Tere, head inimesed, alustab ülekuulamise, neljas. Rõõmu, loodetavasti tunnete teie ka, ülekuulamine jätkab oma varasemate aastate liinid, me püüame rääkida kõigest sellest, mis on oluline Eesti poliitikas. Nendest protsessidest, mille tunnistajad me oleme ja tunnistada, tuleb sellel sügisel küll üsna palju, sellepärast kohalike omavalitsuste valimised ja sealt edasi algab üks lõputu maraton 2011. aasta riigikogu valimistele astumiseks. Ja kui tulla selle nädala teemade juurde, siis kahtlemata üks kõige olulisemaid sõnavõtt poliitikatandril olnud Mart Laari IRL-i juhi sõnavat Siim Kallasel teemadel. Ma julgen muidugi väita, et nädala lõpus pani Taavi Veskimägi oma lahkumisega paremaks ja Mart Laar jäi teiseks. Aga suure poliitilise pilli mõistus on kahtlemata Mart Laari avaldus väga oluline. Mart Laar nimelt siis teatas, et ta ei ole rahul Siim Kallas senise tööga ja ehk peaks keegi teine selle posti Euroopa komisjonis. Eestis tulevad. Ma isegi ei julge öelda, et ta kasutas, aga ehk ta oli väga kindel selles ja me oleme täna palunud seda teemat lahkama tunnistajad. Andres Tarandi, kellel on Peaministrikogemus ja kes on ühtlasi olnud vahetult just nüüd ka Euroopa Parlamendi saadik, kes tahaks Euroopa sees väga hästi nägema, et milline peaks olema üks komisjoni liige, volinikud. Teine tunnistaja on Agu Uudelepp, inimene, kes hammustab läbi kõik propagandistlikud võtted. Sest tema taustaks muuhulgas on ka see, et ta on olnud aastaid. Rahvaliidu meediasuhete juht. Ülekuulamise toimik number 112 pealkirjaga Euroopa komisjoni uue koosseisuvolinikukandidaadi valimisest Eestis. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav Andres Tarand riigikogu seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja 10. koosseisu liige keskkonnaminister aastatel 1992 kuni 1994, vabariigi peaminister 1994 kuni 1995 Euroopa Parlamendi saadik 2004.-st kuni 2009. aastani. Andres Tarand, kui tugev teil hetkel veel side otseselt Brüsseliga on, olete te nii-öelda värskete uudistemees, kes võib öelda, et kui oluline praegu hetkel on Brüsselis Euroopa Liidu asutustes see küsimus, kes on järgmised volinikud. Ta on surmkindlalt oluline ja see on oluline juba pärast valimisi, esimestest päevadest, aga ma muidugi ei saa öelda, et ma oleks nüüd täiesti kursis, mis seal eile räägiti. Ma küll tunnen endiselt mõnda europarlamenti, siit aga, aga vahe on sees siiski, mis oli ja mis on praegu? Aga ilmselt info selles mõttes tehnikuid jõuab veel natuke liigub diskussioonid, kas sellel tasandil ma mõtlen siis Euroopa parlamenti tegelikult hetkel käivad ja arutatakse, millised inimesed, millistele positsioonidele, kuhu peaksid. Kuuluma laane persooniküsimused on õieti öelda ei, mis ajavad parlamendi ka kõige rohkem elevile. Nii on paraku inime näidatud, et need kas olla siis poolt või vastu, aga leigeid on väga vähe või niukesi. Ja, ja see sellega algas viis aastat tagasi kogu selle menu poolt nähtud koosseisu tegevus, et kuidas volinikke läbi kukutada, keda heakskiit. Aga seal ju ei kaaluta mõõdeta inimese pikkust paksustega vaadata, kas seal vunts nina all või mitte, seal on ikka sisulised argumendid. Seal on ka nisukesed, et ennast maksma panna, paraku Annal poliitikas ikkagi see ka, et meie oleme sel juhul, Nad on mingist pundist jutte ehk siis fraktsioonist. Et meie parandame oma kaalu edaspidiseks siis, kui meie niisugune plaan läbi läheb. Ja persooniküsimused, üks üks, kus on toolide võimalik inimese minevikus ja kõike seda ka tehakse, mis tuletab natuke ka Eestit meelde. Hiljem läheb see asi maru erinevaks viisakaks, aga kas see on siis, kui need volinikud on paigas? Esimese otsa ving on ühesõnaga sarnane meil kodusega. Lihtsam on meil rääkida täna siis Euroopa komisjoni sellest volinikust, kes Eestist võiks tulla, teeme võib-olla natukene modi tagasipöörde ja et kuulaja oleks natukene lihtsam jälgida, katsume teha puust ja punaseks. Meil olid Euroopa parlamendivalimised, me valisime sinna oma saadikud ja nendega on nüüd on. Ühes noh, teatud mõttes ühel pool, eksju Euroopa komisjoni ei saa meie valijad ju valida mitte kedagi. Mis erinevus on kahel institutsioonil Euroopa komisjonilt ja Euroopa parlamendil. No kõige lihtsam on öelda, et nii, et pisut taandama vahekord nagu on igas liikmesriigis ja mujalgi maailma riikides täitevvõimu, see on tavaliselt siis valitsus ja seadusandliku võimu parlamendi vahel. Vahe on muidugi selles, et rahvuslikud Žannad asjad enam parteilise lausel Euroopa parlamendifraktsioonid, mis kannavad küll ka liberaalide konservatiivide sotside nimesid on tegelikult äärmiselt segased oma koosseisult tänapäeval nad kujud. Ta mängib Niukest ideoloogilist löögirusikat, vaid Ta kirju koer ja on kokku pandud