Rahva teenrid tervitavad kõiki oma kuulajaid, ilusat keskhommikut. Väljas on pime ja täna tuletan meelde, täna öösel kõik, keerame kella ja läheb veel pimedamaks. Masen tulumaks, aga üks lootuskiir meil on, et kevad tuleb ja üks lootuskiir on juba läinud. Meil on äsja toimunud valimised mille järved, lehitsemine on ka meie tänase saate pärusmaa, midagi ei ole teha. See on, see on meie leib, Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Peeter Kaldre, Rahvusringhäälingu Eesti televisiooni pool ja, ja on Rannamäe samast kohast täpselt nagu öeldud. Ega, ega peale valimiste meil täna vist suurt saatesse vahus on. Aja nõue. Ja loomulikult mitte niisama proforma, ei, ei taha me seda juttu rääkida, vaid, vaid mõtteainet tõesti, valimised pakuvad seda enam, et niivõrd kirgas valimiseelne aeg on möödas ja õnneksanda möödas. Siis ta hakkas ausalt öeldes kergelt juba ajude peale see see tampimine, aga, aga, aga nüüd on siis nii-öelda aeg aeg marju kokku lugeda. Ma küsiks kõigepealt head kolleegid Teie käest, et et mis siis teie jaoks nagu selle nende valimiste tõde oli. Ja vaat kus kysib nüüd. Minul oli üks, üks üllatav koht oli küll see, et, et mul on kombeks valida alati kes iganes, siis on aga nimekirja esimest naist, et, et ma annan nagu mingisugusele erakonnale hääle alati nagu erakonnapõhiselt. Aga, aga ma nagu selle konkreetse hääle annan nimekirja esimesele naisele. Ja, ja mul oli üllatav see, et mul oli päris tegu, et neid naisi sealt nimekirjast üles leida, et et meie ringkonnas Keskerakonnal oli väga tugev naiste esindus seal, Siiri Oviir oli kohe ees olemas, aga näiteks seal oli erakondi, kellele kellel ei olnudki väga seal nagu naisi välja käia, et mind üllatas see, et selline, et see osa parteipoliitikas on, on nagu soiku jäänud, et mingi aeg oli see üsna tähtis või seda püüti nagu jälgida, et siiski seal esimese ütleme, teine, kolmas oleks siiski keegi naisterahvas, aga huvitav, et see on jah, nagu tausta tahaplaanile läinud on. Diskrimineerimise diskrimineerimine sootunnuste alusel, miks huvitav niisugune põhimõte sul on? Ma arvan, et naisi võiks olla poliitikas rohkem ja ma lihtsalt leian, et, et see on minu võimalus nagu seda naiste osalemist poliitikas toetada. No ühesõnaga, huvitav tee, näitan kuidas sina valid. Kuidas ma valin vä? No ma küsin, keda sa valid ja mis erakonda sa vahid, seda ma ei tahagi seda teada. Aga, aga kuidas valimispõhimõte? Ma valin reeglina sümpaatseid inimesi, kui ma leian need oma valimisringkonnas, seekord ma isegi ühe leidsin ja sellega ma valisin, nii et ma, ma nagu ei lähtu väga-väga sellisest erakondlikust kuuluvuses kandidaadi puhul, sest noh, soo, sest minu meelest jah, just nii, sest minu meelest Eesti erakondade erilist vahet ei ole, ma mõtlen need maailmavaatelises mõttes, et ma nüüd mingit kindlat platvormi järgini ja raudselt selle poolt hääletan, hoolimata sellest, et minu valimisringkonnas näiteks mingisugune täielik toslem kandideerib, aga ta kuulub sellesse erakonda, et ma seda valiksin, aga seekord ma leidsin sümpaatse inimese. Aga. Kui sa räägid valimistulemuste hindamisest, siis minu jaoks mõningaid üllatavaid momente siiski oli. Kõige üllatavam oli minu meelest see, et Tallinnas oli valimisaktiivsus niivõrd suur. Ja seda ma arvasin, et Keskerakond Tallinnas väidab, selles ei olnud vist kellelgi erilist kahtlust. Vääratud reformierakonnal ja IRL-il endal. No kui uskuda viimast linnapeade debati, siis vähemalt sõnaliselt olid nad väga enesekindlad, aga see selleks see, et niivõrd suur valimisaktiivsus oli ja see, et Keskerakond sai niivõrd hea tulemuse ja see, et Edgar Savisaar sai niivõrd rekordilise häältesaagi ehk siis ligi 40000 häält. See oli nagu üks selline mõtlemapanev jaa, jaa. Ootamatu asi. Teine ootamatu asi oli see, et kui vaadata üle-eestiliselt siis hammustas mind ikkagi võimul olevate erakondade ehk siis IRL-i ja Reformierakonna küllaltki edukas esinemine üle-eestiliselt. Kui vaadata näiteks nüüd linnasid, siis tegelikult ju kus võitis Keskerakond, võitis ainult Tallinnas Narvas, Põlvas ja Kohtla-Järvel, kus ta ei olnud küll oma nimekirja võitja eesotsas, vaid valimisliit oli, oli Keskerakonna meel, aga kui võitis, siis võitis mäekõrguselt. Jah, aga ülejäänud linnades saatis vedu Reformierakonna Reformierakonda, IRL-i ja sotsidega, kes tegid Rakveres hea tulemuse. Et seal nagu üllatav selles mõttes, et arvestades seda, kui madal on tegelikult valitsuse ja ka peaministri populaarsus reitingute järgi siis teha niivõrd korralik tulemus üle Eesti on on päris kõva sõna ja kui, kui arvestada seda, et on ka majanduskriis noh niivõrd-kuivõrd, ta, meil veel kriis on, aga ikkagi et ei olnud need valijad siiski, noh, nagu oma oma senist ustavust nendele erakondadele kaotanud. Ma eeldasin, et, et ka muudes linnades kas siis valimisliidud või, või siis opositsiooniline keskerakond tunduvalt parema tulemuse. Nii et kui me räägime sellest, et valimiste mäekõrgune võit oli Keskerakond, siis sellesse fakti tuleb teatava reservatsiooniga suhtuda. Mul on jälle kahju sellest, et ma tulen korraga palju räägitud teema juurde valimiskampaania, aga mul on kahju sellest, et selles valimiskampaanias on selged sõnumid ära kadunud, et ma mäletan, et reformierakonnal oli viimati selline suur kampaania, selgete sõnumitega oli alandame tulumaksu ja emapalk, mis on, mis on väga konkreetsed asjad, mille põhjal mida saab inimene valida? Et need ei oleks mingil juhul kohalikel valimistel Rist lihtsalt kohalikel kohalikul tasandil need selged sõnumid, aga mul on kahju, et need on nagu kaotsi läinud, et on läinud, et need valimised valimiste nii-öelda kuidas võiks ka debatiks ei saa seda nimetada, et, et see, see, ütleme kampaania on, on eieieieiei, jajajajaja ja valiminud ära mind vara, neid valijad on nagu väga noh, ütleme veidratel alustel. Aga kui rääkida veel tähelepanuväärsetes asjades, siis oli tähelepanu väärne, ka valimisliitude edu. Valimisliidud vist natukene rohkem kui pooltes omavalitsustes ju said võidu, kui rääkida nüüd võtta juurde ka väiksemad Ütleb, et kas, kas see on märk nagu