Tere kaunist pühapäeva jätku kõikidele kuulajatele on jutusaateaeg ja mul on rõõm öelda tere hommikust täna Mart Poomile. Tere, Mart. Tere hommikust. Kas sulle peaks ütlema juba? Tere väliseestlane? Mart Poom. Saju oled meie kodudes selline püsielanik olnud hästi-hästi kaua spordisõbra jaoks vähemalt spordisõber loeb, et Poom mängis, pom, treenib pommi mänginud, sest oli vigane, aga ta kogu aeg oli, oli justkui meie kõrval. Tegelikult sa elad ju ikkagi Inglismaal, oled sa. Väliseestlane nonii, ma tahaksin ennast nimetaja väliseestlane, kuigi jah ma olen 37 aastane ja oma elu jooksul ma just arvestasin, olen elanud 15 aastat välismaal, et enamuse aja Inglismaal aasta Soomes, pool aastat Šveitsis. Et ikkagi praegusel hetkel on tõesti, võib-olla rohkem on selline kodu tunne Inglismaal. Sest no tere on seal ja oma nagu maja ja kodu, et selles suhtes küll, aga ikkagi juured siin ja kindel plaan ikka tulla tagasi Eestisse. Oled sa arvestanud, kui mitu päeva aastas sa üldse Eestisse tulla? Ausalt öeldes ei ole aga vähe, et ainult kui on Eesti koondise mängud olnud. Kui ma olen olnud siis mängijana või nüüd siis väravavahtide treenerina koondisel abiks, aga eks mul ole ka palju neid mänge vahele jäänud vigastuste pärast ja siis tavaliselt ka suvel, kui Inglismaal hooaeg lõpeb tavaliselt maikuus, et siis saab. Kolm kuni neli nädalat, saab ka Eestis nagu puhkust veedetud. Et kuu puhkust ja umbes kuu kõikvõimalike mängudega seotud päevi, ehk siis umbes kaks kuud aastas oled sa Eestis? No. Kas päris kaks kuud välja tuleb, et ma rohkem poolteist kuud aga jah, umbes niimoodi ta on. Sa oled olnud väga kaua Inglismaal. Jalgpalluri saatus on see, et ühel hetkel öeldakse, et su teeneid enam ei vajata või siis nii-öelda näiteks üldse mitte midagi. Oled sa arvestanud sellega, et kui sa oled praegu arsenali väravavahtide treener, siis näiteks enne jõule tuleb telefonikõne. Et meil ei ole sind enam vaja. Ja siis Mart Poom, ole hea. Tee, mis tahad. Telefonile Läheme tulla ka varem, sest tegelikult mul on praegusest lühiajaline leping ainult ja siis selle kuu lõpuni oktoobri lõpuni. Et veel päris täpselt ei teagi, mis ma nüüd edasi hakkan tegema, nüüd lähi lähitulevikus arsenali põhiväravate treeneri peidan, tema tahab küll väga, et ma jätkaksin nagu tema abilisena. Aga loomulikult otsustab ikkagi ase mängersis Arsenali mänedžer. Aga kui, kui ma ei saa arsenalis jätkata, siis ma nagu saan pühenduda rohkem keskenduda oma nende treeneri õpingutele, et kuigi ma arvasin, et võib-olla tuleb rohkem aega, kui ma nüüd ise palun, lõpetasin, tegelikult on ikkagi see kolm pool kuud ainult ülikiirelt arsenalis nagu treeneriametis olen olnud iga päev nagu põhimeeskonnaga tööl ja täiesti nagu ei olegi leidnud aega veel aineid treenerilitsentsi pabereid jalga jätkata, et siis, eks ma pean ennast kokku võtma ja pühendu neile. Mis seal salata, kõrvalt vaadates on ju tippsportlase elu huvitav värvikirev ja selline edev ja rahaga makstakse päris palju. Millal sulle jõudis kohale, et see maailm on tegelikult hoopis midagi muud kui vaadata värvilisest ajakirjast või vaadata näiteks mängureportaaže, kus 40000 pealtvaatajat hulluvad, kui Poom hüppaga tõrjuv? Ma arvan, et sa ei saa kunagi nagu päris rahul endaga olla või jääda nagu loor peale puhkama, et ma olen ka kunagi enda karjääri jooksul mõelnud, et oh, nüüd ma olen ennast, väidan, oli tõesti olen, võin võtta nagu jala gaasipedaalilt maha ja ole rahul, mis ma olen saavutanud või kus ma olen. Et tippsport on selline, et sa pead ennast pidevalt tõestama päevast päeva nii treeningutel kui ka võistlustel ja ja ma arvan, et kui sa hetkekski nagu mõtled, et sa oled nüüd kõva tegija, oled nagu saavutter, mis, mis on võimalik siis nagu on väga kerge Eesti võid kukkuda. Et eriti kui sa tuled sellises väikeses riigis nagu Eestis Eesti ja ta nagu jalgpallis läbi lüüa, siis ju tegelikult ikkagi Eesti ei ole mingi tuntud Alpioreik, sa pead olema ikkagi teistest üle ärid, kui sa lähed selles jalgpalli sünnimaale, et sa pead ennast kogu aeg tõesti näitama, tõesti, ma saan, pidev võitlus, võitlus iseendaga, võitlus valuga, võitlus meeskonnakaaslasega koha pärast platsile pääseda, loomulikult võitlus vastastega, et see ikkagi ei ole selline lust ja lillepidu, võib-olla mida, mida inimesed vaatavad sellest kurikuulsast