lihtsalt sarnaste nimede põhjal. Kõige parem on muidugi vaadeldes roheliste fraktsiooni kuuluv üks teie tuttav inimene kui siis kasta nokka, kui, siis ka mõned nii öelda marurohelised, eks ju. Jah, aga muidugi, igal igalühel on oma mendid, niukesed, templejale pandid või noh, mida ei tohi reeta, niisugused asjad on traditsioonis säilunud, need päris nüüd ka, et kõik ühte patta. No aga, aga ütleme, et see 100 aastatagusega võrreldes all asi kõvasti segasemaks ja, ja nii-öelda kokku nihkunud. Kui te võrdlete nüüd Euroopa parlamenti ja Euroopa Komisjoni, siis kumb tegelikult Euroopa laias mõttes elus saab rohkem otsustada on nii-öelda tugevamal positsioonil. No ikka, täitevvõim on alati selles mõttes tugevamal positsioonil, et seal töötatakse välja uued ettepanekud vormistatakse ja parlament hakkab alles tööle, siis parlament on nende osatähtsust Kült tõstnud pidevalt ja nüüd ta on järjest suuremaks muutunud ja näiteks sedasama volinike küsimuse juures on, kui parlament ei kinnita, siis konkreetne x jääb ka kohast ilma nakkuga. Eelmine kord juhtus itaallase putil joonega, kes ütles nagu inetult seksuaalse vähemuse kohta enne või vähemalt see puhuti Marg. Oluline ukseks oluliseks. Kas siis on järelikult Euroopa voliniku ametikoht kui, kui selline on nii-öelda tähtsam võrreldes Euroopa Parlamendi saadikuna? Aga jah, näol parlamendi liige niisukest jutt on, muidugi ei armasta kuskil maalsestatamal ikkagi näpp ja temal on igasugu privileege ja teda tuleb ka austada. Aga samal ajal voliniku sõnavõtud on kindel märk sellest, et räägib inimene Euroopa liidu nimel. Aga parlamendis võib rääkida, mida pähe tuleb ja keegi seda pahaks ei saa panna, aga on muidugi vaikimisi reegleid, mida rikkudes sa teed endale isiklikult halba ja sa ei ole seal eriline. No Euroopa Liidust rääkides alati rõhutatakse seda suurt bürokraatiat ja masinavärki, mis seal on kasvõi mitmes linnas asumine ja nii edasi, kui teie endise Mepina, siis ehk Euroopa Parlamendi liikmena vaatate tagasi, kas Euroopat, komisjon on ta selles mõttes selline suur masinavärk, et nüüd, kui Euroopa liit on, on järjest suurenev, on ka need volinikukohad tihtilugu lihtsalt nii-öelda kohad paberil või, või selleks, et kellelegi anda nii-öelda ka justkui sõnaõigusriigile ja tegelikult on see üks suur masinavärk, kus on olemas volinikke, kes reaalses elus midagi ära ei tee. No ikkagi, see on nagu ministriga ja, ja kui mingis sektoris nüüd mis, kuhu siis see volinik on vastutajaks pealikuks pandud ja see muidugi on riikide vahel peab olema kooskõlastatud, muidu kõik tahaksid näiteks välisasju või mingid niuksed neid ju haketini nüüd, kui liikmesriiki rohkem on tulnud ja need valitsemisalad väljaspoolt vaatlejale alati jätta nihukest ministeeriumi pilti, isegi nagu fragment, et sellest aga, aga volinik vastutab igal juhul on seal 1000 ametnikku on tal mitu 1000, see läheb nagu ministeeriumi ministeeriumi allasutused lõpuks on seesama. Ja, ja see ametnike hulk jätab muidugi eestlasele masendava mulje, neid on nii palju tuhandeid. Aga kuivad Ta per capita ehk ühe eurooplase pea kohta ja siis liikmesriigiti. Siis on Euroopa komisjonis märgatavalt vähem ametnikke kui liikmesriikides. Kas Euroopa Komisjoni sees on volinike enda vahel ka nii-öelda teatav gradatsiooni olemas, tähtsamad volinikud ja siis on nii-öelda madalama väärtusega poole adramehed. See on niimoodi, et seda nüüd viimane kord tasa kaalustati lisatiitlitega, tõsi küll, teete asemele asepresidendi tiitlit, sest et muidu oli võimatu nagu. Noh, ühesõnaga mõni mõni jätab kahvatu mulje ameti nimi, aga ideaal oleks muidugi, mida on ka püütud läbi ajada, et neid on vähem, aga see tähendab, et paljud eriti siis väiksemad liikmesriigid jääksid volinikukohast ilma, mida jälle see rahvas hästi ära ei seedi, et mis me siis nüüd oleme. Ja, ja siis pakuti välja, et nad võiksid roteeruda siis väiksed saavad iga natukese aja tagant siis seal kuskil lasta hundiratast ringi, niimoodi jälle tuleb. Et nad kõik ikka saavad, aga praegu see asi jäi, on kõrval ja üritatakse ikka teha igale riigile. Üks volinik. Ma loodan, et kuule suudab praeguseni veel jälgida, on meiega sama raja peal koos üritan kohe ajada veel asja keerulisemaks, et see juhtimise struktuur nagu lõpuni läbi rääkida, me rääkisime nüüd omavahelises suhtes, mis asi on Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa nõukogu koosneb siis tegelikult liikmesriikide valitsusjuhtidest veel, eks ju? Täpselt nii ja see on etendanud Euroopa Liidu elus siiamaale kõige tähtsamat osa ikkagi Euroopa ajalugu arvesse võttes, kus kõik on kõigil kraest kinni haaranud üsna tõsiseid kaklusi, pedant sellises Euroopas ei olnud võimalik ei noh, mitte kuidagi riivata rahvusriikide