Ülekuulamine alustab ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Sügise algul tuli Eesti liikluses toimuva kaose pärast tundev Tauno Tuisk välja ideega mille kohaselt varustatakse riigi raha eest kõik mootorsõidukid ühte suurde süsteemi ühendatud GPS GSM seadmega, mis jälgib juhi käitumise seaduslikkust. Kas ingel või saatan. Seda näitab tänane ülekuulamine. Tänane ülekuulatav on Tauno Tuisk ja kui sa inimestele väga palju ei ütle, siis ma võin kohe kõrgemat sissejuhatust rääkida. Kes on laulnud, oleks talveks ka mees, kes tahab saada riigi kulul rikkaks olles selleks välja pakkunud kreemi, mis läheb riigile ja meile kõigile maksma miljardeid kroone. Ja see on süsteem. Ma tuletan ülekuulamise tunnistajatele meelde, kus alguses pannakse autodele hiljem ka inimestele külge selline väike Nublakas, mis fikseerib inimesed ja autod ja anname nende kohta lakkamatult andmeid. Tuisk, miks tal seda vaja? Tervist, tervist, tervis. On teil vaja? Tervist on vaja nii minule meile kõigile, et see idee on teie närvid läbi saanud. Ei ole, ei ole olemas raudsete närvidega, inimene pean veel vastu, aga sissejuhatus oli üsna värviline, et päris nii hull see asi ei ole. Ja, ja, ja kui siin kõlas läbi see, et pannakse külge inimestele ja autodele, siis siis esialgu piirdume ikkagi autodega. Aga miks, miks seda vaja on, mille, mille pärast seda need Nublakaid sinna külge vaja on ju selge see, et, et kiirusemõõtmine ei ole küll see põhjus, miks, miks, miks see idee välja mõeldud? Vaatame, mis meie ümber toimub. Et liikluses pean silmas, me räägime iga päev, liiklussaated, politseisaated, et et me peame käituma ja liikama eeskujulikult. Aga see ei tööta, väidan ma, jah, kõik algab kodusest kasvatusest, liikluskasvatusest, pidevad üleskutsed, et liikluskoolidele kasvatame liiklejaid, aga me ju teeme seda iga päev, me teeme seda aastast aastasse, viimased 15 aastat. Vaatame, mida teeb statistika. 100 protsenti ehk kaks korda on kasvanud liiklusõnnetuste arv viimase 10 aastaga. Inimestel on kiire, head autod, Nad tahavad sõita rahulikult, pole teha midagi, hukkunuid lihtsalt oli kunagi liiga vähe. Ei, ma ei ole nõus selle väitega, et, et inimestel võib olla kiire, aga siis tuleb lihtsalt osata oma aega paremini planeerida. See, et tõusta hommikul viis või 10 minutit varem ja säästa sellega inimelu, ma arvan, et see on seda väärt. No aga statistika ikkagi, selles mõttes võis olla ka varem valepidi need praegu meil hukubki, nii palju inimesi, kui teda peakski tegema, varem lihtsalt hukkus natukene vähem, sellepärast et autosid ei olnud, olid Žigulid Moskvitšid ja nendega suure kiirusega lepime kokku, ei olnud ju võimalik ennast surnuks sõita, sellepärast kiirust ei tekkinud nii palju kunagi. Nõus tõesti 10 15 aastat tagasi enamik autosid meie teedel olidki needsamad Moskvitšid ja Žigulid, mille turvalisust ei kannata võrrelda tänapäeva moodsate autodega. Aga ma nüüd peast komakohaga ei ütle, aga 10 aastaga ei ole liiklusvahendite hulk kasvanud 100 protsenti, nagu on seda teinud liiklusõnnetuste arv. Nii et see ei ole omavahel sellises seoses. No miks me räägime üldse nagu kiirusest, sest me teame, et Eesti inimesed istuvad rahulikult rooli siis, kui nad on täis, kui nad on tund või paar lõbusalt aega veetnud kuskil kõrtsis see süsteem selle vastu ei aita, ei taha midagi, ei aita, lihtsalt täpselt samamoodi ei aita selle vastu, et me üksteisega nii-öelda sõbralikult liikluses käituma anname, teed noh, nii-öelda arvestame, eks ju. Püüame mõistatada ja tunnetada liiklussituatsioone ette, suur hulk õnnetustest on ju ometi juhtunud ka nendel põhjustel. Liiklusõnnetuste peamine põhjus on ülemäärane ebaõige sõidukiirus 47 protsenti. Liiklusõnnetuste põhjuseks on ebaõige kiirust. Kuskohast muide härra tuisk, andmed pärinevad Maalt toetuseta? Maanteeamet nii. Maanteeamet on teile andnud ametlikult andmed, võivad, olete ise avalikud. Kõik kättesaadavad ja mõned üksikud detailid, jah, koostöös maanteeametiga ma olen esitanud järelepärimisi, olen saanud lisainfot, aga ma ütlen, et purjus peaga sõitmine ei, ei ole reeglina liiklusõnnetuse põhjus. Seal tagajärg soodustav asjaolu. Kui ma olen purjus, siis ma tajun ka olukorda teisiti, vajutan pedaalile rohkem gaasipedaalile ja ikkagi on kiirus jälle see, mis põhjustab õnnetuse. Aga sellisel juhul noh, ei muutu ju midagi, inimene sõidab sellel hetkel ikkagi sodiks, vaevalt purjus inimest segab nii-öelda see teadmine, et tema kiirust mõõdetakse või kontrollitakse purjuspeaga istub ta rooli ikkagi. Vaat nüüd jõuame selle süsteemi ühe väga olulise nüansi juurde, nimelt minu idee ja minu heade kolleegide sõprade idee, kes on aidanud mind selle projekti kirjutamise juures. Me ei taha kedagi kontrollida, veelgi enam ei taha kedagi hakata jälitama, nagu on korduvalt öeldud ja väidetud. Selle süsteemi kõige olulisem kasu on liiklejale endale armatuurlauale, kui minna detaili korraks armatuurlauale sõiduki armatuurlauale pannakse selline tabloo ekraan, mis annab juhile mootorsõidukijuhile infot. Isegi kui mootorsõidukijuht on