seriaalist jalgpallurite naised, et see on ikkagi hoopis midagi muud? Spordisõber vaatab vist isegi rohkem mängu reportaaži ja kui nad siis sealt tunnelist tulevad, rivistuvad, teevad pilti ka enne mängu ja siis hakkavad mängima, et see kõrvalt vaadates on ju niivõrd niivõrd ilusaks. Kas sinul, kui sa Inglismaal hakkasid kanda juba kinnitama, tekkis mõnikord ka selline hetk, et noh, ma olen ikka natuke kõva mees küll, et lasen natukene lõdvemalt täna, et kõik oli hästi. Ei, ei ole, et ma loodan, et ma arvan, et võib-olla sellepärast nii kaua seal Inglismaa liigas vastu pidasin mingi mängijana ja sest ega kui mõtleme nüüd tagasi, ega, ega sa alguses mul kerge ei olnud, esimene minu Inglismaa klubi oliivi portsmud ja see oli 1994, kui ma olin 22 aastane, kui ma sain võimalusi minna Portsmouthi, see oli esiliiga klubi tol ajal ja tegelikult mul ei, lõppude lõpuks seal ei õnnestunudki ennast läbi lüüa. Et ikkagi ma olin, jäin kindlalt teiseks numbriks. Esimesel hooajal ka oli muidugi mul tõsine põlvevigastus, kus ma olin viis kuni kuus kuud audis, aga ka pärast seda tegelikult. Ma ei suutnud põhivärava kohta välja võidelda ja päevad olid siis teised, et oli veel vaja tööluba. Kuna Eesti ei olnud siis Euroopa Liidu liige, siis ma isegi, kui mul oli kolmeaastane leping pärast poolteist aastat pidin tulema tagasi Eestisse, aga aga isegi kui sellele, kuidas öelda, tagasilöök kolima vääris ma nagu ei andnud alla, et ma arvan, see ongi nagu, kui sa tahad tippspordis läbi lüüa, tuleb neide tagasilööke või raskusi või ebaniikuinii, kõik ma arvan, kõigil et ei lasknud mitte alla anda, saad leida endas seda sisemist jõudu ja indu veel rohkem nagu tööd teha ja üritada uuesti ja õnneks aasta pärast avanes uuesti võimalus minna Inglismaale siis juba Taavi kaundisse ja seal mul õnnestus nagu põhimõtteliselt kohe läbi lüüa, et saada põhiväravavahiks ja peaaegu viis aastat Premia liigas mängida. Oled sa lugenud kokku, kui mitu päeva või kui mitu kuud oma elus oled sa olnud vigastatud siin minu meelest paar aastat tagasi Päevaleht lugeja jaoks väga huvitavalt kaardistas Markovi ära, ehk siis oli Poomi pilt üle lehekülje ja siis tema peal olid sellised mummukesed selles kohas, kus Bob on olnud vigade ja noh, mummukene oli rohkem kui poomi sealt alt välja paistis. Laias laastus kui palju sa kokku oled olnud, jalgpallist eemal, vigastuste tõttu. Aasta-kaks. Aasta on kindlasti, sest juba noh võib öelda jah, peaaegu kaks aastat, ma ei ole täpselt nii täpselt kokku pannud, aga ma tean, et kui mul on mõlema põlvega olnud suur jama nagu on läinud mõlema põlvega, ühendab üks operatsioon nagu nässu, et kus on teatud tegemisel lisaoperatsioone ja mis on nagu olnud nagu tüsistusi ja et on nagu jäänud vinduma, et on ebaõnne ka, et jah, see on olnud tõesti väga palju, et kokku 13 operatsiooni, et et kahjuks kahjuks oli minul see sportlase saatus seda samamoodi, et, aga samas oli ka mul see huvitav tipp, tippsportlase karjäär ja ja ma nagu kõige tähtsam, et ma nagu saan hommikul nagu sirge seljaga peeglisse vaadata, et andsin endast õigemini minust olenes, et ma nagu ei saa midagi jääda kahetsema. Aga kas teil murdumise momente on sinu elus või oli sinu sportlaskarjääri jooksul palju kusse, vaatsestetab taas, ei tule ja ei tule ja ei tule ja ja ma istun ja istun ja terveks ei saa ja ja tulevad uued ja nooremad ja andekamad peale ja mina poom, noh. Et kas seda kõike on vaja, parem teeks midagi muud. Mõtleme küll ei olnud, et ma tahaks midagi muud teha, et lõppude lõpuks alla on kõige kergem anda. Aga loomulikult oli väga raskeid hetki ja kus täiesti või siis nagu noh pisar tuleb, silmad. Eriti kui ma ütlen, nagu see näiteks 2004 2005 hooaeg, kui ma olin sander landis ja parema põlvega algas pikk paus, kui oleks käinud olema lihtsalt tavaline nagu meniskioperatsioon ja mis saaks järjekordselt läheks nagu nässu ja ja ma ei saanud ka Sanderlaadis nagu juuritud seda piisavalt, et ja mõeldud, et äkki äkki nagu operatsioon läks? Täiesti nagu midagi läks halvasti või midagi, et äkki läheks võtaks uue nagu selle arvamuse spetsialist, aga jäin vinduma ja nagu ja lõpuks, kui tehti Saksamaal uus operatsioon siis pärast seda sai nagu süstides infektsioone, nagu siis oli küll, et kui ma lõppude lõppude lõpuks olin juba alustasin Loomingu jagu, tekkis veel infektsioon