süvenevast kodanikuühiskonnast või see lihtsalt on märk lagunevast rahvaerakonnast, rahvaliidust? Noh, ma ei oska öelda, ma arvan siiski pigem see esimene variant, kui, kui võtame eelkõige kui võtame Pärnu näit ja maavanem Toomas Kivimägi valimisliit, mis oli temanimeline valimisliit, mis tegi, tegi tegelikult samasuguse supertulemuse, nagu tegi Keskerakond Tallinnas, kui me nüüd mastaabid nagu kõrvale jätame, eks ole, siis proportsionaalselt umbes. Nonii, ma olen vähemalt teile võlgu selle, mis põhimõttel mina valin, mina talitanud tavaliselt välistamise meetodil, ehk siis maa valinud välja kaks, kolm erakonda, keda ma mitte mingil juhul ei vali. Ja siis ei valima kindlasti ka mitte kunagi peibutuspart. Et see on nagu rauda põhimõttega ma tahan ikkagi valida inimest, keda ma tean, et kui ta osutub valituks, siis tema tahe on see, et ta läheb mind või valijaid esindama sinna volikokku kus, kus parasjagu ta peab, peab tööle hakkama, aga, aga. Ma saan väga, väga hästi aru sellest Eesti Eesti poliitika ja Eesti poliitilise pingi lühiduse, sest et see on, see on veel veel tunduvalt lühem kui, kui Kalev, Cramo või Tartu rocki pink, et et see ongi kohe niimoodi, et kui neil peibutuspart ees ei oleks, siis siis noh, jääkski üle ainult teine või kolmas ešelone, et seal nagu ei olegi. Tänu sellele, kuidas see pink nii lühike saab olla, et ometi on parteidel tuhandeid liikmeid tõesti tuhandeid kümnenud. No see on ilmselt omaette teema, kas siis tublisid inimesi subtublisid ja tarku ja arenemisvõimelisi edutata, neid hoitakse vägisi nii-öelda pöidla all ja see ei puuduta üldse mitte ainult ühte või kahte erakonda, vaid, vaid absoluutselt kõiki või siis või siis on noh, lihtsalt ongi noh, meid ongi ainult 1,3 miljonit ja ja täiskasvanuid ehk valimiskõlbulike on noh, seekord oli üle miljon, eks ole, aga aga noh, Eesti kodanikke on tuntavalt vähem. Ja, ja ongi, ongi nii, et ajupotentsiaal ongi niisugune, nagu ta on ja, ja midagi pole. Sama teema, mis Hans, lõikan tõstanud sellel nädalal Eesti Ekspressi veebiküljele üles, et miks Eestis anded ei pääse esile. Mis mõttes vali peibutusparti, siis sa pead ju päris kindlalt teadma, et kui sa valid ka erakonna nimekirjas kedagi, et sa valid seda isikut, kes sinule teadaolevatel andmetel läheb kindlasti linnavolikogusse istuma ja sa pead seda eelnevat teadma. No aga siis, need on ju eelnevalt teada, põhimõtteliselt on teada, no ma tean, et riigikogu liige, kui te olete deklareerinud vastupidist, et näiteks ta on tänane riigikogu liige, on, on linnapeakandidaat ja ta on öelnud, et kui ta võidab, siis ta läheb siis siis loomulikult ei ole peibutuspart, aga, aga, aga noh, minister ei lähe, eks ole, ja nad on kõik avalikult öelnud, et nad ei loobuma ministrikohtadest või siis minu pärast, tehku see seadus ümber ja, ja ongi asi lahendatud. Ma tean, et, et noh, Reformierakonna sees praegu on juba mõnda kuud küpsenud CDd teha nii-öelda väravad lahti, et inimene saab istuda. Ja, ja ega seal linna linnavolikogu töö vist nii pingeline ei ole. Seda saab tõesti pidada neid istungitel käia ja olla asjaga kursis oma avaabiliste kaudu ja ta võib pidada mitut ametit, olgu siis minister või riigikogu liige, samal ajal ka kohaliku omavalitsuse liige. No seal olid tegelikult siis üks väheseid teadlikke valijaid, kes sõelus välja selle inimese, kes reaalselt läheb ka linnavolikokku või siis linnaosavalitsusse istuma, sellepärast et enamik valijaid valisid ju peibutist. Just just peibutuspardid olidki tegelikult need, kes, kes ka enamuse hääli kokku rehitsesid, nii et. Minu meelest peibutuspartide osatähtsust on ülehinnatud nende häälte arvu põhjal, et mul on tunne, et paljud inimesed on käitunud niimoodi, et nad on valinud erakonda ja siis andnud sellele hääle nii-öelda siis erakonna sellele esimesele numbrile, kes selles nimekirjas on, et see ei ole, et see ei pruugi olla alati eriti nii-öelda personaalne hääl, vaid pigem on see erakonna hääl, mis on antud siis nii-öelda sellesse lahtuda. See lähtub eeldusest, et valija on väga teadlik aga ma arvan, et valija sageli ei ole nii teadlik. Ma usun, et väga paljud, kes valisid Edgar Savisaart mõtlesin täiesti siiralt. Rabki volikogu istung. No aga, ega ta lähebki volikogu siis volikogu valib ta linnapeaks, et see, see on, see on täitsa normaalne, tema muidugi ilmselt väga suur erand, sest et noh, tema puhul on see, et ta võrdub partei väga sageli selles mõttes ülejäänud keskerakondlaste tipud, kes, kes, kes jõudsid, ütleme seal esikümnesse. Ja, ja kes olid peale vist, et kui mu mälu ei peta peale Viktor Vassiljevi, kes, kes on töötanud volikogus mõne sõnaga linna linna teenistuses, on linnaosa vanem antud hetkel olid kõike peibutuspardid ja seda, seda hämmastavam oli tegelikult nende nende häältesaak, eriti Jüri Ratas oma, et see, see oli ka muljetavaldav, tegelikult see oli isegi suurem saavutus, sest et seal nagu anti personaalselt Jüri Ratasele kui, kui Jüri Ratasele mitte kui, kui niivõrd erakonnale või mingisugusele ikoonile, sest et noh, noormees, ilmselt ikooni seisuses pole tõusnud. Ja, ja noh, ma ei tea, kui palju Lasnamäe või Ida-Tallinna vabandust Põhja-Tallinna venelane diab, Jüri Ratast on võib-olla teab, mäletab veel linnapea aegadest, aga aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt noh, niisuguse väga-väga tubli tulemus. Kahju, et Andrus Ansip ei kandideerinud, küll oleks huvitav teada, millise häältesaagi oleks tema saanud ja ma tagantjärgi arvan, et ta tegi väga õieti, see oli kandideerinud. Väga õige samm, sest et seda numbrit ta ilmselt tahtis. No aga Peeter just rääkis, kuidas reformierakonnal läks tegelikult suhteliselt hästi, et võib-olla oleksin vastupidi tulnud üllatavalt korralik number oleks ta kandideerinud jälle Tartus, kus ta on, tal on oma fännklubi olemas. Nojah, et ta muidugi oleks võinud kandideerida Tartus, aga Tartus ei saa iialgi sellist häältesaaki, nagu on kuni 40000 ja see võrdlus, ükskõik, see unustatakse ära, kust ta kandideeris, öeldakse, otsina said, seal on mingisugune 8000 häält, aga seal oponent sai 40000. See oleks väga mõru pill