Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte olulisematest sündmustest meile, mujal. Stuudios on Indrek Kiisler. Arstide liidu volikogu tegi pöördumise riigikogu ja presidendi poole, milles kutsutakse üles leidma tervishoiu rahastamiseks uusi lahendusi. Praegune tervishoiusüsteem ei tohi sõltuda ainult sellest, kuidas laekub sotsiaalmaks. Minister Hanno Pevkur tunnistas, et järgmine aasta tuleb haigekassa eelarvele eriti raske sest kõrge töötuse tingimustes pole sotsiaalmaksu head laekumist loota. Rahvaliidu Ida-Viru maakonna Ühendus toetab mõtet moodustada delegatsioon, mis hakkaks võimalike ühinemiste asjus teiste erakondadega konsultatsioone pidama. Sama uus valitsusliit lõpetas koalitsioonikõnelused. Alates esimesest jaanuaris taandatakse Saksamaal oluliselt maksukoormust. Ministriportfellide jaotus selgub aga lähiajal. USA suur sõjalaev juuessess kõhul saabus täna Tallinnasse. Laev sai tuntuks üheksa aastat tagasi, kui seda ründasid al-Qaeda terroristid. Toonases rünnakus hukkus 17 Ameerika mereväelast. Nii öösel kui ka homme päeval võib kohati hoovihma sadada. Öösel on sooja kaks kuni kuus, homme päeval viis kuni seitse kraadi. Arstid kutsuvad riigikogu ja presidente otsima tervishoiu rahastamise muutmiseks lahendusi, mis oleksid põhjalikult läbi kaalutud ja annaksid patsientidele kindlustunde tuleviku suhtes. Arstide liidu volikogu märgib oma pöördumises riigikogu ja presidendi pooled majanduskriis on teravalt esile toonud Eesti tervishoiu rahastamise probleemid. Lahendamiseks ei piisa lühiajalistest meetmetest, nagu näiteks ravihindade arstide palkade langetamine tulevaks aastaks. Arstid juhtisid tähelepanu, et tervishoiusüsteemi finantseerimine ei saa sõltuda ainult sellest, kuidas laekub parajasti sotsiaalmaks. Liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Otsene ajend siis nii-öelda on see, et haigekassa nõukogu tuleb esmaspäeval kokku ja hakkab arutama järgmise aasta eelarvet tervishoiuteenuste hindade langetamist kuue protsendi võrra tulenevalt siis sellest, et sotsiaal maksu- ja, ja selle sees ka ravikindlustusmaksulaekumiste prognoos on, see maksulaekumine väheneb ja kuna haigekassa oma tulu põhiliselt sellest maksust saab, siis on meil plaanis kulusid hakata vähendama. Arstide liit on küll teinud ettepaneku kulusid mitte vähendada. Et meie hinnangul halvendatakse veelgi patsientide olukorda, arstiabi, kättesaadavust ja kvaliteeti. Praegu oleks puudujääk lähiaastatel võimalik ikkagi katta sellest haigekassa jaotamata kasumit, mida on praegu ligi kolm miljardit krooni. Ja selle juures veel need kohustuslikud reservid jääksid puutumata. Neid läheks vaja alles mitme aasta pärast, et selles mõttes on tegelikult meie tervishoius võrreldes siin nii mõnegi teise riigiga ja päris heaolukord, et meil on olemas väga korralikud reservid, mis siin headel aastatel on kogutud. Aga häda on selles, et riigieelarve tasakaalu huvides nüüd reserv sellises mahus, kui vaja oleks kasutada, ei lubata. Sotsiaalminister Hanno Pevkur tunnistas, et järgmine aasta tuleb haigekassa eelarvele väga keeruline. Näiteks ka maailma terviseorganisatsioon, kes eelmisel nädalal tutvustas nii arstide liidule kui kui haigekassale. Kui sotsiaalministeeriumi oma sellist pikkust aegset 30 aastale ettevaatavat arenguvisiooni või rahastamise jätkusuutlikkuse nägemust Eesti tervishoius, siis ka nemad ütlesid, et kindlasti ei ole mõistlik, kui nüüd reserve kiiresti ära kulutada ja reserve tuleks hoida päris pikkadeks aegadeks, sellepärast et suure tõenäosusega on tööpuudus väga pikka aega madal ja, ja lisand rahvameditsiinis on vaja pikki aastaid ka täna, ütleme eelmisel nädalal on nüüd avaldatud Eesti Panga prognoos, näitab seda, majandus on tõusmas varsti ikkagi plusspoolele ja see lisaraha vajadus suure tõenäosusega võiks mahtuda siin paari-kolme