purjus, siis pilk ekraanile annab Talle pidevalt infot, kui kiiresti ta sõidab ja kui ta hakkab ületama kiirust näiteks siis tuleb sinna juurde ka näiteks helisignaal katkenud katkendlik piiksumine. See koheselt tõmbab juhi fookuse sellele rikkumisele ja tal on võimalik korrigeerida oma oma sõidustiili, ilma et ta veel koristada saaks. Kuidagi jätkuvalt kiirust ületab, siis on tõesti tema teadlik valik. See, et tema andmed lõpuks salvestatakse, edastatakse politseile. No ma kujutan ette praegu nende seitsmenda seeria BMW omanikke, kes on maksnud oma auto eest poolteist miljonit kaks või, või sealt peale natukene kuulamas härra too ja, ja juba nii-öelda pisar silmanurgas vaatamas oma oma auto nii-öelda armatuurlauda seda ilusat plasti, mis seal valitseb ja kujutamasse leta mingit. Glenn, kuhu see pannakse seal? Jah? Kuhu see pannakse täpselt, nii ma natukene laiendanud seda pilti tõmmanud, tõmban laiemaks, et küsimus on, milles küsimus on selles, et miks meil siis on need liikluseeskirjad miks me oleme nendes reeglites kokku leppinud? Kui, kui maanteel tohib sõita maksimaalselt 90-ga, siis istuma kas kas tavalise mazda või, või selle seitsmenda seeria BMW roolis, mis vahet seal on? Me kõik peame liiklema 90-ga. Kas põhiseadusest olete lugenud taolist? Olen peas, ei ole aga lugenud, olen. Millal viimati oli kooli ajal kästi lugeda. Niimoodi sirvisite läbi. Sellesama projekti raames ma olen konsulteerinud ka Eesti vabariigi õiguskantsleriga, kas ma lähen vastuollu nii põhiseadusega kui ka isikuandmete kaitse seadusega, siis just nimelt, et see projekt ja see süsteem töötab sellel eeldusel, et pidevat andmesalvestust ei toimu, vaid see toimub peale seda hoiatuse momenti, mida ma ennist kirjeldasin. Sellisel juhul sellisel kujul me põhiseadusega vastuollu ei lähe. Nüüd me peame minema veel korra selle süsteemi nii-öelda sügavustesse ja, ja võib-olla sellest siis sellest siis nüüd natukene rääkima, ehkki küsimusi on nii palju, et ma ei ole kindel, kas tänasest päevast meile selleks jätkub, küsi koodi, see süsteem siis tegelikult ikkagi töötab, ma saan aru, et inimestele surutakse mingit blendida autodesse, mis peavad andma mingit signaali. Ja nüüd nüüd, mis siis juhtub, juhul kui inimene sõidab näiteks 97 kilomeetrit tunnis sellel alal, kus võib sõita 90 kilomeetrit tunnis? Mis siis juhtub? Kõigepealt tuleb kokku leppida tolerantsi piirid, täna politsei tahab rakendada nulltolerantsi, olen täitsa nõus. Null siis null milleks me ületame kiirust endiselt see, et, et kust, kust maalt siis kust maalt me siis võime, võime hakata rikkumist fikseerima, kui on 90 kokku lepitud lasteaias olla 90 95 97 või 100, et, et tolerants tuleb kokku leppida ja rubla niimoodi tavaliiklejale on, on üks peamisi küsimusi, et kuidas ma siis näiteks mööda sõita, minu ees sõidab 85-ga suur rekka. No ma pean ju kiirust ületav. Ma sõidan rekord, mida 85-ga esinenud, rikuvad enamasti kiirust, sõidavad 90 92-ga. No mis siis, las sõidavad 90 rubla. Mul on ikkagi selline sisemine tunne, et ma ei taha selle rekka taga sõita, sõidan tast hopsti mööda ja, ja, ja kuna sa hoiatus hoiatab võimalus selles projektis või süsteemis annabki võimaluse teatud aja jooksul kiirust ületada, ilma et politsei sellest teada saades siis on ju kõik korras. Nii et kuigi tänane seadusandlus meil ei võimalda kiirust tegelikult ei luba ületada möödasõidul, siis tegelikult selle süsteemiga on seda võimalik. Ehk teisisõnu see süsteem mõnes mõttes ka soodustab liikluseeskirjade rikkumist. Ei, ma ei nimeta seda niimoodi selle väitega Maya nõusse Ta võimaldab seda, aga ta võimaldab seda. Ja mida ta veel võimaldab, toon konkreetse näite näiteks Tallinnas Sõpruse puiestee alates taksopargist suunaga Mustamäe poole. Kõik sõidavad seal täna 70-ga, noh see on võib-olla liialdatud öelduna, aga väga paljud juhid sõidavad 70-ga. Miks see nii on tegelikult see teelõik lubakski sõita 70-ga aga kuna meil on ühiskonnas täiesti tavapärane harjumus liita oma oma sellele põhikiirusele pluss 10 pluss 20 pluss 30 juurde, siis noh, see on just nagu normaalne. Mina väidan, et tegelikult see ei ole normaalne. Aga kui me juurutame elektroonilise liiklusjärelevalvesüsteemi, siis miks mitte tõsta ka sellest samast teelõigust seal sõpruse puiesteel, reaalne kiirus, 70-ni, palun sõidame 70-ga. Kui me täna paneksime sinna 70 märgi, mis juhtub, juhtub see, et me hakkame sõitma sealt 90-ni? No täiesti jabur, aga nii me kõik mõtleme. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, sünniaeg ja koht. Kaheksas oktoober 1978 Kehtna Raplamaa haridus ja kvalifikatsioon 1997 kuni 2001 Tallinna tehnikakõrgkool lõpetanud transpordi logistika eriala diplomiõppes. 