Kuulame. Ära ülekuulamine alustab, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Kuulamiste kambri külmal pingil istub poliitik, kelle tulemine vabariigi poliitoperetikavalehtedele käis läbi Keskerakonna noodikirja lühikeseks rollile kaitseministeeriumis. Järgnes murtud südametemäng ja koduvahetus. Kas tulevane sotsiaaldemokraatliku rahvaliidu esimene viiul või hoopis kordeballeti taga vea täht? Kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamine alustada Mikser, tere päevast. Tere. Täna siin aprilli keskpaigas istudes, ma usun, kui te mõtlete tagasi aasta umbes kui moodustati seda valitsus, kes praegu võimul Toompeal on, siis ega ta vist ei suutnud ette kujutada, et üks teie ministritest saab sellist debatti nii nagu ta praegu saab, jama, usundavate nõuste ei oleks, siis teadis ette, mis olukorda sõna tekkida valinud seda positsiooni ehk võtad endale rahandusministri kohta. Ma arvan, et see oli vägagi teadlik valik ja ma olen isiklikult olnud ka minister ja kujutan ette küll, millist latti saab ministrina ja rahandusministrina seda enam, et eelarve tegemine on alati keeruline protsess ja mõni mõnikord, kui majanduse olukord on roosilisem, on ta, on, ta on ta meeldivam ja teinekord, kui majanduse olukord ei ole roosiline, siis ta siis ta on vähe ebameeldivamaks, aga ma arvan, et Ivari on tulnud selle selle asjaga seni väga normaalselt toime. Nii et teil seda hirmu ei olnud, siis kui koalitsiooniläbirääkimisi pidasite, kui oli küsimus, et kes, mis ministeeriumi ministri ametikoha saab, et siis äkki ühel hetkel saame meie selle inflatsiooni, mis alguses võis tunduda tõesti roosiline, kujutleme tunduski, majandusel läks hästi, aga ühel hetkel võib tekkida pöördepunkt. Klangi, kui majandusel läheb halvasti, siis tegelikult on suuri probleeme paljudel ministritel eriti nendel ministritel, kelle, kelle eelarve on suur ja kelle, kelle eelarvest saavad väga paljud inimesed palka. Et nendele ministritele kindlasti ei ole kerged ajad, et me räägime siin sotsiaalministrist, me räägime siin siseministrist, me räägime siin haridusministrist, et tegelikult kindlasti kõigi kõigil neil meeldivam töötada siis, kui majandusel läheb hästi ja kui, kui ta üldse maailmas on ilusad ajad ja keerulisem töötada siis kui on rasked ajad. Aga, ja teie ettekujutus koalitsiooniläbirääkimistest, kus kõik endast iga partei üritas endast ebameeldivaid ministri positsiooni eemale suruda, on, on pisut selline lihtsustatud, et tegelikult, kui me meenutame koalitsiooniläbirääkimisi, siis pigemini mõne ministriportfelli pärast, noh näiteks välisministri portfelli pärast käis siin erakondade ja ka üksikisikute vahel päris kõva andmine, nii et tegelikult ütleme nii, et iga ministrikoht on, on väärtus selle nimel tegelikult kandideeritakse, et valitsusse minna ja et neid ministrikohti saada ja ja valitsuses võimalikult tugevaid positsioone saada, nii et ei, see, see ei vasta kindlasti tõele, et et nii-öelda sellest oleks olnud tark eemale hoida või keegi seda ei soovinud. Ministri jutu viimaseks küsimuseks ma küsin, kas oli teisi valikuid ka rahandusministri kohale, lisaks Ivari Padarile? No selge on see, et kui erakond läheb valitsusse, siis erakonna juht võtab valitsuses positsioonis, on nii-öelda normaaljuhul niimoodi. Ja Res Publica liidu puhul me näeme, et see ei ole päris nii, Mart Laarist. Tegelikult Isamaa ja Res Publica liidu puhul, eks nemad peaksid oma asjadest nii-öelda ise rääkima, aga aga kui me meenutame, kuidas see partei sündis tegelikult valimiste hetkel oli tegemist nii-öelda liitumisprotsessiga, kus erakonnad oli kaks kaasesimeest ja lisaks veel nii-öelda sisuline liider, kes oli, kes oli valimisnimekirja eesotsas, nii et nemad lahendasid seda probleemi pisut teistmoodi, aga, aga normaalne siiski on see, et erakondade juhid, kes valitsust moodustavad, kaasuvad ka valitsuse töösse ja, ja sel viisil nii-öelda jagavad seda vastutust. Aga kui rääkida veel ministrikohtadest, siis ega, ega lõppkokkuvõttes ei ole ju rahandusminister, see, kes, kes nii-öelda võtab põhjatust kaukast ja jagab neile, kellele meeldib ja kellel vaja on. Et tegelikult rahandusminister on see, kes, kes nii-öelda seda optimeerimisülesannet lahendab, et et kõigi, nende tahtjate vahel olemasolevat võimalikult ausalt riigi huvidest lähtuvalt. Aga rahandusminister on ju ka see, kes selle kauka, tõsi muidugi, ta ei ole põhjatu ja lõputu, aga selle kaupu enam-vähem summana kokku peab kirjutama, summa välja pakkuma, palju on jagada. Ja suhteliselt ja siin on ju nüüd sellesse Eduard, me näeme, on ju vahe sees, umbes kümmekond protsenti on seal. No eelarve on laekunud halvemini ja see on tegelikult mitmete erinevate protsesside tulemus, et et on Eesti oma majandustsükkel nii öelda kaua kauaoodatult tegelikult pöördunud teatavale sellisele kasvu aeglustumise-le ja, ja kuna see tants aga kaua oodata, siis ta on sedavõrd olnud olnud mõnevõrra kiirem ja, ja loomulikult päriselt ignoreerida aga neid maailma majanduses toimuvaid protsesse ja ja siin võib, võib eeldada, et sellised keerulised ajad jätkuvad päris pikka aega ja kas nad nüüd nii-öelda, kas me oleme selle nii-öelda kõige järsema languse, kõige järsema kasvu pidurdamise faasi juba läbi teinud või ise veel jätkub, isegi seda on praegu võib-olla pisut vara öelda? Nii et te olete ikka kindel, et too murrang majanduses sellisel kujul, mis jätab eelarvesse augu, tuli üllatusena. Selles mõttes kindlasti, kui me vaatame neid prognoose, mida tegid rahandusministeeriumi ta tegi Eesti pank, mida tegid kõikvõimalikud rahvusvahelised analüütikud et neid protsesse, neid, neid, neid protsente, mis seda kasvu peegeldavad on viimase aasta jooksul korduvalt korrigeeritud ja korrigeeritud allapoole, nii et analüütikutele tuli see ootamatusena ja poliitikutele, kes nii-öelda lähtuvad analüütikute sotsialistide hinnangutest järelikult ka Nii et need, kes ütlevad täna, et nemad nägid ette seda, et käesoleva majandusaasta 2008 ei ole nii hea, need ajavad udujuttu, ei näinud tuhka