ütleb, et ta teeb seda nüüd Reformierakonna nimel, siis ta teile peab ikkagi helistama. Noh, vaadake, meie õnnistus on nagu sellistele asjadele nagu vajalik, eks ju. Mitte tingimata ei, see nii ei käi, et, et meil on tegelikult ikkagi ma seda ütles küll jah, et meil on kindlasti üsna professionaalne seltskond, kes tegelikult on loodud selle jaoks, et aidata nii meie tipp-poliitikud, meie piirkondade inimesi kui lihtsalt erakonna liikmeid, olgu see siis meedia või mingites muudes küsimustes. Aga see kindlasti ei käi nii, et keegi tahab kirjutada oma arvamuslugu ühte, teist või kolmandat. Kui ta tahab selleks materjali saada või factioloogiat, siis meie töötajad seda otsivad. Ja see ongi tegelikult seesama asi, mida me teeme tegelikult põhiliselt ja vajadusel loomulikult meie pressiesindaja võtab siis kas ajakirjaniku või või ajalehega ühendust, ütleb, et vaadake sellisel toredal inimesel selline lugu, eks noh, nagu see kõikides erakondades asutustes käib, eks, et selline lugu ja et kas teie leht tuleks selle vastu huvi ja siis tavaliselt lehe toimetaja on tegelikult see, kes selle otsuse teeb, ütleb, et, et kallis Reformierakond, et see on liiga propagandamaiguline või et see tundub ebahuvitav lugu olevat. Aga ühesõnaga, ikkagi selle info otsimise tõttu te juba teate nendest asjadest, nii et kui ma nimetan teid praegu siin ütleme kuidagi sellist belletristikasse, kaasates pastor Michalikes Reformierakonnast, siis mul on tegelikult ju õigus. Pastor ma kindlasti ei ole ja ütleme, õigus on selles osas, et ma olen Michal Selle nädala Eesti Ekspress on teil arvatavasti kapsaks loetud ja igaüks, kes partei kontorisse astub, tahab, tahab seda näha juhul kui ei ole olnud mahti soetada enda koopia. See oleks väga huvitav lugu. Ma olen täitsa kindel, et te ise veel lugesite seda ja, ja peale selle nii-öelda läbivaatamist oli oli suhteliselt raske uskuda, et valitsus, Tai juhtiv valitsuspartei ei ole kasutanud jõudu selleks, et et nii-öelda Suigutada unne. Üks kahtlus, mis, mis Reformierakonna suhtes esitatud on. No ma saan aru, et te viitate sellenädalasele loole Ekspressis, mis tegelikult on ju vana lugu, jah. Mis puudutab siis Eesti raudtee tagasiostmist Eesti riigile, et ma kordan, nagu ka tol ajal, et tegemist on selge, et poliitilise ja kuidas ma ütlen sellise väljamõeldud jutustusega, mida on, ütleme inimestel hea uskuda, nagu kõiki suuri vandenõuteooriaid oli meil tollal. On teada, et poliitilised jõud seda lükkavad ja on meil ka tänaseni teada, et see nii oli, me oleme seda endale faktidega kinnitust leidnud. Ja ma ütleks seda, et vaadake, ma just ostsin eile ostsin Pirita Selverist, tulin trennist, ostsin ühe raamatu, see on seesama raamat, mille on toimetanud Enno Tammer ja räägib Eesti elust aastal 2007. Ja seal on pikk lugu sellest samast raudteesaabas kirjutatud ja sinna kirjutatud juba algusesse, et et Eesti publik läks väga kergelt sellesama loo suure loo õnge, kõik hakkasid uskuma, kõik tahtsid enne valimisi saada tüki sellest ja et kõik olid väga jahmunud, kui peaminister pöördus kaitsepolitseisse avalduse kontrollida, et minu arvates Andrus Ansip tegi ainuõige käigu, teist varianti ei ole, et kui sellised kahtlused lähevad, siis tulebki pöörduda kaitsepolitsei. Ma toon teile näite hiljem näiteks Juhan Parts on nimetanud ühte maavanemat, kes küsis, hoiatas sellest, et bussiliinidele enam raha ei jätku, et bussivedajad hakkavad streikima ja probleeme tekib, ta nimetas seda mammonat korruptandiks ja kui see maavanem tema käest küsis, et mis asi see nüüd siis on, et kas te palute vabandust või on see laim, siis Juhan Parts ütles, et see on väärtuspõhine hinnang. Ja et noh, mis asi see väärtuspõhine hinnang siis erineb hinnangus korruptant, eks, mis on kriminaalkuritegu? Aga selle järelejäänud sellel maavanemal mitte midagi muud üle kui pöörduda kaitsepolitseis ja nii Eestis ongi tegelikult selge Reformierakonna liiget, ma ütlen, et meil ongi nagu väga selge tava, et kui on mingisugune selline süüdistus, siis minu küsimus on, kuidas sellest süüdistusest vabaneda, et keskajal oli see variant nõidu siis kas põletati või uputati, et ükskõik kumba pidi läks noh, et ma küsingi, et mis see, mis see variant siis on, et kuidas need, mis me tegema veel peaksid. Aidake natukene nii öelda lahti saada sellest aidake nii-öelda lugeda seda, seda olukorda, mis siis oli mille jaoks oli Burkhordin seda avaldust vaja teha, mis, mis oli see nii-öelda see tema poliitiline tulu või majanduslik tulu, mida ta selle kaudu sai? Noh, ütleme, et esimene, väga selge küsimus oli see, et nende soov oli ikkagi Eesti riigile raudtee tagasi, mis ja see oli väga selge küsimus, et kas see õnnestub või ei õnnestu. Ja mina ütlen, et tänaseks, kui see otsus on tehtud, mina tagantjärgi kunagi ei hakka selline noh, ütleme selliseid otsuseid kritiseerima, võiks mõistma või ümber lükkama, et kunagi see otsus tehti, jõuda sellel ajal oli parim otsus oli palju inimesi, kes olid selles suhtes kriitilised juuda, soovis sellega saavutada kas mingit survet, et inimesed arvaks, et kui otsuseid tehakse teistpidi, et, et siis on justkui seal midagi kahtlast taga. Aga, aga ütleme ausalt ma ei ole kunagi varjanud, et meil on erakonnas olnud inimesi, kes arvavad üht ja teistpidi, et see kogu aeg nii ongi. Ikkagi, mis see tema nii-öelda vahetu kasu sellest, et Reformierakond sattus nii-öelda sellesse kujutatavasse nii-öelda noh, selle raha küsimise lõksu see justkui vastupidi ju tegi tema tegelikult protsessi pealtnäha keerulisemaks, mis siis tegelikult toimub? No tegelikult ei teinud ju keerulisemaks, kuidas ta keerulisemaks tegi, et tema müüs päeva lõpuks raudtee Eesti riigile tagasi ja mitte ühekroonist. Nii et ma arvan, et tema justkui nii-öelda teoreetiline kasu võis olla selles, mul on väga raske mõista tema motiive. Ma arvan, et ta Eesti riigis on kohtunud ka teiste poliitikutega, mina isiklikult temaga pole näiteks kordagi kohtunud. Et, et noh, ma arvan, et ta küllatusele nagu nii-öelda süstis haiguskilsele ideeks Räägime veel erakondade rahastamisest Eestis kui suure protsendi muide Reformierakonnast sponsori leidja endale saab, kui ta, kui ta leiab nii-öelda suur toetaja eks ju, nii nagu ikka need asjad käivad. Kui palju siis nagu leida endale kuulub. Ma olen lugenud lehest, et Isamaa solise vanasti 10 protsenti, et meil ta sihukest tava ei ole. Et ühesõnaga selles mõttes jäävad nagu toojale tühjad pihud või on teie tavaliselt? Ei, ma ütlen nii, et, et ei, ei, sellist tava ei ole, et tooja üldiselt ikkagi toob selle toetaja, erakonnal ja erakond siis kasutab seda raha ka ütleme siis, kas trükisteks postitamiseks või milleks iganes seda kasutataks. Aga, ja