Ülekuulamine. Tere ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee tänasel ülekuulamisel satima näpud sahtli vahele mehel, kes vahetus rahva esindaja kibedaks läinud leiva kullaga ärimehe pilvitu põlve vastu kambris istub mees, kes on kandnud linnapeaministri, rahvasaadiku ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehe kuume, giljotiin või siidisall, kas linnahall või City Plaza. Aga mis peamine, kas ingel või saatan, seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamine alustab Meelis Atonen, võin teid ilmselt õnnitleda sellepärast, et sa oled uppuvalt laevalt, olete te märganud õigel hetkel põgeneda? Ei oska nagu vastatagi. Ei peagi, te peate lihtsalt mõtlema rõõmsalt järglasele. Ma ma ei tea, et kui kui Eesti riiki või Eesti riigi juhtimist kuidagi võib niimoodi võrrelda et uppuv laevaga, siis ma arvan, et päris õige õige see võrdlus ei ole kõik kõik see, mis laeval toimub ja laevaga toimuv on ikkagi nende inimeste otsustada, kes laeva juhivad ja. Ühelt poolt ma ei ole küll enam riigikogu liige, aga Eesti vabariigis vastutus kannan ikka nii, et südames tunneb. No mitte ainult südames, et see on päris objektiivne, ma olen Reformierakonna liige, juhatuse liige jätkuvalt aseesimees, nii et ei ole nüüd nii, et konksu otsa sai midagi pandud ja on kõik mindud. Just selle eelneva loetelu pärast ma tulin siia kutsusimegi. Ühest küljest ei ole teil praegu kohustust nii-öelda rääkida valgeks punast seoses riigikoguga ja, ja teisest küljest on teil ikkagi vastutusele olemas tegelikult. Ja kui rääkida tõsiselt Meelis Atonen, siis vist kui hästi järgi mõelda, on Eesti juhtimine vähemalt viimaste aastate ühes sellises silmapaistvas kriisis küll 2008. aasta on selge nii-öelda politoloogia ajalukku jääb ajana, kus ühest küljest erakordselt praktiliselt olematu mainega riigikogu, teisest küljest valitsus, kes pidi hakkama koostama negatiivset riigieelarvet. No need on, need on kaks väga erinevat teemat, et nad saidki nüüd aegruumis kokku, aga minu hinnangul on siiski täiesti erinevat teemat. Ma võib-olla seetõttu, et ma nüüd olen ise ka olnud riigikogus, aga ma jätkuvalt kaitsen neid inimesi, kes on esivalijatelt mandaadi saanud. Riigikogu teeb tööd, mis on vajalik, see, et riigikogusse satuvad ka ütleme, mitte siis alati kõige paremad pojad ja tütred, et see ei tohiks olla põhjuseks kogu rahvaesinduskogu alavääristada ja, ja kindlasti on üksikud inimesed teinud selliseid samme, mille põhjal mina ütlen, et no tõesti ei peaks inimene üldse riigikogus olema või peaks tagasi astuma, aga see ei tohiks kõigile laiali. Ma väga loodan, et sellel korral teie arvamus nii-öelda, et sellised inimesed ei peaks kuuluma riigikogusse, kellel on selline arvamus, ei jookse nii-öelda teie enda parteipiletit mööda teatel jätkab nii-öelda avameelsust ja vastutulekut möönda, et ka Reformierakond ei ole patust päris puhas. Räägime kõigepealt sellest negatiivsest riigieelarvest või riigieelarvelisast mis peaks siis nii-öelda seda eelarvet kärpima, see on teema, mis on võib-olla Eesti inimese jaoks ka natukene selles mõttes uus, sellist on juhtunud Eesti vabariigi ajaloo jooksul nüüd peale iseseisvumist, eks ju ühe korra v ja tegelikult me väga hästi ju selles olukorras ei orienteeru, ma tahan kõigepealt küsida, mis juhtus Reformierakonnaga, kes on alati nii-öelda deklareerinud enda pädevust majanduses, mis on juhtunud teie selle lipukirjaga? Me teame, me oskame Eestit juhtida läbi selle maailma majanduse tormide, nii et me jõuame ühel päeval helgesse sadamasse, selge on see, et see oli ju väikene selline viga, sa ei saa ju olla nii-öelda plaanitud nipp, annan teile võimaluse plaanitud nipp siis pikal raskel teel. Vot ei ole omandanud oskust valetada, et üldiselt see, et tehti eelarve planeerimisel selline eksimus, et see on päris suur eksimus, see rahaline viga on peaaegu suurusjärgus 10 protsenti riigieelarve suurusest, no seda väikeseks eksimuseks ei saa kutsuda, et ilmselt ei ole see ühe erakonna probleem, ma olen seda ajakirjanduses. Kavatsen üritanud ka lahti rääkida selle alt, et Eesti poliitika kõige suurem õnnetus on, on olnud viimasel ajal ja ilmselt jääb veel mingiks ajaks see, et üritatakse populistlikult väga palju lubada. Selline propagandamasina võidukäik on võimutsenud. Ma ei tea, kas siis kaine mõistuse või sellise alalhoidliku eestlasliku mõtlemises ja, ja ilmselt see on saanud viimase aasta asjade planeerimisel ka saatuslikuks, et mis seal salata täna aasta tagasi neid märke õhus tajutavas vormis, mis täna on, noh, täiesti selged ei olnud. Need märgid hakkasid ilmnema täna umbes 10 kuud tagasi. Ja mulle näib, et pärast selliseid eufoorilisi koalitsiooniläbirääkimisi pärast väga edukaid valimisi lihtsalt suures vaimustuses unistati sellist valimiseelset ilusat asja edasi ja unustati kuulata. Ma ei tea, kas siis kainet häält või siis majanduse signaale. Maalid noh, iseenesest eelmisest suvest alates muutusid järjest ohtlikumaks ja minule näib, et Eestis täna veel tegelikult kogu seda signaali teravust väga vähesed teadvustavad. Ma olen ka selles täiesti veendunud, aga ikkagi ma tulen selle küsimuse juurde tagasi, mis juhtus teie endi sees, mehed ei ole ju kuhugi kadunud, eks ju, Siim Kallas, olgu peale, on ära kuskil kaugel ja võib-olla tema nii-öelda selline suur majandust analüüsiv pilk on ehk natuke kaugemale ja ta igapäevaselt ei suhtle. Mis te endile juhtus, mis juhtus partei sees, et et majandust hästi tundvat nii-öelda tajuvad inimesed ei jäänud kõlama? Olid optimistid tugevama häälega. Ansipi hääl oli teistest üle. Ma ei, ma oleksin täiesti ülekohtune, kui ma ütleks, et see on ühe inimese probleem, ma arvan ka, et see on tunduvalt laiem ja kindlasti, nagu ma ütlesin, on ühiskonnas need meeleolud valitsevad, et kõik on ilus ja, ja küll see läheb varsti üle. Ma eile kohtusin näiteks Rootsi lennates Tallinna lennujaamas ühe väga eduka Eesti ettevõtjad, kes ütles, et sügiseks on see kõik läbi ja ma usun, et enamus eestlasi nii loodabki, nii loodab ka peaminister ja ka meie erakonna sees väga paljud inimesed. Mina isiklikult arvan, et see arvamus on sügavalt ekslik, et sügiseks ei ole veel asi õieti alanudki, et need, mis me täna tunnetame, näeme, on esimesed ohu sellised reaalselt kohalejõudmise signaalid. Mis tähendab, mis sügisel edasi läheb, mis missugune see arenguskeem peas on? Ma ei tea, kas ta nüüd arenguskeem on, aga