Tere ülekuulamine alustab. Ülekuulajad on Urmas Vaino, Reimo Sildvee tollane ülekuulatav on mees, keda ei murra ei ussi ega püssirohi. Tema sarm on pannud särama kahe partei juhtivate daamide silmad võitnud valijate südamed. Kas jõuline vabariigi valvur või plakat plangul, kas snaiper Pervõi raku hulka, kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Alustame ülekuulamisega. Teie nimi Jaanus Rahumägi. Seda me teame, teie, teie, teie need nimed, millega teid kolleegid selja taga kutsuvad. Kolleegid ütlevad minu selja taga härra Rahumägi, lugupeetud isik. Niimoodi täislausega ilusasti ütlevad. Nii, aga need opositsiooni liikmed, kes neist räägivad? Ma arvan, et nad teevad sedasama. Need ühesõnaga see on puhas küla klatši, keegi väidetavalt kasutab väljendit rusikas või Hummer, et need on väljamõeldised. Vot nii palju, kui on inimesi, nii palju arvamusi, et ma ei oska öelda. Jah, need on muidugi väga jõulised sünonüümsed, sünonüümid, et kiidan heaks. Selge, väga hea kasutamisluba on antud absoluutselt. Jaanus Rahumägi, vaatamata sellele teie selja taga on juba suhteliselt selline erepoliitiline karjäär. Te olete teinud teinud tööd kahes riigikogus on kaheseks ja ma nüüd ei pane möödaks kaad Riigikogus. Te olete teinud kahest parteis ja olgu siis üle sellega nagu, nagu, nagu rahvas ütleb, aga ometi mulle tundub, et teid teatakse nagu selles mõttes vähe, te esinete äärmiselt harva selliste selliste kõike paljastavate ja oma oma elud detailide, ka lõpuni minevate avaldustega või lihtsalt ajakirjanikud ei tunne huvi, milles, milles küsimus on. Ma arvan nii seda kui teist, sellepärast et see valdkond, kus ma olen viimased 20 aastat tegutsenud, aga ta on nagu väga selline, mitte sotsiaalne tegevus. Ärge rääkige seal, veri lendab ju pidevalt, see on kõige huvitavam asi. Aga see, mis on nagu välja paistab see nagu huvitav see kuidasmoodi, see kõik on tegelikult see nagu ei huvita, ehk et inimesena tegelikult oma niuksed, standardsed, kuulutused välja kujunenud, läbime meeleolumaailma ehk et vaatavad filme ja loevad raamatuid ja ja saavad oma ettekujutuse selles valdkonnas, kus mina olen tegutsenud. Ütleme läbi selle pildi, mis ei vasta väga sageli tegelikkusele. Nii et selles mõttes, kui te kutsute kedagi pressikonverentsile, enamuses ei tule, tuleb ikka seesama ajalehe politsei toimetajaks, kuidas ta nimi, mida iganes ka ei ole ja, ja ülejäänud nii-öelda kohtadel ulub tuul. Tegelikult ega maa pressikonverentsi peagi, et kui mul on midagi öelda, on, siis ma saadaks mingi, õigemini minu pressiesindaja riigikogu fraktsioonist saadab pressiteate ja ongi kogu lugu. Ega seal ikka Te peate nagu palju kohendama volitada koolis hea eesti keele õpilane või võimalik. Koolis väga-väga, mitte eeskujuks tänapäeva lastele. Ja nii te olete see, kelle, kelle sinised koolivormipükse pidanud tolmused Margena õpetaja pidas iga tunni alguses nii-öelda palume ennast puhastada. Ei, päris nii ei olnud, ütleme nii, et mul oli nagu aktiivsusega oli probleem. Vanemad olid koolis pidevalt nädalalõpp, reedel jälle Rahumäe vanematel maid. Ma ei saa öelda, et oleks oma vanematele olnud niukene helge poeg, kes oleks saanud ilusaid teateid oma päevikus kogu aeg. Kuulge, pean tunnistama, et ka mina leidsime teie kohta põhiliselt informatsiooni tekstidest, mida te olete ise kirjutanud ja mul on väga hea meel, kui ta mõned asjad nagu lahti tõlgiksid lihtsalt nendest asjadest. Mida, mida ma teie kohta, kui teie artiklitest nii-öelda välja lugesin, üks lauset täna on eesti mehe üheks peamiseks probleemiks sotsiaalne kaugenemine looduslikust reaalsusest ja lähenemine virtuaalsele mehelikkuse klišee-le. Lugesin viieteistpidi, aga päris täpselt aru ei saanud, mida te olete mõelnud selle oi, sellest pikalt rääkida, nii lood. Me oleme täna sellises tehnika sajandis ja sellises infotehnoloogilises hüperkiire areng, kui me vaatame, ütleme, missugused aastast algusest tagasi 9900. aasta alguses, siis on olnud meeletu hüppe, eks ju, arengus ja tehnoloogias, kui me vaatame 90.-st, kuni tänapäeval siis on tegelikult infotehnoloogias toimunud palju suurem edasiminek kui selle eelneva 90 aasta jooksul. Nii et aga samas ütleme, inimene, mees kui selline on ju tegelikult jamps samaks, ehk et see inimese funktsioon on, on täpselt seesama, ehk et mehel peab jääma järgi mingit pärale saanud tema elust, eks ole, ta peab olema mingisuguses mõttes midagi tootnud kedagi tootmist, kui ma võin nii ütleme koledat sõna kasutada selleks tähendab ta peab olema mees laste, oma, oma laste emale, eks ta peab olema mees igas mõttes, ta peab suutma kaitsta ennast, eelkõige perekonda, lapsi, ta peab suutma välja tuua inimesi, kes on tema ümber rasketest olukordades ja nii edasi. Ehk kuigi see elu tegelikult on läinud väga mugavaks, siis meie ümber kõik võimalik riistade läbi, siis ütleme tegelikult see põhifunktsiooni on säilinud, ehk et olla isa ja, ja ütleme kõik see kõik see värk tugevnenud ja kuhu ma jutuga jõuda tahan, on see, et ega siis see, see eelnev inimkonna kogemus, mis on olnud niivõrd pikka aega, ei ole ju tegelikult kuhugi kadunud, vaid on olemas, aga inimesed on muutunud mugavaks, on väga sageli sellist mugavust. Ei, ei, ei, ei lähe sellise oma ürgse funktsiooni juurde enam tagasi, ehk et nad on üsna lodevus sellises tegeliku funktsiooni täitnud. Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult ja kurvastab juba see, eks ju, et et sõna inimene sünonüümiks on tekkinud ka mingil põhjusel sõnal naine, eks ju, et et kui, kui mees ja inimene nii-öelda sobivat sobivad kenasti sünonüümidena kasutada, siis see on ikkagi ka nagu ühiskonna nii-öelda mandumise protsessi tulemus, et me räägime inimesest kagunaisest. Ei, ma ei ütled, mandumised olemas ja ma arvan, et ega meil on, mina olen nagu vanakooli mehed selles mõttes, et mina ütlen, et naistel on omad funktsioonid, täita meistrile oma funktsioonid. Nende, need funktsioonid, jumala võrdsed, aga nad ei ole sarnased. Ehk et Ma olen põhimõtteliselt igasuguste igasuguse feminismi vastu selles mõttes, et kus üritatakse, kus naised üritavad nagu niukseid mehi, mehe mehi kopeerida või neid funktsioone üle võtta, täpselt vastupidi, samamoodi kui mehed lähevad nagu sellisesse aastatuhandete jooksul olnud naiste funktsioonidesse, mängivad seda, seda, seda rolli seal minu meelest. See on nagu jabur. See on täiesti tõsi, ma mõtlen näiteks sõna esimees peale siis munaga käed värisema, kui ma näen selles ametis mõnda naist, see on samm täiesti paradoksaalne nähe. Noh, mina näiteks riigikogu esi eesistujat kutsun just nimelt Eestis peaks, ma ei ütle, Ene Ergmale esimees, kui ma lähen riigikogu riigikogu liikmena pulti siis mingeid seaduseelnõu sisse lugema või mis tahes. Et see on niisugune, see on maitse asi, aga ma ei ütle, see, see õige on, aga noh, mina lähen lähtun nendest eluprintsiibist. Millised teie nagu sellised põhilised eluprintsiip sambad nagu veel on? Mulle millegipärast tundub, kui ma siin vaatasin, siis, siis teil on ka üsna selline adekvaatne suhtumine näiteks homoseksuaalide, siis ma kujutan ette, et teil on see arvamus konkreetselt olemas. Muidugi nii. Haigus ei Maggie ja absoluutselt minu meelest, niikaua kui isoleerida ei ole vaja. Inimesed on sellised, nagu nad on, ega, ega inimestel võtta sellised, nagu nad on, aga ei ole mõtet kellelegi Teid, kui minna. Et mis sa selline oled, ehk et inimesel on võimalik ja põhjust ette ta siis, kui ta hakkab teisi segama oma oma käitumisega, oma olemise, oma oma sellise ellusuhtumisega, ta hakkab häirima üldist sotsiaalset keskkonda, sotsiaalset keskkonda. Nii et ma arvan, et mul on. Ma arvan, et ma ei tea, aga ma arvan, et mul on minu suhtlusringkonnas on küllap mõned mehed, kes, kes ilmselt eelistavad nii-öelda oma soolised. Aga ma ei saa midagi neile ette heita selles mõttes, et igatpidi sotsiaalses mõttes ega vestluspartneri mõttes on täiesti adekvaatsed inglased oma seisukohtadega. Aga selles mõttes ma saan aru, teie juhtus nii, et teie kujutluses või teie tajus ikkagi Eesti selline avalik ruum on natukene kaldus olles nagu suhteliselt tolereerida nii-öelda sellise homoseksuaalse teema osas üldse. Ei, ma ei arva, ma arvan, et Eesti ühiskond jumala normaalne selles küsimuses, ehk et ta, ta, ta suhtub igasugustesse raadidesse negatiivselt taga, sellise asja olemuse on ta täiesti neutraalne, ükskõikne ehk et täitsa normaalne seisuga on, nii kaua kui sa said tungi nagu sellisesse teise inimese hingeelu ja kogu sellesse maailma ja ei, ei rebiseda mingisuguste rõvedustega, olgem ausad, ju nii on, eks ju, kui me vaatame neid raadio seal siis, siis mis seal. Ma arvan, et see, mida seal esitatakse, on see seksuaalne selline eriti eriti välja näitab näitamine on selline. Erakordselt selline. Pealetükkivus on see, mis on sest vastumeelt ja täpselt samamoodi ka teise valdkonnaga, ehk et ükskõik, milline pealetükkiv käitumine ühiskonnas on, on, vastumeelsus tekitab, inimesel peab olema õigus jääda selliseks, nagu ta on. Aga tal ei ole õigust peale suruda. Poliitikuna, teil on võimalik kuidagi ka seda nagu reguleerida, ma saan aru, muidugi mitte üksinda 101 inimest, eks ju. 100 inimest tuleb ka veel nagu enda paati nagu saada, aga kas te olete ju nii-öelda ühiskonna juhid siin põhimõtteliselt oleks vaja ju nii-öelda ühiskonda viia kuhugi poole. Teil on see marsruut olemas? Pigem see, mis puudutab seda homoseksuaalsust, seda minagi mõtet reguleerida, varade ühiskond reguleerib seal täpselt ise ja, ja see on täiesti, kui vaatan siiamaani siis jumala adekvaatselt ka igatipidi nagu kajastatud ajakirjanduses ja üleüldse arvamustes mõttes. Nii et mina ei poolda seda, et kõik oleks reguleerida, tähendab, reguleerida on vaja neid, kui, mis hakkab neid asju, neid valdkondi, mis hakkavad segama, takistama üldist elu, ehk et nad hakkavad sekkuma meie heaolusse, siis on, on mõistlik see mingisugusel moel, kas reglementeerida suunata ja nii edasi, nii et see on see koht, kus tuleb, tuleb sekkuda, aga mitte need, mis, kus ühiskond suudab ennast Ise arusaadav, ma oleks väga filosoofiline küsimus, kas seadus kui selline, millel on, millel on mille on keegi loonud, eksju inimesed on selle kuidagi välja töötanud ja ja see kehtib seal, kuskil on olemas. Tegelikult on ju Jaanus Rahumägi nii et mitte iga kord ei pea ju seda tegelikult nagu päris punktuaalselt nagu täitma selles mõttes, et seadused on ikkagi selle jaoks, et, et nii-öelda anda nagu üldine suunis, et eks üldine nagu tegevus ja mingid sellised pisirikkumised on tegelikult täiesti normaalsed asjad, saan ma õigesti aru? Pisirikkumised on senikaua normaalsed asjad, kui nad ei ole üldine, kuna nendest tekkinud pisirikkumiste jõgi ehk et pisirikkumine on kui tilk, kui nendest pulkadest tekib juba mingisugune vool ja siis, siis on ta juba probleem, ehk et üldistused on need, mis, mis peaksid seda kaitset ja üldse sellist suunama, nende tegevust suunama. Ehk ma ei arva ka seda, et on vajalik siin nii-öelda pill, õhk ja iga iga asjaga vaid on vaja jälgida seda öeldi, et üldine protsess, et ühiskonnas oleks turvaline, inimesed on rahul ja heaolu kasv on, see on nagu oluline kõik, mis ei suuda seda väärata, seda on võimalik ühel või teisel moel siis menetletakse kas hoiatustega trahvidega mis tahes, aga, aga ma ei arva, et siin oleks vaja nagu kraanid kinni keerata, kruvid peale. Selles mõttes kõige jaburam mulle tundubki selles valguses, kus kus inimesed ehitavad endale, eksju, mingi maja, neil, neil on koht välja valitud, ehitaja välja valitud, aga noh, põhimõtteliselt mingid paberid on lihtsalt kätte saama. Ikkagi tuleb ehitada, eks ju. Vaadake, see on nagu see koht, kus, kus