noh, mida ma ütlen, mida teevad kõik erakonnad, on seesama moment, et kui kampaanial inimene näiteks ise toetab või ütleme, isa vend või, või ettevõtja, kes muidu ei oleks toetanud või ettevõtlik inimene, kellel raha on, toetab siis kindlasti on võimalik saada sellesama koguse eest justkui või vähema kogusest sõltuvalt peale saada endale ka reklaamimaterjale, et ütleme noh, mis on täiesti loomulik, eks ju, et noortel inimestel võib-olla pole nii palju raha, aga tahad nagu kampaanias osaleda, siis ütleme tagi ütleme annab oma mingisuguse panuseks, et ja hiljem siis tasub selle või kuidagi muud moodi, et, et mina olen omal ajal täpselt samamoodi vastutasin noorte kampaaniast pidin ise väga palju panustama, sest me lihtsalt tegime suuremad plaanid, kui meil endal tiivad sellel hetkel kandsid, et ega see ongi normaalne. Tehke üks asi mulle selgeks, ma olen mõelnud selle üle, aga kuidagi mõte, mõte takerdub kuskile ja ei lenda, ütleme sellel sellel teemal, miks on üldse vaja Eestis, et oleks olemas parteidele eraannetused, mille jaoks tegelikult üldse hea? Ja vaadake, see on nagu pikem ja keerulisem lugu, proovin lühidalt teha, et tegelikult on nii, et Eestis hiljuti käis ka üks niisugune institutsioon nagu Kreeka osa on riigid korruptsiooni vastu ja, ja see on tegemist Euroopa nõukogu institutsiooniga, kes siis annab hinnanguid riikidele ja parteide rahastamisele. Nende soovitused, 2003.-st aastast on niisugune õhuke raamat, mida tasuks kõigil Eestis lugeda, kes siin sellel teemal väga seletavad, et et ütleb väga lihtsalt, et erakonnad on demokraatia lahutamatu osa. Erakondade rahastamine on loomulik ja vajalik osa erakonnad, erakonnad peavad nii-öelda adekvaatselt rahastatud olema, et nad saaks oma organisatsiooni üleval hoida mee, teha kampaaniat, et see suhelda publikuga laiemateks. Nüüd kuidas erakonnad peavad rahastatud olevat erakondade rahastamise puhul peamiseks probleemiks ei loeta üldiselt seda, et erakondi rahastatakse, ükskõik milline see mehhanism on, vaid seda, kui üksikud poliitikud saavad ise endale hüvesid, ehk siis seda, et keegi kasutab oma staatust ära. Et seda loetakse justkui maailma mastaabis nagu tegelikult selle erakondade poliitiliselt rahastamise probleemiks, eks ju, Eestis noh, väga vähesed inimesed võib-olla suudavad sellel kahtlasel vahet teha, eks ju, mitte et ma publikut alahindaks, aga ma arvan, et enamus lihtsalt ei ole sellesse süvenenud piisavalt, eks. Ja nüüd on, ütleme, seesama mehhanism ette, kuidas see rahastamine peaks käima, et Euroopas on kogu see avalik rahastamine üsna uus asi, et kui ma ei eksi, on see umbes 60 aastat vana, pärineb Saksamaalt. Ja ütleme näiteks Šveitsis täna sellist rahastamist veel ei ole ja Prantsusmaal alles ütleme üks kaheksa üheksa aastat tagasi selline süsteem tehti, et riigipoolne rahastamine on olemas. Ja ütleme, eraannetuste idee on väga lihtne säilitada erakondade side sellesama kodanikuühiskonnaga ettevõtliku osa, et, et seal raamatus on ka väga selgelt öeldud seda, et kui lõigata see side katki ja mitte võtta eraannetusi, siis tegelikult juhtub seesama asi, et parteid kaugenevad kodanikuühiskonnast ette võtlikest inimestest, ütleme väike keskmistest suurtest ettevõtjatest lihtsatest inimestest, kes annavad 10 krooni 100 krooni kaugenevad märkimisena. Ma arvan, et nad hakkavad lootma ainult riigi taastamisele ja see tähendab seda, et nad hakkavad ise sättima nüüd riigieelarvelise rahastamise asju, nii et hoiavad juba teadlikult nagu võim ja ütleme, avalikus selgelt võõranduvad, et see tegelikult oleks halb, kui eraannetus üldse ei oleks. See seob neid kahte sektor. Tundub kuidagi nagu selles mõttes noh, sellise nokk kinni, saba lahti olukorrana, eks, et selles mõttes, et te ju möönate tega, praegune olukord ka nagu väga hea ei ole, eks, et saab astuda püsti tõusta laua tagant keegi Burghardt Nad küsisid, noh, mitte altkäemaksuna vaid annetusena, eks ju, mingi sellise raha ja kuna see on ju nii-öelda aktsepteeritud olukord, siis, siis sellesse probleemi teie jaoks ka nagu nii-öelda püsti sai või tekkis, eks ju, kui seda skeemi ei oleks olnud, oleks, poleks olnud ka ilmselt nii lihtne seda altkäemaksu. Whipida, jah, see on tõsi jah, et ega ega kindlasti alati on ja alati on, jääb neid inimesi, kes loevad lehest, ütlevad, et ma vaatan, et naabrimees, siin pole meie kahepealset nagu heki ära niitnud, eks ju, ja pole oma aeda üle värvid ei tea, kuidas tal läheb, näed, annetas erakonnale 2000 krooni, eks ju, et selle asemel värvid oma aed ära või teha midagi muud. Et alati selline, kuidas ma ütlen, inimlike müütide loomine ja kadedus jääb, aga vaadake, see on tegelikult Euroopa või palju, on seal riike umbes 50 riiki, mis on seal noh, suurusjärgus et kes on nagu justkui need soovitused nii-öelda omavahel kokku leppinud või, või noh, jõudnud sellele järeldusele, et me võime siin muidugi jalgratast leiutada. Aga see, justkui on seesama maailma kogemus, et ütleme, teine variant. See on muidugi tõsi, Eestis ei ole enam jalgratta leiutamine, ei ole enam moes uute lahenduste otsimine enam see, millest me räägime, eks. Ma arvan, et uute lahenduste otsimine ei olegi jalgratta leiutamine, jalgratas on tegelikult juba leiutatud, eks et et noh, ma ütlen, et pigem seal on nagu seesama moment, et kui te kujutate hetkeks ette, et erakonnad on ainult riigieelarvest rahastatavad ükskõik milline see mehhanism, mis on, et ma küll ei ütleks, et see oleks kuidagi demokraatliku riigi tunnus, et kujutage ette, kuidas oleks Res Publica saanud tekkida, ei oleks saanud, oli vajadus, eraettevõtjad panid õla alla, tekkis Res Publica. Kuidas selle projektiga läks? See on täiesti ajaloos isegi sil. Kuidas said rohelised tekitada, täpselt samamoodi oli vajadus, eraettevõtjad panid õla alla See on järgmine küsimus, miks te kotite valitsusparteile mikstrit kotita väikseid partei, sellest ma ei ole ka täpselt aru saanud, milles nii-öelda see hiinlane on, kindlalt ei koti, mis jutt? No kuulge, minge küsige kõikide nende väikeste virelevate vasakparteide ja kõikide nende käest, mida nad arvavad riigi rahastamissüsteemist ja ma ei usu, et nad teiega hea meelega šampanjaklaase kokku lööma. Ja vaadake, et see on nüüd küll huvitav, huvitav jutt, et vasak või parempoolsed, et mul on lihtne küsimus, et kas riik peaks andma raha selle järgi, kes on valimistel vähem edukas, ehk pälvib vähemalt inimese toetuse. Et ükski riik ei ole sellist mehhanismi kasutanud, et, et keegi ei saa parlamenti, anname talle siis rohkem raha, et oleks tubli. Tegelikult ikkagi üldiselt maailmas on see jaotus ikkagi sellesama alusel, kui palju keegi saab hääli, kas siis olgu see siis kohalikel valimistel, riigi