Algab saade väliseestlased. Meie saateid kuulete igal teisipäeval, neljapäeval, laupäeval ja pühapäeval lainele 290 meetrit, 1034 kilohertsi ning lainel 49,3 meetrit 6085 kilohertsi. Kella 22 15-st kuni kella 22 45-ni Kesk-Euroopa aja järgi. Lugupeetud kuulajad. Meie tänane saade kestab umbes kella 23 30-ni, Kesk-Euroopa aja järgi. Seda kuuleti lainel 290 meetrit. Anname edasi helilõike täna Estonia kontserdisaalis toimunud väliseestlastega sidemete arendamise komitee pidulikult õhtult, kus sõnavõtuga esines komitee esimees Endel Jaanimägi, kontsertosas aga Eesti raadio sümfooniaorkester, Eesti riiklik akadeemiline meeskoor professor Gustav Ernesaksa juhatusel, Ants Lauter, Tiit Kuusik, Aino külvanud ja tšellist August Karjus. Saal oli tulvil publikust. Siin leidus inimesi paljudest tehastest ning asutustest ja kõigist loomingulistest liitudest. Õhtul olid tulnud paljud võõrastelt radadelt koju pöördunud eestlased. Niisiis lülitame sisse Estonia kontserdisaali. Alustame väliseestlastega sidemete arendamise komitee kontsertõhtut. Esineb Eesti NSV riiklik akadeemiline meeskoor. Koori juhatab NSV Liidu rahvakunstnik Gustav Ernesaks. Juhan Aavik olen pisikene Timp, lambuke. Eduard Tubin, Muhu tants. Et. Ta ei olnud veel. All. Sõnavõtuga esineb väliseestlastega sidemete arendamise komitee esimees seltsimees Jaanimägi. Lugupeetud külalised, väliseestlastega sidemete arendamise komitee õhtust osavõtjad. Lugupeetud raadiokuulajad. Seltsimehed. Paari päeva pärast astume üle aasta piiri. Jätame hüvasti 1960. aastaga ja võtame vastu uut 1960 esimest aastat. 1960. aasta oli meie rahvale tore ja võitude rikka saast. Aasta, mis tõi meid lähemale inimkonna helgele sihile kommunismile. Mõned päevad tagasi lõppes Moskvas meie kodumaa kõrgeima riigivõimuorgani nõudeid. Ülemnõukogu kuues istungjärk. Rahvaesindajad kiitsid üksmeelselt heaks nõukogude rahvamajanduse arendamise 1961. aasta riikliku plaani ja nõuliidu 1961. aasta riigieelarve ning nõukogude valitsuse välispoliitika. Nõukogude inimesed tunnevad ja näevad praktikas, et kommunistlik partei ja nõukogude valitsus viivat järje killad ellu. Nõu Liidu kommunistliku partei 21. kongressi otsuse töötavad väsimatult selleks, et tagada Nõukogude inimeste rahulikku tööd, teha nende elu õnnelikuks ja jõukaks, killustada rahu kogu maailma rahvastele. Me kõik tunneme rõõmu sellest, et 1959. ja 1960 aasta jooksul kasvas tööstuse kogutoodang kontrollarvutusette nähtud seitsmeteistkümne protsendi asemel peaaegu 23 protsenti ning anti ligikaudu 120 miljardi rubla eest tööstustoodangut rohkem, kui plaan ette nägi. Need uued täiendavad ressursid suunatakse tööstuse ja põllumajanduse kiirendatud arendamisele elanikkonna kasvavate vajaduste rahuldamisele. Maailma avalikkuse tähelepanukeskuses on meie aja suurimat dokumendi kommunistlike ja töölisparteide esindajate nõupidamisavaldus ja läkitus kogu maailma rahvastele. Nende dokumentide all seisavad 81 delegatsiooni allkirja nõupidamisest osavõtjad, demonstreerides rahvusvaheliste revolutsioonijõudude üksmeelt ja sõprust. Määrasid kindlaks oma suhtumise kõikidesse maailma erutavatesse peamistesse küsimustesse. Kommunistlikke ja töölisparteide esindajate nõupidamisavaldus ja läkitus panid lainetama kogu maailma rahuarmastavaid inimesi, rõõmustab Rahu. Vaenlasi aga kohutavad kommunistliku ja töölisparteide vaadete ühtsus nende ühises võitluses ühiste eesmärkide, rahu, demokraatia, rahvusliku sõltumatuse sotsialismi ees. Kas ei valmista kõigile ausatele inimestele rõõmu see veendumus, et