selline tunnetuslik arusaamine on see, et täna Me naudime Eestis neid vilju, mis on tekkinud eestisisese majanduse tsüklilisusest, mis tähendab seda, et oli selline suur tõusuperiood tekkis ka väga selgelt kinnisvara mull tekkis ütleme üldse kogu selle ehitussektoriga seotud ettevõtete hulgas selgelt. Noh, mull on õige sõna. Jaa, jaa. Nüüd ühel hetkel toodetud sai piisavalt, sai isegi kaugelt ülearu siis tänasel hetkel noh, ütleme nii, et enam seda toodangut ei lähe nii palju vaja. Ja noh, tootmine väheneb, seisma on jäänud objektid ja selle väljendus kõige esimene ja kõige kiirem väljendus ongi see, et riigieelarves ei lasku, ei laeku käibemaksu. Need, kes noh, ma täna lugesin mingit ütlen ausalt kohat mitte ka väga andekad kirjatükki ühelt Tartu Ülikooli õppejõult, kes ütles, et et asja viga seisneb selles, et, et Eesti on liiga palju kaudseid makse ja ei ole otseseid makse, et noh, see on kõik selline poliitiline. Ma ei oska öelda isegi vastaspoole soga, et, et Eesti majandus tervikuna ei ole teinud, mõtlen majanduse põhiprintsiibid on õiged, aga lihtsalt noh, majandust tulebki. On head hetke raha tuleb ja see buum, aga buum tekibki alati, ega see ongi nii, et et mäletate, 90.-te aastate teisel poolel oli kõik tahtsid, said osta, kõik uskusid, et need on rahamasin leiutatud. Nüüd tekkis siis see puu sellega, et kõik uskusid, et ükskõik mis mu eluala, aga vot kinnisvara, et kui ma kinnisvara ostan, ostan igasugust kolm tükki ja küll ma hiljem kallimalt maha müüa ja kui asjad nii populaarseks lähevad, siis nad on alati ohtlikud, ükskõik, kas see on noh, mis ta iganes on sellel, et noh, ma ei tea, mullilt või buumi, rongilt tuleb õigel hetkel puhastada ja paljud, kes raha alla panid, viimasel hetkel need muidugi sõitsid väga kaugele maha astumisest ei ole siin midagi rääkida ja vot need mõjud on täna Eestis kohal. Aga ütleme otse, et, et on käibemaksu alalaekumine see, et inimesed hakkavad nüüd töötuks jääma, seal neil enam ei, see jõuabki teadvusesse natuke hiljem ja maksu alalaekumise või siis see, et, et kui ühel hetkel tulumaksu hakkab vähem laekuma sotsiaalmaksu, see jõuab siia, noh, mina arvan, et üks pooleaastase viitega, nii et sügiseks. Aga meil on täiesti etteaimamatu need mõjud, mis tulevad rahvusvaheliselt finantsturult, Ameerika ühendriikidest, see, et arvatakse, et noh, see on selline lokaalne USA värk, et sa ei jõua kuskile, siis need rahasummad, millest räägitakse, et täna on vist föderaalreserv paigutanud turgudele lisaraha 300 miljardit USA dollarit, noh, ma ei tea, kes suudab arvutada, kaasa mõelda, aga noh, minu jaoks on need niivõrd kolossaalsed numbrid juba, aga kõik spetsialistid ütlevad, et see on alles algus, et tuleb panna 1000 miljardit, ehk siis järgmine suurusjärk triljon ja noh, see on niivõrd meeletud summad, et ma arvan, et kui selliseid numbreid päästmiseks turule tuuakse, siis nende mõjud tulevad basse tulevad ka Eestisse ja nende mõjude suurust mina täna hinnata ei oska, aga ma arvan, et mingid mõjud on ka sellel ja seetõttu ütlen, et kõik Eesti sai selle lama, mida ta nii-öelda Soome eeskujul kartis ja, ja mida me ise nagu tegelikult kogu aeg hooga täis pumpasime. Jah, et ega siin jällegi ma ütlen, et siin ei ole põhjus süüdlasi otsida, et need, kes läksid ahneks, saavad karistatud. Kindlasti võib raske olukord tekkida ka finantsasutustel, aga noh, teate rasva väga palju kogunud ja kui vaadata teenuse hindasid Eesti pankades näiteks, siis ega need väikesed ei ole ja ma usun, et nad elavad selle üle siiski, aga, aga, aga mõju majandusele tuleb selle näol, et intressid võivad kasvada, raha muutub kallimaks. Näiteks kõik inimesed, kes on laenu võtnud ja need on näiteks lühiajalised laenud mingi ettevõtluse jaoks, lähevad näiteks aasta või kahe pärast seda ümber tegema ja siis selgub, et nad ei saa näiteks mitte enam kaheksa protsendiga laenu, vaid see on 13 protsenti. Aga mõelge ise, kui nüüd ei, mitte eluaseme laenudest, vaid ettevõtluslahendus. Aga kujutage, et kui on kaheksa protsenti ühel hetkel on 13 see tagasi, maksan hoopis teine rahasumma ja see mõjutab majandust. Meelis Atonen kui täna mingil põhjusel algaksid uued koalitsiooniläbirääkimised täpselt nende samade partnerite vahel, kes on tänases valitsuses. Kas rahandusministri koht jääks endiselt sotsidele? Sellele küsimusele ei saa vastata, et mina Valitsus sai läbi aegade ühe nõrgima rahandusministri No ma pean teile otse ütlema, et kui, kui mina oleks rahandusministrina sellises olukorras, siis teataks, oleks teatanud juba täna avalikkusele, et ma üritan kiiresti teha uue eelarve, aga teatanud, et selle valmis saame, seal panen ameti maha, et kui noh, niivõrd jõhkralt puusse pannakse, siis mingi vastutus peab olema, et noh, ma saan aru, et minul on seda kõrvalt nagu hästi lihtne öelda, et peaminister ei saa seda öelda, sest ta solvab muidu ühe kuidas ma siis ütlen ühe ühe partneri erakonna juhti ja sealt võib üldse teine kaabel minna lahti ja ütleme, et kellelegi eesmärk ei ole ju koalitsiooni vahetada, aga, aga Eesti poliitilises kultuuris on siin päris palju õppida ja areneda, et ma arvan, et näiteks kui Rootsis oleks selline eelarvega möödapanek, et seal avalikkus ei lepiks sellega, et sorry, et ma nüüd hakkasin bot konservatiivseks. Reformierakonna aseesimehena ma tahan teie käest küsida, keda te arvasite, et sotsid paneksid rahandusministriks? Ei, see nimi oli algusest saadik teada ja ega, ega ei muutunud, et see oli see sama nimi, kes on praegu raha ja, ja, ja te olite nõus sellega reformi. Reformierakond oli sellega nõus, et, et mis siin, mis siin üksikisikutest rääkida, et me olime nõus, seda ju ajalugu tõestab ja, ja kindlasti seetõttu ka kaasvastutus on meiega. Või me teame täna väga hästi, millised on valitsuse toetusprotsendid ja üks tõenäoline langus oli see, et lasite sotsist rahandusministri oma omavalitsusse. No ütleme nii, et valitsuse kokkupanemise õigus on ikka väga selgelt peaministri kätes, tema valib meeskonna. Ma ei saa, ma ei saa siin täna kriitikat teha ega, ega ka kaitsta, et võib-olla ma ise oleks teisiti käitunud, aga kriitikat ei saa selle tõttu teha, et me ise usaldasime seda peaministrit, me kiitsime heaks ja tagantjärgi targana võib öelda, et et kindlasti oleks pidanud rahandusminister olema sellisest erakonnast, kes ei, ise noh, kuidas ma siis ütlen, riik, kelle Erakond ei lähe riigieelarvele kahju tegema, selles mõttes, et sotside väga suur surve oli ikkagi erinevatele palgatõusudele ja kujutage ise ette, et et tänasel hetkel gaasi pöörata on mu joigu raske, sest noh, tõesti sai seal vist päästetöötajatele, ma ei tea politseinikele, õpetajatele lasteaednikele kõigile suuri eelarvega suuri lubadusi anda. Kui täna öelda, et nüüd me keerame tagasi, siis ma ei kujuta ette, et see ei ole väga lihtne. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas ETV foorum aeg seitsmeteistkümnes märts 2005 sisu Meelis Atoneni, Indrek raudsele. Ära räägi dokumendist, mida sa pole kunagi näinud ja palun minu arust me võiksime selles saates kokku leppida, et me ei valeta. Ma olen sust 10 aastat vanem, ma ausalt ei taha mingit poisikeste jama kuulata. Lõpetame selle. Aarne Rannamäe. Härrased, Eesti televisioonil pole nii palju raha, et turvamehi palgata, nii et võtame natuke hoogu maha. Ülekuulamine läheb edasi, meil on, kui me sellest koalitsioonist hetk tagasi kuulsime teid kõnelema, siis ma küsin siia juurde veel, et kas, kui praegu praegu tuleks uuesti, noh, ma ei eelda ega ootagi seda, et praegune koalitsioon läheks laiali, tuleks täiesti uued läbirääkimised, aga seda juttu on kuulda olnud, et koalitsioonileping kui selline, mis praegu kehtib, tuleb üle vaadata. Kas teie oleksite seal kambas juures, kes reaalselt arutaks läbi uut koalitsioonilepingut võimalikku? No väga raske öelda, et kõik sõltub erakonna esimehe kutsest, et ilmselt on võimalused 50 50, et sel juhul ma pean küll eraettevõtlusest puhkust võtma, sest eelmine kord kestsid läbirääkimised kuu aega, et ma ikkagi selle aasta veebruarist olen täiesti 100 protsenti pühendunud tööle eraettevõtluses ja ja minu ülesanded on natukene teised, et lõppude lõpuks poliitikas peab ka veri liikuma, veri muutuma ja, ja ma ise olen alati öelnud, et inimesed ei tohi olla eluaegsed poliitikud, et kui ma olen kohanud vabaks teinud riigikogus igapäevapoliitikast teistele, siis ma arvan, et nad võivad vastutust võtta täiega. No vot seda ma teada tahtsingi, et milline positsioon praegu erakonnas on, aseesimees olete aga reaalselt, kui paljude erakonda juhita? No ikka ikka suhteliselt vähe, et põhitöö on mujal, et selle kõrvalt, eks ma olen hobipoliitik ja mulle pakub see huvi jätkuvalt, aga noh, kui sa ei ole asja, sest 100 protsenti siis on ka protsessides väga keeruline osaleda, et eemalseisja nõuandjad on väga lihtsad tulema, aga nad on teinekord ülekohtused või siis noh, kuidas ma ütlen toorelt antuna, mitte kõige õiglasemad. Nii et ka praeguses olukorras te olete pigem nii-öelda teise inforingi mees, kui esimese info ringi meeldib see kõige olulisem aktuaalsem poliitinfo teieni koheselt ei jõua. Minuni jõuab info, aga minu võime seda töödelda võib-olla niivõrd palju juba viletsam, et ma lihtsalt ise ei tunne end kõiges kursis olevat, et minuni info siiski jõuab, et, et ma ei saa kuidagi öelda, et oleks rongist maha astunud või et mulle enam ei usaldata infot, et, et seda ei ole, aga aga lihtsalt noh, iga inimene teeb mingil hetkel oma elus karjääris otsuseid ja, ja minu otsus oli, et ma olen eraettevõtjat, et kui noh, ütleme nii, et teinekord juhtub nädalat, ma olen Eestis kaks päeva, siis noh, ma ei suuda olla asjadega kursis, ma loen meile nädalavahetusel, ma mõtlen poliitika meile, eks ju, ja Tahtmata Se võime protsessidest iga igast nüansist aru saada hägustab selle käigus või, või siis muutub natuke Tõntsimaks, kui ma ise tahaks tunnistada. Kuule, kuidas kulla müügil praegu läheb, me ju teame, olukord ei ole väga hea, inimesed pigem säästavad, säästavad kullas. Ega kulda raha investeerimine ongi üks säästmise vorme ja läheb. Läheb hästi selles mõttes, et 2008. aasta esimeses kvartalis Me müüsime kulda neljas riigis kokku umbes 60 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Nii et ettevõtte David Eestis ja Sist Alexi nime all Lätis, Soomes ja Rootsis laieneb. Meie, kuidas ma ütlen, meie tuntud investeerimiskullapakkujana järjest kasvab ja inimesed ka just maades, kus, kus just nimelt Põhjamaade investeerimiskuld ei olnud väga populaarne investeerimisobjekt, siis muutub järjest inimestele meelepärasemaks ja mis seal salata, kuld on just hea investeering ka sellistel närvilistel aegadel. Nii et selle 60 protsendi võitjate julgelt enda arvele kirjutada, saan ma aru, sest teie läks seda tööd tegema, kulda müümas. Ei kahjuks ei või, et, et see, see ei oleks absoluutselt ausad, see on ikka Davidi kui terve ettevõtte ponnistused. Meil on kokku tööl ligi 100 inimest, neljas riigis ja igaühe neist panus on see, et, et meil läheb järjest paremini, et minu töö kogu seda tegevust koordineerida, aga see ei tähenda, et et kõik edu saab see üksnes enda arvele kirjutada, et see oleks teiste suhtes taga ebaaus. Paljureisiva inimesena ilmselt vaatate jälgite ka, mis on hinnad meile, mis on hinnad mujal, oskate majandusinimesena ära seletada, miks on Tallinnas Eestis munad kulla hinnad kallimad kui näiteks Helsingis. No ütleme nii, et siin ei ole, meil ei ole meil midagi kiita, et juu kui Eesti, kuidas nüüd ütlen Eesti põllumehed seda turu väiksust ära kasutavat ja küsimus ei ole mitte nüüd ma isegi libastusin mitte väljendis, põllumees ei ole probleem, vaid probleem on kogu ahelas ja hakkab selle selle inimesed, kes siis toodab kuni kuni selleni välja, kes seda müüb ja noh, täiesti selge on, et sellele ei ole tänasel hetkel põhjendust, miks peaks Eestis mingid kaubad olema kallid, aga avastati, et munad on kallimad. Aga ma võin teile öelda, et väga paljud riided ja sellised kaubad, kui te lähete näiteks Saksamaale, kaubamajja, Berliinis, noh, linnas, mis ei ole kuidagi üliodav, ma mõtlen ka kinnisvara hindade Poolast või rendihindade poolest või või palgad ilmselt on tunduvalt kõrgemad kui Eestis, et sealt võib leida mitte ei või leida vaid üldjuhul leiadki riided soodsama hinnaga ja lausa sama kaubamärgi riide soodsama hinnaga kui Eestist ja siin on mitu põhjendust, et üks on see, et Eesti on väike, käibed on väiksemad ja ettevõtjana pikas sama suurt kasumit saada, siis ta võtab selle väikse käibe pealt suurema suurema marginaali ja lõppkokkuvõttes rahaliselt nagu jääb rahule. Aga teiselt poolt Eesti Eesti turg on minu arvates natukene selline kui ma ei taha öelda, et siin mingit kokkulepped toimivad, aga, aga Eesti tarbija on olnud ilmselt väga-väga meelepärane klient nendele teenusepakkujatele või