ja selgus, et et jääb veel opereerima, kui see oli kolmas operatsioon ühest nagu suht suhteliselt väiksest vigastusest, mida siis Mihkel Mardna siin Eestis tegijaid siis oli küll ikkagi. Noh jah, päris päris nutune või, päris kurb see oli oligi loomulikult natuke selgus, et mis, mis must saab ja kus ma saan jätkata jalgpallurina ja ja loomulikult ka võib-olla aasta tagasi viimane õlavigastus, mis oli noh väga range ja väga suur, et seal oli ka ikkagi väga-väga halval ajal, et hooaja alguses, kus mais Stalin taas võitnud tagasi põhivärava votarilisaline, ise heas vormis, ise olin taas tõusulainele, et juhtus ja siis oli selge, et et ega siit läheb väga kaua aega ja kas me üldse mängima saanud, et seal oli ka kindlasti selline väga kõva tagasilöök, aga need on olnud nagu karjäär ja ja ma nagu ikkagi jah. Ma võib-olla mida, kõige minu kõige suurem saavutus ongi see vaata mandril vigastustele, ma olen alati leidnud endas jõudu ja tahet nagu ennast taas nagu pildile või võidelda või ennast uuesti tõestada, ennast uuesti tippu töötada. Aga mismoodi see tahte leidmine endas käib, kas sa tehakse sulle operatsioon ära ja siis sa vaatad oma põlve, mida sa liigutada ei saa, siis ma mõtlen, et ma tahan, ma tahan, ma tahan, ma tahan, või sa mingile tasemele ei lasku või kust, kust niisugune haletsus peale tuleb? Või või mis sa teed, kui sul on selline abitu olukord, oled kas kipsis või ole voodis pikali ja seisab mitte midagi teha, tennispalli saad võib-olla käega pigistada? Jah, kas või sedagi ja mu eks loomulikult mul on ka vigaste jooksul olnud selliseid masendus hetki, aga ikkagi väga tähtis on see, kuidas sa psüühilised ennega tegeled ja olen lugenud neid psühholoogia või spordipsühholoogiaraamatuid. Ja ikkagi sa pead kogu aeg nagu olema vaimselt väga tugev, vaimsete nähtustega. Läheme täiesti, sa pead ennast sisendama, et sa suudad tagasi tulla. Et ma tulen tagasi. See positiivne, et selline enesesundi enesekõne kõne endaga ja loomulikult see on ikkagi tohutu higi ja vaev, mis sa pead siis vigastuse nagu need taastustrennid ja harjutused ja neid, noh need on tõesti igavad ja võtavad tohutult aega, aga sa pead nagu pidevalt tegema aja nagu noh ikka see on nagu vägarand tööd. Kas profimaailmas Mart Poomi vigastus mõnele klubikaaslasele läheb korda kuidagi ehk siis kas tuntakse su vastu huvi? Noh, arsti tehti, ikka tunnevad, see on nende palga sisse kirjutatud, et poomi tuleb ravida. Aga kaasmängijad, teised väravavahid helistavad, küsivad või see on nii karm maailm, et igaüks peab ise endaga hakkama saama, vaid. Nojah, suhteliselt ikkagi, sa pead iseenesest väljas olema, et loomulikult videod tunnevad huvi ja ma arvan, et kui on hea treener, siis ta tunneb kovise vigastatud ikkagi mängija, et ta ikkagi räägib ja nagu ütleb paar sellist sõna nagu, et sind hoides moraal üleval ja aga, ja ega, ega, eks algul võib-olla küsitakse, kuidas on ja kaua läheb aega siis siis sa oled ikkagi päris üksi, teised lähevad välja ja trenne, aga sina oled aas, kas siis jõusaalis, isade käe all või üksi või siis kui sul klubil on fitness treeneri juhtnööride, käel ja, või taolist ongi algul ikkagi füsioruumis jõusaal, bassein, kus see taastusravi käib ja need on pikad päevad, olid tavaliselt siis on ikka hommikul ja õhtul nüüd on juba ammu koju läinud, kui sa oled seal baasid ja üritad ennast taas nagu mängukorda saada. Jätame su tervisekaardil rahule ja räägime millestki muust ka. Ma lugesin umbes kuu aega tagasi roigiini Iiri koondislase, legendaarse Manchester Unitedi mängija autobiograafiat, kus lisaks kõikvõimalikele muudele huvitavatele seikadele jäi meelde mulle kaks asja. Ütle sina, Raikin väidab, et veel 90.-te aastate keskel oli Inglise liigas selline noh, suhteliselt lõdva režiimiga elu, kui olid mängud läbi, siis mindi koos kuhugi, pubisse võeti mõned õlled ja järgmisel päeval ka ja toitmistega ei vaadatud effisse Chibs kindlasti rahvustoit käis ka jalgpallurite menüüsse ja et söödaks pastat sellele väga ei mõeldud. See muutus toimus vähemalt Raigiini sõnul kuskil 2000. aastal või pärast seda kogenud seda ka niimoodi, et kui sina läksid inglise liigasse siis oli see nagu selline vähe lõdvem lõdvema korraga moodustist liiga asi, kuhu sa sattusid ja ja pärast läks ikka väga professionaaliks kätte. Kindlasti hea, et mul endal, nagu, kui ma nii pikalt Inglismaal olnud on väga hea näide, nagu mainisin siin portsu mu esimene Inglismaa klubis oli siis 94, suvel, kui ma sinna läksin ja olin seal kuni 96. aasta kevadine, ma mäletan väga hästi, et sind, Smitte oli mu meie peatreener, kes hiljem kolima staabis. Et siis, kui oli võõrsil mäng, siis pandi kodustaadion, pandi Naukast Padwideri õlut, bussi ja ja peatreeneri treeneritele paar pudelit punast veini ja pärast mängu tagasi tagasi saaksid lõõgastuda, jah. Et ütleme, mina olen ka tegelikult üks esimesi välismaalasi Inglismaa liigas ja ikkagi see muutus toimus ikkagi jah, 90.