meie ajastul sõda ei ole vältimatu, et sõda võib ära hoida? Rahutsooni laienemise tulevase edutingimustes tekib juba enne sotsialismi täielikku võitu maailmas reaalne võimalus ühiskonna elust välistada. Maailmasõda. Võimsalt kõlavad läkituse lõpulauset. Meie ajastul on rahujõud sõjajõududest üle rahu, võidab sõja. Rõõmsalt ning kindlalt astuvad uude aastasse Nõukogude Eesti töölised, talupojad ja haritlased on hea tagasi vaadata tehtud suurele tööle kõigil elualadel. Meie vabariigitöötajad tulevad edukalt toime seitseaastaku teise aasta ülesannetega. Sellest kõnelevad käesoleva aasta 11 kuu tulemused ja mõne päeva pärast. Aasta tulemused. Tööstus täitis 11 kogu kogutoodangu plaani 100 kolmeprotsendiliselt. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kasvas tööstustoodang 11, kümmet protsenti, tööviljakus kaheksa protsenti. Nende arvude taga on plaanis tunduvalt rohkem kaevandatud põlevkivi üle plaani toodetud mineraalväetise sanitaartehnilised seadmed, riie, jalatsid ja palju muud. Hea aasta oli põllumajandustöötajad, koguti rohkem teraviljakartulid mullusest tublisti rohkem toodeti liha, piima ja teisi põllumajandussaadusi. Sotsialistlik kohustus müüvad tänavu riigile 550000 tonni piima. Täideti ennetähtaega. Tuhanded perekonnad on asunud elama uutesse korteritesse. Tuhanded õpilased alustasid sügisel õpinguid uutes koolimajades. Juba peaaegu kõik vabariigitöötajad tunnevad lühendatud seitsmetunnise tööpäeva hüvesid. Ilusaks teetähiseks läbi käidule jäävad Nõukogude Eesti 20. aastapäeva suurejoonelised pidustused. Ei ole võimalik unustada uuelt laululavalt kõlanud rahva südamest tulnud laulu. Meie rõõmudele ja saavutustele elavad kaasa ka väliseestlased. Tänasel väliseestlastega sidemete arendamise komitee õhtul tuleb kahjuks märkida, et paljud meie kaasmaalased, kes elavad välismaal, on jäänud emale oma sünnimaal toimuvast suurest ülesehitustööst. Eestlasi võib kohata kõigis maailmajagudes. Paljud neist jätsid oma kodud maha juba sotsialismi ja kodanlik Eesti päevi. Neid sundis selleks tööpurse don't parimad elutingimuste leidmise lootus. Suur osa välismaal elavaid eestlasi sattus sinna teise maailmasõja-aastal. Siia kuuluvad need, kes viidi vägivaldselt või Hitlerliku armeesse, mobiliseeritud Saksamaale aga samuti ka need, kes siirdusid üle mere Rootsi. Et pääseda fašistide mobilisatsiooniteest. Oli palju neidki, kes saatsid ägeda kodagnaczivalistliku ja fašistliku propaganda mõjul asjatusse paanikasse ning jätsid maha oma kodumaa. Mitmes välisriigis. On endale ulualuse leidnud ka osa kodanikke ja fašistlikke tegelasi, endisi tööstureid, ettevõtjaid, suurkaupmehi hallparunid ning otseseid sõjaroimarid ja mõrtsukaid, kellede südametunnistusel lasub 10-le tuhandete süütute inimeste elu. Need viimased levitavad laimu ja valet nõukogude liidu kohta. Püüavad takistada sidet kodumaaga, moonutada elu Nõukogude Eestis, varjata väliseestlaste eest tõde kodumaast. Organiseerinud mitmes kapitalistlikus riigis kääbusorganisatsioonide võrgu, kes pretendeerivad välismaal elavate eestlaste juhtimisele. Nendes organisatsioonides ei mängi viimast riiulit Eesti fašistid, mere ja viks, luid salu ja kook, kalaja Bergmann ning mitmed teised vabariigi ajakirjanduses ja raadios. On nendelt mõrtsukkatelt konkreetsete faktid najal mask maha kistud. Eesti rahvas nõuab neid süübinki. Need mõrtsukad püüavad näidata end vaguralt tallekistena. Rahvast aga ei saa petta. Kistjale kiskja palk. Me loodame, et iga hauda südametunnistusega väliseestlane, ükskõik mis riigis