olnud alla neelata igal juhul. Ja üllatus, kui rääkisime nii-öelda tõesti isiklikust panusest või isiklikust üllatusest, siis oma oma kompetentsi tarkuse tasemelt, mida on ju veel alati ühest küljest väga palju. Aga teisest küljest oleme kõik väga-väga piiratud, aga ma tõesti ei uskunud, et Keskerakond saab niivõrd palju mandaate. Headel Kuladele ei maksa sõna uskuda, võrdsustada sõnaga lootma, sest et see oli selge, et, et, et Keskerakond võidab ehk siis kui me peame võidu all silmas kõige rohkem hääli. See oli, see oli noh, nagu nagu aamen kirikus see vete ära kulutatud. Aga et, et see viimaste päevade kampaania tõstis tagajalgadele püsti Lasnamäe ja Põhja-Tallinna ja niivõrd jõuliselt, et sealne valimisaktiivsus tõusis. Võiksime viimaste päevade kampaania kogu viimase nädala kampaania, mida, mida Keskerakond tegi, oli, oli tõusnud ikkagi ikkagi hüppeliselt võib öelda ja et ta tõusis juht hüppeliselt Keskerakonna kasuks siis siis kogu see lootus, et, et noh, et nii-öelda valgete jõude appi jõudude appikarje, et appi, et nüüd nüüd on meie šanss ja ja et, et kui me ennast nüüd kokku võtame, siis, siis siis me saame üle üle 50 protsendi, kõik see osutus puhtaks, puhtaks blufiks tegelikult. Ja ma arvan, et isegi keskerakonnale endale see, see mäekõrgune edu ei olnud päris päris meele järgi sest ega üksinda valitseda ja üksinda vastutust jagada keerulistel aegadel, kus linna rahakoti On on kehvas seisus ja, ja palju asju on teha ja, ja kõik see noh, ei ole, ei ole, väga meeldib ja noh, võtta võta endale liitlane ütleme seal 39 mandaadi pealt või minu poolest kas või 40 mandaadi pealt, mis on napp, napp üle 50 või absoluutse enamuse on hoopis teine asi, kui, kui võtta 144 mandaadi pealt Sinu kolleeg kirjutas viimases Ekspressis, kus oli Viktoria Ladõnskaja, et tegelikult oli selle keskerakonna mäekõrguse võidu taga nüüd Tallinnas. Asjaolu, et vene valija tegi Savisaare kaudu nii-öelda tarandit oli siis nii suurepärane jah. Et see oli samasugune protest võimulolijate vastu nagu, nagu oli Indrek Tarandi valimine Europarlamendi valimistel niukse kohutava häältesaagiga Euroopa Parlamendi, mis oli protessiss senise partei oligarhia või nomenklatuuri vastu või mida iganes, et see võrdlus oli päris tabav. Aga teine asi on see, et mida minu meelest meie välisministeerium võiks nüüd teha sellest valimistulemusest sellise oma päris hea propagandarelva. Et kui me aeg-ajalt ju kuuleme ikka ja kuulame eriti Moskva poolt ja ka siinsete venekeelsete elanikkonna juhtide poolt mõningate pool seda, et noh, ikka see vana juurde bussimilaiut ahistatakse siin venekeelset elanikkonda, siis nüüd võiks nagu saata välja maailmale sõnumit, et no mis te räägite, vaadake siin said pealinnas kõige suuremas haldusüksuses kõige suurema elanike arvuga linnas said venekeelsed elanikud oma tahte täiel määral realiseerida. Valisid selle, kes oli neile meelepärane kandidaat ja teine asi ei ole Euroopa riigi, Euroopa liidus just palju riike, kus naaberriikide jaga Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikud saavad valida ja otsustada selle, kes pealinnas mõnes teises riigis võimul on. Aga siin, palun väga. Vene Föderatsiooni kodanikud võisid avaldada oma tahet teise riigi kõige suurema linna asjade suhtes. Palun väga. Ja avaldada selle kaudu kaudset mõju meie järgmise riigikogu koosseisule ja tõenäoliselt otseselt mõjuga teie järgmise riigipea valimised nii. Ei vähem ega rohkem. Täpselt nii, see on. Noh, jah, ühesõnaga tänase tänase päeva seis on siis niisugune, et kui me räägime edasi nii-öelda pealinnaliinil et Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide liit on praktiliselt kindel, see on peaaegu sama hästi, et vormistatud kuigi allkirjad antakse järgmise nädala lõpul väidetavalt ei ole ei ole personaaliatest ehk siis ametikohtade jagamisest ja nende täitmisest konkreetsete inimestega räägitud, kuigi kellelegi ei ole, ei peaks olema suur saladus enam, et sotsiaaldemokraatide juht Jüri Pihl hakkab juhtima Tallinna volikogu. Milline saatuse iroonia. Ehk siis mitte siis sotside jaoks, vaid vaid Keskerakonna suurima elektoraadi jaoks seesama mees, kes aprillikuu õhtutel tänavatel vene inimesi peksis, juhib siis Tallinna volikogu. Ta isiklikult vist seda ei teinud. Siiamaani võime Jüri Pihl selle eest tänada, et, et see asi lõppes nii leebelt nagu ta nagu. Ühesõnaga valiminud, valid Savisaar saab Pihlilt. Jah, võib ka nii öelda, kuigi ma tean paljusid sotsiaaldemokraatide valijaid, kes on öelnud, noh, jälle valid sotsiaaldemokraadi, saad keskerakonna. Nii nagu vanasti öeldi, et valid reformi, saad Edgari. Ei tea, minu meelest on nad päris ilus komplekt, et nad on, nad on, nad on maailmavaateliselt siiski suhteliselt sarnased, kuigi noh, Keskerakonna maailmavaade minu jaoks on siiski suhteliselt selline amorfne nähtus, et nad sobival hetkel toovad välja selliseid erinevaid aspekte, kui vaja on liberaalid. Euroopa Parlamendi fraktsioon on ju fraktsioonis, on, nad on nii liberaalid kui vaja, on nad sotsiaaldemokraadid, aga nad on selgelt esindavad valijaskonda, kes kes nii-öelda valisid üksteise vastu, et sotsdemmid, valijad valisid enda Keskerakonna vastu ja Keskerakonna valijad siis valisid? Jah, Edgari poolt, eks ole, et, et minu meelest on päris päris põnev komplekt ja nad võiksid valitseda küll, et mul mul on, minule on see väga-väga meeldiv uudis, et sotsid lähevad võimu kogemust saada, omad, need on muutunud või olid muutumas erakonnaks, kes on sellises igavese opositsionääri staatuses ilma erilise võimukogemuseta, kellele ei ole ka ütleme oma elektoraadi ei ole välja pakkuda võimalust ideid ellu viia, et inimese inimestel on võimalus küll hääletada nende poolt, aga teadmisega, et need need ideed kunagi ei realiseeru. Väga tore, nüüd on siis võimalus sotsidel ka oma ideid ellu viia. Ei no minu jaoks ka selle vastu midagi, kui inimesed tahavad kaasa rääkida Tallinna linnavalitsuses, seda ainult, et mind nagu häirib selle asja juures paar momenti. Esiteks on see, et kui me nüüd vaatame ikkagi sotside juhtivate poliitikute avaldusi mitte ainult enne