valimistel, peamiselt parlamendivalimistel, eks ju. Et noh, see on väga selgelt ütles välja, et need väljas ei, aga vaadake ka väljas olevatele erakondadele on niisugune mehhanism, et kes on saanud üks protsenti hääli ehk siis tegelikult mina langevad sellesse kategooriasse muuhulgas konstitutsioonipartei on saanud üks protsenti hääli kuni neli protsenti hääli, siis ka nendel on 150000 250000 krooni aastas ette nähtud, et tegelikult nende parteide nii-öelda eluliste mehhanismide üleval hoidmine on selgelt tagatud, et et ma arvan, et see jutt sellest, et kedagi kotitakse, on selgelt ebaõiglane ja Parlamendis omavahel on ka arutatud seda, et tegelikult nüüd, kus meil on võimalus, ütleme, nii-öelda rahumeelsel ajal kogu seda erakondade rahastamise süsteemi arutada ja muuta, siis tegelikult on, ütleme, kõikide suuremate erakondade käest olen mina küll kuulnud valmisolekut muuta sedasama väiksemat osa suuremaks, aga minu küsimus ongi, et kus see piir on, et kas nad peaks sama palju saama, näiteks kui sotsiaaldemokraadid, kes said ausalt parlamenti, tegid tubli tulemuse, eks ju, või sama palju kui Isamaaliit või siis sama palju kui Keskerakond, Reformierakond, minu meelest see ongi see sättimise piireks. Väljavõte toimikust kogutud materjalid sissekandmine Robert Schumanni fondi koduleheküljelt pealkirjaga. Kristen Michal siis sees parti, hõpstu, wind Huentisse, siit sind riigikogu dessenter, pardi sobing, fort, hunti, eit empiis, prog. Ülekuulamine läheb edasi ülekuulatav Michal olete poliitik või administraator? See on läbi aja olnud raske küsimus, et mulle tegelikult meeldib asju teha ja mulle meeldib võib-olla rohkem ütleme välja mõelda keerulisi, lihtsaid lahendusi ja ütleme, mulle meeldib see, kui keegi ütleb, et on probleem, mida ei ole võimalik lahendada, ma siis tavaliselt ikkagi proovin lahendada, et mul on tööl seesama silt, mida te näete Tiidas reklaamised, võimatu pole olemas, et, et tegelikult see on justkui sedasama juhtlause, mille, millele lähtudes ma ise toimetan ja lähtudes ma tavaliselt tuletage teistele meelde, et kui neil hakkavad tunduvad võimatud asjad, on kogu aeg tee peal ees, et midagi on jälle võimatu. Aga, aga. Istuda siis parlamendis ja samal ajal teha erakonna peasekretäritööd ei ole siiski teie jaoks ka võimatu. Ma kindlasti üks asi, mida ma ei taha teha, on asjade poolikult ja kuna erakonna peasekretär kindlasti peab palju nõudma Parlamendi liikmete käest peab nõudma teiste käest, siis kindlasti ei saa sa seda nõuda, kui sa oled ise kuidagi halvaks eeskujuks poolikut töötajaid. Mina seadsin endale selge, sihib mina tahan oma tööd hästi teha. Suure erakonna peasekretäri töö on täis päevatöö vahel isegi rohkem kui täiskogu töö ja, ja ma ei saa seda niimoodi teha, et ma käin, pole ju ka komisjonis, olen juskui kohal, teised riigikogu liikmed peavad kandma sedasama raskused, peasekretär ei käi korralikult kohal, et vaadake, see kõik töötab, seda on kõike võimalik teha, aga kui sa tahad asju hästi teha ja südamega teha, siis sa pead neid ikkagi, ütleme, jaotum tähtsuse. Kui palju te olete peasekretärina noominud oma parlamendisaadikuid, kes võib-olla ei ole kõige usinamad kohalkäijad, kes hoiab dirigendikeppi käes ja nii edasi, noh eks ole koguda oma karjääri jooksul palju, te olete pidanud noomima, et kuulge, et, et see on ikkagi tõsine töö, kui te olete lasknud ennast valida, olete vaeva näinud, siis käige kohal ja tehke Ja järjest vähem ma ütleks, et, et. Närvidele, kui mõni niimoodi viilid Noh, mitte ainult närvidele, vaid see on nagu natukene nagu piinlik ka, eks, et ütleme ausalt, kui sa oled ikkagi erakonna esindajana kuhugi valitud, et erakond tegelikult vaadake, ongi ju justkui selle kaubamärgi taga ja eks ju, et lõpuks ikkagi öeldakse, et noh, et ükskõik, kes see inimene siis seal ei käi kohal või, või teeb mingit muud rumalust, et see on Reformierakonna esindajad, noh sellepärast me tegelikult ju ütleme teinekord ikka tuleb neid vestlusi ette, aga ma ütlen, et järjest vähem ja vähem, mida aega edasi, seda professionaalsemaks minu meelest kogu see seltskond on muutunud, inimesed saavad aru, parlamendis on täiesti korralikud palgad, kõik saavad aru, et noh, et ütleme Ma tean, et te tahate öelda, et mõnele inimesele on parlamendipalk tundunud kunagi liiga väike, et seal pidevalt kohal käia, kindlasti kellele siis? Kuulge, ilma naljata, ma arvan, et erasektoris on paljudel inimestel paremad palgad, ma meenutan omal ajal oli selline ajakiri vist saldo, ma loodan, ma ei eksi selle nimega, küllap ta on tänasel päeval ka, on jah, et ma ei taha ülekohut teha aegsete ja seal oli, küsiti niisugune küsimused, kellede riigikogu liikmetest tööle võetakse, mis palgaga ja, ja ma mäletan, et esimesest 10-st vist seitse või kaheksa heid Reformierakonna liikmed. Ja kõik see palk, mis neile pakuti, oli kindlasti parem kui parlamendiliikme valk. Kuulge, te ei taha ju ometigi öelda siis, et inimesed, kes lasevad ennast parlamenti valida, on päris tummad, et nad ei tea, mis palga peale nad lähevad. Ei, nad kindlasti teavad ja ma arvan, et ma ütlengi, et parlamendiliikme töö ei ole kindlasti tööpalga pärast ja mina ütlen, et valimistel kandideerimine iga päev pisut sõimata saame ja ja kõik see, seda inimesed, ei palga pärast, et eks kõik on heas mõttes mingisuguse kiiksu, eks me kõik ole. Mis on need ideed, mille puhul te võite ülikonnata Michal vabalt öelda, ma mõtlen Reformierakonna üldises poliitikas, mille puhul te võite öelda, et vohh, et siin olen mina olnud seda tuumavälja töötada. Seda on väga raske öelda, paneb ohkama, ei tule meelde midagi positiivses mõttes, et noh, mina olen erakonnas 96.-st aastast, et raske isegi öelda, et mis see täpselt minu panus on alguses ma teadma, kleepisin plakatid Põhja-Tallinnas Haaberstis kleebitud plakatid olid minu kleebitud aga vanglale lastud klambriga ma loodan, et keegi paha sõnaga ei meenuta. Aga, aga mida aeg edasi, seda rohkem on ju igasuguseid asju nuputatud, et kindlasti ideede väljakäimisel ja, ja ideede loomisel täpsustamisel on kindlasti ka minu roll olnud, aga ma küll ei ütleks, ma ütleks, meenutaks Siim Kallast, kes ütles, et poliitikas üksi on praktiliselt võimatu midagi saavutada, siis see on alati meeskonnatöö. Ja, ja ma ütlen, et maaelu endale illusiooni, et üks kõiku ere kriitse selles karbis ole täitsa üksi läbi lööd. Väga lühikest aega võid eredalt põleda, aga ilma meeskonnad sedasama toetava toetav seltskonnad ei jõua mitte kuhugi. Siim Kallase nimi kõlas äpi vana vunts, seda vist nii kutsutakse. Noh, ütleme, heal lapsel mitu nime vajaks võltsiks, me teda ei kutsu, aga teisi nimesid noh näiteks. Eks te kuulete, kui aeg kätte jõuab. Loodame, et