-te teisel poolel. Kui tuli asemänge, näiteks esid üks esimesi välistreenereid või kes oli edukas, kas läbi lõi ennast? Üha rohkem tuli välismängijaid Euroopast ja ka treenerid, kes siis teise uut suhtumist professionaalsemad suhtumisest. Et kuidas mänguks valmistuda ja see toitumine ja ikkagi alkohol ja tubakas ei käi kokku ja sest noh, õlu oli jah, vana briti jalgpallikultuuri nagu lahutamatu osa ja ma arvan, et ikkagi 90.-te keskpaigas jalgpall hakkasin tormiliselt nagu arenema ka, et konkurents aina tõusis liigiteke, mis on nagu kommertslik sellele liiga, mis nagu sai tohutu menu kohe algusest osaliseks. Kui siis Rupert Murdoch ostis ära Sky televisiooni ja Sky nagu satelliittelevisioon sai, siis nagu hakkas näitama neid inse räme liigile mängijaid sisu üle maailma. Kohe ilmse liigase populaarsus kasvas hüppeliselt ja ikkagi sellest 90. lõpu poole hakkaski nagu jalgpall minema rohkem selle suurem äri või business i poole. Et tänu sellele ma arvan, koelise konkurents tõusis lihtsalt kav klubi muutusid järjest professionaalselt, kuna muidu ei oleks võimalik nagu enam nagu edu saavutama. Sina koos Gerd Kanteriga oled Eesti spordis kaks sellist muster last, kes ainult teevad trenni ja siis puhkavad, magavad trennide vahel. Kui sina sinna taabisse sattusid ja teised omanedbad variserid avasid pärast mängu, siis kas sa avasid ka või sa istusid üksinda, ütles, et mina ei võta, mina olen põhimõtteline, Mart Poom. Ja kui sa nii tegid, siis kas su peale vaadati, vähe viltu võeta? Kuule mees ei, ei austa meid või Inglismaa jalgpalliaustaja. Kui maid aabis olin, siis ikka või 97. kevadel hakkasime siis, ega seal enam ei olnud õlu ja oli rohkem selline vana briti jalgpallikultuur, oleme nagu ma ports Moody's oli 94, et kui võeti, et, aga ei ma mina, mina küll jah, ei, ma olin veel noor ka ja ei, ei, ei võtnud nagu, ei avanud, stab Advisleritud ega mul üldsegi, et õlu ei meeldi, et aga mäletan, et jah, see oli selline huvitav, aeg-ajalt ikka mõni mõni vend ikkagi pärast mängu. Khani sõnul on sihuke päris, täideti, oli isegi paar kaklust seal bussis ja. Jim Smith on hästi meeles, et kes armastab väga punast veini, siis käis seal suure sigari mööda bussi ringi nagu meestega rääkimas ja et see oli omamoodi kogemus. Jah, et ja eks ta oli palju neid f-tähega algavaid sõnu, mis on tema nagu repertuaar, see oligi omamoodi karm ja huvitav kogemus, aga loomulikult. Praegu sa räägid sellest suhteliselt rõõmsa näo ja, ja suhteliselt lõbusalt, et kuidas sa siis tundsid seda, kui sa vaatasid, et mis, mis nüüd toimub, kuhu sattunud oled? See oli, jah. See oli ikkagi üllatav, selline. Omamoodi jah, kogemuse peaaegu pidid nagu sellega harjuma võimalikult kiiresti oli ikkagi, kui ma tulin Šveitsist tuli, läksin Inglismaale liigasse ained seal ikkagi hoopis päev ööd. Tase oli loomulikult kõvemaga. Aga samas tuleb öelda, nagu need vanakooli vennad, kui nad painka pidu, et see ikkagi anti trennis ikka selline tempo ja ja võitlus käis, et ei antud omadel arvu trennis ja veel vähem mängupäevalt vastastele. See vist on ka üks linnalegende, mis ka Eesti spordis liigub, et vana kooli mehed, et kui tegid, siis tegid ikka kõiki korralikud Hänni, tegid korralikult napsu, võtsid korralikult ja noh, need, kes tänapäeval on, need ei oska midagi. Aga jah, kui enne eelmise küsimuse juurde tagasi ka siis nagu võib-olla käidi nagu rohkem väljas ka ja oli ka tihti sellise nagu Timstridi terve meeskonnaga piid kuhugile minema välja, aga siis ikka nagu ikkagi tahet oli raske, nagu kui sa midagi ei võtnud, et aga noh, seal. Ma ei olnud ainult mõni veel, aga see ikka ja kogu aeg ikkagi, see oli ikkagi, ütleme pidev nagu noh, kuidas öelda, et iga jäi kogu aeg pakuti, et