valima inimesi, vaid ka mitu aastat enne valimisi, mis nad on kõik Keskerakonna kohta öelnud ja need avaldused on need kõik maha kriipsutatud ja oma sõnad on tegelikult ära söödud on ju üpris kriitiliselt öeldud, kasvõi see sotside Tallinna piirkonna juht Jaak Juske suurimat tolmutajat Keskerakonna suunas annab otsida. Ja tal on mingi blogis suisa selline tolmutamise blogija. Ja blogi saab nüüd tolmu oodata mõnda aega. Mis näitab nagu seda, et nagu ma siin saate alguses ütlesin, et ma valin sümpaatse isiku, mitte erakonna, et kuna platvormid on niivõrd sarnased ja segased, et kogu erakondade erisus seisneb nende liidrite erimeelsustes et siis sotside käitumine annab sellele minu väitele veel kord tugevust. No aga nii see ju tegelikult on kogu Eestis, mis vahe ja kui ma kuulen sõna maailmavaade, siis ma võtan selle lihtsalt nagu teadmiseks, aga see ei rakendu kuidagi ju igapäevases poliitikas, et meil käivad kõik kõigiga, kui on vaja, siis tehakse igasuguseid kombinatsioone ja, ja põhimõtted või ilmavaated ei ole kuidagi takistuseks. Poliitika on kompromisside kunst. Stsenarist oleks võinud seekord natuke parem olla, kes, kes oleks natukenegi noh, nihukest usutavust või, või sellist tõepärasust sotsidele juurde andnud, et noh, et see kohtumine seal Poska majas eile kestis kui palju neli-viis tundi ja, ja oligi kõik selge, et kogu aeg oli, oli kuristik ja nüüd kuristik nagu täitus ise ja nüüd said kaks tükki kokku. No ma saan aru, et et, et sotsidel tegelikult ei olegi üldse mingisugust teist võimalust. Valitsusest kihutati Nate häbiväärsel kombel minema. Ja, ja oma oma, mis nüüd mõne protsendiga riigikogu valimistel, eks ole, hea küll praegu mingi kümmekond kohta, aga, aga poolteist aastat on riigikogu valimisteni ja neid pole mitte kuskil, tähendab nad, nad kaod täiesti pildi pealt ära, neil on vaja olla pildiga. Selge Erakond, tubli erakond. Noh, Euroopas kõva tegija, Eestis väga vajalik, väga tore ajupotentsiaali on, on, on nii, et tapab intellektuaalsest on on nii, et tapab administratiivne võimekus on nullilähedane. Võib-olla Jüri Pihli tulekuga nüüd midagi midagi muutub, aga põhimõtteliselt palju sümpaatseid, inimesi, palju sümpaatseid, mõtteid, väga sümpaatsed ideed. Aga aga aga kaob tõenäoliselt või vähemalt võimalus kaduda ajaloo prügikasti on, on väga suur, tähendab, on vaja olla pildi peal ja noh, kui kui paremat võimalust ei ole, kui, kui kui oma kaheksa mandaadiga minna 44 vastu ja rääkida, teha suuri sõnu, et läbipaistev poliitika tegemine ja linnavalitsuse läbivalgustamine röntgenkiirtega ja, ja nii edasi, muud muud sellist juttu, noh no ju siis peab niisugust juttu rääkima. No kindlasti on selle Keskerakonnaga kokkumineku üks ja ma arvan, et mitte vähe oluline tõukav tegur, see, et sotsid visati valitsusest välja see see kibestumise kibestumine osaliselt ka kättemaksu ja pettumusega. Ta maks loomulikult on selle üheks ajendiks. Ma mäletan, ma vaatasin enne valimisi, üks päev oli siis linnapeakandidaatide debatt mis iseenesest oli, oli väga põnev, aga mitte mitte sellest debatist endast. Ma ei taha rääkida vaid sellest, kui jõudis kätte ennustamise kord. Et kõik erakonna juhid, linnapeakandidaadid hakkasid ennustama, kes võidab valimised. Kui Keit Pentus teatas kindlalt valimised, võidavad paremjõud ja moodustatakse linnavalitsus, kuhu kuuluvad Reformierakond, IRL ja sotsid. Täpselt sama ütles välja IRL-i juht ja linnapeakandidaat Mart Laar, loomulikult meie võidame kolmandale kokku, me saame kõige rohkem hääli ja moodustame valitsuse. Jüri Pihl, sotside liider ja linnapeakandidaat ei öelnud mitte midagi selle kohta oli lihtsalt ajas sellist muhedat naeratust sinna kaamera ette ja, ja tema seda ei öelnud. Et, et see enesekindlus tegelikult hämmastas mind, millega IRL-i ja Reformierakond arvasid a priori, et sotsid on niikuinii nende leeris, hoolimata sellest, et nad üle parda visata. Et selline, no poliitikas ei saa olla niivõrd ennast täis, et sa arvad, et teisel erakonnal, kes on kes, on väiksem erakond, et tal ei olegi mingit muud valikut. Et kui laias laastus räägitakse mingitest parem jõududest ja, ja valgetest õudustest, siis sotsid kindlasti kuuluvad sinna, aga ei kuulu enam sellepärast, et sa oled neile ülekohut teinud. Täiesti inimlikult arusaadav. Jah, noh, sots päästab muidugi see, et pooleteist aasta pärast on nüüd on jällegi väga paradoksaalselt kõlab aga, aga et pooleteist aasta pärast on riigikogu valimised ja keskerakonnal on sotse väga vaja. Ja see võib-olla hoiab neid ka tagasi nii-öelda Tallinnas, et et ei, ei, ei kohelda neid mingisuguse rämpsuna tarbetu ballastina, et siis kui võtame teid, kui on vaja ja kui viskame minema, kui enam ei ole vaja. Et see, see nagu annab lootust, aga samas. Ma väga kardan, et sotsid kaotavad siiski niivõrd palju oma oma senisest näost, et nende kaasvastutusel tehakse, tehakse päris mitu sellist sammu, mis, mis kindlasti sotside plaanidesse ei kuulu ja mis on väga ebasümpaatne teiste teiste valijaskonna gruppide noh, IRL-i ja Reformierakonna valijate hulgas. Ja sotsid saavad sellega endale kõva kõva pleki revääri peale, noh, üks on näiteks kasvõi Tallinna linnaosad. Et kui eile Peeter Kreitzberg rääkis mingisugusest sündivast kompromissist linnaosade suhtes, siis see on niisugune küsimus, et et noh, et kas sa umbes nagu sama moodi, et, et ei saa nagu natuke rase olla. Et linnaosad kas on või neid ei ole ja kui hakatakse ajama mingisuguseid mullikesi, et linnaosad kaotame ära, aga me tugevdame oluliselt halduskogude, sellist mõju ja, ja volitusi. Noh see on, see on udu, mis mis, mis on, on, on nii läbinähtav, et seda ei maksa hakata kohe algusest peale ajama. Et, et see asi on väga konkreetne linnaosa Tallinnas kas on või ei ole, kas see idee, mis 93. aastal seadusse raiuti, säilib või ei, säili? Nojah, siin on, nüüd koorub välja see põhiküsimus, et mida ütlevad sotside valijad selle kogu selle kupatuse kohta sotside diili kohta Keskerakonnaga, kas nad nii-öelda hääletavad jalgadega, järgmine järgmistel valimistel ei anna oma häält sotside poolt või vastupidi nad lepivad