see aeg tuleb sellepärast et Siim Kallas hakkab ilmselt üha rohkem ja rohkem õige pea ka Eesti poliitikas ignoreerima Euroopa komisjonist oma päevad ühel heal päeval saavad ju läbi, siis peab ta leidma endale jälle koha Eestis. Noh, vaadake, mina täna ei kiirustaks küll kuhugi, et. Ma ei, ma ei oskagi öelda, mis see 2009 aasta alles ütleme, see hetk võib kätte jõuda ja mina täna ei kiirustaks küll kuidagi seda protsessi avama, sest vastasel korral me loeme esmaspäevastest lehtedest. Spekulatsioon sellel teemal, kes kuu läheb, joonistatakse mingeid uskumatuid skeem, et võtame ikka rahulikult. Aga reaalselt selle peale on ju mõeldud, see ei ole tõenäoline, et Siim Kallas jätkab. Ma ütlen, et ma arvan, et täna on veel vara mõelda selle peale, et ma arvan, et see sõltub väga palju sellest mida Siim Kallas ise soovib koos, kuidas inimene, mulje, mille Euroopa komisjon ei noh, kuulge, ärge nüüd looge illusioone, et ega ei ole ka exceli tabeleid kellelegi seinal, et, et kes on aastal 2027 seal, eksju, noh, tegelikult nagu ütleme, kõik asjad siiski kujunevad ka mingis mõttes orgaanilist Sõltub sellest, milline on olukord, milline on Ansipi toetus näiteks 2009. aastal, kas oleks mõttekas? TEMA ärge seda illusiooni looge, et tema toetuse lange tahate. Siim Kallas, ei, ma selles osas see ei loo illusioone poliitikas käivad toetuselt pidevalt üles-alla, et, et selle selle järgi maksa nagu juhinduda minu meelest muuseas üldse sama poliitikas see, mis on õnnestunud ära teha, mida sa oled lubanud. Mitte see, milline see toetus sellel päeval on, eks ju, et, et see ei ole nii tähtis, 10 aasta pärast ei omanud mingit tähendust. Aga Siim Kallase? Ma arvan, üks selge nagu motiiv on ka see, et, et see, mida sa oled teinud, seda uuesti tegema ei saa hakata, nii et ärge keegi nagu levitage mõtet, et, et ta tegelikult võiks kuidagi tulla parlamenti nüüd tagasi asuda vaikselt erakonna esimehe tooli kaotlema või kuhugi mujale. Et see pole see, et ja, ja noh, need, kes silmu tunnevad, eks. Et ma arvan, et tal on päris mitu unistust, mis tal on veel teostamata, üks neist on näiteks raamatu kirjutamine, nii et ma arvan, ta kindlasti tahab sellega tegelda. Kahtlemata Kadrioru kastaneid tal ei ole paremat kohta, kui üks raamat kirjutada. Kadrioru all või kuskil mujal, et täna on meil president olemas. Kahtlemata täna on meil president olemas. Kui me räägime sellest, et inimesed saavad aeg-ajalt peksa eelkõige poliitikud meedias ja avalikkuse käes, siis ilmselt teil ka neil päevil on üht-teist tulnud läbi mõelda, et mis puhul te olete sattunud ajakirjanduse hambusse. Kollane meedia on teie kohta ka üht-teist juttu rääkinud, kui olete selle koha pealt, tähendab Ekspressimõtete ma mõtlen seda juttu, et te olete oma elukaaslasest lastest lahku kolinud ja teil on hoopis keegi muu silmarõõm kuskil ja nii edasi ja nii edasi kontoris tekkinud? Selles mõttes ma saan aru, te praegu naerata, aga ühel hetkel olete pidanud seda vähemalt kodus selgitama. Noh, vaadake, ma olen tegelikult loonud endale sellise reegli, et minu isiklik elu on minu asi ja teiste isiklik elu teiste asi, et ma loodan, et Ingrid Tähismaa või kes iganes kroonika peatoimetaja nüüd on ja Anu Saagim ja kollektiivi solvu, aga ma olen jube kehv kroonika Justi lugeja mind väga ei huvita, kes kellega parajasti käib või, või kes needsamad 10 tüüpi, kes kõikides nendes numbrites käivad, et muidugi väga vabandan nende ees, et, et kindlasti on toredad üritused. Aga, aga noh, see, mis puudutab minu isikliku elu, et oma lastest ma hoolin väga, ma arvan, et nad on parimad kaks inimest minu elust ja, ja kõik muu ei puuduta mitte kedagi teist. Nendele poliitiku erreri soovitaksite. Ma soovitan neile täpselt seda teha, mida süda tahab. Ingrid Tähismaa oli kunagi juttu, et tema ka oli üks nendest võimalikest inimestest, kes peaks tulema Reformierakonnale hääli koguma, kiitu tuntud teada persoon. Praegu on ta kroonika ametist prii. Olete talle juba helistanud, kutsunud? Ei ole veel helistanud, kes teab, võib-olla helistan, aga ütleme, nagu ma ütlesin tollal ütlema ka nüüd, et kõik tublid, tegusad inimesed, kes tahavad maailmas midagi muuta, meloodiat. Vaatamata sellele meel nende taust, kui valinud ühe või teise inimese kohta midagi kuskil varem on, kas ise öelnud, lasknud kirjutada? Noh, vaadake ka, kas peaks nüüd inimesele siis ette heitma ta ütleme näiteks on kroonika või Justi või, või mingisuguse muu lehe või väljaande peatoimetaja, toimetaja ajakirjanikelt. Noh, eks igaüks teeb oma tööd ja kui ta oma tööd ilmast ei ole teinud, siis mis etteheide on, loomulikult ma ütleme ausalt, mulle on ütleme, kriteeriumite poolest, mul on vastikud inimesed, kes ei ole abivalmid teiste suhtes, ütlevad, et näiteks kell on viis. Et ja see ei kuulu minu töö kirjeldusse, et siuksed, inimesed on mulle vastikud ja nendega ma kindlasti ei aega ei veedaks, ei üritaks neid erakonda kutsuda. Aga, aga ma arvan, et eelpool mainitud inimesed kindlasti kuulun nende hulka, et kõik inimesed, kes on sellised natukene rõõmsamad ja, ja, ja on nõus natuke rohkem tööd tegema, kui tööpäev nõuab, siis nendega naati ühineda. Nii et siis ei pea vaatama halvasti selle peale, et te ise olete näiteks Keskerakonna kampaania manager olnud mingil hetkel. Mina ei ole vend, teie vend ja taaskord siin ajakirjandus, oletab, ajakirjandus valetab. Ma ei ole seda küll läinud, kus väide on olnud, aga, aga minu noorem vend kunagi kraamisem asju, siis ta näitas mulle tänukirju. Ta oli Edgar Savisaare allkirjaga, ma arvan. Kui ma nüüd ma loodan, ma ei eksi, et et aitäh, et aitasid kaasa kampaanias, aga, aga kurat, oma vennaga saame väga hästi läbi, nii et. Ja ma arvan, et maailmavaade on meil sama, nii et ma ei tea, miks ta seda tegi, ju ma arvan, et naised olid mängus midagi. Aga praegu on ta teie erakonnas alati nii-öelda üle meelitatud, naerame ikka ikka muidugi. Ja see on selline väike episood, mida aeg-ajalt on rõõmus meenutada, võtta välja, eks ole, ja. Näiteks, ega siin on, ütleme, ma ei tahakski täpsustada, aga ütleme minu minuga samasugust tööd tegevatele inimestele. Nii et vanemad või vennad või ütleme, kes iganes on teises erakonnas, et ega selles ei ole ka midagi imelikku, et vaadake, tegelikult on nii, et äkki ütleme, tihtipeale on avalikkuses arvamused poliitikud, nagu kohe, kui kokku saavad, löövad üksteisele jalaga munadesse või kuskile mujale jooksevad laiali, et ka inimesena on väga-väga selgelt võimalik suhelda. Mul on teistes erakondades palju selliseid inimesi, kelle sünnipäeval ma olen käinud, kellega ma saan inimesena läbi ja, ja kes on sellised noh, pehmelt öeldes normaalsed inimesed, kellega läheks bussireisile või kuskile mujale. Eksid. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tallinna linnavalitsuskorraldus, linn kolmas detsember 2002, number 2970 kaheksa-k volituste andmine Tallinna linna esindamiseks. Volitada Tallinna Kesklinna vanemat Kristen Michalit edasivolitamise õigusega esindama Tallinna linna riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning kõigis kohtutes seaduses sätestatud korras piiratud teovõimega isikute varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisel ning eeskostet varaga tehingute tegemisel. Allkirjastanud linnapea Edgar Savisaar. Linnasekretär Toomas Sepp. Mõned nädalad tagasi raius siinsamas ülekuulamiskambris Tšurbanovi, et Michal ei ole talle abikäe osutanud ja, ja ma täiesti saan aru, kui te ütlete praegu seda, et ei ole osutanud talle ja seetõttu ma küsiksin ka hoopis teistmoodi mitu korda on tegelikult Eesti parempoolse poliitilise eliidi katsed luua Eestisse tõhus toimiv vene erakond põhja lasknud siis kas ma tean Keskerakond või vene eriteenistuse jõud, kui mitmel korral see juhtunud on? Alustaks sellest eeldusest, et mina ju ei teadnud, et ükski parempoolne erakond vähemalt ütleme meie abil või osalusel oleks üritanud luua teist erakonda, et ma võin teile nagu ausalt öelda, et noh, kuidas nüüd öelda, et uskuge mind, ühe erakonnaga on uskumatult palju igasugust tööd ja jama. Et nüüd hakata looma teist erakonda, no te hindate meid selgelt üle, et me peaks ikka uskumatult supernädalaga. Jumal tänatud, et seda ei ole, mitte kunagi plaanitud teha ei ole, ütleme, et see ei ole, plaanite teha, no just, see on ka hea küsimus, eks ju, et et noh, ütleme, et ega siis alati võib tekkida inimesel fantaasia, eks ju, et läheb raamatuid ja tekib niisugune mõte, et looks teise erakonna välja kolmandat. Aga kas sellest Eestile ju tegelikult tehnilises mõttes oleks sellest kasu, kui siin oleks olemas. Kas selge silma, vaadake venelasi ühendav jõuline erakond, aga mina arvan, et see saab tekkida ainult siis, kui venelastel endal tekib selline arusaamine, ütleme, venekeelsel publikul ja ja üldisemalt mina. Ma arvan, et tänaseks on see aeg ikkagi möödas, et et ilma, ütleme ilmavaatel põhinevaid erakondi, Nad on need, mis jäävad. Aga ütleme, need erakonnad, mis põhinevad ainult ühel rahvustundel või ühel probleemil või enda jaoks justkui mingi probleem sõnastuses nende aega minust läbi ammun, et tegelikult juba ühed valimised tagasi oli see hetk, kus tegelikult senine Vene poliitika lõppes olemast ja vene poliitikud läksid siis kas Keskerakond Reformierakonda, Isamaaliitu või kuhugi mujale, et et mida aeg edasi, seda, seda normaalsem son. Mina arvan, et Eestis ongi normaalne see, et ütleme, mina ei näe seda vahet, et ma arvan, et vene noor inimene või noor pere tahab täpselt samamoodi lasteaiakohta, tahab saada paremat palka, tahab saada ühte, teist ja kolmandat ja sama head haridust, sama head töökohta, et mina ei, mina ei pea neid kuidagi paremaks kehvemaks, teistsuguseks, nad on täpselt samasugused eesti kodanikud. Ehk teisisõnu see aeg tuleb lihtsalt üle elada. Kuskohas on reaalselt siiski kaks kogukonda, eesti keelt rääkiv kogukond ja vene keelt rääkiv kogukond? Ma arvan, et ütleme põlvkondade vahetusega sellest tegelikult saadakse ka üle, et ega väga tihti selline tolerants või selline sallivus ja suureneb just sedasama, mida nooremad inimesed seda sallivamad tavaliselt ollakse, et kuidagi heida eakamatele seda ette, et küllap igalühel on oma põhjused ja oma veendumused ja, ja neil on õigus nendeks. Aga ma ütlen kindlasti seda, et, et lihtsalt oleks nagu natuke rohkem sallivust ja arusaamist mõlema mõlema poole kultuuriruumist, et et nii see tekib, see on Eesti vabariik ja, ja Eesti vabariigis on ikkagi üks põhiseadus, üks valitsus ja parlament. Ja venekeelne elanikkond jääb valima keskerakonda. Noh, ma ei ütleks nii, ma arvan, et see sõltub tegelikult venekeelse elanikkonna valikutesse. Mingit spetsiaalset tööd selle jaoks teete, et Reformierakonna mainet kuidagi venekeelses piirkonnas mingi eraldi programm on olemas, ta on selle jaoks. Ma ütleks nii, et meil mõtteid on ja, ja ma arvan, et tulevikus selles osas kindlasti ka mingeid ideid tekib. Et ära rääkida seda, kuidas me järgmise, ülejärgmise või üle ülejärgmisi, valimisi või vahepeal seda aega korraldama hakkama oleks. Liiga vanad. Aga mõtteid on. Ida-Virumaal on olemas inimesed, kellel on kuskile sügavale ära peidetud parteipilet kes, kes nii-öelda hommikul varjudena ja õhtul hilistel tundidel tagasi tulevat rasket parteikoormat seljas. Vaadake, et ega ütleme, see päris nii ei ole, eksed, käid, käid põõsast, kastmas kuulipilduja seal all, eks ju, aga aga, aga ütleme, et noh, hakkame Tallinnast peale tegelikult, et Tallinn on tegelikult see koht, kus ütleme, minu arvates on Tallinna rahvas lasknud ennast ikka haledalt tõmmata. Need viimased aastad, eks ju, tehakse liuväljakut Milan mehindist lehes, no ma peast ütlen, äripäeva andmetel vist kõigepealt oli 25 miljonit kulus 75 eks Harju tänavale ja see ei olnud mitte ostmise raha, vaid selline liuvälja tegemise raha, et noh, ma kujutan ette, kuidas seda liuväljasid. Valimisseaduse muutmisel nii-öelda kava on täiesti juba käega katsutav ja, ja. Ja sellesse ma väga ei usu, ma ütlen ausalt, et nii Eesti ajalugu vaadates ja üldse maailma vaadates, et kui sa teed seadusi kellelegi takistamiseks muutmiseks pidurdamiseks, siis see tavaliselt ikkagi lõikab kas sulle endale kätte nende seadusetegijatele kätte või või ta tegelikult ei täida seda otstarvet, Janab hoopis mingi muu tagasilöögi. Et meie oleme võtnud nagu alati reegliks, et noh, vaadake, meie valimiskampaaniad on alati nagu positiivsemad, me oleme üritanud alati pakkuda sedasama, nii-öelda positiivsed ideed, millesse uskuda ja, ja mida me nagu siis hiljem ka ära. Et, et mitte kunagi minna teiseks mitte minna teisi takistama, et ma arvan, et küllap valijad sellest aru saada. 