ikkagi õlu, õlu käissis jalgpalli juurde muidugi mitte iga päev, aga et seal peab olema endale karakterite ja mõtlema, kas on sul kasuks ja. Aga nüüd näiteks aastal 2008 või midagi sellist, kus sa veel mängisid, on siis ainult pasta ja kanaliha ja spordijooki ja toorsalat. Ei no ma ütlen jah, dieet, see, mida sportlased söövad, on täiesti ka muutunud. Sel ajal, kui ma olin portsjoni, ei saanud nagu pärast trenne meid, on teil korralikult siiagi seal ikkagi rohkem mäe sellised võileivad ja noh, tavaline ollu, klubil ei olnud võimalusi, et nüüd, kui ma ütlen näiteks arsenalis, kus ma olen, lause ei anna üldse võrrelda. Kolme Michelini tähega restorani, et seal on veel noh, kõik on nagu väga viimasel ajal toiduainetes valmistatud tipp tippkokk on seal supi mitu valikud, pastandriidid, lihad, kanad, kalad, salatid, laud, magustoidud, et hoopis hoopis teine. Meil on nüüd muusika mängimise koht ka. Sa valisid Mart välja kaks lugu, üks neist jääb saate lõppu, teine tuleb nüüd ja Miksus, kruus, prints, siin on sinu lemmik. Too mul ja kauaaegne lemmikkonnade all. Mulle meeldib üldse rokaga, mulle meeldis pluss printsi minu meelest selline natuke käheda hääl ja ja ta tema laulude sõnad ja tal on ikkagi nii kaua tipus püsinud. Et tal on häid aeglaseid kui ka kiiremaid lugusi, aga ta ikkagi rokilegend ja ilmaasjata ei ole ta hüüdnimi The Boss kuulama, siis. Jätkame juttu, saareke Mart Poom on meile täna Inglismaalt siia külla tulnud kauge külaline, nagu ta meil on vene muusikat, ma tõin ühe näite Roy raamatust ja nüüd on teise veel tõsi küll, ma esitan selle sulle küsimuse vormis. Rai Kiin kirjutab, et kui temast sai profijalgpallur esmalt siis Nottingham is ja pärast Manchester Unitedis, siis ta põrkus kõikide muude probleemide kõrval kokku veel ühenädalast nädalasse kaasneva probleemiga, millest tal aimugi ei olnud ja mille lahendamine võttis, nagu ta väitis talt hämmastavalt hulga energiat. Oskad sa öelda, mis see on või kas kas Saraalid välja või kas sul on sellist probleemi olnud? Ei kahjuks ei oska kohe öelda nii. Ühesõnaga, ta kirjutab, et järsku avastasid kõik tema tuttavad ja tuttavate tuttavad ja sõprade sõbrad, et mängijad saavad ju pileteid lihtsamalt mängudele, kui seda näiteks kassast oste ja kirjutas siis iirlane, et enne iga mängu paar päeva varem sai ta sisuliselt pika leheküljehuvilistest, kes kõik tahavad pileteid saada ja nendega tegelemine oli üks suur rist ja viletsus. Kui tihti sinule, kas siis praegu või sinu mängijakarjääriaegadel helistasid tuttavad eestist, kelle tuttavate tuttavad on just tulemas Londonisse tahavad mängu näha, et kuule, martsa JOIK aita tonni. No eks loomulikult olen aidanud piletitega, aga ikkagi nüüd kui viimane kodu vaikses Londoni lähistel, kui ja nüüd koduklubi Londoni Arsenal Watford, siis ma olen mänginud ikkagi Kesk-Inglismastaabis ja ka põhjapoolses kir, õigemini kirde Inglismaa kirderannikul Sunderlandi. Nendesse linnadesse tihti eestlasi ei sattunud. Et sellepärast ma ei puutunud kokku niivõrd sellise suure probleemiga, loomulikult. Roiginigagi mängis Manchester nadi seal ikkagi vaieldamatu tähtmängija Iirimaalt kaugelt seda küll, et eestlasi ja Wen mainisime isegi ühe jah, siis 94 95 sinna ports muutjaga, taabissoni ja sander tihti ei sattunud. Arsenalis ja, ja vottwordiana etuid Eestist sõbrad või tuttavad nagu tihedamini, et kui võimaluse korral ikka aitasin. Ma arvan, et väga paljud kuulajad on tegelenud mingi sportmänguga, teavad, mis, mis toimub riietusruumis näiteks pärast mängu või enne mängu, ehk siis niisugune mõnus lööb sõprade vahel mängu, natuke karjutakse üksteise peale ja võib-olla pärast mängu riietusruumis ka, aga siis võetakse mõned õlled ja, ja kõik on jälle hästi. Mis toimub nihukeses profimeeskonnas, riietusruumis, vaheajal või pärast, mäng on seal mingisugune selline küünarnuki ja õlatunne ka või on see selline töömeeleolu, millest on räägitud ka legend, et treener karjub ja mehed istuvad, silmad maas ja kuulavad ja siis lähevad tagasi. Ma arvan, et see oleneb väga palju jälle venelasest peatreenerist ja tema isiksusest, tema kommetest ja ka meeskonnast, ütleme kas seal meeskonnas vaid rohkem vanemaid nooremaid mängijaid, mis rahvusest, et mul on igast erinevaid kogemusi. No näiteks kui alustama esimese klubil jälle siin Smetist rääkima, et kui ma