müüjatele, et kõik üks ostab, eks ju, noh siis järjest pannaksegi juurde vaadatakse, konkurent pani juurde seal viis prossa, paneme 10 ja siis järjest tants läheb ja mis siin salata, Eesti Eesti ja seda on öelnud mulle just nimelt. Väljamaa sõbrad, kes Eestis käivad, ütlevad, et noh, et nad vaatavad, et väljamaa inimesed näiteks mingit ostu soetades või ka menüüd lugedes ajavad näpuga hinna järgi palju rohkem kui eestlane, et eestlasel noh, kuidagi tundub, et kõik on niigi ilus ja, ja eks siin Me peame tarbijatena võib-olla endale ise ka tuhka pähe raputama, et teinekord tuleb olla julmem, et mitte osta. Ütleme, et peaks minema ja täis rusikaga taguma vastu Lindat uksi ja nõudma odavamat muna või hääletama rohkem jalgadega. No ütleme nii, et hääletama nii, et, et sa ei osta ja, ja see kindlasti mõjutab, ma saan aru, et noh, esmatarbekaup on väga raske nii teha, aga, aga noh, ma ütlen küll, et mina ise väga tihti ikkagi neid kaupu, mida ma ei pea Eestist ostma, et ostan reisidelt just selle tõttu, et see on lõppkokkuvõttes soodsam. Ma loodan, et mune ei pea üle piiri tooma, sellepärast loobitakse kohvrid, on nii jubedalt. No kahju, kas kahjuks munad on ikkagi esmatarbekaupa, et ma usun, et seda nagu nagu sai Reigo ei too keegi väljastpoolt sinu jälle jällegi see, et, et inimene saab mõjutada ainult sellega, ta otsib odavamat kohta, et Tallinnas, kui te vaatate ka kaupluste omavahelisi hindu, siis tegelikult on need erinevused olemas. Aga eestlane on suhteliselt trenditeadlik, ta tahab käia mitte kõige, kõige viletsamas poes. Ehkki seda on väga raske öelda, et see tegelikult justkui kõige viletsam pood ei olegi võib-olla vilets, aga tema kaubamärk ei ole võib-olla nii sädelev või sätendav kui mingi teine ja, ja noh, mis seal salata, eestlane ka riiete ja selliste asjade ostul ikkagi mulle tundub, et panustab natukene palju kaubamärki, mitte mitte toota sellisesse praktilisuse ja, ja lihtsasse kvaliteeti, et, et siin noh jällegi me oleme ise andnud trumbid nende kätte, kelle, kelle ülemine kurdame, eks ju, ja vaevalt-vaevalt kolm nüüd kõik need 100 protsenti erandid olema, et ju oleme isegi mõnikord teinud selliseid ostet, et mõtled, et kas ma siis pidin või kuidas on. Muuseas, kas see, et majanduses ei lähe meil hästi ja ilmselt see ei ole hetkel nagu siin selguski? On üsna pikaajaline protsess, et, et majandus ei lähe meil hästi ja inimestele ei pruugi seda raha, millega hästi elada, liiga palju kätte jääda. Kas see võib pikas perspektiivis, kui me unustame ära selle, et praegu võib-olla sotsid on flopanud rahandusministri või eelarve kokkupanemise juures sotsidele mingile, kel üsna tugevad trumbid kätte mängida, sest nemad on ju need, kes justkui inimesest hoolivad ja igasuguseid toetusi pean ma silmas väljagavad? Teate, kui on rasked ajad ja, ja kriisiolukorrad, siis ma arvan, et see on pigem ühiskonnale tervikuna noh, ebameeldivalt mõjuv ja, ja ma ei usu, et sellest mingit poliitilised erakonnad selliste eraldi kasu saavad, et keegi võib väga selgelt hävida, vastutus võib kellelegi peale langeda ka, aga ma ei usu, et need, et sotsiaaldemokraadid, kes täna on ise nagu võimu teostamas ja kelle peale all aga kahtlemata ka langeb vastutus, et nemad nõnda, et võidumehed saavad olla tavaliselt sellistest olukordadest võidab opositsioon ja, ja noh, nii need asjad maailmas käivad. Opositsioon, kes lubab karmi kätte, lubab korra majja ja kõigile tööd. Noh, lõppude lõpuks Eesti Eesti inimesi on varem valimislubadustega, kuidas nad ütlen, Bullutatud hullutatud on võib-olla selline natuke karm väljend, aga, aga ütleme, et noh, et inimesed usuvad ikka headesse asjadesse ja ja selles mõttes, et ma usun, et kui keegi eksib, siis keegi teine võib sellest eksimusest küll võita sellega, et tema poolt hakatakse hääletama. Sest lõputult inimesed ju ühte maitsvat head jäätist süüa ei suuda, ühel hetkel saab kõht täis. Noh, selle koha pealt Reformierakond või võib siiani küll öelda, et see meie maitsev või see meie jäätis on olnud suhteliselt maitsev, et Reformierakond on seal olnud juba üheksa, üheksa aastat suhteliselt järjest võimul ja, ja tundub, et et kuni ütleme siis viimase aastani suudeti ka protsessi suhteliselt õieti ette hinnata, et et kahjuks jah, et need viimase aja majandussündmused on jäänud, et, et aimamata Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. SL õhtuleht artikkel Meelis toonen kukkus Tartu maratonil kokku. Autor Katrin Lust. Aeg 11. veebruar 2003. Sisu. Nägin, et Meelis Atonen oli pikali. Gaasia Jürgen Ligi karjus, et tulge vaadake, itaallane on end surnuks suusatanud, räägib poliitikute osalemisest Tartu maratonil. Eerik maratonil on ennegi inimesi surma saanud, põhjendab reformierakondlane Jürgen Ligi, miks ta maas tõmblevati oimetut inimest nähes kisa testis. Kaugelt vaadates oli näha, et mees on päevitunud ja sinises kostüümis. Täpselt nagu itaallane, põhjendab ta, miks ta oma erakonnakaaslast ja endist riigikogu kolleegi kohe ära ei tundnud. Pealegi olnud ligi enda sõnul finišis tervelt 28 minutit varem kui kolleeg. Eks need valimised mõjusid, võtsid aja ära, ei saanud trenni teha nagu vaja, seletas elule turgutatud Atoneni hiljem. Ülekuulamine jätkub, kui me rääkisime mõned hetked tagasi sellest, et, et Eestit tabanud sellises juhtimiskriisis on kaks poolt ja, ja rääkisime valitsuse valitsuse poole selgeks või, või sedavõrd selgeks, kui, kui seda paari minuti jooksul jõuab siis võtame nüüd riigikogu, mis siis ikkagi tegelikult viimase viimase riigikogu koosseisuga on juhtunud? Miks on riigikogu maine täna sellises olukorras, nagu ta tegelikult on? Oi kui ma seda oskaks kuidagi ühe või kahe minutiga ära rääkida, siis lihtsalt et ajakirjandus siis ma saaks ilmselt politoloogiadoktoriks, et maailm ei ole must, nii et ei ole mustvalge selles mõttes, et saaks öelda, et vot nüüd kas ajakirjandus on süüdi või poliitikud, sest noh, tegelikult et tõde on palju, palju rohkema tahulisem, et et kindlasti on süüdi osad poliitikud, kes on käitunud vastutustundetult on noh, kuidas ma ütlen mitte kõige õigemaid väljendeid kasutanud, keegi kasutab riigi poolt antud kuluhüvitiste raha mingite imelike ostude jaoks ja, ja see noh, loomulikult murendab murendab usaldust ja arusaamist rahade läbipaistvast kasutamisest. Noh, kindlasti on kindlasti vähendab usaldust ka see, et poliitikud eksivad. Et aga minu arust eksimine on nagu inimlik, et