tuleb vaadata Eesti haldussüsteemi peale, ehk et tuleb ka korruptsiooni peale vaadata, ehk et olgem ausad, kui te viitate selle minu kuulsa suvila peale, kui mis, mis millest oli üks igavene jama, siis see sai ju alguse sellest, et mingisugune sell kes oli seotud nende asjadega, seal nende lubade väljastamise, saabus ühel hetkel minu juurde, ütles, et ta ise isegi üks ehitaja, kes kes seda vahenduseta palus, lihtsalt lähevad mille mina, mille peale mina ütlesin, et kuidas ma ütleksin otsekohese inimesena, et vaadake, et isegi vene ajal ma ei kanna kännuks ukse taga, ei andnud uksehoidjale kolme rublad sisse saada. Miks ma peaksin täna? Kuulge, see uksehoidja kartis, ta teadis isandat, kui ta küsib 103 rume. Uksehoidja ei, lasime lihtsalt sisemale vägisi sellisele selle. Vara ära sealpool tundi, ma teadsin, et selle poole tunni, kui nüüd midagi üle mõistuse juhtunud, küll õigeks ajaks kohale jõuaks ja alati jõudsid ja, ja see oli nagu solvub ja peale seda hakkas kogu see tramburai peale ehk et tegelikult ju oli see asi sedapidi, et et kõik need samuti astusele, nende kohaliku omavalitsuse teadmisel see kokku lepitud, nad ise lubasid teatud kuupäevaks mingeid samu tõsta ja kõik oli nagu läks nagu protsessi mööda. Kuni sinnamaani, kus asi keerati pea peale ja peale seda, kui tuli välja, et ma olen poliitikasse siis oli nagu siis oli nagu sellele turbole avatud, nii et eks ma sain kogu kogu rahaasjad said õppetunni. Ma sain õppetunni sellest, et et ei maksa uskuda sõnu, vaid maksab uskuda ainult paberit. Et see, see on nagu see õpetud. Igemete toimikust kogutud materjalid. Jaanus Rahumäe sõnul on inimesed Tallinnast Kuutsemäel jõudes kuidagi sõbralikumad oma olekus vabamad. Küllap tundsid end mõnusamalt kui linnas ka Helle Meri ja Tiit Vähi ning tunnevad Kuutsemäe keskus, sagedasti külastavad pankurid, suurärimehed ja tavalisemadki maksumaksjad. Eelnevat vahendas ajakirjanik Raimu Hanson Postimehe artiklist 1996. taasta kolmandal veebruaril. Sulesepp Hanson jätkab Kuutsemäe nõlvadega duelli pidades jääb võitjaks siiski Rahumägi. Ta on ka lumelauda proovinud, võrdleb seda rulaga, siis ütleb. Lumelaud on huvitavam, sest kiirus on suurem. Ka oht on suurem. Ülekuulatav Rahumägi. Te käisite kunagi õhtusel rissetel, Kaspar oli poisi nimi, ema oli maripuu ja isa oli Gräzin, mäletate, mis lusika peale oli graveeritud, mis te kinkisid ja Kaspar. Ja kilogrammide pikkusele vist ka. Võib-olla küll, jah, ma täpselt ei mäleta, aga mu naine aitas seda korraldada. Palju te selle poisiga olete tänasel päeval kokku puutunud oma ristiisa siis ikka austavat ülesannet aidata. Aeg-ajalt räägite poisel jumalast ja maailmakorraldusest. Ma kohtun temaga regulaarselt, kuna me tema emaga ja isaga oleme väga tihti kohtume ja ütleme, meie igasugused perekondlikud üritused, laste sünnipäevad ja nii edasi, samamoodi. Kaspar helistab mulle, kui on isadepäev, nii et ma arvan, et ta ei ole ülitihe, aga ma arvan ja ei ole ka midagi ette heita selle selle tihedusele või siis sellele Oma rolli täitmisele. Aga muidu maailmavaatelt te oletegi kristlane. Vaata ma olen ristitud juba siis, kui sündisin minu vanaisa vanaemal üsna usklikud inimesed, nad on. Nad on küll maetud Juuru kalmistule kui jah, juurul valmistusena, aga aga ma olen isa poolt kasvanud üsna kristlikus perekonnas ja ma olen ka laulatatud. Kui me räägime religioonist minu puhul, siis ma ei arva, et ma oleksin ja ma ei arva, et mu naine oleks. Me oleksime väga süvausklikud, ma pigem arvan, et meile meeldib see lugupidav traditsioon, selline julla kirikus käimine. Laulatuse puhal puhul ristimistseremooniate puhul on, on mingisugune protseduur, erineb nendest igapäevaaskeldustest ja kõikvõimalikus sellisest ehk et tegelikult see regiooniga religiooniga kaasasolek annab sellise teistsuguse dimensiooni oma omaenesetunnetus mingisugustel hetkedel, nagu näiteks. Jõulude puhul ja nii edasi tegelikult ka kirikumuusika on ju väga ilus ja oreli ja nii edasi. Nii-öelda põhimõtteliselt loob sellise traditsioonilise mõnusa jalgealuse kindla tugeva toe, mida tänapäeva virtuaalmaailmas, kus flopi iga mõõdetakse, eks ole, viie aastaga pakub midagi, millel on ajalugu. Ewert. Sest ma tahan kellelegi see, mis mu jutu alguses rääkisime, et ehk, et me oleme täna nagu lendama, jalad nii kõrgeks, et lihtsalt kirikusse minnes seal see meeleolu on hoopis teistsugune, saan rahulik, seal on nagu see ajaloo hõngu, see on täpselt samamoodi, kui te käite Euroopas näiteks Itaalias võiks tahes Kreekas vanades kreeka-roomaaegsetesse varemetes, siis seal tekib hoopis teistsugune tunne, elutunnetus, teistsugune arusaam. Seal tekivad mingid müstilised mõtted. Ja seda midagi, näiteks ameeriklased ja kunagi teki ehk et see kõik tundub kuidagi ajutine seal ehk et äsjane, et pigem on see õige väljend. Ühesõnaga, teie nagu suhe religiooni on, nii et kui valitsuse juht hüüab, tule taevas appi, siis te mõistate, mida ta, mida ta, keda ta appi paluda ei mõista. Teie enda suust kostub selles mõttes sa taevas appi või jumal hoidku, te olete selles mõttes kristlane, kes jumala nime suhu ei võta. Vot vaadake, see religioon on, ütleme oma tänapäeval sellistes igapäevases kasutuses tõepoolest, et jumala sõna lipsab alati sisse, ehk et nii naistele kui meestele, aga ma arvan, et sellel ei ole nagu otseses mõttes religiooniga mitte midagi pistmist, ehk et ta on pigem selline eesti keelekasutus, mis tuleb kuskilt kaugemalt ja tänapäeval täpselt samamoodi kasutatakse. Teie juttu praegu kuulates jääb mul teist mulje, kui tõsisest sellisest konservatiivist isegi võiksid, võib öelda rahvuskonservatiivist, aga ometigi leiame teid ju liberaalide nimekirjast. Vaadake, tänapäeval nende poliitiliste parteide selline määratluse konservatiivsus kui selline on tegelikult päridops Inglismaalt ehk et siis kui