keeta. Ei, ma arvan, et kindlasti oli ka neid, kes pakkusid juba toona mõnevõrra konservatiivsemat stsenaariumi, oli neid, kes pakkusid veelgi optimistlikumad stsenaariumi, nii et analüütikuid on igasuguseid. Aga kui me vaatame siin näiteks Eesti Parlamendi opositsiooni, kes väidab ennast olevat toona rääkinud seda juttu, et majandusel hakkab minema kole-kole halvasti, siis just täna see on siis neljapäev. Kui riigikogu menetles koolitoidu gümnaasiumi lõpuni pikendamise finantseerimise pikendamise eelnõu, siis selle eelnõu seletuskirjas Keskerakonna poolt kokkukirjutatuna veebruari lõpus Nad lähtusid eeldusest, et sellel aastal tuleb eelarves tugev ülelaekumine, nii et hetke, et kindlasti ka nemad näiteks ja oma parlamendi opositsioon ei olnud väga järjekindel, kui nad räägivad, et nad juba toona olid, olid väga konservatiivsed ja kokkuhoidlikud. Sotsiaaldemokraadina, mis te arvate praegune minikriis selle kohta võib vist nii öelda, tulised arutelud käivad nii siinpool valitsuse rindejoont kui ka sealpool, siis tuleb see kasuks teile või ei tule. Sotsiaaldemokraatide no kindlasti poliitikud nii-öelda, kui me räägime siin kasust parteidele, siis me siis me räägime ikkagi mingist valimistsüklist ja, ja ma arvan, et eks kõik erakonnad peavad oma järeldused tegema ja ma arvan, et me oleme mõningaid järeldusi teinud kiiremini, kui, kui, kui on teinud seda mõned teised erakonnad, et ja, ja oleme nii-öelda sellist ütleme võib-olla liiga optimistlikku juttu ikkagi kohendanud reaalsete arvude suunas pisut pisut julgemalt ja kiiremini. Aga siin tekib see vastuolu võib-olla, et kui riigil ei ole raha, siis ei saa riik appi minna ka neile, kes tavainimestele, kes majandustsükli languse tõttu kannatavad. Ma pean silmas siin SMS-laene ajaid ja nii edasi, kes kes on suures hädas juba praegu, kui riigil ei ole raha appi minna, siis ka sotsiaaldemokraat, kes just ju rahva ja inimese aitajana peaks silmapaistva ja kuidagi tahaplaanile No ma arvan, et riigi asi ei ole nüüd esmajoones tõpetapi SMS-laenu võtjatele, et neid, neid inimesi tuleb aidata teisel viisil, ma arvan, aga, ja kindlasti on neid, kes abi vajavad ja meile tuleb seda anda ja tegelikult öelda, et riigil raha ei ole, on, on selles mõttes nüüd pisut liiga mustades värvides nägemine, et et kindlasti on probleem, mis tuleb lahendada see, kui, kui maksud ei laeku piisavalt loodetud tempos ja teatud eelarvesse võetud kujutamiskohustusi tuleb kokku tõmmata. Aga, ja kokkuvõttes aasta lõpuks me näeme, et ja, ja ka praeguse sellise laekumis kõvera järgi me näeme, et neid, neid laekumisi on siiski tunduvalt rohkem, kui neid oli eelmisel aastal siseasi, et neid on vähem, kui oli see ütleme, optimistlik ootus eelmise aasta lõpul. Nii et, et Ma arvan, et väita, et riigil raha ei ole, on selline, kuidas nüüd öelda, panitöörlik lähenemine? Ülekuulatav mikser, kui palju läheb maksma Eestile missioon Iraagis, teie endise kaitseministri kindlasti teate seda? Seda numbrit on kindlasti väga keeruline nimetada, et eks me teame, umbes, kui palju läheb maksma ühe sõduri aastane pidamine seal palgakulude ja muude kulude näol. Aga kõiki kulusid kokku ma teile kindlasti kohe praegusel hetkel ei, ei, ei, ei julge nimetada, eks see sõltub ka paljudest erinevatest asjaoludest, sõltub ka sellest, näiteks, kui palju me peame seal neid jooksvalt inimesi doteerima, kui palju me peame sinna täiendavalt mingisugust tehnikat ja ja muud erivarustust suunama, nii et ma siin mingisugust nii-öelda krooni täpsusega numbrit ei julge küll öelda. Hea küll, ärme ütle seda numbrit välja, aga siin ei oleks üks koht kokku hoida, kokku hoida sõjaväelt, mis on valega alustatud. Tõmbame ennast tagasi, me ei pea selles osalema. No tegelikult kui me räägime praegu eelarvekärpest, siis me oleme siit sellest arutelust viinud hall ja põhimõtteliselt kolme ministeeriumi kulud ja üks neist on kaitseministeerium ja kus me lähtume ikkagi sellest endale võetud kohustusest laval jõuda selle kuulsa kahe protsendini SKP-st. Ja, ja, ja tegelikult me ei taha selles osas nii-öelda selle protsendinumbriga tagasi anda, nii et omaette võib rääkida sellest, milline, milline oli Iraagi sõja ajend ja põhjus ja kas ja kuidas seda oleks võimalik lõpetada. Aga Ma arvan, et see ei puuduta seda, kui palju on Eestis riigikaitsele kulutama, et sellisel juhul me, et olla endale võetud kohustuste raames peaksime sedasama raha kulutama kusagil kaitseministeeriumi haldusalas mingitele teistele võimekusele. Aga riik kestab püksirihma koomale tõmbama. Kas riik ei võiks sõda lõpetada? No nagu ma ütlesin, need asjad ei ole omavahel seotud, kui me võtaksime endale põhimõttelise põhimõtteliselt poliitilise otsuse, et keerulistes oludes hakkame vähendama kaitse-eelarvet, siis ma arvan, et me võiksime kaaluda, kas me võtame selle raha siis mõne soetuse, mõne mõne infrastruktuuriprojekti või, või, või ka sma emissiooni kulu alt. Aga meil on võetud vastu poliitiline otsus, et kaitsekulutusi me selle eelarve kärped vähendama ei hakka. Nii et, et juhul, kui me jääme nii-öelda selle põhimõtte juurde, et me kaitsekulusid ei vähenda siis ise kiirust, emissiooni lõpetamise korral oleksime me ikkagi kohustatud sedasama raha, mis, mis sealt kokku hoiame kulutama riigikaitse sektoris. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Nimi, mikser Sven sünni haige koht. Kaheksas Lember 1973 Tartu. Perekonnaseis. Abielus, tütar. Haridus. Tartu ülikool, inglise keel ja kirjandus 1996 Paide esimene keskkool 1992. Töökohad. 10. ja 11. Riigikogu. Eesti vabariigi kaitseminister, 2002 kuni 2003 üheksas riigikogu. Eesti Keskerakonna poliitiline sekretär, Tartu Ülikooli germaani roomama, Taani filoloogia osakonna assistent, Eesti põllumaa, majandusülikooli raamatukoguhoidja, erakond Eesti Keskerakond 1995 kuni 2004 sotsiaaldemokraatlik erakond alates 2005.