1997 Eduard Vilde nimeline Juuru gümnaasium. Töökogemus. Hansa liising, Eesti KS osakonna juhataja, OÜ Jaotuskeskus, turundusdirektor HS müügimeister, müügijuht, AS Telefoni logistikaosakond, laoametnik, täiendav informatsioon. Eestigi veel emakeel suhtlus tähendab vene ja inglise keel. Hobid muusika ja pillimäng, lugemine, slaalom. Ülekuulatav tuisk pilli mängida ja mis meil, akordion, akordioni ja see on kuskilt õpitud vanaisa käest või on see muusikakoolis omandatud harjumust perfektsusega mängite? Ma ei oska laulda viisil, ma ei pea, aga musikaalselt kuulamist on, kolm aastat tagasi istusin maha, võtsin kätte, õppisin ära ja täna täna mängib. See tähendab seda, et teis on peidus mingi selline enesekindel sisemine mina, kes ütleb, et kui midagi on vaja ära teha, siis tuleb ära teha. Minu käest on küsitud sedasama liikluse teema liikluse projekti raames. Et miks ma seda teen, eks ju? Ma ei usu, et ma teen seda sellepärast, et ma valutaksin iga päev hommikust õhtuni südant, mis meie ümber toimub. Kui mul tekib idee, siis pigem ma muretsen sellepärast, et see idee soiku ei jääks, nii et see on see, mis paneb mind liikuma pillimängu õppimisega, täpselt sama, et mul oli see kunagine unistus, võtsin kätte, proovisin, tegin ära. Miks see kordonist? Minu arvates lihtne pill lihtne õppida ja nüüd on tänasel päeval täiesti selge ja võite öelda, et kui vaja, siis nagu lõõts kätte antakse, mängida ükskõik, lõõtsa mitte, aga kordoni küll telesse esinema ei kipu, aga sellised oma seltskonnale väiksed laulupeod, teeme ära. Te olete maailmaparandaja ikkagi? Mulle tundub, sest, et see on probleem number üks praktiliselt Eestis praegu liiklusprobleem, millest te räägite, inimene, kes selles valdkonnas midagi nii suurt nagu teie olete ette võtnud, nii totaalset tahab muuta, peab ikka olema sisemiselt selline parandaja nõus ja ma ei leia, et see üldsegi halb on. Küsimus on selles, et kust jooksevad piirid ja kust jookseb, ütleme see utoopia, et väga mitmed inimesed on mulle öelnud, et see idee on nii kreisi nii utoopiline, et, et see, see ei ole mõeldav. Aga üleeile sattus minuga Ta üks pressiteade, General Motors nimelt plaanib autotööstuses üsna revolutsioonilist muudatust ja plaanib suhteliselt sarnast asja hakata. Lähema ma nüüd võin eksida, aga vist viie või 10 aasta jooksul oma autodesse rakendama. Seal oli toodud näide, et näiteks eessõitev auto tunneb ära, kui tee on libe või on mingisugune liiklusummik ja sadab tema taga olevatele autodele signaali, et olge ettevaatlikud nad sisuliselt me räägime ühest ja samast asjast, et isegi minu üks suuri hirme oli see, et kui ma sellise lahenduse välja pakkunud. Kui Urmas ennist küsis, et, et ja tõi näite seitsmenda seeria BMW omanikest, eks ju, et kui isegi autotootjad juba mõtlevad täna sellistele teemadele ma algul arvasin, et autotootjad on, on kohe kahe käega vastu, aga vastupidi hoopis hoopis mõtlevad ise samamoodi. No kuidas see idee peas sündis, istute kodus mängisite lõõtspilli ja tundsite muret või sealsamas sõpruse puiesteel valgusfoori taga ootamas kõrval seisis üks BMW, kus tal oli roheline vahtralehtede, kuulsite läbisele tümpsu, kuidas mootor muudkui aga särtsu maal tundusid siis foori tagant korralikult minema kihutada. See idee sündis 2003. aastal, et mul on harjumus kirjutada ideed, mõtted, mis, mis, mis tekivad kõigepealt üles, las nad laagerduvad ja siis mõne aja möödudes jääda nii-öelda päevitada. Pean päevikut ja kuidas konkreetselt tekkis, ma ei mäleta, et kuidas muusikutel tekivad uued meloodiad lihtsalt une pealt autoga sõites. Ma tõesti ma ei mäleta täpselt, milline situatsioon ajendas seda ideed niimoodi kirja panema ka, aga lihtsalt ta tekkis ja Siimule Kriitikat ilmselt olete saanud ka tänavalt nii-öelda otse inimeselt. Ei teil vist ära ei tunne õnneks mitte, jah. Õnneks sellepärast, et kommentaare lugeda, siis te saate isegi aru, et teile praktiliselt üle kommentaari pakutaks, tasuta tikke ja bensiini? Jah, saadetakse hullumajja ja nii edasi, aga ma olen sellega harjunud. Tegelikult ma nüüd avan natukene kaarte. Ma ei tahtnud tulla selle ideega ise oma nime all välja, ma olin valmis selle idee loovutama 100 protsenti Eesti riigile. Miks mitte näiteks Prantsusmaa eeskujul ei võiks eesti president olla liiklusohutuse patroon. Prantsusmaal Saksa AK seda rolli väga edukalt täitis, eks ju. Ja ja erinevate kõrgete riigiametnikega rääkides kas ei juletud, ei usutud sellesse ideesse erinevatel põhjustel loobuti. Aga miks te arvate, miks inimesed ei usu sellesse ideesse, seal peab olema midagi sellist, mis harilikule inimesele, kes igapäevaselt sõidab, ütleme kesklinna tööle ja tagasi või mõned head kilomeetrid kuhu iganes tööle ja tagasi poodi sinna juurde. Miks sellele inimesele see idee ei lähe esmapilgul kohe kordet? Vohh lõpuks ometi on tulnud emotsionaalsed põhjused puhtalt emotsionaalsed põhjused. Kui ma olen avaldanud mõne artikli ajalehes tulevale tagasisidet, siis on on neid, kes mõistavad ja isegi mõistavad, need, kes korralikult liiklevad, ütlevad faili paneme peale, niikuinii ma liike korralikult, minuga ei juhtu midagi, pigem aitan, vaid ta on olukorra lahendamisele kaasa ka need, kes lahmivad, et need mõtlevad ainult ühte. Pahan küll ma ei saagi enam liiklust rikkuda, sellega järelikult väidetu praegu mulle tundub, et inimesed kohe teadlikult ütleme, hakata sõitma täies Tartusse mööda seda Eesti kõige hullemat trassi põhimõtteliselt siis teadlikult aeg-ajalt Mäo ristis mõtlen, et nüüd on õige aeg liiklust liikluseeskirju rikkuda, see tuleb alateadlikult, see on meile viimaste aastate aastakümnetega sisse juurdunud, et me rääkisime ennem nulltolerantsist, eks ju. Pluss 20 juurde liita, põhikiirusele ei ole meile kellelegi üldse suurt probleemi. Aga nii me ei jõua kuhugi. Kaua te ise olete rooli hoidnud seaduslikult? 