huve pärast teist maailmasõda, kes lasi ennast riivata, oli muidugi Saksamaa kui sõja kaad, põhiline süüdlane, kes selle omaks võttis ja maksis seda kogu aeg kinni ja teeb seda mingil määral siiamaale, otse öeldes oma oma siis kõige suurema majandusega. Teistele on asi asi muidugi olnud, niisugune mõnevõrra elavam ja liikuvam. Ja on ka tulnud, et naa, ütleme pisikesi etteheiteid naaber naabrile. Kokkuvõttes kogu Euroopa liidu funktsioneerimise põhimõte on see, et enam nüüd ei ütle niimoodi, et ah, need söövad konni ja need muidu lollid. Sellised jutud on välistatud, sest kuigi see teeb rahvastele paljud naised, et naaber on lollid, siis nendes Euroopa Liidu institutsioonides neid jutte ei aeta. Praeguses kontekstis muidugi Ungari ja Slovakkia vahel toimuma või mis sellest nii-öelda välja jätta, et nemad on suutnud jälle nii-öelda ühe uue ukse lahti teha vana ukse. Nojah, ütleme, et seal on ju väiksemaid tülisid olnud ka enne, aga, aga kõik, kes on ikkagi juba ütleme, viis aastat ära olnud Euroopa liidus, need õpivad need reeglid automaatselt selgeks. Nii aga lähme uuesti nende struktuuride juurde tagasi minu kui Eesti vabariigi kodaniku elu. Kui jätta nüüd Euroopa nõukogu välja, sellepärast et tema nii-öelda minu esindaja on seal minu peaminister, eks ju, kumb mõjutab minu elu rohkem, kas Euroopa Komisjon, Euroopa parlament? Noh, ütleme niimoodi, et see järjekord on ikka nii, et kogu komisjon ja parlament, parlament on olnud Tallinn nimetatav valitsused nimetasid teda alguses kui tema kokku kutsutud, sest et nahk, kellelgi ei olnud üldse mingit kindlust, mis saab ja mis asi see on, aga, aga nüüd ta on kujunenud ikka selgeks. Selgeks Parlamendis, mis on rahastaja poolt valitud, kui vilets osa võtta mõnel maal vahel ei ole, aga ikkagi on ta otse valitud ja kõik teised on nimetatud ja nii-öelda kuskil kokku lepitud, mida rahvahulgad ei näe. Aga parlamenti nad valivad ise ja sellega muuseas on ka parlamendi osa, seda kasutab iga koosseis, mingit võtet oma rollid tõsta ja nüüd on see, kui see Lissaboni leping üks kord jõustub, siis saab parlament veel tähtsamaks, nii et, et selles mõttes, nagu see esindusdemokraatia on Euroopa liidu sees kõvenenud. Aga mis nüüd häda on, kus vanades ja uutes riikides enam-vähem ühtemoodi konkreetselt inimese igapäevast elu kõikide rahvaste juures euroop asi on ikka nagu kauge ja vähe võõras ja mäe käib üle pea, Kaaenn, mõistad sa seda, mis seal välisvolinik, seal on ka üks mees ja aga vallavanem on selge mees lubab sulle midagi või annab isegi. Ja selles mõttes kohaliku omavalitsuse pädevus nagu või vajalikkus kodanike meelest on märksa suurem kui Euroopa Liidu kus on Euroopa liit kodanikele arusaadav on loomulikult need riigid, kes abi saavad ja teeotsa pannakse silt üles tehtud Euroopa Liidu kulu ja kirjadega ja siis murrad sillad töötavad siis ei põru väga, tuleb meelde, ta ikka päris hea, aga, aga neid asju ei ole väga palju. Andres Tarand teil kindlasti on tuua näiteid Euroopa Parlamendi tööga seoses, kus Euroopa volinikud Euroopa Komisjoni volinikud ei ole mitte otseselt ajanud Euroopa üldise asja, vaid on ainult nii-öelda oma riigi asja. Tegelikult paberi peal peaks ajama euroopasse. No nii on, aga, aga see maskeeritakse siiski kümnekordselt avalikult. Praeguse ma ei tea, kuidas algaastatel oli. Mul tuleb meelde see mädarong või üksnes inglaste satiir, film seal on nüüd küll, et ainult nii tehaksegi, on kujutatud seda, aga see on kauge aeg. Tegelikult ükski volinik ei saa praegu riskeerida sellega parlament seda just passi Vegases. Isegi sakslastel ei ole üle 100 saadiku ja ikkagi see on vähem kui seitsmendik, nii et kui keegi sakslane huvid suvatseb seal teha saksa nimel midagi avalikult nii 600 häält, oleks talle vastu. Nii et ühegi volinikku hõlma selles mõttes ei tasu hakata kiskuma, et Teemu koolile uus katus. Peale ei, see, see on tasemeid, annab ajada eesti seinavalitsustes, aga, aga mitte. Euroopa liidus. Andres Tarand võtame kokku veel, millised on Euroopa Komisjoni voliniku volitused ja võimalused. Kas need oma riigile? Ja üleüldse komisjonis komisjoni ees ninaga. Komisjoni ees on nüüd kaks, üks, millest me äsja rääkisime, on see, et nii-öelda otse oma riigile avalikkuse ees midagi organiseerida, müüma hakata on võimatu, samas oma riigi huvides on siiski võimalik tegutseda ka niukestest, suletud koosolekutel ja kuluaarides, mis käib alati poliitika juurde. Ja neid me võime kõigepealt nimetada, näiteks väikeste riikide võimalus praegu on, et ka volinik annab selgitusi, miks meil mingi mure on, no minu poolest 30. aprill siis kõik janunevad või on väga kasulik, kui saab selgitusi nii-öelda ja seda tavaliselt harrastataksegi, et sinu riigis on seal