toimub mõrtsukate suhtes, nii nagu seda soovitas Inglismaalt kodumaale naasnud, mille mall kihutab nad pika puuga eneste hulgast minema. Et nad vale ja laimuga enam ei saaks. Mürgitada ausate väliseestlaste elu. Me teeme selget vahet kümnete tuhandete ausate, väliseestlaste ja käputäie fašistide ning mõrtsukate vahel, kelle koht ei ole õigete inimeste hulgas. Peab ütlema. Emmigrantliku latika kiuste, kelle toitepinnas jääb päev-päevalt kasinamaks oli 1960. aasta kodumaarahva ja väliseestlaste vahel sidemete tugevnemise ja arenemise aastaks. Sellele aitas tõhusalt kaasa ka käesoleva aasta 15. aprillil loodud väliseestlastega sidemete arendamise komitee mille koosseisu kuulub silmapaistvaid esindajaid vabariigi kõigilt elualadelt. Komitee levitanud ajakirjandus raadio kaudu õiget informatsiooni kodumaast aidanud kaasa väliseestlastel sidemete loomisele ühenduse leidmisele sugulaste, sõprade ja tuttavatega Nõukogude Eestis. Kui 1959. aasta lõpul külastasid üksikud välissiuksed oma sünnimaad, kutsus Semigrantliku ladviku hulgas esile raevu. Kodumaad külastanud turiste hurjutati küll ajakirjanduses, küll koosolekutel kuid see ei aidanud. Ikka laiemates ja laiemates väliseestlaste ringkondades levib püüet külastada kodumaad. Käesoleval aastal viibis ainuüksi turistidena Nõukogude Eestis ligi 200 väliseestlast Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Kanadast, Inglismaalt ja mujalt. Enamus neist ütlesid Balti jaamas. Nägemiseni, varsti külastame teid uuesti ja mitmedki on seda teinud. Kuulake aga, mida kirjutas emigrantlik leheke välisseest. Nimelt need perekonnad, kes elasid kitsamates oludes, said laenutada 36 tundi enne välismaa sugulaste tulekut parema korteri koos mööbliga. Pärast seda, kui Balti jaamas külla tulnud omastega jumalaga jäeti tuli korter uuesti maha jätta. Endastmõistetavalt ei tohtinud ükski esinduskorteri laenutaja sõnagagi nimetada tegelikku olukorda külla tulla üle. Selle kohta võime öelda, mida rohkem luiskade, seda naeruväärsemat ei ole. Ei ole kahtlust, et turism hoogustub ja eeloleval aastal laienevad vastastikused turismimatkad. See omakorda aitab väliseestlastel saada tõepärast informatsiooni, hajutada laimu udu sulatada umbusu, jääd, arendada kodumaaga sõprust, elada kaasa koduma rõõmudele, tunda end võõrsil oma kodumaa patrioodina. Mitmed väliseestlased on pärast pikki otsinguid ja rännakuid saabunud jäädavalt tagasi oma sünnimaale alustanud siin uut õnnelikku elu. Nende hulgas on inimesi Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Argentiinast, Inglismaalt, Brasiiliast ja mujalt. Nii nagu Nõukogude Eesti kasvab, areneb ja õitseb immigrant liga ninameeste kes tahaks seda uuesti näha kapitali orjuses kiuste. Nii kasvavad ja tugevnevad sidemed kodumaa ja väliseestlaste vahel. Laienevad Nõukogude Eesti patriootide read välismaal. Seltsimehed, lubage väliseestlastega sidemete arendamise komitee nimel soovida teile head uut aastat uusi töövõite ja loomingulisi saavutusi 1961. aastal. Lubage teie nimel anda edasi kõigile hea tahtega väliseestlastele parimad uue aasta tervitused soovida neile õnne isiklikus elus. Sidemete tihenemist kodumaaga aktiivset osavõttu, rahu ja rahvastevahelise sõpruse kindlustamisest. Esineb NSV Liidu rahvakunstnik Tiit Kuusik klaveri saadatarsiina alangu. Mu. Onu Noormägi ühingus ja see Jah, maitseks Me. Tuutu. Jaa. Köhima. Mart Raudpoeem Rein Tarvas esitab NSV Liidu rahvakunstnik. Ants Lauter. See sündis sel valusel suvel kui juulis tuli Eesti maatsetkuma sakslase kant kuid tarbinud