96.-st aastast, aga ebaseaduslikult ehk enne seda? Isa põlvedel sõitsid külavaheteel muidugi muidugi seitse tunnistan seda ausalt ja olen ka ise praegu liiklust rikkunud. Teatud olukordades, jah, tunnistan seda. Mis puhul. Erinevad põhjused sõitsite kiiresti sellepärast et oli vaja jõuda veel selle kollasega foori alt läbi. No ma ei saa jätta tähelepanuta olukorda, kus ma sõidan näiteks järvevana teel, toon teise näite. Sõidan eeskujulikult 70-ga ja püüan eesoleva sõidukiga jättega normaalset pikivahet, eks ju. Ohu ohutunne on nagu päris suur olemas. Aga samas tulevad nii paremalt kui vasakult keeravad mulle ette ja nii edasi. Tahes-tahtmata ma ma üritan neile järgi jõuda ja neid korrale kutsuda, ma olen isegi. Võib-olla ma ei tohiks seda niimoodi rahva ees öelda. Ma olen sundinud ka liiklejaid tee äärde seisma jääda jääma ja, ja, ja vestelnud inimestega, miks te nii teete. Nii et noh, need on need olukorrad, kus ma tunnistan, et jah, ma olen rikkunud seadust. Te olete selles mõttes rikkunud seadust, te olete tegelenud isiku ebaseadusliku kinnipidamisega, olles sundinud teda siis tee äärde temaga vestelnud, no vestlemine vestlemiseks. Selline ma olen lihtsalt öelnud teile. Ei ole osanud mulle midagi öelda, nad on vait olnud ja ma arvan, et see selline rääkimine inimestega vähemalt mõneks ajaks. Kuidas te sellisel juhul üldse inimesel nii-öelda peale lähete, mis on teie enda tutvustus, peate suruta inimese tee äärde, lähete autost välja hakata, rääkima, ütlete, te ei ütle. Tere, Ma olen Tauno Tuisk, seati sealt, võite hakata kohe rääkima või teete mingi väikese enesetutvustusega. Minu ainus küsimus on see, et miks sa nii tegid? Rohkem polegi vaja, inimene juba mõtleb ja saab oma veast aru. Politseisse liikluspolitseis veel ei ole kunagi mõtet olnud tööle minna. Ma lõpetades 97. aastal keskkooli astusin või tahtsin astuda aga tegelikult politseiakadeemiasse või siis mis ta meil on see riigikaitse, sisekaitseakadeemia, sisekaitseakadeemia, vabandust. Aga ma tulin sealt üsna kiiresti, järgmisel või ülejärgmisel päeval Taurud tagurpidi uksest tagasi ja ma leidsin, et need on minu loovust arvestades liiga ranged piirid ja raamid, et ma ei, ma ei oleks suutnud seal ennast realiseerida. Lähevad siis seda teie peas on veel hulgaliselt ideid, kuidas elu paremaks teha, et te olete ikka nagu üdini selline tõeline maailmaparandaja, kes valis seal kord sõnade kohaselt, on selline rasvainega sisepanier ronib, et inimkonnal kartuleid praadida, et te olete nii-öelda igas eluvaldkonnas, on teil väike selline kiiksi mõte olemas, mida teisiti teha? Igas ei ole, aga spordivaldkonnas on mõned ideed, mida võiks realiseerida. No näiteks, et Värnikaks lõpetama tantsusaate rohkem trenni tegemist, olümpiamängud on ju kohe kohe praktiliselt 10 kuu pärast ukse ees. No see ei ole selle saate teema, nii et mul on ettepanek. Lähme liikluse juurde tagasi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, sissekanne Ekspress Grupile kuuluvasse võrguväravasse Delfi 29. oktoobril 2007 kell 19 59, autoriks mehis i. Näiteks olen enamuse ajast autoga väljaspool Eestit. Sealt tulevad koordinaadid, ajavad kindlasti süsteemi segaseks. Ja kui sõidan välja Valga kaudu ja tagasi tulen Paldiski kaudu, mida siis nähakse. Lähed mees põrutas autoga valgusest kiiremini läbi Eesti. Noh, siis tuleks Nobeli preemia anda, mitte trahvi teha. Sissekandele. Aga räägime uuesti siis liiklusest, Hardouiskuda, sellest soovist räägime selle süsteemi. Vot ma hetk tagasi alguses tegite, räägime natukene seal nende, nende nende asjade probleemidest, mis tegelikult, mis tegelikult teevad ju selle süsteemi elluviimise täiesti utoopiliseks võimatuks, nimelt mul on siin rida punkte, alustame märkidest, rääkisite just sellest, mismoodi on sõpruse puiesteel 50 tõsi. Siis. On teil 70 ja nii edasi, Eestis on suur hunnik selliseid märke, mis tekivad ühel päeval kaovad teisel päeval, mismoodi see süsteem suudaks arvestada, jälgida kõike seda, mis igapäevaselt muutub, aga ennem sõda veel, mismoodi see süsteem suudab nii-öelda teada saada kõikidest nendest märkidest sadadest tuhandetest, mis Eestimaa teede peal laiali. Ei ole keeruline üldse, omavahel tuleb ühendada kaks täna juba olemasolevat andmebaasi. Maanteeamet tee teeregistris olevad liikluspiirangud, mis on tuvastatavad geopunktidena ehk põhja ja idalaius koordinaatidega ning need punktid tuleb kanda reaalsele teede kaardile. Erinevad erinevad kompaniid on välja pakkunud, on see kas regi ju Eesti või, või kes iganes, eks ju, võtame aluskaardi alla, paneme punktid peale ja, ja kogu asi hakkab olema kogu kogu süsteem hakkab olema onlines, ka ajutised piirangud