mingid mured, räägi, mis seal on. Ja, ja see on asi, kus nüüd seal võimalik ka seda ei tooda, üldiselt väljakomisjon istub, vaidleb ilmselt omavahel, ma ei ole kunagi nende istungil olnud küll nende istungisaalis, aga ei, lõpuks ikkagi peab lõppema, lõppema asi konsensusega, ehk siis tullakse kuskile keskele kokku ja, ja loomulikult on presidendil seal kui koosolekujuhil oma osa, et seda kompromissi saavutada, mida kogu aeg tõesti euroopli taotlema. Isamaa ja Res Publica Liit lõppenud nädalal teatas, et tema ei toeta Siim Kallase kandidatuuri uuesti voliniku kohale. Mida võiks Siim Kallasele tema tehtud töö juures Euroopa Komisjoni volinikuna ette heita? No ma ei ühineks nende Isamaa toodud Põhjendustega, et vähe Eesti heaks seda on nagu just eelpool öeldut. Vähe tahta või palju tahte nuhelda. Väga raske üldse hinnata kõrvalt, sellepärast et see ei käi läbi pressi ja ei ole võimalik teda kõikidel hinnata, kas tädi Kül või mitte. See, mis puudutab kuluaarides helgitustesse ka mina ei oska öelda, aga ma olen kindel, et teatud perioodidel on neid vaja olnud ka. Ja seda teeks, ma arvan, ükskõik milline eestivolinik. Iseasi. Üks teeb veenvalt parema keelega, teine kehvema keelseka vähemveenva. Nii et seal ei ole võimalik öelda, aga nende sektorite jagamine, mis kellelegi voliniku alla kuulub, ei ole üleüldse meie riigi pädevuses. Seda teeb komisjon ise ja põhiliselt jälle Barroso, kes praegu on president, joonistab need. Aga tema jätkamine on siis nii kindel, et te juba ütlesite vanimaga välja. No riigid on enam-vähem tema taga ja praegu liber, sina oled ja mida võib-olla sotsid toetavad üritus on ikkagi jälle punktide võtmine kuskilt mujalt Tomale soodsamate tingimuste läbiajamine, mulle tundub, et et ta siiski läheb kokkuvõttes läbi, nii et vorst vorsti vastu ilmselt kuskil ilmselt seal mingid kaubad tehakse, isikuküsimustes on see üsna tavaline. Teie saate pool aega, meie saame pool aega, siis läheb läbi. Niimoodi jagatakse näiteks komisjoni esimehe. IRL nurises selle üle ka, et, et see koht, mis Eestil siiamaani on olnud, ei ole justkui väärikas ja me võiksime tahta palju väärikamalt positsiooni No ikka võib, aga kuue hääleliste grupp on neli riiki, Eesti on nende suurim ja seal oleks võimalik võib-olla läbi ajada üht-teist kui niuke rühm on aga paraku paraku ka meie naaber Läti hammest rohkem vaata saadikutega ja nii edasi tõuseb see Saksamaani. Ja lõppude lõpuks parlamendihääletustel otsustatakse väga palju asju, just nimelt hääletustel ja need hääletused räägivad ikkagi selget keelt, et olla suur, on uhke ja hea ja väike, peab vaatama ise, kuidas saab seal vahel see nõuab teatud taidlust, teatud paindlikkust, aga mitte niisugust, et meie läheme, ütleme meil on vaja sellist sellist volinikku. Sellist seisu lihtsalt ei saa olla. Kõik tahavad midagi. On teile silma jäänud sellest Siim Kallase töös või tema valdkonnas midagi seesugust, mida Siim Kallas on algatanud, ära teinud, mis siis vaatamata sellele, et ta on ka üldiselt Euroopa huvides, on ka Eesti. No see heegeldab nüüd ja üsna hästi ja on üks inglise ikono meesti ajakirju ja punte ajaleht European Voice Euroopa ajal. See on puhas Parlamendi leht ja hästi minev ja hästi kirjutatud. Selle põhjal ei ole Siim Kallasel mingit silmapaistvat äpardust juhtunud. Aga on ta silma paistnud üldse millegi positiivsega on ikkagi. Kui ta ajas neid võrdseid õigusi avalikustamist näiteks euroabi ütleme seal, mis on alati laht, võrdpildina tuuakse, et inglise kuninganna on nii palju maad Belgia kuningal nii palju ja prantsuse hertsogit veel lisaks siis kui Euroopa Abiku kanditakse nii-öelda noh, mis on alati ajakirjandusele meeldinud, kuidas absuuri, peetide ja parasalga, eks ole. Et Siim Kallase algatusel kogu Euroopas on teada, kes, kui palju mingit eurotoetust Savisaar. See on üks üks asi ja see puudutab ka nüüd, ma ei ole nii. Personalipoliitika oli, eks ole, see kus võib õudselt vahele jääda, sellepärast et keegi korruptant seal mängib trikki jääb vahele siis kaasvastutus nagu tuleb ja üks, mis neil jagunes. Ma ei mäleta seda liikmesriiki, kest ajalehes isegi hääldada, tõenäoliselt Kreeka keegi seal pusis ühe nimetamisega, noh, ühesõnaga see on ainukene patiivne, mis ma peast tean, kus oli kallas nimetatud aga koos vest Valstramiga, mõlemad asepresidendid, kes vastutasid siis selle nii-öelda väära ametisse nimetamise eest. Ühesõnaga nihukesi katseid tehakse, aga, aga sellest ei tekkinud seal ära märgitud mingit siukest vahu kloppimist ümber minu nale mäe mälu järgi küll ei olnud. No teid kuulates jääb selline mulje, et Siim Kallas on sellel kohal, jääb sellele kohale täpselt nii kauaks, kuni ta ise tahab ja miski seda justkui selle koha pealt maha kangutada