2007. aasta hakkab kohe läbi saama, ma ei tea, kas te olete veel jõudnud mõelda, aga, aga kindlasti nii-öelda mingi selline peas mingi selline retrospektiiv ta kindlasti eksisteerib, mis oli teie enda kõige suurem töövõit 2007. aastal, see, mida te nii-öelda oma peasekretäri töös, võib-olla ka varem, mida te saate nii-öelda pidada, vot see nüüd nii-öelda poliitilistest käikudest sammudest on, on 2007. astele tahtis. Noh, minu jaoks on küll väga lihtne selles mõttes, et poliitiliselt erakonna tõepoolest võtta, siis ütleme nii, et kui sa oled selle organisatsiooni tegevjuht, kes võitis oma sektoris esimese auhinna, ehk siis võitis valimised, et jääda võitjaks, eks ju, on uhke tunne küll seal esimene kord, kus Reformierakond võitis valimised. Ja ja sealt edasi, see on tõsi, see on suur saavutus ja sealt edasi tuleb ju puhas nii-öelda selle võidu vormistamise, võidu säilitamise töö. Ja see oli ka väga-väga-väga tubli ja tugev saavutus. Ja see on, ega see ei ole kerge töö, et Laari valitsus. Teemal hoida see ikkagi tegi, ütleme, otsaesise võttis pädema igaks õhtuks. See on, ma ei tea, kas Laari valitsusest eemale seal ei ole valitsuses kuskile, et iga esmaspäev me kohtume koalitsiooninõukogus ja, või koalitsiooni eestseisus, vabandust, et, et minu hinnangul ei ole ta kuskil kaugel ja ta on koalitsiooni ühe suure partneri esimees, et, et minu meelest ei ole kuskil kaugel ja, ja pagan võtaks, Taani parempoolne poliitik ja temaga on nagu ütleme maailmavaateliselt ju väga lihtne. Aga selge on ka see, eks ju, et järgmistele valimistele niimoodi IRL vastu minna ei saa, et nende esimees valitsusest läbi ei käiks. See tähendab Mis ei ole tõsi, seadusi, et ma arvan, et seda muidugi seda küsige seda Isamaa hästi, eks ju, et aga mina ütlen lihtsalt poliitika kogemuse poolest, et väga paljudes maailma riikides on nii, et parlamentides istuvad needsamad inimesed, kes nuputavad erinevaid asju, tegelevad partei ütleme, sellise arenduse ideoloogilise tööga ja selle sama riigi arendada kõikide nende ideedega ja valitsuses on natukene nagu noorem põlvkond, eks, et noh ja omal ajal oli ju seesama küsimus, eks ju, et kui Siim Kallasele need valitsusse saab, et nüüd juhtub ju kohe kõik juhtudeks midagi juhtunud, väga hästi läks. Et, et ma võtaks küll nagu rahulikult, et noh, ma arvan, et Mart Laari puudumise all see valitsus ei kannata, ma arvan, et kui tuleb aeg, et ta läheb valitsusse, siis ta saab kindlasti väga hea minister. Nii et kuidagi kumbagi videole halvasti. Kas emme järgmisi valimisi me näeme nii-öelda sea ja käo liita ehk IRL-i ja Keskerakonna ühist valitsust? Ma ei pea seda, peaks nende mõlema käest jälle küsima, et. Sisetunne selline fenomenaalne ja tõid paljudes asjades kindlasti väga palju aidanud sisetunne, mida ütleb tähed ja kuu kohvipaks, ma pakun teile lobivahendeid. No ma saan aru jah, aga ütleme nii, et mina täna seda ei näe, aga see ei tähenda seda, et, et see võiks aja jooksul võimalikuks muutuda, et ma arvan, et kui inimesed on, ütleme, need, kes on koalitsioonis, on valmis arvestama üksteisega üksteiseprogrammidega ja on valmis arvestama sellega, et tegelikult valitsuse argipäev on ikkagi ränk töötegemine, mitte lihtsalt pressikonverentsist pressikonverentsile käimine ja uudistes siis, siis see valitsus püsib neli aastat ja see oleks ka esimene kord Eesti ajaloo, selle rula, eks. Te olete valmis panema mingi suurema summa siia vahele, praegu ma saan aru. Näen teie optimismist. Noh, ma olen üsna rahulik selles mõttes, et täna ma näen koalitsioonis seda konstruktiivsust, et loomulikult ma ei, ma arvan, et me keegi peale nagu pead liiva alla peitma, et kindlasti on selliseid omavahelises arutelus vaidlusi, kus meile ei meeldi üksteise põhimõtted või, või mingid seisukohad, aga noh, kurat, imelik oleks ka, kui me ei vaidleks, eks ju, et oleme ausad, et vaielda tuleb ja, ja ainult nii Ma olen täiesti kindel, IRL inimesed on praegu seda juttu kuulates tänu muie huulil, sellepärast et et Michal näitas, et nende parteist ei saa seda, kes Keskerakonnaga ühes paadis sõudma hakkab. Ütleme ausalt, et iga mees on oma õnne sepp, et kui nemad valivad selle tee meie valime selle tee või sotsid valivad selle tee, siis see on igaühe oma valik ja, ja kindlasti see on põhjustatud millestki, et ega kui te meenutate, siis ega ükski koalitsioon ei ole tekkinud, noh, ütleme, need on need koalitsioonid, mis tekivad valimiste valimiste tulemusena ja on koalitsioone, mis tekivad ka valimistevahelisel ajal just sellest tingituna pinged mingite küsimuste või mingite isikute vahel lähevad väga suureks ja näiteks ongi loomulik selles mõttes, milleks nagu tülitseda ja miks inimesed peaksid seda tüli kõrvalt vaatama, et ongi loomulik, et ongi teistsugused koalitsioone, et mina ei väida näiteks, et meie koostöö Keskerakonnaga halb oleks olnud kui väga täpselt jälgida koalitsioonilepet, needsamad asjad, mis halduskokku lepitakse ära teha, et kõik töötud Just ja alati käe taskus hoida ikkagi rusikas, eks ju, et nad võivad kaotada, noh ütleme seda pole vaja, Jõks jääb või jääb? Seda näeb siis, kui hääled seal enne ei näe. Praegu, kui me võtame kokku need, kes, kes ütlesid, et nemad Jõksi just oma posti peal ei, ei, ei taha näha, siis ei jää ilmselt. Noh, ma ütlen veel kord, et lendas orki sellel korral. Kui meie fraktsioon ei president kindlasti lennanud orki, et, et see oleks kindlasti president esitas selle kandidaadi, keda tema pidas õigeks. Presidendil on see õigus ja mina küll kuidagi alahindas. Mina tahan presidendist lugu. Keskerakonna toetus teile tuli ootamatuna või oli see ikka selline tüüpiline sihuke v sogamise moment Keskerakond. On minu arusaamist mööda tegi selle otsuse sellel hetkel, kui öeldi, et nende kandidaat üles ei tule ja, ja nad on seda ka nagu põhjendanud, et see võis tulla kellelegi ootamatult väga raske hinnata, et ega loomulik on ju see, et kui president esitab mõne kandidaadi, et siis kõik erakonnad kasutavad seda, eks, et et ega keegi ei tea ju ette, milline täpselt, kuidas andmetega presidendi konsultatsioonid on kõik erakonnad võimalikult avameelselt, siis ütlevad presidendil oma arvamusi ja noh, ütleme meie ei ole ka kunagi oma arvamusi varjanud, et me oleme algusest peale öelnud, et meie arvates võiks jätkata kui ütleme ei ole paremat kandidaati ja, ja täna Ülle Madiset ikkagi selgemalt paremaks kandidaadiks ja noh, minu küsimus on, et seitse aastat on seda tööd teinud, et kas te teate mõnda, kus ta ei oleks sõna võtnud või kus ta ei oleks nii-öelda meister, et noh, minul väga meelde ei tule, eks ju, ja ja mida ma ütlen, on see, et Ülle Madise on igati kaasaegse riigi riigiõigusliku haridusega, tal on nii parlamentaarse täitevvõimu töökogemused olemas, nii et noh, ütleme ka kõik ajakirjanikud on analüütikud on öelnud, et tegemist on väga hea kandidaadiga ja, ja mina ise teda tunnen ja pean samamoodi väga heaks kandidaadiks ja ma arvan, et ta Jõks on tubli mees selles mõttes, et ega loomulikult võtab palju nagu jõudu, julgust olla pidevalt kriitiline, et aga, aga noh, ma arvan, et eks kindlasti oleks vaja ka nagu mõnda postitust just just et noh, mina ise ootaks nagu alati inimeste käest positiivseid ideid, et lihtsalt kritiseerida, noh see alguses on äge, aga pärast lõpupoole on küsimus, et mis see lahendus Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 24. märtsil 2005. aastal ilmus Võrumaa teataja taies intervjuu Toomas saviga, mille pealkirjaks Toomas Savi. Juhan