hakkavad olema reaalajas ja see süsteem annab selge tõuke sellele, et autojuhid mõistaksid reaalselt märkide mõju ja olemasolu. Küsimus on, milles küsimus on selles, et tõepoolest täna väga paljud ajutised märgid on devalveerunud autojuhid ei arvesta neid selle süsteemiga, et on võimalik õhtul, kui teed, et kuskil piirkonnas lõpetatakse, võtta ajutiselt märgilt maha taastada tavaline olukord ja hommikul, kui teetööd jätkuvad, panna need ajutiselt märgid tagasi. See tähendab, et sealsamas koha peal, kus Joosepi Ants parasjagu kruusa viskavad ja kuhu nad seetõttu panevad üles asulasse näiteks 30 märgi siis nemad kuskil on ka need mehed, kes sisestavad, et nüüd me alustasime töid. Ma ei oska vastata, kes ameti poolest täpselt on, aga ilmselgelt hakkab maanteeamet paremat kontrolli omama nende ajutiste teemärkide teemärgistuste üle. Nad on seda ise lubanud või lihtsalt usute seda, et nad hakkavad oma sellesamale. On välja pakkunud ja see süsteem annab sellele selge tõuke. Selge räägime, räägime niimoodi hüplikult, tehnilised, tehnilised asjad. On täiesti selge, et kõik süsteemid. Me oleme, oleme kindlasti kasutanud telefoni, teame, mismoodi keset selgelt välja, kus tavaliselt on levi maksimaalsed punktid hakkab ühel hetkel hakkima ja siis kaob siis ta tekib mingil hetkel taas ja nii edasi ja nii edasi. Mis ütleb, et, et see süsteem nii-öelda ei, ei hangu ja just mulle nii-öelda kriitilisel või minu jaoks olulisel hetkel Jään siin natukene vastamisega hätta, sest mina ei ole nüüd küll GPS-spetsialiste. Siin on oma ala võtmefiguurid. No võib-olla mu küsimus oli udune, ehk ma küsin väga konkreetselt. Püüan vastata, et ma toon siia juurde veel ühe aspekti häkkimiskindluse, mida küsitletakse. Valge müra nii öeldakse just. Me ei saa täna rääkida äkkimis kindlusest kui seda seadet või süsteemi veel olemaski, millest me räägime, eks ju, samamoodi need leviaugud, et jah, neid leviauke on, aga noh, minu lihtne loogika ütleb seda, et kui punkti saa tekib ja auto auto jõuab sõita mingisugusesse punkti b kust aastat see see levi siis on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kui kiiresti ta selle punktist A punkti B kui kiiresti ta sõitis. Ja ikkagi on jällegi olemas meil info, kas liikleja, rikkus või liikluse eeskujulikult. No mis, mismoodi nii-öelda ehkki süsteeme ei ole olemas ja see tähendab, et Kasele häkkimisest on tõesti vara rääkida. Aga mismoodi ikkagi nii-öelda noh, kontrollitakse seda, et auto on registris olemas, tema eest makstakse kindlustuse maksu, aga ta ei sõida ehk teda kuskil ühegi kaardi peal näha ei ole. Aga siis on ju kõik korras, ega see auto, kui ta seisab kuskil ja, ja isegi kui ta liikleb eeskujulikult, tegelikult ei, ei peagi auto nähtav olema autoga politsei jaoks nähtavaks muutuma alles siis, kui liikleja või sõidukijuht teadlikult eiras süsteemi poolt antavaid hoiatusi ja rikkus. Aga mis see tähendab siis ka seda, et kui ma ikkagi istusin autosse minu seitsmenda seeria BMW esipaneelil on see vilkuv seade, ma lõikan sealt hopsti selle seadme tagant välja ja siis olengi 365 päeva aastas järgmised 10 aastat kogu aeg nagu laitmatu liikleja. Ja mitte nii süsteem kui see seade konkreetselt tuleb intelligentne. Sellistel puhkudel, kui, kui toide näiteks tagant ära võetakse või, või lihtsalt jõuga purustatakse see seade siis viimane asi, mida seade teeb, saadab nõndanimetatud Esso SOS signaali politsei andmebaasi, et nüüd on minuga midagi juhtunud. Nüüd ma ei ole enam töökorras ja, ja kuidas BMW juht uuesti sõitma saab hakata, on see, et seadusandluse korras tuleb suunata see auto ülevaatusele. Ja ongi kõik kuni järgmise vahelejäämise kuni järgmise vahelejäämiseni. No paar aastat mitte. Nende vahelejäämiseni vaid vaid lõhkumiseni, eks ju? Kui kui seade lõhuti ära juhi poolt siis ta peab minema äkki mulle vaatusele saama uuesti plommi peale ja, ja sõidab. Ehkki mulle tundub natukene keeruline see olevat, mismoodi, kas, kui ma annan seadmele haamriga lihtsalt lagipähe, mismoodi ta jõuab ennem nagu mingi teate ära saata, kui, kui ta või noh, kui ta vooluvõrgust nii-öelda välja lülitatakse, mehaanilises? Kui me lähme nüüd detaili ja tehnilisse poolde, siis selle seadme väljund ekraanil on toodud armatuurlauale. Seadmel on nõndanimetatud aju ära peidetud kujul kuskil arutatud. Tuleb teada selle asukohta, aga, aga ütleme nii, et selle seadme purustamine nõuab ikkagi rohkemat, kui seal armatuurlaua peal oleva displei haamriga. Kust ma arusaamist, ühesõnaga pean minema ikkagi siis nad armatulale sisanud haamriga. No põhimõtteliselt saab anda, aga nüüd kui siit edasi improviseerida, et mis siis ikkagi saab, et lõhkusin ära kutset mulle ka ei tule, et ülevaatusele või politseisse minna, mis siis saab? Meile jäävad ju tänavatele endiselt politseipatrullid. Liikluspolitseinikud jäävad tee äärde ja tulevikus, kui see meede realiseerub, rakendatakse siis hakkab politsei liikluspolitsei kontrollima ka selle seadme töökorras olekut. Teever. See, kas seade annab võimaluse näiteks seda tõsta ühelt autolt teisele ümber, panen oma