-st aastast. Komisjon Euroopas Euroopa Liidu asjade komisjon, väliskomisjon. Telefon Riigikogus kuus kolm üks kuus neli kuus null ruum Toompea lossis l 253. Sven Mikser, lubage minna kohe väga isiklikuks, mis või, või või jah, no mis, ma loodan, et see, kes on see, mis hoiab kinni Eesti sellises väikeses sisepoliitikas. Te olete olnud kaitseminister, te valdate kaitse teemat. Ma usun, et siin on nõus sellega ka teie poliitilised oponendid, te valdate keelt. Noor, teil on lai silmaring, NATO struktuurid, Euroopa Liidu jõustruktuurid ei ole teile ettepanekud teinud. Miks endiselt supleta selles suhteliselt lahjas kodumaises poliitsupis? No ma arvan, et Eesti politsei ei ole seda lahi aedsiteks põgenema, Eesti poliitika on, on äärmiselt huvitav, siin on äärmiselt palju põnevat teha. Aga mis puudutab karjäärivõimalusi kusagil läänes, siis ega pelgalt kodust ära olla? Ei, ma ei pelgab nii sugugi kodust ära olla, ma arvan, et tegelikult enamus inimesi, kes nii-öelda siirdub piiri taha ükskõik mis tööd tegema ei oota mitte kuni neile saabub selleks kutse, vaid vaid avaldavad ise soovi, et maailma maailm on piisavalt lahti ja kõik need Euroopa struktuuride NATO struktuurid on tegelikult Eesti inimestele kandideerimiseks lahti. Brüsseli säravad tuled, eks ju. Metropoli ta selline pulss ukse, aga see on midagi muud, see on see, mida, mida noor karjääri alguses olev inimene peaks tahtma. No mis need brüsseli säravad tuled on, et tegelikult kui me vaatame ikkagi näiteks Euroopa parlama rentimise, Eestis on, on, on väga prestiižne koht ja noh, õigustatud selles mõttes, et Euroopa parlament on tähtis institutsioon. Et siis üldiselt Euroopa riikides ikkagi nii-öelda kodumaine kodumaine ministri positsioon või parlamendikomisjoni esimehe positsioon on, on, on kõrgemalt koteeritud. Muidugi see muidugi varieerub, nii lühike, et kindlasti suuremates riikides näiteks ütleme, Saksamaa või Prantsus oma välisminister või kaitseminister olla on, on mõnevõrra suurema kaaluga maailma poliitikas kui, kui, kui Eestis needsamad positsioonid, nii et et võib-olla ka nii-öelda objektiivselt mõni positsioon Euroopas mahub näiteks oma tähtsuselt prantsuse kaitseministri, Eesti kaitseministri positsioonide vahele. Aga, aga ma ei välista midagi, et ma ei julge küll anda, ausõna, et ma nüüd elu lõpuni siin Eestis Eestis elanud poliitikat teen, et, et kindlasti on teisi huvitavaid asju ka, mida võid proovida, aga praegu ma naudin seda, mida ma teen. Ma arvan küll, minna tänavale, teha rahvaküsitlus ja uurida nende käest, kes Eesti poliitikutest on Europarlamendi liikmed, ma kardan, et see tulemus sealt oleks üsna katastroofiline mina kätte saaksime seda. Kahetsusväärsel kombel ma arvan, et ka küsitlus, kes on Eesti parlamendiliikmed, annaks päris sellise tunde. Ma kurva kurva tulemuse, aga mis veel hullem, ma arvan, et isegi Eesti valitsuse liikmete tundmine on, on pisut kehvem, kui valitsuse liikmed ise ette kujutavad, paneb see teid muretsema. Mõnevõrra paneb aga, aga noh, mõnevõrra ka selliseid objektiivseid põhjusi oleks parem, kui, kui nii-öelda poliitikas oleks rohkem selliseid säravaid inimesi, kes jäävad oma nime ja näoga meelde. Kui sageli ta oma tuttavate seltskonnas peate nii-öelda suu kinni panema, sellepärast et ümbruskond ei nii-öelda annab viisakalt märku, et alguses me nüüd praegu poliitikast ei räägi. Aga ega ma ise ei helista nüüd sõprade ja tuttavate seltskonnas pidevalt poliitikast rääkida, et ega poliitika on küll põnev töö, aga, aga aeg-ajalt nagu igas teises tööstki tahaks sellest sellest puhata ja nii-öelda, et see see kindlasti ei tohiks domineerida ja sellise eraelu ja sotsiaalse elule. No ma saan aru, mingi marssalikepike del seljakotis ikkagi on, ei taha lihtsalt sellest veel rääkida. Aeg peab andma arutlust, milliste struktuurides Sven Mikser kunagi tööle hakkab. Kindlasti annab aeg arutust, aga ma ütlen, et mõtlesin tegelikult ikka, ilmselt on enamustel, poliitikutel põues, et kõik kandideerivad ikkagi eelkõige selleks, et valitud ja, ja, ja kindlasti ei ole hea, kui, kui kõik need, kes parlamenti kandideerivad, ütlevad, et oh, et parlamendis on, on mugav ja mõnus, küllalt, et ma ministriks mitte mingil juhul ja ka mitte mingil tingimusel ei hakka, nii et, et kindlasti peaks, peab ka selleks. CV-sse ministri nii-öelda ministriks oldud aega veel lisandub. Elame-näeme, minister olla Eestis, noh, see ei ole üldiselt selles mõttes lihtne. Üheksa valitsused on suhteliselt lühiaegsed ja ja oma poliitilist ambitsiooni seal realiseerida saab ainult väga kõvasti rapsides ja kõvasti platsi puhtaks lüües. Selles mõttes see kaitseministri töö teie jaoks on, on sama väljakutsuv endiselt veel. Tahaksid realiseerida oma oma teadmisi, väljakutseid ja, ja küsimusi seal. Ütleme nii, et minu intellektuaalselt selline huviala on, on välis ja julgeolekupoliitika, kaitsepoliitika on üks, üks osa sellest viimase aasta, ma olen Riigikogus juhtinud väliskomisjoni tegelenud rohkem välis välisküsimustega ja ja võib-olla ei ole nii-öelda igapäevase sellise Hanson praktilise kaitsepoliitika juhtimisega niivõrd hästi kursis kui ma, kui ma olin seda siis, kui on kaitsekomisjoni liige ja ja kaitseminister kindlasti. See ei ole võib-olla hea valik, Mart Laari, Urmas Paet on liiga teravad pähkleid nii-öelda täiesti läbi hammustada. Ei küsimusele läbihammustamist, sest lõppude lõpuks on ju ütleme nii, et ka omal ajal eelmises parlamendis, kui esindasin sotsiaalliberaale, siis siis tegelikult ka selliseid pakkumisi, et miks mitte liituda Reformierakonnaga ja pälvida selle eest välisministri portfell. Selliseid pakkumisi ju tegelikult oli. Aga, aga ütleme niimoodi, et see ei saa olla nagu eesmärk iseeneses, et parteivaliku aluseks kindlasti lihtsalt üks tööpakkumine ei teaks olemas, kuigi Eestis ta pahatihti niimoodi on. Tõsi, jah, räägime sotsiaalliberaalid, et see on väga huvitav ilma sellepärast et ja kogu teie varasem nii-öelda parteikarjäär, siis kui ta 25 aastaselt hakkasite tegelema aktiivselt, ma oletan, et te olete ilmselt Keskerakonna liiga varemgi juba kui, kui saite nii-öelda poliitpoliitjuhiks. Ma ostsin selle Tiit üles, mis seal täpselt oli siis poliitiline