ei saa ja ei tohikski. No see Nii on võimalik luua sellist negatiivset kanda ja ka esimene kord oli, kaevati üles Siim Kallase pangana afäär, mis oli küll kohtust läbi käinud ja nägu selles mõttes lõpetatud. Aga töö usaldati, ma olen umbisikuline sellepärast, et ega ma väga täpselt aadresse ei oska öelda, kus algatus tuli, kuigi võib aimata, et see oli see kurikuulus taas inglane, kes seal karjub tagapingis alati kõva häälega ja, ja temas siis punnitas seal natukene ja noh, ikka rahuneb maha, paari nädalaga, aga, aga on võimalik tõsta. Kui, kui asi läheb naguniisugune metsa tuli ühes tikkust laiali, puude latvades on ka võimalik, et siis Parlamendis meeleolu muutub ja ei kinnitata, nii et selle peale võib praegu ainult mäng käijaid parlamenti kinni. Kas on võimalik, et kui me siin oma kodustes mängudes jõuame nii kaugele, et Siim Kallas tõesti on jätkuvalt sobiv siis eurovolinik eestlaste arvates ja praeguse koalitsiooni arvates mõni teine riik tõmbab nii-öelda pidurit ja ütleb, et kallast me enam komisjonis näha ei taha? Ei, selline asi vaevalt see peab olema siis niisugune sõprade tähikes on koos töötanud ühes riigis teine y riigis ja nii semud, et usaldatakse, selline must. Et üldiselt põhimõte on see, et, et iga riik vastutab iseenda voliniku eest, ta peab selle nimel läbirääkimisi. Loomulikult sinna tahab, et olla jälle see, et noh, on ettepanek teatud portugallane mingit kohta ja nüüd kreeklased leiavad, et see võiks siiski nende olema ühesuurused riigid. Kaalud võrdsed, nagu et sellisel juhul noh, kuskil võib viia teda, aga mis Portugal, eks ole, seal teeb, et ta on nagunii juba tont teab, et see Barroso ise on seal liiga palju saadad. Selline kuluaarijutt on jälle võimalik, aga mitteametlikku. Protokollist ta seda ei loe. Andres, mis võiks olla see Isamaa ja Res Publica liidu huvi väga selgelt märku anda, et meile justkui Kallas ei sobi, on see lihtsalt ühe nii-öelda võimaluse teenimine endale, et ühel hetkel öelda ikkagi, et olgu peale, sobib küll, aga me tahaks siis nüüd selles seda. No see on üsna tavaline selline asi üles tõsta, probleem selleks, et midagi enamat saada kui ja see võib-olla see ots tuleb sisestada väga selgelt Eesti sisepoliitikasse, sest valitsuses praegu teatavasti on kaks parteid aga hea tava, see ei ole käia suure kaarega Brüsseli kaudu tegemas Eesti sisepoliitikat. Siin peaks olema mehed ja naised, kes laua suudavad üksteisega asjad selgeks rääkida, see, seda oskust veel Eestis nagu napid. Me läbirääkijad gängide esindajad, et, aga meie ütlesime, et nyyd järelikult on nii, niimoodi ei saavutata eriti palju eesmärk. Nii et mulle tundub, et see on üks võimalus, teine on need unistused. Inimesed ju võivad kujutada ikka ette, et mulle sobiks ka näiteks volinikukoht. Ehk siis Mart Laar võib ise ihale ta seda kohta. No võib-olla ihana ihaldab mõnele sõbrale Ma ei usu, et see jutt, et ta ütles, et näiteks hariduse volinikukohtadeks meile kuul, tähendab seda, et Tõnis Lukasele viidatakse, et aeg on siirduda Brüsselist. No niisugused asjad on ka üsna levinud, et saadetakse jalust ära kodumaalt, et need, kes, kes seal vahel, kas ma ei tea, kas see nüüd antud juhul see kõige parem näide, on ka see laari vahekorda maoväelastel suut korrektne eluaeg, aga ma praegu muidugi ei tea. Nii et üldjuhul võib ka selline motiiv kõne alla tulla. Kuna aga voliniku kohta on suhteliselt kõrgelt hinnas ja, ja need inimesed tavaliselt kodumaale tagasi pöördudes on pigem plussides kui nahk, kui nad ei ole kinni läinud just, eks ole. Et, et selles mõttes see variant nagu väga-väga niukene tõenäoline ka praegu ei ole. Tõenäoliselt ma arvan ikka, et kodust, valitsuse, siseolukorra, kaupade, Kui tõenäoliseks te peate võimalust, et Siim Kallasest võiks eurovoliniku koha asemel saada hoopis Eesti vabariigi uus peaminister? Ei, ma ei pea seda väga tõenäoliseks, sellepärast et isegi juhul kui ma praegu juhtuks parlamendi säri kukkuma, sest ma usun, et volinik esitatakse ta Barrosot Baltica Isegi kui Eestis see asi nii kaugele jõuab Jah, et siis ta ei jõua ka siin peaministriks hakata, sest enne on juba Reformierakonna sees vaja teha protseduur. Teiseks võib isegi küsitav olla, kas ta üldse soovib pärast seda trajektoori, Harry, kus talle sest oleks ju kukkumine, eks ole, see oleks ilmselt just sisetundelt nagu mingi kukkumine, et vähem huvitav ta on olnud, ta teab, mis siin Eestis on, aga, aga loomulikult see ei ole täitsa välistatud, kui ütleme, esitatakse mitmelt poolt, enamus erakondi ütleb, et nüüd sa Simuke peadmeid kõik sellest mudast välja tirima. Siin enam olla jääks. Selline palvekirjadele tundub, on teele pandud või keegi koostatud. Seda ei, praegu kindlasti mitte. Aga, aga noh, niisugune