seadme vanaema autole külge täis, vanaema niikuinii käib ainult korra aastas sellega sõitmas ja korras. Antud juhul ma näen, et seda teha ei saa ja ei tohigi. Tohtimine on omaette küsimus, teise liikluses ei tohi lib kiirust ületada, aga me teeme seda siis nõus, nõus. See seade on sõidukipõhine, kui seda seadet hakatakse paigaldama eraldi teema, me võime jälle käsitleda, kes seda siis lõpuks paigaldama hakkab, eks ju. Kui ta paigaldatakse, siis sinna seadmesse integreeritakse selle sõiduki andmed, registreerimisnumber, tehasetähis ja seadme idee ja klopitakse asi ära. Nii et see on sõidukipõhine. Väga oluline detail, veel kord sõidukipõhine, mitte inimesepõhine, inimeste jälgitav sõidukipõhine. See annab võimaluse ümber tõsta pideva vooluallika olemasolul ta teise auto peale, ükskõik mis number sinna sisse kodeeritud on siis see asub pisut teises autos ja, ja kõik on superhea, teine otseselt kuskil parklas taaskord, et meile jäävad, ega me selle süsteemiga ei likvideeri, politsei, meile jäävad liikluspatrullid alles lihtsalt liikluspatrullid saavad oma tähelepanu suunata senisest enam vöötradadele, ristmikel ja nii edasi, aga nad jäävad ikkagi alles ja nad kontrollivad Väga üldised põhiasjasse Est, inimeste inimese nagu jälgimisest ja, ja, ja see probleem, aga vaatame natuke teise mättalt, Eestis käivad juba need inimesed, Eestis sõidavad need autod, mis, mis ei satu eesti arki või siis eesti üle vaatustesse mitte kunagi. Sest et inimene sõidab siin sellega kaks-kolm kuud ja, ja siis siis noh, lahkub riigist. Soome politsei ülemkomissar, kes andis projektile ka lühikese kommentaari Eesti Päevalehes, on öelnud, et kui Eesti selle ära teeb siis on ainult aja küsimus, millal tulema ka nii naaberriigid kui võib-olla näiteks terve Euroopa järgi, nii et see ei ole ühe riigi idee, see on ikkagi laiem teema. Seda esiteks, aga mis oleks alguses, esimestel aastatel, kui Eesti seda teeb, on, on, tuleb lihtsalt kokkulepe teha näiteks Läti ja Leedu Aerkaadega, et, et seal ei hakkaks toimuma massilisi. Eesti autoautode registreerimisja ongi kõik. Kuidas tunneb see süsteem või kuidas on, põhimõtteliselt on planeeritud tundma ära neid autosid, mis ühest punktist lähevad Eestist välja teises punktis tulevad Eestisse sisse või kui see katab nii-öelda laiemalt kui Eesti, eks seda põhimõtteliselt ei pea ju piiriga piirduma siis mismoodi nii-öelda kontrollitakse või tuvastatakse seda, kui ma sõidan kuskil mingis teises piirkonnas kiiremini, mismoodi, mismoodi see on nii-öelda tagatud, et ma võin ju lätis sõita noh, ütleme sellise kiirusega ja nii edasi ja nii edasi, Saksamaal, noh. Ja absoluutselt, et kui sõiduk, millel on see seade küljes väljuv Eesti vabariigi piiridest, siis kehtivad selles riigis, kuhu ta sisenes, selle riigi hetkel kehtivad seadused. Põhimõtteliselt saab sellega noh, selles mõttes ei ole mingit probleemi, et, et kui ma isegi Lätis sõidan kiiremini, siis sellest ei juhtu nagu meil mitte, mida Eestis on ainult eestisisene. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Äripäeva Läti sõsarväljaande Diennas business ajakirjanik Lars Pedersen refereering 13. septembril Eesti ajakirjandust ja nimetab seoses GSM ja GPS-seadmete paigaldamisega autodesse Tauno tuisku liikluseksperdiks. Sama teeb ka äriuudiseid vahendav Baltic Business. Ülekuulatav Tauno Tuisk, kaugele te selle projektiga olete, on see jõudnud, praegu? Te käite? Siin-seal räägiti sellest ajalehes ilmunud artiklit aeg-ajalt noh, ütleme nii, ka kahe nädalaga tuleb mingi väike nupuke, mingi asi, kus räägitakse, te olete käinud ministeeriumites, rääkinud inimestega nii ja naapidi reaalselt, tegelikult kui kaugele see asi on, olete te kombanud näiteks vastavate seadmete tootjaid juba ette oskate öelda, palju maksab meelselt välja, hakkavad täpselt nägema ja nii edasi. Kas teil ühel päeval kuu aja pärast, näiteks oleks meile siia ülekuulamiste kambri lauale panna üks seade, mis hakkab välja nägema täpselt, selline juba töötab, nii nagu ta peaks hakkama töötama, kui teie süsteem saaks ka riiklikku toetust. Minuga on tänaseks ühendust võtnud üks tarkvara tootja või siis temaatikaga tegelev ettevõte, kes pakub oma abi ja tõepoolest on valmis isegi investeerime sellesse tootmisele prototüübi juurutama tugisüsteemid ja nii edasi. Aga me ei saa ikkagi investeerida projekti ennem, kui me ei tea, mis on poliitikute ja vabariigi valitsuse ministeeriumide seisukohad. Tõsi on see, et ma olen täna läbi käinud majandusministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi ning püüdnud inimesi ette valmistada. Et nad suudaksid mõista selle projekti tegelikku olemust ning minu üleskutse on kõlanud, et moodustame ekspertide komisjoni, mina, mees metsast. Ma olen välja pakkunud mingi idee, kus ma tunnen, et asjal on jumet. Olen püüdnud koguda enda ümber erinevaid spetsialiste, kes on aidanud mind ja toetanud mind või ka kritiseerinud mind ja, ja nüüd oleks vaja edasi minna. Mees metsast ei võta kuskilt sellist rahahunnikut, et et juurutada miljardeid kroone maksev süsteem. Me, kusjuures