aasta pärast sinna lubatud reservi kasutuselevõtu piiridesse. Et meil on raskem ja kõige raskem aeg kindlasti 2010 ja selle 2010. aasta valguses ja 2011. aasta valguses tegelikult nüüd haigekassa nõukogu, siis esmaspäeval arutabki neid võimalikke kokkuhoiu kohti ja lisaraha on, on lihtsalt niimoodi paari kuuga ikkagi väga raske meditsiini leida. Kogu süsteem on üles ehitatud täna ikkagi sotsiaalmaksu laekumisele tervisekindlustuse osale, sellest. Katrin Rehemaaga rõhutas, et ainult sotsiaalmaksule tulevikus lootma jääda ei saa, vaid vaja põhimõttelisi muudatusi rahastamises. Pikemas perspektiivis on see poliitikute otsuste küsimus, kust see raha peaks tulema. Mõne näite võib tuua, millest ka juttu on palju olnud, näiteks sama alkoholi-tubakaaktsiis millest osa Ma võiksin näiteks minna ka tervishoiukulude katmiseks, kuna, kuna nendesamade mõnuainete tarbimine oluliselt tegelikult tervishoiukulutusi suurendada, aga see on ainult üks näide. Ja sellepärast ma kutsun kõiki poliitikuid üles seda teemat väga tõsiselt arutama ja ja neid võimalusi ka tõsimeeli otsima, et kust seda lisaraha peaks leidma ja kuidas seda süsteemi muuta. President Toomas Hendrik Ilves, Läti president Valdis Zatlersi ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė rõhutasid Riias toimunud kohtumisel, et sõltumatu majanduskriisi võimalikust leevenemisest peavad Balti riigid jätkama konservatiivset eelarve poliitikat ja kulusid jätkuvalt kärpima. Ilves ütles presidendi kantselei teatel, et Eestil, Lätil ja Leedul ei ole lihtsalt võimalust, kui olla ülimalt vastutustundlikud ja hakkama saada. Me peame toime tulema ja sellega aitame kõige paremini, 11, lausus ta. Majandusolukorrale keskendunud töökohtumisel Riias rääkisid balti riikide presidendid muuhulgas ka Euroopa Liidu tulevikust, pidades oluliseks sealt võimalikult kiiresti saaks selgeks, millal jõutakse lõpule Lissaboni lepingu ratifitseerimisega, kuna sellest sõltub kogu institutsionaalsete muudatuste ajakava. Euroopa liidus. Rahvaliidus jätkatakse ka arutelusid erakonna tuleviku teemadel. Erakonnas on tekkimas mitu rühmitust, osa pooldav pooldab liitumist Keskerakonnaga, osa Sotside osa pooldab ka jätkamist iseseisva erakonnana. Erakonna juhatus andis otsustuse maakonnaühendustele. Täna oli näiteks koos Ida-Viru maakonnaühendus. Lähemalt räägib Ago Gaškov. Rahvaliidu Ida-Viru maakonnaühendus pidas täna oma konverentsi, kus arutati muuhulgas võimalikke liitumisi teiste erakondadega. Maakonnaühenduse aseesimees Etti Gagarov, kas Ida-Virumaal on rahvaliit kindel, et võib jätkata üksi iseseisva parteina või siis peetakse võimalikuks ühinemist kas Keskerakonna või roheliste ja sotsiaaldemokraatidega? Kõigepealt tegime nüüd analüüsi, millises seisus me oleme, me olime valimistel väljas ainult kahes omavalitsuses, aga rahvaliidu juhtivad inimesed, kes on omavalitsusjuhid olnud, on valimisliitudest saanud ka võidu, jätkavad oma positsioonidel. Ida-Virumaal on rahvaliit siiski tugev erakond, kuigi Ida-Virumaad peetakse Keskerakonna peaaegu põliseks kantsiks ja erakonnana saavutas Keskerakond siin tõepoolest suurema võidu, kui ta saavutas Tallinnas Ida-Virumaal tegelikult omavalitsuste võimu pilti muutunud minu meelest, kus oli rahvaliit Jones, kus oli rahvaliit valimisliitude na seal ta tugevnes seal Keskerakond, seal sai ta rohkem hääli, jaoks olid teised erakonnad seal kah nende positsiooni. Kui rahvaliit andis meile alla otsustada, kes läheb erakonna nimekirjas, kes valimisliidus, siis ta näitaski sellega meile võimaluse demokraatlikult otsustada erakonna sees see näitab, et see on õigustanud seda ka rahvaliidu liige positsioonil ja me saame jätkata oma maailmavaate elluviimist, oma missiooni, maaelanikkonna eest seismist. Veerandomavalitsustes rahvaliit on siin maaomavalitsustes kõige tugevam tegija, seda ei saa siiski