olukord on iseenesest võimalik, sest ega me väga stabiilselt ülesmäge pole viimasel ajal läinud. Euroopa komisjon peaks oma koosseisu uue koosseisu kokku saama paari järgmise kuu jooksul, kes kahe kuu pärast on Eesti esindaja Euroopa komisjonis. Ja no ma ei tahaks Kell nõiduda, aga ma siiski pakuks nii-öelda kuus nälja vastu kallast. Sama ametikoht. Ei tõenäoliselt muutub, mis see võiks olla? Vot ei tea, sellepärast 27 liikmesriik ja tähendab kindla peale tehakse jälle ümber, kuna, kuna juba Bulgaaria, Rumeenia omad olid ka väga otsitud, need lükati ülepeakaela kiiruga sisse, selleks ei olnud nagu Euroopa Liit väga valmis. Aga see oli poliitiline otsus, eeskätt Prantsusmaa Survajad. Keelesõbrad oleks ka. Kui vaadata Mart Laari poolt esitatud tingimusi, siis nendele tingimustele vastaks suurepäraselt Andres Tarandi kandidatuur. No mul on nüüd küll sedasi, et nagu see pension välja teenitud et ma usun, et niimoodi edasi-tagasi Loperdada ei oleks soliidne. Et see otsus on välja öeldud ja, ja õigust öelda 70, mis ma varsti olen, ei ole vast rahvusvaheliseks tipptasemel tegelemiseks siiski võimalik? Ei, see ei pruugi ju iga hommiku peeglist vastu vaadata, aga aga näiteks juba nimede meeldetuletamine võtab mõttelise osa päevast sellist volinikku vaja, kes ei oska partneri nimega. Tunnistaja Agu Uudelepp, ekspert, propagandauurija endine rahvaliidu infojuht. Agu Uudelepp, see, mida Mart Laar sellel nädalal kirjutas nii-öelda Siim Kallase case'i kontekstis, kui palju see sind üllatas? Ja see ei üllatanud mind mitte üks raas, ükskõik mis nurga alt seda konteksti vaadata. Kui vaadata sellise hästi vana nurga alt, siis on ju tegemist vanade sõpradega, jutumärkides, kuna Mart Laar on saanud ühe korra peaministri positsiooni pealt ära minna. Kuna Siim Kallas leidis, et kellegi teisega oleks hoopis toredam mängida liivakastis, mille nimi on Toompea. Ja vaata ka selle nurga alt, et mingit moodi peab pildis olema. Valimised tulevad, mikspärast ajab reformierakonnal kõik nii ilus, lustlik libedalt minev olema. See tähendab seda, et lisaks nii-öelda argipäevasele ja tänapäevasele poliitilisele kemplemisele on Eesti poliitikas jätkuvalt ja alati õhus ka seda vana vimma ja vanu, selliseid liivakastis üksteisele liiva silmaviskamise juhtumeid ikka, mis kerkivad üles nendel inimestel meeles, mis toimivad. Kas nüüd just tingimata liiva peab silma viskama, õnnestub natukenegi selja tagant krae vahele sokutada, siis seedeta päeva veidikene ilusamaks. Loomulikult poliitikud on inimesed nagu kõik teisedki, nad ei pruugi isegi päris täpselt mäletada, mikspärast keegi neile ei meeldi, aga kusagil ajusopis on see mälestus, et ototot oli see neid üheksa või 15 aastat tagasi. Aga kuidagi ta mind solvas ja miskitpidi ta mind kiusas, mõjutab. Kumb see praegusel hetkel sulle tundub see Mart Laari avaldus, kas see on lihtsalt selline selline jutt jutu pärast tähelepanu saamiseks ja tõesti Reformierakonna sinise orava natukene hirmutamiseks või on Mart Laaril tõsi taga ja ta usub siiralt, et Siim Kallas Nibradiot? No ta ei saa seda sugugi mitte nii väga kindlalt uskuda, sellepärast et eks tegelikult Eestis poliitikute ring on olemas, kellest tegelikult peetakse lugu ja Siim Kallas on üks nendest, keda peetakse tegijaks Eesti poliitikas. Aga aeg-ajalt ikka tuleb öelda, et ei tea, kas ta nüüd, kui ma vaatan teda paremalt poolt lase natuke kükakil, tõmban silmad vidukile, siis ta nii ilus ei paistagi nagu muidu. Nii et väike tülitsemine käib ikka asja juurde. Aga kas see ei ole varjatud tegelikult kojukutse Siim Kallasele, Siim, tule koju, kord majja. See on üks hüpotees, millest oleks väga tore rääkida, ehk see on äkki selline kahepeale kokkuleppeline mäng, mille tulemus on Andrus Ansipi sujuv mahavõtmine ja Reformierakonna nii-öelda juhtpositsiooni asendamine mehega, kes võiks siis sinisel oraval jälle elu sisse puhuda. Kui seda juttu, räägiks keegi, kes on, ütleme, Ansipi opositsioonitiivas reformierakonnas ja see tiib on täiesti olemas, neil on üks suur viga on, no ei ole liidrit võtta. Kes esitaks suurele juhile väljakutse, ütleks, et nii Andrus aitab, ütleme teisiti ja mina hakkan ise vankrit vedama. Aga mis võiks IRL-i huvi olla? IRL teab täpselt, et nende koht valitsuses on enam-vähem kindel selles koalitsioonis, mis on praegu. Kui ansid, kogub, kallas tuleb tagasi. Mis huvi peaks olema kõlasel vedada jälle vähemusvalitsus, nagu ta tegi, kui ta oli peaminister ja eriti veel vedada sellise partneriga, kes on organiseerinud talle Brüsselist palju auväärsema koha pealt koju tagasitulemise. Et pigem saavad kusagil kell kokku kaks ammugi koostööd teinud meest Kallase Savisaar ning otsustavad, et me saame teha tugeva enamuskoalitsiooni. Las