hakati-Prantsusmaal päid maha raiuma hoogsalt erinevatele ülikutel ja kuningate, siis inglased said õudusega aru, et kui nad midagi taolist peaks ka Inglismaal juhtuma siis lüüakse ka neil pead maha. Löök oli see mees, kes hakkas omal ajal konservatiivset maailmavaadet viljelema aastasadu tagasi ja sealt on tulnud nagu see alalhoidlikkuse selline printsiip, eks seal nimelt tänapäeval konservatiivseks maailmavaateks tegelikult on liberaalsus ei, tähendab liberaalsus tänases mõttes ei tähenda mitte seda, et kõik lubatust, vaid liberaalsus tähendab mõtte mitmekülgsust, tolerantsust, väga paljusid selliseid Igasugust algatuste toetust Ma tänan, aga seda ju, et, et kui me midagi algatamis hakatakse nii-öelda meid kuskilt pidi ahistama, eks, et selleks on ju tänapäeva demokraatlik, piisavalt hästi arenenud seadustega kontrollitud ja nii edasi. Nii et mis puudutab liberalismi ja konservatiivsuse sellisesse konflikti, siis seda reaalses elus nagu ei ole, ehk et on olemas maailmavaated aru saada omad. Ja võime leida täpselt samamoodi kõikvõimalikke minu meelest ka täpselt ütleme kuulame ühte teist inimest, näiteks Reformierakonnas, kes, mis liberaalne erakond siis noh, võime on ju tegelikult sotsialist. Aga pigem on see pigem, on see selline? Reformierakonna reformierakonnas on sellised noh, avatumad inimest. Et nad ei tee jaoks liiga selliseks kitsal rinnaliseks liiga silmaklappidega inimeseks, ta ju Veskimäega üritasite saada kõrvu, eks ole, erakonna esimeheks sellele ebaõnnestus ja siis praktiliselt võtsite oma asjad ja läksite üle. Ja selle rõhk Res Publica oli nagu see, see jama, et kõigepealt, kui tuletage meelde, kus Res Publica loodi, siis, siis selles Res Publica loodi hoopis teistsuguste ootustega kui ta aastaid hiljem, nagu tegelikult. No mida, mida teile selles mõttes Ken-Marti Vaher vist oli see mees, kes teid otseselt nende parteisse meelitas, mida näiteks ken Martidele lubas, mida, mida ta ju reaalselt ei suutnud ise realiseerida või mis, mis osas ta nii-öelda näo teise poole ette keeras? Kõigepealt ma tahaks öelda, et seal ei olnud mitte ainult vaher, vaid seal oli terve see äraostmatud seltskond käis seal minuga rääkimas, aga midagi tuleb tunnistada, et tegelikult väga paljud inimesed ja väga palju ka prominendid, kes sinna kutsuti, tegelikult kutsuti sinna selleks, et anda sellele erakonnale kaalu. Ehk seda võetakse tõsiselt, võetaks tõsiselt need noored poisid, kes seal olid, sellel ajal, neid ei oleks sellel ajal mitte keegi, tõsiselt, ma ei ole päris kindel, kas nüüd tähele täna väga tõsiselt võetakse Eestis laiemas mõttes, aga see oli, see oli nagu kindel plaan koguda kokku sellised prominent nagu Rein Taagepera ja nii edasi, kes seal kõik olid, eksju, võtta väga palju raha siis nagu Olari Taal ja nii edasi ja, ja peale seda nagu toimetada oma viisi. Ma mäletan seal väga hästi maise nime öelda, aga üks naisterahvas. Ma ei, ma ei siin siin ma ei saa. Ütles mulle, et Jaanuselt too oli Res Publica liige, astus sealt välja enne seda, kui Res Publica läks üldse kohaliku omavalitsuse valimistele 2003. aastal. Ja ta ütles mulle, et et Jaanus, et tegelikult see on ju see projekt, et poisid tahavad ise poliitikasse minna ja pärast ühineda mingi teise erakonna, et see on see värk, mõtlesin, et okei, võib-olla isegi on nii, aga ma lähen ka koos nendega ja ühinen igal juhul samamoodi. Ja täpselt nii ka läks, kuigi ma arvasin, et see oli rohkem nagu sõna kõksu söödud, eks. Ja kui vaatame, siis ongi nii, et tegelikult Eestis ju inimesed ootasid tõepoolest seda. Wood poliitikat valju korda, eks ole, ja nii edasi. Ma ei arva, et nad valju korda nad tegelikult tahtsid ikkagi siukest, mõistlikku, ratsionaalset asjaajamist, mis müüakse lahmised lahkumisest kaugemal selle valju korral, tavaliselt inimene tunnetab seda, et oleks oleks nagu mingisugune stabiilne rahu, see on loomulik inimesed, arve, see on juba ürgajast pärit inimene püüdleb stabiilsuse, rahu poole, see on täiesti loomulik, tagasi jäeta igavest. See on täpselt sama nagu söömine ja magamine. Ja loomulikult oli see, kui nad seda pakkusid, selle kõige ürgse instinkti peale rõhusid, inimesed läksid, valisid, näid, aga tegelikult seda plaani üldse ei olnud ja see hakkas vaikselt välja kooruma, ehk et tegelikult minu jaoks isiklikult koorus see, et see asi on üsna üsna mäda juba 2003. aasta detsembris, siis kui hakati kokku panema need Res Publica nimekirja nimekirju, et siis ma ja siis ma sain nagu aru mingisugune mingisugune kombinatsioon on, eks ole, kuigi ma olin sellel ajal poliitiliselt jumala toores. Ma ei saanud üldse aru su naine, kes nii kõrgelt üle pea. Ja siis olid juba esimesed kohad, kus, kus tegelikult need kokkulepped ei pidanud, eks ole, milles kokku lepiti seal ja tegelikult päeva lõpuks del hoopis midagi muud välja. Ja neid asju hakkas nagu kogu aeg, nagu koorub, ehk et kui tulid omavalitsuses 1002. aasta detsembris 23., alles siis, kui tulid valimised siis siis siis need asjad asja oluliselt rohkem, mis aga sellel ajal oli juba oli raske nagu mingit või sealt rongilt maha hüpata, siis pole nagu teha, milleks tuli nagu need mängureeglid vastu võtta ja, ja midagi ei ole parata, ega siis tegelikult see oli ikka üsna üsna selline keeruline ühelt poolt ja aga närve ja aega aega võttev protseduur, et ennast seal vee peal hoida. Aga miks ikkagi, et Res Publica Reformierakonnaga ühildatud ei saanud, nii, mis seal siis takistuseks taga oli? Noh, mul raske öelda, mina nende otsuste juures ei olnud sellel ajal, aga fakt on see, et seal needsamad probleemid, mis olid ka Isamaaliiduga ühinemisel alguses, et kui te mäletate, ei keegi soovinud ühineda, eks ju, ja nii edasi edasi ja seal täpselt samad olnud Reformierakonna. Ainult et Res Publica ei olnud veel siis nii nii põhja vajunud, kõik, kõigil oli veel olgem