see ei ole noh, see ei ole kuritegu, et kui me rääkisime, need esimesed asjad on ikka sellised noh tõesti poliitikute poolt tehtud vead, siis no eksimine on selline asi, et tegi vea, aga noh, see ilmselt ikka eksitakse siis minule näib, et selle kõigega on loodud selline foon, et noh, et ajakirjandus Ühel hetkel otsustas ka ennast näidata. No täna ma lehest lugesin tulemusi, et, et meedia usaldusväärsus on nüüd 10 oli vist umbes kümnendiku võrra kasvanud ja tugevamaks muutunud ja kindlasti on ka see selle vastandumise tagajärg, et loomulikult nõrgemat või siis abitumat rahvakeeles öeldes kottides sa iseennast tõstad. Aga ma veel, et, et ma arvan, et meedia on mõnikord ka selles, et noh, nii ei ole ju ilusat, et me ütleme, et nüüd on kõik poliitikud sead, kui üks neist teeb mingi mingi vea ja noh, selles mõttes sellises üldistamises ja nagu üleüldises Stampimises riigikogu kui institutsiooni või poliitikute kui kõigi vastu, et selles on nagu liiale mindud. Aga samal ajal jälle kui öelda, et tühjalt kohalt tekkis, sest keegi andis aluse. Mina tooksin mitte lihtsalt, et et kujutage ette, et üks, üks sportlane kujutage ette, siin võtame ajaloost hästi konkreetse näite, et mingil ajal eksju Soome suusatajat jätsin dopinguga vahele. Mul on siiamaani. Leiad aga kogu kergejõustik, aga nemad ise on eksju hädas. Aga keegi ei olegi öelnud, et nüüd kõik suusatajad on pätid ja Eestis ei võtnud ja Andrus Veerpalu tuli sellel samal MM-il, kui kui need Soome suusatajad kogu koondisega vahele jäid. Tuli ju maailmameistriks tuli koju Meie kangelane ja me ei öelnud, et kõik suusatajad on pätid, et kurat, üks teeb, et küll nad kõik teevad ja selles mõttes noh, see üldistamine öelda, et näiteks, et noh, ma ei tea. Ühe kolleegi patu eest vastutab ka teine või nad kõik, et vot see ei ole õige. Ma saan küll aru, et me räägime natukene võib-olla sellise filosoofilisel pinnal, aga mulle tundub, et see ongi selline see, kus me saame sellest asjast arutada. Mulle tundub, ütlesite ära selle märksõna, mida ootab publik, ehk siis inimesed ja mida vist ei ole jõudnud veel nii-öelda poliitikasse ja see on vastutustunne. Mäng on käinud nagu väga lihtsalt selle peal valimised. Seal järelikult on mul õigus, tuli ikkagi 23000 ära saate, mis tahate, te peate usaldama mind tegelikult Eesti poliitikasse, vastutustunne kui päris selline ei ole jõudnud just nii, paljudesse peadesse. Peaks olema jõudnud jah, ei, sellele ma ise natuke küll mõni teema eespool sellele samale teemale või sellele samale probleemile tähelepanu juhtisin, et tõepoolest, et noh, seesama näide, inimesed, rahandus. Ka nii lihtsalt seda, et nad vastutavad, et nende pea tegelikult piltlikult öeldes ja võib-olla mitte nii piltlikult ongi vahetult pakul. Ei no me ei saa jälle öelda, jällegi me ei saa öelda, et kõik poliitikud ei taju. Me ei saa seda, ühesõnaga. Tulid ära. Ei noh, see mina tulin, see ei olnud pigem mitte vastutuse tajumisest, vaid see oli, see oli pigem tingitud sellest, et inimene tahtis vaheldust, aga aga ma toon väga lihtsalt selle näite, et ma olen kindel tõesti, et osad Eesti poliitikud 2004. aastal, kui ma majandusministrikohast loobusin, oleks kohast kinni hoidnud kõige täiega. Enda jaoks tegin järelduse, et kui riigil on nii kasulikum, ma panen ameti maha. Enda lugu küll, sellepärast oli vaja oma kohast loobuda, et, et see on roonile. Ei ole, ei ole, see on see, te võite uskuda või teha, aga mina ei oleks tagasi astunud selle põhjendusega, mida teie ütlete. Te võite uskuda neid vandenõuteooriaid, kui, kui see nii on, siis ma peaksin olema väga löödud mees, et ma noh, selliseid asju ei usu, aga aga noh, ütleme veel kord, et, et ma ütlen, et on poliitikuid, kes tunnevad vastutust. Vaieldamatult noh, me näeme ise juuresolevalt pildilt, et on neid, kes ei tunne, on nii valitsuses neid, kes ei tunne, on jälle seesama näide, et siin küll inimene, kellest ma räägin, on mu enda väga hea sõber, eks ju. Aga et maksti preemiat ja minister ütles, et oi, ma kogemata umbes sai peale, eks ju, et noh, samal ajal ta teise oma alluva lasi lahti ja ütles, et jah, et Mul ei olnud kogemust. Ja selles mõttes jällegi, et Rootsis oli see õnnetu moona Saliini juhtum ja mingid sukad, sukad või sukkpüksid ja oligi kõik ja, ja see minule iseenesest Rootsi süsteem on arusaadavam, aga anname endale aru, me tuleme Nõukogude ajast, inimestel on üles või väljakasvamiseks veel üks, 10 20 last. Just need paar kasti vets, ma võin endale osta sellest ikkagi midagi ei juhtunud. No ei ole ilus osta, vist oli San Pellegrino vesi, et oleks siis kurat sa Värska vett lasta vähemalt ala ei osanud seda. Mida peaks siis tegelikult selles mõttes tegema, mis asju tuleks muuta, kas tuleks muuta parlamendi suurust, ehkki ma ei näe, mida siin võiks aidata kas tuleks muuta kuidagi kohustuslikuks või nii-öelda noh, ma ei tea, võtame jälle spordiabiks, eks ju, et, et sul peab olema nii palju igas koosseisus mingeid uusi tegelasi, mis peaks olema, et vahetuks veri, et tuleks nii-öelda uusi inimesi, et see noh, ma usun, et inimesed on väga paljud minuga nõus, kes ütlevad klik mureneks, kes on nende kohtade peal ära. Te olete valel teel, täiesti. Muuta tuleb inimeste eetilist taset, mitte seda, et sinna peab vahetama, et kui meil, kui meil satuks ideaalne riigikogu ja kõik oleks eetilised ja korralikud inimesed ja meil oleks seadused 30 protsenti peavad uued olema, siis miks me seda teeme? Ma toon teile näite, et jällegi see kõige kuulsama, hüüdnimega riigikogu liige, kes täna on ja kes nagu kõige suurema avalikkuse surve all tema on praegu uus riigikogu liige. Ta ju tuligi uuena tuligi värske verena teatas kohe, mida ta arvab oma, ma ei tea, kas siis valijatest üürnikest või ükskõik kellest ja selle nurga alt selline muutmine või see, kas riigikogus on teataja 70 liiget või 80 liiget või 100, see minu arust see ei muuda asja olemust. Et asja olemust muudab see, kui inimesed muutuvad ja muutub, ühiskond, muutvad poliitikud ja noh, siin on nüüd, vaat siin on ajakirjanduse suur töö, et tõesti, et tuua seda, kuidas ma siis ütlen eetilisust ja ausust ja kõike poliitikasse, noh siin siin mina julgen ajakirjandusele ka etteheiteid teha, et et olen näinud Eesti poliitikas. Ma ei räägi mitte sellest, kui ma ise olen mõnikord võidelnud, olen varem näinud või hiljem näinud poliitikuid, kes minu arvates ajavad väga õiget ja eetilist asja ja ma ei