sekretär? Jah? Et Keskerakonna büroos omal ajal jah? Selleks natukene viltu ja valesti keskerakonda astumine. Ei, ma arvan, et astusin sinna täiesti õigetel ajenditel ja ma arvan, et ma lahkusin sealt sama õigetel ajenditel, et et ma olen neil seal sellise sotsiaalse ilmavaatega olnud ja ja, ja selles mõttes, et ütleme, kui vaadata, lugeda lihtsalt mustvalge või programmi, siis Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide programmis on on üsna palju ühtelangevat, et mis mul osutus vastuvõetamatuks, oli see, kui hakati mängima ühe teatud Eesti riigi jaoks kindlasti strateegilise eesmärgiga strateegilise huviga, milleks oli Euroopa Liiduga liitumine. Ja, ja see ületas minu taluvuse piirid selles mõttes, et ma leidsin, et, et taolisel juhul ei, isamaa ei saa oma nii-öelda puhta südametunnistusega selles parteis jätkata, nii et, et, et ei, ma ei usu, et see oleks olnud juhuslik või vale või tagantjärele ekslik valik, et ma arvan, et need põhjused, miks ma sinna astusin, olid täiesti siirad ja ausad. Poliitiku renomee on see, mida eriliselt jälgitakse ja, ja otsitakse iga väikest armi seal kahtlemata selline ühest parteist üsna kõrge koha pealt ära tulemine, minek teise parteisse on see, mis väikese armi ometi sellesse sellesse sädab. No eks seda peavad valijad hindama, et ma viimastel valimistel aasta tagasi sotsiaaldemokraadina sain oma elu parima tulemuse valimistel, nii et ma arvan, et rahvas kiitis heaks et rahvas kiitis ilmselt selle heaks ja ma ütleks niivõrd mitte küsimusele heakskiitmisest, ma usun, et siis valijad mõistsid, miks, miks ma seda olin sunnitud tegema ja lõppude lõpuks noh, maailma ajaloos on teada juhtumeid, näiteks Ronserigan, kes 51. eluaastani oli demokraatia, seejärel vabariiklane ja valiti, valiti vabariiklasena presidendiks ja on siiamaani ilmselt vabariiklaste elavate vabariiklaste mälestustes kõrge ideaal, mille, mille poole iga vabariiklane peaks pürgima. Suurepärane näide Sven Mikser, kes oli see, kes oli nii-öelda see seltskond, kellega ta koos keskerakonnas rohkem tegutsesid, nad tulid kõik koos, tulite ära või jäi osa veel sellesse rohelisse ristikheinalehega parteis olles ka. Noh, eks seal on ikka väga palju toredaid inimesi alles ka ja, ja noh, ütleme niimoodi, et et suur osa sellest seltskonnast, kellega meie sealt lahkusime ja kellest mõned on nüüd jõudnud sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja mõned mõnda teise erakonda. Et need olid inimesed, kellega me koos töötasime Siim Kallase valitsuses. Ja ma arvan, et et ütleme, see kogemus kindlasti sidus väga paljuski meid ka ka pärast selle selle valitsuse aja lõppu See on tõsi, et Keskerakond noh, ma saan küll aru, et teil on raske seda nüüd niimoodi öelda, ehkki te võiksite seda teha, ei ole tegelikult sellest august nii-öelda päris puhtalt üle saanudki, mis, mis jäi peale seda, kui, kui, kui see seltskond Keskerakonnast ära tuli Ma saan aru, et oleks äärmiselt meeldiv nii-öelda. Ma juba paneksin kirja. Äärmiselt meeldiv öelda, et nüüd minust jäi maha haigutav tühimik, mida pole suudetud täita. Ei, ma ei arva, et see, et see peaks ilmtingimata niimoodi olema. Et aga, aga ma usun, et need inimesed, kes tegelikult toona Keskerakonnast lahkusid, olid paljuski suutelised kujundama paremat poliitikat, kui on see poliitika, mida Keskerakond täna teeb. No ma saan aru, et kui Reformierakond pakkus teile võimalus saada välisministriks, siis Keskerakond vähemalt proovis rääkida võimalusega või see oli täiesti nii-öelda jäi kõrvale saada europarlamenti, nii nagu ta rahustas maha Siiri Oviiri, kes, kes oli nii-öelda nõus sellesse parteisse edasi jääma. No kui minna niimoodi tagasi nakatunud kroonikaid vaatama ja tapteerima, millal miski sündmus aset leidis, et siis tegelikult ütleme me ju Keskerakonna eelvalimistel enne europarlamendi valimisi kõika kandideerisime, saavutasime ka need kõrged kohad ja loobusime täiesti. Tegelikult noh, ei hakanud mängima seda mängu, et oleks lasknud ennast panna panna nimekirja ja siis kuidagi Trooja hobusena lahkuma, et me arvasime, et siiski panud mahus valimise võimaluse ja, ja leidsime, et kuna me ei kavatse selles parteis enam jätkata, siis lahkume parem enne neid europarlamendi valimisi. Kas need põhjused, mille pärast ta Keskerakonnast ära tulite, on ta endiselt adekvaatsed või aktuaalsed? Keskerakonnas sees vaadates? Ma tegutsen ja toiminud nüüd juba üsna mitu aastat sotsiaaldemokraatliku erakonna sees ja võin rääkida selle erakonna nii-öelda sisemistest rõõmudest ja muredest, et mis toimub praegu Keskerakonna sisemuses ja mida nad seal oma tagatubades arutavad, sellest paraku minuni jõuab üsna vähe. Oi, Sven Mikser, nüüd tantsida küll, tegite ukse lahti, räägime sotsiaaldemokraatide muredest, mis kabinetis või, või nii-öelda meie meie jaoks kuskil kabinetivaikuses meie jaoks varjatud kabinetivaikuses keelavad, mis, mis teil pea valutama paneb, praegu kõige rohkem? No kindlasti kogu valitsuskoalitsioon väga tõsiselt Tegelikult see. Praegu selle otsimisega, kust neid kulusid kokku hoida ja ja, ja, ja kuidas selle aasta riigieelarve ja, ja tegelikult valitsussektori eelarve tervikuna tasakaalus hoida. See strateegia on teil olemas, mismoodi nii-öelda juhtunu veeretada ikkagi lõplikult Ansipi õlgadele mitte lasta enne järgmisi valimisi, mis paratamatult juhtub tembeldada Tehitada käparditeks rahanduspoliitika alal. No selles mõttes me, ma arvan, ma arvan, et me kõik tegelikult lähtume sellest, et valitsus kannab kollektiivset vastutust. Valitsusjuht kannab kindlasti vastutust omavalitsuse eest omavalitsuse töö tervikuna. Iga minister, sealhulgas rahandusminister, kannab tegelikult vastutust oma valitsemisalas toimuva eest, nii et et ega keegi oma vastutuse eest põgeneda. Ja ma arvan, et et Eesti avalikkus on piisavalt tark, Eesti poliitika on tegelikult piisavalt väike, mis sealt hästi näha. Et, et nii-öelda vastutust veeretada kuhugi sinna, kuhu ta tegelikult kuuluma ei peaks, on, on, on raske, kui mitte võimatu. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Aeg 29. jaanuar 2002 sisu eile ametisse astunud Sven Mikser taasiseseisvunud Eesti kolmas kaitseminister, kes ise pole päevagi teeninud ühegi riigi sõjaväes. Mikser 28 tunnistab, et autom Madis tulistada ta ei oska. Allikas. BNS aeg 14. mai 2002 sisu. Valitsuse suurim reisija on kaitseminister Sven Mikser, kes on välismaal käinud igal kolmandal ametisoleku päeval. Mikseri töö on teda valitsuse esimese 100 tööpäeva jooksul viinud Münchenisse, Berliini, Brüsselisse, Krakowisse, Varssavisse, Vilniusse, Copeland, haaginisse, Washingtoni Ottawasse. Kokku on kaitseminister viibinud välislähetusel 34 päeva. Lähetused läksid riigile maksma kokku 164381 krooni. Allikas eta. Ülekuulamine jätkub rahvaliiduga kokku minek kui suur mure rõõmu allikas, see on praegu sotsiaaldemokraatide kontoris tagatubades. See ei ole teema, mida sotsiaaldemokraadid arutaksid. Et Ma arvan, et sotsiaaldemokraatide tagatubades ja eestubades arutati seda temaatikat 2005. aasta kohalike valimiste eel kui me õige mitmes omavalitsuses rahvaliiduga ühises nimekirjas kandideerisime. Ja toona oli palju neid entusiaste, kes lootsid, et see võiks siia nii-öelda sarnastel positsioonidel olevate jõudude ühinemiseni. Aga, aga pärast seda on palju juhtunud, Tallinna volikogus on meil mõne mõningaid mitte üleliia meeldivaid kogemusi ja, ja, ja, ja tegelikult noh, rahvaliit on viimased ajad veetnud sellises väga keerulises sisekaemus faasis ja, ja seetõttu me veidi ahjudega mingisuguseid kõnelusi antud hetkel, aga aga me kindlasti soovime, et nad oma sisekaemuses jõuaksid sellise positiivse tulemuseni, teeksid järeldused sellest, mis on, mis nad on valesti teinud ja ja, ja saaksid endas selgusele ja sellisel juhul me kindlasti ei välista neid. Tulevad tulevikus heade koostööpartneritena. Tähendab seda, et keegi peab seal parteist poliitikast loobuma, see on see sisekaemuse tulemus. Mida teie ootate? No ma arvan, et mitmed inimesed, rahvaliidus kindlasti oleks põhjust kaaluda küll, kas nende jätkamine poliitikas on, on, on kasuks sellele parteile ja nendele nii-öelda õigetele asjadele, mida sa ei võiks Eesti poliitikas ajada. Isegi kui maadevahetuse asi lõppeb Jokiga ehk selgub, et kõik oli juriidiliselt korrektne, teie seda nii-öelda enda jaoks valgeks leheks ei arvesta, ehk et tegemist ei ole süütute inimestega teie koostööd, siis sellisel juhul välistate Eveliste Ei tähendab ma arvan, et ega siin ei ole poliitiline vastutus ja poliitiline, selline usaldus ei ole ju tegelikult mingi juriidiline kategooria, et see usaldus kas on või ei ole. Nii et mina ma ei hakka andma mitte mingisuguseid hinnanguid sellele, milline olla ühe või teise kohtuasja tulemus ja, ja, ja minu sisetunne kindlasti ei ole see see, millele peaks toetuma kohus otsuste tegemisel. Aga ma ütlen niimoodi, et, et kindlasti on teatud persoonid, kelle spekuleerimine jätkuvalt selle selle partei juhtorganites või eesotsas teeb, väga raskeks. Ma julgeksin öelda, et täiesti võimatuks väga lähedase koostöö selle erakonnaga sotsiaaldemokraatide jaoks ja kindlasti ka paljude teiste Eesti erakondade jaoks ja, ja ma arvan, et et kuivõrd selles parteis on tegelikult väga palju tublisid inimesi nii riiklikul kui eriti kohalikul tasandil tasandil, siis kõigi nende huvides tahaksid normaalselt poliitikas jätkata, nende positiivsete teed saaksid Eesti poliitikat edasi viia. Et selleks selleks oleks kasulik neil teatav puhastumine oma tipus läbi viia. Selle isiku perekonnanimi algab Erdaga. No eks me seda also peti tunneme kõik. Karel Rüütli kartma ei pea. Fraktsiooni esimees rahvaliidu demo loobumine on see, mida te ootate. No ma arvan, et Karel Rüütli on noor inimene ja ei ole ennast poliitikas kuidagi määrinud, et tõime, me kindlasti ei soovi. Mis poliitika, see oli, väike nali, aga kokkuvõttes kas üldse selline liitumine selles nii-öelda valijate hääleturusegmendis on see mõttekas on, on seal mingit sellist noh, reaalselt nii-öelda kasu ka, kui siis sotsiaaldemokraadid, arstid ja, ja praegune rahvaliit pärast oma sisekaemust heidaks. Noh, see on sügavalt hüpoteetiline, hüpoteetiline küsimus, et, et kindlasti ei taha keegi hakata liituma või liitma endaga ütleme sellist üksust, mis tooksid kaasa rohkem probleeme kui positiivset ja seetõttu ütleme elame-näeme, vaatame nende selle sisekaemust faasi üle, keegi ei ole öelnud, et see veel nii-öelda võidukalt ja, ja, ja, ja õnnelikult lõppenud. Et lõppude lõpuks kõik võimalused on ju on ju vallani nii poliitilises kui kui, kui, kui muus plaanis ja, ja pärast seda, eks nad pea ise otsustama, mida nad tahavad teha, kas nad tahavad jätkata nii-öelda kitsalt maa parteina. Nad tahavad laiendada oma kandepinda ka ka Tallinnas ja Tartus, kus neil on seda seni vähe olnud. Aga jällegi, et et kuna mina olen sotsiaaldemokraat ja, ja tegelen oma partei nii-öelda poliitilise suunamise ka või sellele kaasaaitamisega, et siis siis ma aga üleliia palju ei, ei soovi süüvida sellesse, kuidas, kuidas teised oma tagatuba peaksid koristama. No räägime siis teie partei sotsiaaldemokraatlikust erakonnast järgmine aastaid 2009. aasta on see, mis toob vähemalt kahed valimised, üks neist on siis 14. juunil, kui toimub Euroopa Parlamendi valimised, toimuvad 18. oktoobril, kui on kohaliku omavalitsuse valimised, töödel ikka käib, aga loomulikult kampaaniat kuskil inimestega räägite reformierakondlik Tallinnasse üsna jõuliselt, praegu juba ju teeb kampaaniat ja palub inimestel appi tulla, et võim Tallinnas siis Edgar Savisaare juhitud linnavalitsuse käest ära võtta. No samas, kui me vaatame seda, kuidas Reformierakond kohalikul tasemel on teinud koostööd nii Tallinnas kui Tartus mitmel pool mujal näiteks Pärnus keskerakondliku linna linna linnavõimuga, et siis või osalenud koos Keskerakonnaga koalitsioonides siis ma arvan, et, et kindlasti nad on valmis ka tulevikus võimaluse avanedes, mitte ainult võtma keskerakonnalt võimuvaid, tagama Keskerakonnaga võimu. Nii et, aga, aga loomulikult nemad teevad