ausad, sellel ajal, kui mina kandideerisin erakonna esimeheks sisesiis, oli ka veel lootus olemas ehk. Kuigi reaalselt, eks ole, toetus nii-öelda küsitlustes oli ju langenud, sest parts oli, eks ole, oma hea nime ja maine kaotanud põhimõtet. Ta oli seal ja aga siis oleks pidanud minu arusaama, mis ma üleüldse kandideerisin Res Publica esimeheks tol päeval tollel ajal oli see, et selleks selleks ajaks oli vajalike anda nii-öelda demokraatia sõnum, et tegelikult me ei sõida teistest opositsioonist siseopositsioonis jõuga üle oleks sisuliselt valitud nii-öelda opositsiooni esindaja erakonna esimeheks, mis poole aasta pärast tegelikult oli ju idee selles, et Isamaaliiduga ühineda mille peale kõik siis kõik vastused-ist. Jaanus olete kunagi kahetsenud ka, et Res Publicasse läheksite, on teil mingil hetkel nii-öelda häbi kellelegi ees olnud, et noh, tegelikult ma olen ka sealt pundist tulnud või olnud? Ei ole, mul on, ma olen saanud sealt Res Publicast sellise kooli, et, et ma olen ikka näinud kogu seda, selle põhjasaki ära selle, et mida väga paljudes teistes erakondades ei ole võimalik lihtsalt näha. Ja ma arvan, et et see oli nii hea kool, et ma olen nagu üsna üsna rahul sellega täna, kui ma vaatan reformierakonnas sellist sõprust, kuidas seal omavahel vilgutatakse, sellist asja seal pold seal ei olnud, näiteks kui me väga sageli mingisugust väljasõidule ameti lõppes ära, siis kõik vajus laiali, eks see ei olnud nagu ühist teemat, mida inimesed nii erinevad, kõik olid kõigil mingi oma maailm noh, ei olnud nagu juttu ja samamoodi oligi see sisene opositsioon, vaba vestlust ei tekkinud ühislaulmist ja, ja nii edasi. Mis reformierakonnas kõik on, ehk et tegelikult on mõttekaaslastega tegemisse? Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Väljavõte riigikogu õiguskomisjoni istungi protokollist number 40 Tallinn, Toompea neljapäev, teine juuni 2005. Algus 10 33. Lõpp 12 49. Juhataja Väino Linde. Protokollija Mihkel värta võtsid osa Väino Linde olevla Jaan Järv. Margus Leivo lahkus 11 54. Koit Pikaro, Reet Roos lahkus 11 23. Jaanus Rahumägi saabus 11, null kuus. Ülle ojasalu Linnar Liivamägi nõunik Karina Rikard, nõunik, raini laide nõunik ja Mihkel Värton, konsultant. Puudusid Ken-Marti Vaher, Rahumägi Jaanus osales koosolekul seitsme lühikese repliigiga. Miks siis ikkagi teist ei saanud, Res Publica juht, milles puudu jäi, see oli. Läksite suhteliselt kindla peale välja, olles veendunud, mingid šansid ikkagi olnud, ei hakanud mõtlema. Ei seda küll, aga vältest ei puudu ja Res Publicat. See ei olnud, keegi, hüppas konkreetsemalt ära, hüppas, oli kokkulepped olemas, tulid hääletulemustele, teadlasi. Ütleme niimoodi, et hüppa, Dalton enne seda, kui nii-öelda asja juurde jõudsime, aga, aga tegelikult kõik need inimesed, kes alt ära hüppasid on täna päeva lõpuks ikkagi kaotajad, mehed ehk ütleme niimoodi, et see seltskond, kellega sellel ajal seal nii-öelda rahusmatele vastu lõhkusin olid küll valmis olema alati protsessis. Aga siis, kui läks nagu reaalseks asjaks ehk võimuta, siis nad lõid põnnama. Särasutada mingi nii-öelda kokkuleppimise võimalus olid, nad ju tõenäoliselt pakkusid ka teile midagi sellist. Rahumägi te saate siis selle koha? Ei, ei olnud, nad välistasid igal moel ja selles mõttes see kogu see sõda ja sellest oligi, et nad ei suutnud mitte midagi jagada, aga selle siseopositsiooniga, et nad olid, need olid niivõrd, et niivõrd jäigad igas asjas igas pisiasjas, ehk nende see hüüdlause, mis on siiamaani, on ju see, et võimumit ei anta, võim võetakse ja ega siis sellele ülejäänud seltskond ei anta mingit muud võimalust. Kas seesama siiamaani ja nüüd Isamaa sees töötav palju nende järgi jäänud on kolmik või nelik, kas see on ka see, mis on tegelikult Isamaa nii-öelda sisemine põletiku allikas mädapaise, millest parteilast lahti saama, et minna helgele tulevikule vastu? Ei, mina ei tahaks neile küll midagi seal, soovitas nad ise peavad oma oma vaevadega hakkama saama, aga aga. See sõbramehe pool ta täna Eks nad olid head mehed tegelikult ega nad on kõik Eesti asja eest väljas ja ma ei saa öelda, et nad oleks seal mingisuguse teise riigi huvid. Kas jumal langes Horki lihtsalt poiste langes lihtsalt poiste juttu lõksu. Ega Juhan Partsil ei ole ju isikliku suhte õlga, nagu seal nimetati, ehk et Juhan Parts on lihtsalt inimene, siis keda toetavad käpik? Ma ei saa ka seda öelda, aga tema ei ole nagu parteisse kunagi investeerinud oma tähelepanu ega ega energiat vaid ta kasvatanud selle resultaate. Aga mis tänasel Isamaa ja Res Publica liidus võiks olla, siis ma ei arva, et seal on kõik nii-öelda Res Publica puhul ja on olemas Isamaaliit, ma arvan, et seal on. Sa mitte parts ja herr ma ja nad on ju kõik nii-öelda Isamaa Isamaainimesele. Et ma ei tea seda, mis, mis seal täpselt täna on, aga, aga fakt on see, et seal mingi segunemine on toimunud ja selle tulemusena on nagu Tallinna. Kui nendel olid Tallinna valimised, siis on see tulemus ka seal näha, eks. Mis nii-öelda liinimees teie olete, Ansip, võib loota teie peale või on pigem see nii-öelda noh, Ansipi siis kujutatav oletatav vastutaja kõiges, kes, kes teie hääle igal juhul endale saab. Vaadake, see, see võib tunduda teile tõsi või mitte, eks, aga ma võin veelkord, et kõik need spekulandid nii räägivad mingisugusest Reformierakonna sees olevast mingisugusest tiibadest asjadest. Nad ajavad jama, kas valetavad või on lihtsalt rumalad või, või alainformeeritud ilusalt öeldes, sest tegelikult reformierakonnas on väga palju eriarvamusi. Inimesed arvavad väga paljudest asjadest. Aga siis, kui tõuseb, siis kõik. Esiteks, Reformierakond, Ansip, Ansip on peaminister reforiori esimene, meil on olemas täiesti teovõimeline fraktsioon, kus, kus tegelikult otsused langetatakse ja seal mitte mingisuguseid boonuseid ei ole, on olemas