Parts enam peaministriks ei sobi. Toomas Savi ütleb artiklis järgmist. Kui keegi minu käest küsiks, kas see oleks võimalik, siis minu arvates on Juhan Partsi mängud mängitud. Tema enam peaministriks ei sobi. 2003. aasta valimiste eel levitati reklaami, kus Kristen Michalit nimetatakse tulevaseks Toomas saviks. Ülekuulamine läheb edasi, kui ma kerin tagasi meie ülekuulamise linti ja kuulan, mis te rääkisite, mõned head minutid tagasi, siis käis jutust läbi, et pärast trenni läksite Pirita Selverisse. Ostsite ühe raamatu? Ma ei küsi, mis, mis te muidu loete, ma tean küll, et te loete väga palju loete poliitikateadusi. Mitte kindlasti loen täiesti normaalset tavalist raamatut naljakaid kui, kui teie arvates naistekad, need põhilised normaalsed raamatus, ma vabandan, veidi loe. Ei, ma pigem tahtsin küsida, et oled teda rohkem selline kolmese mees või see, kes korvi all armastab trügida. Te käite korvpalli mängimast? Ei, ma mängin korvpalli, oled mänginud jalgpalli, aga see aasta olen rohkem käinud ujumise tennist mänginud, et et aga korvpallis raske öelda, et kui vihaseks aetakse, siis trügin ka, aga kuna mul on prillid tihtipeale varaste olnud, et nüüd ma käin läätsedega trennis, et siis ma mingi hetk ei tahtnud kindlasti kõrvale minna, siis lõppes sellega, et prillid olid kaheksas kogu. Et iga trenn peaaegu, et ühel hetkel, kui ma läätsesid, harjusin silma panema, mis oli ka suhteliselt ebamugav protseduur alguses siis oli väga mugav, ütleme, pilt läks selgemaks. Jah, sai korvi alla trügida jälle väga mõnus, nii et ega väga raske on öelda, ütleme hasart tuleb sisse küll, spordis jah. Ma loen ette ühe sissekande, Inno ja Irja Tähismaablogist neljapäevast 15-st novembrist 2007 ja prille ei meeldi Michaelile kanda tal silmad miinus seitse või miinus kaheksa ning see on suur kompleks, et tuleb käia. Aga mis sa teed? Lõpuks on ta ikka inimene, sest tal on Mercedest pesemas naeru, sedasama blogi sissekande põhjal, et see, kellel pole Mercedes't, pole inimene, on teie elu moto. See on lolli, et ma ütlen kindlasti, et esiteks silmanägemise kontrollimisega ma soovitan neil mitte tegeleda ei tulnud välja, et, et kindlasti noh, ütleme muidugi halvustamata, et igal inimesel on silmad erinevad, aga aga ütlen, prilliklaas on siiski vähem, kui nemad ette kujutavad ja teiseks oli mul enne Volkswagen Passat, aga vahetult enne eelmisi valimisi keegi lahke inimene sõitsid tükkideks mul kontori ees, nii et nüüd ma lihtsalt pidin uue auto ostma, mis mul tehasesse Mercedes loomulikult noh, loomulikult ega on. Mis teil selle Inno ja Irja Tähismaaga on või on see täiesti juhuslik, et nad ühel hetkel oma blogis Tea, et ei tunne neid, aga aga üldiselt ma sain aru, et seda elegantselt nüüd öelda, et niivõrd viljakad kirja kirjanikud nagu nad on, ilmselt meil on kõigil midagi, et uskuge mind kindlasti kirjutavad varsti teie kohta. Nad on meie kohta kirjutatud, loovad, olge mureta. Lähme edasi, siit räägime inimestest veel. Juhan Parts on selline omamoodi huvitav natuur, istunud sama koha peal, kus teie-meie ületulemuste kambri külmal pingil. Nii valitsuses on ta selles mõttes ega värviandja kuju, eks ole. Kindlasti on, kindlasti on, et ega mul on raske kommenteerida ma valitsusistungitel ei käi, aga üldiselt ta on ikkagi mees, kellel on oma arvamus ja ütleme nii, et parempoolsena ta mulle täitsa meeldib, et ta on ikkagi selgelt parempoolne poliitik, et Tal kindlasti on selline, noh, kuidas ma ütleks, et väga-väga mitmel inimesel poliitikas on selline natuke raskem natuur, võib-olla niisugune raskem huumorimeel, et tihtipeale ei saada aru, kui nemad nalja teevad ja nad ise ei saa naljast aru, et, et noh, ta on võib-olla vähe, sihuke keerulisem tüüp, et aga noh, vaadake, me ei ole kuidagi sõbradest. Me vabal ajal koos käiks trennis või, või midagi muud teeks, aga inimesena tundub tore ja kindlasti soovin edu. Nii et seda juttu, mida ajakirjandus ikka varmalt ja visati, näed ka meie siin praegu produtseerime, et ta on valitsuse murelaps, kelle puhul räägitakse, et ega see mees kaua seda nahkset ministriportfelli kanda ei saa, küllap seal tuleb keegi asemele võtta. Räägitakse ikka valitsuse kandis ka, eks ole, Toompeal aeg-ajalt satute, räägib inimestega, et võib-olla oleks aeg juba teha mingi märkus, mingi kõne. Jah, kindlasti, aga ütleme nii, et eks iga ju mees mõtlen, on omane Sepetega, tema valib ka need rajad, kus ta käib ja needsamad piirid, millest üle astub või ei astu, eks. Et mina näiteks ütleme, et majandusministri töö selles mõttes ei ole kerge. Ma olen näinud, kuidas seda on teinud, ma ei tea, Meelis Atonen, Liina Tõnisson, Andrus Ansip, Edgar Savisaar ja Juhan Parts ja, ja ütleme isegi Andres Lipstoki aega mäletan, eks, et et see ei ole kerge töö, see on metsikult suur valdkond, et sinna alla lähevad teede kommunikatsioonid, sinna lähevad ma ei tea, kõik sadamad, infrastruktuurid mis iganes vähegi asjad, sinna mahuvad, seal lai valdkond ja, ja seetõttu kindlasti noh, ütleme ja see tekitab pingeid mingil määral ja kindlasti ministrina noh, ütleme kas ta jõuab kõike läbi lugeda, alati läbi töötada või parimaid lahendusi otsida, et ütleme, kui tekib vaidlusi, siis see on minu arust ainult normaalne. Soovitaks natukene paremat meeskonda Talle, kes jõuaks rohkem asju ette valmistada. Mina muuseas arvan näiteks, et majandusministeeriumis on päris head inimesed, mina näiteks priske on kindlasti väga hea kantsler Siim-Valmar Kiisler, keda tunnen, on omal ajal isegi mulle varjaduvanud andnud, tegemist on väga tubli mehega, ütleme temaga, ma saan kindlasti paremini läbi kui Juhan Partsiga, et Juhan Partsi Kesklinna valitsus seotud, eks ole, jah, Siim-Valmar Kiisler omal ajal kindlasti aitas. Aitas mul aru saada, et mis see kesklinna valitsus kõik, kes on nii, et igal juhul talle tänud Ilmselt Reformierakonna peasekretärina te praegu mõtlete mõnikord tagasi, et jumal tänatud, et meie ei pidanud Res Publicaga kokku minema. Läks õnneks. Eks ole noh, ei tea, selles mõttes, et võib-olla see ei ole jah, kõige popim seisukohast ka meie erakonnas, aga aga mina arvan, et ütleme, parempoolne maastik siiski peaks olema tugevam ja noh, täna on kõik nagu justkui enam-vähem hästi, eks. Aga teed sinnani on olnud ju erinevad, et tegelikult ka me tollal ju ütleme Res Publicaga, aga neid arutelusid, mida me pidasime konsultatsioone ja omavahelisi vestlusi pidasime ikkagi võrdselt positsioonilt ja arutasime seda täiesti tõsiselt, et noh, mina oleks näinud küll nagu sedasama konsolideerumist, eks, et kas poliitikas on tulnud juurde hulk noori uusi inimesi, kes tahavad midagi teha, mis on positiivne ja nende ju mõtted ja ideed olid kõik positiivsed või noh, ütleme