IRL puhkab teibi jalga. No oletame, lihtsalt, et Mart Laaril on tõesti nagu suhteliselt ükskõik sellest, mis IRL-iga toimub ja, ja see, see nii-öelda see partnerlusmäng ongi selle nimel, et et Mart siis nii-öelda sobiva kandidaadina tema enda nimekirjast nii-öelda tingimustest, noh praktiliselt kõik on olemas, eks ju, tema saab minema, siin tuuakse nii-öelda tagasi ja, ja tuleb päästma nii eesti rahvas korraga päästmist ja, ja, ja noh, tühja nendest järgmistest koalitsioonides siis küllap nagu sealsest mardi jaoks ma mõtlen küllap seal siis noh, oma asja tähendab, klaaritakse. Kui Reformierakond ei ole oma käitumispõhimõtteid väga põhjalikult muutnud, siis mina seda kombinatsiooni hästi ei näe, sellepärast et reformi käekiri on see, kui keegi võtab meilt mingi viguri maha, siis meie võtame neilt maha oma viguri või natuke kõvema viguri või nii palju vigureid, kui me saame. Agame alati ei lepi vähemaga. Me kunagi ei tõmba kõrvu lonti ega ütle, et näete, vaadake, et seekord teie võitsid. No aga sellist olukorda ei ole ka olnud varem, kus kus partei nii-öelda enamus, ehk siis peaminister, eks ju. Ja noh, oletatavasti ikkagi nagu õiget asja ajab rahandusministril sisuliselt pressikonverentsil omavahel noh, laual sisuliselt ikkagi kaklema lähevad ja, ja kus öeldakse, tõmmatakse nii-öelda otse vesi peale ja öeldakse, et sinu prognoosid väga ei loe midagi. Mina vaatan praegu teise meie ründemehe prognoose, ehk siis Eesti panga prognoose See on täpselt selline asi, et võidakse ju omavahel kakelda niikaua kui kakeldakse omavahel, aga niipea, kui tuleb keegi teine omasid peksma nii minnakse kampasele kellegi teise kallale. Tõepoolest, see, et laseme härra mõnitada Siim Kallase, kes on ju, et tegelikult ütleme, see positiivne vapiloom reformierakonnal kellaajal kõik oli hästi ning tühja kah, las ta võetakse maha ning selle eest edutame selle mahavõtt ja tema koha peale. Ja see oleks niivõrd suur mentaalsuse muutus. Ei usu sellesse. Ma ei usu sellesse, et sellisel juhul peab see mäng minema märksa laiemaks ja seal peavad olema sees nüansid, mida meie praegu ei tea ja mida ei oska prognoosida. Tunnistaja Uudelepp, kuidas te suhtute sellesse, et Keskerakond pakkus välja eurovolinikuks hoopis Ain Seppiku, on see irooniline käik, selline lihtsalt nii-öelda paisatud lause, et elustada seda debatti ja tuua sisse uusi mõõtmeid ehk uusi erakondi, sest debatti on tegelikult sellel mõttel ka nii-öelda jumet, tõsi taga, et volinik võikski olla keegi, kes ei ole valitud. Siis erakonnast või parteist üldiselt on nii, et neid nimesid võib kõikvõimalikke välja pakkuda, võib pakkuda mingisuguseid poliitikuid, võib pakkuda apoliitilise spetsialist, aga siis ühel hetkel peab jälle vaatama, et mis see reaalsus on ja kes on see inimene, kelle võiks tõepoolest saata Brüsselisse, kus on vaja väga tugevat välispoliitilist mõõdet ja kogemust. Ain Seppik on olnud minister, ta on juhtinud fraktsiooni, aga tema välispoliitilisest tegevusest ei ole just ülemäära palju kuuldud. Need põhimõtteliselt tegemist oli sellise lihtsalt debatti sekkumise aktiga. Oluline ei olnud see see nimi, vaid lihtsalt pakuti välja, Keskerakond oli ka mängus sees ja, ja see on kõik. Kui me oleme täna juba rääkinud parteide käekirjas, siis Keskerakonna käekirja üks osa on see, et kui mingisugune suurem debatt on üleval, siis ei ole seda võimalust, et nüüd neid ei ole kaasa rääkimas, nad peavad surema varasemalt seda, et ega sa ei võida elus ühtisidki valimisi, kui asju arutatakse, nii et sina kõõlud vaikselt kõrval ja argliku häälega paluda. Vabandust, kas ma võiks ka mõne sõna öelda, kui härradel tekib mahti kuulata isegi siis, kui sisulisi argumente debatti lisada ei ole? Siin võib alati vaidlema hakata, millised need sisulised argumendid, On ain sepikut, eks ole. Antud juhul võib küsida, kas need argumendid on sisulised, millega Siim Kallas kaitstakse või rünnatakse ka selle koha pealt. Reform leiab, et IRL-i argumendid on sisutud ning IRL leiab, et Reformierakond pole asjast aru saanud. Et see sisuline ja sisutus käib alati sõltuvalt sellest, kas see on sõber või vaenlane. Mart Laari tekstis olid seal mõned nimed veel vähemalt üks konkreetne nimi, et Jõksi nimi on saanud ka selleks, mida saab alati kasutada, siis kui on vaja tuua justkui nii-öelda selline sobiv kandidaat, aga midagi hetke pärast keegi noh, nagunii tõsiselt ei hakka võtma. Mulle väga meeldis see kuidasmoodi, Allar Jõks seda asja ise kommenteeris ja väga lühidalt kokku võttes, kuigi sõnastus oli täiesti teine, et ärge poisid, nüüd tehke nalja. Jah, ta ütles umbes nõndamoodi, et ta jõuaks oma päris tööd teha, kui ta kõiki neid pakkumisi peaks muudkui meediasse kommenteerima. Jah, et see