terve rida, mitte üks või kaks, võib olla väga palju erinevaid arvamusi. Päeva lõpuks lepitakse omavahel kokku, kõigil on võimalus oma sõna välja öelda. Matamist seal ei ole ja ma veel kord rõhutaksin. Ma tean, millest ma räägin, sest ma olen, olen ka teistsugust demokraatiat ise näinud, oma nahal tunda saanud. Kas nagu selles mõttes olete te kogu Reformierakonna nii-öelda infovoos sees absoluutselt saba ja sarvedega või hoitakse teid ikkagi natukene kuidagi niimoodi noh, nii-öelda nende inimeste kilda, kes on nii-öelda hilisemad tulijad ja, ja kes, kes noh, nii-öelda peavad oma järjekorra ära ootama seal Reformierakond kunagi kandideerinud ühe suure nii-öelda partei eksjuhi koha peale ikka mingi väike ärevus on mingi revolutsioon, revolutsionääri, selline vaim, rahu majas elav, eks. Võib-olla aga mitte Reformierakonnast sellepärast et uskuge või mitte riigikogu julgeoleku asutuste järelevalvekomisjoni esimeheks ei, ei lasta mitu usaldusväärsed või, või mitte nii-öelda asjadega kursis olevad või ma ei tea, mis, mis te veel võiksite välja mõelda tegelasi ehk et Reformierakond on, lähtub oma sellisest professionaalsest arusaamisest asjaajamisest. Ma tegelikult usundeid Jaanus Rahumägi, sellepärast et mind veeris puhtalt parteikassa aruanne ja 150000 on suur raha ja selge on see, et seda ei anta, ütleme erakonnale, kellesse ei usuta. Seda küll, aga vaadake, ka siin selles küsimuses on, on erakonnas väga konkreetne põhimõte ehk ehk kellel on see, see võiks seda teha teisenenud kõigepealt Rahumägi 150 ja ma võin teile veel seda öelda, et 150000 üldiselt üldiselt printsiibis ei ole nagu mitte mingi raha ei ole muidugi see on õige poliitilises, kui vaatame, et seal on, mis need valimiseelarvet ikka on ja kui te arvate, et need kohad ju kõik on loetiis, on nii-öelda riigikogu liikmed valitsuses erinevates nõukogudes. Noh, kuidas seal mingisuguse rahalise suhtes selle tahate pannast jõutud ikkagi päeva lõpuks tupikusse, sest see kõik on jabur. Nii 2007. aasta annetuse plaan on teil nii-öelda koos juba paljude paljude nii-öelda kassapidajale olete lubanud mitte tuhkagi ei tõsi või ei ole ka keegi esindaja? Valimisi ka ei tule, eks lähemal ajal. Jah, aga järelikult kulud väiksemad. Teate, üks asi vajab veel nagu selgeks rääkimist, materjal, mis on nagu õhus ja, ja, ja mis mis kuidagi nii-öelda soikus, aga, aga inimeste Su elab edasi ja vaadake, valimised tulevad ikkagi alati ja, ja inimesed tahab teada. See jutt on ka ilmselge liialdused, Tabasalu lapsed tunneb ära selle järgi, kas nende kannika peal on rahumäe koera hambajäljed või mitte. No see on, see on väga-väga-väga-väga paha näide praegu ehk et kole näide ja, ja see on muidugi täielik jamps, ehk on väga palju inimesi, kes räägivad meie kõigi kohta ilmselt ka teie kohta võib-olla ei tea igasuguseid hullusi ja täpselt samamoodi minu kohta ehk et see, see on küll täielik jama. Nii et. See Kreeka suursaadikuga see lugu, mis lehte kuidagi sattus, see oli see nii-öelda klattitud. Me ei pea muretsema siis, kui Kreekasse vähemalt nii-öelda kurjade kreeklaste vastavate lennujaamas Ka see oli jama, niiet. Võite kinnitada puhas jama, absoluutselt. SL õhtulehe ajakirjanik, kes selle kokku kirjutas nii-öelda põleb põrgus. Noh, ütleme niimoodi, et ega ajakirjandusega ei ole mõtet eriti, mis vurtsu kollase ajakirjanik ei ole mõtet nagu plekkima hakata, eriti poliitikale. Nad määrivad solist laiaks täpselt samasuguse jamaga, muu jamaga see, seda ei ole võimalik nagu tuult avaliku siis välja püüda. Nii et käib nagu poliitiku raha nii-öelda palga sisse. Ja sellega tuleb arvestada ja kui ma ei nagu ei õigusta neid mitte mingil moel, aga fakt on see, et ega mujal maailmas veel hullem näiteks Inglismaal. Et mis muidugi ei õigusta seda, et noh, me võime päris lolliks ära pöörata, ehk et Inglismaal on väga palju muid asju, mis on näiteks parem nagu meile seal on BBC, seal on terve nii-öelda tegeliku meediasüsteem, eks ole, mis, mida me käsitleme sellises meedia keskkonnas kui ikkagi kaasaegset informatiivset nähtust kus meil tegelikult meiegi siin vaidlema ja kogu see kogu see värk ei anna nagu ütleme nii, et sellist taset veel välja See on absoluutselt õige ja kindlasti aastat ja, ja õiged suunad parteide poolt, aitad seda asja õiges suunas muuta? Ühte asja veel sellistest kollastest, kollastest teemadest. Kui sageli te olete mõelnud, et tegelikult võiks selle Hummeri just seisma panna, aga kuna nüüd on nagu ratas käima lükatud, siis ei saa seda teha näiteks, et olen nõrk mees, aga miks ma peaks teda seisma pääl? Ješ nafta saab otsa maailmast just tänu suuresti nendele Ungarit. Ei, ma arvan, et Hummeritele tänavale kindlasti seisma ja pigem ma arvan seda, et, Tõukeratas oleks sümboolne ilus akt valijatel vaadata ja inimesed hindaksid seda. Tõukerattaga Ida-Virumaale sõidame. No siin oli Brong Ei no vaadake, me tahtsime vabat riiki 90. aastal, selleks et teha vabu valikuid. Minu valik oli selline, ma ei, ma ei ole kedagi selle valikuga takistanud ega, ega tema õigusi pärssima mingi summal, sellised autod on Eestis seaduslikud. Nendega sõidetakse, mitte ainult mina. Lõppude lõpuks mul võib ka lõpuks õigus jääda poliitikuna, sest et sellel ajal, kui väga sageli me kõik vaatasime uudiseid, mina töötasin eriteenistuses ja ütleme, sellel ajal mitmeid öid veetsin Kadriorus näiteks automaat peal. Mul on mingisuguseid teeneid Eesti vabariigis, sest me sellel ajal, kui me seal kõik ringid tuuseldasime, me keegi ei tea, millega see jama lõpeb. Ehk et see, kes oleks tina saanud, ollakse esimene, esimene esiteks olnud need inimesed, kes sellel ajal olid automaatidega ja Eesti vabariigi eest, et kui tegelikult see asi kõik ei oleks nii läinud, siis küllap oleks nii mitmedki mehed kuuli tagumikku saanud. Lihtsalt öeldes. Nii et noh, ma võin seda nii palju