mitte kõik, aga vähemalt osa, eks, ja seesama seltskond noh, ütleme Taavi Veskimägi, eks, kellega ma olen koos koolis käinud, eks kõik needsamad ütleme nendega ma suutsin, samal ajal nagu väga selgelt ja vabalt suheldakse ott, lumi, kes on väga selgelt noh, ütleme usaldusväärne poliitikuna. Et et noh, mina arvan, et sellel oleks täiesti nagu mõte jumet olnud, eks, aga missis nihusti läks. Aga ütleme, et poliitiline olukord muutus, poliitiline olukord väga selgelt muutus ja, ja ühel hetkel need seltskonnad, kes arutasid, omavahel läksid, nagu minu meelest jäid nagu kinni sellesse, et ei arvestatud sellega, mis see reaalsus on ja, ja ma saan aru, et sellele järgnesid solvumised, järgnesid juba üksteisele nii-öelda ajakirjanduses koha kättenäitamise, mis kõik on tarbetu selles mõttes, et ütleme, arutatakse ei tule välja. Tehke siis viisakas nägu ja lähme laiali, eks ju, et ega midagi teha. Mitu hektarit maad on teil Tallinna linna piiresse teie nimele kuulub? Ei kuulu. Ei kuulnud, olete õnnelik inimene, Savisaar ei tule teile järgmisest aastast selle suure maksukirvega kallale. Õnneks, noh, ma ei tea, kas, jah. Õnneks mitte vist, jah. Ta oli veel kord, ma ei tea, kas korteris peab maamaksu ilmselt korteriühistule tuleb, et noh, et võib-olla siis ta pisut tuleb, aga ma väga ei muretseks. Aga inimesed, kes elavad Nõmmel, Pirital, Pirital ja Nõmmel, on ju teie valijaid eriti tehke neile mingisugune hea meel, öelge, et Savisaar seda maamaksu tõusu ei tule. No ma ütlen veelkord, tulge valima, sõbrad, tulge 2009 sügisel, kohalike omavalitsus tuleb maksta tohutuid kaks aastat ja see on seesama meeldetuletuseks kõikidele nendele inimestele, kes aitasid Savisaar võimule saada. Ja ma ütlen, et see ongi seesama jutt, et mina meenutele Tallinna veega. Minu mäletamist mööda on Tallinna linnal leping olnud, mis ütleb, et kanaliseerida tuleb Nõmme, Pirita ja Kristiine. Ja selleks on raha ja kõik muud programmid ette nähtud, seda korduvalt pikendatud sellesama erakonna poolt, kes hoiab vee hinda kontrolli all ja kõike muud kontrolli all. Ja nüüd nüüd nad siis tõstavad selle kattevarjus tõstavad taas kord sedasama maamaksu. Tegelikult on see justkui minu küsimus, et kuhu ja siis need on kadunud nagu mille jaoks kasutatakse, et kas see on see suurepärane linna televisioon, mida nad rajama hakkavad, või veavad nad kõigile koju linna, interneti või, või mis nad teevad, panevad iga majata munitsipaalpolitseiniku või mis, mis, mis see on siis, mis selle eest tehakse. Ma arvan, et see on selgelt nagu sigadus inimeste niisugune, kuidas öelda, hämamine esiteks, ja teiseks tõmmatakse neil mitte ainult mütsi üle kõrvade, vaid ka rahakotist raha välja. Aga miks ei võiks valitsus vastu tulla, miks ei võiks valitsus oma aktsiisitõusudega natukene tagasi hoida, nii nagu Savisaar teeb ettepaneku? Noh, vaadake, need aktsiisitõusud on ikkagi väga selgelt juba väga pika aja peale kokkulepet sellesama Savisaare kanaliseerimine kokku juustu ja ma ütlengi, et kanaliseerimisega oli juba väga selge arusaamine päevast number üks kuidas seda tasutakse, mis on see protseduur ja mis on need tähtajad? Täna ma arvan, et Tallinna linnavalitsus on neid tähtaegu lõdvalt nii-öelda libiseda lasknud ja rahalises mõttes on, teeb nägu, et seda kanaliseerimise jaoks vaja, eks ju, tegelikult on see raha kuskile mujale ära kulutatud. Nii et valitsus ei saa olla raha ju riigieelarves, tegelikult on niikuinii iga aasta määrataksime miljoneid ja miljoneid. Reservi võiks ju teha sellise sammu, et ärme tõsta aktsiisi. Noh, reserv ei lähe mitte miljoneid või miljardeid juba päeva lõpuks, eks ju, et et aga noh ega riigi reserv on loodud ka omal ajal väga selge ideega, eks ju, et kui pensionifond peaks kunagi Miinsus minema, eks ju, et siis selle katteks seda kasutatakse. Kui linnapea annab pensionäridele 500 krooni aastas hinnatõusu katteks, valitsus äkki teeb samu siis tagasi Tallinna elanikele, kellel maamaks tõuseb, kompenseeritakse? Kuulge, see on täielik jama selles mõttes, et ma ei mõtle, et, et, et see senistel tingimustel räägite, et te kuidagi nagu noh, ütleme rumalat juttu räägiks, aga ma ütlen, et minu arvates see kogu selline mehhanism, et võtame inimestelt raha ära, et seda ise targemini jagada, neile tagasi on minu meelest täielik jama. Et noh, meie oleme alati, ütleme reformierakonnas, mina olen ka sellepärast, et üks asi on, seda, seal austatakse inimese vabadust ise otsustada. Sedasama vabadust, mis ütleb, et sa võid oma raha ise kulutada, mille sa oled teeninud seesama raha, mis ütleb, et kui sa ei taha raha sinna panna või sinna ära anda, siis sa ei anna, pane kasvõi mõne panka või, või, või, või mujale, eks ju. Nii et kogu see Tallinna loogika, mis ütleb, et korjame raha kokku ja siis jagame valikuliselt laiali, see on ju see on ju väga selline, kuidas ma ütlen väga, sihuke punane loogika. Kuulates tõid kogu nende minutite jooksul mulle jääb mulje, et ei ole inimene nagu käsn, kes laseb endasse vee valada ja võtab selle omaks. Kindlasti on ka Reformierakonna sees mõni selline idee poliitika, mis teile endale väga hästi korda ei lähe. Kuivõrd te lähete üldise vooluga kaasa üldises süsteemis teile meeldib olla, siis võtate ka selle omaks. Ärge öelge, et teil ei ole. Kindlasti mingeid teravaid nurki on, ma üldse ei loo, illusioone kindlasti on, aga mul küll ei viska nüüd väga ette, sest vaadake, aja jooksul ma olen saanud neid kindlasti maha lihvida ja ise targemaks saanud, et kindlasti need on olnud ja ja võib-olla noh, ütleme paar aastat tagasi või kolm-neli aastat tagasi ma olen kindlasti olnud nagu kriit, hilisem sotsiaalvõi, mingite muude süsteemide suhteliselt ma seda täna olen, et ütleme mina näiteks vanemahüvitist, vanemahüvitist ja viljatusravi võiks muuta, on väga heaks asjaks, et omal ajal kindlasti oleks mõte sellest, kuidas inimesed jäävad koju, saavad riigilt raha tekitanud võib-olla küsimusega täna mõtlen, et noh, ütleme, et kuna ma olen ka olnud selle ärategemise juures, ma kindlasti pean seda väga heaks, ei teeks, et vaata, kas on mul ka endale abiks olnud või nii-öelda minu Peraldakse sellel hetkel. Et noh, kindlasti on, et, aga ma küll kui ei kuidagi viska ette, et mis see nüüd siis on, mis väga häirib, niisugust asja ei ole, et hommikul ärkanud pagan, jälle tööle minu. Kuidas mulle see programmilõike meeldinud ei ole, siukest päeva teile meeldib tööle minna, meeldiv. Kas ma kuulsin õigesti, Urmas, ütlesid pastor Michal ja mõtlesin vastu olla, see ei ole ju õige see absoluutselt õige, mis mõttes ei ole õige? Lõbus pastor inimesed peavad küsima tema õnnistus projektidele muidugi, pastor Michal kõlab kuidagi isand asjadest, arutan Deacon. Michal.