algul läksin, et tema on selle vana vana koolivend Carmen, selline et jah, et talge f-tähega algavad sõnad ette taha, et kui ma alguses läksin, kuigi ma rääkisin Inglise keelt normaalselt, ma ei saanud aru, kuna ta kasutas sõna nii tihti kui ta oli rahul või ei olnud rahul see edeneda, sõna käis ikka iga peaaegu iga teise sõna ette. See oli temasugune, tema suhtlemisvõi motiveeris viis ja et Väga palju ja jah, on, kui loobitakse neid teekruuse siis meeskonnas, mida ma pean ütlema, et nagu Inglismaale kindlasti on? Nad on ikkagi sellised, ütlen, üksin tugevad mehel või selliseid, mida ma nagu. Mulle kuidagi imestan nende oskust, et nad, nad võivad ennem mängu seal lõõpida ja visata nalja ja muusika mängib täiega, aga nad kuidagi suudavad ennast niivõrd hästi nagu, kui astuvad üle selle valge joone väljakule. Nagu mobiliseerib hoopis teised inimesed olla nii agressiivsed ja võitluses, et noh, see farmid tagasi visati kildu, nalja nad on nagu mõeldud. Tundub, et nad ei mõtle mängule või keskendu, aga nad suudavad ennast nagu niivõrd hästi kohe kokku võtta, nii ütleme, treeningplatsil. Ja muidugi veel rohkem mänguplatsil. Ja kui veel rääkida siis näiteks paeluv Titre asse mänger, siis tema on väga vaoshoitud nagu isegi džentelmen või selline rohkem professor kooli õpetaja moodi, ta ei räägi palju, ta ei karju näiteks vaheajal, kui me läheme riietusruumi, ta ei taha, et keegi ka, et nagu omavahel hakkaks midagi seal kõnelema või rääkima tahab, et oleks kõik vaik vaikus, kõik istuksid maha, tõmbaksid hinge. Et see üürikese vaheaeg on nagu, et just puhata koguda nii vaimselt kui füüsiliselt energiat, uuesti maha rahuneda ja siis paar minutit enne välja minekut ta teeb selliseid mõned märkused ja mis, nagu ta on väga sellised nagu täpsed ja konkreetsed ja sellised nagu motiveerede positiivsed ja ja mehed lähevad platsile, aga mida ma olen ka treenerite käe all olnud, kes sel hetkel, kui sa jõuad vaheajal riietusruumi maha, istud kuni kuni teise poole avavileni, ainult ainult üks rääkimine, õiendamine, käivet nagu noh, ma arvan, et see on vaja leida treeneritel selline balanss, et liiga palju infot. See ei ole väga kasinad inimese asi, mis me nagunii ei suuda vastu võtta, et seal noh ja ma arvan, et ega vaheajal ka, et kui sa karjud, raiskad ega see nagu ei tule eriti kasuks, et kui kuigi vahest nagu meeskond reageerib kui täiesti esimene poolega nagu seal platsi peal seanahka. Ta ei tehtud lihtsaid vigu või on näha, et ei pane kõike väljadega, vahest, vahest meeskond reageerib sellisele nagu karmidele sõnadele, aga ma ütlen see ikkagi olema niivõrd treenerite natuuridest ja ja kui pärast mängu tulla, siis ikkagi jah, ikkagi loomulikult spordis ja jalgpallimängu tulemusest, et kuidas mäng lõppes, et kui on võitja, kui on tähtis, võitis, on loomulikult jälle musa mängima ja ja, ja kõigil on hea rõõme, õnnitletakse 11 ja ja nagu on jah, kõigil hea olla ja, aga jah, ütleme enam enam seda tänapäeval lähed enam see, et nüüd õllepudelit avatakse või mingit šampuseid on, ainult kui sa võidad midagi suurt, kas liiga või karikad. Et me ütleme selline, et kohe nüüd minnakse nagu pleier lounge õlut võtma, et need ajad on möödas. Kuidas sina mängudest välja tuleb? Ma arvan, et kõik, kes on kas teinud mingit teatrit või olnud esinejat kuskil, nad annavad tohutu kogus energiat ja kui läheb väga hästi või kui läheb väga halvasti, siis noh, minul on küll väga sageli raske õhtul magama jääda. Mida sina teed õhtul, kui on läinud väga hästi või väga halvasti, kuidas sina sellest mängust välja tulles? Ja see on raske mulle ka, et ikkagi ma arvan, et enamus tippsportlastel või kindlasti Altoritele kui mängudel, eriti õhtuti nagu väga raske uinuda, et esiteks adrenaliinikogus on veel liiga värskelt veres ja loomulikult sa mõtled mängule ja ma arvan, et kui on läinud kehvasti, siis on veel raskem, on läinud hästi, ikkagi hakkad. Mõtle, mida oleks võinud teisiti teha, või analüüsid ennast, et jah, et sellist kindlat viisi nagu kuidas kergemini magama jääda ei olegi, et eks sa pead lihtsalt sellega arvestama, et järgmine päevane oled nagu asinum ja kui proovid midagi raamatut lugeda või tavaliselt ikkagi vahest vaated kohe video pealt selle mängu uuesti ära kui näed, et ei ole rahul oma esitusega või meeskonna esitusega midagi teisiti, aga, aga