eneseõigustuseks öelda, et no kurat, andke andeks, aga aga mingisugused omadused võiksid nagu jääda inimestele ja ma arvan, et ma olen oma selle vabaduse nagu välja teenid, küll. Ma tahan ikkagi mõelnud selle peale või see on selline küsimus on, mida te olete endale esitanud, et ka see, minu nii-öelda riigimehe staatus ja see masin nii-öelda kokku ühte lausesse sobivad. Aga ma kuulsin jah, et te olete seda teinud, et selle üle on mul väga hea meel. Ma olen, muidugi olen ma teinud. Aga noh, nii ta on täna ja mulle, mulle meeldib suure auto, mulle meeldib seal ruum, seal tekib atmosfäär. Seal ei ole niimoodi üksteise inimesed liiga ligidalt seal, nagu nagu tekib sellist distantsi, eks seal saab, kui eriti kui see Ida-Virumaale sõidad, selle aja jooksul on võimalik seal ka nii-öelda koosolekut pidada, ilma et sa pead kellegi kõrval sosistama. Teemia ei kuule. Jaanus Rahumägi, milline on teie on selline poliitiline eesmärk, te olete, mulle jääb selline mulje inimene, kes on nii-öelda seadnud endale selge, selge eluplaani või teil on olemas kindlasti oma selline nägemus. Te teate, kuhu poole te tahate liikuda, te tahate teada, mida te tahate saavutada ja nii edasi, te teete selle nimel tööd. No praegu minu eesmärk konkreetne, ütleme, kui esimesel neljal aastal, kui riigikogus on, siis mul oli väga identiteedi leidis probleem, eks ole, ja ja sellest ja, ja kõik, see, kõik see, see asi, mis seal oli, siis täna on nagu asi, väga selge, ehk et ma olen riigikogus, juhin ühte konkreetset komisjoni, meil on täna väga palju selliseid asju, vabandasin nende teemade üle, mis puudutab pead kuulumist ebaseaduslikku jälitustegevust. Inimestel on hirmud, mis pärinevad nõukogude ajast juba, kus tundus, et meid kuhugi ehitatakse ja täna arvatakse, et Eesti riik teeb nendega sedasama. Siis minu ülesanne missioon on selle järgmise kolme poole aasta jooksul, mida ma loodan selles komisjonis veeta inimesel neid hirme maha võtta ja põhjendatult mitte siis lihtsalt mingisuguste steitmentidega või siis sõnumitega hoidik noh, reaalse kontrolli. Ja, ja seda kontrolli tulemusi ka nii-öelda inimestele teavitada. No see, mida te räägite, on ilus, aga see on väga virtuaalne, see on umbes sama kui pakkuda paremat elu inimestele ja ka see on tõsi, eks ju, mingi poliitiline konkreetne eesmärk ministri amet on teil ju pidamata ja kindlasti oleks väga hea minister. Vaat vaadake, minu elus juhtuvad alati need asjad, siis kõik head asjad juhtuvad siis, kui mõned esimene, kõige rohkem nagu ei ole enam tahtnud, eks ju. Mina olen seal riigikogu komisjonis, siis ma võin kindlasti kinnitada seda, et komisjon tegelikult on oluliselt võimekam oma nii-öelda legaalsest positsioonis kui minister ehk seal on oluliselt rohkem võimalusi, kui ta erinevates julgeoleku küsimustes. Kui minister peab tegutsema ainult siseministeeriumi haldusalas raames ja lisaks sellele vabariigi valitsuse julgeolekukomisjoni koosseisus siis julgeolekukomisjon Riigikogus kapo komisjon, nõndanimetatud tegelikult tegelikult tegeleb kogu spektris alates alates maksuametisse, lõpetades kaitsepolitsei ja välisluurega. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Riigikogu liige Jaanus Rahumägi ostis ligi 1,3 miljonit krooni maksva maastikuauto Hummer H2 maasturi. Helistamine. Vana auto lagunes kätte ära, põhjendab rahvasaadik, kes seal õhtulehe vahendusel 16. septembril 2005. Kaheksa ja pool aastat Tallinna tänavail mujalgi sõitnud Nissan Patrol oli oma aja ära elanud. Läbisõit oli 300000 kilomeetrit. Küsimusele, kas Rahumägi on Hummeriga rahul? Vastata olen küll auto, nagu auto ikka. Zaporožetsi rohkem bentsu maha sõita kui Humneriga. Liiklusregistris oli siis sõiduautona arvel 30 kummerit. Neli kummerit oli kirjas, kui veoautod täismassiga 3,5 kuni 12 tonni. Ülekuulamine ei ole veel lõppenud, vaid läheb edasi, jätkub. Kui tõsine see olukord siis on, et kui me kuulame telefonis praegu mingit krõpsu, siis on see kapo või keegi teine, kes lükkab käima salvestusseadmed või on see lihtsalt mobiililevi mingisugused häired? Kui valdav see pealtkuulamine on, sest ma tean, et ärimehed ju räägivad kõiki, kuulatakse pealt, et kui sa tahad midagi rääkida, siis mine suhtle inimesega otse ja siis ka soovitavalt eks ole ujulas duši all. No ma hakkaksin sellest peale, et noh, kui inimene tahab uskuda, siis sest usub ehk et siis ei mõju mitte üks argument, et tegelikult see on, ei ole nii, või, või on ta kuidagi teistmoodi. Ja enamus on need inimesed, kes, kes nii väidavad, on nii veendunud selles, et neid kuulatakse kogu aeg pealt, nendel ei ole mõtet nende peale aega raisata energiat, need on luulud. Sellepärast et vaadake, esiteks Eesti riik toimib, Eesti riik toimib väga hästi Eesti riigis, et kontrollimehhanismid toimivad ka reaalses elus mingisugust müstikat Eesti riigis toimub. Meil on olemas kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei, kes mõlemad on väga kõrgelt hinnatud rahvusvahelised organisatsioonid. Need on kaks näidet. Näiteks keskkriminaalpolitsei on kutsutud Põhjamaade politseiorganisatsiooni, mis on väga kõrge tunnustus, kuna selles Organisatsioonis on usaldusnumber, üks teisi Balti riike ei ole sinna kutsutud, see protsent 28. mail, sellel aastal toimus üks koosolek Põhjamaade politseijuhtide koosolek, kus selline selline teema võeti üles ja tänaseks on see otsus langetatud. Teiseks, kui me räägime kaitsepolitseist, siis kaitsepolitsei näiteks on Washingtoni spaimi mõnusam või siis spioonimuuseumis on on esile toodud kui üks väheseid või siis üks väheseid eriti professionaalseid eriteenistusi. Aga see tuleneb sellest, eks ole, et britid on meie kapo mehed välja õpetanud omal ajal. Ei tulene, seal on seal, on seal, seal sai muuseumi kaks siis kõrutan, juhtide mussad ja kaitsepolitsei on Eestimaailma parimad eriteenistused, seal on