on, eks ta ise saab ka aru, et aeg-ajalt võetakse käiakse tema nime välja sellistes kontekstides, kus on selge, et meedia neelab selle nime alla, sellepärast et Jõksi teatakse, niukseid tuntakse, Jõksist, peetakse lugu ja arutatakse tõsiseltvõetava kandidaadina ja ma ei tea, kas ta ise on viitsinud järge pidada, et tõepoolest, et mis ametikohtade peale kõik on nüüd öeldud, et Jõks tuledeks päästab. No mis tegelikult toimuma hakkab, mis sa ise ennustad, kuidas tegelikult see, see kandidaadi määramine nüüd tegelikult lähinädalate jooksul millist käiku summa? Eks neid variante olla mitmeid, üks küllaltki tõenäoline variant on see tülitsetakse, kakeldakse, tutte lendab, solvanguid pritsitakse ning siis ühel hetkel avastatakse, et on Kallas Brüsselis ja Kaljulaid Luksemburgis. Nii et jääb asi täpselt nii, nagu ta praegu on. Aga mis võiks olla põhimõtteliselt selline sinu nagu hüpotees, mis võiks ja mulle tundub, et, et ütleme nii, noh, valitsusparteide seas võib-olla vähem, aga opositsiooni omad ootavad pikisilmi. Tõenäoliselt ei juhtu see enne valimisi, küll, aga peale valimisi peaks hakkama siis vähemalt reformierakond mõtlema selle peale, mis juhtub järgmistel valimistel ja, ja, ja väga tõenäoline versioon on, et ikkagi kõige suurem nii-öelda noh, optimist kõikide asjade suhtes viimastel aegadel tuleb ikkagi välja ehk parteijuht, kes selle koha peal võiks tulla. Kui vaadata seda, kuidas on seni käitutud, siis peaks olema keegi, kes reformierakonnas olnud pikka aega, kes on teinud valimistel hea tulemuse ja kellel on varasem Parlamendi või ministrikogemus. Nii et üks võimalik variant on Urmas Paet, ei tea, milline on tema toetus erakonna sees parasjagu just temast on räägitud ka varem kui ühest võimalusest. Aga eks elu ole täis üllatusi ning kese seda ütleb, et novembrikuus peaminister peab tingimata Reformierakonnast olema. Millise partei ridades ta võiks olla? Kokku leppida, kui tahetakse kokku leppida, annab kõikvõimalikke variante, et tõenäoliselt küll, eriti keeruline on seda näha praegusel hetkel keskerakonnas, sest teised erakonnad ei lepi selle peale kokku, et Edgar Savisaar on peaminister ja Edgar Savisaarel on küllaltki raske kokku leppida seda, et keegi teine tema erakonnast on peaminister. Aga Tallinna linnapeaks, see on ka päris selge, sellepärast et opositsioonierakonnad ei ole suutnud nii-öelda Tallinnas ühe mütsiga minna ja, ja selge on see, et, et Edgar Savisaar ja Keskerakond skoorid Tallinnas sedavõrd intensiivselt, et see koht on neil igal juhul saadaval, kui nad peaksid seda tahtma. Ütleme nii, et isegi sellisel juhul, kui neil jääb paar häält puudu absoluutsest enamusest on teistel ääretult raske pidada selliseid läbirääkimisi, kus Keskerakond jäetakse lihtsalt täiesti kõrvale. Praegu kõige tõenäolisem Keskerakonna absoluutsest häälteenamusest ilma jätja on äsja moodustatud vene valimisliit. Aga sellel valimisliidul on palju lihtsam teha koalitsioon koos Keskerakonnaga, kui teha seda reformi ja Isamaaliiduga. Ühesõnaga, ma saan aru, et tänase saate teema juurde naastes sa ei usu, et novembris on Eesti vabariigis peaminister Siim Kallas. Ma ei usu sellesse küll sellepärast, et see on väga pikk samm karjääris tagasi ühe poliitiku jaoks. Miks. Heal järjel heas seltskonnas liikuv mees, aga Siim Kallas peaks tahtma tulla siia sellises nii-öelda kaeviku lahingusse tagasi. Jah, ja seejuures ta peab hakkama pidama sisepoliitilist sõda ja ta on olnud piisavalt kaua eemal selleks, et jõujooned on juba natukene hämaramat tema jaoks ja ta peab hakkama tööle ka oma erakonna sees, et seal nüüd sellised, mitte enam nii väga monoliitsed tiivad uuesti kokku panna. See ei ole lihtne ja ma usun küll, et Siim Kallas, esimene eelistus on see, et novembrikuu sees oleks tema ikka veel Brüsselis. Töö lõpetuseks väike selline fifty-sixty stiilis pakkumine ka, kui suur on see tõenäosus, et, et Siim Kallas selle ametikoha peal jätkame edasi? Sõna-sõnalt võttes fifty-sixty aga üks siiski teema veel, kas see ametikoht, kui suur on tõenäoliselt see talle samaks jääb? Laari ometi tahtis seda ka, et et Eestil peaks olema ikkagi palju rikkam palju sisulisem ametikoht, mis iseenesest on muidugi selline selline naljajutt juba vaevalt keegi seda nii-öelda Eestile pakuvad olevat, millest ise soovitan. Üldiselt on küll niimoodi, et siis küsitakse, et kulla Eesti, milline see su kaasavara on ja siis teeb eestimaa veimevaka laht ja tuleb välja, et see on üsna tühi ning siis käsitatakse õlg, öeldakse, et vabandust selle rahvakillu ja sisemajanduse kogutoodangu pealt ja rohkem ei saa. Ülekuulamise toimik number 112 Euroopa komisjoni uue koosseisuvolinikukandidaadi valimisest Eestis on avatud ja uurimine jätkub. Ülekuulamine.