eitada, seal kolmandikus omavalitsustes võimul olnud ja võimule jäänud, nii et Ida-Virumaal ei olegi tõepoolest rahvaliidul põhjust kellelegi teisele. See mulje, et rahvaliit Eestisse nendel valimistel haledalt lüüa sai, on võrdlemisi vetlikvist. Rahvaliit ei ole muidugi ennast varaga väga eksponeerinud. Paraku ja Ida-Virumaal oleme me jätkuvalt pildil ja jätkuvalt tegevad ja väga tublid omavalitsusjuhid on meil vabariigis tervikuna võib jääda mulje tõesti, meil endilgi oli see mulje, et meie maine on väga halb, mis oli ka seoses kõikide nende kohtu case sidega, mis on seostatud meid rahvaliiduga ja see on pannud meid mõtlema ja vaatama, mis meist tulevikus saab. Saksamaa uus valitsus kavatseb esimesest jaanuarist makse kärpida, teatas täna liidukantsler Angela Merkel pärast koalitsioonikõneluste lõpetamist. Perekondadega. Koormat tuleb kergendada, ettevõtete ja pärandimaksukoormat tuleb uuendada, ütles Merkel, kelle partei eelmisel kuul toimunud valimistel taas võidu saavutas. Kokku koalitsiooni programmis, mis näitab, et me tahame uljalt tulevikku sammuda, teatas Merkel. Mees märkama, Andrus kas haridusel ja sotsiaalsel sidususe tugineb vabariik. Merkel loobus valimisvõidu järel oma senisest koalitsioonipartnerist sotsiaaldemokraatlikust parte, teist ja lõi uue valitsuse vabade demokraatidega. Kolm nädalat kestnud pingelised koalitsioonikõnelused viidi lõpule täna varahommikul. Varem teatasid ametnikud, et valitsus kavatseb teha maksukärpeid 24 miljardi euro ulatuses. Vabade demokraatide juht Guido Westerwelle nimetati täna Saksamaa uueks välisministriks ning kaase kantsleriks terava keelega Westerwelle, keda peetakse Bundestagi üheks andekamaks näitlejaks on proovinud vabaneda partei pintsaklipslaste kuvandist ja esitanud maksukärbete kava, mis tema sõnul keskklassi toetab. Kuid välispoliitikas tal eriti suuri kogemusi ei ole, rõhutavad vaatlejad. Aasia riikide juhid arutasid täna toimunud tippkohtumisel Tais plaane juhtida maailma ning moodustada Euroopa Liidu sarnane ühendus. Liidrid kutsusid üles tegutsema paariariikide, Põhja-Korea ja Birma küsimuses. Samuti püüdsid Nende Hiina peaministrit parandada pikaajalise territoriaalvaidluse tõttu teravnenud suhteid. Enim tähelepanu Jaapani peaministri Yukia Hatta jaama ettepanek moodustada regionaalne ühenduvus ja võtta maailma areenil juhtroll. Sinna kuuluksid kavade kohaselt Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea, Kagu-Aasia riikide ühenduse 10 liiget. India, Austraalia ning Uus-Meremaa. Arutati ka seda, kas ühendusse tuleks kaasata Ameerika ühendriigid või mitte. Norra tervishoiu ametnikud teatasid täna 10.-st seagripisurmast riigis. Eile suri haiglas viirusesse kaheaastane poiss. Tervishoiuminister Anne Gretestreameeriksin kutsus kõiki norralasi ennast selle gripiviiruse vastu vaktsineerima. Massilisi vaktsineerimisi saab alustada juba järgmisel kuul. Norra tervishoiuametnike hinnangul on sellel aastal seagrippi põdenud juba umbes 100000 norralast, kellest 10 on surnud. Tagasi Eestisse Tallinnasse filmiamatööride liit korraldas täna rahvusraamatukogus rahvusvahelise harrastus ja sõltumatute filmide festivali. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Filmiamatööride liit korraldab harrastuse sõltumatute filmide festivali Tallinnas juba alates 2003.