sellega, et, et teevad koostööd erakonnaga, kelle vastu tegelikult need sotside valijad on korra hääletanud, aga mul on tunne, et oma oletaksin, et sotside valijad võivad olla tegelikult üsna leplikud, sest see esimene šokk võimalusest nii-öelda valget mulle tegelikult ei meeldi see valgete jõudude jutt, aga nii-öelda kasutan seda väljendit siiski valgete jõudude koostööst Keskerakonnaga oli ju 2002. aastal, kui reformarite nii Tallinna linnas kui ka valitsuses moodustasid koos liidu Keskerakonnaga, et see oli nagu selline esimene hetk, kus oli, kas tõesti on see võimalik, et nii-öelda need valged jõud jätkuvalt mul oli see ikkagi see väljend ei meeldi, aga Boltzi termin koma üheksa ongi nii, et. Rumal väljamõeldis, mis läks, lennuk, mida kasutatakse siiamaani? Kuna ta on selline liitev ühendus selle tegelikult selle plekti kohta reform IRL-i ja, ja sotsid siiani nad on sellises komplektis ju käinud, et see esimene sokk siiski oli nagu see 2002, mil selline esimene läbimõtlemine paljude selle, selle, selle 300 komplekti valijate poolt, et selline koostöö on võimalik ja need valijad nägid ju, et see koostöö toimis tegelikult täiesti ei ole midagi hullu ette heita sellele, tõsi on see, et, et see oli ka noh, tagantjärgi on see periood, kus mitmed väga olulised reformid takerdusid, aga see on, ütleme tavavalija jaoks matemaatika, millesse ei, ei süüvi ei süüvinud. Et mitmed olulised reformid, mis oli alustatud, siis selle kolmikliidu valitsuse ajal takerdusid ja sõitsid, liivad teistpidi oli see võib olla see valitsemisaeg mitte mitte nüüd väga, väga viljakas ka, aga samas sa nägid, näitas selle võimaluse ära, et nüüd nüüd kui sotsid lähevad Keskerakonna Keskerakonna kogu, siis seal see, see üllatusmoment nagu puudub Muidugi sotside huvi on olla pildi peal ja silmas pidades eelseisvate riigikogu valimisi. See on pigem jah, mitte huvi, vaid ütleksin. Eluelulises eluliselt tähtis, aga teisalt see oli vist juba viitas, et tegelikult on keskerakonnale täpselt samamoodi eluliselt tähtis leida nüüd liitlasi silmas pidades riigikogu valimisi ja see ülisuur võit Tallinnas. Ma usun, et see pani tegelikult Keskerakonna natuke ehmatama sest kui me vaatame ikkagi, mis selle võidu taga oli siis paljude eestlastest valijate jaoks oli selle võidu taga siiski vene valija, kes valis Edgar Savisaare ja Keskerakonna minnes aga vastu riigikogu valimistele, kus saavad valida ainult Eesti vabariigi kodanikud siis ma usun, et Keskerakonna poliittehnoloogid tahavad sellest imidžist vabaneda. Ja, ja Keskerakond on aru saanud, et sellise sellise vastandumise tingimustes ei saa Edgar Savisaarest kunagi peaministrit, mis kuuldavasti on, on tema unistus ja, ja selles mõttes ei ole ju ainult et sotsid, need, kellele tegi Keskerakond ettepanekuna Tallinnas liitu astuda, nad on teinud ka rahvaliidule ettepaneku üldse ühineda kui, kui, kui erakonnad. Nii et selles mõttes kui me, kui me arvame, et tegemist oli ainult munitsipaalvalimistega, et noh, midagi rohkemat siin ei olegi mängus, siis siis tegelikult see valimistulemus, Keskerakonna suur võit Tallinnas peksis segamini täielikult Eesti poliitilise maastiku või vähemalt algasid seal väga suured turbulentsid ja päris ruttu pärast valimistulemuste teatavaks saamist mitte mingisuguse kuu-kahe pärast riigikogu valimiste lähenedes, vaid järgmisel päeval, vaid kohe, sisuliselt järgmisel päeval. Nii et selles mõttes tuleb Keskerakonna juhtidele avaldada, kasutasid seda, haarasid momendist, et ühiskond oli nagu öeldakse, ei ole veel nagu aru saanud, mis tegelikult toimus, kui juba toimuvad järgmised sammud, järgmised liigutused. Et kui nüüd tõepoolest saab, saab teoks selline, ma ei tea kellega siis kas Keskerakond, Rahvaliit või Keskerakond, sotsid või rahvaliit, sotsid või rahvaliit, nagu siin haardel lähevad, isegi IRL-i peale? See senise tulen, kasutan jälle seda väljendit, et mida ma ka ei taha kasvatada valged ja mustad jõud, et siis need valged ja mustad jõud. See maastik on täiesti segamini küntud. Nojah, kui kui ütleme, oletame, et ja see vist vastab tõele, et Keskerakonna seekordse valimiskampaania tegid nii-öelda välismaised suurmeistrid ja tegid seda muidugi super hästi. Aga välismaised suurmeistrit arvestasid? Mulle jääb vähemalt selline mulje ainult kohalike valimistega. Siis siin on, siin on keski jaoks muidugi tohutu dilemma õhus sest see valimiskampaania nende räigete võtetega, mida mida kasutati ja see retoorika, mida kasutati vene valija kättesaamiseks ei sobi enam ju kaugeltki mitte riigikogu valimiste jaoks, ehk siis valijaskond on hoopis teine rohkem kui 200000 inimest, kes seekord vähemalt oli võimalus käia valimisjaoskondades hääletamas Keskerakonna poolt jäävad ja pooleteist aasta pärast eemale. Kes ei ole siis Eesti kodanikud ehk siis kahepäise kotka ja, ja halli halli passiga inimesed. Ja, ja selles mõttes on võib-olla keskerakonda jällegi lõiganud endale väga-väga sügavalt näppu, sest et mindud on seekord juba väga kaugele. Noh, tuletame meelde kasvõi Moskvas käike wusherdamisi sel teemal, kas ajalugu kirjutatakse ümber või ei kirjutata ehk sellised noh, sajaprotsendilised väärtused, mis millega on ainult ühe valijaskonna grupi hulgast midagi teha ja mis, mis ajavad harja punaseks absoluutselt esimesel sekundikümnendikud, teisel, teistel gruppidel. Mälestus on sellest, see kõik maksab kätte. Et mul on tunne, et viimasel paaril aastal on Eesti ühiskond hakanud nägema seda vene vene kogukonda ka mitme kihilisemana, nad ei ole lihtsalt nemad, vaid et, et seal on mitmekihilise ja et seal on ka nii-öelda meie meie inimesi või et inimesi, kes on meile sümpaatsed ja kes suhtuvad Eestisse lugupidamisega ja, ja kellele see, see, see riik siin on tähtis ja kui nad on, ja kui me teame, et nad on Keskerakonna valijad, siis mis, mis selles siis halba saab olla, pigem vastupidi, et et, et sa näed nagu keskkonnast. Nende mõtte heideti oli siiski natukene natukene muus, seni on arvatud, et Keskerakond ja Edgar Savisaar manipuleerivad mängivate vene Lektoraadiga. Õige varsti peab saabuma aeg ja see saabub päris kindlasti. Kas