noh, seal oli see paratamatus, et ega mõjusad, vähesed jäävad pärast pärast heliste mängu kohe-kohe magama. Räägitakse ju väga palju, et sportmängudes ikkagi meeskond võidab jagu. Kui näiteks korvpallur viskab 30 punkti, siis ta alati ütleb ka, et aga meeskond võitis, ma võin ka vähem visata. Kui tihti on sull olnud selliseid hetki, et meeskond näiteks võidab kolm? Kas aga need kaks, mis sina oled sisse astuda toonud, tõeliselt sinu pirukad jäävad sinu hingele ja sellest võidust rõõmu tunda, sest sinu töö ei tulnud kõige paremini välja. Ja siis igaüks üksi, õnnetu Mart Poom, istud seal nurgas ja teistel on hea meel ja sina mõtled, et suhteliselt nadi õhtu. Ei no loomulikult on olnud selliseid mänge, kui palju, neid ma ei oska öelda, nüüd ma ei ole nii arvestanud, et kui sa oled eksinud, et sinu pärast tulnud väravaga aga sai, aga õnneks on nagu meeskond suutnud ikkagi lüüa, siis kas kaks arad või noh, löönud rohkem, et on suudetud mäng päästa? Ma arvan, et ikkagi lõppude lõpuks on siis ikkagi kergem sellest maitselised üleval nagu, kui sa oled, meeskond on võitnud, kui, kui sinu eksimuse pärast meeskond kaotas, et siis on veel raskem. Sporis Youtube'i nii ja naapidi, et on ka tänu sinu headele tipp tipp tele telemängudele, aga sina meeskonda pääsenud, et see on nagu paratamatus, et ükskord naa, aga loomulikult tipptasemel mängijad eksivad vähem, kui ütleme, nõrgemad ja ikkagi tipptasemel eristab neid tipptegijaid, neid, et nad et nad suudavadki oma eksimustest kiiremini välja tuled, see, nad ei, nad ei ja liiga kaua põdename põdema veidi järgmises mängus järgmisel võistlusel sa suudad. Neid vigu vältida või parandada, et sa oled nagu suudab nagu ennast kokku võtta ja mängida paremini, et ma arvan, see nagu iseloomustab ka kindlasti ka nüüd oma eriala arvata, et kõik eksivad, keegi ei ole eksimatu, aga just ka tänavu maailma tipparavaid protsentuaalselt eksivad vähem. Ja kui nad eksivad, et nad ei tea kohe uude eksimust otsa, et nad on vaimselt niivõrd tugevad, nad suudavad selle kõrvale panna ja mängida nagu oma tasemel edasi. Tänapäeva inglise klubid ei koosne juba ammu enam ainult inglastest seltskond, kas või sul arsenalis on olnud ja on ka praegu ikka päris päris kirju nahavärvilt, erilistelt, kultuuri taustadelt. Kas teil mingi ühisosa peale mängu ka veel on, ehk siis lähete nagu sõbralikult käsikäes kinno, kambakesi kõik, või, või on ikkagi nii, et need, kes on Aafrikast, ajavad oma asja ja sina ja võib-olla, kui sulle sattus arsenali mõni ukrainlane, olite omaette ja inglased omaette ja prantslased oma? Jah, ega mina olin tegelikult olenu staffi poole peale, ma ei ole enam arsenali mängija poole, aga on küll. Arsenalis on väga palju prantslasi või prantsuskeelseid rääkivaid mängijaid. Ka kaks-kolm hispaanlast ja Aafrikast jaja. Aafrika aafriklased on üldse vähe omamoodi, kui tulla veel tagasi küsimuse juurde, mis seal riietusruumis toimub, näiteks Aafrikas nad niivõrd nagu emotsionaalsed ja vahetud suhtlejad ja niivõrd hea rütmitajuga, et ikkagi, kui on ja nemad võivad, enne mängu pannakse Aipod mängima, tantsivad Omaraid tantse ja pärast mängu veel eriti kui on, läheb hästi ja tal on niivõrd ja selliseid oma maid nagu väga nagu positiivsed ja ikka vahetud inimesed. Aga ikka jah, no loomulikult, ma arvan, et see, kui sa räägid ühiskeelt ja tahes-tahtmata sa nagu ikkagi võib-olla suhtlen nende teistega rohkem, aga arsenalis, kus mängib nii palju erinevaid rahvusi, ikkagi. Keel on inglise keel. Asünger, kes ise on ka prantslane, ikkagi räägi meeskonnaga alati inglise keeles, kuigi ma olen kuulnud, räägib nagu üks väega mõne mängija kaitsta, kasutada oma emakeelt ja ta räägib saksa keelde ase, mängerme. Ja minu arust veel kas ka Hispaania või Itaalia. Aga, aga loomulikult see on ikkagi ka, ma arvan, et põhiline, kui sa lähed teise riigi mänguse, pead üritama selle riigi keelt õppima, näiteks endast rääkis mulle, kui ma läksin Šveitsi, et klubi maksan kohe saksa keelt õppima pärast poolt, aastat ma sain nagu lihtsalt jutud aetud. Kahjuks nüüd on nagu ära unustada, nii kaua on Inglismaal olnud ja sa pead jah, eesti keelt õpime, arvan seda nende, selle riigikommetega loomulikult Harjumaa ja et see kõik aitab. Ja kui sa tuled siis Eestisse tagasi ja mänginud Eesti koondise eest või nüüd siis oled väravavahtide