veel mõned, aga et sinna ei satuta niisama, seda ei ole võimalik, see, see on, see tuleneb millestki suurt, seda, seda pealtkuulamist siis siis see protseduur on ju nii mitmeid kordi rullitud, seda ei ole võimalik niimoodi teha, et mingisugune tüüp kuskil laua taga ise klõpsib ennast kuskile kellelegi liini peale ja hakkab kuuluma. See kõik salvestub seal salvestub kolmes erinevas kohas. See, seda ei ole võimalik varjata isegi siis, kui seda üritatakse kuidagipidi tehnoloogiliselt varjata, sellepärast et need seadmed on nii disainitud. Et need ei ole võimalik seestpoolt häirida. Sest et kui see oleks, viibis ainet, mitte üks demokraatlik riik, mitte kunagi ei osta selliseid seadmeid. Ja. See probleem, et meie põhiseaduslikke õiguseid riivatakse, on ju kõigil teiste riikide, kõik tahavad säilitada kontrolli, et eriteenistusi sekkuks üleliigselt meie eraellu. Nii et see kõik on, on suurluul, me oleme seda kontrollinud ja me kontrollime seda tulevikus, kontroll peab säilima, sest kui kontroll on nõrk, siis alati tekib mingisuguseid inimesi, kes sooviksid midagi korraldada ja midagi sellist. Koit Pikaro on aeg-ajalt sõna võtma teemal, et ka Eesti poliitikas on väga palju hämara musta või sõna otseses mõttes kuritegelike taustadega inimesi. Teie arvamuskoti ka ise on äkki? Musta taustaga vaadake, Eesti ühiskonnas on tänasel hetkel, nagu me oleme nagu jõudnud sinnamaale, kus, kus me leiame ükskõik millisest ühiskonna tasandilt leiame inimesi, kes on seotud ühel või teisel moel mingisuguste selliste asjade eest ei vasta Lääne demokraatia standarditele. Ja kui me vaatame näiteks Eesti ärimehi, siis vaatame ükskõik kus kohta ikkagi on selliseid inimesi, kes on mingisugusel moel kokkupuutes näiteks ma, ma ei saa näiteid tuua, sellepärast et ma ei arva, et täna Eesti, Eesti politsei või Eesti korrakaitse all on oleks jõudnud sellisele tasemele, et ta suudaks ka selliseid asju ära menetleda. Ma arvan, et saekik tuleb. Aga looge selles mõttes hüpoteetiline olukorda, ärimees A suhtleb siis kodanik veega. No vaadake, meil on organiseeritud kuritegevus, organiseeritud kuritegevus toodab väga palju raha, sularaha, erinevaid raha, seal on olemas kõikvõimalikke arvevabrikuid, kus mis, mis mis toimetavad, mis on kõik legaalne. Arr vabrikud on praegu tänase allilma kõige suurem tuluallikas või on seal midagi muud? Ma ei, ma ei hakkaks seda teemat üldse käsitlema, ma ei tea, sellepärast ma ei tea. Ja kuhu see raha läheb, ehk et kuhu see raha pannakse, mis organiseeritud kuritegelikul teel toodetakse, see raha investeeritakse Eesti majandusse, seal on võimalik teha ainult legaalsel legaalsel teel. Nüüd kõige-kõige kindlam viis on see, et kas kurjategijad ise läbi variisikute teevad need ettevõtted, kus kaudu nüüd ministeeriumi kasutavad siis nii-öelda kaaspartnereid mingisuguste asjade mingisuguses valdkonnas investeerimisel? See on, see on, see on nii elementaarne ja, ja see täpselt nii käib. Küsimus on pigem selles, kas me oleme täna valmis selleks, et et see selle asjaga nagu lõpuni minna, mina arvan, et me ei ole täna selleks valmis, aga see aeg ühel päeval tuleb päris kindlasti. Kui suur see varimajanduse maht Eesti majandusest võiks olla? Ma ei tea seda, seda statistikat reast ametlikult võimalik teha, eks ole. Hinnangulisi andmeid on ta, aga fakt on see, et narkokaubanduse ainuüksi annab oma meeletuid summasid. Varimajanduse, selline kui ta ei ole organiseeritud, kus, mis organiseeritult tähendab seda, et kõik võimalikult väiksed summad korjatakse tervelt turult kokku ja sellest saab mingisugune üks, üks konkreetne suur summa. Varimajandus näiteks mingisuguses sellises mõttes, et keegi koristab lund kokkuleppel külaelanikele, see ei ole mingi. Tähendab minu kui õiguskomisjoni liikme nägemuses päris kindlasti mitte organiseeritud kuritegevus, varimajandus on see, kus seda toodetakse kuritegelikul teel erinevates valdkondades, autovargused, kõik nii edasi ja nii edasi. Ja see lõppe oma päeva lõpuks saab tegelikult väga suureks numbriks. See on. Kaua te oskate öelda, mis see number võiks olla? Ei oska, ma olen kuulnud selliseid hinnangulisi arvamusi, kus mõnes kuus kui ütleme näiteks detsembrikuus, kui käivad suured peod kui on väga palju turiste, kes tulevad siia pidutsema, aastalõpupidusid pidama, siis võib narkokaubanduse käive olla kaheksa miljonit nädalas. Noh, seda keegi täpselt ei oskagi kunagi öelda, aga selliseid hinnanguid meie korrakaitsest on, on nagu kuulda olnud, nii et sellega peaks nagu arvestama. Karatee on teil ikka veel igapäevane väike harjutus hommikul. Ja ei, südamelähedane loomulikult südamelähedane ma olen õpetanud Eestis üle üle üle 600 lapse ühel või teisel tasemel karateed tegema ja minu klubis kunagi, kus, mis oli Mainori korrati, klubi oli kokku 1200 last, ma arvan, sellist oma parimatel päevadel kaheksanda, üheksanda aasta lõpul. Siis ma arvan, et sellist numbrit ei tule kunagi enam. Aga loomulikult see on, seda on, aga ma ei, väga aktiivselt tegeleb puigi sümpaatia on ikka seal. Nii et kui me siin Vainoga, kes me oleme, sellised isamaalised, patriootlikud mehed, tahaksime igaks juhuks järgmiseks pronksi, oleks nii-öelda valmis olla. Olete nõus meile näitama, kuidas mees maha käsi selja taha käib? Kuule, mis sa teed, miks seda seinas olid suure musta ristidentsija, vaata, sa oled. Kus sa sellest söe võtsid? Taskust loomulikult võtsin, sa võtsid taskus. Et teha seina peale suurmustrist, mille pärast. Sellepärast, et vaata, öeldakse, kui midagi erakordset on juhtunud, tuleb alati seina peale. Suur must rist teha, ma tean seda väga hästi, seda tehti sellepärast, et peletada eemale halba vaimu, aga mis täna erakordselt? Panid tähele, kogu ülekuulamise jooksul me kordagi ei nimetanud tema nime. Kelle nimel sa mõtled, sa mõtled ei. Me ei nimetada nime. Ülekuulamine.