-st aastast. Festivali eesmärk on harida siinseid asjaarmastajaid ja tõsta Eestis tehtavate harrastusfilmide kunstilist taset mis hakkab silma sellel aastal filmiamatööride liidu juhatuses. Mesi Ackermine. Mitmes filmis on välja toodud globaalsed probleemid, millest oleme tihti ajalehtedest noh, näiteks film poisist, kes ootab tagasi Afganistanist oma isa, kes on seal sõduriks ja teisigi selliseid filme sellised nagu varem ei ole olnud ja mida võiks öelda, et tänavusel festivalil näiteks ajal selleteemalisi filme on veel mitmeid, näiteks meie enda Eesti üks noortestuudio on teinud filmi suured Tõllu ajaloost, kuidas suur toll omal ajal tehti ja mis periooditi, kus ta oli ja kuidas ta sõdis ja nii edasi, siis tänavu on loodusfilme meil üle mitme aasta. Aga selliseid üldisi tendentse ma võiksin öelda, nii et nendele festivalidele kõige iseloomulikumaks jooneks on see, et siin ütleme, lühimängu ilmide nautija võib leida endale tõelise pärli. Järgmine kinnitab, et läbimüügile ega laialilevile need filmid ei pürgi. Need on tehtud puhtalt armastusest feimi kunsti vastu. Näiteks toob jaak Järvine ühe festivali linastuva filmi, mis järgib ame meetodilt sõnadeta kinotraditsiooni. Portugali film. See polnud jumala tahe, mille süžee on nagu väga lihtne, kus vanem meesterahvas meenutab oma noorust kus ta oli sõduriks ja armastuslugu oma armastatuga ja millega see lõppeb, selles filmis ei ole ühtki sõna. Vot see on nüüd nagu tõeline harrastusfilm, mis algas kunagi nagu ilma sõnadeta. Filmid olid kelgul harrastus, õnnis 30.-te aastate algul ja millega see lõpeb. Tõeliselt nauditav visuaalse audia tasandi ja pilditasandi sümbioos. Pärnu Endla teater tähistab täna muusikalise õhtuga Endla lood ja laulud Sorbasest Raimond sinioma 90 kaheksandat sünnipäeva ja alanud 90 üheksandat hooaega. Lähemalt Toomas šalda. Nii kõlab tänaseks sünnipäeva peoks valmistuv ansambel kantriansambel, kus lauljaks näitleja Lauri Kink nende poolt esitamisele tulevad. Lood küll ei pärine ühestki Endla lavastuses, ülejäänud laulud aga õigustavad õhtu pealkirja Endla lood ja laulud Sorbasest, Raimond sinitäiel määral. Pärnakad ja pärnu teatripublik lausa nõuab loovad muusikalisi lavastusi ja sel põhjusel on neid ka lavale jõudnud kümneid turbas. Mis värvi on vabadus, Raimund, ka praegu mängukavas olev Raimond ja paljud teised lavastused pole kunagi publiku põuda näinud. Nii leidiski teatrirahvas, et juba käiva Endla 99. hooaja kui ka ja 98. sünnipäeva puhul on vahva laulda publikule laule, mis näitlejaile endile jaga rahvale armsaks saanud, mis täna ette kantavaid lugusid ühendab? Küsisin Endla pealavastaja. Palu käest pühendab näitleja ja näitleja tõlgendus et see, see ongi see eriline asi. Kui kui lauldakse teatris ja laulab, laulab draamanäitleja, siis võib-olla vokaalselt ei ole ta Loskala tasemel, aga mõtteandmise poolest sellesse laulu on ta parim. See võiks olla selline kollaaž meie teatriajaloost, niipalju kui me neid laule veel mäletame ja need laulatan meeles on, oleme neid loomulikult taastanud ja teinud neile neile uued seaded. See on nii kurb kui ka rõõmus Minoorne mosoorne, siis taaskohtumine minevikuga. Näitlejad räägivad lugusid oma mälestusi teatrist, et selline rõõmus kohtumine iseendaga ja publikuga ja vana hea ilusa muusikaga. Kõik need lavastused räägivad sellest, et Pärnu publik tahab näha muusikat, lavaldan laulvaid, näitlejaid. Jah, eks nad tahavad teisi asju näha ja meie teatriülesanne on pakkuda võimalikult laia repertuaari, sealhulgas ka muusikalavastused Endla laulvat. Teatest astuvad kell seitse algaval piduõhtul lavale Tambets, Ellingi Tedre, Liis Laigna, Ireen geenik, Feliks Kark, Jüri Vlassov, Lauri Kink ja ega pidu siis lauludele. Ning lõpetuseks veel ilmast. Öösel on meil pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest vihma ja olla udu. Puhub ida- ja kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel kaks kuni kuus kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ning sooja tuleb viis kuni seitse kraadi ning veel üks meeldetuletusööl vastu homset. Kell neli lõpeb suveaeg ning Eesti läheb üle talveajale. Tähendab, et kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi. Suveaeg algab taas märtsi viimasel pühapäeval, kui kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi. Selline oli Päevakaja 24. oktoobril. Head õhtut ja kuulmiseni.