treener, siis on see noh, mingi eriline sündmus jalgpalluri jaoks tulla oma riigi eest mängima või ta professionaali jaoks oli ikkagi üks jalgpall lihtsalt lipp on teistsugune ja ja koht ja kaaslased on teistsugused. Ma arvan ikka, kindlasti on eriline tunne. Sa esindad oma riiki, oma kodumaad ja nagu kui mina olen tulnud, Eesti konson ikkagi tore, sa saad oma emakeeles suhelda. Nii treenerid kui mängijad, aga sa näed ka neid mängijaid ja näiteks Martin Reim, kellega ma ju pikka aega mängis lapsepõlves koos. Me mängisime koos koondises, oli tore näha neid vanu sõpru, kellega sa alustasid karjääri ja ikkagi, kui sa eriti kui, kui nagu endast rääkida, kui ma olen, iga pikalt on välismaal mänginud, seal on ikka selline kuidagi hea kodune soe tunne, kui tulid Eestisse mängisid Eesti riigi eest ja loomulikult uhke tunne ka, et ikkagi son nagu eriline tunne ja sa ka eriline vastutus. Ja, ja ma arvan, et ikkagi iga iga mängib jalga, mängija tuleb hea meelega ja tuleb selline ülev ülev tunne ja tahab näidata, milleks ta võimeline. Kui mängu eel mängitakse hümne ka siis kas see kuidagi jõuab tegelikult sulle kohale ka, et see on sinu riigihümn, millest isi esiisad on verd valanud ja Lehola Lembitu hukkus kunagi või sa sellel hetkel oled nii keskendunud juba et, et tegelikult see, see kõik läheb sust kõrvalt mööda, sa võtad ikkagi juba oma tööle? Ja ega une ajal sa nagu proovid saada veel sellise hea õige häälestatuse, sellise nagu on jube, aga sa oled ikkagi rohkem enda sees juba keskendunud mängule ja aga loomulikult, kui veel ikkagi Eesti on ikkagi suhteliselt noor riik ja me, me jäime 50 aastat suurest jalgpallist eemale, et meil on ikkagi see, ma arvan, iga koondise mäng on see suursündmus ja suur, suure suur võimalus ka oma riiki tutvustada ja näidata, et kui valm oleme arenenud nende aastatega, kui me oleme taas iseseisvad olnud ja võib-olla ikkagi teiste nagu ka mängisime siin Belgiaga, kes on nagu tuntud Euroopa jalgpalliriik, et võib-olla võib-olla noh, nemad on harjunud sellise tundega läbi põlvkondade, aga ikkagi meie Eesti jalgpallurid, et me oleme, nagu ma mainisin, noor riik ja just hea võimalus oma riigi ees riiki tutvustada, aga samas ka poistele kes tahavad Eestist välja pääseda, need sellised rapso, kohtumeid, mängud oma riigi eest on hea võimalus ennast näidata ja jääda silma siis välismaalt kautidele. Ja kui sina näiteks mängisid Inglismaa klubi eest ja sulle tuli klubisse järjekordne aafriklane, siis tõenäoliselt ta polnud Eestis noh, üldiselt mitte midagi kuulnud. Huvi tasid või huvitusid nad ka üldse sellest, et Mart Poom, et kus, kus tema veel pärit on või mis Eesti? Vähesed ikkagi, ega jah, ega ka jalgpalliasju aetakse ja digi, kui sa oled, klubis, on ikkagi noh, klubimängud on sul nädal vähemalt üks mäng, kapsas ongi rohkem nagu su töö, tegelikult need ongi, need koondise mängud on nagu erilised, neid on nagu harva, nagu esindan riiki ja klubis ikkagi aetakse noh seal jah, tööd seal. Lihtsalt nii palju mõtlemist klubi asjadele ja võtsin ega, ega suurte ja ei teata Eestis küll. Meie saade hakkab lõppema ja ütle, Mart saab päris alguses ütlesid, et saju tahad siia tagasi kunagi tulla. Nii kummaliselt kui lause see ka ei kõla. Kaua sa arvad, et sa oled veel kuskil mujal ja teed oma tööd? Treenerina? Jalgpalliga seotud inimesed? Ega tegelikult rauge, ausalt öeldes, meil on plaan ikkagi perega juba järgmise aasta suvel 2010 tagasi Eestisse kolida, et natuke on küll hermed. Kuidas me siin Eesti Eestis kohaneme ja Eesti Eesti on niivõrd arenenud ja noh, teistmoodi elu ja ühiskond kui Inglismaal, aga ei, see plaan on meil kindlasti olemas, et nagu ma mainisin juba järgmisel aastal, et tulla tagasi ja proovida Eesti jalgpalli, siis aidata neid oma kogemustega ja teistmoodi, kui, kui ma seni mängijana seda tegin. Poisid ikka kasvavad eestlasteks, eks ole. Jah, nad on mõlemad eesti passiga, kuigi nad mõlemad on Inglismaal sündinud ja ja käivad Inglismaal koolis, aga kodus on meil ikkagi eesti keel, aga jah. Kahjuks tuleb inglisekeelseid sõnu väga palju sisse, te selle sellega peab ka kõvasti tööd tegema, et eesti keelt aga järele aidata. Aga noh, ma arvan, et küll me hakkama saame. Aitäh Marko tulid täna hommikul kuulajatele rääkima jalgpalluri huvitavast tänamatus ja kindlasti põnevast elust. Edu sulle, aitäh.