me räägime kulu poolest, jah, see maksab miljardeid. Teiselt poolt ma toonitan, et see hakkab ka kokku hoidma miljardeid, koheselt vähenevad näiteks ravikulud. Sisuliselt me võime riigieelarves ühelt realt tõmmata kulusid maha ja panna teisele poole neid juurde vastavalt tulusid, aga siis me kokku ei hoia, kui me liigutame rahaliselt ühelt realt teisele, hakkame hoidma minu arvutuste kohaselt projekt muutub riigile tasuvaks tervikuna juba teisel aastal. Ja, ja kokkuhoid hakkab olema suurusjärgus 400 kuni 500 miljonit krooni aastas. Kui olete ta lihtsalt välja uurinud, kui suured on aastas Liiklusõnnetuste tagajärjel tekitatud vigastustesse ravikulud. Ei ütle peast, ma uurisin küll, aga mul ei ole vastavaid andmeid kaasas. Nii, ühesõnaga riik hakkab selle pealt siis mingil hetkel tagasi teenima ise raha tuleb sellest, et vähem A vähem õnnetusi, mille tagajärjel peab inimesi ravima ja B, me hakkame lihtsalt rohkem maksma. Sest uskuge mind, kahe aastaga veel Eesti inimese liikluses käitumismalli muuta ei ole võimalik. Meil on võimalik seda muuta väga efektiivse liiklusjärelevalvetöö tulemusena. Toon näite. Meil on plaanitud Eesti riik plaanib järgmisel aastal soetada 10 miljoni krooniga neli kuni viis radar kaamerat. Ühe kaameratöö ütleme, ulatus on suurusjärk paarkümmend kilomeetrit ehk nelja kaameraga või viie kaameraga. Me suudame liiklusjärelevalvet teha korraga 100-l kilomeetril. Teed nüüd ma lähen korra Eestist välja. Mida Prantsusmaa tegi don Prantsusmaa näite. Prantsusmaa paigaldas 2004. aastal oma teedele 1000 kaamerat. Ja selle 1000 kaameraga. Ta suutis võtta suurusjärk viis kuni 10 protsenti oma maanteedest kontrolli alla aga selle viie kuni 10 protsendiga maanteedest kontrolli alla võtmisega vähenes Prantsusmaalt hukkunute arv 30 protsenti. Kujutate nüüd ette, kui me suudame kontrolli alla võtta mitte 10 protsenti maad maanteedest vaid kõik maanteed, milline efekt siis üle kulutav tuisk väga efektiivset tööd, väga efektne on see, te loete ette numbreid, kannate neid otse üle Eesti süsteemi, ent küsimus ripub ikkagi tõhus. Mis on see garantii, et Eestis täpselt needsamad numbrid, nii nagu te praegu Prantsusmaalt üle kannate või mõned muud numbreid, millega täna olete siin mänginud statistikaga, et see kõik hakkab töönumbreid, on ju nii ilus ritta panna ja küllap teate isegi, et statistika on maailma kõige suurem ja seda ilusam vale. Teate, mis ma ütlen, et me ei saa teha mitte ühtegi ei äriplaan ega ühtegi projekti, kui me lihtsalt kirjutame kokku ja, ja minu üleskutse maksame kaks miljardit ja teeme ära, eksinud? Ma pean sinna kõrvale tooma ka mingisugused arvutused, mis selle tulemusena siis juhtuma hakkab, seda esiteks seda statistikat on vaja. Eraldi küsimus on tõesti see, et kas, kas Prantsusmaa, Saksamaa või mingi muu muude riikide näited üks-ühele Eestis töötavad. Me ei tea seda garantiid. 100 protsenti ei ole, aga et katsetada või testida selle meetme tõhusust on minu ettepanek. Teeme samm-sammult, paneme esimesel aastal peale, näiteks nendele, kes jäävad vahele, rikkumisega vahele. Me ei suudagi varustada Eesti, Eestis on aktiivseid mootorsõidukeid üle 500000 540000. Viimastel andmetel ei suuda paari aastaga neid näidata, varustada hakkame pihta sellest, kes, kes, kes on see kurja juur, kes on vahele jäänud. Aga see on ohtlik mäng, me ei saa piirduda ainult sellega, kes vahele jäävad. Miks? Sellepärast, et vahele jäävad väga väike hulk liiklejatest, sest liiklusjärelevalve all politsei püüab täna teha tõesti maksimumi ja isegi rohkem kui maksimumi. Ja viimastel kuudel, et teede ääres on rohkem liikluspatrulle, aga seda on vähe. Ikkagi juhtub nii, et kui ma nägin selle patrulli ära, sõidan tas natukene eemale ja jälle suurendan kiirust, sest ma tean, et lähema 100 kilomeetri peale ühtegi patrulli ees ei ole. Nii et veel kord kokkuvõetuna, teeme samm-sammult, teeme järk-järgult. See on umbes sama süsteemi rikkujate roolijoodikud said o-tähe endale sinna numbrimärgiks. Jah, ma tean, ma olin üsna noor siis, kui see süsteem oli, ma ei tea, mis kasu sellest ka midagi oli, kui ma ei oska seda. See ei ole praeguse ülekuulamise teema. Millal teie kõige helgemates unenägudes jõuab see projekt reaalsusesse, kauaks selleks aega läheb? Spetsialistid minu ümber on öelnud, et umbes aastal siis on valmis tugisüsteemid ja võib panna peale esimesed 25 kuni 30000 ühikut ehk varustada ära need need autod, 25 kuni 30000 autot noh, mootorsõidukit, autod on ainult üks liik, saadaksime, bussid, traktorid, mis iganes, et ei lähe üldse palju aetud ekspertidest rääkides muuseas, kui raske olnud, see oli Eesti tehaseid ekspert, ütleme Indrek Sirk ja, ja teised veel enda punti saada, et, et kuidas te võite ennast tõestama, et ei saa ju, nagu te ütlesite ise, eks ole, mees metsast tuleb välja, eks ole, pauna kott on üle õlakepi otsas ja ütleb, näete, mis ma teile tõhine, et vaadake, see on eha asi või ei ole? On küll võimalik, kusjuures ma ei ole mitte ühelegi eksperdile pidanud mingisugust boonust maksma või midagi lubama. Küsimus on