õitsimisest. Lõhnavaid tuulis vajus suitsudes tumedaks. Taevarand kui aitu ja keldreid ja majasid murti ja röövleid käis ringi kui näljaseid. Kurti. Aga viljad. Kõik varistas niitmata nurm sest külades varitses hirm ja suunamine. Kolm meest olid kaevamas luulunud kingul räim tarvas ja kaks veel külameest, muud. Olid enam kui käed. Nende mõtted trükingul. Kuid sõnatult vaikisid habemes suud. Need valmisid kolm automaatpüssirauda ja nad kaevasid võõrale koertele hauda, kes ripakil, röötsakil lamasid teel maha löödud Lütsama. Soojad. Käis pauk, põrinal, valanguid kajas siin maanteel või koidik ju lõpeta süü. Hommikul otsiti mitmes majas, kes teeksid aukude kaevamist. Mõtlesid mehed. Hävi äärt orjust tuleb Filmatagi sakslase korjust. Siit tõotab sind ennast, mäletab maad. Sest kui tõrgud, siis kuuli saad. Hüvemalt maamulda kaldale viskus jupervega tasa jäi kaebaja õlg aga läbida partil koik krampi kiskus peopesi. See häbi ja vihavõlg. Mehed vaatasid süngelt üksteisest silma. Kas tõesti need raiped? Me matame ilma et sõna või teoga keegi meist saaks öelda, mis eestlane arvab meist. Rein Tarvas julatsena leerite süütel olitaatidelt kuulnud sest luuluitlemest Ja sadakond meest raudröövlite väes, kelle eestlased surutasin Sookääru ta ning piiranud ümber ja tapnud, maha, löönud sakslasi nii kõige kurja eest, et pole neist pääsu. Ei ühtki meest. Maad kaevates haruldast häpparei. Laena. Ta viskas vilt hästi kähku. Telehuvitas augu põhi ja see kärmeks ja meeridalt kärsituks tegi, et liiv on nii sügavalt mullaga segi. Üks oli see summa mis endale öelda ei saa. Ülal vält veebel käsi vehkis ja hõikas oma keeli, et jääd aitab küll, aga Reinul labidas põhja lõikas. Kuigi hauani sügavust dub idüll. Jayne. Kui ta oli just võtmas veel viimast seal v riski midagi. Savikas liivast, mis polnud ei kivi, ei tekkinud puud, vaid sakslase. Kuid kolba läbida Otsaleid nii täi palli toetudes ronis ta üles ja kondid, mis leidis kõik kaasa, tõi räim mõtles et nüüd oma saatust. Et laipa kui suudel luks kolba puu ja lausus puutu, Mariel, Mänd Liiver soo. Ta lausus need sõnad küll muigele nii leebel et tervitus, õidi, südamlik naiskuid, sädemaid, püstoli tõmbas veel veebel ja pauk. Otse rindu käis. Ta korraks VR vingutas põndaku murus käed suhtes välja ja kämbleid surus. Et rusika Is värates väli ei. Kui suri hallid tähini. Ta naabritel mööd, kui kostusid peas, üks toitis, kuid tädi sai kätte ta käe. Nad tundsid kuist, õppis neist igal liiga ja silmis neis pustuvat suvine päev. Ta tarva küll tappis koige mõtet, ei murra vait. Meie koguks kallimat surra. Ja nad läksid siit vaikides. Püstipäi. Räim luuluitme murule maha, jäi. Öövaikuses rääk ainult raekakas, arva. Seis, mörises mootor käis Dacingelask. Tulid mehed kes kätele tõstsid tarva ja kandsid tähelelamp, põrandad, kask koduõue all, kasti ja värgid, heinas. Kalmu jäid valvama. Vaikses leinas. Aga luuluvitmel kõneles rahvasuu said kokku üks saksa liha ja luud. Kontode lõpuks Villem Kapi poeem Põhjarannik esitatavate riiklik akadeemiline meeskoor ja sümfooniaorkestri solist Uno Kreen juhatab Neeme Järvi. Kuulsite ülekannet täna Estonia kontserdisaalis toimunud väliseestlastega sidemete arendamise komitee pidulikult õhtult. Juhime teie tähelepanu sellele lugupeetud kuulajad, et laupäevane vana-aasta õhtu saade algab meie tavalisest saateajast hiljem kell 23 30 Kesk-Euroopa aja järgi ja kestab kella üheni, samuti Kesk-Euroopa järgi. Sellega lõpetame tänase saate. Kuulake meid jälle laupäeval siis kell 23 30 Kesk-Euroopa aja järgi. Head ööd.