ole näinud, et ajakirjandus alati neid aitab ja siin on jällegi, et noh, et, et kas siis on PR-mehed kevades rehkendavad ja ajakirjanik laseb end sellest ära lollitada või, või on see, et Eesti on väike ja keegi tunneb kedagi helistab ja, ja aga lõppude lõpuks on nii, et ei ole nii, et ajakirjandus on alati eetiliste ja õigete otsuste kaitsel, vaid see asi järsku muutub nii segaseks ja keegi püüab seal sogases vees segada ses vees järsku mingit suurt kala ja lõpptulemus on nii, et kui see kala ära püütud, on veel see püüdja nagu suur kangelane, see, kes ajas õiget asja, see hägustunud. Selles mõttes siin on nii poliitikutel, ajakirjanikel, aga tegelikult kogu ühiskonnale väga palju õppida ja areneda. Te olete riigikogus väljas ja seetõttu noh, saate küll lihtkodanikule saata Ene Ergmale ettepanekuid riigikogu töö nii-öelda muutmise osas ja, ja, ja selle poliitkultuuri parendamise osas. Aga, aga te ei pea minema, rääkige praegu oma oma nii-öelda seisukohad ära Isamaaliidu niinimetatud kolme targa, nagu on seda avaldust kuulutatud 10 käsu osas. Leidsite mõned punktid, millele olete valmis alla kirjutama. Noh, see oli selline poliitiline show. See oli šõu hästi tehtud, aga ütleme, et sisu oli ikka väga olematu, et tegelikult Ma mõtlen, et tänases raamistikus riigikogu liige, ükskõik, kas ta on võimu poolel, opositsiooni poolel, saab ennast täielikult. Noh, kuidas ma ütlen, rakendada ei ole seda, et ma ei, ma ei saa oma ettepanekuid teha, et ma ei saa. Ma ei tea, oma arvamust avaldada. Ja kus ei ole, mis on debatt seal mingi inimesed lähevad kõnepulti, saavad seal sõna. Aga aga miks ei ole arg, aga see on täiesti vale arusaamine, et Riigikogus on kõik võimalused debatiks, ole, aga debatti ennast ei ole. Miks te aga selle peale helistame, ma tea Edgar Savisaarele või noh, ta ei ole küll riigikogu liige, aga ta on parteijuht või, või siis kes seda rahvaliit? Marandile näiteks küsime nende käest, et miks te siis ei võta sõna, miks ei kritiseeri rohkem, aga koalitsiooniinimesed, aga koalitsiooni, milles on need asi, on see, et koalitsiooni inimestel noh, ma ei tea. Ma olin Riigikogus selline tüüp, kes suhteliselt palju sõna võttis, aga see töö käibki niimoodi, et koalitsioonis üks hästi väljatöötatud eelnõu on nii läbi vaieldud, et noh, üks üks esindaja lähebki igast parteist ütlebki, et näete, et miks me toetame seda asja, siin on sellised asjad, teinekord öeldakse, et näete, et kompromiss tuli, et võib olla need asjad väga ei meeldi, aga kuna need tulid sisse, siis me sõlmisime mingi kompromissi ja noh, need, kes kaitsevad eelnõu, ega neil ei saagi olla, et iga mees läheb, ütleb ega noh, lõppude lõpuks demokraatia ja erakonnad, see on ikkagi meeskonnamäng nagu korvpallis ei ole nii et et korra olen valge särgiga siis mustand ühes mängus korra valgega, siis musta särgiga ja vahepeal panen ühelt poolt pealt ja teiselt poolt, et nii ei ole ka poliitikas, et sa ikkagi oled selles meeskonnas, meeskond ütleb, et selle rünnaku lõpetab näiteks viskega see mees hakkab või mitte, seda otsustab publik juba siis noh, ütleme valijad või, või, või, või ajakirjanikud, kes vahendavad seda kõike. Ja noh, ma ütlen, et tegelikult on diskussioonivõimalus olemas, komisjonides vaieldakse, minu enda kogemus on ikkagi see, et laieldaks, aga tõsi on see, et, et noh, ei saa ju olla, et kujutage ette, ma teinekord tunnen, et opositsioonil on selline tunne, et, et, et vot see oleks hea riigikogu kord, kui nüüd ootamatult opositsioon saaks ikka suure sõnaõiguse. No see on ju ka natuke natuke kummaline, et ühed võidavad valimised kamba peale saavutavad näiteks kaks kolmandikku häältest ja siis see üks kolmandik saavutab järsku Riigikogus sellise vormi, et nemad hakkavad dikteerima, mis see kaks kolmandik. No see ei ole ka loogiline. Kõik võimalused, et tegelikult riigikogu töötab, on olemas kõik sõltub inimesest ja see jutt, et noh, et arvutame selle järgi, kui palju on suures istungis nagu aega kulub või kui palju kulub aega, näiteks komisjoni töös. See ei ole päris objektiivne, sest tihti on noh, ma ei tea, olin, kui ma olin rahanduskomisjoni esimees, väga tihti olid ametliku komisjoni istungi kõrvalt tulid mingi mingit noh, ma ei oska öelda, nende kohta öeldakse lobigrupid või mingid inimesed, kelle keda otseselt mingi seaduseelnõu puudutas, nendega toimus, kohtumine kestis mitu tundi, eks ju. Aga noh, seda ei, see on mitteformaalne, aga see on töö ja, ja see sealt tagasisidet, infot kõiki ja seda. Ma arvan, et kõik komisjonid rakendavad, harrastavad ja see noh, seda ei maksa kaala väärt alavääristada, kui inimesed käivad kuskil kohtumas või esinemas, et noh, ma arvan, et valdav enamus riigikogu liikmeid seda tööd teevad ja noh, see, see on päris, kuidas ma ütlen, et see on päris oluline osa sellest tööst, et ma olen ise elus käinud väga palju erinevatele pensionäridele ja, ja inimestele esinemas, kes kutsuvad, see on nende töö. Teie olete ühesõnaga riigikogu rahul. Noh, ütleme nii, et no ütleme nii, et maakuma hindama täna peaks, mina ütleks, et neljandad saavad küll ja ma olen karm hindaja viie palli süsteemis on ise ma olen suhteliselt karm hinda, et mingeid asju kindlasti saaks paremini teha, aga mul on natukene, ma kohe tunnistan ausalt, mul on natukene see mentaliteet ka, et et noh, ma olen ikka suhteliselt vana tegija, et mul on natuke, et noh, kui ma noor olin, see oli muru rohelisem ja see, ma tunnistan oma viga kohe ausalt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. SL õhtuleht artikkel Meelis Atonen jätkab riigikogus. Autor Katrin Lust. Aeg 16. oktoober 2002 sisu. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Meelis Atonen, kes kasutas oma korteri üürimisel tankistist sõpra, teatas mõni aeg tagasi, et kavatseb puhkenud skandaali pärast parlamendi tööst loobuda. Nadonen ümber mõelnud Atonen arvab, et ta tegi oma korterimajanduses vaid eetilise vea. Ta olla laenanud oma sõbrale raha, kes ostis selle eest korteri. Atonen ja tema pere elasid seal üürnikuna ja võtsid riigikogult hüvitist. Märtsikuuni näed mind kindlasti Toompeal, arutleb Atonen. See demonstratiivne žest ei anna praegu midagi lisata. Meelis Atonen, te ütlesite, et riigikogust tööks võimalusi on küll ja küll sõnavõtud, kohad, kus ennast näidata, kuhu oma eelnõud esitada ja ja tegutseda, et kas reaalselt jagub tööd. Riigikogu liikmetele. Tulevad signaalid riigikogust, et võib-olla alati ei ole riigikogu liikmetel väga palju tööd ja inimesed istuvad niisama. Ma tean, mis nad seal teevad, mängivad kassikonnast. Kui seda juttu räägib keegi, kes ei ole ise riigikogus töötanud, siis ma saan aru, et noh, inimene nii räägib kui räägid, sellepärast ma ka sellesse natuke sellesse kolme targa ettapanekutesse niimoodi sõbraliku kõrvalvaataja huumoriga suhtlesin, et noh, seal on mõned asjad sellised umbes, et et mille kohta võiks küsida, et miks te siis täna ei tee paha, et, et noh, et kõik võimalused on olemas, tehke, ja selle tõttu ma ka ütlesin, et noh, et kõik võimalused on olemas, et miks ei tehta seda igaüks peab ise tunnetama, aga ma veel kord ütlen, et et täna on riigikogu töös niivõrd palju seaduseelnõusid, et kui keegi võtaks kätte, ütleks, et ma tahan kõigi eelnõudega kursis olla, siis inimene ta jätnud reaalsest sätta. Mina sain riigikogu liikmeks 99. aastal ja ma ma vist olen võib-olla mitte siin raadios, aga kuskile vaatas seda ka rääkinud, et kui kordan, siis vabandust, aga et ma olen riigikogu liikmeks, hoidsin endal kohe eesmärgiks, et ma lähen sügavuti kõigesse kõik eelnõusid, eelnõud, võtsin endale ja tõmbasin seal, mis need on, marker pliiatsite kõike tähtsaks, kasti alla ja siis, kui ma mingi pool aastat olin ärand, esimene hetk oli lihtne, sest algul kohe eelnõusid ei tulnud ja siis tundus, et oh, ma olen valitsen olukorda, suvi läks ja mulle tundus, et ma olen kõigest nagu üle ja siis, kui sügisel ootamatult hakkasid portsun eelnõud tulema, siis mingi kahe kuu pärast ma sain aru, et noh, et et see ei ole tööviis, et tööviis on ikkagi see, et Ma loen läbi ja töötan läbi need eelnõud, mis on minu komisjonis siis mõned asjad, mis mul veel huvi pakuvad või millega pöördutakse ja muud sai jõu haarata, sa pead ennast killustama või nii tegema ja kui nüüd keegi ütleb, et minu komisjonis ei ole piisavalt eelnõusid, siis mõtlen, et no aga siis rakendan mujal neid, neid eelnõusid on väga palju, ja noh, ütleme ütleme otse, et igapäevaselt praktikutega suheldes, et ei ole nii, et kõik seadused on nii valmis, et nagu seal vahetusi või muudatusi ei ole vaja teha, et tegelikult on probleeme palju ja seda hirmu, et riigikogu töö nagu otsas on, tegelikult ei ole. Aga see, et riigikogu rahanduskomisjon lasi läbi sellise vigase eelarve, kus viga on umbes 10 protsenti, see tulenes sellest, et lihtsalt inimestel ei olnud piisavalt markereid õigeid kohti alla tõmmata. Ma arvan, ma pigem arvan, et see on riigikogu raha, ma ise ei ole selles komisjonis enam rahanduskomisjoni liige, aga ja seetõttu ma pean niimoodi ehkutama. Ma tunnen Jürgen Ligit, kes on rahanduskomisjoni esimees ja ma tean, kui skeptiline tuli juba sügisel. Aga ma pigem arvan, et et ta lähtus sellest, et see on teatud poliitiline kokkulepe, mis põhineb ühiskonnas olemasoleval sellisele entusiasmil. Ja noh, kuidas ma ütlen, et üks ei ole lahinguväljal sõdur, ta ei saanud öelda, et ujuma ei lase läbi. Võib-olla oleks pidanud natukene jõulisemalt tegutsema, aga, aga Juunat usaldasid rahandusministeeriumi prognoosi ja noh, täna saab ikkagi öelda, et mina, ma ei ole nagu kontroll. Ei, see ei ole nii lihtne, et oleksin nii, et seal seal arvutusviga seal oli planeerimise viga. Planeerimisviga on väga keeruline avastada, tegelikult mille mina kokku võtsin, on see, et Eestis osatakse suhteliselt hästi planeerida eelarveid ja teha majandusprognoose tõusva majanduse tingimustes. Aga see kõik muutub täiesti ebaoluliseks või muutub totaalselt seal olukorras, kus majandus teeb langus või murdub ja hakkab langema. Hetkel, no esiteks, et seda ongi väga raske tunnetada, et mis hetkel see murdumine käib. Ega keegi ei teadnud Et see ei ole mitte ainult minister süü, vaid see on kogu ministeeriumi rahandusministeerium. Ei ole, vastas. Rahandusministeerium, ma arvan, et see on natukene selline tabamatu ülesanne, aga noh, selge on see, et et eelmisel sügisel ühel hetkel oli õhus juba niivõrd tugevad signaalid, et kuskil oleks pidanud keegi liigutama, kes on noh, jälle väga raske näpuga näidata. Vahetame teemat, kas tabamata ime, tabamatu tegu veel tänases Eestis on too punaminevikku andmebaas siis siinsamases ülekuulamiste kambris kiviseinte, aga välja käidud, on mõni aeg tagasi, et Eestis peaks olema selline andmebaas, kus nime sisse pannes on näha kohe inimese teod aurahad ja märgid. Nõukogude okupatsiooni ajal. Teate ma, ma ütlen teile täitsa ausalt ja ma võin tunduda kellelegi sellise jubeda tüübina, kes ajaloost ei hooli, ehtima tegelikult olen väga suur ajaloosõber, et minu arvates ei ole Eesti ühiskonnas täna teema, millega peab süvendatult tegelema. Teate, see noh, kuidas ma ütlen, et, et või on kellelgi nime sisse ja ta näitab ta, et kellelgi on ordenit, võib-olla see inimene oli lüpsja väga edukas lüpsja, kes ootamatult tiriti seda süsteemi, noh, kuidas ma siis ütlen, president heeliumi inimene oli lihtsakoeline, lasi end kasutada võib-olla see inimene iial kellelegi kurja teinud, mida annab see, et ma näen, et on saanud jah kolm tööpunalipu ordenit ja vaid ja võib-olla veel mõne ordeni või on see inimene mingi muu eluala on noh, töödanud. Et ma ei tea, et kui keegi tahab enda sellise huvi rahuldamiseks teha, et mul ükspuha, teate, mina olen. Ma olen selles mõttes küüniliselt heas olukorras, et ei oleks, et isegi füüsiliselt vistliku väga oleks pingutanud, oleks jõudnud, aga et noh, ütleme veel olin, aga noh, ma mõtlen selles mõttes, et siin on räägitud ikkagi NLKP-st ja sellest ajast, kui inimene oli täisealine, sai otsuseid langetada. Aga noh, mul ei olnud, mul ei ole omal nagu midagi häbeneda, aga selles mõttes, et noh, me me tegelema asjatute, see on jälle ju rahakulu. Täna meil on raha puudu, meil on riigis on probleem, et meil kasvatada lihtsalt raha. Ei, ma ütlesin ka väga otse, et minu arvates sellise mineviku asjale nagunii suure tähelepanu pööramine. Nüüd me teame mineviku andmebaasi ja see oleks probleem sel juhul, kui meil oleks riigis juhtivatel kohtadel inimesed, kelle kohta on teada, et nad tegid nõudel sügavalt halba. Aga see ei ole Andrus Ansipi kohta öeldakse, et ta tegi nõukogude ajal sügavalt, mida te tegite, no kasvõi too Tartu rahu tähistamine, koerad ja kõik see, see kõik on teater. Riigikogus on selline naljakas olukord, et mina olen üks inimene, kes oli teisel veebruaril 1988 koos oma sõbra ja tollase töökaaslasega sellel üritusel ja ma võin