see on lähitulevikus natuke kaugemas või, või mitte nii väga, mitte nii väga lähedases tulevikus, seda ei oska öelda, aga kalavõlad tuleb maksta ja vene elektoraat on üha rohkem aru saamas, et nendega mängitakse ja hakkavad just nimelt Keskerakonna kaudu, mis on nende toru hakkavad nii-öelda kala võlga tagasi nõudma, siis suuremat sõnaõigust nõudma. Sa mõtled seda, et Keskerakond on olukorras, kus ta peab tegema ühel peol ühte nägu ja teisel peol Ta niikuinii aga, aga lõpuks lõpuks hakkab see suur valijast grupp valijagrupp hakkama hakkama nii-öelda oma nõudma. Oma. Esimene nõue näiteks on kakskeelsus või vähemalt Tallinnas. Kas Toomas Vitsut tegi nalja, kui ta ütles, et et Tallinnas võiks kaaluda teise töökeelena teist keelt peale eesti keele? Toomas Vitsut ei teinud nalja? Ma olen täiesti veendunud selles. Toomas Vitsut pani selle proovile, et vaadata, mis reaktsioon nalja tegi ta siis, kui teete saama, mõtlesin hoopis inglise keelt. See oli rumal nali, aga, aga tegelikult selliseid vihjeid vaikselt tulevad, tähendab, minnakse liiga kaugele. Edgar Savisaar ei räägi enam okupatsioonist ega, ega nendest sündmustest, mis 40. aastal vähemalt eide kindlalt seda vene keeles. Ja, ja kui me vaatame ikkagi kas või Keskerakonna juhatuse koosseisu, siis seal on ju kõik eestlased peale ühe. Samas noortekogu, eks ole, koosneb suuresti ju venekeelsetest Keskerakonna peod, konverentsid, kongressid, võidud, kaotused lõpevad venekeelsete lauludega, see, see ei ole niisama. See on aja märk. Ehk juba juba makstakse kala võlga, nii et ootame veel natukene. No ja sellepärast ongi vaja tegelikult seda asja tasandada on vaja viigile, on esiteks vaja riigile, lisaks on vaja liitlasi ja rahvaliit sobib selleks ideaalselt oma tegelikult olematu populaarsusega, kuigi tõepoolest rahvaliidu inimesed, nagu ma ühest statistikast lugesin konkreetselt rahvaliidu liikmed said omavalitsuste siis 11 protsenti kohtadest, ehk siis kuna nad olid valimisliitudesse laiali läinud, et siis nagu külavanem on ikka, eks ole, vanast ajast. Aga valimistulemus tervikuna ja, ja fakt eelmistest valimistest, Europarlamendi valimistest, kus, kus rahvaliit sai vähem hääli, kui endal liikmeid on, näitab ikkagi väga selgelt, et seda, seda parteid enam ei ole. Jah, see kohalike valimiste puhul me ei saa rääkida rahvaliidu edust või nagu võidust, vaid tegelikult me saame rääkida sellest, et on kohtadel poliitiliselt aktiivsed inimesed, palju sümpaatseid inimesi. Päikesekulda, kus Jüri Pihl on teinud ka ju üleskutse, et, et ta ootab rahvaliitlasi rohelisi sotside ridadesse ja ja see oleks ju igati igati selline loogiline kooslus. Rohelised on juba juba jõudnud teatada rahvaliidus olles põnevad sündmused seisavad ees, teatavasti nad on seal üsna lõhki omavahel kolmeks kolmeks eri eriharuks ja, ja, ja see, see, mida pihl esitab üleskutse, et see on siis nüüd nii-öelda, ma kutsun iseenda jaoks Jaak Alliku haruks seal teisi teisi nooremaid ja võib-olla mitte nii nooremaid, aga, aga noh tublisid inimesi veel, kes, kes toetavad seda suunda. Aga siis nii-öelda vanade kolhoosiesimeeste suund kindlasti toetab liitumist Keskerakonnaga ja, ja ma ei, ma ei, ma ei, ma ei tunne veel selliseid inimesi, kes, kes arvavad, et rahvaliit võiks jätkata. Kuid küllap küllap neid on kuulata selliseid põikpäiseid tegelasi alati leiaks. Minu meelest on rahvaliidu puhul põhiküsimus selles, et kas neid on võimalik liita terve komplektina mingi erakonnaga kindlasti noh, just nimelt, et, et see, see tundub väga ebatõenäoline, tõenäoliselt toimub selline IRL pluss Isamaaliit liitmine. Et, et see, see tõenäoliselt ma kujutan ette, et läheb praegu on rahvaliit astumas mingisse sellise turbulentsi, s olukorda, mis, mis siuksesse tsentrifuug, olukorda, kus nad, mis pillutab lihtsalt need inimesed erinevate erakondade poliitiliselt aktiivsed inimesed erinevate erakondade vahel laiali. No aga pikemas perspektiivis siis taaskord kerkivad jutud sellest, et Eestis võiks olla kaheparteisüsteem. Oh, jumal hoidku selle eest jah, see oleks ikka päris õudne, tähendab Eesti päris kindlasti ei ole selleks veel valmis süsteemi soosiselega. Robot, robot, rohelised tüübid, kellest ma tõesti aru ei saa, tähendab see, et meie oleme ausad, meie meie ei, ei mängi peibutusparte, meie meil on oma selged väljakujunenud ideed ja meil on palju toetajaid välismaal ja kõik see, see jutt on tore, see on aus ja hea. Aga, aga selle jutuga ei ole ütleme järgmiste valimiste kontekstis küll küll mitte midagi peale hakata, et 1,1 protsenti toetust viimastel valimistel näitab ikka selgelt, et et eelmiste riigikogu valimiste kuuest protsendist ei ole vaja enam undki näha ja kui nüüd midagi väga kiiresti ei suudeta ette võtta ja nad on juba teatanud Marek Strandbergi suu läbi, et ei ühine kellegagi, pole seda vaja. Olgu, kui neil pole vaja, siis mulle tundub, et ka valijatele ei ole neid neid vaja. Et nad, nad peavad leidma endale mingisuguse uue tee või uue tõe, mida, mida kuulutada. Ja mul on ka tunnet, et roheliselt võimalik, et praegu ei hinda nagu olukorda realistlikult või nad ei tunneta nagu seda enda elektoraadi suurust, et nad võimalik, et nad hindavad üle. Et ma oleksin sinuga nõus, et rohelise rohelistele on vaja kas uut ja selget ideed või ütleme, et neli, tee on ju olemas, aga, aga selle idee viimist inimesteni ja selle selgitamist, et kusjuures mulle meenub siin kohe Marek Strandbergi intervjuu Eesti Ekspressis, mis oli Strandbergi küll üsna kohutav seal ei olnud selle sel nagu rohelisusest ja ja, ja nendest põhimõtetest, mida nad nii väga räägivad, ainult mingisugust juttu, et et mulle jah, selle intervjuu taustal mulle eriti tundub, et rohelised peaksid mida midagi midagi uut välja mõtlema. Roheliste näide ongi veelkordne tõestus selle kohta, et ka Eestis ikka selline idee tasand või parteipoliitiline ja ka siis ütleme kasvõi majandusliku keskkonnaalane torm ei maksa mitte midagi, maksavad ikkagi isikud, maksavad prominendid ja paraku no me kõik meile kõigile meeldib tegelikult roheline maailmavaade, maailmavaateliselt peaks olema rohelised