tööd, meie teeme tööd, igaüks teeb seda, noh, teeb seda omal viisil ja ja, ja tegelikult suures plaanis tuleb ikkagi võtta ühed valimised korraga, et ma arvan, et keegi ei saa alustada, ei saa lubada endale luksust alustada avalikku, kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniat, enne, kui, kui Europarlamendi valimised on selja taga. Eriti sotsiaaldemokraadid, kel puudub selline tugev näiteks ärieliidis olev toetajaskond, kes oleks võimeline raha peale andma. Tuleb möönda jah, et eks meie meie rahakott on olnud kampaania läbiviimisel kõhnem, kui näiteks reformierakonnal või ka Keskerakonnal. Ja see on see, et te olete seotud nii-öelda ametiühinguga, te olete ametiühingu partei, kuivõrd on olemas nii-öelda pidev passi idealistlikult tasandil olev konflikt tööandjate ja töövõtjate vahel, siis raha ei kipu teepoolele tiksuma. No tegelikult ju Eestis vähemalt kui me nüüd seadusetäht loeme, siis siis äriühingud, erakondi sponsoreerida, et seda saavad, saavad teha ainult eraisikud ja ja lisaks oluline osa erakondade finantsides tulevad tuleb riigieelarvest. Kust neid see tähendab siis erakondi rahastatakse vastavalt sellele, palju neid on parlamendis esindatust. Et eks meie meie ütleme, eelarve on, on on olemas, meie kampaania tuleb kindlasti nähtav ja efektiivne, aga mahtudelt kindlasti mitte sedavõrd suur, kui suurematele erakondadele. Teie juttu kuulates jääb mul mulje, et ega teil nii-öelda kampaania plaani praegu juba paigas ei ole. Kampaania plaan on, on, ütleme selline selline, mis sünnib, korrigeerub pidevalt ja ja, ja sellega töötatakse päris pikalt ette need töö selles suunas, et minna hästi edukalt nähtavam nähtavalt ja hea sõnumiga Europarlamendi valimistele ja neile järgnevatele kohalike omavalitsuste valimistele ja tegelikult ka 2011. aasta riigikogu valimistel töö selle nimel on ammu alanud ja käib. No ta endale, Europarlamendi valimistel teil ilvest ju enam võtta ei ole, nii-öelda Jokerit, kes kõik hääled endale koguks. Räägitakse, et Reformierakond toob Siim Kallas ja kas see võib tähendada, et sotsiaaldemokraadid jäävad üldse häältest ilma kohtadest ilma? Europarlamendis. Ei kindlasti sotsiaaldemokraadid ei jääkohtadest, ilma et ma olen täiesti täiesti veendunud selles, et sotsiaalkohtade arv väheneb. No ma ei tahaks ennustada, ma ütlen vaid nii palju, et seda tulemust, mida tegi Toomas Hendrik Ilves eelmistel europarlamendi valimistel, on äärmiselt keeruline korrata, aga Toomas Hendrik Ilves Europarlamendi valimistel oli kindlasti fenomen omaette Eesti valimiste ajaloos üldse. Ja, ja ma arvan, et, et tõenäoliselt kellelgi seda korraldada korrata ei õnnestu, seda enam, et Europarlamendi valimiste süsteemi on eelmisest korrast saadik muudetud ja seekord enam ei anna inimest hääli mitte siis üksikutele kandidaatidele, vaid annavad hääli erakondadele. See on muudatus, mille vastu sotsiaaldemokraadid ja ka mitmed teised erakonnad on, on päris pikalt sõdinud, aga kaks parlamendi suurimat parteid on siin pannud seljad kokku nii nagu mitmes teises sellises poliitilise reformi küsimuses Eestis sõltumata sellest, kas nad asuvad Ühel ühel või erinevalt pool seda koalitsiooni opositsiooni veelahe, et ja, ja tõenäoliselt meil seda süsteemi enam väärata ei, ei õnnestu. Ja, ja see kindlasti tähendab ka seda, et, et ütleme, ühe isiku fenomen enam nendel valimistel niivõrd palju ei mängi, aga, aga samas on see kahetsusväärne, et, et me oleme siin lihtsalt teatud partei või parteide huvidest lähtuvalt. Parteide huvid, need on ju inimeste huvidki, parteisi valivad, kas pole mitte? See on, see on nii ja naa, ma arvan, et, et mitmes just nimelt poliitilist reformi, parteide rahastamist, parteide ütleme üldist sellist korraldust ja nende nende valimisseaduste spetsiifikat silmas pidades, ma usun, et kui te, kui te teete avaliku arvamuse küsitlusi, siis te saate saate nii-öelda suurimate parteide huvidest mõnevõrra erineva tulemuse. Me teeme selle kahtlemata Europarlamendi valimistest, kui olulised need siiski on ühele parteile, sellepärast et nagu me teame praegusest tänasest kogemusest, siis nagu ka juba korra siit ülekuulamisest kõlas väga palju ei tea, kes meid seal Euroopas esindavad, nende töö ei paista meil siia välja. Kas üldse on mõtet siin väga palju pingutada ühel parteil, et saata keegi ennast esindama Euroopa parlament? Oja mitmel põhjusel, esiteks on parteidel on äärmiselt oluline rahvusvaheline koostöö eriti just Euroopa liidus oma oma nii-öelda sõsarparteidega ja katus, parteidega ja Europarlamendifraktsioonid on üheks selleks kohaks, kus ennast esindada saab ja tegelikult nii-öelda seda Euroopa kogemust nii nii siia tuua kui ka oma kogemust seal jagada, oma huve seal kaitsta. Ronja miljonid on siis, need on, on, on, on ja noh, teine asi kindlasti, mis on nüüd pisut selline kohalikum ja, ja, ja rohkem sellise propagandistlik tähendusega, et eks oni märgilised tähtis see, et igal valimisel partei oleks esindatud teks tugeva tulemuse ja ja, ja oleks nii-öelda pildi peal, et pildid, pildi pealt kadumine kindlasti poliitikas, kus, kus nii-öelda ostetakse, müüakse usaldust, on äärmiselt suureks ohuks. Ehk europarlamendi valimised tegelikult hakkavad väga palju kattuma sisulises mõttes nendest teemadest, millest räägitakse kohaliku omavalitus valimistega. Ja ma arvan, et Eesti valimiskampaaniates väga sageli ei tehta vahet ja jääks nii-öelda oma roll ka meedial, aga tegelikult kandidaatidel, et et ei tehta vahet nendel teemadel, mis ühe või teise tasandi pädevusse kuuluvad. Et räägitakse presidendivalimiste eel, Parlamendi või valitsuse nii-öelda ülesannetest ja tööst ja kohalikel valimistel, jällegi parlamendist ja parlamendivalimistel, kohalikest omavalitsustest, Europarlamendi valimistel üldse kõigest ülejäänust kokku seal rahva hullutamine. Ma arvan, et pigemini räägitakse ikkagi seda, mida, mida rahvas küsib ja, ja, ja kui sa lähed valijate ette, siis nad küsivad seda, mis neil mureks sõltumata sellest, kas amet, millesse sa parajasti just kandideerid, on see amet, kes on kutsutud ja seatud neid muresid lahendama, see on, see on tegelikult väga inimlik. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Aeg, 23. jaanuar 2002 autor Kadri Jakobson. Sisu. Ma kunagi ütlesin talle naljaga pooleks, et ühes Savisaare juurest lähed teise juurde. Ma pole küll uurinud, aga minu teada meil Edgar savisaarega sugulussidemeid küll pole, naerab Sven Mikseri kunagine klassijuhataja Mare Savisaar. Mikser lõpetas tollase Paide esimese keskkooli, praeguse Paide gümnaasiumi kuldmedaliga. Allikas. SL õhtuleht aeg 18. detsember 1998. Sisu. Keskerakonna varivalitsus soovib tutvuda enne ametis olev valitsuse istungit kõigi seal arutlusele tulevate materjalidega. Kuid seadus ei luba seda. Materjalide saamine võimaldab vari valitsusel operatiivselt reageerida valitsuse tegevusele ja kujundada oma seisukohti, ütles Keskerakonna poliitiline sekretär, varivalitsuse välisminister Sven Mikser, kes jagab seda positsiooni doktor Anti Liiviga. Allikas. BNS. Sven Mikser. Ma küsin sellesama küsimuse, mida said ülekuulamise Pealt kuulajad kuulda nädal aega tagasi ühe teise inimese käest, kes istus siin teie koha peal. Mis teile tundub, mis on selle nagu põhjus, et Eesti juhtimine üle väga pika aja on tegelikult omamoodi sellises väikeses mikrokriisis. Ühest küljest on valitsuse tööd selgelt survestatum, kui ta on tavaliselt negatiivne. Eelarve või lisaeelarve ei ole Eesti jaoks tegelikult üldse mitte tavaline, lisaks ei ole mitte kunagi olnud. Kui ma ütlen, et mitte kunagi, siis ma hakkan mõtlema, et võib-olla ma kuskil eksinud mingi protsendipunktiga aasta näiteks 94, aga kahes viimaste aastate kõige madalam riigikogu maine kindlasti rahva silmis on, milles on tulnud. Ma arvan, et siin on põhjusi kindlasti palju, aga esiteks, esimese poolega sellest väitest on raske nõustuda, et kindlasti on valitsusel keerulised ajad, kuivõrd tuleb kulusid kärpida võrreldes plaanituga. Aga, aga ma arvan, et valitsuskriisist me oleme kaugemal, kui me olemegi mitmel varasemal puhul olnud ja ja, ja mitmed varasemad, sellised kriisieelsed situatsioonid on ka viinud valitsuste kukkuma. Sageli tühisemad, selles mõttes on need olnud sellised isikute tasandil probleemid, mis nii-öelda on tekkinud sellest, et kaks meest ei mahu enam ära ühte kabinetti, on sellised remonsistlikud käitumised ja nii edasi. Seekord on tegemist sellega, et valitsus ei ole tegelikult saanud oma tööga hakkama ja ma julgen arvata, et see viimane hullem kui see, et kaks meest ei suuda omavahel rahulikult kokku leppida. Ei, ma arvan, et kui valitsus suudab kokku leppida eelarve kärbetest, suudab selle viia läbi parlamendist ja võtta vastu enne parlamendi suvepuhkust või suve suvepausi, puhkus ei tohi parlamendiga puhuljana mõelda. Et see siis siis tegelikult on valitsus oma tööga hästi hakkama saanud, vaatamata sellele, et, et võib-olla mõned inimesed valitsuse eska otsivad, otsivad, kellele näpuga näidata ja keda siis süüdistada selle esialgsete prognooside ebatäpsuse eest, aga aga nagu öeldud majandus maailmas ka Euroopas on, on, on tegelikult keerulisemas situatsioonis, kui ta oli mõnede aastate jooksul ja see on majanduse, sellise tsüklilisus, eks üks üks tunnus. Noh, lisaks võib öelda, et kui vaadata viimaseid suurimaid majanduskriis ja maailmas või selliseid majandus Selliseid raputusi ütleme 90.-te aastate teisel poolel et siis siis isegi võrreldes selle 10 aasta taguse ajaga on maailma majandus veel tunduvalt globaliseerunud edasi globaliseerunud ja, ja nende erinevate kontinentide, majanduskriiside või finantskriiside raputusi on tunda kaugemal ja kiiremini, kui oli varem. Nii et ma arvan, et tegelikult see, et nii-öelda on majanduses kätte jõudnud keerulisemad ajad, kui nad olid paari viimase aasta jooksul ei tähenda, et valitsus ei oleks oma tööga hakkama saanud ega tähenda ammugi seda, et valitsus Kriisi te olete seda uskuda, inimesed ilmselt ma usun, aga paljud arvavad teistmoodi sellepärast et et see on jälle nende õigus uskuda, aga räägime siis parlamendi parlamendi olukorrast. Ometi siin ei saada võtta maailma majanduse musta karvast kätt ja tuua seda põhjenduseks. Ei, aga, aga ausalt öeldes ma arvan, et ka see Eesti Parlamendi kriis on mõnevõrra näilisem, et te siin nimetasite ühe parlamendisaadikuna, kes kes on teinud lollusi ja, ja tõenäoliselt ei ole ainukene parlamendisaadik, kes on teinud lollusi. Aga, aga ma arvan, et vaatamata sellele, et mitmed Eesti poliitika sellised säravad tähed räägime kas või Siim Kallas on on siirdunud parematele jahimaadele, tegelevad teiste asjadega ja ja, ja võib-olla parlamendi koosseisud kord-korralt on, on on, on, ütleme selliste tuntud saavate oratoorselt võimekate ja, ja laiaanalüüsivõimega inimeste poolest jäänud vaesemaks. Seda võid mõelda, et siis siis tegelikult ei saa öelda, et parlament oma tööga saaks kuidagi halvemini hakkama. Et on tõesti tunud, kõlanud kõik võimalik radikaalseid ettepanekuid, et nüüd, kus Eesti vabariigi seadused on suures osas valmis, et võib-olla saadame parlamendi üldse laiali või hakkame seda teenust sisse ostma mõnelt erafirmalt või, või, või vähendame parlamendi koosseisu miinimumini, et vaatamata sellele tegelikult parlament töötab, teeb oma, teeb oma tööd ja ma arvan, et valdavas osas töötamisest Ma olen teiega täiesti nõus ja mulle meeldib see geniaalne vastus, mis noh, ma julgen arvata tegelda kõikide isiklikke seisukohti või nagu tõesti sügavaid veendumusi, vaid, vaid on poliitiliselt korrektne vastus. Te saate ju aru ometi, et inimeste suhtumine sellesse parlamenti ei ole muutunud ainult seetõttu, et sealt on puudu säravad kõne esitajad, kes seal mõned aastad tagasi oli see, see suhtumine on kuidagi kinniga milleski muus. Ma arvan, et see suhtumine on kinni selles, et tegelikult töö, mida parlament teeb, on muutunud märksa kõrgemat, sellist kitsast professionaalsust eeldama. Järelikult tööd oskab ja suudab teha seal mingi 22. Ei, ei, ma mõtlen, et pean siin silmas hoopis midagi muud, et inimtegelikult