teile öelda Ansipist seal küll haisu ei olla, koeri nägin, nägin seda, kuidas inimesi taga aeti, aga kõik see teate, sellised jutud tulevad 15 või 17 aastat. Täna on ju 20 aastat hiljem tulevad välja, see on banaalne, see on segi mingi väike ärategemine ja selle koha pealt ma ütlen küll, et, et noh, et Ansip võib väga rahulikult hingata, et isegi kui ma oleksin tema kõige tulisem oponent, ma ütlen, et see on selline väiklane tänase päevapoliitilise kiusu ajamine. Probleem. Kui Ansip Tartu meeri koha peal Tallinnas toodi, teine asendame hiljem Päi toodud toodud kunagi mind asendama Andrus Ansipit jätkama. Andrus Ansip tuli selle tõttu Tallinnasse majandus- ja kommunikatsiooniministriks, et see koht oli vaba. Meelis Atonen, mastusin nii tagasi. Koju või kuulutuste lugenud, et otsitakse inimest ministriks? Tema kuulis seda minu käest võib-olla vähem kui tund aega enne seda, kui ma tagasi astusin. Ma võin teile öelda, et ma astusin tagasi suhteliselt spontaanselt. Vaba või mitte tund aega enne, vaid tund aega pärast seda. Smarcin tagasi vabariigi valitsuse istungi ajal. Mitte keegi, mitte keegi ei saanud. Mõte, et on Ansib tartust, kes tuleb jätkata. Ei, see ei olnud üldse minu mõte, aga see oli erakonna otsus ja väga loogiline otsus. No hea küll, ühesõnaga, kas siis ka ei tekkinud kordagi kellelegi peas küsimust, et on olemas mingi punaminevik, mis võib esile kerkida või mille üle võib ümber võib tekkida ebameeldiva santaaži. Ei, ma veel kord ütlen, et see on minu hinnangul täiesti ülekohtune. Tagantjärele väike poliitiline ärategemine. Te olete kuskil intervjuus öelnud Meelis Atonen, teie tollased iidolid, kui ta kaheksanda aasta lõpul Viljandi tikuvabriku transporditöölisena poliitikapisiku endale külge saite olitel, Velliste, Laar, Kelam ja nii edasi ja teie ju esimene poliitiline liitumine oli ka Tallinna Kristliku Liidu noortekoguga. Ei, see ei ole tõsi, ma olin ise selle noortekogu asutaja. Et jah, aga need iidolid, kes need olid, need olid, ma olin, mis siin salata, et mina ei ole rahvarindemees kunagi, et et ma olen olnud elu või noh, ütleme mitteeluaeg vaid oma teadliku eluajal, kui siin see asi lahti läks, ma olin Eesti komitee mees ja ma olin pigem selline ERSP-meelne käre käre sinimustvalge, et mingist mind ajasid rahvarindemehed alati väga vihale, kui nad tulid rääki mingist suveräänsusest, mingi NSV Liidu, ma ei tea, mis osana või mis, mis, mis ma tea ripendisena, et ma olin alati väga kuri selle peale ja ja noh, need nimed huvitavad Kaido Kama seal ei ole, et need, need nimed on täiesti aus, aus välja. Ja on nad iidolite mingis mõttes ka täna. No minevikku ei kunagi olematud selles mõttes, et nende, et noh, minu hinnangul Eesti Eesti komitee või siis ütleme selle Eesti Kongressi idee ja nende Eesti vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise idee ja see ikkagi on Eesti vabariigi taasiseseisvuse alus ja noh, needsamad nimed on selle ütleme, juhtfiguurid, et neid inimesi, keda võiks sinna rivvi panna muidugi palju rohkem, aga absoluutselt nad on väärt ja noh, Laar muidugi ei ole sellega mitte niivõrd seotud, vaid Laar, sellepärast et ta ikkagi oli, oli selline julge, vaba, vaba ja väga noor, vaba vaba, ütle see minule tollal väga intoneeris. Kui praegu ka, kui Mart Laar teid kutsuks omavalitsusse uuesti tööle, siis läheksite tagasi. Noh, täna ei läheks täna ma mõtlen selles mõttes, et ma olen ikkagi teistele inimestele lubanud teises kohas töötada ja, ja ma ei tee otsuseid nii et et iga kutse peale, aga ma ütlen veel kord, et võib-olla näiteks kuue või kaheksa aasta pärast et ma läheks, noh, võib-olla ma läheks nii Mart Laari valitsusse kui Andrus Ansipi valitsuse kindlasti ka Siim Kallase valitsusse, et noh, nii ei ole mõtet üldse arutada, et, et ma, ma ei oska välistada, kelle valitsust. Kui jumala valitsused kõik tuleks, aga lubage Ühte asja Eesti rahvale täna siin ja praegu, et pronksiöö pronks vol2 ei tule. No seda on, ma ei tea, nüüd minul on väga keeruline lubada, sest ma ei, ei olnud kuidagi selle eelmise pronksiööga korraldamise poole pealt seotud ja seda lubadust saavad ikkagi anda sellised. Ma ei oska öelda. Dynaši lehed. No teate, kui ma otse ütlen, siis, ega ma aasta tagasi ka seda probleemi niivõrd teravalt ette ei näinud, et et mulle Mulle ei meeldinud tegelikult see, et Eesti avalikkuses pronkssõduri teema üldse nii avalikult tõusis ja siin on üks koht jälle, kus avalikkus pani poliitikud väga rumalast olukorda, et noh, et kui sa küsid peaministrilt, kes on korra öelnud, et temal tuleb see ära võtta ja sa küsitleda järjepidevalt niimoodi, siis see tegelikult on nagu õhus õhustiku pingestamine ja õhutamine ja ansip. Kumbki teisiti vastates tema idee oligi, et see tuleb ära võtta ja koristada ja kõik ja ta ütles selle vist välja umbes aasta enne valimisi täitsa spontaanselt lennuki pealt maha astudes ja noh, selles ei olnud mingit salakavalat. Ometi ei taha öelda, et Ansip andis järgi ajakirjanike survele. Ei, ei minu minu see väide on lihtsalt see, et, et talt küsiti täiesti sellises ootamatus olukorras ta ütles, mis tema arvates õige on ja siis seda küsimust järjest korrati ja sellest tekkis see olukord, kus õhkkond pingestas nina jaoks tuli järgi anda. No mina isiklikult arvan, et seda oleks palju lihtsam olnud, nii teha teda noh, ütleme nii, et Ansipi plaan oli niikuinii pronkssõdur kõrvaldada. Aga kui see teema oleks olnud kolm kuud nagu rahul, siis seda oleks saanud ilmselt ühiskonnale tunduvalt väiksemate tagajärgedega teha. Noh, nüüd juhtus see olukord, et kuna õhkkond pingestub, teine pool valmistus siis kõik noh, ütleme nii ikkagi kuidas olukorda minu jaoks väga ootamatult järsuks, et ma ei oleks Eestis. Ma ei oleks oodanud sellist üritust, mis siin eelmise aasta aprilli lõpus toimus, et oleks mult küsitud samal hetkel aasta tagasi, ma ei oleks sellist asja ennustanud, ma olin täitsa juhuslikult sellel õhtul, kui need sündmused algasid linnast õhtusöögilt koju sõitmas ja noh, ma sain ikka ütleme nii, et mõni usk minus varises kokku. Urmas, ma vaatan, sa oled põrgulikult ärev enam, mis toimub. Kuule, olen, ma olen täiesti ärev, sest et mulle tundub, et mul tuli üks mingi saladus, saha saladus. Rai välja. Omavahel siin kiviseinad. Tead, kui keegi tahaks mind värvata Reformierakonda, peaksid nad saatma Meelis Atoneni siis koogi ja moosiga. Kogemusi poleks vaja. Ära kellelegi räägi. Kuule.