eestlastele üldse inimestele kõige rohkem vastuvõetavad. No kõik me tahame ökoloogiliselt puhtas keskkonnas elada ja nii edasi ei hääleta selle poolt, sellepärast lihtsal põhjusel. Toyota taastuvat elektrit ja mitte tuumajaama ja no mida oleks, kui oleks teisi võimalusi? No mida iganes, aga häda on selles, et rohelistel ei ole nei magneteid, ei ole neid prominent, kelle, kelle poolt siis valija läheks välja, noh, nagu ma rääkisin sümpaatsetest, inimestest, tarkadest, inimestest on Marek Strandberg veel mõned inimesed, aga võrreldes teiste erakondade, kus on prominent jalaga segada, eks ole, kui nad paljudel neist liikunud muidugi ühest kohast teise ka, eks ole, aga see, selleks rohelistel see puudub, meil ei ole seda vedurit. Mõnikord jääbki mulje, et rohelised ongi Marek Strandberg, mitte et see oleks mingisugune autoritaarne, diktatuuripartei aga, aga, aga teiste häält ei ole lihtsalt kuulda. Kuigi me ajakirjanikena teame seal ju veel nimetada kaks-kolm-neli nime päris kindlasti, kes on ju ka tublide meeldivad inimesed ja pean tarku mõtteid täis, aga aga kuulda ei ole mitte midagi. No kui me vaatame, võtame praegu riigikogu poliitilise sellise maketi ette, siis päris ausalt otsa vaatame siis, kui praegu seal on kuus, kuus erakonda, siis tegelikult tänasel päeva seisuga me võime anda mandaadi ärme mandaadi suurusest, räägime järve, mingitest koalitsioonist, räägime tegelikult ainult kolmele. Ehk siis Kesk-Reform ja IRL. Miks sa saatsid välja jätan, ma ei ole üldse kindel nende nende sellises suutlikkuses. Eraldi erakonnana eraldi ei pruugi selle aja peale tõesti, kui. Varjab sotsid praegusel kujul puhtal kujul, kuna nad praegu on. Ma ei ole sugugi kindel, et nad, et nad nii-öelda ületavad seda, seda seda viie protsendi künnist. See on küll päris, ütleme julge mõte sul et ka sotsid sotsidele kriips peale tõmmata. Ja noh, see võib jah, me võime siin spekuleerida igast asju. Kui me räägime sellest, et sotsid lähevad Keskerakonnaga Tallinna linnavalitsuse selleks, et oma nägu nägu hoida, ütleme nii nagu päästa see on hoopis teine asi. Ja pildil olla siis see samm võib tuua tõepoolest kaasa pääste, ma ütleksin jah, aga see võib riigikogu valimisi silmas pidades kaasa tuua vastupidises. Et tõepoolest see künnis jääb, nibin-nabin. Noh, võib-olla on vastupidi võib-olla just ütleme, võimulolek annab neile siiski ka võimaluse raha jagada ja linte läbi lõigata, osa kuulsusest öeld. Ka nendele, no paraku on tulemas riigikogu valimised, kus lintide läbilõikamine No aga me näeme seda, kuidas segunevad nende valimised üks üksteisega ja need sõnumid ja, ja kuidas ühted ühtesid valimisi teiste jaoks ära kasutatakse. Kampaania on kahtlemata kahtlemata jah, see, mis, mis võib, võib olla sarnane, aga just eile avati veel üks hoone, Tartu Ülikooli keemiahoone, ma olin siiralt üllatunud, et kus need kampaaniameistrit sisuliselt, miks see? Miks ükski erakond, noh, konkreetselt siis Tartusse juhtiv erakond ehk reformistid ei taibanud nädal aega varem seda hoonet tabada just nimelt missugune pompöösne nalju. Endine Ansip käis avamas seda ja et kus, kus see viga tehti nüüd või, või tõesti siis ei saanud maja valmis, et ehitaja löödi poolvägisi alles nüüd välja või mis, mis see põhjus oli, aga, aga ei tea. Aga jah, et ei, ei jah, et huvitav on muidugi nüüd ütleme, huvitavad on järgmised kaks kuud ja viiendal detsembril on siis nii-öelda rahvaliidu kongress. Enne seda on siis maad või piirkondlikud, need kohtumised, kus siis käib tõsine töö, kuuldavasti juba käib. Reiljan kihutab mööda mööda mööda Eestimaad ringi ja küllap küllap teised ka. Et see on, see on väga huvitav jälgida, et niisugused niisugused jõud siis nagu, nagu peale jäävad. Aga ma saan aru selle kihutamise mõttest, et siiski soovitakse võimalikult sellise ühtse komplektina liigutada nii-öelda oma liikmeskonda ühele või teisele poole. Et muidu poleks sellel ju mõtet. Huvitav on see, et mida siis kuidas siis meie kaks alles jäänud paremerakonda nüüd teevad, millised õppetunnid nemad sellest valimistulemusest on, on võtnud? Siiamaani ei ole ühtegi liigutust tehtud ühtegi säravat ideed. Aga sa ütlesid, et Reformierakond tegi üllatavalt hea tulemus. Nojaa, aga meie ei saa ju eeldada, et üks pool sellest spektrist jääb siis loorberitele puhkama, kui teine pool Madistab, nii et vähe ei ole rehitsetud roobitsedes kokku kõik, mis veel alles. No ütleme ikka nii, et tulemus oli kehv, aga tulemus oli taustal süsteemi arvesse võttes Jutan reformist eeskätt aga ka IRL-ist taustsüsteemi arvesse võttes oli rahuldav. Seda enam ei mõtle seda majanduse majanduse langus ja et valitsus on pidanud tegema mitmeid ebapopulaarne. Jah, et 110000 häält ikkagi see muidugi peaminister Ansipil õudselt osav demagoogia, et reform on juurde saanud mingi 20 25000 häält on küll saanud juurde, ainult et teistsuguse valimisaktiivsuse juures, aga aga kui me kõrvutame ikkagi Keskerakonna 207000 häälega, siis, siis tulemus on ikka kehva. Kui me siin vahepeal küsitluste järgi noh, erakonnad läksid ikka. Nika kajab, Buddy ja vahed olid väga väikesed, kord oli üks peal, kord teine, aga, aga valimistulemus kohalikel valimistel on. Kusjuures mõlemad ju noh, Keskerakond ainult oma partei nime all esines, reformil oli peidetud natukene veel kuhugi ära. Noh, kasvõi Pärnus, eks ole, kus, kus noh, ma ütleks nii, et üle hulga aja pärnu saab ühe korraliku linnapea kui kuigi, kuigi on veel teada, kuidas, kuidas see nii-öelda juriidilised, see, see küsimus lahendatakse. Kas Pärnu mul on tulistatud, mulle pakub see teatavat sellist intellektuaalset naudingut mõtiskleda selle üle, et miks Keskerakond Pärnu käest ära andis, et miks nad seda hampelmanni seal nii tükk aega postil hoidsid ja ei kasutanud võimalust teda välja vahetada ja siis anda sellele uuele linna. See on hea küsimus, jah, ma küsisin seda ka eravestluses ühelt juhtivalt keskerakondadelt ja ega Moostes ei saanudki korralikku vastusteta, ma näen mingit intriigi, ausalt öeldes, intriig Nonii, aga, aga võib-olla loodeti, et nii-öelda viisitammepanemine või, või lengi panemine või noh, mis on