tegelikult valdkonnad, millega tegeldakse, nõuavad väga kitsast sellist pühendumist. Et selliseid generalist, kes nii-öelda Taanis ehitavad Skitseerivad nii-öelda kogu riiki tervikuna suurele pan noole, et neid võib-olla enam niivõrd ei vajata ja ka nemad ei leia poliitikas enam nii suuri väljakutseid või vähemalt sellesse Eesti poliitikas. Ja seetõttu, kui me räägime näiteks siin kaitseväe välispoliitikast, siis me tegeleme väga keeruliste, väga suurt süvenemist nõudvate asjadega. Kui sama võib öelda näiteks sotsiaalpoliitika kohta, kus tegeldakse peente Finessidega, mis nõuavad väga suurt süvenemist ja, ja tegelikult tuleb visata kivi siin kindlasti ka Eesti ajakirjanduse kapsaaeda, et kui kui Eesti ajakirjandus nakataks ajakirjanduse esindajatele, kes kajastavad parlamendi tööd hakkab mõni parlamendisaadik seletama, seletama seda, kuidas nii-öelda strateegilises plaanis jätkusuutlikult muuta näiteks Eesti pensionikindlustuse või, või töötukindlustuse süsteemi, nii et see toimiks ka 25 10 aasta pärast ei elaks üle kõikvõimalikud demograafilised muutused, siis ma arvan, et 20 minutit suudab see inimene kuulata, siis aru, peas kinni, läheb tagasi oma toimetusse, võtab pastaka ja kirjutab, panen parlamendiliikmete palkadest. Et see on, see on, see on üks kahetsusväärne tõsiasi. Ja ma arvan, et tegelikult ütleme ajakirjanduse suhtumine Riigikogusse on, on võib-olla pisut mustvalgem kui nende inimeste suhtumine, kellega õnnestub et kohtuda ja neid probleeme arutada ja, ja tegelikult ma ei räägi siin mitte ainult nii-öelda valija, sest sellisest ütleme seinast seina, inim, inim inimhulgast, kelle hulgas on erineva haridustasemega erinevas eas kodanikke, kes päev-päevalt teevad rasket tööd ja teenivad oma perele palka, vaid ma räägin ka tegelikult nendest konkreetsetest huvigruppidest, kes kes puutuvad igapäevaselt kokku erinevate parlamendikomisjonide tööga. Millest see ajakirjanduse nagu seisan, ma saan küll aru, et apelleerisin viitsite sellele, et ajakirjanduses puudub nii-öelda võime süveneda temaatikast, küllap on see, küllap on see õige või, või küllap see on või see väide jääb nii-öelda teie teie südametunnistusele, mis, mis, mis siis, kas vajab tõestamist see väite tõesus või mitte, aga, aga noh, ma tahan öelda lihtsalt seda, et inimesed ostavad seda ajalehte, kus nad saavad seda informatsiooni, mis neid huvitab. Ja ma olen Ma arvan, et seda seda väidet on võrdlemisi keeruline tõestada, nii et eks need, eks need ajalehed sihivad ka nii-öelda proovivad sihtida ennast võimalikult suurele lugeja grupile, aga aga, aga tegelikult inimesed ei saa osta mitte seda ajalehte, kus lisaks see, see, see, see, mis neid huvitab, vaid nad peavad olemasolevat, võrdlemisi piiratud arvu ajalehtede hulgast leidma selle, mis nii-öelda kõige, kõige pikem, mõni vastab seda, mida nad, mida nad, mida nad lugeda soovivad või tarbida suudavad. Ma loodan, et te teate, millised ajalehtede tiraažid sellisel juhul just see jaht, mis puudutab nii-öelda palkade temaatikat, kulutuste temaatikat, on ju kõige ostetum leht. Ja aga see ei tähenda, et see oleks see, mis, mis on nii-öelda riigi kõige tõsisem probleem. Et kui me vaatame kas või need seda, seda kollast ajalehtede rohkust ja seal kajastavaid teemasid, siis ma arvan, et need tegelikult adekvaatselt ei, ei peegelda mitte just neid nii-öelda riigi ees seisvaid tegelikke probleeme kõige adekvaatsemalt. Ja kui me vaatame kas või Eesti ajakirjanduses eesti poliitikutest kirjutatud lugusid, siis paraku nende köökidele, magamistubadele, uutele vanadele kallimatele pühendatakse ilmselt nii-öelda ting trüki poognatest märksa rohkem tähelepanu kui nende poliitilistele seisukohtadele. Või sellest, sellest võib välja lugeda kahte erinevat asja, esiteks, et kas, kas siis nii-öelda rahvas ei soovi tarbida neid poliitilisi seisukohti või siis, et mõningal juhtumil mõnedel poliitikutel võib-olla ei olegi poliitilisi seisukohti, mis oleks sama huvitavad või paeluvad, kui, kui nende magamistoad. Mis seal toimub, lihtsalt nendes finessides väga keeruline rääkida ja lihtsam on näidata uut sitsi, mis on soetatud magamast. Ma arvan, et tegelikult, nagu ma juba enne ütlesin, elu on elu on läinud võrdlemisi keeruliseks ja sellist noh, sellistelt generalistidele on võib-olla vähem, vähem vähem ruumi ja vähem võimalust ja tuleb olla kodus kitsa valdkonna väga spetsiifilistest detailidest, mis paraku ei olegi lahti kirjutatavad, ütleme ühe mooduliga ajalehes või ei ole mahutatavad ühte BNS-i pealkirja ja, ja, ja seetõttu sellises nii-öelda sound vaid maailmas on, on, on võrdlemisi keeruline neid neid teemasid inimesteni viia, kui me vaatame seda dissonantsi, näiteks kui räägitakse, et kas kas Lissaboni lepet või, või minu pärast Euroopa Liiduga liitumise tingimusi omal ajal oli rahvale piisavalt tutvustatud, siis tegelikult paljud inimesed olid suutelised ühes oma hingetõmbega kurtma selle üle et neile ei pakuta piisavalt informatsiooni kui ka selle üle, et nende postkastile sisustatakse mingisuguse rämpsuga, mida nad ei ole kunagi tellinud, mis oli siis näiteks riiklikult rahastatud teavitusmaterjale Euroopa Liiduga liitumise tingimustest. Nii et see on paraku, ütleme sellise meie infoajastu üks iseärasus, mis, mida me ei ole suutnud päriselt lahendada. Nii lifti ja köistee ohutuse seadus, esimene peatükk, üldsätted, paragrahv neli, ohutusseadise ootusseadised, tootja ja lõige kaks. Köistee puhul on ohutus ja teise iga peamine komponent või nende kogum kogu ei ole seadmestiku alamkoostöökogu koostia, iga seade, mis on ühendatud köisteega, tagamaks selle ohutu funktsioneerimine. Absop funktsioneerimine no ei ole, kuule, palun kuula lõpuni, katsu kannata, tagamaks selle ohutu funktsioneerimine ja identifitseeritud ohutusanalüüsi tulemusena ning mille puudumine, tõrge või talitlushäire ohustab inimese elu ja tervist. No elu ja tervist elule, tervisele ongi see Finess, eks ju, ei ole. Katsu kuulata lõpuni ei ole kannatust, saad aga mingi ajakirjanik. Kuulamine.