olnud selles, et kui, kui inimesed arvad, et mul on idee ja mul härra Sirk on mulle öelnud, et Tauno paha on küll, et sa tulid mu juurde, ma nägin, silmad säravad, et ja ma kuulasin sind. Alguses ma ei suutnud uskuda, et mida sa räägid, aga siis juba hakkasime koos edasi mõtlema, edasi, arendama seda ja, ja siin me täna oleme, eks ju, et et ühelt poolt enesekindel esitlus ja, ja tugev tahe, soov midagi ära teha. See on kõik, mida vaja. Kas need inimesed, need eksperdid, kes selle projektile on oma nime andnud, kas nonii seda ise teinud või olete te nii-öelda kirjutanud juurde lihtsalt need nimed selle jaoks? Näidata, kellega te olete konsulteerinud? Ma olen koostöös või kokku leppinud Kas need inimesed nagu teavad, et nad ise on selle nii-öelda alla kirjutada? Absoluutselt? Absoluutselt ma ei taha võtta kogu au endale. Ühel hetkel, kui see süsteem on nii-öelda valmis ja riik on nõus selle ära ostma, siis mis teie positsioon selles süsteemis on? Mida teie tegema hakata, püüta käed puhtaks, istutame autosse, mis iganes seeria või Smarkid on, vaatate, kuidas tulukesed vilguvad ja kõik või? No minu roll või minu eesmärk on see, et kui ma istun sinna autosse lõpuks, siis mul peab olema hea kindel tunne sõita, liigelda tänaval. Ja see on see, mis pakub rahuldust, aga taga tahes, kus te teate, et on teil mõnus paks pakk aktsiaid, selle firma aktsiaid, kes seda süsteemi riigile maha müüb, turustab või riigi ees seda hooldada? No see on, see on jälle eraldi teema, et, et mul ei ole siduvaid kokkuleppeid mitte ühegi ettevõttega. Kas need aktsiad kunagi tulevad või lähevad? No jumal seda teab, las las aeg näitab, aga, aga veel kord ma olen, olen valmis panustama siia väga palju oma isiklikku aega, energiat, et jõuda kuhugi omale välja ja minu allikad kinnitavad seda, et lähinädalatel peaks valitsuse kabinetiistungil teema päevakorras olema. Ja ma loodan väga, et moodustataks mainitud ekspertkomisjon, kes püüab tuua selgust siin projektis välja pakutud mõjudele liiklusele, kui Eesti valitsus seda ei taha vastu võtta ja ütleb, et ei ole veel õige aeg või leiab mõne muu põhjuse, miks mitte selle projektiga tegeleda. Või kui sa üldse nagu päevakorda Kui see ei jõuagi päevakorda ja nii ta läheb, et ta kuskil seal päevakorra, eks ole, nii-öelda veitinglistis ootejärjekorras on kunagi sinna ei jõua jumal teab, mis põhjustel neid põhjuseid Eesti poliitikas on väga palju. Olete nõus selle projektiga minema näiteks Läti või Soome, kuskil mujal see nii-öelda ära näidata. Poisid, kuulge, see töötab, miks mitte siis ka Eestis selle peale mõelda ja võtame uuesti asja päevakorda teemadel siin ära. Läti ja Leedu on head näited, et seal on olukord veel hullem kui Eestis, siin oleks rohkem teiesugust messilt päästjat vaja, kes kogub koha peal enda juurde nii-öelda jüngrite seltskonna ja läheb, kõnnib üle v ja teeb mõned imede rahvas langeb kaela, ütleb aitäh päästeks. No ma tänan komplimendi eest, aga nüüd tulles tagasi selle Soome näite juurde, siis Soome politsei on küll asja vastu huvi tundnud ja, ja ei ole üldse välistatud, et lähi lähiajal ka Soome pressis teema tõstatub. Noh, täna veel natukene vara rääkida. Igal juhul ma ei jää seisma selle projektiga, kui valitsus ütleb ei või või tahab oodata, siis ma tegelen sellega edasi. Ja üks alternatiiv on näiteks ka kindlustuskompaniid, kelle igapäevane selge huvi on tõmmata ja hoida kokku kahjuhüvitiste väljamaksmise summades. Kindlustus kompaniidega koostööd tehes näiteks Inglismaal ongi vabatahtlikkuse põhimõttel kindlustuskompaniid panevad sõidukitesse sellise musta kasti, mis salvestavad liikleja liikluskäitumist ja, ja, ja lepitakse kokku teatud sellised proportsioonid, et kust maalt siis algab see eeskujulik liiklemine, kust maalt on, on selline paharetiga tegu ja kui liikleja aeg-ajalt läheb ja annab need andmed kindlustuskompaniile kindlustuskompanii analüüsib need läbi, veendub, et tegu on eeskujuliku liikleja, aga annab talle madalama Gils koefitsiendi, nii et suur vend tuleb igal juhul. Ei, me ei räägi mingisugusest suurest vennast. Suur vend on meil kõigil täna taskus, mobiiltelefoni näol. See, see on ülepaisutatud. See ei ole suurenud. Nii me oleme pool tundi mõelnud, paneme nime kirja kirja. Maailma parandajad Eestis kõigepealt kindlasti Hannes Tammer hansapankur ristkooli vabaks. Inimene, kellel on palju raha, müüb omaettevõtted ja otsustab siis teha kohapeal meedia paremaks, see maailmaparandaja on küll, paneme Kruuda kirja. Samamoodi tuisk, eks ole, nüüd tegeleb liiklusküsimustega kahtlemata maailmaparandaja, saame näha. Tuleb mõlema puhul, nii Kruuda kui tuisu puhul jääb küsimus, kas tegemist on vale-Dimitrite, aga seda näitab ainult aeg. Nii kolm inimest ja miljon eestlast. Nii see tähendab siis seda, kui sa hakkad nüüd arvutama kokku, et kui oleks 10 miljonit inimest, oleks 30 naela parandajat. Edasi läheb juba. 100 miljonit 300 siis tuleb loogiliselt üks miljard 3006 miljardit 18000. Igal hetkel. Igal hetkel marsib mööda maailma ringi ja kratsib kukalt 18000 maailmaparandajat. Ülekuulamine.