neil ka üks suund või rõõmuse saamine nende nende omapära teiste erakondadega võrreldes, et see annab ka positiivse tulemuse, kuigi oli näha, et asi veereb ju selgelt allamäge ja kohutava kiirusega. Kusjuures herr Viisitamm sai ju Pärnust neljanda tulemuse? Aga see oli mingisugune 400 häält. Ei, see oli mingi 700 millegagi. Jah, muidugi me ei saa Toomas Kivimägi võrrelda, aga tegelikult viisiga toetajad Pärnu suurust arvestades teisi peale Kivimäe arvestades oli ta täitsa korralik tulemus, tegelikult. Jah, ja, ja, ja, ja siis on veel ajakirjanikele kõrvas unistatud, et et Tartus ei pruugi asjad sugugi olla nii, nagu nad paistavad. Ehk siis, et reform, kes mängib juhtivat jõudu ja paneb nii-öelda linnavalitsus kokku ei, ei, ei pruugi üldse linnavalitsuses osaline olla. Et on, on märke, et, et ülejäänud jõud ka siis sotsid ja siis loomulikult IRL ja Keskerakond on tegemas seal hoopis hoopis oma oma oma värki, aga, aga see, see, kas see, kas see vastab tõele ja kas see, kas see on pelgalt kõlakas või keegi sensatsioonijanuline lekitab midagi, see peab selguma nüüd? Päris päris lähipäevil. Ma ka avalikkuseni jõudnud info kohaselt ju senine koalitsioon jätkab ehk siis rahvaliit ja ja reforme Keskerakond ja mis kohe-kohe alla kirjutamas, ka lõpetada. Jajah, ainult, et ootame enne kui see tint ei ole sinna paberile läinud enne enne ei maksa, ei maksa kiirust. Aga tulen ikkagi tagasi selle juurde, et mida siis need võtavad ette IRL ja Reformierakond, mida nad peaksid ette võtma või mida nad võiksid ettevõte, mis on, nagu võiks ennustada. Kui me räägime riigikogu valimistest, siis need on veel tükk, vaatasin aega ja me ei tea, mis juhtub. Aga Ma ma arvan, et kui Eestil õnnestub aastal 2011 minna üle eurole siis, siis siis ma võtan oma sõnad tagasi ja ütlen, et tõepoolest Reformierakonnale võib-olla ei olegi vaja midagi teha. Aga me ei tea seda, kas Eesti saab eurole või mitte. Sest kui, kui Ansipit Eesti eurole ma arvan, et see on tema valimiskampaania nurgakivi. Ja, ja see oleks kõva saavutus küll. Aga kui ei suudeta saavutada eurot, siis mis jäävad. Kusjuures on kindel ja paneb see hämmastama, see nagu see kindlus sellest, et rahvas tohutult naudib seda euro tulekut. Me oleme kuulnud seda, kuidas kõikides kõikides riikides on see kaasa toonud kallinemise, et euro euroga euro tulek on tähendanud seda, et hindasid ümardatud ümardatud ülespoole, ehk siis, et elukallidus on tõusnud ja. Seda saab ohjata, eriti just arvestades seda, et 2011 jaanuar, kui ta tuleb ja 2011 märts, kui on valimised, see on lühikene periood, kus kus nii-öelda kaupmehi ja ettevõtjaid ja nende niiditõmbajaid, kes on väga ju paljuski reformimeelsed. Neid saab ohjata juba juba on ju ju räägitud, et tümarda saab ka allapoole, ehk siis luua positiivne mulje. Euro vaata, siin on oluline, esineb, et see on selline märgilise tähtsusega asi, see on järjekordne samm jälle kasutan seda valgete riikide hulka jõudmiseks, nii oli sama sama jada, mis oli siis Eesti taasiseseisvumine. Saamine, NATOsse saamine, Euroopa liitu ja nüüd siis euro saamine. See on nagu selles mõttes üks, üks üks rida, mida mida ajada, sest see on nagu Eesti kui riigi jaoks väga oluline. Edasi murrang. Euro on projekt ja seda projekti hindavad maailma parimad asjatundjad. IMF-ist on vist praegugi veel siin, kes ütles, et Eestiga noh põhimõtteliselt kõik hästi. Et Eesti, Eesti, Eesti seisab küll ja eesti kroon seisab ja kõik on, kõik, on hästi. Läti teatas nüüd, eks ole, et devalveerimise oht on ilmselt tõenäoliselt lõplikult möödas. Aga laiemas laastus ikkagi sõltub sellest, mis seisus on meie majandus. Ja euro võrdub majandus ei ole õige, ei ole õige tehe, tähendab euro on, on natuke siiski midagi muud, aga, aga majandus ehk siis töökohad, Tööpuudus, surutisest üle saamine, palgad. Kas, kas midagi selles suhtes hakkab liikuma, ma kardan, et, et poolteist aastat tegelikult aasta ainult. Sest jaanuaris 2011 algab juba valimiskampaania ja selle aasta lõpuni pärast polegi enam midagi jäänud, varsti on jõulud ja siis jälle elu elu seiskub, nii et et sisuliselt on jäänud aasta ja, ja kas aastaga midagi, noh, nii kardinaalselt muutub, et jah, see on nüüd küll niisugune retoorika ajamise koht jutumullikeste ajamise kohta, et kallis rahvas elu läheb, nüüd läheb elu jälle paremaks. Et kas see mõikab valijatele või mõika, sest ega reaalne majandusmingisugust paranemist veel ei too. Mina arvan, et parlamendivalimiste põhiküsimuseks saab töötus, et ja tööpuudus, et, et see on see, mis inimesi väga lähedalt puudutab ja see on see küsimus, millega erakonnad peaksid. Istmed võimul olevad erakonnad peaksid põhiliselt tegelema. Vaikselt nõrk ei, on, et nad tegelevad, sest et siin oli olles eilegi uudis, et luuakse mingi tuhatkond töökohta, et töötud hakkavad vanu kolhoosi kolhoosikeskusi lammutama ja, ja saavad selle eest mingisugust raha. Ja riigimetsamajanduse keskus võtab tööle talveks 1000 inimest, kui ma ei eksi, või 1500. Et jah, et, et paremerakonnad on selles mõttes andnud kõvasti palle ette keskerakonnale, kes siis Tallinnas on loonud nii-öelda sotsiaalseid töökohti, mis neist sotsiaalsetest töökohtadest nagu tolku on. Ja ilmselt, kui masu on möödas, siis need kõik need töökohad kohe kaovad, aga, aga mingiks ajaks teatud grupile inimestele annavad kindlasti mingisugust mingisugust leevendust ja, ja selles mõttes on, on Keskerakond kindlasti ühe, ühe löögi võrra vähemalt ees. Nii et huvitav aeg saab olema. Ma arvan, et selle tõdemusega on praegu huvitav ja õige aeg lõpetada, et selle aasta lõpp toob veel põnevaid sündmusi. Eeskätt just ootame ära, mida sisaldab Tallinnas sotside ja Keskerakonna koalitsioonileppe, vaata mida see, mis saab, mida teeb rahvaliit? Kui veriseks seal see asi kisub ja mitmesse eri kanti. Ja siis tuleb, tuleb uus aasta ja algab tõsisem nii-öelda valmistumine juba valimisteks presidendivalimistest ei rääkinudki ja jumal tänatud. Aitäh kuulamast kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Heidit Kaio, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ilusat kuiva esialgu nädalavahetust.